| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 5 |
| Registreeritud | 26.01.2026 |
| Sünkroonitud | 29.01.2026 |
| Liik | Käskkiri |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja tema valitsemisala töö korraldamine |
| Sari | 1-2 Ministri käskkirjad |
| Toimik | 1-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Tea Faber (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Maa- ja ruumipoliitika valdkond, Maa- ja ruumipoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
KÄSKKIRI
26.01.2026 nr 5
Riigivara tasuta võõrandamine (Jõeveere)
1. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA ÕIGUSLIKUD ALUSED
Maa-ameti 22.08.2019 korraldusega nr 1-17/19/2132 jäeti Tartu maakonnas Kambja vallas
Ülenurme alevikus asuv Jõeveere maaüksus (katastritunnus 28301:001:0587) riigi omandisse.
Kambja Vallavalitsus palus eelnevalt 19.03.2019 kirjas nr 6-7/459-1 üle vaadata maaüksuse
riigi omandisse jätmise vajalikkuse ja tegi ettepaneku anda see sotsiaalmaana
munitsipaalomandisse puhke- ja terviseala rajamiseks. Maa-amet keeldus menetluse
algatamisest, leides, et maaüksus sobib oma asukoha, suuruse ja maakasutuse võimaluste tõttu
riigi reservmaaks. Maa-amet selgitas, et taotlusest ei selgu konkreetne maakasutuse kava ega
vajalikud rajatised ning maakasutuse määratlemiseks tuleb koostada projekt või
detailplaneering. Samas märgiti, et maa riigi omandisse jätmine ei välista kohaliku
omavalitsuse võimalust taotleda pärast konkreetse projekti või detailplaneeringu koostamist
vajalik maa-ala riigivaraseaduse alusel kohaliku omavalitsuse omandisse.
Kambja Vallavalitsuse 12.03.2020 korraldusega nr 1753 „Ülenurme alevikus asuva Jõeveere
maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“ algatati Jõeveere
maaüksuse detailplaneering, mille lähteülesandeks oli kujundada Jõeveere maaüksusest
piirkonna unikaalne puhke-, spordi- ja virgestusala. Maa-amet kooskõlastas 19.03.2020 kirjaga
nr 6-3/20/4001-2 detailplaneeringu algatamise Jõeveere kinnisasjal.
Seejärel tegi Kambja Vallavalitsus 19.11.2021 kirjaga nr 6-7/3049 ettepaneku kaaluda Jõeveere
kinnisasja võõrandamist Kambja vallale seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Maa-amet
teatas 29.12.2021 kirjaga nr 7-2/21/18392-2, et neil ei ole taotluse lahendamisele vastuväiteid,
kuid enne võõrandamist tuleb määrata Jõeveere kinnisasja maakasutus ja vajalik maa-ala ulatus.
Lisaks juhiti tähelepanu, et kinnisasi on antud rendile kuni 01.10.2025 ning rendilepingu
ennetähtaegset lõpetamist ei peeta otstarbekaks.
Kambja Vallavalitsus teeb oma 15.05.2024 kirjas nr 6-7/3049-2 ettepaneku jätkata Jõeveere
kinnisasja võõrandamise kaalumist riigivaraseaduse (edaspidi RVS) § 33 lõike 1 punkti 1 alusel
Kambja vallale tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Kambja Vallavalitsuse
17.04.2024 korraldusega nr 228 kehtestatud Ülenurme alevikus asuva Jõeveere maaüksuse
detailplaneeringu järgi on ala kavandatud piirkonna unikaalseks puhke-, spordi- ja
2
virgestusalaks ning Maa-amet on 06.04.2023 kirjaga nr 6-3/23/5821-3 planeeringulahendusega
nõustunud.
Taotluse esitamise ajal oli Jõeveere kinnisasja valitseja Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium, kes nõustus 25.06.2024 kirjas nr 15-3/2835-1 Jõeveere kinnisasja
otsustuskorras tasuta võõrandamisega Kambja vallale RVS § 33 lõike 1 punkti 1 alusel.
Jõeveere kinnisasi oli 26.05.2020 sõlmitud rendilepinguga antud põllumajanduslikul eesmärgil
rendile kuni 01.10.2025. Kirjas märgiti, et võõrandamismenetlusega saab jätkata pärast
rendilepingu lõppemist.
Alates 01.01.2025 on Maa-amet ümber korraldatud Maa- ja Ruumiametiks. Regionaal- ja
põllumajandusministri 02.01.2025 käskkirjaga nr 2 otsustati anda Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi valitsemisel olev riigivara, mille volitatud valitseja on Maa- ja
Ruumiamet, alates 01.01.2025 üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
valitsemisele. Jõeveere kinnisasja riigivara valitseja on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet.
RVS §-s 96 sätestatud korras teatas Maa- ja Ruumiamet 08.04.2025 riigi kinnisvararegistris
(menetlus nr 25-1799) õigustatud isikutele kinnisasja võõrandamise kavatsusest ja palus teada
anda kinnisasja vajalikkusest. Keskkonnaamet märkis 29.04.2025, et kinnisasi ei ole riigile
vajalik. Teisi taotlusi ega arvamusi seaduses sätestatud tähtaja jooksul ei esitatud.
Vastavalt RVS § 46 lõikele 1 tellis Maa- ja Ruumiamet kinnisvara hariliku väärtuse määramiseks
hindamisaruande. OÜ Kinnisvaraekspert 24.09.2025 koostatud hindamisaruande nr 2509-10565-
01/TRK kohaselt on Jõeveere kinnisasja harilik väärtus 944 000 eurot.
Kambja Vallavolikogu 08.12.2025 otsusega nr 88 nõustuti määratlema võõrandamislepingus
Jõeveere kinnisasja väärtusena 944 000 eurot ning kandma RVS § 63 kohaselt riigivara
võõrandamisega kaasnevad kulud (sh hindamisaruande tellimise kulu, notaritasu ja riigilõiv).
RVS § 29 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt võib riigivara võõrandada, kui vara ei ole riigivara
valitsejale vajalik ning kui vara on vajalik RVS § 33 lõikes 1 nimetatud juhtudel. RVS § 33
lõike 1 punkti 1 kohaselt võib riigivara tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandada kohalikule
omavalitsusele, kui vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele tema seadusest tulenevate
ülesannete täitmiseks. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 6 lõike 1
kohaselt on omavalitsusüksuse ülesanne muuhulgas korraldada vallas spordi- ja noorsootööd,
heakorda ja ruumilist planeerimist. Sama paragrahvi lõike 3 punktist 1 tulenevalt otsustab ja
korraldab kohalik omavalitsus neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud teiste
seadustega. Rahvatervishoiu seaduse § 13 lõike 1 punkti 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse
üksuse ülesanne elanike tervist, heaolu ja turvalisust toetava elukeskkonna kujundamine. Kuna
kinnisasi on vajalik vallale talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks, siis on põhjendatud
kinnisasja tasuta võõrandamine Kambja vallale RVS § 33 lõike 1 punkti 1 alusel.
RVS § 33 lõike 31 kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus kinnisasja võõrandab või koormab
hoonestusõigusega, peab ta hüvitama riigile 50% vara harilikust väärtusest, mis sellel oli tema
poolt omandamise hetkel. Vastavalt RVS § 33 lõikele 32 arvab riik RVS § 33 lõikes 31
nimetatud hüvitise suurusest maha kohaliku omavalitsuse üksuse poolt kinnisasjale tehtud
kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud. RVS § 33 lõike 4 kohaselt,
kui kohaliku omavalitsuse üksus võõrandab riigilt tasuta saadud kinnisasja või seab sellele
hoonestusõiguse kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all oleva eraõigusliku juriidilise isiku
3
kasuks, siis käesoleva paragrahvi lõiget 31 ei kohaldata, välja arvatud juhul, kui juriidiline isik
võõrandab omandatud kinnisasja või hoonestusõiguse või seab omandatud kinnisasjale
hoonestusõiguse.
RVS § 33 lõike 5 alusel on riigil õigus nõuda Kambja vallale võõrandatud kinnisasja
sihtotstarbelist kasutamist. Mittesihtotstarbelise kasutamise korral on riigil õigus nõuda
kinnisasja omandanud isikult leppetrahvi, mille suurus on vähemalt 25%, kuid mitte rohkem
kui 100% vara väärtusest selle võõrandamise hetkel.
RVS § 33 lõikes 31 sätestatud riigile makstav hüvitis ja lõikes 5 nimetatud leppetrahv
arvestatakse kinnisasja vallale omandamise hetke hariliku väärtuse alusel.
RVS § 33 lõikest 7 tulenevalt kohustub riigivara valitseja riigivara võõrandamise lepingus
sätestama vallale kohustuse teatada kinnisasja võõrandamisest või hoonestusõiguse seadmisest.
RVS § 33 lõike 11 kohaselt selgitab kohaliku omavalitsuse üksus mõistliku aja jooksul enne
omandatud kinnisasja võõrandamist või hoonestusõigusega koormamist välja kinnisasja
vajalikkuse riigile.
Kinnisasja võõrandamine Kambja vallale ei ole käsitletav riigiabi andmisena, kuna vald soovib
kasutada kinnisasja oma seadusest tulenevate avalike ülesannete täitmiseks, millel ei ole
majanduslikku iseloomu. Kinnisasja võõrandamine mõjutab riigi eelarvet, kuna tasuta
võõrandamise tõttu ei laeku eelarvesse müügitulu.
RVS § 37 lõike 1 kohaselt otsustab riigivara võõrandamise riigivara valitseja. RVS § 37 lõike
4 punkti 7 kohaselt ei pea riigivara võõrandamiseks taotlema Vabariigi Valitsuse nõusolekut,
kui kinnisasi võõrandatakse kohaliku omavalitsuse üksusele.
2. OTSUS
Tuginedes RVS § 29 lõike 1 punktidele 1 ja 2, § 30 lõike 1 punktile 3, § 33 lõike 1 punktile 1
ning lõigetele 31- 7, § 37 lõikele 1, lõike 2 punktile 1 ja lõike 4 punktile 7, § 38 lõikele 1, § 48
lõikele 1, § 49 lõigetele 2 ja 3, § 50 lõikele 1, §-le 63 ning kooskõlas KOKS § 6 lõikega 1 ja
lõike 3 punktiga 1:
2.1. Võõrandada otsustuskorras tasuta Kambja vallale Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel olev, Tartu maakonnas Kambja vallas
Ülenurme alevikus asuv Jõeveere kinnisasi (kinnistu registriosa nr 15954250,
katastritunnus 28301:001:0587, pindala 232 610 m2, sihtotstarve üldkasutatav maa, riigi
kinnisvararegistri objekti kood KV84253).
2.2. Sõlmida 2 kuu jooksul arvates käesolevast otsusest kinnisasja võõrandamise leping,
sätestades lepingus vähemalt järgmised tingimused:
2.2.1. Jõeveere kinnisasja harilik väärtus on 944 000 eurot;
2.2.2. Kambja vald on kohustatud omandatavat kinnisasja kasutama sihtotstarbeliselt,
mittesihtotstarbelise kasutamise korral on riigil õigus nõuda leppetrahvi 50% vara
väärtusest selle üleandmise hetkel;
2.2.3. kui Kambja vald omandatud vara võõrandab või koormab hoonestusõigusega, siis peab
ta hüvitama riigile 50% vara väärtusest, mis sellel oli tema poolt omandamise hetkel.
4
Riik arvab hüvitise suurusest maha kohaliku omavalitsuse üksuse poolt kinnisasjale
tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud;
2.2.4. kui Kambja vald võõrandab riigilt tasuta saadud kinnisasja või seab sellele
hoonestusõiguse kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all oleva eraõigusliku juriidilise
isiku kasuks, siis punkti 2.2.3 ei kohaldata, välja arvatud juhul, kui juriidiline isik
võõrandab omandatud kinnisasja või hoonestusõiguse või seab omandatud kinnisasjale
hoonestusõiguse;
2.2.5. Kambja vald on kohustatud koheselt teavitama Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi kinnisasja võõrandamisest või hoonestusõigusega
koormamisest ning selgitama välja kinnisasja vajalikkus riigile;
2.2.6. Kambja Vallavalitsus on kohustatud tasuma kinnisasja võõrandamisega seotud kulud;
2.2.7. lepingu tingimuste muutmine on lubatud, kui see ei kahjusta riigi kui lepingupoole huve.
2.3. Määrata lepingu sõlmimise ja avalikustamise korraldajaks Maa- ja Ruumiamet.
3. VAIDLUSTAMISVIIDE
Käskkirja peale võib esitada kaebuse Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse
seadustiku §-s 46 sätestatud tähtaja jooksul.
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|