| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 2-4/306-1 |
| Registreeritud | 28.01.2026 |
| Sünkroonitud | 29.01.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
| Sari | 2-4 Õigusalane kirjavahetus |
| Toimik | 2-4/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Rahandusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
| Vastutaja | Vello Kima (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Maa- ja ruumipoliitika valdkond, Maa- ja ruumipoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Kaur Kajak
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Meie 28.01.2026 nr 2-4/306-1
Riigivaraseaduse muutmise ettepanek
Austatud Kaur Kajak
Esitame teile RVS § 10 lg 8 puudutava muudatusettepaneku koos selgitava osa ja normide
muudatustega. Palume lisada esitatud ettepanek riigivaraseaduse muutmise seadus (772 SE)
eelnõule.
Ülaltoodud sätte puudutab koostamisel olevat Vabariigi Valitsuse määruse „Riigi omandis oleva
kinnisasja riigi maareservi arvamise, seal säilitamise ning sealt välja arvamise alused ja
kord“ (edaspidi määrus). Määruse eesmärk on kehtestada riigi maareservi (edaspidi maareserv)
analüüsiks vajalik õiguslik raamistik, mis võimaldab hoida ajakohast ülevaadet riigi omandis
olevate maade kasutusvõimalustest ja väärtusest ning toetab riigimaa võõrandamise, kasutusse
andmise ja vahetamise menetlusi ning riigieelarves tulude ja kulude prognoosimist. Riigile
kuuluva maareservi valitsemise tagamiseks ühtsete põhimõtete alusel on vajalik sätestada
õigusaktiga kriteeriumid maareservi analüüsimiseks, maa maareservi arvamiseks ning maareservis
säilitamiseks. Käesolevaks hetkeks on määruse eelnõu esitatud eelnõude infosüsteemi.
Määruse aluseks oleva volitusnormi täpsustuse ettepanek tuleneb vajadusest üheselt ja
terminoloogiliselt korrektselt kirjeldada volitusnormi ulatus, milleks on loetelu loomine
kinnisasjadest, mida tuleb maareservis säilitada ja samuti kinnisasja maareservi arvamise, seal
säilitamise ning sealt väljaarvamise täpsemad alused. Hetkel kehtiv volitusnorm kõiki eelnevaid
aspekte ei hõlma ja seega ei taga õigusselgust. Kuivõrd HÕNTE § 11 lg 4 kohaselt tuleb
volitusnorm sätestada ühelauselises lõikes ja sama määruse § 37 lg 5 kohaselt tohib volitusnormi
asukohta muuta vaid põhjendatud juhul, ei piisa pelgalt kehtiva RVS § 10 lg 8 muutmisest, vaid
RVS-i tuleb täiendada uue lõikega. Määrus ja selle aluseks oleva volitusnormi muudatus on
koostatud koostöös Rahandusministeeriumiga.
Muudetavad ja lisatavad normid:
x) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:
„(71) Riigi maareservi (edaspidi maareserv) arvatakse riigi omandis olev kinnisasi, mida ei
valitseta ühelgi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 sätestatud eesmärgil. Maareservis
säilitatakse kinnisasi, mis võib osutuda riigile vajalikuks ühel nimetatud eesmärgil või kohalikule
2 (2)
omavalitsusele seadusest tulenevate avalike ülesannete täitmiseks.“;
x) paragrahvi 10 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Täpsema loetelu kinnisasjadest, mida tuleb maareservis säilitada ja kinnisasja maareservi
arvamise, seal säilitamise ning sealt väljaarvamise täpsemad alused ja korra kehtestab Vabariigi
Valitsus määrusega.“.
Selgitav osa:
Üldisem riigi maareservi põhimõte sätestatakse eraldi normina volitusnormi ees uue RVS § 10
lõikega 71. Selle normi sisu lähtub endiselt riigivaraseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
(712 SE) menetlemisel majanduskomisjoni ettepanekust, mis on reguleeritud sisuliselt juba praegu
riigivaraseaduses ja mis lähtub omakorda Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 kabinetinõupidamisel
heaks kiidetud ja käesoleval hetkel rakendatava riigimaa reservina säilitamise põhimõttest.
Lähtudes sellest põhimõttest tuleb määruse kontekstis riigi maareservina käsitleda riigile
kuuluvaid kinnisasju, mis on kantud riigi kinnisvararegistrisse ja mida nimetame riigi
maaportfelliks. Sellest maaportfellist on võimalik eraldada maad nt KOVide arengu vajadusteks,
kuid tuleb arvestada, et suurem osa riigile kuuluvast maast jääb ka tulevikus riigi valitsemisele
reservina säilitamise põhimõtete alusel. Seda eeskätt põhjusel, et suur osa arendatavast
maaportfellist on tänaseks juba koondunud eraomanikele või KOV-ide omandisse ja
perspektiivseteks riigi vajadusteks sobivat maad on alles jäänud vähe. Maareservina säilitatakse
kohalike omavalitsuse territooriumil maad, mida on perspektiivselt vajalik riigile arendusmaana
või riigi avalikes huvides. Riigil on arenguvajadusteks vajalik hoida maareservi igas maakonnas,
sh eeskätt tiheasustuses. Maareservi kaudu säilitatakse maad, arvestades, et kõiki tulevasi vajadusi
ei ole võimalik ette näha. Põhjendatud juhtudel ei ole välistatud maade andmine kohalikele
omavalitsustele, kui see on vajalik avalike ülesannete täitmiseks. Kuna kõigi avalike ülesannete
täitmine ei eelda aga maa omandamist, eelistatakse üldjuhul maade võõrandamise asemel nende
kasutusse andmist, et riigil säiliks maaressurss tulevikuvajaduste katteks.
Kuivõrd tegemist on õigustehnilise muudatusega, siis puudub vajadus täiendavalt mõjusid hinnata.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ivan Sergejev
planeeringute asekantsler
Vello Kima
+372 5787 0569 [email protected]