Dokumendi edastamine

1

13.11.2023

Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus

I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk

1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus

Eesti riigi sõjalise kaitse eesmärk on ennetada sõjalisi ohte ja vajaduse korral riiki edukalt

kaitsta ning sõda võita (Eesti julgeolekupoliitika alused 2023). Kaitsevõime tugevdamiseks

suurendatakse aja- ja reservteenistuse atraktiivsust ja võimalusi riigikaitsesse panustada. Eesti

sõjalise riigikaitse mudel on üles ehitatud reservväele ning sellest lähtuvalt on riigikaitse

tulemuslikkus ja jätkusuutlikkus sõltuv ajateenistuse ja õppekogunemiste raames

väljakoolitatud reservväelastest. Kõige väärtuslikum ressurss on meie inimeste tahe ja

valmisolek riigikaitsesse panustada.

Kodanike kohustused riigikaitses on reguleeritud kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS)

ja riigikaitseseadusega. Eeskätt on siiani sätestatud inimeste kohustused osaleda rahuajal aja-

ja reservteenistuses ning sõja ajal täita määratud sõjaaja ülesandeid, kuid võimalused reservväe

vabatahtlikuks kasutamiseks rahuajal on üsna piiratud. Reservteenistus tähendab täna osalemist

õppekogunemisel, kuid võimalus reservteenistuses panustada Eesti riigi kaitsesse on tegelikult

märkimisväärselt suurem. Läbi reservväelaste laiema kaasamise riigikaitseliste ülesannete

täitmiseks ka rahuajal annab suurema rolli, vastutuse ja võimaluse reservväelastel riigikaitsesse

aktiivsemalt panustada ka väljaspool õppekogunemisi ning suurendab reservväelaste sidusust

Eesti riigikaitse ja Kaitseväega, mis on võtmetähtsusega reservväelaste valmiduse hoidmisel.

24.02.2022 alanud Vene Föderatsiooni täiemahulisest kallaletungist Ukrainale tingituna

suurendati Eesti sõjaajastruktuuri peaaegu kahekordselt ning seda peamiselt reservväelaste

näol, kelle ajateenistuse läbimisest on möödunud arvestatav hulk aega. Paralleelselt Eesti

sõjaajastruktuuri kasvatamisega on oluline võimaldada reservväelastel arendada enda oskusi ja

kompetentse ka väljaspool õppekogunemisi ning võimaldada kaitseväel neid oskusi ja

kompetentse paremini rakendada rahuajal.

Riigikaitse arengukava 20311 (RKAK31) näeb ette oluliselt suurendada iseseisvat kaitsevõimet

ja tugevdada kaitsevalmidust 2031. aastaks. Toimiva heidutuse ja kaitse tagavad reaalselt

olemasolevad võimed, mida suudame ka üleval pidada. Sõjalise kaitse võtmetegur on inimvara

ning kuigi RKAK31 seab eesmärgiks tegevväelaste arvu kasvu (4187 tegevväelaseni), on kogu

personalieesmärkide täitmiseks võimalik rakendada erinevaid võimalusi. Tegevväelaste

koolitamine ja teenistuskogemuse omandamine on aeganõudev ning eelnevatel perioodidel ei

ole tegevväelaste täiendavat järelkasvu planeeritud piisavalt, mis kindlustaks Kaitseväe

kasvamise uute võimete arendamiseks vajalikus mahus. Samuti sunnib tänapäevane tööturg

traditsioonilise tegevteenistuse kõrval rakendama varasemast paindlikumaid võimalusi

riigikaitsesse panustamiseks ja laiendama võimalusi Kaitseväe ülesannete täitmiseks.

1. Kaitseväe ülesannete täitmisesse panustamise võimaluste laiendamine:

tsiviilteenistujate, reservis olevate isikute ja ajateenijate kaasamine

1.1 Tsiviilteenistujate kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmiseks

1 Eesti riigikaitse sõjaline areng 2031 | Kaitseministeerium

2

Kaitseväes on valdkondi, mis on täna kaetud tegevväelastega, samas ei eelda valdkondlik

vajadus sõjaväelist väljaõpet või on see võrreldes erialase haridusega teisejärguline.

Tegevväelaste koolitamine on ressursimahukas ning kui konkreetsel ametikohal ei ole

vältimatult vajalik sõjaväelise väljaõppe olemasolu, ei pea seda funktsiooni täitma

tegevväelane. Rahuajal saab Kaitseväe ülesannete täitmise harjutamisele suunatud õppuste

läbiviimiseks tegevväelast lihtsamini rakendada kui tsiviilisikut, kelle töö- ja puhkeaeg on

rangelt reguleeritud kas avaliku teenistuse seaduses (edaspidi ATS) või töölepingu seaduses

(edaspidi TLS). Kui Kaitseväes avalikus teenistuses või töösuhtes olevat tsiviilteenistujat saaks

õppustele kaasata tegevväelastega samadel tingimustel, oleks võimalik vähendada sõjaväelise

auastmega rahuaja ametikohtade vajadust ja seeläbi hoida kokku ressursse, mis muidu läheks

tegevväelastele sõjaväelise väljaõppe andmiseks. Lisaks annab see võimaluse asuda tööle

Kaitseväkke isikutel, kes ei soovi asuda tegevteenistusse. Ettepanek on Kaitseväe korralduse

seaduses (edaspidi KKS) sätestada õppusel osalemise kohustus ka Kaitseväes töötavatele

tsiviilteenistujatele ning selle tasustamine. Sarnane regulatsioon on olemas Kaitseliidu seaduses

(edaspidi KaLS), kus Kaitseliidus töösuhtes olevat isikut võib kaasata õppusele, kui see on

kokku lepitud töölepingus (KaLS §16).

1.2 Reservis olevate isikute kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmiseks

KVTS-i kohaselt on reservteenistus reservis oleva isiku poolt kaitseväeteenistuskohustuse

täitmine õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel ning reservteenistuses osalemine on reservis

olevale isikule kohustuslik. Kaitseväekohustus on isikul 18–60 eluaastani.

KVTS kehtestab tingimused, kui palju võib isikut reservis oleku ajal õppekogunemistele

kutsuda ning kui pikk võib olla ühel õppekogunemisel osalemise aeg. Vastavad piirangud on

kehtestatud isiku auastme põhiliiki arvestades:

1. ohvitser – kokku kuni 12 kuud, ühel õppekogunemisel kuni 30 päeva;

2. allohvitser – kuni üheksa kuud, ühel õppusel kuni 21 päeva;

3. sõdur – kuni kuueks kuuks, õppekogunemisel kuni 14 päeva.

Nimetatud kriteeriumid laienevad kohustuslikus korras õppekogunemisel osalemise kohta.

Lisaks nähakse KVTS-s ette võimalus reservis oleval isikul osaleda õppekogunemisel

vabatahtlikult. Kehtiva KVTS-i kohaselt vabatahtlikult õppekogunemisel osalevale isikule ei

kohaldata KVTS-st tulenevaid piiranguid õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel osalemise

aja osas, samuti ei loeta vabatahtlikult õppekogunemisel osalemist reservteenistuse kestuse

hulka, ent vabatahtlikuna reservteenistuses osalemisel laienevad isikule KVTS-st tulenevad

õigused ja tagatised sarnaselt kohustuslikus korras reservteenistuse puhul.

Alates 2022. aastast, mil tekkis kiireloomuline vajadus õpetada välja suures mahus maakaitse

üksuseid, hakati instruktoritena kaasama vajaliku väljaõppe läbinud reservis olevaid isikuid

(käsunduslepinguga, õppekogunemisel vabatahtlikuna vms).

Sellest nähtub, et Kaitseväe reservis on suurel hulgal sõjaväelist väljaõpet omavaid isikuid, kes

tegevteenistusse asuda ei soovi, kuid oleks valmis ja huvitatud panustada ka edaspidi Kaitseväe

tegevustesse reservväelasena. Üheks selliseks tegevuseks on muuhulgas rahvusvahelistel

sõjalistel operatsioonidel (edaspidi RSO-del) osalemine.

Riigikaitseseaduse alusel võib RSO-le lähetada ka reservis olevaid isikuid reservteenistuse

raames, kuid reservväelase RSO-le lähetamine on KVTS-s õiguslikult reguleerimata. KVTS

kehtestab tingimused, kui palju võib isikut reservis oleku ajal õppekogunemistele kutsuda ning

kui pikk võib olla ühel õppekogunemisel osalemise aeg. Üldjuhul on ühe RSO rotatsiooni

3

kestus pikem kui KVTS-s ettenähtud periood kokku, mis on lubatud reservis olevat isikut kogu

tema reservis oleku ajal õppekogunemistele kutsuda, mistõttu kehtiva korra alusel ei ole

võimalik õppekogunemise raames üksust RSO-le saata tulenevalt eelpool nimetatud KVTS-s

kehtestatud piirangutest.

Kohustuslikus korras reservteenistuses osalemise puhul on seaduse tasandil ettenähtud

riigipoolsed garantiid reservteenistuse ajaks. Reservteenistuses viibides makstakse reservis

olevale isikule toetust alates õppekogunemise kutsel näidatud kohta saabumise päevast kuni

õppekogunemisel osalemise lõppemiseni. Toetuse suurus oleneb ametikoha põhiliigist. Lisaks

võib KVTS § 80 lõike 61 alusel reservteenistuses viibimise ajal reservväelase tööandja säilitada

või hüvitada isikule tema töötasu või palga või hüvitada töötasu või ja reservteenistuses

osalemise aja eest makstud toetuse vahe. Täiendavalt on seaduses kehtestatud piirangud

tööandjatele ajaks, mil töötaja täidab riigikaitsekohustust. TLS kohaselt on töötajal õigus

keelduda töö tegemisest, kui ta on reservteenistuses (TLS § 19 p 5) ning tööandja ei või

töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja on reservteenistuses (TLS § 92 lg 1 p 6).

Reservis olevate isikute kaasamiseks vabatahtlikuna muudes sõjaväelise väljaõppega

seonduvates tegevustes, tuleb KVTS-s sätestada täiendav reservteenistuse liik, milleks oleks

vabatahtlik osalemine Kaitseväe ülesannete täitmisel. Täiendav teenistusliik oleks eristatud

õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel osalemisest, s.t täiendava teenistusliigi puhul ei

arvata teenistuses viibitud aega reservteenistuse hulka, samuti ei kaasne sellega täiendavaid

kohustusi kolmandatele osapooltele (tööandjad). Uue teenistusliigi puhul on võimalik

vabatahtlikke reservis olevaid isikuid lähetada RSO-le, mehitada alalises valmiduses olevaid

üksuseid ning kaasata näiteks ka ajateenijate väljaõppe andmisele. Kuna Kaitseväe ülesannete

täitmisel täidavad reservis olevad isikud tegevväelastega samu teenistusülesandeid, oleks ka

teenistuses viibimise aja eest makstav tasu sarnane tegevväelasega. Kuivõrd reservis olevat

isikut ei võeta tegevteenistusse, ei laiene talle ka rahuaja ametikohale nimetamise nõuded

(sõjaline auaste, vastavus ametikoha tervisenõuetele, ametikoha füüsilise ettevalmistuse

nõuded).

Uue reservteenistusliigi loomisel tuleb KVTS-s, ATS-s kui ka TLS-s eristada kohustuslikus

korras reservteenistuses osalemist ja vabatahtlikult Kaitseväe ülesannete täitmisele kaasatuna

tegevust ning kehtestada tasustamise ja tagatiste kord, kui ka täpsustada, et tööandjale laienevad

piirangud ja kohustused vaid ametniku või töötaja kohustusliku reservteenistuses viibimise

ajaks.

1.3 Ajateenijate kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmiseks

Ajateenistuse peamine eesmärk on Eesti kaitseks vajalike reservüksuste väljaõpetamine ning

lisaks on ajateenistus oluliseks kasvulavaks tegevväelaste värbamisel. Ajateenistus kestab 8

kuni 12 kuud. Teenistuse lõpliku pikkuse määrab ametikoht, millele ajateenija määratakse.

Ajateenistuse väljaõppe periood algab sõduri baaskursusega, mis kestab seitse kuni kaheksa

nädalat ja on kõigile ajateenijatele ühesugune. Sõduri baaskursusel omandatakse

lahingutegevuseks ja edasise teenistuse jätkamiseks vajalikud esmased sõjaväelised teadmised

ja oskused. Edasine väljaõpe toimub juba vastavalt erialale ning üksuse spetsiifikast lähtuvalt.

Üldjuhul kestab erialapõhine väljaõpe kuni kolm kuud, seega alates ajateenistusse asumisest

viie kuu möödumisel on ajateenija läbinud erialakursused ning omandanud oma sõjaaja

ametikohal vajaliku pädevuse ja oskused. Kaitsevägi on hinnanud, et vastava taseme väljaõppe

läbinud ajateenijaid oleks võimalik kaasata ka muude Kaitseväe ülesannete täitmiseks, kuid

seadusest tulenevate piirangute tõttu ei ole see praegu võimalik.

4

Ka täna kehtivate sätete alusel on võimalik ajateenijaid suunata väljaõppe huvides teise

paikkonda riigisiseselt kui ka lähetada välisriiki. Ajateenija riigisisese lähetamise otsustab

ajateenistuskoha ülem ning ajateenija välisriiki lähetamise otsustab Kaitseväe juhataja või tema

volitatud ülem.

Välisriiki lähetamist on rakendatud näiteks mereväe laevadel teenivate ajateenijate puhul.

Mereväe laevad on 1/3 osas mehitatud ajateenijatega ning mere- ja laevapraktika on oluline

osa mereväkke suunatud ajateenijate väljaõppes. Uute NATO kaitseplaanide alusel on NATO

alaline miinitõrje grupp nüüd NATO kiirreageerimisüksuse koosseisus rahvusvahelisel

sõjalisel operatsioonil, kuid KVTS § 52 lõike 5 kohaselt on ajateenijate lähetamine RSO-le või

RSO piirkonda keelatud. Vastav piirang on kehtestatud seetõttu, et välistada RSO-le saatmast

isikuid, kellel puudub väljaõpe ja vajalikud oskused. Sellest tulenevalt on tekkinud olukord,

kus näiteks miinitõrje grupi laevadele ajateenijaid enam suunata ei saa, mistõttu ajateenijate

laevapraktika jääb väheseks.

Kirjeldatud probleemi on võimalik lahendada kahel viisil:

a) Ajateenija lähetamine RSO-le väljaõppe vajadusest lähtuvalt ajateenija nõusolekul

Nagu probleemikirjelduses sai välja toodud, puudutab ajateenijate RSO-le lähetamine hetkel

eelkõige mereväe ajateenijaid. Kuigi ka täna on võimalik ajateenijaid lähetada välisriiki, siis

RSO-le või RSO piirkonda on ajateenijate lähetamine keelatud. Kaitseväe hinnangul on selline

keeld liialt piirav, et viia läbi mereväe ajateenijatele täiemahuline väljaõpe. Kuna vastav piirang

on kehtestatud KVTS-s, tuleb luua võimalus, mis näeb ette ajateenijate lähetamise RSO

piirkonda, kui ajateenija on läbinud ajateenistuse teatud mahus, millega ta on omandanud

vajaliku väljaõppe ja oskused. Siinkohal tuleb säilitada võimalus ajateenijal RSO-le

lähetamisest keelduda. Kuigi väljaõppel osalemine on ajateenijale kohustuslik, siis RSO

piirkonda lähetatakse vaid neid ajateenijaid, kes on selleks oma nõusoleku andnud. Ajateenija

RSO-le lähetamise kord ning tingimused tuleb kehtestada kaitseministri määrusega ning

täiendavalt tuleb üle vaadata ja luua RSO piirkonda lähetatud ajateenijatele toetuse maksmise

kord.

b) Ajateenija vabastatakse ajateenistusest ennetähtaegselt tegevteenistusse võtmise eesmärgil

Enne 2012. aastat kehtinud KVTS-i kohaselt, kui ajateenija oli teeninud vähemalt ¾ oma

ajateenistuse kestusest, võis ta teenistusest vabastada ja lugeda tema ajateenistuskohustus

täidetuks väeosa ülema otsuse alusel lepingulisse teenistusse võtmisega alalises valmiduses

olevas väeüksuses või allüksuses.2 Seega ajateenijate tegevteenistusse võtmine enne

ajateenistuse lõppu on olnud ka varasem praktika, kuigi 2013. aasta 1. aprillil jõustunud KVTS-

ga sellist võimalust enam ette ei nähtud.

Ennetähtaegselt ajateenistusest vabastamise alused on kehtestatud KVTS §-s 56. Näiteks

vabastatakse ajateenija ajateenistusest, kui ajateenija ei vasta või ajutiselt ei vasta

kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Ajateenija sai lapsevanemaks või muuks last

ülalpidavaks isikuks või ajateenija sai ainsaks isikuks kes peab ülal raske või sügava puudega

inimest ning ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest.

Lisaks on KVTS-s sätestatud juhud, kus ajateenistuskoha ülem võib ajateenija ennetähtaegselt

vabastada. Nendeks juhtudeks on ajateenija raske perekondlik olukord või esmase sõjaväelise

2 Kaitseväeteenistuse seadus §-d 68 ja 69 (RT I, 08.07.2011, 58)

5

väljaõppe läbinud ajateenija võetakse tegevteenistusse kadetina või esmase sõjaväelise

väljaõppe läbinud ajateenija asub kõrgharidust omandama arsti või õe erialal.

Rahuaja ametikohale nimetamise üheks eelduseks on vastaval ametikohal nõutav sõjaväelise

väljaõppe omamine. Ajateenistus loetakse lõppenuks, kui ajateenija on läbinud kogu

väljaõppeprogrammi ettenähtud tähtajaga. Erialakursus läbitakse ca 5 kuu möödumisel

ajateenistuse algusest, mis tähendab, et selleks ajaks on ajateenija omandanud enda ametikohale

vastavad oskused ja teadmised. Pärast erialakursuseid jätkub ajateenijate väljaõpe üheskoos

allüksusekursusel, mille eesmärgiks on harjutada koostööd oma jao, rühma, kompanii ja

suurema üksuse koosseisus. Seega põhimõtteliselt on selleks etapiks ajateenijal läbitud ¾ tema

väljaõppeprogrammist, omandanud nö üksikvõitlejana ametikohale kehtestatud nõuded ja

oskused, mistõttu saaks isik jätkata tegevteenistuses enne ajateenistuse väljaõppeprogrammi

lõppu (st 8- või 11-kuu läbimist).

Täna on võimalik sellisel viisil tegevteenistusse võtta ajateenijat vaid kadetina. Et tagada teatud

Kaitseväe ülesannete järjepidev toimimine, tuleb luua laiemad võimalused. Tegevteenistusse

võtmine toimub ajateenija nõusolekul ning struktuuriüksuse ülema ettepanekul.

Tegevteenistusse võtmise eesmärk on, et isikule laieneksid samasugused töö- ja

palgatingimused, mis on ettenähtud sama teenistusülesannet täitval tegevväelasel.

2. Kaitseväe Akadeemia õppekavade avamine reservis olevatele isikutele

Muutunud julgeolekuolukord seab uusi nõudmisi reservväelaste3 individuaalsetele teadmistele

ja oskustele, sest kompetentsed reservväelased on tähtis toimejõud, et tõhusalt reageerida

julgeolekukeskkonnas toimuvatele kiiretele muutustele. Reservväelased saavad regulaarselt

osaleda õppekogunemistel, et parandada ja täiendada nii individuaalseid kui ka kollektiivseid

oskusi. Kuid reservüksuste ülematel puudub võimalus süvendatult ja eesmärgipäraselt

omandada sõjandusalaseid teadmisi akadeemilisel tasemel, sest kehtiva õigusliku regulatsiooni

järgi saavad Eesti ainukeses riigikaitselises kõrgkoolis Kaitseväe Akadeemias (edaspidi KVA)

õppida üksnes tegevväelased.

Võimaluste loomine julgeoleku-, riigikaitse- ja sõjandusalaste teadmiste omandamiseks ja

täiendamiseks reservis olevatele isikutele on oluline eeldus reservis oleku ajal reservväelaste

kvaliteedi ja motivatsiooni tõstmiseks ja alalhoidmiseks, sest KVA-s õppimise võimalusel võib

olla külgetõmme neile reservis olevatele isikutele, kellel seni on puudunud võimalus KVA-s

õppida ja sõjateaduse bakalaureuse või magistrikraad saada. Samuti toetab see meede reservis

olevaid isikuid nende enda soovi ja huvi korral tegevteenistusse värvata, sest KVA-s

õppimisvõimaluste avamisega on loodud tee, kuidas reservlipnik saaks liikuda majori auastme

suunas. Praegu selline võimalus reservohvitseridele puudub.

Kuigi kehtiv regulatsioon võimaldab ka praegu reservis olevatel isikutel õppida KVA-s

eksternina, ei pruugi see olla atraktiivne õppimisvõimalus neile reservülematele, kes soovivad

õppides olla üliõpilased ja saada üliõpilastele ette nähtud sotsiaalseid garantiisid ja soodustusi,

nagu ravikindlustus, õppelaen, õppetoetused jms.

3. Tegevteenistuspensioni maksmise korralduse muutmine

Tsiviilteenistujate, reservis olevate isikute ja ajateenijate kaasamine Kaitseväe ülesannete

täitmiseks võimaldab teatud valdkondades personalivajadust katta ka isikutega, kes ei pea

3 Käesolevas punktis on “reservväelased” üldnimetus kõigile reservis olevatele isikutele, kes valmistuvad Eesti

kaitsemiseks. Reservväelase nimetust ei kasutata antud dokumendis KVTS-i § 5 lg 3 kontekstis, mille kohaselt

reservväelane on õppekogunemistel osalev isik.

6

olema tegevväelased. RKAK31 näeb siiski ette ka võimearendused, mille saavutamiseks on

vaja tagada piisaval hulgal tegevväelasi, kes on läbinud sõjaväelise väljaõppe ning omavad

vajalikku teenistuskogemust, selleks et uusi sõjalisi võimeid üles ehitada. Tegevväelaste

koolitamine on aeganõudev ning kuna varasemalt ei ole nende järelkasvu planeerimisel sellises

mahus uute võimete arendamise ja ülalhoidmise vajadusega arvestatud, on oluline soodustada

ka praeguste tegevväelaste pikemat teenistuses hoidmist. Kui kuni 2015.a on KVA-s maaväe

põhikursuse lõpetanud keskmiselt 30 isikut aastas, siis tänaseks on koolitusmahtu järk-järgult

suurendatud (vastuvõtt kuni 90 õppekohta). Kaitseväelaste karjäärisüsteemi arvestades avaldab

eelnevatel aastatel tekkinud madalseis mõju pikema aja jooksul ning lisaks sõjaväelisele

väljaõppele tuleb väärtustada ka pikaajalist teenistuskogemust.

Viimastel aastatel on suurenenud ja suurenemas tegevteenistuspensionile siirdumine, sest

90ndatel teenistusse asunud jõuavad tegevteenistuspensioniikka (50 eluaastat) ning otsustavad

lahkuda teenistusest enne piirvanuse täitumist (sõltuvalt tegevväelase auastmest 55, 60 või 65

eluaastat. Peamisteks lahkujateks selles kategoorias on vanemallohvitserid (vanemveebel –

staabiveebel) ning vanemohvitserid (major – kolonel), ehk just need teenistusgrupid, mis

panustavad enim võimearendusse. Prognoosi kohaselt kuni aastani 2031 kasvab aastas

pensionile siirdujate arv enam kui kaks korda võrreldes tänasega (Joonis 1).

Joonis 1. Tegevteenistusest enne piirvanust tegevteenistuspensionile siirdujate prognoos.

Pikaajalise kaitseväelase kogemus on Kaitseväe arenguks vajalik ning seda kogemust tuleb

võimalikult tulemuslikult ja pikaajaliselt kasutada. Samuti on 50ndates eluaastates

kaitseväelased füüsiliselt piisavad aktiivsed ning nende terviseseisund on endiselt sobiv

jätkama tegevteenistust Kaitseväes. 2023. aastal tegevteenistusest lahkunud ja

tegevteenistuspensionile siirdunud isikutest 41% jätkab Kaitseministeeriumi valitsemisalas

töötamist ametniku või töötajana. See näitab, et suurel osal sihtrühmast on ka pensioniikka

jõudmisel olemas soov ja valmisolek riigikaitse arendamisse jätkuvalt panustada, kuid veelgi

enam oleks Kaitseväele nende panusest kasu, kui neil oleks võimalik jätkata tegevväelastena.

2019. aasta 1. jaanuarist kaotati tegevteenistuspensioni saamise õigus isikutel, kes asuvad

tegevteenistusse alates 01.01.2020. Tegevteenistuspensioni saamise õigus säilis

tegevväelastele, kes seisuga 31.12.2019 olid tegevteenistuses. Tegevteenistuspensioni õigusega

tegevväelased lahkuvad teenistusest reeglina siis kui neil on täitunud 30 aastat

tegevteenistusstaaži, mis tagab neile tegevteenistuspensioni maksimaalses suuruses (75%

viimasest ametikoha palgast). Üldjuhul leiab see aset 50ndate eluaastate alguses, kuigi

piirvanuseni on veel keskmiselt 5-10 aastat ja kohati rohkemgi. Lahkumise tingib asjaolu, et

tegevteenistuspensione indekseeritakse iga-aastaselt (need kasvavad ajas kumulatiivselt) ning

7

pensionile lisaks võib saada ka töötasu, va tegevteenistuses ja politseiteenistuses. Samas on

nendel isikutel olemas vajalik teadmiste pagas, mida saaks tegevteenistuses rakendada eeskätt

vanemohvitseride ja -allohvitseride segmendis. Seega võiks seda ressurssi jätkuvalt rakendada

ka tegevteenistuses viisil, mis võimaldaks isikutel saada samaaegselt ka tegevteenistuspensioni.

Tegemist ei oleks uudse lähenemisega – sarnane regulatsioon on politseiteenistuses, kus

teenistuses olles võib saada ka politsei väljateenitud aastate pensioni (muudatus jõustus

01.01.2020).

Ettepanek on kehtestada regulatsioon, mis võimaldaks maksta tegevteenistuspensioni ka

tegevteenistuses olles, kuid tingimusel, et pensioni määramine toimub tähtajatu

tegevteenistussuhte lõppemisel. See tagab, et keegi ei jääks süsteemi „istuma“ ja hoidma kinni

nooremate karjääri. Süsteemrakenduks selliselt, et kui tegevväelane teenistusest lahkub, laseb

ta endale pensioni määrata ning kui Kaitseväel on talle ametikohta pakkuda, siis saab ta

tegevteenistusse võtta (tegevteenistusstaaži enam ei lisandu). Kuna tegemist on uue teenistusse

võtmisega, rakendub sellele tähtajalise teenistussuhte regulatsioon – isiku saab võtta

tegevteenistusse vajalikuks ajaks, mis annab võimaluse paindlikult reageerida kui vajadus

peaks vähenema. Muudatusega ei kaasne täiendavat planeerimata kulu, kuna

tegevteenistuspensioni kulu planeeritakse riigieelarvesse vastavalt teenistusest lahkumistele

(või vanuse saabumisele) ning samuti planeeritakse Kaitseväe eelarvesse tegevväelaste

värbamiseks vajalik palgafond.

4. Kaitseväekohustuslase ja mootorsõidukijuhi tervisekontrolli ühendamine

ajateenistuses

Liiklusseadus (edaspidi LS) sätestab juhtimisõiguse andmise ja selle korra. Selle alusel toimub

mootorsõidukijuhi (edaspidi MSJ) ja juhtimisõiguse taotleja tervisekontroll, mille käigus

tehakse kindlaks, kas isiku terviseseisund vastab kehtestatud tervisenõuetele (LS § 101 lg 10).

Sealhulgas tuvastatakse meditsiinilised vastunäidustused, mille puhul mootorsõiduki juhtimine

ei ole lubatud. Tervise üldnõuete alusel peab taotleja (juht) olema füüsiliselt ja psüühiliselt

võimeline mootorsõidukit juhtima ning tal ei tohi olla haigusi või tervisehäireid, mis takistavad

mootorsõiduki ohutult juhtimist.

KVTS alusel kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi

hindamisel lähtutakse kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetest eesmärgiga hinnata, kas

isik on võimeline täitma teenistusülesandeid kaitseväeteenistuses. Terviseseisundit hinnatakse

tervise infosüsteemi (edaspidi TIS) andmete ja terviseseisundit kajastavate dokumentide põhjal

ning arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemisega. Hindamisi viivad läbi

Kaitseressursside Ameti (edaspidi KRA) arstid, kellel on võimalik kaasata teisi

tervishoiuteenuse osutajaid.

KVTS alusel teostatud tervisekontrolli nõuded on suuremalt jaolt kattuvad LS-s sätestatud

tervisenõuetega ning olemuselt kannavad sarnast eesmärki ja sisu – tuvastada vastavus

kehtestatud tervisenõuetele, sh võimalikud meditsiinilised vastunäidustused

teenistusülesannete täitmiseks kaitseväeteenistuses või mootorsõiduki juhtimiseks. KVTS ja

LS alusel sätestatud tervisenõuete võrdlemisel väärib tähelepanu, et KVTS alusel esitatud

nõuded on kohati kõrgemad. Näitena võib välja tuua füüsilise võimekusega seotud nõuded ning

samuti on psühhiaatri hinnang ette nähtud kõigile kutsealustele enne kaitseväeteenistusse

asumist. Lisaks on erinevad haigusseisundid, mis takistavad mootorsõiduki juhtimist, ka

ajateenistuses välistatud.

Igal aastal läbib ajateenistuses MSJ väljaõppe ca 700-800 ajateenijat, kellele Kaitseväes tehakse

ka LS-s sätestatud tervisekontroll. Kuna ajateenijate väljaõpe toimub vastavalt väljaõppekavale,

8

seab see olulisi ajalisi piiranguid nimetatud tervisekontrolli tegemiseks. MSJ erialakursusele

suunatavad isikud selgitatakse välja esmase sõjaväelise väljaõppe (sõduri baaskursuse) lõpus

ning sellele järgneb koheselt erialakoolitus. Kuna ajateenijaid on palju, tekib Kaitseväe

meditsiinikeskustes korraga väga suur töökoormus, sest tervisekontroll peab olema tehtud enne

MSJ koolituse algust.

Kokkuvõtvalt võib KVTS-s ja LS-s sätestatud tervisenõuete hindamisel välja tuua järgmised

probleemid:

1. nimetatud eriseaduste alusel toimuvad eraldiseisvad terviseseisundi hindamised ja kuigi

tervisenõuded on sätestatud mõningate erinevustega, kattuvad need valdavas osas;

2. eriseadustest tuleneva tervisekontrolli maht ja tervisenõuete oluline kattuvus viitab asjaolule,

et ajateenijate puhul on suuremas osas tegemist dubleerimisest tuleneva arstliku ressursi

koormamisega;

3. ajateenistusse asumise järgselt ei ole sisulist vajadust täiendavaks tervisekontrolliks LS

alusel, kuna järjestikused, lühikese aja jooksul toimuvad ja sisult kattuvad terviseseisundi

hindamised puudutavad isikuid, kelle terviseseisundit on juba eelnevalt põhjalikult kontrollitud

(esmalt kutsealusena KVTS-i, seejärel MSJ tervisekontroll LS alusel).

2. Sihtrühm

1. Kaitseväe ülesannete täitmisesse panustamise võimaluste laiendamine:

tsiviilteenistujate, reservis olevate isikute ja ajateenijate kaasamine

* hinnanguliselt 25-30% tänastest tegevteenistujate ametikohtadest ei eelda sõjaväelist

väljaõpet (ei ole nn rivikoosseis),

* kaitseväekohustuslasi on Eestis ca 230 000. Neid kõiki on võimalik vajadusel ja nende tahtel

kaasata Kaitseväe ülesannete täitmiseks,

* aastas lõpetab ajateenistuse ca 3600-3800 ajateenijat, kellest ajateenistuse läbides määratakse

sõjaaja ametikohale ca 90%.

2. Kaitseväe Akadeemia õppekavade avamine reservis olevatele isikutele

Sihtrühm on reservis olevad isikud. Eelkõige on muudatusest mõjutatud reservväelastest

ülemad, nagu reservrühma ülemad ja kompaniiülema abid, kel on huvi sõjandusalaste teadmiste

omandamiseks ja täiendamiseks riigikaitselises rakenduskõrgkoolis. Viimase kümne aasta

jooksul on ajateenistuse lõpetanud ligemale 100 reservrühma ülemat aastas, mis ilmselt

muudatuse jõustudes on suurenemas.

3. Tegevteenistuspensioni maksmise korralduse muutmine

Sihtrühmaks on täna tegevteenistuses olevad tegevteenistuspensioni õigust omavad

tegevväelased (31.12.2022 seisuga 2575 isikut) ning tegevteenistusest lahkunud

tegevteenistuspensionil olevad isikud, kes ei ole jõudnud vanaduspensioniikka (ca 600 isikut).

Prognoosi kohaselt võib regulatsiooni rakendamisel olla tegevteenistuses kuni 350 tegevväelast

(kitsam sihtrühm), kellele makstakse tegevteenistuspensioni.

4. Kaitseväekohustuslase ja mootorsõidukijuhi tervisekontrolli ühendamine

ajateenistuses

Sihtrühma moodustavad ajateenijad, kes läbivad ajateenistuses MSJ väljaõppe. Neid on ühel

aastal ligi 700-800 isikut.

VTK-s pakutavad lahendused käsitlevad MSJ tervisekontrolli tegemist ainult

Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Seega moodustavad sihtrühma Kaitseväe

meditsiiniteenistuse personal (33 arsti ja 82 õde) ning 55 arsti, kes viivad KRA-s läbi

kutsealuste terviseseisundi hindamist.

9

3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus

1. Kaitseväe ülesannete täitmisesse panustamise võimaluste laiendamine:

tsiviilteenistujate, reservis olevate isikute ja ajateenijate kaasamine

Eeskätt on eesmärk kujundada reservteenistust toetav keskkond. Selleks on oluline luua

võimalikult paindlikud töösuhted ja teenistusliigid.

Tegevteenistus on mõeldud vaid ametikohtadele ja tööülesannetele, mille töö tulemuslik

teostamine eeldab sõjaväelist väljaõpet. Tegevteenistus on seotud kõige suuremate

piirangutega, seetõttu ei ole mõistlik samu piiranguid nõuda isikutelt, kelle tööülesanded

sisuliselt selliseid piiranguid ei eelda. Kaitseväes on hinnanguliselt 25-30% ametikohtadest

sellised, mis eelnevat sõjaväelist väljaõpet ei eelda. Teine oluline aspekt tegevteenistuses on

sõjaväelisel väljaõppel osalemise kohustuslikkus (õppused), aga õppustel osalemise saab

reguleerida ka teistel alustel (töölepingutes). Laiendamaks reservis olevate isikute võimalusi

osaleda Kaitseväe ülesannete täitmisel luuakse reservteenistuse alaliik, mis põhineb

vabatahtlikkusel ja on eristatud kohustuslikust reservteenistusest ehk õppekogunemisel ja

lisaõppekogunemisel osalemisest. Vabatahtlikult Kaitseväe ülesannete täitmisel osalemise ajale

ei seata õppekogunemise puhul ettenähtud ajalisi piiranguid ning tasustamine toimub

tegevväelastega samadel põhimõtetel.

Samuti on eesmärgiks võimaldada ajateenijaid suunata RSO-le ning erialase väljaõppe

omandanud ajateenija võtta tegevteenistusse enne ajateenistustähtaja lõppu, et tagada Kaitseväe

ülesannete järjepidev täitmine vajalikus mahus isikkoosseisuga. Ennetähtaegselt reservi

arvamine ja tegevteenistusse võtmine või ajateenija RSO-le lähetamine toimub vaid ajateenija

struktuuriüksuse ülema ettepanekul ja ainult ajateenija nõusolekul ning eeldusel, et ajateenijal

on omandatud edasiseks teenistuseks vajalik väljaõpe ning oskused.

2. Kaitseväe Akadeemia õppekavade avamine reservis olevatele isikutele

Muudatuse eesmärk on võimaldada KVA põhi- ja keskastmekursusel õppida tegevväelaste

kõrval ka reservis olevatel reservüksuste ülematel. Selleks muudetakse KVTS-i ja KVA

põhimääruse sätteid selliselt, et kõrvaldada reservis olevatel isikutel KVA-s õppimise

takistused. Nagu tegevväelaste teenistuses on olulisel kohal elukestev õpe ja pidev

eneseharimine, nii peab see põhimõte omaks saama ka reservväelaste elukaarel.

3. Tegevteenistuspensioni maksmise korralduse muutmine

Muudatuse eesmärk on vähendada tegevteenistusest lahkumist seoses tegevteenistuspensionile

siirdumisega, et tagada planeeritud võimearenduste elluviimiseks piisaval hulgal ning vajaliku

sõjaväelise väljaõppe ja teenistuskogemusega tegevväelaste olemasolu. Kaitseväeteenistuse

seaduse rakendamise seaduses kaotatakse piirang, mille kohaselt ei või tegevteenistuspensioni

saav isik samal ajal olla tegevteenistuses.

4. Kaitseväekohustuslase ja mootorsõidukijuhi tervisekontrolli ühendamine

ajateenistuses

Kavandatava muudatuse eesmärk on vältida samasisulisi tervisekontrolle. Muudatusega

võrdsustatakse ajateenijate puhul ajateenistusse asumisele eelnenud terviseseisundi hindamine

LS-s sätestatud tervisekontrolliga. Seega muudatus ei laiene mitte kõikidele kutsealustele, kes

tunnistatakse tervisenõuetele vastavaks, vaid tingimuseks on ka ajateenistusse asumine.

Selliselt puudutab muudatus vaid isikuid, kes läbivad ajateenistuses MSJ koolituse ja

omandavad vastava juhtimisõiguse.

10

Kui KVTS-s sätestatud tervisekontrolli põhjal tunnistatakse isik kaitseväeteenistuskohustuslase

tervisenõuetele vastavaks ja ta asub ajateenistusse, oleks tervisekontrolli tulemus ühe aasta

jooksul tema terviseseisundi hindamisest arvates võrdsustatud LS-s sätestatud MSJ

tervisetõendiga. Seega ei pea ajateenistuse ajal enam uut tervisekontrolli seoses MSJ juhiloa

taotlemisega tegema, juhul kui eelnevast terviseseisundi hindamisest on möödunud vähem kui

üks aasta. Juhul kui ajateenistusse asumisel selgub, et isiku tervislik seisund on hindamise

järgselt muutunud või selle tegemisest on möödunud rohkem kui 1 aasta, tuleb enne MSJ

väljaõppe alustamist läbi viia LS-s sätestatud tervisekontroll.

II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid

4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad

1. Kaitseväe ülesannete täitmisesse panustamise võimaluste laiendamine:

tsiviilteenistujate, reservis olevate isikute ja ajateenijate kaasamine

Eesti julgeolekupoliitika alustest tulenevalt tuleb kaitsevõime tugevdamiseks arendada

sõjalisele nõuandele tuginedes, kiirendatult ja täies mahus välja sõjalised üksused ning võimed,

mis on mehitatud, välja õpetatud ja regulaarselt harjutanud, varustatud, relvastatud ja varudega

kindlustatud (Eesti julgeolekupoliitika alused 2023).

Kaitseväe võimearenduse eesmärgid tulenevad RKAK31-st, mis näeb ette

isikkoosseisuvajaduse.

1.1 Tsiviilteenistujate kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmiseks

Seadused:

• TLS §-des 43, 44-52 on sätestatud töö- ja puhkeaja regulatsiooni töötaja puhul,

• ATS §-des 35-41 on sätestatud ametniku õigused töö- ja puhkeaja osas,

• KKS sätestab Kaitseväe ülesanded ja nende täitmise korralduse

1.2 Reservis olevate isikute kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmiseks

Seadused:

• KVTS 7. peatükk reguleerib reservteenistuse põhimõtteid ning reservis oleva isiku

õiguseid ja kohustusi.

• TLS kehtestab töötaja õigused ja tööandja kohustused seoses isiku reservteenistuses

viibimisega (TLS § 19 p 5 ning § 92 lg 1 p 6).

1.3 Ajateenijate kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmiseks

Seadused:

• KVTS § 52 lg 5 sätestab keelu ajateenijate RSO-le või RSO piirkonda saatmiseks ning

§ 56 reguleerib ajateenistusest vabastamist ja ajateenistuse lõppemist.

Määrused:

• Vabariigi Valitsuse 03.01.2017 määrusega nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse,

reservväelasele õppekogunemisel ja reservasendusteenistujale reservasendusteenistuses

ja erakorralises reservasendusteenistuses osalemise aja eest makstava toetuse ning

ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“ on kehtestatud

ajateenijale toetuse maksmise kord ning ulatus.

2. Kaitseväe Akadeemia õppekavade avamine reservis olevatele isikutele

Seadused:

11

• KVTS § 8 ja § 87 lg 2 järgi on KVA põhikursusel õppija tegevväelasest

ohvitserikandidaat, kes võetakse tegevteenistusse õppekava kahekordse

nominaalkestuse ajaks.

Määrused:

• Kaitseministri 01.07.2019 määruse nr 11 „Kaitseväe Akadeemia põhimäärus“ § 18

lõigetes 2 ja 5 sätestatakse, et akadeemia magistriõppes saab õppida üksnes

tegevväelane.

3. Tegevteenistuspensioni maksmise korralduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadus (edaspidi KVTRS) reguleerib

tegevteenistuspensioni korraldust. KVTRS § 397 reguleerib tegevteenistuspensioni maksmist.

4. Kaitseväekohustuslase ja mootorsõidukijuhi tervisekontrolli ühendamine

ajateenistuses

Seadused:

• KVTS § 261 reguleerib kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku

terviseseisundi hindamist.

• LS §-d 101-102 reguleerivad MSJ ja juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli.

Määrused:

• Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määrus nr 80 „Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki

juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja

tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised

vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud“

• Vabariigi Valitsuse 24.03.2023 määrus nr 38 „Kaitseväeteenistuskohustuslase ja

tegevväelase teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“

• Kaitseministri 28.03.2023 määrus nr 14 „Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust

võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase

tervisenõuetele vastavuse hindamise tingimused ja kord“

Muudatust toetab Vabariigi Valitsuse kinnitatud koalitsioonilepe 2023–20274, mille

sotsiaalpoliitika näeb ette vähendada tervisevaldkonnas dubleerivaid tegevusi, suunaga

patsiendikesksele tervishoiule ja tegevuste jätkusuutlikkusele tööjõupuuduse tingimustes.

E-tervise visioon 20255näeb ette tervisevaldkonna infovahetuse täiustamist, kus eesmärgiks

on suurendada andmete ristkasutust, võimaldades ressursisäästlikumat teenust ning

infovahetuse teenuseid terviseteenuse osutajatele varajaseks sekkumiseks tervisekahjustuste

ennetamisel (nt kutsealuste tervisekontroll jms).

Riigi käes on infosüsteemide ja teenuste kaudu mitmeid andmeid ning juba olemasolevate

andmete (sh terviseseisundi hindamine) õiguspärane ristkasutus annab võimaluse nende

taaskasutamiseks- väheneb menetlemise koormus ja suureneb tervisekontrollide efektiivsus.

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud liiklusohutusprogrammi aastateks 2016−20256

elluviimiskava aastateks 2020−2030 näeb ette, et sõiduki juhtimiseks peab olema sobiv tervislik

4 https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe 5 https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Eesti_e_tervise_strateegia/e-tervise_strateegia_2020.pdf 6 https://transpordiamet.ee/liiklusohutusprogramm

12

ja vaimne seisund, tervisekontroll on suunatud juhi liiklusriskide teadvustamisele, tervisenõuete

vastavuse kontrollimisele ja liiklusohtliku terviseseisundi tuvastamisele.

5. Tehtud uuringud

1. Kaitseväe ülesannete täitmisesse panustamise võimaluste laiendamine:

tsiviilteenistujate, reservis olevate isikute ja ajateenijate kaasamine

Kaitseministeeriumi poolt tellitud 2023. a avaliku arvamuse uuringute järgi on valmidus

riigikaitsesse panustada kõrge. Ligi kaks kolmandikku ühiskonnast on valmis aktiivselt osalema

kaitsetegevuses, sh läbi otsese sõjalise kaitsetegevuse. Niisamuti on ühiskonna kaitsetahe ehk

toetus relvastatud vastupanu osutamisele 83%. Toetus Eesti riigikaitse korraldusele, ehk

reservarmeele ja kohustuslikule ajateenistusele on püsivalt kõrge (87%). Ajateenistust ja

reservväge peetakse ühiskonnas neljandaks kõige olulisemaks julgeolekutagatiseks pärast

NATO liikmelisust, NATO liitlasvägede kohalolu ja elanikkonna kaitsetahet.

2. Kaitseväe Akadeemia õppekavade avamine reservis olevatele isikutele

Vastavale probleemikirjeldusele ei ole eelnenud empiirilisi uuringuid ega analüüse, kuid

KVA-s õppimise võimaldamine reservis olevatele isikutele tõusetus 14. novembril 2022

toimunud Riigikaitse juhtide konverentsil, millest võttis osa ca 700 reservüksuse ülemat.

3. Tegevteenistuspensioni maksmise korralduse muutmine

Antud probleemikirjelduse osas on lähtutud iga-aastaselt tegevteenistusest lahkuvate seas

läbiviidud uuringutest.

4. Kaitseväekohustuslase ja mootorsõidukijuhi tervisekontrolli ühendamine

ajateenistuses

Eestis teadaolevalt ei ole uuritud ega hinnatud järjestikku toimuvate või osaliselt kattuvate

tervisekontrollide tegemise vajadust. Küll aga püütakse dubleerivaid tervisekontrolle

võimalusel vältida või neid ühildada lähtudes otstarbekusest. Nii näiteks on kehtiv MSJ

tervisetõend võrdsustatud vabatahtlikuks päästjaks saamisel (Päästeseaduse § 9 lg 21) või

Kaitseliidu tegevliikmeks astumisel7 nõutava tervisekontrolli läbimisel.

6. Kaasatud osapooled

1. Kaitseväe ülesannete täitmisesse panustamise võimaluste laiendamine:

tsiviilteenistujate, reservis olevate isikute ja ajateenijate kaasamine – Kaitseressursside

Amet ja Kaitsevägi.

2. Kaitseväe Akadeemia õppekavade avamine reservis olevatele isikutele – Kaitsevägi ja

Kaitseväe Akadeemia.

3. Tegevteenistuspensioni maksmise korralduse muutmine – Kaitsevägi ja

Kaitseressursside Amet.

4. Kaitseväekohustuslase ja mootorsõidukijuhi tervisekontrolli ühendamine

ajateenistuses – Kaitsevägi, Kaitseressursside Amet, Transpordiamet ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium.

III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

7 Kaitseministri 29.03.2022 määrus nr 6 „Kaitseliidu tegevliikme tervisenõuded“

13

7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

• Avalikkuse teavitamine JAH

• Rahastuse suurendamine JAH

• Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra

säilitamine

JAH

• Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH

• Muu (palun täpsusta)

7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs

1. Kaitseväe ülesannete täitmisesse panustamise võimaluste laiendamine:

tsiviilteenistujate, reservis olevate isikute ja ajateenijate kaasamine

1.1 Tsiviilteenistujate kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmiseks

Kaitseväes avalikus teenistuses või töösuhtes olevate isikute suhtes kohaldub TLS-is ja ATS-is

sätestatud töö- ja puhkeaja regulatsioon, mille kohaselt on igapäevase ja iganädalase puhkeaja

suhtes lubatud erisusi rakendada vaid juhul, kui see on sätestatud seaduses. Kuna kehtiva KKS-

i alusel ei ole vastavaid erisusi ette nähtud, ei anna praegune regulatsioon piisavalt võimalusi

Kaitseväes töötavate tsiviilteenistujate kaasamiseks Kaitseväe ülesannete täitmiseks, sh

õppustel osalemiseks.

1.2 Reservis olevate isikute kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmiseks

KVTS-i § 5 lg 3 sätestab, et reservteenistus on kaitseväeteenistuskohustuse täitmine

õppekogunemisel ehk tegemist on reservis oleva isiku riigikaitselise kohustuse täitmisega.

Õppekogunemiste korraldamise eesmärk on ajateenistuses omandatud väljaõppe, oskuste ning

teadmiste värskendamine, kordamine ja üldjuhul toimub see vastava üksuse koosseisus.

KVTS-s on sätestatud, kui pikaks ajaks ning kui mitu korda võib reservis olevat isikut

õppekogunemistele kutsuda.

KVTS § 74 näeb ette võimaluse osaleda reservis oleval isikul õppekogunemisel ka

vabatahtlikult ning vabatahtlikul osalemisel seadusest tulenevad ajalised piirangud laiene.

Kuivõrd eesmärk on võimaldada reservis olevatele isikutele osaleda vabatahtlikult muude

Kaitseväe ülesannete täitmisel, siis praegune regulatsioon seda ei toeta, sest vabatahtlikult saab

reservis olev isik osaleda vaid õppekogunemisel. Samuti mitte midagi tegemisel ei ole võimalik

reservis olevaid isikuid Kaitseväe tegevustesse kaasata, kuna reservteenistuse korralduse

võimalused on reguleeritud KVTS-s.

1.3 Ajateenijate kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmisele

a) Ajateenijate RSO-le lähetamine ajateenija nõusolekul

Tulenevalt KVTS-i § 52 lõikest 5 ajateenija lähetamine rahvusvahelisele sõjalisele

operatsioonile või rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonda on keelatud. Seega kehtiva

regulatsiooni alusel ei ole võimalik ajateenijaid RSO-le lähetada ka ajateenija enda nõusolekul.

b) Ennetähtaegselt ajateenistusest vabastamine tegevteenistusse võtmise eesmärgil

Ajateenistuse lõppemise alused on sätestatud KVTS §-s 56. Hetkel kehtiva sätte kohaselt võib

ajateenistusest vabastada peale esmase sõjaväelise väljaõppe läbimist vaid ajateenija, kes

võetakse tegevteenistusse kadetina.Muul ennetähtaegselt ajateenistusest vabastamisel loetakse

üldjuhul, et isik ei ole läbinud ajateenistust ettenähtud mahus ning teda sõjaaja ametikohale ei

määrata.Seega kehtivast sättest lähtuvalt ei ole võimalik ajateenijat võtta tegevteenistusse enne

8- või 11-kuulist väljaõppe läbimist ja reservi arvamist, mistõttu senist regulatsiooni ei ole

võimalik paremini rakendada. Samuti ei aita eesmärki täita ka avalikkuse teavitamine ega

olemasoleva olukorra säilitamine.

14

Rahastuse suurendamise kaudu saaks suurendada tegevteenistusse värvatavate hulka, kuid

teatud üksuste eripära ja funktsiooni arvestades, ei ole võimalik nö tsiviilist vastava väljaõppeta

isikuid koheselt Kaitseväe ülesannete täitmisele suunata ning väljaõppe andmine ja koolitamine

võtab aega. Muudatuse eesmärk on eelkõige vajaliku sõjaväelise väljaõppe omandanud

isikkoosseisu mehitamine olemasoleva ning värskelt väljaõppe omandanud isikutega. Seetõttu

ka rahastuse suurendamine ei aita eesmärki täita.

2. Kaitseväe Akadeemia õppekavade avamine reservis olevatele isikutele

KVA-s õppimise võimaldamist reservis olevatele isikutele ei ole võimalik lahendada

avalikkuse teavitamise, rahastuse suurendamise, olemasoleva olukorra säilitamisega ega senise

regulatsiooni parema rakendamisega, sest puudub õiguslik regulatsioon, mis võimaldaks

reservis olevatel isikutel KVA põhikursusel või keskastmekursusel üldse õppida.

3. Tegevteenistuspensioni maksmise korralduse muutmine

Tegevteenistuspensioni maksmise alused on sätestatud KVTRSis ning regulatsiooni muutmata

ei saa tegevteenistuses olles tegevteenistuspensionit maksta.

4. Kaitseväekohustuslase ja mootorsõidukijuhi tervisekontrolli ühendamine

ajateenistuses

Avalikkuse teavitamisega saab kaudselt mõjutada noorte huvi omandada MSJ juhtimisõigust

enne ajateenistust. Siiski peab lähtuma eeldusest, et kõikidest ajateenijatest ei saa autojuhti.

Samas huvi kasvu korral juhilubade vastu võib kaasa tuua olukorra, kus tervishoiusüsteem

(tervisekontrolli teostaja) võib sattuda täiendava surve alla.

Rahastamise suurendamisel koormatakse kasvavast nõudlusest veelgi enam tervishoiusüsteemi,

kuna tervishoiuressurss on juba täna limiteeritud. Nii näiteks kui KV asemel viiks ajateenijatele

MSJ tervisekontrolli läbi tervishoiuteenuse osutaja, kanduks sama mahuga koormus KV asemel

tsiviilsüsteemi. Samas muudatustega (tervisekontrollide ühendamine) vabanev aeg kuluks KV-l

teiste oluliste meditsiiniteenuste osutamisele ja ennetustegevuste läbiviimisele.

Mitte midagi tegemisel säilib olemasolev kord, kus jätkuvad MSJ tervisekontrollid

ajateenistuses, mis oma sisult dubleerivad üksteist (tervisekontrollid KVTS ja LS alusel).

Kehtiva korra kohaselt viib MSJ tervisekontrolli läbi KV meditsiiniteenistus isikutele, keda

alles hiljuti on hinnatud tervisenõuetele vastavuse osas KVTS alusel ning peavad läbima

sarnase tervisekontrolli ka LS alusel.

Senise regulatsiooni parem rakendamine ei anna tulemusi, kuna ajateenijale ettenähtud

tervisenõuete vastavus on sätestatud seaduse tasemel ning LS-s sätestatud regulatsioon ei

võimalda KVTS tervisenõuetele vastavust võrdsustada MSJ tervisetõendiga.

7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest

Mitteregulatiivsed lahendused ei võimalda saavutada soovitavaid eesmärke nimetatud

probleemide lahendamiseks eespool nimetatud põhjustel.

IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused

8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on

kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (

Väljatöötamiskavatsuses ja regulatsiooni koostamisel ei plaanita võrrelda välisriikide praktikat.

9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus

15

1. Kaitseväe ülesannete täitmisesse panustamise võimaluste laiendamine:

tsiviilteenistujate, reservis olevate isikute ja ajateenijate kaasamine

1.1 Tsiviilteenistujate kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmiseks

KKS §-i 8 täiendatakse sätetega, mis võimaldavad Kaitseväes avalikus teenistuses või töösuhtes

olevat isikut kaasata sõjaväelisele väljaõppele ilma summeeritud tööaja, ületunnitöö, öötöö ja

riigipühal tehtava töö hüvitamise, töö tegemise aja piirangu, tööaja korralduse, öötöö piirangu

ning igapäevast ja iganädalast puhkeaja regulatsiooni arvestamata. Selline kaasamine oleks

võimalik üksnes juhul, kui vastav kohustus on isiku ametijuhendis või töölepingus ette nähtud.

Sõjaväelisel väljaõppel osalemisel antakse isikule iga 24 tunni kohta vähemalt kuus tundi

puhkeaega, millest neli tundi puhkeaega peab olema katkematu. Sõjaväelisel väljaõppel

osalemisel tehtud töö hüvitatakse vaba aja andmisega või rahas Kaitseväe juhataja kehtestatud

korras ja ulatuses. Tegemist oleks sama regulatsiooniga, mis kohaldub tegevväelastele (KVTS

§ 104) ning mida on rakendatud Kaitseliidus töötavatele isikutele (Kaitseliidu seadus § 16).

1.2 Reservis olevate isikute kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmiseks

KVTS-i lisatakse reservteenistuse alaliik, milleks on reservis oleva isiku vabatahtlik osalemine

Kaitseväe ülesannete täitmisel. Kaitseväe ülesannete täitmine võib olla mh instruktorina

ajateenijatele ja reservväelastele väljaõppe andmine, RSO-le saatmine jne (antud loetelu ei ole

ammendav). Siinkohal on oluline välja tuua, et senised reservteenistuse põhimõtted (õigused,

kohustused, toetused jne) jäävad kehtima õppekogunemise ja lisaõppekogunemisel toimuval

reservteenistusele.

KVTS § 3 lg 2 sätestab, et kaitseväeteenistus jaguneb: 1) kaitseväeteenistuskohustuse

täitmiseks; 2) tegevteenistuseks. Muudatusega luuakse KVTS § 3 uus kaitseväeteenistuse

alaliik, milleks on vabatahtlik reservteenistus ning seadust täiendatakse vabatahtlikku

reservteenistust käsitleva peatükiga.

TLS-s muudetakse § 19 punkti 5 ning lisatakse, et töötajal on õigus keelduda töö tegemisest

eelkõige juhul, ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või kohustuslikus reservteenistuses

ning TLS § 92 lg 1 p 6 lisatakse, et tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja

on aja-, asendus- või kohustuslikus reservteenistuses.

TLS muudatused on vajalikud, et tööandjal ei tekiks täiendavaid kohustusi töötaja vabatahtliku

tegevusega seonduvalt. Kuna Kaitseväe ülesannete täitmisele kaasub isik vabatahtlikuna, siis

ei ole õiglane, et sellega kaasneks tööandjale täiendavaid kohustusi. Reservis olev isik

vormistatakse Kaitseväe ülesannete täitmiseks näiteks tähtajalise töölepinguga või muul viisil,

milles fikseeritakse tähtaeg, tagatised ja tasu maksmine.

1.3 Ajateenijate kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmiseks

a) Ajateenijate RSO-le lähetamine ajateenija nõusolekul

KVTS § 52 lõiget 5 muudetakse selliselt, et ajateenija võib lähetada RSO-le või RSO piirkonda

ajateenija nõusolekul. Ajateenija lähetamisel RSO-le tuleb täiendada ka Vabariigi Valitsuse

03.01.2017 määrust nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele

õppekogunemisel ja reservasendusteenistujale reservasendusteenistuses ja erakorralises

reservasendusteenistuses osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja

asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“ ning lisada toetuse maksmise kord

RSO-le lähetamise korral.

b) Ajateenistusest ennetähtaegset vabastamine tegevteenistusse võtmise eesmärgil

KVTS § 56 lõike 3 punktis 2 sätestatakse, et ajateenistuskoha ülem võib ajateenija

ajateenistusest vabastada, kui esmase sõjaväelise väljaõppe läbinud ajateenija võetakse

tegevteenistusse kadetina. Eesmärgi saavutamiseks muudetakse kõnesolevat sätet ning sättest

jäetakse välja sõna „kadett“. Sellega laiendatakse ennetähtaegselt ajateenistusest vabastamise

16

võimalust tegevteenistusse võtmise eesmärgil. Ajateenistusest ennetähtaegselt vabastamisel

võetakse isik tähtajaliselt tegevteenistusse ning määratakse rahuaja ametikohale.

Tegevteenistusse võtmisel ning rahuaja ametikohale määramisel peab isikul olema ametikohal

nõutav haridus ning sõjaväeline väljaõpe.

2. Kaitseväe Akadeemia õppekavade avamine reservis olevatele isikutele

Käesoleva VTK-ga kavandatakse kaotada kehtiv piirang, et KVA-s saavad õppida üksnes

tegevväelased. Selleks sätestatakse KVTS-s ja KVA põhimääruses, et KVA-s võib

tegevväelaste kõrval õppida ka reservis olev isik.

Reservis olevatele isikutele sätestatakse õpingute katkestamise korral õppekulude hüvitamise

tingimused ja kord KVA põhimäärusesse. Kuigi reservis olevad isikud ei saa erinevalt

tegevväelastest õppimise eest tasu kehtib kõrghariduses põhimõte, et eestikeelsel õppekaval

õppimine on tasuta vaid juhul, kui õppija täidab kumulatiivselt igal semestril nõutava õppe

mahu. Kui reservis olev isik ei ole semestri lõpuks kumulatiivselt täitnud kogu nõutava õppe

mahtu, võib KVA nõuda temalt täitmata ainepunktide eest tasu, mille määra kehtestab KVA

nõukogu. Selleks täiendatakse KVA põhimääruses nõukogu ülesandeid.

3. Tegevteenistuspensioni maksmise korralduse muutmine

KVTRS § 396 lõiget 4 muudetakse viisil, mis täpsustab, et tegevteenistuspensioni määramisel

ei tohi isik olla tegevteenistuses. KVTRS § 397 lg 3, mis sätestab tegevteenistuspensioni

maksmise keelu tegevteenistuses ja politseiteenistuses olles, tunnistatakse kehtetuks.

Muudatuste eesmärgiks on saavutada olukord, kus tegevteenistuspensioni saav isik oleks

motiveeritud kandideerima sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohale teades, et tema pensioni

makseid ei peatata. Oluline on siinjuures asjaolu, et tegevteenistuspensioni ei saa määrata

tegevväelasele – see tagab kaitseväeteenistuses kinnise rotatsioonisüsteemi toimimise, kus

üldjuhul sisenetakse madalamal astmel ja liigutakse teenistuse jooksul kõrgemale

karjääriastmele. Selline lähenemine võimaldab Kaitseväel reageerida paindlikult olukordades,

kus teatud tasemetele ei ole konkreetses hetkes võtta piisavalt tegevväelasi ja neid kohti saab

täita konkursi korras viisil, mis ei pidurda teenistuses olijate karjäärivõimalusi.

4. Kaitseväekohustuslase ja mootorsõidukijuhi tervisekontrolli ühendamine

ajateenistuses

Ajateenija ja MSJ tervisekontrollid saab ühendada järgmiste regulatiivsete lahenduste kaudu:

1) Enne ajateenistusse asumist viiakse KRA-s läbi kaks eraldi tervisekontrolli vastavalt

KVTS-s ja LS-s sätestatud regulatsioonile – LS-s sätestatud tervisekontrolli tegemise ja

tervisetõendi väljastamise õigust laiendatakse KRA arstile, kes viib enne ajateenistust läbi

KVTS-s sätestatud terviseseisundi hindamise. Piirangu seab asjaolu, et LS alusel peab

tervisekontrolli tegema tervishoiuteenuse osutaja (omama vastavat tegevusluba) ja väljastama

tervisetõendi, mis kehtib 6 kuud (MSJ koolituse alguseni). Antud lahendus jäetakse kõrvale

põhjendusel, et terviseseisundi hindamine KRA-s ei toimu tervishoiuteenuse osutamise

tegevusloa alusel ning hindamise tulemuse kohta vormistatakse eraldi hinnang, mitte LS-s

sätestatud tingimustele vastav elektrooniline tervisetõend. Samuti on oluliselt kitsendav LS §

101 lg-s 2 sätestatud tingimus, et tervisekontroll peab olema läbitud mitte varem kui kuus kuud

enne MSJ koolituse algust, kuna KRA-s viiakse kutsealuste terviseseisundi hindamine läbi

enamasti mitu kuud enne ajateenistusse asumist ning MSJ väljaõpe algab tegelikkuses 2 kuud

pärast ajateenistusse asumist.

2) Tervisekontrollide ühendamine põhimõttel „kaks-ühes“ - KVTS alusel läbi viidud

terviseseisundi hindamise tulemus kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavuse

kohta võrdsustatakse ajateenijate puhul LS-s sätestatud MSJ tervisekontrolli läbimist kinnitava

17

tervisetõendina. Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku

terviseseisundit hinnatakse KVTS alusel ning kui see vastab kaitseväeteenistuses ettenähtud

tervisenõuetele, kutsutakse isik ajateenistusse. Tervisekontrolli tulemus loetakse MSJ

tervisetõendiga võrdsustatuks ühe aasta jooksul arvates KVTS alusel läbi viidud terviseseisundi

hindamisest.

Tegemist on eelistatud lahendusega, kuna tegelikkuses puudub sisuline vajadus kahe eraldi

tervisekontrolli tegemise ja erinevate tervisetõendite väljastamise järele. VTK-s kirjeldatud

muudatus puudutab konkreetset sihtrühma (ajateenijad) ja tervisekontrolli läbimist tõendava

andmevahetuse saab korraldada KVKR ja LR vahel ilma TIS vahenduseta, samuti kehtestatakse

ajaline piirang, et KVTS-s sätestatud terviseseisundi hindamisega võrdsustatud tervisekontrolli

tulemus kehtib vaid ühe aasta jooksul. Seda põhjendusel, et üldjuhul toimub ajateenistusse

asumine ja ajateenistuses ettenähtud MSJ väljaõppe algus ühe aasta jooksul pärast KRA-s läbi

viidud terviseseisundi hindamist. Pikema perioodi puhul suureneb võimalus, et isiku

terviseseisund võib olla muutunud ning kuigi täiendava tervisekontrolli võimalus on KVTS-s

sätestatud ka ajateenistusse asumisel, ei ole otstarbekas pikema ajavahemiku järel selle tulemust

LS-s sätestatud tervisetõendiga enam võrdsustada.

Käesolevas lahenduses on arvestatud, et vajadusel viiakse kutsealuste tervisekontrolli

regulatsioon (tervisenõuded ja hindamise kord) kooskõlla LS alusel kehtestatud MSJ 1. ja 2.

grupi tervisenõuetega. Näiteks on võimalik sätestada, et kaitseväeteenistuskohustuslase

tervisenõuetele vastavus on võrdsustatud MSJ 1. grupi tervisenõuetega ning vastavust 2. grupi

tervisenõuetele tuleb eraldi hinnata ja see siis otsuses välja tuua. Eelnevad lahenduse

väljatöötamise arutelud näitasid, et erinevus tervisenõuetes vajab täpsustamist vaid

nägemisteravuse osas, mille puhul MSJ 2. grupi puhul on kehtestatud rangemad nõuded kui

kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetega. Isikud, kelle terviseseisund osutub

kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele (sh MSJ 1. grupi nõuetele) vastavaks, kuid see

ei vasta MSJ 2. grupi nõuetele, saab küll ajateenistusse kutsuda, kuid neid ei saa ajateenistuses

suunata MSJ väljaõppesse.

10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega

määratud raamid

Väljatöötamiskavatsuses kavandatavad regulatiivsed muudatused on kooskõlas Eesti Vabariigi

põhiseadusega.

1. VTK-ga kavandava muudatuse osas, mis puudutab ajateenijate kaasamist Kaitseväe

ülesannete täitmisele, tuleb koostada täiendavalt põhiseaduslikkuse analüüs. Analüüs tehakse

eelnõu koostamisel.

2. VTK-ga kavandatav muudatus suurendab isikute ringi, kes saavad juurdepääsu

riigikaitselisele kõrgharidusele, mis seni oli piiratud tegevväelaseks olemise nõudega.

Põhiseaduse § 37 sätestab põhiõiguste peatükis õiguse haridusele, sh õiguse kõrgharidusele.

Samas võib riik teha valiku, eriti hariduse kõrgematel astmetel, kellele võimaldada asuda

õppima mingis kindlas õppeasutuses. Võrreldes teiste kõrgkoolidega saavad praegu KVA-s

sõjaväelist juhtimist ja sõjateadust õppida vaid tegevväelased, samas kui akadeemilisel tasemel

sõjandusalaseid teadmisi oleks vaja omandada ka reservüksuste ülematel, et neil oleks piisavalt

ajakohaseid teadmisi ja oskusi, et lahingus parimal moel oma üksust juhtida. Samuti on

reservväe tõhusa toimimise seisukohalt oluline reservülemate väärtuste ja hoiakute teadlik ja

süsteemne arendamine Kaitseväe eesmärkide suunas, mistõttu on KVA-s õppimisvõimaluste

loomine reservis olevatele reservüksuste ülematele õigustatud.

18

Puutumust rahvusvahelise õiguse ja Euroopa Liidu õigusega ei ole.

4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/126/EÜ27

juhilubade väljastamise kohta sätestab liiklusohutust silmas pidades MSJ-le juhtimiseks

vajalikud vaimse ja füüsilise sobivuse miinimumnõuded8. Direktiivi kohaselt peab juht

füüsiliselt ja psüühiliselt olema võimeline mootorsõidukit juhtima ning tal ei tohi olla haigusi

või tervisehäireid, mis takistavad mootorsõiduki ohutult juhtimist. Direktiiviga määratletakse

juhtide vastutust ning vähendatakse riski, et mootorsõidukit satub juhtima inimene, kes oma

terviseseisundi tõttu võib olla liikluses ohuks endale ja teistele. Seaduse muudatus tagab

vastavuse direktiivis ettenähtud nõuetele.

11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud

11.1. Kavandatav muudatus 1 – Kaitseväe ülesannete täitmisesse panustamise

võimaluste laiendamine: tsiviilteenistujate, reservis olevate isikute ja ajateenijate

kaasamine

11.1.1. Muudatusega kaasnev sotsiaalne mõju

Tsiviilteenistujad: Kaitseväes avalikus teenistuses või töölepingu alusel töötavate isikute

õppustele kaasamine võib esialgu tekitada sihtgrupis teatud segadust. Näiteks aastal 2016, kui

riigikaitseseadusega nähti ette riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohad riigisektoris,

oli mitmeid murelikke pöördumisi ametnike ja töötajate poolt seoses muudatuse mõjuga

töökorraldusele. Samas aitab muudatus kaasa Kaitseväe ametikohtade selgemale korraldusele

ning tagab kogu personali ühtse töökorralduse ja valmisoleku kriisideks.

Reservis olevad isikud: reservis olevatele isikutele tekib täiendav võimalus osaleda riigikaitses.

Suurem võimalus kaasa lüüa Kaitseväe ülesannetes tihendab sidemeid reservi ja tegevteenistuse

vahel, mis loob kokkuhoidva ja üksteist toetava võrgustiku.

Ajateenijad: Muudatus avaldab sotsiaalset mõju ajateenijale, kelle ajateenistus loetakse

ennetähtaegselt lõppenuks tegevteenistusse võtmisega seonduvalt, kuna riigikaitselist kohustust

täitvast kodanikust saab vabal tahtel tegevteenistust jätkav isik enne ajateenistuse tähtaja

möödumist. Ajateenistuses viibimise ajaks on isikul vaja arvestada teatud piirangutega- näiteks

väljaõppe territooriumilt lahkumise piirang, kohustus osaleda väljaõppes, nö kasarmurežiimist

kinni pidamine jne. Tegevteenistusse asumisel laienevad isikule tegevväelastele kohaldatavad

töö- ja puhkeaja regulatsioon, samuti hakatakse isikule maksma palka vastavalt rahuaja

ametikohale ettenähtud ulatuses. Seega isikul tekivad tegevväelastega võrdsed õigused, senise

igakuise toetuse asemel hakkab isik saama palka, mille läbi suureneb isiku igakuine sissetulek,

mis võib mõjutada ka isiku leibkonna toimetulekut. Valdaval osal noortest, kes asuvad

ajateenistusse, puudub varasem (töölepinguline) töökogemus. Ajateenistusest tegevteenistusse

asumisel tekib isikul esimene töölepinguline suhe, mis loob olulise eelise tsiviilelus tööturule

sisenedes. Seega kokkuvõttes avaldab muudatus noortele positiivset mõju.

Väljatöötamiskavatsuse koostamise hetkeks ei ole võimalik ette prognoosida, kui tihti ja suures

ulatuses on Kaitseväel vaja seda meedet rakendama hakata. Kaitseväe praktika kohaselt on

tegemist vaid teatud eriala ja üksuste isikkoosseisude mehitamiseks vajaliku muudatusega.

Seega võib mõju ulatust ning esinemissagedust pidada pigem väikeseks ning harvaesinevaks.

11.1.2. Muudatusega kaasnev mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

8 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32006L0126

19

Muudatusega tagatakse sõjalise võimekuse saavutamiseks Kaitseväe jaoks vajalikus mahus ja

vajaliku järjepidevusega üksuste komplekteerimine. Rahvusvahelistel operatsioonidel

osalemine on Eesti kui NATO liikmesriigi jaoks olulise tähtsusega. NATO liikmesriigid on

kohustatud panustama ning näitama üles koostöötahet liikmelisuse tagamiseks. Kaitseväe poolt

paindlikum isikkoosseisu mehitamise võimaldamine aitab Kaitseväele seadustes ja

rahvusvahelistes lepingutes pandud ülesandeid täita efektiivsemalt.

Seega muudatus on olulise mõjuga nii riigi julgeolekule kui ka välissuhetele.

11.1.3. Muudatusest mõjutatud sihtrühmad valdkonnas

Muudatus mõjutab tegevväelasi ning Kaitseväes ameti- ja töökohtadel olevaid

tsiviilteenistujaid.

11.1.4. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ja järeldus olulisuse kohta

Kaitseväes ameti- ja töökohtadel olevate tsiviilteenistujate osas on mõju vähene, kuna ka täna

osaletakse osades valdkondades oma ülesannete raames sõjaväelise väljaõppe toetamisel, kuid

seda tööaja reegleid arvestades. Loodavate muudatustega nähakse ette õiguslikud alused ja

kompensatsioonimehhanismid laiendatud kaasamise osas, mis kokkuvõttes peaks avaldama

sihtgrupile positiivset mõju.

11.2. Kavandatav muudatus 2 - Kaitseväe Akadeemia õppekavade avamine reservis

olevatele isikutele

11.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühmad

Reservis olevad isikud, kel on huvi õpingute vastu KVA rakenduskõrgharidusõppes või

magistriõppes. Sihtrühma tegelikku suurust on praegu raske kindlaks määrata.

11.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta

Muudatuse tulemuseks on kompetentsete reservüksuste ülemate koolitamine ning haridusliku

eraldusjoone vähenemine tegevväelastest ülemate ja reservülemate vahel. Muudatuse mõju on

pigem oluline, sest suureneb sõjaväelise kõrgharidusega ülemate hulk ning reservülemate

väärtusi ja hoiakuid on võimalik teadlikult ja süsteemselt arendada Kaitseväe eesmärkide

suunas.

11.2.3. Muudatusest mõjutatud sihtrühmad

Kaitsevägi ja KVA.

11.2.4. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ja järeldus olulisuse kohta

Muudatuse tulemusena suureneb õppijate hulk KVA-s.

Õppijate hulga suurenemine toob kaasa KVA õppejõudude töökoormuse kasvu. Samuti võivad

kaasneda ümberkorraldused KVA tööprotsessides. Seega toob muudatus kaasa rahalise mõju,

sest KVA-l võib olla tarvis palgata täiendavaid õppejõude ja tugipersonali ning leida

täiendavaid õpperuume. Lisaks tuleb muudatuste tulemusena muuta KVA sisemisi

regulatsioone (näiteks õppekavad ning õppurite vastuvõtutingimused ja –kord), teha

täiendavaid teavitustegevusi, sh täiendada infomaterjale, veebikeskkondade teavet jms.

11.3. Kavandatav muudatus 3 – Tegevteenistuspensioni maksmise korralduse

muutmine

11.3.1. Muudatusega kaasnev sotsiaalne mõju

20

Muudatusel on oluline sotsiaalne mõju isikutele, kellel pärast tegevteenistuspensionile

siirdumist on võimalik jätkata ka tegevteenistuses. Sellised isikud saavad jätkuvalt panustada

riigikaitse arengusse ning lisaks väljateenitud tegevteenistuspensionile saada ka töist

sissetulekut, sh tegevteenistuses. Muudatus avaldab sihtrühmale positiivse iseloomuga mõju,

kuna pensioniõigusliku staaži täitumisel ei ole inimene kohustatud valima pensioni ja töötasu

saamise vahel ning soovi korral on võimalik töötamist jätkata ka tegevteenistuses.

11.3.2. Muudatusega kaasnev mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste

korraldusele

Muudatus avaldab positiivset mõju Kaitseväe töökorraldusele, kuna võimaldab kasutada

jätkuvalt pikaaegse kogemusega tegevteenistujaid ning tagada kaitsevõime areng

valdkondades, mis tingimata eeldavad sõjaväelist väljaõpet. Pikaajalise teenistuskogemuse ja

sõjaväelise väljaõppega isikuid on tegevteenistuspensionile siirdumisel võimalik jätkuvalt

rakendada ka tegevteenistuses, juhul kui vajaliku funktsiooni täitmiseks ei ole tegevväelaste

seas piisaval hulgal järelkasvu tekkinud.

11.3.3. Muudatusega kaasnev mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Muudatus avaldab riigi julgeolekule positiivset mõju, kuna võimaldab planeeritud

võimearenduste elluviimiseks vajalike tegevväelaste olemasolu paremini tagada, sest

motiveerib tegevväelasi oma erialasel tööl jätkama. Vajalikul hulgal ja motiveeritud

isikkoosseis on tõhusa kaitse alus ning loob eeldused Kaitseväe jätkusuutlikule arengule.

11.3.4 Muudatusest mõjutatud sihtrühmad valdkonnas

Tegevväelaste motivatsioon teenistuses jätkata kasvab oluliselt ning väheneb tegevteenistusest

lahkumine seoses tegevteenistuspensionile siirdumisega. Prognooside kohaselt suurendavad

muudatused tegevväelaste arvu keskmiselt 150 tegevväelase võrra aastas.

Muudatusega ei kaasne mõju majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale.

11.4. Kavandatav muudatus 4 - Kaitseväekohustuslase ja mootorsõidukijuhi

tervisekontrolli ühendamine ajateenistuses

11.4.1. Muudatusega kaasnev sotsiaalne mõju

Muudatus mõjutab ajateenijaid, kes suunatakse ajateenistuses MSJ väljaõppesse ja kes

omandavad vastava juhtimisõiguse. LS regulatsioonis on kavas sätestada erand ainult

ajateenijate puhul ning seoses KV ülesannete täitmisega. Muudatuse kohaselt tervisenõuetele

vastavuse võrdsustamine MSJ tervisetõendiga ei laiene kõikidele kutsealustele (osa ei jõua

ajateenistusse muudel põhjustel) ega teistele kaitseväekohustuslastele (sh reservis olevad

isikud, tegevväelased). Mõju ajateenijatele on oluline, kuna kiireneb ja lihtsustub ettenähtud

väljaõppe läbimise ja MSJ juhiloa taotlemisega seotud protsess.

11.4.2. Muudatusega kaasnev mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste

korraldusele

Muudatus avaldab mõju Kaitseväe, Kaitseressursside Ameti ja Transpordiameti

töökorraldusele.

Kaitsevägi vabaneb LS-s sätestatud tervisekontrolli tegemise kohustusest seoses ajateenijatele

läbiviidava MSJ väljaõppega. MSJ väljaõppesse suunatakse igal aastal 700-800 ajateenijat, kes

alustavad teenistust jaanuaris või juulis. Muudatus on oluline, kuna kehtiva regulatsiooni järgi

tuleb kaks korda aastas Kaitseväes lühikese aja jooksul teha tervisekontroll korraga väga

suurele hulgale ajateenijatele ning see on suureks väljakutseks nii väljaõppe läbiviimisel kui ka

21

meditsiinikeskuste töö korraldamisel. Samas on ajateenistuse ajal mootorsõidukijuhtide

ettevalmistamine oluline komponent sõjaaja üksuste ettevalmistamiseks.

Kaitseressursside Ametile avaldab muudatus mõju seoses kutsealuste terviseseisundi hindamise

ja LS tervisekontrolliga võrdsustatud hindamise tulemuste osas andmevahetuse korraldamisega

kaitseväekohustuslaste registri ja liiklusregistri vahel. Kutsealuste terviseseisundi hindamine

toimub enne ajateenistusse kutsumist, mistõttu täiendavat töökoormust KRA jaoks ei kaasne.

Igal aastal hindavad KRA arstid ligikaudu 8000 kutsealuse terviseseisundit, kellest ligikaudu

50% osutuvad kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavaks. Ajateenistusse

kutsutakse aastas 3700-3800 isikut, kellest MSJ väljaõppesse suunatakse 700-800.

Muudatusena tuleb KVTS alusel läbi viidava hindamise käigus eraldi hinnata, kas

kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastava isiku terviseseisund vastab ka MSJ

2.grupi tervisenõuetele (eeskätt nägemisteravuse osas). Seda on võimalik tuvastada praegu ette

nähtud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute põhjal. Terviseseisundi hindamise tulemus

kantakse kaitseväekohustuslaste registrisse, mille kaudu tuleb tagada LS tervisetõendiga

võrdsustatud tervisekontrolli läbimise kohta andmete jõudmine liiklusregistrisse.

Transpordiameti jaoks kaasneb mõju seoses andmevahetusega, mis võimaldab kontrollida, kas

isiku terviseseisundi hindamise tulemus on võrdsustatud LS-s sätestatud tervisetõendiga. Kui

LS alusel väljastatud tervisetõend (sh Kaitseväe poolt väljastatud) edastatakse TIS-i ja sealt

jõuab vastav otsus edasi liiklusregistrisse, siis muudatuse kohaselt jõuaksid liiklusregistrisse

andmed LS tervisetõendiga võrdsustatud tervisekontrolli läbimise ja selle kehtivuse kohta

kaitseväekohustuslaste registrist.

11.4.3. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas

Kavandatava muudatuse sihtrühm on isikud, kes ajateenistuses suunatakse MSJ väljaõppesse.

11.4.4. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta

Muudatus avaldab olulist positiivset mõju Kaitseväe töökorraldusele, kuna ajateenijatele MSJ

väljaõppe läbiviimisel ei teki enam suurt koormust seoses LS-s sätestatud tervisekontrolli

tegemisega suures mahus ja lühikese ajaperioodi jooksul. MSJ väljaõppesse suunatud

ajateenijate jaoks lihtsustub ajateenistuse ajal MSJ väljaõppe läbimise ja juhtimisõiguse

taotlemise protsess, kuid olulist mõju see neile ei avalda. Kaitseressursside Ameti ja

Transpordiameti jaoks kaasnevad mõjud seoses täiendava andmevahetuse korraldamisega

kaitseväekohustuslaste registri ja liiklusregistri vahel. Kuna tegemist on ühekordselt avalduva

mõjuga, siis võib mõju ulatust ja olulisust pidada siiski väikeseks.

Muudatusega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, regionaalarengule

ega elu- ja looduskeskkonnale.

12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele

1. Kaitseväe ülesannete täitmisesse panustamise võimaluste laiendamine:

tsiviilteenistujate, reservis olevate isikute ja ajateenijate kaasamine

Kodanikele ja ettevõtetele muudatusega täiendavat halduskoormust ei kaasne. Reservis olevate

isikute kaasamiseks Kaitseväe ülesannete täitmisesse täiendatakse TLS-i selliselt, et

muudatustega tööandjatele kohustusi ei lisandu.

2. Kaitseväe Akadeemia õppekavade avamine reservis olevatele isikutele

Ettevõtetele ja kodanikele muudatusega täiendavat halduskoormust ei kaasne.

22

3. Tegevteenistuspensioni maksmise korralduse muutmine

Muudatus ei too kaasa muutusi ettevõtete või kodanike halduskoormusele.

4. Kaitseväekohustuslase ja mootorsõidukijuhi tervisekontrolli ühendamine

ajateenistuses

Ettevõtetele või kodanikele muudatusega täiendavat halduskoormust ei kaasne.

13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud

1. Kaitseväe ülesannete täitmisesse panustamise võimaluste laiendamine:

tsiviilteenistujate, reservis olevate isikute ja ajateenijate kaasamine

Tsiviilteenistujate kaasamise kulusid sõjaväelisel väljaõppel ei lisandu, kuna eelarvestatud on

õppuse päeva tasu ja tasu suuruse mõistes ei saa olema vahet, millise teenistusliigi alt isikud

õppustel osalevad.

Reservis olevate isikute ja ajateenijate kaasamisega seotud kulu riigile ei ole VTK koostamise

hetke seisuga teada. Samas on tõenäoline, et täiendavat kulu ei kaasne, kuna mõlema sihtgrupi

tasustamine toimub olemasoleva palgafondi raames.

2. Kaitseväe Akadeemia õppekavade avamine reservis olevatele isikutele

Õppijate hulga suurenemisega kaasneb täiendav ressursikulu (eelarve, õpperuumid, õppejõud)

KV-le ja KVA-le hinnanguliselt 69 000 € aastas.

3. Tegevteenistuspensioni maksmise korralduse muutmine

Tegevteenistuspensioni maksmine tegevteenistuses olles ei too kaasa täiendavat kulu riigile,

kuna Kaitseministeeriumi valitsemisalas eelarvestatakse nii tegevväelaste kohad, kui pensionid

iga-aastaselt. Tegevteenistuspensioni kulu planeerimisel võetakse arvesse kõik tegevteenistuses

olevad isikud ja teenistusest lahkunud isikud alates 50. eluaastast, kui neil on olemas vajalik

tegevteenistusstaaž – seega kulu pensionitele ei suurene. Samuti ei suurene kulu tegevväelaste

palgafondile, kuna täidetavad kohad on eelarvestatud.

4. Kaitseväekohustuslase ja mootorsõidukijuhi tervisekontrolli ühendamine

ajateenistuses

Muudatuse rakendamisega ei kaasne lisakulusid riigile ega kohalikule omavalitsusele.

Muudatus võimaldab vähendada Kaitseväes töötava meditsiinipersonali töökoormust seoses

LS-s sätestatud tervisekontrolli tegemisega 700-800 ajateenijale aastas. Arvestades, et ühe isiku

tervisekontrolliks ja tervisetõendi väljastamiseks kulub kokku ca 50-60 minutit (arsti ja õe

vastuvõtt, analüüside tegemine ja tervisedeklaratsiooni andmetega tutvumine), tähendab see

Kaitseväe meditsiinikeskuste töökoormuse vähenemist kuni 800 tunni võrra aastas.

Muudatusega ei kaasne täiendavaid kulusid tervisekontrolli tegemiseks KRA-s.

Muudatusega kaasneb IT-arenduste kulu, mis on seotud täiendava andmevahetuse

korraldamisega kaitseväekohustuslaste registri ja liiklusregistri vahel. Andmevahetuse kaudu

tõendatakse MSJ väljaõppesse suunatud ajateenija puhul LS tervisetõendiga võrdsustatud

tervisekontrolli läbimist vastavalt kaitseväekohustuslaste registrisse kantud terviseseisundi

hindamise tulemusele.

14. Edasine mõjude analüüs

Kavas ei ole teha edasist mõjude analüüsi peale KVTS muutmise seaduse eelnõu koostamise

käigus tehtavat mõjuanalüüsi.

23

VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava

15. Valitav lahendus

Kaitseväeteenistuse seaduse, kõrgharidusseaduse, kaitseväe korralduse seaduse,

tulumaksuseaduse, kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse ning töölepingu

seaduse muutmine.

15.1. Töötatakse välja uus

tervikseadus

EI 15.2. Muudatused tehakse senise

seaduse struktuuris JAH

15.3 Selgitus Kuna kavandatavate muudatuste maht ei ole suur, siis on otstarbekas muuta

senise seaduse teksti. 16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid

Muutmist vajavad õigusaktid:

• Kaitseväe korralduse seadus

• Kaitseväeteenistuse seadus

• Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadus

• Kõrgharidusseadus

• Liiklusseadus

• Tulumaksuseadus

• Töölepingu seadus

Vabariigi Valitsuse määrused:

• Vabariigi Valitsuse 17. juuli 2020. aasta määrus nr 80 „Mootorsõidukijuhi ja

mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse

taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas

meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei

ole lubatud“.

• Vabariigi Valitsuse 24.03.2023 aasta määrus nr 38 „Kaitseväeteenistuskohustuslase

ja tegevväelase teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“.

• Vabariigi Valitsuse 03.01.2017 määrus nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse,

reservväelasele õppekogunemisel ja reservasendusteenistujale

reservasendusteenistuses ja erakorralises reservasendusteenistuses osalemise aja eest

makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise

kord“.

Ministri määrused:

• Kaitseministri 01.07.2019 määrus nr 11 „Kaitseväe Akadeemia põhimäärus“

• Kaitseministri 28.03.2023 aasta määruse nr 14 „Kaitseväekohustuslase ja

kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase

või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamise tingimused ja kord“

17.Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse

Väljatöötamiskavatsus saadetakse tutvumiseks ja tagasiside andmiseks

Justiitsministeeriumile, Siseministeeriumile, Rahandusministeeriumile,

Sotsiaalministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Haridus- ja

Teadusministeeriumile, Kaitseväele, Transpordiametile, Õiguskantslerile ning Riigikogu

Riigikaitsekomisjonile.

24

18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg

Ei kavandata 19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) valmimise ja

kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna

koostatakse eelnõu kontseptsioon)

Eelnõu kontseptsiooni ei

koostata, koostatakse eelnõu.

20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja

kooskõlastamise aeg

21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 01.07. 2024.a

22. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Anu Rannaveski

([email protected])

Tõnis Sõnum

([email protected])

Annika Kalinina

([email protected])

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Eelnõude infosüsteem 08.03.2024 nr 5-1/24/1

Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisad: [Lisa pealkiri]

Gerli Morell [email protected]