Järelepärimine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Andmekaitse Inspektsioon [email protected]

Meie 28.11.2025 nr 1.1-16/2994-1

AKI taotlus uuringule "Hooldereformi mõjuanalüüsi uuring Sotsiaalministeeriumile"

Sotsiaalministeerium taotleb Andmekaitse Inspektsiooni luba uuringu "Hooldereformi mõjuanalüüsi uuring Sotsiaalministeeriumile" läbiviimiseks koostöös SA Mõttekoda Praxise ja Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ-ga. Taotlusele on lisatud analüüsi eesmärgi ja sisu kirjeldus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Uusjärv analüüsi ja statistika osakonna juhataja Lisad:

1. Taotlus; 2. Lisa 1 Registriandmete analüüsi päring; 3. Lisa 2 EUROMOD andmepäringu kirjeldus; 4. Lisa 3 Andmete töötlemise mõjuhinnang ja riskide maandamine; 5. Lisa 4 Teenusesaajate lähedaste intervjuud. Pöördumine ja nõusolek (esialgne kava); 6. Lisa 5 Teenusesaajate lähedaste intervjuu kava (esialgne kavand).

Ketlin Mõru [email protected]

Lisa 1 Tabel 1. Registriandmete analüüsi päringu kirjeldus

Sotsiaalkindlustusameti STAR1 andmed

Sotsiaalkindlustusameti SKAIS andmed

Päring 1: Väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse kehtinud abinõu (ööpäevaringne üldhooldusteenus) rakendamiste andmed 2022–2025 (arvestades, et kuni 2024. a alguseni on andmed vaid osalised)

Päring 5: STAR1 päringute 1–2 isikute pensionide andmed perioodil 2022–2025

Teenuse saaja andmed: - Isikukood*, UID - Sugu - Sünniaeg: kuu, aasta - Surmaaeg: kuu, aasta

Menetluse andmed:

- UID - Menetlev KOV – menetluseomanik KOV (riik, maakond,

vald, linn, piirkond – Tallinnas linnaosad) - Menetluse sisestamise kuupäev – andmebaasi kirje

sisestamise kuupäev - Elukoha aadress menetluse alguskuupäeval (riik,

maakond, vald, linn, piirkond, sihtnumber (zip kood)) - Menetluse staatus päringu hetkel - Abinõu rakendamise alguse kuu ja aasta - Abinõu rakendamise lõpu kuu ja aasta (kui on abinõu

rakendamine lõppenud) - Abinõu rakendamisel teenuseosutamise koha aadress

(täielik) - Abinõu rakendamisel teenuseosutaja registrikood

Teenuse rahastamise allikad:

- UID - Teenuskoha maksumus kokku, eurot - Inimese omaosalus, eurot - KOVi osalus, eurot - Muu (sh alates 2023. II poolaasta väiksema sissetuleku

hüvitis), eurot - Kulu alguse ja lõpu kuupäev - Kulu kirje loomise (sisestamise) kuupäev

- Isikukood*, UID - pensioni liik

kolmekohalise koodina, koodi nimi

- määratud pensioni summa (kuu), eurot

- väljamakstud pensioni summa (kuu), eurot

- väljamakse kuu, aasta

Päring 2: Üldhooldusteenuse saajad – sisestamiste andmetest teenuseosutajate sisestatud andmed perioodil 2022–2025:

- Viide isikule (UID) - Sisestamise kuupäev - Teenuseosutaja registrikood - Teenuseosutamise koha aadress (täielik)

- Teenuse alguse ja lõpu kuupäev

Päring 3: Kohalike omavalitsuste määratud toetused: üldhooldusteenuse saajad (abinõue rakendamised üldhooldusteenusele suunamiseks ehk päring 1 ja teenuseosutaja sisestamised ehk päring 2) ning abinõu tüübi: toetuse rakendamine perioodil 2022–2025:

- UID - Abinõu tüüp: toetus

- Abinõu meede: Abivajaduse hindamisega seotud

toetused ja Abinõu alammeetmed: o Hambaravitoetus, o Hooldekodutoetus, o Majutustoetus, o Muu toetus, o Prillitoetus, o Ravimitoetus, o Taastus-ja hooldusravi toetus, o Tehnilise abivahendi omafinantseeringu toetus, o Tehnilise abivahendi toetus, o Tervisetoetus (üldine), o Tervishoiuteenuse toetus, o Toetus toimetuleku tagamiseks (kohalik), o Toitlustustoetus;

- Abinõu meede: Muu toetus ja Abinõu alammeede: Muu toetus

- Abinõu meede: Sihtgrupist tulenevad toetused + Abinõu alammeetmed:

o Hambaravitoetus, o Prillitoetus, o Puudega inimese toetus, o Ravimitoetus, o Tervisetoetus, o Toetus eakatele, represseeritutele ja nendega

võrdsustatud isikutele, o Toetus isiklike kulude katmiseks;

- Abinõu rakendamise alguse- ja lõpukuupäev - Tegeliku kulu summa ja kuluperiood (kuu, aasta ehk mis

perioodi eest maksti), eurot

Päring 4: Väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse kõik pöördumised perioodil 2022–2025 (arvestades, et kuni 2024. a alguseni on andmed vaid osalised):

Teenuse saaja andmed: - Isikukood*, UID - Sugu - Sünniaeg: kuu, aasta - Surmaaeg: kuu, aasta

Menetluse andmed:

- UID - Menetlev KOV – menetluseomanik KOV (riik, maakond,

vald, linn, piirkond – Tallinnas linnaosad) - Menetluse sisestamise kuupäev – andmebaasi kirje

sisestamise kuupäev - Elukoha aadress menetluse alguskuupäeval (riik,

maakond, vald, linn, piirkond, sihtnumber (zip kood)) - Menetluse staatus päringu hetkel (tagasi võetud,

arhiveeritud, passiivne, lõpetatud, aktiivne, jätkamisest keeldutud, tagasilükatud, automaatne lõpetamine, algatatud)

*isikukoodi kasutatakse andmete väljavõtmisel, kuid seda ei esitata analüüsi läbiviijatele (Centarile ja Praxisele).

Lisa 2

EUROMODi maksude ja toetuste mudeli andmepäringu kirjeldus

Ajaperiood: 1.01.2024–31.12.2024

Valikukriteerium: Eesti residendid 2024. aastal

Agregeerituse tase: indiviidi tasemel

Statistikaameti poolt koostatud tunnused on arvutatud järgmiste registrite põhjal: töötamise

register (TÖR), maksukohuslaste register (MKR), sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed

(SKAIS), sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR), töövõime hindamise ja

töövõimetoetuse andmekogu (TETRIS), töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning

tööturuteenuste osutamise register (EMPIS), töötuskindlustuse andmekogu (TKIS), Eesti

hariduse infosüsteem (EHIS), Eesti rahvastikuregister (RR), Tervisekassa andmekogu

(KIRST), kinnistusraamat (KR), e-Toimiku süsteem (E-Toimik), äriregister (ARIREG),

aadressiandmete süsteem (ADS), Kaitseväekohustuslaste register (KVKR). Samuti on

tuginetud tunnuste arvutamises Statistikaameti andmestikele (Statreg).

Kõik andmestikus olevad tunnused ei ole arvutatud vaid ühe andmeallika põhjal, vaid nende

kokkupanekuks on kasutatud mitmeid erinevaid allikaid. Seetõttu on tunnuste arvutamisel

allikad väljatoodud pärast andmevälja kirjeldust lühendina sulgudes. Samuti on osad tunnused

agregeeritud teiste EUROMODi andmestikus olevate tunnuste põhjal. Kõik tunnused on

aastases lõikes.

Statistikaameti registripõhiste EUROMODi sisendandmete koosseis, millele päringuga

ligipääsu taotleme on järgmine:

indiviidi pseudo-ID (RR)

isa pseudo-ID (RR)

leibkonna pseudo-ID (RR)

ema pseudo-ID (RR)

partneri pseudo-ID (RR)

omandatav haridustase – ISCED (EHIS, Statreg)

omandatav haridustase – detailne (EHIS, Statreg)

kõrgeim haridustase – ISCED (EHIS, RR, STAR, Statreg)

kõrgeim haridustase – detailne (EHIS, RR, STAR, Statreg)

kõrgeima haridustaseme omandamise aasta (EHIS, RR, STAR, Statreg)

hariduse omandamise kestus (aasta täpsusega) (EHIS, RR, STAR, Statreg)

sugu (Statreg)

vanus (sissetulekute kalendriaasta lõpus) (Statreg)

kodakondsus (Statreg)

kodakondsus detailne (Statreg)

maalises piirkonnas elamine (Statreg)

linnalises piirkonnas elamine (Statreg)

perekonnaseis (RR)

rahvus (Statreg)

olemasolu rahvastikus eelmisel sissetulekuaastal (RR, Statreg)

maakond (RR, Statreg)

kohalik omavalitsus (RR, Statreg)

väikelinn (Statreg)

eluaseme eest vastutav isik (RR, KR, MKR, EHR, ADS)

avalik teenistuja olemine (TÖR, Statreg)

sotsiaalmajanduslik seisund (TÖR, Skais, EHIS, Statreg, MKR)

eraisiku liisitud liiklusvahendid (ARIS, ARIREG, TÖR, Statreg)

eraisiku omanduses olevate liiklusvahendite arv (ARIS)

finantsvarad – agregeeritud tunnus

aktsiad ja osakud (ARIREG, Statreg)

isiku maa (sh põllud, metsad jne) suurus (m2) (KR)

isiku eluruumi suurus (m2) (EH, KR, ADS, Statreg)

kas konkreetne inimene on kinnisvara omanik, millel ta elab (KR, EHR, ADS)

eluruumi tubade arv (EHR, Statreg)

eluruumi kasutamise alus (RR, KR, EHR, ADS, ARIREG, MKR, STAR)

eluruumi tüüp ehk kas korter või eramu (Statreg, RR)

muu kinnisvara ruutmeetrite arv (sh mitteeluruumid) (KR)

aasta jooksul saadud lapsehooldustasu kogusumma (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud lasterikka pere toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud lapsetoetused kokku – agregeeritud tunnus

aasta jooksul saadud lapsetoetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud elatisabi kogusumma (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud sünnitoetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud üksikvanema lapse toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud muude lapsetoetuste kogusumma (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kogusumma (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud töövõimetoetuse kogusumma (EMPIS)

aasta jooksul saadud õppimisega seotud hüvitiste kogusumma (EHIS, MKR)

aasta jooksul saadud doktoranditoetuse kogusumma (EHIS)

aasta jooksul saadud muude õppimisega seotud hüvitiste kogusumma (EHIS)

aasta jooksul saadud pere- ja lastega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus

aasta jooksul saadud haigusega seotud hüvitiste kogusumma – haigushüvitis, tööõnnetus- ja

kutsehaiguskindlustus) (KIRST, SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud Kredex toetused (Kredex)

aasta jooksul saadud energiahüvitise kogusumma (KOV, STAR)

aasta jooksul saadud vanemahüvitise (v.a ema vanemahüvitis) kogusumma (MKR)

aasta jooksul saadud ema vanemahüvitise kogusumma (SKAIS)

kuud aastas, mil on saadud ema vanemahüvitist (SKAIS, MKR)

kuud aastas, mil on saadud jagatavat vanemahüvitist (SKAIS, MKR)

aasta jooksul saadud rasedus- ja sünnitushüvitise kogusumma (KIRST)

aasta jooksul saadud sotsiaaltoetused ja eluasemega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus

aasta jooksul saadud toimetulekutoetuse kogusumma (STAR)

aasta jooksul saadud muude sotsiaaltoetuste kogusumma (SKAIS, MKR, Statreg)

mitmel kalendrikuul sai sotsiaaltoetusi (SKAIS KRT, KIRST, STAR, EMPIS, Statreg)

aasta jooksul saadud üksi elava pensionäri toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)

hinnatõusu leevendamise toetuse kogusumma (EMPIS ja SKA)

aasta jooksul saadud töötusega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus

aasta jooksul saadud töötuskindlustushüvitise kogusumma (TKIS)

mitmel kalendrikuul sai töötuskindlustushüvitist (TKIS)

mitmel kalendrikuul sai töötusega seotud hüvitisi (EMPIS, TKIS)

aasta jooksul saadud töötutoetuse kogusumma (EMPIS)

mitmel kalendrikuul sai töötutoetust (EMPIS)

püsiv puue / töövõimetus (jah/ei) – agregeeritud tunnus

puue (jah/ei) (SKAIS, Statreg)

töövõimetus (jah (töövõime vähenenud rohkem või sama palju kui 40%)/ei) (SKAIS, Statreg)

töövõime (puuduv/osaline) (TETRIS)

institutsionaalne leibkond (Statreg)

sünnikuu (Statreg, RR)

leibkonna tüüp (agregeeritud)

ettevõtte töötajate arv (kohalikus üksuses), kus isik töötab (TÖR, Statreg)

tavapärane töötundide arv nädalas (MKR, Statreg)

tegevusala (detailne) (TÖR, MKR, Statreg)

tegevusala (detailne) (EMTAK)

mitmel kalendrikuul töötas täisajaga (MKR)

mitmel kalendrikuul töötas (MKR)

mitmel kalendrikuul töötas osaajaga (MKR)

kui kaua on töötanud (kuudes) (MKR)

Ametiala (TÖR, MKR, Statreg)

ettevõtte/asutuse omanditüüp (Statreg)

töötu ja otsib aktiivselt tööd (TÖR, EMPIS, MKR, EHIS, SKAIS, Statreg)

mitmel kalendrikuul oli pensionil (MKR)

kohustusliku kogumispensioniskeemiga liitunud (EMPIS, SKAIS, Statreg)

kohustusliku kogumispensioni maksete jätkamine 2010-2011 (EMPIS, SKAIS, Statreg)

kohustusliku kogumispensioni kõrgemad maksed 2014-2017 (EMPIS, SKAIS, Statreg)

töötamise vorm (TÖR, RR, MKR, Statreg)

kas isik on registreeritud FIE-na (MKR, Statreg)

kas isik vahetas aasta jooksul töökohta

mitmel kalendrikuul oli töötu (EMPIS)

registreeritud töötu (EMPIS)

töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimase 3 aasta jooksul (sh töötamine) (TÖR, TSD, EHIS,

Kaitseväekohustuslaste register (KVKR))

töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimase 3 aasta jooksul (v.a. töötamine) (EHIS,

Kaitseväekohustuslaste register (KVKR))

aasta jooksul saadud töövõimetusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg)

mitmel kalendrikuul aastast sai töövõimetusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud vanadusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg)

mitmel kalendrikuul sai vanadusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud toitjakaotusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg)

mitmel kalendrikuul sai toitjakaotusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg)

tulumaksu juurde-/tagasimaksed (MKR)

madala sissetulekuga töötava isiku iga-aastane tagasimakse (MKR)

milliselt vormilt andmed pärinevad (FIDEK või TSD) (MKR)

Eestis kinnipeetud tulumaks (MKR)

välisriigis kinnipeetud tulumaks (MKR)

töötaja kohustusliku kogumispensionimaksed (MKR)

III samba tööandja sissemaksed (MKR)

III sambaga liitumise aasta (MKR)

Maamaks (MKR)

töötaja töötuskindlustusmaksed (MKR)

tööandja sotsiaalmaks (MKR)

tööandja töötuskindlustusmaksed (MKR)

eluasemega seotud kogukulud – agregeeritud tunnus

kingitused ja annetused (MKR)

koolituskulud (MKR)

eluaseme intressid (MKR)

eluaseme üür (MKR)

maksed teistele leibkondadele – elatis (E-toimik)

maksed erapensioniskeemidesse (MKR)

rahaline palgatulu (bruto) (MKR)

rahaline palgatulu (neto) (MKR)

rahaline palgatulu Eestist (MKR)

rahaline palgatulu välismaalt (mittemaksustatav) (MKR)

rahaline palgatulu välismaalt (maksustatav) (MKR)

mitmel kalendrikuul sai rahalist palgatulu (MKR)

varasem rahaline palgatulu (MKR)

tunnipalk (MKR)

intressid, dividendid, kasum kapitaliinvesteeringutelt – agregeeritud tunnus

dividendid (MKR)

intressid (MKR)

intressid (neto) (MKR)

kasum kapitaliinvesteeringutelt (MKR)

muud sissetulekud (sh maksuvabad stipendiumid) (MKR)

erapensionid – agregeeritud tunnus

pensionid kohustuslikust kogumispensionist - II sammas (MKR)

pensionid erapensioniskeemidest - III sammas (MKR)

investeerimisriskiga elukindlustuslepingud (MKR)

II samba väljamaksed pensionieas (MKR)

III samba väljamaksed pensionieas (MKR)

II samba väljamaksed enne pensioniiga (MKR)

III samba väljamaksed enne pensioniiga (MKR)

kinnisvara või maa renditulu (MKR)

kinnisvara või maa renditulu (neto) (MKR)

eluruumi renditulu (MKR)

litsentsitasud (MKR)

muu renditulu (MKR)

siirded teistelt leibkondadelt (E-toimik)

siirded teistelt leibkondadelt – elatis (E-toimik)

puhaskasum/-kahjum indiv. Ettevõtlusest – agregeeritud tunnus

puhaskasum/-kahjum indiv. Ettevõtlusest välismaal (MKR)

tasu loomingulise tegevuse eest (bruto) (MKR)

tasu loomingulise tegevuse eest (neto) (MKR)

mitmel kalendrikuul sai tulu indiv. ettevõtluse eest (FIE) (MKR, Statreg)

tulu registreerimata indiv. ettevõtlusest (FIE) (MKR)

tulu registreeritud indiv. ettevõtlusest (FIE) (MKR)

koondamishüvitised - agregeeritud tunnus

koondamishüvitis (EMPIS)

tööandja maksejõuetuse hüvitis (EMPIS)

koondamisega seotud tulud (MKR)

Lisa 3

Andmete töötlemise mõjuhinnang ja riskide maandamine

Hooldereformi mõju uuringu eesmärk, seaduslikud alused, andmesubjektide ring,

andmete töötlemise protsessid ja osapooled ning tulemid on detailselt kirjeldatud

teadusuuringus isikuandmete töötlemise taotluses. Uuringu tellijaks ja vastutavaks

töötlejaks on Sotsiaalministeerium. Uuringu sisuliseks läbiviijateks on Mõttekoda

Praxis (edaspidi Praxis) ja Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar (edaspidi Centar).

Uuringu raames ei toimu füüsiliste isiklike aspektide süstemaatilist või ulatuslikku

hindamist, mis põhineb automaatsel isikuandmete töötlemisel, sealhulgas

profiilianalüüsil, ning ei tehta sellisel hindamisel või andmeanalüüsil põhinevaid

otsuseid, millel on füüsilise isiku jaoks õiguslikud tagajärjed või mis samaväärselt

mõjutavad oluliselt füüsilist isikut.

Isikuandmete töötlemine toimub kahes osas: registriandmete analüüs ja

Statistikaameti andmete kasutamisel. Nii registriandmete kui Statistikaameti andmete

kasutamise detailne kirjeldus on toodud taotluses (vt punktid 7, 8). Andmeid

kasutatakse sellises mahus ja sellisel määral, mis on vajalikud uuringu eesmärkide

täitmiseks ja uurimusküsimustele vastamiseks.

Isiku otsest tuvastamist võimaldavad andmeid töötlevad uuringu raames

Sotsiaalkindlustusamet (SKA):

1. Esmalt võtab SKA STARst välja perioodil 2022–2025 üldhooldusteenusel

olnute isikute andmed.

2. SKA lisab STARi üldhooldusteenusel olevate isikute kohta SKAISi päringu

alusel vajalikud tunnused pensioni saamisest.

3. SKA genereerib igale isikukoodile vastava unikaalse umbisikustatud ID ehk

UID.

4. SKA eemaldab koostatud andmestikust isikukoodi, nii et andmestik

koosneks vaid päritud andmetest ja UID-st.

5. SKA edastab krüpteeritult uuringu läbiviijatele ehk Centarile ja Praxisele.

Uuringu läbiviijatele edastab SKA andmestikud, mis koosnevad vaid päritud andmetest

ja UID-st ehk pseudonüümitud andmed. Seega töötlevad Praxis ja Centar uuringu

läbiviimisel üldhooldusteenuse saajate pseudonüümitud registriandmeid.

Registriandmete analüüsi eesmärgiks on:

 Anda faktipõhine ja piirkonniti diferentseeritud hinnang hooldereformi mõjule

ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja koduteenuste kättesaadavusele, hinnale

ja kvaliteedile.

 Hinnata, kuidas reform mõjutas KOV-ide halduskoormust ja rahastamise

vajadust, millised on piirkondlikud erisused ja süsteemi kitsaskohad.

 Analüüsida, kuidas on muutunud teenuse rahaline kättesaadavus

teenusesaajate ja nende perede jaoks ning millised tegurid seda mõjutavad.

Isikukoodidega andmestikke Praxisele ja Centarile ei edastata, Praxis ja Centar

töötlevad pseudonüümitud andmeid – nii tagatakse, et uuringu läbiviijad ei saa

andmeid isikuga otse siduda. Andmepäringud ja pseudonüümine on kavandatud nii, et

andmete liikumine on piiratud ja turvaline ning samuti on määratletud tähtaeg, mis

ajaks on vaja hiljemalt kõik päringud koos UIDdega kustutada. Uuringu tulemused

esitatakse üldistatult, tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada.

Statistikaameti andmetest kasutatakse uuringus EUROMODi maksude ja toetuste

mikrosimulatsiooni mudeli andmeid (uuringus kasutatav andmekoosseis on esitatud

taotluse lisas). Need andmed on juba varasemalt Statistikaameti poolt kokku pandud

ning pseudonüümitud, mistõttu erinevatest allikatest andmete sidumise protsessiga

selle uuringu raames kokku ei puututa. Lisaks toimub Statistikaameti andmete

töötlemine turvalises teadlaste keskkonnas, mille kasutamisel lähtutakse

Statistikaameti konfidentsiaalsustingimustes vastavalt sõlmitavale lepinguga

Statistikaametiga. Statistikaameti andmete töötlemiseks on Praxis ja Centar

määratlenud, kes uuringutiimi liikmetest neid andmeid töötlevad, arvestades nii

varasemat kogemust kui uuringu eesmärke.

Uuringu andmetöötluse, s.h isikuandmete töötlemise riskid on maandatud kõigi

osapoolte poolt (Praxis, Centar, SKA, Sotsiaalministeerium, Statistikaamet) selleks

vajalike turvameetmete igapäevase rakendamise kaudu. SKA, Statistikaameti ja

Sotsiaalministeeriumi puhul rakenduvad nende asutuse infoturbe ja andmetöötluse

reeglid, mis laienevad neis asutuses kõigi tööülesannete täitmisele. Töötajad on

teadlikud turvalise andmeedastuse reeglitest ja võimalustest, kõiki andmeid

töödeldakse üksnes õiguslikul alusel eesmärgipärasuse, minimaalsuse jt põhimõtteid

rakendades.

Hinnates isikuandmete töötlemise toimingutega kaasnevaid võimalikke ohte (art. 35 lg

7 p. c) on võetud arvesse kirjeldatud andmetöötlemise iseloomu, ulatust ja konteksti.

Valitud on turvameetmed ohtude haldamiseks, jääkrisk on madal. Isikuandmeid ei

väljastata kolmandatele isikutele, keda ei ole taotluses määratletud, välja arvatud

intsidentide ja pöördumiste menetlemiseks vastavalt õigusaktides sätestatud

tingimustele. Logiandmeid töödeldakse vaid tuvastamaks kõrvalekaldeid normaalsest

tööprotsessist ja vajadusel intsidendi menetlemiseks.

Riski nimetus Riski

tõe-

näosus

Riski

mõju

Riski

tase

Lisamärkused Ettepanek riski

maandamiseks

Moodustatud

isikuandmete

kogumile

pääsevad ligi

volitamata

töötajad

(väljaspoolt

organisatsiooni)

1 2 Madal Isikustatud

andmeid ei tohi

kasutada kogu

organisatsioonis,

vaid üksnes

kindlate

eesmärkide

saavutamiseks

selleks volitatud

Ametijuhendites ja asutuste

põhimäärustes on kirjeldatud

isikute tegevused, s.h

konfidentsiaalsuskohustused

seoses isikuandmete

töötlusega, kui töötajale on

vastav tööülesanne

määratud.

isikute poolt ja

kooskõlas isikule

määratud

tööülesannete

täitmiseks.

Avaliku sektori töötajad on

läbinud andmekaitsealase

koolituse ja eksami.

Statistikaameti andmete

töötlemisel pääsevad uuringu

analüütikud päritavale

andmestikule ligi vaid

Statistikaameti teadlaste

keskkonnas. Statistikaameti

andmete kasutamiseks

sõlmivad uuringu läbiviijad

Kõnealuse uurimisprojekti

kaustadesse on juurdepääs

vaid neil analüütikutel, kes

antud uuringu raames

kvantitatiivset mõjude

hindamist läbi viivad.

Statistikaameti teadlaste

keskkonda sisselogimiseks

kasutatakse kaheastmelist

autentimist, mis tagab selle,

et andmetele pääseb ligi vaid

konkreetne isik, kellele on

luba antud. Mikroandmed

üheski uuringu etapis

Statistikaameti teadlaste

keskkonnast välja ei liigu.

Moodustatud

isikuandmetele

kogumile

pääsevad ligi

volitamata

kolmandad

isikud

1 3 Madal Andmete töötleja

peab tagama

organisatsiooniliste

ja turvameetmete

kaudu andmete

töötlemise riskide

maandamise.

Tagada ligipääsuhalduse

süsteemide abil juurdepääs

andmetele üksnes selleks

volitatud isikutele (tehnilised

meetmed, korralduslikud

meetmed ja juhised).

Lisaks, kõigi andmete

edastamine toimub failidena

vaid krüpteeritud kujul, mille

saab avada vaid

kokkulepitud, konkreetseks

isikuandmete töötlemiseks

volitatud töötaja.

Uuringu läbiviijad sõlmivad

Statistikaametiga lepingu,

kus on määratud ära

analüütikute kohustused ja

vastutus, sh

konfidentsiaalsuskohustus.

Uuringus kasutatavad

Statistikaameti andmestikud

on juba Statistikaameti poolt

varasemalt pseudonüümitud.

See tähendab, et isikud, kelle

andmeid analüüsitakse, ei

ole andmestikus otseselt

tuvastatavad. Koodivõtit

hoitakse ainult

Statistikaametis ja see ei ole

kättesaadav teistele

osapooltele.

Statistikaameti teadlaste

keskkonnast väljastatakse,

uuringu tulemusena valminud

tabelid ja joonised alles

pärast seda, kui

Statistikaameti töötaja on

need üle kontrollinud ja

taganud, et tabelid on kõrge

agregeerituse tasemega ning

ei sisalda konfidentsiaalseid

andmeid.

Uuringu tulemusena

valminud jooniste ja tabelite

vormistamisel lähtutakse

põhimõttest, et kui mingis

kategoorias on tulemusi vaid

väheste indiviidide kohta, siis

agregeeritakse tunnused.

Moodustatud

isikuandmete

kogumi volitatud

töötleja töötleb

isikuandmeid

puudulikul

alusel

0 2 Madal Kui vastutav töötleja kasutab volitatud töötleja teenuseid isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 28 lõigete 2 ja 4 tähenduses, peab selleks olema isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 28 lõike 3 tingimustele vastav õigusakt või leping (nt ka riigihange, teadusuuringu konkurss)

Uuringu lõpliku lähteülesande

alusel on vastutav töötleja

sõlminud uuringu läbiviijatega

(volitatud töötlejaga) lepingu,

milles esitatakse kõik

asjakohased tingimused

isikuandmete kaitse

üldmääruse artikli 28 lõikes 3

sätestatust lähtudes või

lepitakse muul moel täpsem

andmevahetus kokku

(lähtudes teadusuuringu

taotluses kirjeldatud

eesmärkidest, tingimustest ja

protsessidest).

Kuna tegemist on registriandmete töötlusega, peale mida päringud kustutakse, on

mõju isikuandmetele ajutise iseloomuga (kasutusse jääb vaid uuringu tulemuste

andmestik). Andmete edastamine osapoolte vahel toimub ainult krüpteeritud kujul,

samuti on andmevahetuseks õigustatud osapooled ja isikud eelnevalt määratud.

Seetõttu võib pidada vähetõenäoliseks, et andmesubjekti isikuandmed saavad

kättesaadavaks kolmandatele isikutele ning et tekiks varalise või mittevaralise kahju

realiseerumise reaalne oht.

Uuringus kasutatava EUROMODi mudeli sisendandmestiku säilitamine ei sõltu sellest

uuringust, kuna sisendandmestik on loodud teise projekti raames (EUROMOD mudel

on osa riikliku statistikatöödest). Uuringus on arvestatud, et Statistikaameti andmed on

juba varasemalt pseudonüümitud ning nende töötlemine toimub Statistikaameti

turvalises keskkonnas konfidentsiaalsuslepingu alusel (uuringus kasutatava

EUROMODi maksude- ja toetuste mudeli andmepäringu kirjeldus on esitatud taotluse

lisas 2). Säilitamine puudutab seega vaid praeguse uuringu jaoks loodud teadlaste

keskkonda loodud projektikausta ja uuringu raames loodud analüüsitabeleid ja muid

kokkuvõtvaid andmeid, kuid mitte EUROMODi sisendandmestikku ennast.

Projektikaustade säilitamise periood lepitakse Statistikaameti ja töö tegijate vahel

kokku andmete kasutuslepingus.

Arvestades rakendatud meetmeid on isikule tekkiva võimaliku füüsilise, varalise või

mittevaralise kahju (nt maine kahju, rahaline kahju, identiteedivargus või -pettus,

diskrimineerimine (pp. 75) tekkimise tõenäosus vähetõenäoline.

Kokkuvõtvalt hindame, et riskid on maandatud ja rakendatud meetmete tulemusena ei

teki andmesubjekti õigustele suurt ohtu isikuandmete kaitse üldmääruse

(2016/679/EU) artikkel 35 lõike 1 tähenduses.

Lisa 3

Hea uuringus osaleja!

Oleme tänulik, et olete avaldanud valmisolekut osaleda Hooldereformi mõju uuringus.

Intervjuude eesmärk on teada saada, milline on rahulolu üldhooldusteenuse tänasest

korraldusega ja millised on senised kogemused. Soovime aru saada, millised on peamised

murekohad üldhooldusteenuse kasutamisel ning mida on vaja muuta, et suurendada

teenusega rahulolu. See aitab teenuseid ja tugisüsteeme muuta tõhusamaks ning vajadustele

paremini vastavaks.

Meievaheline vestlus on konfidentsiaalne ning intervjueeritavate kontaktid on teada ainult

Mõttekoja Praxis ja Rakendusuuringute Keskus Centar uuringurühma liikmetele. Mitte üheski

materjalis me Teie isikule ei viita ega kasutata infot, mis võimaldaks seda tuvastada. Vestlus

kestab umbes 1 tund ja see toimub Teile sobival ajal ning kohas (telefonis, veebis või näost-

näkku kohtudes).

Uuringus osalemine on vabatahtlik. Kui Te ei soovi osaleda, siis Te ei pea seda tegema.

Kui nõustute jätkuvalt uuringus osalema, siis lepime kokku Teile sobiva vestluse aja ja viisi.

Heade soovidega

Uuringujuht

Mõttekoda Praxis

Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar

Lisa 5

Teenusesaajate ja lähedastega intervjuu kava (mustand)

Sissejuhatus

Uuringu eesmärk on hinnata hooldereformi mõju, saada teada, milline on rahuolu üldhooldusteenusega,

milline on kasutajate kogemus. Samuti on eesmärgiks teada saada, milliseid muudatusi on vaja, et

rahuolu teenusega suurendada.

Teeme intervjuusid inimestega, kes on üldhooldusteenusel, et paremini mõista, milline on kasutaja

kogemus ja hinnang.

Intervjuu on konfidentsiaalne ehk salastatud. See tähendab, et mitte üheski uuringu materjalis ei mainita

Teie nime ega muud infot, mille järgi oleks võimalik Teid ära tunda.

Kas teile sobib, kui salvestame intervjuu? Salvestust kasutame analüüsiks. Salvestustele on ligipääs

vaid Praxise ja Centari uurimismeeskonna liikmetel ja see kustutatakse koheselt pärast intervjuu

ümberkirjutamist, st transkriptsiooni või kokkuvõtte tegemist. Andmete salvestamine on vajalik nende

töötlemiseks – kokkuvõtte ja järelduste tegemiseks. Vestluse käigus ei jõua me kogu olulist infot üles

kirjutada. Kui vestlus on salvestatud, saame hiljem selle veel üle kuulata ja kirja panna kõik olulise,

millest vestlusel rääkisite.

1. Teenusele jõudmine ja kättesaadavus

Kas teenuse saaja viibib hooldekodus oma elukohajärgses KOV-is või teises piirkonnas? Kas teenuse

saajal või lähedastel oli valikuvõimalus?

Kui kaua on teenuse saaja olnud teenusel?

Kui tuldi teenusele pärast 01.07.2023, mis olid peamised põhjused?

Kui kaua võttis aega teenusele jõudmine üldhooldusteenusele? Kas enne saadi koduteenust?

2. Igapäevaelu ja tegevused hooldekodus

Kui sageli ja mis viisil toimub suhtlus lähedastega?

Kas suhtlus KOVi sotsiaaltöötajaga on regulaarne ja toetav?

Milliseid huvi- ja vabaajategevusi hooldekodus pakutakse?

Kas teenusesaajatel on võimalus käia väljaspool asutust (nt kontserdid, teater, ekskursioonid, lähedaste

külastused)?

Kui tihti on võimalik käia iseseisvalt või saatjaga õues?

3. Tervis ja isiklikud vahendid

Millised tervishoiuteenused on hooldekodus tagatud?

Kuidas on korraldatud isiklike ravimite ja hooldusvahendite ostmine?

Millisel viisil on isiklikud rahalised vahendid kättesaadavad (päevas, nädalas, kuus)?

Kas teenusesaajatele on tagatud nende vajadustest lähtuvad abivahendid (nt kepid, kargud, ratastool,

kuuldeaparaadid, inkontinentsitooted)?

Kas lähedased on nendest abivahenditest teadlikud?

4. Teenusemaksumus ja hooldusplaan

Kui jõukohane on teenuse omaosaluse maksmine teenusesaajale ja lähedastele?

Kui suure osa inimene, lähedased maksavad lisaks KOVile teenuse hinnast puudujääva osa? Kui

suures ulatuses tasub KOV?

Kas hooldusplaan on teenusesaajale ja lähedastele selgitatud?

Kas hooldekodu osutab hooldusplaanis kirjeldatud teenuseid ja tegevusi? Milliseid ei osuta?

5. Rahulolu ja ettepanekud

Milline on teie üldine rahulolu üldhooldusteenusega (hooldekodu) teenusega?

Mis on teie arvates hooldekodu tugevused? Mis meeldib kõige rohkem?

Mis ei meeldi või vajaks parandamist?

Kas hooldekodu arvestab teenusesaajate ja lähedaste soovide ning arvamustega?

Mis peaks hooldekodus muutuma, et rahulolu oleks kõrgem?

Mida saaks riik või KOV teha, et olukord hooldekodudes paraneks?

6. Intervjuu lõpp

Kas soovite lisada midagi, mida me ei küsinud?

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

_____________________ (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Hooldereformi mõjuanalüüsi uuring Sotsiaalministeeriumile

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

jah

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

ei

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või

selle kavand.

ei

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Sotsiaalministeerium, registrikood 70001952,

Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn

Ketlin Mõru, [email protected]

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ

(uuringu sisuline läbiviija), registrikood

11343217, Rataskaevu 2 – 6, 10123 Tallinn

Kontaktisik: Epp Kallaste,

[email protected]

telefon: +372 56667440

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui -

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

2.3. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Sihtasutus Mõttekoda Praxis (uuringu sisuline

läbiviija), registrikood 90005952,

Ahtri 6A, B sissepääs, VI korrus, 10151 Tallinn

Kontaktisik: Hede Sinisaar,

[email protected]

telefon:+372 56958309

2.4. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2.5. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975,

Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn

[email protected]

telefon 612 1360

2.6. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber

Statistikaamet, registrikood 70000332,

Tatari tn 51, 10134 Tallinn

Kontaktisik: Rauno Temmer,

[email protected], 625 9135

[email protected]

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

1. Tegemist on uurimisprojektiga, mille

läbiviijaks on Sotsiaalministeerium ning

mis on kooskõlas teadus- ja

arendustegevuse korralduse seaduse §

13 lõike 1 punktiga 1, mille kohaselt

kõigi ministeeriumide ülesandeks on

oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja

arendustegevuse ning selle

finantseerimise korraldamine.

2. Sotsiaalministeeriumi

tegevusvaldkonna piiritleb Vabariigi

Valitsuse seadus (edaspidi VVS), mille

§ 67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi

valitsemisalasse sotsiaalse turvalisuse,

sotsiaalhoolekande ning

pensionisüsteemi kavandamine ja

korraldamine,

sotsiaalkindlustussüsteemide piiriülene

koordineerimine, laste õiguste tagamine

ja heaolu edendamine, puudega

inimeste elukvaliteedi edendamine ja

sellealase tegevuse koordineerimine;

rahva tervise kaitse, tervishoid ja

tervisesüsteemi arendamine,

ravikindlustus, ravimid ja

meditsiiniseadmed ning vastavate

õigusaktide eelnõude koostamine.

3. Lisaks eeltoodule piiritleb

Sotsiaalministeeriumi

tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse

20.03.2014 määrus nr 42

„Sotsiaalministeeriumi

põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus).

Vastavalt põhimääruse §-le 4 on

ministeeriumi põhiülesanne seadustes ja

teistes õigusaktides sätestatud pädevuse

piires korraldus-, arendus-, planeerimis-

ja järelevalvetoimingute tegemine oma

valitsemisalas, lähtudes valitsemisala

arengukavas esitatud ministeeriumi ja

valitsemisala strateegilistest

eesmärkidest ning põhimääruse 4.

peatükis sätestatud osakondade

põhiülesannetest.

4. Põhimääruse 4. peatükis osakondade

põhiülesannetena on toodud § 17 lõike

2 punkt 6 sätestab, et analüüsi ja

statistika osakonna põhiülesanne on

luua eeldused ministeeriumi

poliitikakujundamise protsessi

teadmistepõhisusele, et tagada

objektiivne ülevaade tervise- ja sotsiaal

valdkonna arengust ja rakendatud või

kavandatava poliitika mõjususest.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Uuringu eesmärgiks on anda terviklik hinnang 1. juulil 2023 jõustunud hooldereformi mõjule.

Uuringu fookuses on hinnata, kuidas reform on mõjutanud väljaspool kodu osutatava

üldhooldusteenuse kättesaadavust, kvaliteeti ja rahastust ning millist mõju on see avaldanud

kohalike omavalitsuste halduskoormusele. Samuti on eesmärgiks selgitada välja, kas ja kuidas on

reform mõjutanud hooldekodude hinnastamist ja kvaliteeti, sh töötajate arvu ja töötingimuste

nõuete täitmist. Uuringu eesmärgiks on kaardistada, millised on Eestis ja mujal Euroopas

rakendatavad head praktikad ning millised lahendused võiksid sobida Eestile pikaajalise hoolduse

süsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Isikuandmete töötlemine uuringus on vajalik, et (vt taotluse punktid 5 ja 6):

 Anda faktipõhine ja piirkonniti diferentseeritud hinnang hooldereformi mõjule

ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja koduteenuste kättesaadavusele, hinnale ja

kvaliteedile.

 Hinnata, kuidas reform mõjutas KOV-ide halduskoormust ja rahastamise vajadust, millised

on piirkondlikud erisused ja süsteemi kitsaskohad.

 Analüüsida, kuidas on muutunud teenuse rahaline kättesaadavus teenusesaajate ja nende

perede jaoks ning millised tegurid seda mõjutavad.

Uuringu eesmärgist ja uurimusülesannetest tulenevalt kombineeritakse kvalitatiivseid ja

kvantitatiivseid meetodeid, sh kasutatakse Sotsiaalkindlustusameti registrite ja Statistikaameti

andmeid. Uuringu eesmärkide täitmiseks viiakse läbi küsitlus kohalike omavalitsuste ja

üldhooldusteenuse osutajate seas (isikuandmeid ei koguta). Samuti viiakse läbi KOVide

fookusgruppide intervjuud, süvaintervjuud teenuseosutajate, teenusesaajate ja teenusesaajate

lähedastega. Süvaintervjuud toimuvad nõusoleku alusel.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Uuringu eesmärkide täitmiseks on vaja töödelda isikuandmeid järgmistest allikatest:

I. Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) registriandmed (STAR ja SKAIS).

II. EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudeli sisendandmed

Statistikaametis.

Nende töötlemise vältimatus uuringu eesmärgi saavutamiseks on kirjeldatud järgnevalt:

I. SKA registriandmed. Uuringule püstitatud uurimisküsimused nõuavad, et hindaksime

hooldereformi mõju väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (edaspidi üldhooldusteenus)

kättesaadavusele, rahastusele ja halduskoormusele nii teenusesaajate, kohalike omavalitsuste kui

riigi vaates. Seda pole võimalik hinnata ilma isiku kaudset tuvastamist võimaldavate

registriandmeteta, mis seotakse ühe inimese teenuse- ja toetuseepisoodide tervikuks.

STARi ja SKAISi isikuandmete töötlemine on vajalik järgmistele uurimisküsimustele

vastamisel:

1. Üldhooldusteenuse maht ja dünaamika isikute tasandil. Uuringu üks keskseid eesmärke

on hinnata üldhooldusteenuse saajate ja teenusekohtade arvu muutust ajas ning reformi

mõju teenuse kättesaadavusele. Selleks on vaja isikupõhiselt tuvastada, isikute arv perioodil

(2022–2025), kes olid üldhooldusteenusel, millal teenus algas ja lõppes. Agregeeritud

andmed (ainult teenusekohtade või juhtumite arv) ei võimalda eristada, kas muutused

tulenevad uute inimeste lisandumisest või sama inimese korduvatest teenuseepisoodidest.

2. Teenuse maksumuse ja kulude jaotuse analüüs isiku tasandil. Hooldereformi mõju

hindamise eesmärgiks on analüüsida, kuidas jagunevad üldhooldusteenuse kulud kohaliku

omavalitsuse, teenusesaaja omaosaluse, väiksema sissetuleku hüvitise ja muude toetuste

vahel. STARist on vaja koondada mujal puuduv info teenusekoha hinna, KOV-i osa ja isiku

omaosaluse kohta, samuti muude KOV-i toetuste kohta. SKAISist on vaja sama isiku

pensioni ja teiste asjakohaste toetuste andmeid, et hinnata, kui suure osa inimese

sissetulekust moodustab omaosalus ja kas väiksema sissetuleku hüvitis täidab eesmärki

tagada teenuse rahaline kättesaadavus. Isiku tuvastamist võimaldavate andmete (isikukood

registripidaja juures) kasutamine on vältimatu selleks, et samale inimesele kuuluvad

teenuse- ja sissetulekuandmed kokku siduda. Uuringu läbiviijani jõuavad andmed

pseudonüümitud kujul, kuid ilma isikukoodita ei saa SKA andmeid omavahel ühendada.

3. Teenusele jõudmise teekond ja KOVide roll. Uurimisküsimused sisaldavad küsimusi

inimeste jõudmisest üldhooldusteenusele kohaliku omavalitsuse suunamisega ja

suunamiseta. Samuti on vaja hinnata, kuidas muutus KOVide halduskoormus ja

rahastamise vajadus. Selleks on jagada teesnusesaajad selle järgi, kas teenus on osutatud

KOVi suunamisel või ilma, milline on olnud rahastusallikate kombinatsioon ning kuidas

erinevad KOVid praktikat rakendavad. Sellises lõikes andmeid muudes allikates peale

STARi pole.

4. Teenuse geograafiline kättesaadavus ja elukoha kaugus teenusekohast.

Uurimisküsimustele vastamiseks tuleb analüüsida, kas kehtivad piirmäärad ja reform

tervikuna tagavad üldhooldusteenuse kättesaadavuse mõistlikul kaugusel inimese

elukohast. Selle analüüsimiseks on vaja võrrelda inimese elukohta enne teenusele asumist

teenuse osutamise kohaga. STARist on vaja teenuseosutaja ja teenusekoha aadressi (või

KOVi/omavalitsusüksust) ning sellele eelnevat isiku elukoha aadressi või administratiivset

üksust. Isikupõhisus on vajalik, et saaks hinnata, kui kaugele kodukohast konkreetne

inimene teenusele läheb. Agregeeritud KOV-tasemel andmed ei võimaldaks teha vahet

KOVide sisestel erinevustel (nt linna ja valla eri piirkonnad).

5. Tulemuste esitamine KOVide kaupa ja piirkonniti diferentseeritult. Uuringu

lähteülesanne eeldab tulemuste esitamist kohalike omavalitsuste lõikes ja Eesti kaardil.

Selleks on vaja isikutasandil määrata iga teenusesaaja elukohajärgne KOV ja teenuse

osutamise KOV ning seejärel arvutada koondnäitajad (teenuse kasutus, kulude jaotus,

teenuse kaugus) KOVide kaupa. Isikut tuvastamist võimaldavate andmete kasutamine

registripidaja juures (isikukood, elukoha aadress) on vajalik selleks, et sama inimese kohta

käivad kirjed andmekogudes leitaks üles ja see võimaldab analüüsis koondada inimesed

KOVide kaupa; uuringu läbiviijani jõuavad andmed pseudonüümitud kujul.

Kokkuvõttes on STARi ja SKAISi isikuandmete töötlemine vältimatult vajalik selleks, et vastata

lähteülesandes püstitatud uurimisküsimustele hooldereformi mõju kohta üldhooldusteenuse

kättesaadavusele, hinnale, rahastusele ja KOVide halduskoormusele. Ilma isikupõhise sidumiseta

registripidaja juures saaksime hinnata üksnes üldisi mahunäitajaid ja analüüsida teenuseid

teenusepakkujate asukoha järgi H-veebi sisestatud andmetel, kuid mitte elukoha KOV-ide

parktikaid, omaosaluskoormust, rahalist toimetulekut ning teenuse kaugust elukohast. Uuringu

läbiviijad töötlevad SKA-st saadud andmeid juba pseudonüümitud kujul, st isikuid ei ole võimalik

otse tuvastada, kuid registripidaja jaoks on isikukoodi kasutamine vajalike seoste loomiseks

vältimatu.

II. EUROMOD. Kuigi registriandmete analüüs annab teavet, kui paljud inimesed teenust saavad

ning milline on üldine kulude jaotus, siis see ei sisalda teenusesaajaga seotud muid taustatunnuseid

ega tema leibkonna ehk lähedaste teavet. Seega ei ole ainult registriandmete alusel võimalik vastata

kas ja millisel moel on teenus rahaliselt kättesaadav nii teenusesaaja kui tema lähedaste vaatest. Ka

ei ole võimalik vaid registriandmetel analüüsida, kuidas võimalikud lahendusettepanekud

mõjutavad teenuse saaja ja tema lähedaste majanduslikku toimetulekut ning olenevalt

lahendusettepanekutest ka mõju riigi eelarvele. Seega on EUROMODi analüüsi eesmärgiks on

toetada järgmistele uurimusküsimustele vastamist:

a. Milline on võimalike poliitikamuudatuse eeldatav mõju riigieelarve tuludele

(maksu laekumine)?

b. Milline võimalike poliitikamuudatuste eeldatav mõju teenusesaajate

ebavõrdsusele ja vaesusele?

c. Milline on täna omaosaluse (teenusesaajate keskmine kulu kuus) mõju

teenusesaajate ebavõrdsusele ja vaesusele?

d. Milline on omaosaluse (teenusesaajate keskmine kulu kuus) muudatuse mõju

teenusesaajate ebavõrdsusele ja vaesusele?

Nendele uurimusküsimustele vastamiseks on sobilik analüüsis kasutada EUROMODi

maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudeli andmed. EUROMOD mudelis on olemas

informatsioon hooldekodus viibimise kohta, samuti andmed inimese taustatunnuste ja

sissetulekute kohta. Lisaks on võimalik eristada samas hooldekodus elavaid inimesi. Kuigi

EUROMODis ei ole andmeid praeguste üldhooldusteenusega (hooldekodukohaga) seotud

kulutuste kohta, on võimalik EUROMODiga analüüsida erinevate rahastusettepanekute mõju

(näiteks hoolduskindlustuse rakendamise mõju või maksulaekumise muutumist lähtuvalt

rahvastiku vananemisest). Kuna andmetes on olemas ka hooldekodus oleva inimese

pereliikmete andmed (lapsed, elukaaslane), siis nende sissetulekute analüüsimine võimaldab

hinnata, kuidas neid mõjutaks erinevas suurusjärgus hooldekodukohatasu maksmine või

milline oleks erineva omaosaluse (suurusjärgud) korral mõju vaesusele ja sissetulekutele.

Seega on isikuandmete töötlemine vajalik ka EUROMODi maksude- ja toetuste

mikrosimulatsioonimudeli ja selle registripõhiste kogu elanikkonda hõlmavate sisendandmete

kasutamiseks, sest:

e. EUROMODi registripõhine sisendandmestik on ainus andmestik, kus on

esitatud ühtselt koos kõik sissetulekute, toetuste, hüvitiste või maksudega seotud

andmed. Kui kasutada mõnda muud andmestikku või luua uuringuprojekti

tarbeks uus andmestik, läheks analüüsi läbiviimine väga kulukaks nii rahalises

kui ajalises mõttes, kuna oleks vajalik sarnane andmestik nullist üles ehitada,

mis omakorda tähendaks suurt ajakulu nii andmestiku koostamisele kui

valideerimisele. Lisaks oleks selline tegevus dubleeriv, arvestades, et analüüsi

vajadustele vastav andmestik on juba olemas.

f. Andmestik on juba pseodonüümitud ning selle võti on ainult Statistikaametil.

Andmestikule ligipääs on võimalik ainult pärast Statistikaametiga lepingu

sõlmimist Statistikaameti teadlaste keskkonnas ning pärast kasutajate

kahekordset autentimist. Igal muu andmeallika kasutamise korral on selline

andmekoosseis puudu ja seda tuleks hakata koostama ning pseodonüümima, mis

oleks kõigile osapooltele sh registripidajatele väga ajamahukas ja olemasolevat

dubleeriv protsess.

g. Statistikaameti registripõhine andmestik võimaldab hinnata ka detailsema

sihtrühmade lõikes, mis omakorda panustab analüüsi täpsusele. See on kriitiline,

kuivõrd on vaja hinnata, mõju erinevatele leibkonnatüüpide, sh mõju

majanduslikult ebasoodsamas olukorras olevatele elanikele ja nende

leibkondadele (nt üksikvanemad, kes on lastega leibkondadest kõige enam

suhtelisest vaesusest ohustatud). Lähedase üldhooldusteenuse maksumuse

toetamine võib nende olukorda veelgi halvendada. Statistikaameti erinevates

küsitlusuuringud aga ei hõlma institutsionaalseid leibkondi ning teisalt on ka

teatud leibkonnatüüpe kogu rahvastikust vaid mõni protsent, mistõttu selliste

inimeste jõudmine ükskõik millisesse küsimustikku ei ole piisav statistilistelt

usaldusväärsete hinnangute andmiseks.

h. EUROMODi mudeli registripõhise andmestiku tunnuste koosseisu ei ole

võimalik muuta, kuna kõikide tunnuste olemasolu andmestikus on vajalik

mudeli jooksutamiseks ning kõigi sotsiaalmajanduslike tegurite arvesse

võtmiseks. Vastasel juhul on analüüsi tulemused ebatäpsemad, kuna arvutustest

jäetakse välja osa Eestis pakutatavatest toetustest.

i. Isikuandmete töötlemine on seega vajalik EUROMODi mudeli sisendiks oleva

andmestiku kasutamiseks. Seejuures ei oleks mõistlik küsida inimestelt eraldi

luba nende isikuandmete töötlemiseks, kuna see võtaks ebamõistlikult kaua aega

ning inimeste kontaktandmed ei pruugi olla, kas riigi andmebaasides olemas või

need ei pruugi olla ajakohased.

Kokkuvõttes toetavad nimetatud allikatel analüüsid üksteist ning võimaldavad täita uuringu

eesmärke. Kuivõrd SKA registriandmete analüüs ja EUROMODi mudeli analüüs ei võimalda

analüüsida teenusesaajate, teenuseosutajate ega kohalike omavalitsuste hinnanguid

üldhooldusteenuse osutamisest, siis viiakse uuringus läbi süvaintervjuud nii teenusesaajate kui

lähedastega, samuti teenuseosutajatega.

Teenusesaajate ja nende lähedaste intervjueerimise eesmärk on kaardistada kogemused ja rahulolu

üldhooldusteenuse tänase korraldusega ning koguda ettepanekuid selle kohta, millised muudatused

võiksid suurendada teenust saavate eakate ja nende ülalpidamiskohustusega lähedaste rahulolu.

Hooldereformi mõju teenuse saajate vaatest saame hinnata seeläbi, kas hooldereformile seatud

eesmärgid on praegu teenusesaajatele endiselt probleemiks või selliseid probleeme, mida

hooldereformiga lahendada loodeti, praegu enam ei esine. Seeläbi saame hinnata, kuivõrd on

intervjueeritavatele probleemiks hooldekodude hind ja kättesaadavus. Teenusesaajad ja nende

lähedased (10–12 värbame eelistatult intervjueeritud teenuseosutajate kaudu. Seeläbi tagame

(vähemalt osaliselt) teenusesaajate ja nende lähedaste valimi mitmekesisuse vastavalt

teenuseosutajate profiilile – sealhulgas linnas ja maal, erineva suurusega hooldekodus ning nii

KOV-i omandis kui eraõiguslikus asutuses teenust saavad vanemaealised. Juhul, kui teenuseosutaja

ei soovi osaleda värbamises või ei saa teenusesaajatelt kontakteerumiseks nõusolekut, kasutame

alternatiivselt teenusesaajate intervjueeritavate leidmiseks lumepalli meetodit (nt kasutades

uurimisrühma ja nende tuttavate kontaktvõrgustikku või sotsiaalmeedia reklaame). Teenusel

viibivate isikute värbamiseks tutvustavad teenuseosutajad teenusesaajatele uuringut ning küsivad

nõusolekut temaga kontakteerumiseks. Ideaalis edastavad teenuseosutajad kuni kahe nõusoleku

andnud teenusesaaja telefoninumbri või lepivad nendega kokku intervjueerimise aja teenusesesaaja

viibimispaigas. Intervjueeritaval on õigus keelduda küsimustele vastamast või intervjuu

katkestada. Seda rõhutatakse enne intervjuu algust ning inimese valikuid austatakse ilma surveta.

Juhul, kui teenusosutaja annab teenusesaaja telefoninumbri intervjueerimise kokku leppimiseks,

siis kasutame seda teenusesaajatega ühenduse võtmiseks (vt lisa 4). Kuna paljudel vanemaealistel

ei pruugi olla võimalust ja/või digipädevust e-posti kasutamiseks, siis on telefon hea lahendus

intervjuu kokku leppimiseks. Tutvustame esmalt uuringu sisu ja eesmärki ning lepime kokku

intervjuu toimumise aja. Alternatiivina lepib teenusepakkuja nõusoleku küsimisel juba kokku ka

intervjueerimiseks sobiva aja ning annab meile info intervjueeritava ja talle sobiva intervjueerimise

aja kohta. Vajadusel võib üldhooldusteenusel viibiva isiku intervjuul osaleda ka tema lähedane.

Lähedase kaasamise vajadust arutame teenusesaajaga telefoni teel enne intervjuu aja

kokkuleppimist või otsustab teenusepakkuja teenusesaajaga intervjuu kokku leppimisel lähedase

osalemise. Lähedase osalemine aitab vajadusel toetada suhtlemist ja täpsustada vastuseid, säilitades

samal ajal fookuse teenusesaaja kogemusel. Lähedase roll on toetav (nt terviseseisundist

tulenevatel põhjustel, sh kuulmislangus) ning selline intervjuu liigitub üldhooldusteenust saava

isiku intervjuu alla.

Lähedasi värbame sama meetodiga, kui teenusesaajaid – esmase lähenemisena kasutame

teenusepakkujate abi, mida vajadusel täiendame lumepalli meetodiga. Lähedaste värbamisel

palume teenusepakkujal pöörduda selliste inimeste poole, kes ei ole intervjueeritavate

teenusesaajate lähedane, et tagada esinduslikum ja mitmekülgsem vaade üldhooldusteenuse

hetkeolukorrast ning tulevikuootustest. Kui lähedasel on võimalus intervjuus osaleda veebi

vahendusel, intervjueerime veebi teel. Kui see ei ole võimalik, siis lepime kokku alternatiivse

intervjueerimise viisi (telefoni teel või näost-näkku intervjuu intervjueeritavale sobivas asukohas).

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Uuringu tulemusel selgub, milline on olnud hooldereformi mõju teenusesaajatele ja nende

lähedastele (sh teenuse rahalisele kättesaadavusele), kohalikele omavalitsustele ning kas riiklik

rahastus on olnud piisav. Uuringu tulemusena tehakse ettepanekud süsteemi parandamiseks ning

neid on võimalik kasutada hooldereformi jätkutegevuste planeerimisel. Uuringu tellijaks on

Sotsiaalministeerium ning uuringu läbiviimise juhtrühma on kaasatud ka Sotsiaalkindlustusamet.

Uuringu läbiviijateks on Sotsiaalministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel ühispakkujad Eesti

Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ (edaspidi Centar) ja SA Mõttekoda Praxis (edaspidi

Praxis). Uuringu tulemused toetavad eesmärki, et teenused võimaldaksid saada vajadustele

vastavat abi ning vähendaksid lähedaste hoolduskoormust. Samuti on uuringu tulemused

poliitikakujundajatele aluseks vajadusel vastavasisulistele õigusloome muudatustele ning

võimaldavad andmetele tuginevalt välja tuua, milline mõju võimalike lahendusettepanekutega võib

kaasneda nii sihtrühmale kui riigile.

Uuringu tulemused aitavad täita Heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärki: „Eesti

sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu“ ning selle

tegevussuunda: „minna üle sotsiaal-, tervise- ja töövaldkonnas inimese eluteekonda ja vajadusi

arvestavale lõimitud teenuste pakkumisele, mida toetab tõenduspõhiste keskkonnasäästlike

digitaalsete lahenduste kasutuselevõtt ja andmete lõimitud kasutamine“. Uuringu tulemused

toetavad lahenduste leidmist arengukavas esitatud väljakutsele: „Suur maksekoormus teenuse

rahastamisel viib teenusekasutajad ja lähedased vaesusriski ning suurendab hoolduskoormust.“,

Samuti aitavad uuringu tulemused täita Vabariigi Valitsuse koalitsioonikokkulepet 2025–2027,

mille üheks eesmärgiks on muuta riigi teenused lihtsateks, turvalisemateks ja inimeste vajadustest

lähtuvateks.

Uuring on kooskõlas Eesti 2035 riigi pikaajalise arengustrateegias toodud vajalike muudatustega

rahva kestlikkuse, tervise ja sotsiaalkaitse all „Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja

ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi“. Eraldi tegevusena on selle

punkti all planeeritud hooldusteenuste arendamine, mis võimaldavad saada hooldus- ja

tugiteenuseid eelkõige kodus ja kogukonnas, kuid ka investeeringud taristu ajakohastamisse ning

tehnoloogia ja innovaatiliste lahenduste kasutamiseks sotsiaalsektoris. Samuti on uuring kooskõlas

sotsiaalkaitse (sh pikaajalise hoolduse) korralduse uuendamisvajadusega, arvestades ühiskondlikke

muutusi ning hoolduskoormusega elanike osatähtsuse vähendamise eesmärgiga.

Euroopa Liidu sotsiaalõiguste samba 18. põhimõtte järgi on igaühel õigus kvaliteetsetele ja

taskukohastele pikaajalise hoolduse teenustele, kaasa arvatud kodus osutatavad ja

kogukonnapõhised teenused. Samuti on Eesti seadnud sarnaselt teistele Euroopa Liidu riikidele

vähendada suhtelist vaesust ja sotsiaalset tõrjutust nii kogu elanikkonna kui vanemaealiste (65-

aastased ja vanemad) elanike seas.

Euroopa Liidu hooldusstrateegia pikaajalise hoolduse soovituse eesmärgiks on muuta pikaajaline

hooldus kõigile Euroopa liidu kodanikele kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks. Muuhulgas on

eesmärgiks tagada pikaajalist hooldust vajavate inimestele väärikas elatustase, laiendada

professionaalsete hooldusteenuste valikut (sh kodu-, kogukonna- ja institutsionaalne hooldus) ning

vähendada piirkondlikke erinevusi.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Sotsiaalministeerium uuringu tellijana on läbi viinud avaliku hanke ning sõlminud töövõtulepingu

eduka ühispakkujaga (Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ ja Sihtasutus Mõttekoda

Praxis). Uuringu sisuliseks läbiviijaks ja volitatud töötlejateks on Centar ja Praxis.

Uuringus viiakse läbi registriandmete analüüs, mis põhineb SKA (andmeandja) registrite (STAR,

SKAIS) andmetel, kellega on eelnevalt kooskõlastatud andmekoosseis. Isikuandmete töötlemine

on vajalik andmete koondamiseks ning teatud isikuliste kategooriate loomiseks, et viia seejärel läbi

kvantitatiivne statistiline analüüs ja modelleerimine. SKA registritest väljavõetud andmed

pseudonüümitakse ehk igale isikukoodidele genereeritakse umbisikustatud unikaalne kood ehk

UID (andmekoosseis on esitatud taotluse lisas 1). Isikuandmete sidumine ja andmete töötlemine

toimub järgides põhimõtteid, mis tagavad selle, et isiku kohustuste mahtu ei suurendata ning tema

õigusi ei kahjustata.

SKAle esitatavas päringus palume koondada andmed, mis on registripidajal juba olemas. See

tähendab, et andmesubjektide poole ei pöörduta eraldi andmete kogumiseks ning andmesubjektidel

ei teki täiendavaid kohustusi. SKA teeb registritest päringu vaid statistiliseks analüüsiks vajaliku

minimaalse andmekoosseisu kohta.

Andmete liikumine uuringus on kavandatud nii, et oleks võimalikult lühike andmete liikumise tee

ja andmeid töötleks minimaalselt vajalik hulk inimesi. Analüüsiks vajalike andmete päring tehakse

minimaalsele andmekoosseisule (eesmärgipärasus ja minimaalsus, isikuandmete kaitse üldmääruse

art 5 (1) b) ja c)).

Uuringus kasutatakse ka EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudelit, mille

sisendandmetena kasutatavaid registriandmeid haldab ja väljastab Statistikaamet. Andmete

ühendamine on juba EUROMODi arendustegevuse käigus Statistikaametil tehtud ning ei vaja

täiendavaid päringuid ega andmetöötlust. EUROMODi mudeli andmestik on varasemalt kokku

pandud riikliku statistikatööde programmi raames (statistikatöö avaliku huvi esindajad on

Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium) 4 . Uuringus kasutame EUROMODi uuringu

eesmärkide täitmiseks ja uurimisküsimustele vastamiseks. Uuringus kasutatav EUROMODi

maksude- ja toetuste mudeli andmekoosseis on kirjeldatud taotluse lisas 2.

Statistikaamet annab volitatud töötlejatele andmete kasutamise võimaluse turvalisel viisil RDP-

keskkonnas üle VPNi. Statistikaameti teadlaste keskkonda sisselogimiseks kasutatakse

kaheastmelist autentimist, mis tagab selle, et andmetele pääseb ligi vaid konkreetne isik, kellele on

luba antud (ID-kaardiga + kasutaja ja parool). Mikroandmed üheski uuringu etapis Statistikaameti

teadlaste keskkonnast välja ei liigu. Andmetele teeb Statistikaamet teadlaste keskkonnas uuringu

kausta, millele pääsevad ligi vaid uurimistööga seotud isikud. EUROMODi andmeid analüüsivad

EUROMODiga varasemalt kokku puutunud volitatud töötlejad. Näiteks on Merilen Laurimäe ja

Hede Sinisaar ka EUROMODi Eesti osamudeli iga-aastase arendamise meeskonnas (EU-SILC

põhised andmed). Samuti on Merilen Laurimäe konsultandina panustanud EUROMODi

registripõhise sisendandmestiku koostamisse ning aidanud Statistikaametil kontrollida andmete

valiidsust ning võimalikke puudujääke. Tänu sellele on volitatud töötlejad juba tuttavad nii

andmestiku kui mudeli eripäradega, võimalike puudustega, aga ka andmete konfidentsiaalsuse

tingimuste ja nõuetega. Lisaks on nii Praxise kui Centari uuringutiimi liikmed osalenud paljudes

uurimisprojektides, kus on kasutatud registriandmeid nii kogu rahvastiku kui ka erinevate

sihtrühmade kohta. Nimetatud meetmed toetavad uuringu õigeaegset läbiviimist ja uuringu

eesmärkide saavutamist kahjustamata isikuid, kelle andmeid analüüsitakse.

Olemasolevate registriandmete ja EUROMOD-i andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide

õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu, kuna kõik uuringuprojekti lõpptulemused avaldatakse

üldistatud kujul, st tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada (uuringuprojekti

lõpptulemuseks on teaduslik üldistus). Seejuures kasutatakse uuringus andmeid, mis on juba

registripidajal olemas või mis on kogutud riikliku statistikatöö raames. Nende andmete kogumiseks

ei pöörduta andmesubjektide poole eraldi ning andmesubjektidel ei teki täiendavaid kohustusi ega

õigusi.

Andmesubjektidelt, teenusesaajad ja lähedased, kogutakse intervjuudega andmeid minimaalsel

4 Kinnitatud statistikatööd on leitavad ka siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/323122023004.

määral, nendes uurimusküsimustes, millele ei ole varem kogutud andmete töötlemisega vastata.

Teenusesaajate ja lähedaste intervjuudes kogutakse teavet (vt lisa 5) hooldereformi ja võimalike

lahendusettepanekute mõju hindamiseks. Intervjuud toimuvad isiku nõusolekul.

Andmetöötleja lähtub andmete töötlemisel isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud andmete

töötlemise põhimõtetest. Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunkt 157 rõhutab, et

registritest teabe sidumise teel saab uusi väärtuslikke teadmisi. Registrite alusel saadud

uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad olla aluseks

teadmispõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele, parandada paljude inimeste elukvaliteeti

ja suurendada sotsiaaltoetuste ja -teenuste tõhusust. Seda eesmärki kannab ka antud uuringuprojekt.

Sotsiaalministeeriumi uuringute ja analüüside info avaldatakse ministeeriumi lehel. Lehte ja sellel

kajastuvat infot hoitakse ajakohasena. Inimestel on võimalik lehel tutvuda uuringu eesmärgi,

andmekoosseisu ja analüüsi kokkuvõtliku teabega.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)

isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 5 asuvad

töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Isikuandmete kasutamisel on oluline eristada uuringu kvantitatiivseks analüüsis registriandmete

analüüsi ja EUROMODi maksude ja toetuste mikrosimulatsioonil põhinevat analüüsi.

Kvalitatiivuuringus läbiviidavad intervjuud üldhooldusteenuse saajate ja lähedastega toimuvad

isiku nõusoleku alusel.

Registriandmete analüüsi läbiviimisel on hõlmatud järgmised Sotsiaalkindlustusameti

(registripidaja) registrid:

 Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR),

 Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS).

Andmete komplekteerimine ning edastamine toimub järgmise skeemi alusel:

1. SKA võtab STARist välja perioodil 2022–2025 üldhooldusteenusel olnud isikud ja

nende andmed ning genereerib neile isikukoodile vastava pseudokoodi (UID).

2. SKA võtab loetelu punktis 1 nimetatud isikutele SKAISi päringuga pensioni saamise

andmed ja asendab isikukoodd pseudokoodidega (UID).

3. SKA eemaldab andmetest isikukoodi.

4. SKA edastab krüpteeritult uuringu läbiviijatele ehk Centarile ja Praxisele.

5. SKA ei edasta pseudokoodi-isikukoodi võtit Centarile ega Praxisele, kuid säilitab selle

uuringu lõpuni, et vajadusel andmepäringu tulemusi täpsustada ja kontrollida.

6. Centar ja PRAXIS analüüsivad pseudonüümitud andmeid. Andmeid hoitakse Praxise

OneDrive pilveteenuses (pilveteenuse server asub Euroopa Liidus, vt ka punkt 10).

Andmetele pääsevad ligi vaid uurimistiimi liikmed. Kolmandatele isikutele saadud

andmestikke ei edastata.

7. Pärast uuringu lõppu teavitab uuringu läbiviijate kontaktisik SKA-d sellest, et uuringu

jaoks saadud andmete töötlemine on lõpetatud ja andmed kustutatakse. Seejärel

kustutab SKA andmepäringu tarbeks loodud isikukoodide ja pseudokoodide

vastavustabeli. Uuringu läbiviija valduses olevad andmed kustutatakse hiljemalt kahe

5 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

kuu jooksul pärast seda, kui tellija on uuringu lõppraporti vastu võtnud ja uuringu

tutvustused on läbi viidud, eelduslikult 2026. aasta lõpuks (sõltuvalt lõppraporti

vastuvõtmise ajast). Kustutamistähtaja määramisel on arvestatud, et nimetatud

ajavahemikus võib tõusta vajadus andmekvaliteedi kontrollimiseks ja tulemuste

täpsustamiseks tellija kommentaaride alusel. Täpsustusvajadus võib ilmneda kuni

lõppraporti lõpliku vastuvõtmiseni, sh andmeanalüüsi ja tellija tagasiside käigus.

EUROMODi maksude ja toetuste mudeli andmete kasutamise protsess:

a) EUROMODi mudeli sisendiks olev andmestik on Statistikaametil kokku pandud ja pseu-

donüümitud juba varasemalt riikliku statistika tööde käigus Rahandusministeeriumi telli-

musel (Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi soovil). Käesoleva uuringu käigus

ei ole tarvilik siduda kokku täiendavaid andmeid, kasutatakse juba olemasolevat pseudo-

nüümitud andmestikku. EUROMODi sisendandmed sisaldavad erinevate registrite and-

meid, mille kirjeldus on esitatud punktis 9.3.

b) EUROMODi mudeli pseudonüümitud andmestik tehakse kättesaadavaks volitatud töötle-

jatele (Praxisele ja Centarile) Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Nende andmete liiku-

mise protsess on järgmine:

 Uuringu läbiviija (Praxis või Centar) teeb andmete päringu taotluse Statistikaame-

tile6.

 Statistikaamet lisab pseudonüümitud andmestikud Praxisele ja Centarile analüüsiks

kasutatavasse kausta Statistikaameti analüüsi keskkonnas.

 Andmeid analüüsitakse Statistikaameti turvalises töökeskkonnas. Analüüsi tulemid

(tabelid, joonised jms) läbivad enne keskkonnast välja saatmist konfidentsiaalsuse kont-

rolli, mille teeb Statistikaameti töötaja. Seega väljastatakse Statistikaameti teadlaste

keskkonnast analüüsi tulemusena valminud tulemid (tabelid ja joonised) alles pärast

Statistikaameti töötaja üle kontrollimist (tabelid on kõrge agregeerituse tasemega ning

ei sisalda konfidentsiaalseid andmeid).

Uuringu lõpparuandes esitatakse kõik tulemused statistiliselt üldistatul kujul, tagades, et

üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Sotsiaalhoolekande aruande keskkonna H-veeb andmetel oli 2024. aasta lõpus 11 448 inimest, kes

oli väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenusel.

EUROMODi mudeli kasutamisel ja mõju hindamisel kogu Eesti elanikkonna seas, on ka uuringu

sihtrühmaks terve Eesti elanikkond, valim suurusega 1,3 miljonit.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

STAR/SKAIS registriandmete analüüsi andmete perioodiks on 2022–2025 (vt taotluse lisa 1).

EUROMODi maksude- ja toetuste mudeli andmestik on perioodi 1.01.2024–31.12.2024 kohta (vt

taotluse lisa 2).

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

6 Vt ka https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/kusi-statistikat/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamine-teaduslikul- eesmargil

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

STAR/SKAIS registriandmete koosseis on registrite lõikes esitatud taotluse lisas 1.

Vähendamaks otsese tuvastamise võimalusi agregeerime vanuse ja elukoha näitajaid mõnevõrra.

Täpse sünniaja asemel tehakse analüüs sünnikuu ja -aastaga. Inimese elukoha aadress

agregeeritakse sihtnumbri tasemele.

Statistikaameti EUROMODi maksude- ja toetuste mudeli andmekoosseis 1.01.2024–31.12.2024

perioodi kohta on esitatud taotluse lisas 2.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Registriandmete analüüsis kasutatakse andmeid järgmistest Sotsiaalkindlustusameti registritest:

 Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR),

 Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS).

EUROMODi maksude ja toetuste mudeli sisendandmestik on koostatud kasutades andmeid järg-

nevatest registritest:

 Statistikaametis hoitavad Maksu- ja Tolliameti andmed (töötamise register, maksukohus-

laste register);

 Statistikaametis hoitavad Sotsiaalkindlustusameti andmed (sotsiaalkaitse infosüsteemi

andmed, sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister);

 Statistikaametis hoitavad Eesti Töötukassa andmed (töövõime hindamise ja töövõimetoe-

tuse andmekogu, töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osuta-

mise register, töötuskindlustuse andmekogu);

 Statistikaametis hoitavad Haridus- ja Teadusministeeriumi andmed (Eesti hariduse info-

süsteemi andmed);

 Statistikaametis hoitavad Siseministeeriumi andmed (Eesti rahvastikuregister);

 Statistikaametis hoitavad Tervisekassa andmed (Tervisekassa andmekogu);

 Statistikaametis hoitavad Justiitsministeeriumi andmed (kinnistusraamat, E-Toimiku süs-

teemi andmed, äriregister);

 Statistikaametis hoitavad Maa-ameti andmed (Aadressiandmete süsteem).

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah, andmeandjatega (andmekogude vastutavad töötlejad) on konsulteeritud ning nad on valmis

uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikke andmeid väljastama.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

SKA teostab STARi ja SKAIS päringud ning loob igale isikukoodile pseudokoodi (UID) (vt ka

osa 8).

EUROMODi maksude ja toetuste mudeli andmed on juba pseudonüümitud. Pseudonüümimise tegi

Statistikaamet.

Pseudonüümimise võtmeid uuringu läbiviijatele (Praxis ja Centar) kättesaadavaks ei tehta.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Registriandmete analüüsi andmepäringu koosseis on toodud lisas 1.

EUROMOdi mudeli pseudonümiseeritud andmete koosseis, mida uuringus kasutatakse on toodud

lisas 2 (EUROMODi maksude ja toetuste mudeli andmepäringu kirjeldus).

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

STAR/SKAIS registriandmete pseudonüümimise võtme loob ja hoiab kuni uuringu lõppemiseni

SKA (vt ka osa 8). Uuringu eesmärgi saavutamiseks teostatud päringud koos UID vastavusega

kustutab registripidaja/andmeesitaja (SKA) peale seda, kui uuringu läbiviija on edastanud vastava

teate, hiljemalt kahe kuu jooksul lõppraporti vastuvõtmisest alates (eeldatavalt 2026. aasta lõpuks).

EUROMODi maksude ja toetuste mudeli sisendandmed pseudonüümis varasemalt Statistikaamet.

Pseudonüüimise võtit uuringu läbiviijatele (Praxis ja Centar) kättesaadavaks ei tehta ja

Statistikaamet säilitab koodivõtit vastavalt riikliku statistika regulatsioonile.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

SKA kustutab teostatud registrite päringud koos UID vastavusega peale seda, kui uuringu läbiviija

on edastanud vastava teate. Teostatud päringud koos UID vastavusega kustutatakse kahe kuu

jooksul pärast lõppraporti vastuvõtmist (olenevalt lõppraporti vastuvõtmisest orienteeruvalt 2026.

aasta lõpuks).Vt ka osa 10.2.

EUROMODi maksude ja toetuste mudeli pseudonüümitud andmete kasutamiseks lõpeb volitatud

töötlejatel (Praxis ja Centar) ligipääs Statistikaameti keskkonnale vastavalt lepingule.

Statistikaameti keskkonnas andmete säilitamise korda reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete

andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise kord. Uuringu käigus loodud analüüsikaustadele

ligipääs säilitatakse 2026. aasta lõpuni. EUROMODi sisendandmestikku säilitatakse vastavalt

riiklik statistika regulatsioonile ja see ei puuduta käesolevat uuringut.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

jah, teavitatakse üldiselt (vt punkt 11.2.).

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage7 Andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti

huve, sest väljund on teaduslik üldistus.

Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli

14 lõike 5 punkt b sätestab, et isikute andmetööt-

lusest teavitamata jätmine tuleb kõne alla juhul,

kui „isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides

toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouurin-

gute või statistilisel eesmärgil, eeldusel, et ar-

tikli 89 lõikes 1 osutatud tingimused on täidetud

ja kaitsemeetmed kehtestatud“ või kui teavita-

mise kohustus „tõenäoliselt muudab sellise

isikuandmete töötlemise eesmärgi saavutamise

võimatuks või häirib seda suurel määral“.

7 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.

Käesolev uuring on avalikes huvides tehtav ra-

kendusuuring, mille tellijaks sotsiaalministee-

rium. Uuringuga hõlmatakse paljusid andme-

subjekte, kelle kõigi teavitamine on komplitsee-

ritud, sest kõigi andmesubjektide kontaktand-

meid eraldi ei koguta, kõigi kontaktandmed ei

ole teada või need ei ole (enam) kehtivad. Eel-

nevat arvesse võttes teavitatakse andmesubjekte

isikuandmete töötlemisest üldiselt (vt eelnev

punkt).

Järgitakse IKÜM-i artikli 89 lõikes 1 sätestatud

kaitsemeetmeid – kogutavad andmed pseudo-

nüümitakse ning andmeid töödeldakse selliselt,

et andmesubjektid ei ole tuvastatavad.

Uuringu väljund on üldistus, mis ei viita kuidagi

tagasi konkreetsetele andmesubjektidele.

Uuringu tulemused (üldistatud kujul) tehakse

uuringu lõppedes kõigile avalikult kättesaada-

vaks.

Kõik Sotsiaalministeeriumi tellimusel või osalu-

sel läbi viidud uuringud avaldatakse Sotsiaalmi-

nisteeriumi kodulehel.

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

Info uuringu läbiviimisest ja uuringus

töödeldavatest andmetest avaldatakse

Sotsiaalministeeriumi kodulehel. Inimestel on

võimalik lehel tutvuda uuringu eesmärkide,

andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku

teabega.

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused8?

-

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse9 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

8 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule. 9 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

_____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)10 (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad11:

Lisa 1: Registriandmete analüüsi päringu koosseis

Lisa 2: EUROMODi maksude- ja toetuste mudeli andmepäringu kirjeldus

Lisa 3: Andmekaitsealane mõjuhinnang

Lisa 4: Teenusesaajate ja lähedaste intervjuud – pöördumine ja nõusolek (esialgne

kavand)

Lisa 5: Teenusesaajate ja lähedaste intervjuude kava (esialgne kavand)

10 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on

volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 11 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

OTSUS

isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

nr 2.2.-1/26/47-6

Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Anu Suviste

Otsuse tegemise aeg ja koht 23.01.2026 Tallinnas

Taotluse esitaja

Mart Uusjärv

Sotsiaalministeerium

[email protected]

RESOLUTSIOON:

Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 alusel Andmekaitse Inspektsioon otsustab:

1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine

teadusuuringus "Hooldereformi mõjuanalüüsi uuring Sotsiaalministeeriumile"

19.01.2026 taotluses esitatud tingimustel ja mahus;

2. Sotsiaalministeeriumil esitada algandmete hävitamisakt või kinnituskiri algandmete

kustutamise kohta hiljemalt 31.12.2026.

VAIDLUSTAMISVIIDE:

Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1

sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1

sätestatud korras.

TAOTLUSE ESITAJA SELETUS JA KINNITUSED:

Esitatud otsuse lisas „Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus ja andmekoosseis“.

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED JA SELGITUSED:

IKS § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud,

mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul

õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud

isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise

algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika

kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist.

IKS § 6 lõige 51 näeb ette, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata IKS § 6 lõikes 4

sätestatud eetikakomitee kontrolli kohustust IKS § 6 lõikes 5 nimetatud täidesaatva riigivõimu

analüüsidele ja uuringutele, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Andmekaitse

Inspektsioon võib konsulteerida teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse

(TAIKS) §-s 26 nimetatud eetikakomiteega, kui Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul vajab

poliitika kujundamiseks tehtav uuring või analüüs eetilisuse hindamist. Käesoleva uuringu olemust

ja eriliiki isikuandmete mahtu arvestades ei pea AKI eetilisuse hindamist vajalikuks.

2 (2)

IKS § 6 lõikes 3 on nimetatud tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus

andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema. Üheks

tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist võimaldavate

andmete eemaldamist. Inspektsioon nõustub, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete

eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Lisaks on

taotluse esitaja hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate

isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt

andmesubjektide õigusi.

Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise

uuringus kehtib tingimustel, mis on toodud 19.01.2026 inspektsioonile esitatud täiendatud

taotluses ja selle lisades.

Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest inspektsiooni teavitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Suviste

jurist

peadirektori volitusel

Lisad:

1. Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus ja andmekoosseis

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Andmekaitse Inspektsioon [email protected]

Meie 28.11.2025 nr 1.1-16/2994-1

AKI taotlus uuringule "Hooldereformi mõjuanalüüsi uuring Sotsiaalministeeriumile"

Sotsiaalministeerium taotleb Andmekaitse Inspektsiooni luba uuringu "Hooldereformi mõjuanalüüsi uuring Sotsiaalministeeriumile" läbiviimiseks koostöös SA Mõttekoda Praxise ja Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ-ga. Taotlusele on lisatud analüüsi eesmärgi ja sisu kirjeldus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Uusjärv analüüsi ja statistika osakonna juhataja Lisad:

1. Taotlus; 2. Lisa 1 Registriandmete analüüsi päring; 3. Lisa 2 EUROMOD andmepäringu kirjeldus; 4. Lisa 3 Andmete töötlemise mõjuhinnang ja riskide maandamine; 5. Lisa 4 Teenusesaajate lähedaste intervjuud. Pöördumine ja nõusolek (esialgne kava); 6. Lisa 5 Teenusesaajate lähedaste intervjuu kava (esialgne kavand).

Ketlin Mõru [email protected]

Lisa 1 Tabel 1. Registriandmete analüüsi päringu kirjeldus

Sotsiaalkindlustusameti STAR1 andmed

Sotsiaalkindlustusameti SKAIS andmed

Päring 1: Väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse kehtinud abinõu (ööpäevaringne üldhooldusteenus) rakendamiste andmed 2022–2025 (arvestades, et kuni 2024. a alguseni on andmed vaid osalised)

Päring 5: STAR1 päringute 1–2 isikute pensionide andmed perioodil 2022–2025

Teenuse saaja andmed: - Isikukood*, UID - Sugu - Sünniaeg: kuu, aasta - Surmaaeg: kuu, aasta

Menetluse andmed:

- UID - Menetlev KOV – menetluseomanik KOV (riik, maakond,

vald, linn, piirkond – Tallinnas linnaosad) - Menetluse sisestamise kuupäev – andmebaasi kirje

sisestamise kuupäev - Elukoha aadress menetluse alguskuupäeval (riik,

maakond, vald, linn, piirkond, sihtnumber (zip kood)) - Menetluse staatus päringu hetkel - Abinõu rakendamise alguse kuu ja aasta - Abinõu rakendamise lõpu kuu ja aasta (kui on abinõu

rakendamine lõppenud) - Abinõu rakendamisel teenuseosutamise koha aadress

(täielik) - Abinõu rakendamisel teenuseosutaja registrikood

Teenuse rahastamise allikad:

- UID - Teenuskoha maksumus kokku, eurot - Inimese omaosalus, eurot - KOVi osalus, eurot - Muu (sh alates 2023. II poolaasta väiksema sissetuleku

hüvitis), eurot - Kulu alguse ja lõpu kuupäev - Kulu kirje loomise (sisestamise) kuupäev

- Isikukood*, UID - pensioni liik

kolmekohalise koodina, koodi nimi

- määratud pensioni summa (kuu), eurot

- väljamakstud pensioni summa (kuu), eurot

- väljamakse kuu, aasta

Päring 2: Üldhooldusteenuse saajad – sisestamiste andmetest teenuseosutajate sisestatud andmed perioodil 2022–2025:

- Viide isikule (UID) - Sisestamise kuupäev - Teenuseosutaja registrikood - Teenuseosutamise koha aadress (täielik)

- Teenuse alguse ja lõpu kuupäev

Päring 3: Kohalike omavalitsuste määratud toetused: üldhooldusteenuse saajad (abinõue rakendamised üldhooldusteenusele suunamiseks ehk päring 1 ja teenuseosutaja sisestamised ehk päring 2) ning abinõu tüübi: toetuse rakendamine perioodil 2022–2025:

- UID - Abinõu tüüp: toetus

- Abinõu meede: Abivajaduse hindamisega seotud

toetused ja Abinõu alammeetmed: o Hambaravitoetus, o Hooldekodutoetus, o Majutustoetus, o Muu toetus, o Prillitoetus, o Ravimitoetus, o Taastus-ja hooldusravi toetus, o Tehnilise abivahendi omafinantseeringu toetus, o Tehnilise abivahendi toetus, o Tervisetoetus (üldine), o Tervishoiuteenuse toetus, o Toetus toimetuleku tagamiseks (kohalik), o Toitlustustoetus;

- Abinõu meede: Muu toetus ja Abinõu alammeede: Muu toetus

- Abinõu meede: Sihtgrupist tulenevad toetused + Abinõu alammeetmed:

o Hambaravitoetus, o Prillitoetus, o Puudega inimese toetus, o Ravimitoetus, o Tervisetoetus, o Toetus eakatele, represseeritutele ja nendega

võrdsustatud isikutele, o Toetus isiklike kulude katmiseks;

- Abinõu rakendamise alguse- ja lõpukuupäev - Tegeliku kulu summa ja kuluperiood (kuu, aasta ehk mis

perioodi eest maksti), eurot

Päring 4: Väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse kõik pöördumised perioodil 2022–2025 (arvestades, et kuni 2024. a alguseni on andmed vaid osalised):

Teenuse saaja andmed: - Isikukood*, UID - Sugu - Sünniaeg: kuu, aasta - Surmaaeg: kuu, aasta

Menetluse andmed:

- UID - Menetlev KOV – menetluseomanik KOV (riik, maakond,

vald, linn, piirkond – Tallinnas linnaosad) - Menetluse sisestamise kuupäev – andmebaasi kirje

sisestamise kuupäev - Elukoha aadress menetluse alguskuupäeval (riik,

maakond, vald, linn, piirkond, sihtnumber (zip kood)) - Menetluse staatus päringu hetkel (tagasi võetud,

arhiveeritud, passiivne, lõpetatud, aktiivne, jätkamisest keeldutud, tagasilükatud, automaatne lõpetamine, algatatud)

*isikukoodi kasutatakse andmete väljavõtmisel, kuid seda ei esitata analüüsi läbiviijatele (Centarile ja Praxisele).

Lisa 2

EUROMODi maksude ja toetuste mudeli andmepäringu kirjeldus

Ajaperiood: 1.01.2024–31.12.2024

Valikukriteerium: Eesti residendid 2024. aastal

Agregeerituse tase: indiviidi tasemel

Statistikaameti poolt koostatud tunnused on arvutatud järgmiste registrite põhjal: töötamise

register (TÖR), maksukohuslaste register (MKR), sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed

(SKAIS), sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR), töövõime hindamise ja

töövõimetoetuse andmekogu (TETRIS), töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning

tööturuteenuste osutamise register (EMPIS), töötuskindlustuse andmekogu (TKIS), Eesti

hariduse infosüsteem (EHIS), Eesti rahvastikuregister (RR), Tervisekassa andmekogu

(KIRST), kinnistusraamat (KR), e-Toimiku süsteem (E-Toimik), äriregister (ARIREG),

aadressiandmete süsteem (ADS), Kaitseväekohustuslaste register (KVKR). Samuti on

tuginetud tunnuste arvutamises Statistikaameti andmestikele (Statreg).

Kõik andmestikus olevad tunnused ei ole arvutatud vaid ühe andmeallika põhjal, vaid nende

kokkupanekuks on kasutatud mitmeid erinevaid allikaid. Seetõttu on tunnuste arvutamisel

allikad väljatoodud pärast andmevälja kirjeldust lühendina sulgudes. Samuti on osad tunnused

agregeeritud teiste EUROMODi andmestikus olevate tunnuste põhjal. Kõik tunnused on

aastases lõikes.

Statistikaameti registripõhiste EUROMODi sisendandmete koosseis, millele päringuga

ligipääsu taotleme on järgmine:

indiviidi pseudo-ID (RR)

isa pseudo-ID (RR)

leibkonna pseudo-ID (RR)

ema pseudo-ID (RR)

partneri pseudo-ID (RR)

omandatav haridustase – ISCED (EHIS, Statreg)

omandatav haridustase – detailne (EHIS, Statreg)

kõrgeim haridustase – ISCED (EHIS, RR, STAR, Statreg)

kõrgeim haridustase – detailne (EHIS, RR, STAR, Statreg)

kõrgeima haridustaseme omandamise aasta (EHIS, RR, STAR, Statreg)

hariduse omandamise kestus (aasta täpsusega) (EHIS, RR, STAR, Statreg)

sugu (Statreg)

vanus (sissetulekute kalendriaasta lõpus) (Statreg)

kodakondsus (Statreg)

kodakondsus detailne (Statreg)

maalises piirkonnas elamine (Statreg)

linnalises piirkonnas elamine (Statreg)

perekonnaseis (RR)

rahvus (Statreg)

olemasolu rahvastikus eelmisel sissetulekuaastal (RR, Statreg)

maakond (RR, Statreg)

kohalik omavalitsus (RR, Statreg)

väikelinn (Statreg)

eluaseme eest vastutav isik (RR, KR, MKR, EHR, ADS)

avalik teenistuja olemine (TÖR, Statreg)

sotsiaalmajanduslik seisund (TÖR, Skais, EHIS, Statreg, MKR)

eraisiku liisitud liiklusvahendid (ARIS, ARIREG, TÖR, Statreg)

eraisiku omanduses olevate liiklusvahendite arv (ARIS)

finantsvarad – agregeeritud tunnus

aktsiad ja osakud (ARIREG, Statreg)

isiku maa (sh põllud, metsad jne) suurus (m2) (KR)

isiku eluruumi suurus (m2) (EH, KR, ADS, Statreg)

kas konkreetne inimene on kinnisvara omanik, millel ta elab (KR, EHR, ADS)

eluruumi tubade arv (EHR, Statreg)

eluruumi kasutamise alus (RR, KR, EHR, ADS, ARIREG, MKR, STAR)

eluruumi tüüp ehk kas korter või eramu (Statreg, RR)

muu kinnisvara ruutmeetrite arv (sh mitteeluruumid) (KR)

aasta jooksul saadud lapsehooldustasu kogusumma (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud lasterikka pere toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud lapsetoetused kokku – agregeeritud tunnus

aasta jooksul saadud lapsetoetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud elatisabi kogusumma (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud sünnitoetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud üksikvanema lapse toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud muude lapsetoetuste kogusumma (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kogusumma (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud töövõimetoetuse kogusumma (EMPIS)

aasta jooksul saadud õppimisega seotud hüvitiste kogusumma (EHIS, MKR)

aasta jooksul saadud doktoranditoetuse kogusumma (EHIS)

aasta jooksul saadud muude õppimisega seotud hüvitiste kogusumma (EHIS)

aasta jooksul saadud pere- ja lastega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus

aasta jooksul saadud haigusega seotud hüvitiste kogusumma – haigushüvitis, tööõnnetus- ja

kutsehaiguskindlustus) (KIRST, SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud Kredex toetused (Kredex)

aasta jooksul saadud energiahüvitise kogusumma (KOV, STAR)

aasta jooksul saadud vanemahüvitise (v.a ema vanemahüvitis) kogusumma (MKR)

aasta jooksul saadud ema vanemahüvitise kogusumma (SKAIS)

kuud aastas, mil on saadud ema vanemahüvitist (SKAIS, MKR)

kuud aastas, mil on saadud jagatavat vanemahüvitist (SKAIS, MKR)

aasta jooksul saadud rasedus- ja sünnitushüvitise kogusumma (KIRST)

aasta jooksul saadud sotsiaaltoetused ja eluasemega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus

aasta jooksul saadud toimetulekutoetuse kogusumma (STAR)

aasta jooksul saadud muude sotsiaaltoetuste kogusumma (SKAIS, MKR, Statreg)

mitmel kalendrikuul sai sotsiaaltoetusi (SKAIS KRT, KIRST, STAR, EMPIS, Statreg)

aasta jooksul saadud üksi elava pensionäri toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)

hinnatõusu leevendamise toetuse kogusumma (EMPIS ja SKA)

aasta jooksul saadud töötusega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus

aasta jooksul saadud töötuskindlustushüvitise kogusumma (TKIS)

mitmel kalendrikuul sai töötuskindlustushüvitist (TKIS)

mitmel kalendrikuul sai töötusega seotud hüvitisi (EMPIS, TKIS)

aasta jooksul saadud töötutoetuse kogusumma (EMPIS)

mitmel kalendrikuul sai töötutoetust (EMPIS)

püsiv puue / töövõimetus (jah/ei) – agregeeritud tunnus

puue (jah/ei) (SKAIS, Statreg)

töövõimetus (jah (töövõime vähenenud rohkem või sama palju kui 40%)/ei) (SKAIS, Statreg)

töövõime (puuduv/osaline) (TETRIS)

institutsionaalne leibkond (Statreg)

sünnikuu (Statreg, RR)

leibkonna tüüp (agregeeritud)

ettevõtte töötajate arv (kohalikus üksuses), kus isik töötab (TÖR, Statreg)

tavapärane töötundide arv nädalas (MKR, Statreg)

tegevusala (detailne) (TÖR, MKR, Statreg)

tegevusala (detailne) (EMTAK)

mitmel kalendrikuul töötas täisajaga (MKR)

mitmel kalendrikuul töötas (MKR)

mitmel kalendrikuul töötas osaajaga (MKR)

kui kaua on töötanud (kuudes) (MKR)

Ametiala (TÖR, MKR, Statreg)

ettevõtte/asutuse omanditüüp (Statreg)

töötu ja otsib aktiivselt tööd (TÖR, EMPIS, MKR, EHIS, SKAIS, Statreg)

mitmel kalendrikuul oli pensionil (MKR)

kohustusliku kogumispensioniskeemiga liitunud (EMPIS, SKAIS, Statreg)

kohustusliku kogumispensioni maksete jätkamine 2010-2011 (EMPIS, SKAIS, Statreg)

kohustusliku kogumispensioni kõrgemad maksed 2014-2017 (EMPIS, SKAIS, Statreg)

töötamise vorm (TÖR, RR, MKR, Statreg)

kas isik on registreeritud FIE-na (MKR, Statreg)

kas isik vahetas aasta jooksul töökohta

mitmel kalendrikuul oli töötu (EMPIS)

registreeritud töötu (EMPIS)

töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimase 3 aasta jooksul (sh töötamine) (TÖR, TSD, EHIS,

Kaitseväekohustuslaste register (KVKR))

töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimase 3 aasta jooksul (v.a. töötamine) (EHIS,

Kaitseväekohustuslaste register (KVKR))

aasta jooksul saadud töövõimetusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg)

mitmel kalendrikuul aastast sai töövõimetusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud vanadusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg)

mitmel kalendrikuul sai vanadusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud toitjakaotusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg)

mitmel kalendrikuul sai toitjakaotusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg)

tulumaksu juurde-/tagasimaksed (MKR)

madala sissetulekuga töötava isiku iga-aastane tagasimakse (MKR)

milliselt vormilt andmed pärinevad (FIDEK või TSD) (MKR)

Eestis kinnipeetud tulumaks (MKR)

välisriigis kinnipeetud tulumaks (MKR)

töötaja kohustusliku kogumispensionimaksed (MKR)

III samba tööandja sissemaksed (MKR)

III sambaga liitumise aasta (MKR)

Maamaks (MKR)

töötaja töötuskindlustusmaksed (MKR)

tööandja sotsiaalmaks (MKR)

tööandja töötuskindlustusmaksed (MKR)

eluasemega seotud kogukulud – agregeeritud tunnus

kingitused ja annetused (MKR)

koolituskulud (MKR)

eluaseme intressid (MKR)

eluaseme üür (MKR)

maksed teistele leibkondadele – elatis (E-toimik)

maksed erapensioniskeemidesse (MKR)

rahaline palgatulu (bruto) (MKR)

rahaline palgatulu (neto) (MKR)

rahaline palgatulu Eestist (MKR)

rahaline palgatulu välismaalt (mittemaksustatav) (MKR)

rahaline palgatulu välismaalt (maksustatav) (MKR)

mitmel kalendrikuul sai rahalist palgatulu (MKR)

varasem rahaline palgatulu (MKR)

tunnipalk (MKR)

intressid, dividendid, kasum kapitaliinvesteeringutelt – agregeeritud tunnus

dividendid (MKR)

intressid (MKR)

intressid (neto) (MKR)

kasum kapitaliinvesteeringutelt (MKR)

muud sissetulekud (sh maksuvabad stipendiumid) (MKR)

erapensionid – agregeeritud tunnus

pensionid kohustuslikust kogumispensionist - II sammas (MKR)

pensionid erapensioniskeemidest - III sammas (MKR)

investeerimisriskiga elukindlustuslepingud (MKR)

II samba väljamaksed pensionieas (MKR)

III samba väljamaksed pensionieas (MKR)

II samba väljamaksed enne pensioniiga (MKR)

III samba väljamaksed enne pensioniiga (MKR)

kinnisvara või maa renditulu (MKR)

kinnisvara või maa renditulu (neto) (MKR)

eluruumi renditulu (MKR)

litsentsitasud (MKR)

muu renditulu (MKR)

siirded teistelt leibkondadelt (E-toimik)

siirded teistelt leibkondadelt – elatis (E-toimik)

puhaskasum/-kahjum indiv. Ettevõtlusest – agregeeritud tunnus

puhaskasum/-kahjum indiv. Ettevõtlusest välismaal (MKR)

tasu loomingulise tegevuse eest (bruto) (MKR)

tasu loomingulise tegevuse eest (neto) (MKR)

mitmel kalendrikuul sai tulu indiv. ettevõtluse eest (FIE) (MKR, Statreg)

tulu registreerimata indiv. ettevõtlusest (FIE) (MKR)

tulu registreeritud indiv. ettevõtlusest (FIE) (MKR)

koondamishüvitised - agregeeritud tunnus

koondamishüvitis (EMPIS)

tööandja maksejõuetuse hüvitis (EMPIS)

koondamisega seotud tulud (MKR)

Lisa 3

Andmete töötlemise mõjuhinnang ja riskide maandamine

Hooldereformi mõju uuringu eesmärk, seaduslikud alused, andmesubjektide ring,

andmete töötlemise protsessid ja osapooled ning tulemid on detailselt kirjeldatud

teadusuuringus isikuandmete töötlemise taotluses. Uuringu tellijaks ja vastutavaks

töötlejaks on Sotsiaalministeerium. Uuringu sisuliseks läbiviijateks on Mõttekoda

Praxis (edaspidi Praxis) ja Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar (edaspidi Centar).

Uuringu raames ei toimu füüsiliste isiklike aspektide süstemaatilist või ulatuslikku

hindamist, mis põhineb automaatsel isikuandmete töötlemisel, sealhulgas

profiilianalüüsil, ning ei tehta sellisel hindamisel või andmeanalüüsil põhinevaid

otsuseid, millel on füüsilise isiku jaoks õiguslikud tagajärjed või mis samaväärselt

mõjutavad oluliselt füüsilist isikut.

Isikuandmete töötlemine toimub kahes osas: registriandmete analüüs ja

Statistikaameti andmete kasutamisel. Nii registriandmete kui Statistikaameti andmete

kasutamise detailne kirjeldus on toodud taotluses (vt punktid 7, 8). Andmeid

kasutatakse sellises mahus ja sellisel määral, mis on vajalikud uuringu eesmärkide

täitmiseks ja uurimusküsimustele vastamiseks.

Isiku otsest tuvastamist võimaldavad andmeid töötlevad uuringu raames

Sotsiaalkindlustusamet (SKA):

1. Esmalt võtab SKA STARst välja perioodil 2022–2025 üldhooldusteenusel

olnute isikute andmed.

2. SKA lisab STARi üldhooldusteenusel olevate isikute kohta SKAISi päringu

alusel vajalikud tunnused pensioni saamisest.

3. SKA genereerib igale isikukoodile vastava unikaalse umbisikustatud ID ehk

UID.

4. SKA eemaldab koostatud andmestikust isikukoodi, nii et andmestik

koosneks vaid päritud andmetest ja UID-st.

5. SKA edastab krüpteeritult uuringu läbiviijatele ehk Centarile ja Praxisele.

Uuringu läbiviijatele edastab SKA andmestikud, mis koosnevad vaid päritud andmetest

ja UID-st ehk pseudonüümitud andmed. Seega töötlevad Praxis ja Centar uuringu

läbiviimisel üldhooldusteenuse saajate pseudonüümitud registriandmeid.

Registriandmete analüüsi eesmärgiks on:

 Anda faktipõhine ja piirkonniti diferentseeritud hinnang hooldereformi mõjule

ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja koduteenuste kättesaadavusele, hinnale

ja kvaliteedile.

 Hinnata, kuidas reform mõjutas KOV-ide halduskoormust ja rahastamise

vajadust, millised on piirkondlikud erisused ja süsteemi kitsaskohad.

 Analüüsida, kuidas on muutunud teenuse rahaline kättesaadavus

teenusesaajate ja nende perede jaoks ning millised tegurid seda mõjutavad.

Isikukoodidega andmestikke Praxisele ja Centarile ei edastata, Praxis ja Centar

töötlevad pseudonüümitud andmeid – nii tagatakse, et uuringu läbiviijad ei saa

andmeid isikuga otse siduda. Andmepäringud ja pseudonüümine on kavandatud nii, et

andmete liikumine on piiratud ja turvaline ning samuti on määratletud tähtaeg, mis

ajaks on vaja hiljemalt kõik päringud koos UIDdega kustutada. Uuringu tulemused

esitatakse üldistatult, tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada.

Statistikaameti andmetest kasutatakse uuringus EUROMODi maksude ja toetuste

mikrosimulatsiooni mudeli andmeid (uuringus kasutatav andmekoosseis on esitatud

taotluse lisas). Need andmed on juba varasemalt Statistikaameti poolt kokku pandud

ning pseudonüümitud, mistõttu erinevatest allikatest andmete sidumise protsessiga

selle uuringu raames kokku ei puututa. Lisaks toimub Statistikaameti andmete

töötlemine turvalises teadlaste keskkonnas, mille kasutamisel lähtutakse

Statistikaameti konfidentsiaalsustingimustes vastavalt sõlmitavale lepinguga

Statistikaametiga. Statistikaameti andmete töötlemiseks on Praxis ja Centar

määratlenud, kes uuringutiimi liikmetest neid andmeid töötlevad, arvestades nii

varasemat kogemust kui uuringu eesmärke.

Uuringu andmetöötluse, s.h isikuandmete töötlemise riskid on maandatud kõigi

osapoolte poolt (Praxis, Centar, SKA, Sotsiaalministeerium, Statistikaamet) selleks

vajalike turvameetmete igapäevase rakendamise kaudu. SKA, Statistikaameti ja

Sotsiaalministeeriumi puhul rakenduvad nende asutuse infoturbe ja andmetöötluse

reeglid, mis laienevad neis asutuses kõigi tööülesannete täitmisele. Töötajad on

teadlikud turvalise andmeedastuse reeglitest ja võimalustest, kõiki andmeid

töödeldakse üksnes õiguslikul alusel eesmärgipärasuse, minimaalsuse jt põhimõtteid

rakendades.

Hinnates isikuandmete töötlemise toimingutega kaasnevaid võimalikke ohte (art. 35 lg

7 p. c) on võetud arvesse kirjeldatud andmetöötlemise iseloomu, ulatust ja konteksti.

Valitud on turvameetmed ohtude haldamiseks, jääkrisk on madal. Isikuandmeid ei

väljastata kolmandatele isikutele, keda ei ole taotluses määratletud, välja arvatud

intsidentide ja pöördumiste menetlemiseks vastavalt õigusaktides sätestatud

tingimustele. Logiandmeid töödeldakse vaid tuvastamaks kõrvalekaldeid normaalsest

tööprotsessist ja vajadusel intsidendi menetlemiseks.

Riski nimetus Riski

tõe-

näosus

Riski

mõju

Riski

tase

Lisamärkused Ettepanek riski

maandamiseks

Moodustatud

isikuandmete

kogumile

pääsevad ligi

volitamata

töötajad

(väljaspoolt

organisatsiooni)

1 2 Madal Isikustatud

andmeid ei tohi

kasutada kogu

organisatsioonis,

vaid üksnes

kindlate

eesmärkide

saavutamiseks

selleks volitatud

Ametijuhendites ja asutuste

põhimäärustes on kirjeldatud

isikute tegevused, s.h

konfidentsiaalsuskohustused

seoses isikuandmete

töötlusega, kui töötajale on

vastav tööülesanne

määratud.

isikute poolt ja

kooskõlas isikule

määratud

tööülesannete

täitmiseks.

Avaliku sektori töötajad on

läbinud andmekaitsealase

koolituse ja eksami.

Statistikaameti andmete

töötlemisel pääsevad uuringu

analüütikud päritavale

andmestikule ligi vaid

Statistikaameti teadlaste

keskkonnas. Statistikaameti

andmete kasutamiseks

sõlmivad uuringu läbiviijad

Kõnealuse uurimisprojekti

kaustadesse on juurdepääs

vaid neil analüütikutel, kes

antud uuringu raames

kvantitatiivset mõjude

hindamist läbi viivad.

Statistikaameti teadlaste

keskkonda sisselogimiseks

kasutatakse kaheastmelist

autentimist, mis tagab selle,

et andmetele pääseb ligi vaid

konkreetne isik, kellele on

luba antud. Mikroandmed

üheski uuringu etapis

Statistikaameti teadlaste

keskkonnast välja ei liigu.

Moodustatud

isikuandmetele

kogumile

pääsevad ligi

volitamata

kolmandad

isikud

1 3 Madal Andmete töötleja

peab tagama

organisatsiooniliste

ja turvameetmete

kaudu andmete

töötlemise riskide

maandamise.

Tagada ligipääsuhalduse

süsteemide abil juurdepääs

andmetele üksnes selleks

volitatud isikutele (tehnilised

meetmed, korralduslikud

meetmed ja juhised).

Lisaks, kõigi andmete

edastamine toimub failidena

vaid krüpteeritud kujul, mille

saab avada vaid

kokkulepitud, konkreetseks

isikuandmete töötlemiseks

volitatud töötaja.

Uuringu läbiviijad sõlmivad

Statistikaametiga lepingu,

kus on määratud ära

analüütikute kohustused ja

vastutus, sh

konfidentsiaalsuskohustus.

Uuringus kasutatavad

Statistikaameti andmestikud

on juba Statistikaameti poolt

varasemalt pseudonüümitud.

See tähendab, et isikud, kelle

andmeid analüüsitakse, ei

ole andmestikus otseselt

tuvastatavad. Koodivõtit

hoitakse ainult

Statistikaametis ja see ei ole

kättesaadav teistele

osapooltele.

Statistikaameti teadlaste

keskkonnast väljastatakse,

uuringu tulemusena valminud

tabelid ja joonised alles

pärast seda, kui

Statistikaameti töötaja on

need üle kontrollinud ja

taganud, et tabelid on kõrge

agregeerituse tasemega ning

ei sisalda konfidentsiaalseid

andmeid.

Uuringu tulemusena

valminud jooniste ja tabelite

vormistamisel lähtutakse

põhimõttest, et kui mingis

kategoorias on tulemusi vaid

väheste indiviidide kohta, siis

agregeeritakse tunnused.

Moodustatud

isikuandmete

kogumi volitatud

töötleja töötleb

isikuandmeid

puudulikul

alusel

0 2 Madal Kui vastutav töötleja kasutab volitatud töötleja teenuseid isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 28 lõigete 2 ja 4 tähenduses, peab selleks olema isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 28 lõike 3 tingimustele vastav õigusakt või leping (nt ka riigihange, teadusuuringu konkurss)

Uuringu lõpliku lähteülesande

alusel on vastutav töötleja

sõlminud uuringu läbiviijatega

(volitatud töötlejaga) lepingu,

milles esitatakse kõik

asjakohased tingimused

isikuandmete kaitse

üldmääruse artikli 28 lõikes 3

sätestatust lähtudes või

lepitakse muul moel täpsem

andmevahetus kokku

(lähtudes teadusuuringu

taotluses kirjeldatud

eesmärkidest, tingimustest ja

protsessidest).

Kuna tegemist on registriandmete töötlusega, peale mida päringud kustutakse, on

mõju isikuandmetele ajutise iseloomuga (kasutusse jääb vaid uuringu tulemuste

andmestik). Andmete edastamine osapoolte vahel toimub ainult krüpteeritud kujul,

samuti on andmevahetuseks õigustatud osapooled ja isikud eelnevalt määratud.

Seetõttu võib pidada vähetõenäoliseks, et andmesubjekti isikuandmed saavad

kättesaadavaks kolmandatele isikutele ning et tekiks varalise või mittevaralise kahju

realiseerumise reaalne oht.

Uuringus kasutatava EUROMODi mudeli sisendandmestiku säilitamine ei sõltu sellest

uuringust, kuna sisendandmestik on loodud teise projekti raames (EUROMOD mudel

on osa riikliku statistikatöödest). Uuringus on arvestatud, et Statistikaameti andmed on

juba varasemalt pseudonüümitud ning nende töötlemine toimub Statistikaameti

turvalises keskkonnas konfidentsiaalsuslepingu alusel (uuringus kasutatava

EUROMODi maksude- ja toetuste mudeli andmepäringu kirjeldus on esitatud taotluse

lisas 2). Säilitamine puudutab seega vaid praeguse uuringu jaoks loodud teadlaste

keskkonda loodud projektikausta ja uuringu raames loodud analüüsitabeleid ja muid

kokkuvõtvaid andmeid, kuid mitte EUROMODi sisendandmestikku ennast.

Projektikaustade säilitamise periood lepitakse Statistikaameti ja töö tegijate vahel

kokku andmete kasutuslepingus.

Arvestades rakendatud meetmeid on isikule tekkiva võimaliku füüsilise, varalise või

mittevaralise kahju (nt maine kahju, rahaline kahju, identiteedivargus või -pettus,

diskrimineerimine (pp. 75) tekkimise tõenäosus vähetõenäoline.

Kokkuvõtvalt hindame, et riskid on maandatud ja rakendatud meetmete tulemusena ei

teki andmesubjekti õigustele suurt ohtu isikuandmete kaitse üldmääruse

(2016/679/EU) artikkel 35 lõike 1 tähenduses.

Lisa 3

Hea uuringus osaleja!

Oleme tänulik, et olete avaldanud valmisolekut osaleda Hooldereformi mõju uuringus.

Intervjuude eesmärk on teada saada, milline on rahulolu üldhooldusteenuse tänasest

korraldusega ja millised on senised kogemused. Soovime aru saada, millised on peamised

murekohad üldhooldusteenuse kasutamisel ning mida on vaja muuta, et suurendada

teenusega rahulolu. See aitab teenuseid ja tugisüsteeme muuta tõhusamaks ning vajadustele

paremini vastavaks.

Meievaheline vestlus on konfidentsiaalne ning intervjueeritavate kontaktid on teada ainult

Mõttekoja Praxis ja Rakendusuuringute Keskus Centar uuringurühma liikmetele. Mitte üheski

materjalis me Teie isikule ei viita ega kasutata infot, mis võimaldaks seda tuvastada. Vestlus

kestab umbes 1 tund ja see toimub Teile sobival ajal ning kohas (telefonis, veebis või näost-

näkku kohtudes).

Uuringus osalemine on vabatahtlik. Kui Te ei soovi osaleda, siis Te ei pea seda tegema.

Kui nõustute jätkuvalt uuringus osalema, siis lepime kokku Teile sobiva vestluse aja ja viisi.

Heade soovidega

Uuringujuht

Mõttekoda Praxis

Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar

Lisa 5

Teenusesaajate ja lähedastega intervjuu kava (mustand)

Sissejuhatus

Uuringu eesmärk on hinnata hooldereformi mõju, saada teada, milline on rahuolu üldhooldusteenusega,

milline on kasutajate kogemus. Samuti on eesmärgiks teada saada, milliseid muudatusi on vaja, et

rahuolu teenusega suurendada.

Teeme intervjuusid inimestega, kes on üldhooldusteenusel, et paremini mõista, milline on kasutaja

kogemus ja hinnang.

Intervjuu on konfidentsiaalne ehk salastatud. See tähendab, et mitte üheski uuringu materjalis ei mainita

Teie nime ega muud infot, mille järgi oleks võimalik Teid ära tunda.

Kas teile sobib, kui salvestame intervjuu? Salvestust kasutame analüüsiks. Salvestustele on ligipääs

vaid Praxise ja Centari uurimismeeskonna liikmetel ja see kustutatakse koheselt pärast intervjuu

ümberkirjutamist, st transkriptsiooni või kokkuvõtte tegemist. Andmete salvestamine on vajalik nende

töötlemiseks – kokkuvõtte ja järelduste tegemiseks. Vestluse käigus ei jõua me kogu olulist infot üles

kirjutada. Kui vestlus on salvestatud, saame hiljem selle veel üle kuulata ja kirja panna kõik olulise,

millest vestlusel rääkisite.

1. Teenusele jõudmine ja kättesaadavus

Kas teenuse saaja viibib hooldekodus oma elukohajärgses KOV-is või teises piirkonnas? Kas teenuse

saajal või lähedastel oli valikuvõimalus?

Kui kaua on teenuse saaja olnud teenusel?

Kui tuldi teenusele pärast 01.07.2023, mis olid peamised põhjused?

Kui kaua võttis aega teenusele jõudmine üldhooldusteenusele? Kas enne saadi koduteenust?

2. Igapäevaelu ja tegevused hooldekodus

Kui sageli ja mis viisil toimub suhtlus lähedastega?

Kas suhtlus KOVi sotsiaaltöötajaga on regulaarne ja toetav?

Milliseid huvi- ja vabaajategevusi hooldekodus pakutakse?

Kas teenusesaajatel on võimalus käia väljaspool asutust (nt kontserdid, teater, ekskursioonid, lähedaste

külastused)?

Kui tihti on võimalik käia iseseisvalt või saatjaga õues?

3. Tervis ja isiklikud vahendid

Millised tervishoiuteenused on hooldekodus tagatud?

Kuidas on korraldatud isiklike ravimite ja hooldusvahendite ostmine?

Millisel viisil on isiklikud rahalised vahendid kättesaadavad (päevas, nädalas, kuus)?

Kas teenusesaajatele on tagatud nende vajadustest lähtuvad abivahendid (nt kepid, kargud, ratastool,

kuuldeaparaadid, inkontinentsitooted)?

Kas lähedased on nendest abivahenditest teadlikud?

4. Teenusemaksumus ja hooldusplaan

Kui jõukohane on teenuse omaosaluse maksmine teenusesaajale ja lähedastele?

Kui suure osa inimene, lähedased maksavad lisaks KOVile teenuse hinnast puudujääva osa? Kui

suures ulatuses tasub KOV?

Kas hooldusplaan on teenusesaajale ja lähedastele selgitatud?

Kas hooldekodu osutab hooldusplaanis kirjeldatud teenuseid ja tegevusi? Milliseid ei osuta?

5. Rahulolu ja ettepanekud

Milline on teie üldine rahulolu üldhooldusteenusega (hooldekodu) teenusega?

Mis on teie arvates hooldekodu tugevused? Mis meeldib kõige rohkem?

Mis ei meeldi või vajaks parandamist?

Kas hooldekodu arvestab teenusesaajate ja lähedaste soovide ning arvamustega?

Mis peaks hooldekodus muutuma, et rahulolu oleks kõrgem?

Mida saaks riik või KOV teha, et olukord hooldekodudes paraneks?

6. Intervjuu lõpp

Kas soovite lisada midagi, mida me ei küsinud?

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

_____________________ (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Hooldereformi mõjuanalüüsi uuring Sotsiaalministeeriumile

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

jah

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

ei

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või

selle kavand.

ei

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Sotsiaalministeerium, registrikood 70001952,

Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn

Ketlin Mõru, [email protected]

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ

(uuringu sisuline läbiviija), registrikood

11343217, Rataskaevu 2 – 6, 10123 Tallinn

Kontaktisik: Epp Kallaste,

[email protected]

telefon: +372 56667440

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui -

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

2.3. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Sihtasutus Mõttekoda Praxis (uuringu sisuline

läbiviija), registrikood 90005952,

Ahtri 6A, B sissepääs, VI korrus, 10151 Tallinn

Kontaktisik: Hede Sinisaar,

[email protected]

telefon:+372 56958309

2.4. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2.5. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975,

Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn

[email protected]

telefon 612 1360

2.6. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber

Statistikaamet, registrikood 70000332,

Tatari tn 51, 10134 Tallinn

Kontaktisik: Rauno Temmer,

[email protected], 625 9135

[email protected]

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

1. Tegemist on uurimisprojektiga, mille

läbiviijaks on Sotsiaalministeerium ning

mis on kooskõlas teadus- ja

arendustegevuse korralduse seaduse §

13 lõike 1 punktiga 1, mille kohaselt

kõigi ministeeriumide ülesandeks on

oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja

arendustegevuse ning selle

finantseerimise korraldamine.

2. Sotsiaalministeeriumi

tegevusvaldkonna piiritleb Vabariigi

Valitsuse seadus (edaspidi VVS), mille

§ 67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi

valitsemisalasse sotsiaalse turvalisuse,

sotsiaalhoolekande ning

pensionisüsteemi kavandamine ja

korraldamine,

sotsiaalkindlustussüsteemide piiriülene

koordineerimine, laste õiguste tagamine

ja heaolu edendamine, puudega

inimeste elukvaliteedi edendamine ja

sellealase tegevuse koordineerimine;

rahva tervise kaitse, tervishoid ja

tervisesüsteemi arendamine,

ravikindlustus, ravimid ja

meditsiiniseadmed ning vastavate

õigusaktide eelnõude koostamine.

3. Lisaks eeltoodule piiritleb

Sotsiaalministeeriumi

tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse

20.03.2014 määrus nr 42

„Sotsiaalministeeriumi

põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus).

Vastavalt põhimääruse §-le 4 on

ministeeriumi põhiülesanne seadustes ja

teistes õigusaktides sätestatud pädevuse

piires korraldus-, arendus-, planeerimis-

ja järelevalvetoimingute tegemine oma

valitsemisalas, lähtudes valitsemisala

arengukavas esitatud ministeeriumi ja

valitsemisala strateegilistest

eesmärkidest ning põhimääruse 4.

peatükis sätestatud osakondade

põhiülesannetest.

4. Põhimääruse 4. peatükis osakondade

põhiülesannetena on toodud § 17 lõike

2 punkt 6 sätestab, et analüüsi ja

statistika osakonna põhiülesanne on

luua eeldused ministeeriumi

poliitikakujundamise protsessi

teadmistepõhisusele, et tagada

objektiivne ülevaade tervise- ja sotsiaal

valdkonna arengust ja rakendatud või

kavandatava poliitika mõjususest.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Uuringu eesmärgiks on anda terviklik hinnang 1. juulil 2023 jõustunud hooldereformi mõjule.

Uuringu fookuses on hinnata, kuidas reform on mõjutanud väljaspool kodu osutatava

üldhooldusteenuse kättesaadavust, kvaliteeti ja rahastust ning millist mõju on see avaldanud

kohalike omavalitsuste halduskoormusele. Samuti on eesmärgiks selgitada välja, kas ja kuidas on

reform mõjutanud hooldekodude hinnastamist ja kvaliteeti, sh töötajate arvu ja töötingimuste

nõuete täitmist. Uuringu eesmärgiks on kaardistada, millised on Eestis ja mujal Euroopas

rakendatavad head praktikad ning millised lahendused võiksid sobida Eestile pikaajalise hoolduse

süsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Isikuandmete töötlemine uuringus on vajalik, et (vt taotluse punktid 5 ja 6):

 Anda faktipõhine ja piirkonniti diferentseeritud hinnang hooldereformi mõjule

ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja koduteenuste kättesaadavusele, hinnale ja

kvaliteedile.

 Hinnata, kuidas reform mõjutas KOV-ide halduskoormust ja rahastamise vajadust, millised

on piirkondlikud erisused ja süsteemi kitsaskohad.

 Analüüsida, kuidas on muutunud teenuse rahaline kättesaadavus teenusesaajate ja nende

perede jaoks ning millised tegurid seda mõjutavad.

Uuringu eesmärgist ja uurimusülesannetest tulenevalt kombineeritakse kvalitatiivseid ja

kvantitatiivseid meetodeid, sh kasutatakse Sotsiaalkindlustusameti registrite ja Statistikaameti

andmeid. Uuringu eesmärkide täitmiseks viiakse läbi küsitlus kohalike omavalitsuste ja

üldhooldusteenuse osutajate seas (isikuandmeid ei koguta). Samuti viiakse läbi KOVide

fookusgruppide intervjuud, süvaintervjuud teenuseosutajate, teenusesaajate ja teenusesaajate

lähedastega. Süvaintervjuud toimuvad nõusoleku alusel.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Uuringu eesmärkide täitmiseks on vaja töödelda isikuandmeid järgmistest allikatest:

I. Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) registriandmed (STAR ja SKAIS).

II. EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudeli sisendandmed

Statistikaametis.

Nende töötlemise vältimatus uuringu eesmärgi saavutamiseks on kirjeldatud järgnevalt:

I. SKA registriandmed. Uuringule püstitatud uurimisküsimused nõuavad, et hindaksime

hooldereformi mõju väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (edaspidi üldhooldusteenus)

kättesaadavusele, rahastusele ja halduskoormusele nii teenusesaajate, kohalike omavalitsuste kui

riigi vaates. Seda pole võimalik hinnata ilma isiku kaudset tuvastamist võimaldavate

registriandmeteta, mis seotakse ühe inimese teenuse- ja toetuseepisoodide tervikuks.

STARi ja SKAISi isikuandmete töötlemine on vajalik järgmistele uurimisküsimustele

vastamisel:

1. Üldhooldusteenuse maht ja dünaamika isikute tasandil. Uuringu üks keskseid eesmärke

on hinnata üldhooldusteenuse saajate ja teenusekohtade arvu muutust ajas ning reformi

mõju teenuse kättesaadavusele. Selleks on vaja isikupõhiselt tuvastada, isikute arv perioodil

(2022–2025), kes olid üldhooldusteenusel, millal teenus algas ja lõppes. Agregeeritud

andmed (ainult teenusekohtade või juhtumite arv) ei võimalda eristada, kas muutused

tulenevad uute inimeste lisandumisest või sama inimese korduvatest teenuseepisoodidest.

2. Teenuse maksumuse ja kulude jaotuse analüüs isiku tasandil. Hooldereformi mõju

hindamise eesmärgiks on analüüsida, kuidas jagunevad üldhooldusteenuse kulud kohaliku

omavalitsuse, teenusesaaja omaosaluse, väiksema sissetuleku hüvitise ja muude toetuste

vahel. STARist on vaja koondada mujal puuduv info teenusekoha hinna, KOV-i osa ja isiku

omaosaluse kohta, samuti muude KOV-i toetuste kohta. SKAISist on vaja sama isiku

pensioni ja teiste asjakohaste toetuste andmeid, et hinnata, kui suure osa inimese

sissetulekust moodustab omaosalus ja kas väiksema sissetuleku hüvitis täidab eesmärki

tagada teenuse rahaline kättesaadavus. Isiku tuvastamist võimaldavate andmete (isikukood

registripidaja juures) kasutamine on vältimatu selleks, et samale inimesele kuuluvad

teenuse- ja sissetulekuandmed kokku siduda. Uuringu läbiviijani jõuavad andmed

pseudonüümitud kujul, kuid ilma isikukoodita ei saa SKA andmeid omavahel ühendada.

3. Teenusele jõudmise teekond ja KOVide roll. Uurimisküsimused sisaldavad küsimusi

inimeste jõudmisest üldhooldusteenusele kohaliku omavalitsuse suunamisega ja

suunamiseta. Samuti on vaja hinnata, kuidas muutus KOVide halduskoormus ja

rahastamise vajadus. Selleks on jagada teesnusesaajad selle järgi, kas teenus on osutatud

KOVi suunamisel või ilma, milline on olnud rahastusallikate kombinatsioon ning kuidas

erinevad KOVid praktikat rakendavad. Sellises lõikes andmeid muudes allikates peale

STARi pole.

4. Teenuse geograafiline kättesaadavus ja elukoha kaugus teenusekohast.

Uurimisküsimustele vastamiseks tuleb analüüsida, kas kehtivad piirmäärad ja reform

tervikuna tagavad üldhooldusteenuse kättesaadavuse mõistlikul kaugusel inimese

elukohast. Selle analüüsimiseks on vaja võrrelda inimese elukohta enne teenusele asumist

teenuse osutamise kohaga. STARist on vaja teenuseosutaja ja teenusekoha aadressi (või

KOVi/omavalitsusüksust) ning sellele eelnevat isiku elukoha aadressi või administratiivset

üksust. Isikupõhisus on vajalik, et saaks hinnata, kui kaugele kodukohast konkreetne

inimene teenusele läheb. Agregeeritud KOV-tasemel andmed ei võimaldaks teha vahet

KOVide sisestel erinevustel (nt linna ja valla eri piirkonnad).

5. Tulemuste esitamine KOVide kaupa ja piirkonniti diferentseeritult. Uuringu

lähteülesanne eeldab tulemuste esitamist kohalike omavalitsuste lõikes ja Eesti kaardil.

Selleks on vaja isikutasandil määrata iga teenusesaaja elukohajärgne KOV ja teenuse

osutamise KOV ning seejärel arvutada koondnäitajad (teenuse kasutus, kulude jaotus,

teenuse kaugus) KOVide kaupa. Isikut tuvastamist võimaldavate andmete kasutamine

registripidaja juures (isikukood, elukoha aadress) on vajalik selleks, et sama inimese kohta

käivad kirjed andmekogudes leitaks üles ja see võimaldab analüüsis koondada inimesed

KOVide kaupa; uuringu läbiviijani jõuavad andmed pseudonüümitud kujul.

Kokkuvõttes on STARi ja SKAISi isikuandmete töötlemine vältimatult vajalik selleks, et vastata

lähteülesandes püstitatud uurimisküsimustele hooldereformi mõju kohta üldhooldusteenuse

kättesaadavusele, hinnale, rahastusele ja KOVide halduskoormusele. Ilma isikupõhise sidumiseta

registripidaja juures saaksime hinnata üksnes üldisi mahunäitajaid ja analüüsida teenuseid

teenusepakkujate asukoha järgi H-veebi sisestatud andmetel, kuid mitte elukoha KOV-ide

parktikaid, omaosaluskoormust, rahalist toimetulekut ning teenuse kaugust elukohast. Uuringu

läbiviijad töötlevad SKA-st saadud andmeid juba pseudonüümitud kujul, st isikuid ei ole võimalik

otse tuvastada, kuid registripidaja jaoks on isikukoodi kasutamine vajalike seoste loomiseks

vältimatu.

II. EUROMOD. Kuigi registriandmete analüüs annab teavet, kui paljud inimesed teenust saavad

ning milline on üldine kulude jaotus, siis see ei sisalda teenusesaajaga seotud muid taustatunnuseid

ega tema leibkonna ehk lähedaste teavet. Seega ei ole ainult registriandmete alusel võimalik vastata

kas ja millisel moel on teenus rahaliselt kättesaadav nii teenusesaaja kui tema lähedaste vaatest. Ka

ei ole võimalik vaid registriandmetel analüüsida, kuidas võimalikud lahendusettepanekud

mõjutavad teenuse saaja ja tema lähedaste majanduslikku toimetulekut ning olenevalt

lahendusettepanekutest ka mõju riigi eelarvele. Seega on EUROMODi analüüsi eesmärgiks on

toetada järgmistele uurimusküsimustele vastamist:

a. Milline on võimalike poliitikamuudatuse eeldatav mõju riigieelarve tuludele

(maksu laekumine)?

b. Milline võimalike poliitikamuudatuste eeldatav mõju teenusesaajate

ebavõrdsusele ja vaesusele?

c. Milline on täna omaosaluse (teenusesaajate keskmine kulu kuus) mõju

teenusesaajate ebavõrdsusele ja vaesusele?

d. Milline on omaosaluse (teenusesaajate keskmine kulu kuus) muudatuse mõju

teenusesaajate ebavõrdsusele ja vaesusele?

Nendele uurimusküsimustele vastamiseks on sobilik analüüsis kasutada EUROMODi

maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudeli andmed. EUROMOD mudelis on olemas

informatsioon hooldekodus viibimise kohta, samuti andmed inimese taustatunnuste ja

sissetulekute kohta. Lisaks on võimalik eristada samas hooldekodus elavaid inimesi. Kuigi

EUROMODis ei ole andmeid praeguste üldhooldusteenusega (hooldekodukohaga) seotud

kulutuste kohta, on võimalik EUROMODiga analüüsida erinevate rahastusettepanekute mõju

(näiteks hoolduskindlustuse rakendamise mõju või maksulaekumise muutumist lähtuvalt

rahvastiku vananemisest). Kuna andmetes on olemas ka hooldekodus oleva inimese

pereliikmete andmed (lapsed, elukaaslane), siis nende sissetulekute analüüsimine võimaldab

hinnata, kuidas neid mõjutaks erinevas suurusjärgus hooldekodukohatasu maksmine või

milline oleks erineva omaosaluse (suurusjärgud) korral mõju vaesusele ja sissetulekutele.

Seega on isikuandmete töötlemine vajalik ka EUROMODi maksude- ja toetuste

mikrosimulatsioonimudeli ja selle registripõhiste kogu elanikkonda hõlmavate sisendandmete

kasutamiseks, sest:

e. EUROMODi registripõhine sisendandmestik on ainus andmestik, kus on

esitatud ühtselt koos kõik sissetulekute, toetuste, hüvitiste või maksudega seotud

andmed. Kui kasutada mõnda muud andmestikku või luua uuringuprojekti

tarbeks uus andmestik, läheks analüüsi läbiviimine väga kulukaks nii rahalises

kui ajalises mõttes, kuna oleks vajalik sarnane andmestik nullist üles ehitada,

mis omakorda tähendaks suurt ajakulu nii andmestiku koostamisele kui

valideerimisele. Lisaks oleks selline tegevus dubleeriv, arvestades, et analüüsi

vajadustele vastav andmestik on juba olemas.

f. Andmestik on juba pseodonüümitud ning selle võti on ainult Statistikaametil.

Andmestikule ligipääs on võimalik ainult pärast Statistikaametiga lepingu

sõlmimist Statistikaameti teadlaste keskkonnas ning pärast kasutajate

kahekordset autentimist. Igal muu andmeallika kasutamise korral on selline

andmekoosseis puudu ja seda tuleks hakata koostama ning pseodonüümima, mis

oleks kõigile osapooltele sh registripidajatele väga ajamahukas ja olemasolevat

dubleeriv protsess.

g. Statistikaameti registripõhine andmestik võimaldab hinnata ka detailsema

sihtrühmade lõikes, mis omakorda panustab analüüsi täpsusele. See on kriitiline,

kuivõrd on vaja hinnata, mõju erinevatele leibkonnatüüpide, sh mõju

majanduslikult ebasoodsamas olukorras olevatele elanikele ja nende

leibkondadele (nt üksikvanemad, kes on lastega leibkondadest kõige enam

suhtelisest vaesusest ohustatud). Lähedase üldhooldusteenuse maksumuse

toetamine võib nende olukorda veelgi halvendada. Statistikaameti erinevates

küsitlusuuringud aga ei hõlma institutsionaalseid leibkondi ning teisalt on ka

teatud leibkonnatüüpe kogu rahvastikust vaid mõni protsent, mistõttu selliste

inimeste jõudmine ükskõik millisesse küsimustikku ei ole piisav statistilistelt

usaldusväärsete hinnangute andmiseks.

h. EUROMODi mudeli registripõhise andmestiku tunnuste koosseisu ei ole

võimalik muuta, kuna kõikide tunnuste olemasolu andmestikus on vajalik

mudeli jooksutamiseks ning kõigi sotsiaalmajanduslike tegurite arvesse

võtmiseks. Vastasel juhul on analüüsi tulemused ebatäpsemad, kuna arvutustest

jäetakse välja osa Eestis pakutatavatest toetustest.

i. Isikuandmete töötlemine on seega vajalik EUROMODi mudeli sisendiks oleva

andmestiku kasutamiseks. Seejuures ei oleks mõistlik küsida inimestelt eraldi

luba nende isikuandmete töötlemiseks, kuna see võtaks ebamõistlikult kaua aega

ning inimeste kontaktandmed ei pruugi olla, kas riigi andmebaasides olemas või

need ei pruugi olla ajakohased.

Kokkuvõttes toetavad nimetatud allikatel analüüsid üksteist ning võimaldavad täita uuringu

eesmärke. Kuivõrd SKA registriandmete analüüs ja EUROMODi mudeli analüüs ei võimalda

analüüsida teenusesaajate, teenuseosutajate ega kohalike omavalitsuste hinnanguid

üldhooldusteenuse osutamisest, siis viiakse uuringus läbi süvaintervjuud nii teenusesaajate kui

lähedastega, samuti teenuseosutajatega.

Teenusesaajate ja nende lähedaste intervjueerimise eesmärk on kaardistada kogemused ja rahulolu

üldhooldusteenuse tänase korraldusega ning koguda ettepanekuid selle kohta, millised muudatused

võiksid suurendada teenust saavate eakate ja nende ülalpidamiskohustusega lähedaste rahulolu.

Hooldereformi mõju teenuse saajate vaatest saame hinnata seeläbi, kas hooldereformile seatud

eesmärgid on praegu teenusesaajatele endiselt probleemiks või selliseid probleeme, mida

hooldereformiga lahendada loodeti, praegu enam ei esine. Seeläbi saame hinnata, kuivõrd on

intervjueeritavatele probleemiks hooldekodude hind ja kättesaadavus. Teenusesaajad ja nende

lähedased (10–12 värbame eelistatult intervjueeritud teenuseosutajate kaudu. Seeläbi tagame

(vähemalt osaliselt) teenusesaajate ja nende lähedaste valimi mitmekesisuse vastavalt

teenuseosutajate profiilile – sealhulgas linnas ja maal, erineva suurusega hooldekodus ning nii

KOV-i omandis kui eraõiguslikus asutuses teenust saavad vanemaealised. Juhul, kui teenuseosutaja

ei soovi osaleda värbamises või ei saa teenusesaajatelt kontakteerumiseks nõusolekut, kasutame

alternatiivselt teenusesaajate intervjueeritavate leidmiseks lumepalli meetodit (nt kasutades

uurimisrühma ja nende tuttavate kontaktvõrgustikku või sotsiaalmeedia reklaame). Teenusel

viibivate isikute värbamiseks tutvustavad teenuseosutajad teenusesaajatele uuringut ning küsivad

nõusolekut temaga kontakteerumiseks. Ideaalis edastavad teenuseosutajad kuni kahe nõusoleku

andnud teenusesaaja telefoninumbri või lepivad nendega kokku intervjueerimise aja teenusesesaaja

viibimispaigas. Intervjueeritaval on õigus keelduda küsimustele vastamast või intervjuu

katkestada. Seda rõhutatakse enne intervjuu algust ning inimese valikuid austatakse ilma surveta.

Juhul, kui teenusosutaja annab teenusesaaja telefoninumbri intervjueerimise kokku leppimiseks,

siis kasutame seda teenusesaajatega ühenduse võtmiseks (vt lisa 4). Kuna paljudel vanemaealistel

ei pruugi olla võimalust ja/või digipädevust e-posti kasutamiseks, siis on telefon hea lahendus

intervjuu kokku leppimiseks. Tutvustame esmalt uuringu sisu ja eesmärki ning lepime kokku

intervjuu toimumise aja. Alternatiivina lepib teenusepakkuja nõusoleku küsimisel juba kokku ka

intervjueerimiseks sobiva aja ning annab meile info intervjueeritava ja talle sobiva intervjueerimise

aja kohta. Vajadusel võib üldhooldusteenusel viibiva isiku intervjuul osaleda ka tema lähedane.

Lähedase kaasamise vajadust arutame teenusesaajaga telefoni teel enne intervjuu aja

kokkuleppimist või otsustab teenusepakkuja teenusesaajaga intervjuu kokku leppimisel lähedase

osalemise. Lähedase osalemine aitab vajadusel toetada suhtlemist ja täpsustada vastuseid, säilitades

samal ajal fookuse teenusesaaja kogemusel. Lähedase roll on toetav (nt terviseseisundist

tulenevatel põhjustel, sh kuulmislangus) ning selline intervjuu liigitub üldhooldusteenust saava

isiku intervjuu alla.

Lähedasi värbame sama meetodiga, kui teenusesaajaid – esmase lähenemisena kasutame

teenusepakkujate abi, mida vajadusel täiendame lumepalli meetodiga. Lähedaste värbamisel

palume teenusepakkujal pöörduda selliste inimeste poole, kes ei ole intervjueeritavate

teenusesaajate lähedane, et tagada esinduslikum ja mitmekülgsem vaade üldhooldusteenuse

hetkeolukorrast ning tulevikuootustest. Kui lähedasel on võimalus intervjuus osaleda veebi

vahendusel, intervjueerime veebi teel. Kui see ei ole võimalik, siis lepime kokku alternatiivse

intervjueerimise viisi (telefoni teel või näost-näkku intervjuu intervjueeritavale sobivas asukohas).

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Uuringu tulemusel selgub, milline on olnud hooldereformi mõju teenusesaajatele ja nende

lähedastele (sh teenuse rahalisele kättesaadavusele), kohalikele omavalitsustele ning kas riiklik

rahastus on olnud piisav. Uuringu tulemusena tehakse ettepanekud süsteemi parandamiseks ning

neid on võimalik kasutada hooldereformi jätkutegevuste planeerimisel. Uuringu tellijaks on

Sotsiaalministeerium ning uuringu läbiviimise juhtrühma on kaasatud ka Sotsiaalkindlustusamet.

Uuringu läbiviijateks on Sotsiaalministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel ühispakkujad Eesti

Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ (edaspidi Centar) ja SA Mõttekoda Praxis (edaspidi

Praxis). Uuringu tulemused toetavad eesmärki, et teenused võimaldaksid saada vajadustele

vastavat abi ning vähendaksid lähedaste hoolduskoormust. Samuti on uuringu tulemused

poliitikakujundajatele aluseks vajadusel vastavasisulistele õigusloome muudatustele ning

võimaldavad andmetele tuginevalt välja tuua, milline mõju võimalike lahendusettepanekutega võib

kaasneda nii sihtrühmale kui riigile.

Uuringu tulemused aitavad täita Heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärki: „Eesti

sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu“ ning selle

tegevussuunda: „minna üle sotsiaal-, tervise- ja töövaldkonnas inimese eluteekonda ja vajadusi

arvestavale lõimitud teenuste pakkumisele, mida toetab tõenduspõhiste keskkonnasäästlike

digitaalsete lahenduste kasutuselevõtt ja andmete lõimitud kasutamine“. Uuringu tulemused

toetavad lahenduste leidmist arengukavas esitatud väljakutsele: „Suur maksekoormus teenuse

rahastamisel viib teenusekasutajad ja lähedased vaesusriski ning suurendab hoolduskoormust.“,

Samuti aitavad uuringu tulemused täita Vabariigi Valitsuse koalitsioonikokkulepet 2025–2027,

mille üheks eesmärgiks on muuta riigi teenused lihtsateks, turvalisemateks ja inimeste vajadustest

lähtuvateks.

Uuring on kooskõlas Eesti 2035 riigi pikaajalise arengustrateegias toodud vajalike muudatustega

rahva kestlikkuse, tervise ja sotsiaalkaitse all „Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja

ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi“. Eraldi tegevusena on selle

punkti all planeeritud hooldusteenuste arendamine, mis võimaldavad saada hooldus- ja

tugiteenuseid eelkõige kodus ja kogukonnas, kuid ka investeeringud taristu ajakohastamisse ning

tehnoloogia ja innovaatiliste lahenduste kasutamiseks sotsiaalsektoris. Samuti on uuring kooskõlas

sotsiaalkaitse (sh pikaajalise hoolduse) korralduse uuendamisvajadusega, arvestades ühiskondlikke

muutusi ning hoolduskoormusega elanike osatähtsuse vähendamise eesmärgiga.

Euroopa Liidu sotsiaalõiguste samba 18. põhimõtte järgi on igaühel õigus kvaliteetsetele ja

taskukohastele pikaajalise hoolduse teenustele, kaasa arvatud kodus osutatavad ja

kogukonnapõhised teenused. Samuti on Eesti seadnud sarnaselt teistele Euroopa Liidu riikidele

vähendada suhtelist vaesust ja sotsiaalset tõrjutust nii kogu elanikkonna kui vanemaealiste (65-

aastased ja vanemad) elanike seas.

Euroopa Liidu hooldusstrateegia pikaajalise hoolduse soovituse eesmärgiks on muuta pikaajaline

hooldus kõigile Euroopa liidu kodanikele kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks. Muuhulgas on

eesmärgiks tagada pikaajalist hooldust vajavate inimestele väärikas elatustase, laiendada

professionaalsete hooldusteenuste valikut (sh kodu-, kogukonna- ja institutsionaalne hooldus) ning

vähendada piirkondlikke erinevusi.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Sotsiaalministeerium uuringu tellijana on läbi viinud avaliku hanke ning sõlminud töövõtulepingu

eduka ühispakkujaga (Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ ja Sihtasutus Mõttekoda

Praxis). Uuringu sisuliseks läbiviijaks ja volitatud töötlejateks on Centar ja Praxis.

Uuringus viiakse läbi registriandmete analüüs, mis põhineb SKA (andmeandja) registrite (STAR,

SKAIS) andmetel, kellega on eelnevalt kooskõlastatud andmekoosseis. Isikuandmete töötlemine

on vajalik andmete koondamiseks ning teatud isikuliste kategooriate loomiseks, et viia seejärel läbi

kvantitatiivne statistiline analüüs ja modelleerimine. SKA registritest väljavõetud andmed

pseudonüümitakse ehk igale isikukoodidele genereeritakse umbisikustatud unikaalne kood ehk

UID (andmekoosseis on esitatud taotluse lisas 1). Isikuandmete sidumine ja andmete töötlemine

toimub järgides põhimõtteid, mis tagavad selle, et isiku kohustuste mahtu ei suurendata ning tema

õigusi ei kahjustata.

SKAle esitatavas päringus palume koondada andmed, mis on registripidajal juba olemas. See

tähendab, et andmesubjektide poole ei pöörduta eraldi andmete kogumiseks ning andmesubjektidel

ei teki täiendavaid kohustusi. SKA teeb registritest päringu vaid statistiliseks analüüsiks vajaliku

minimaalse andmekoosseisu kohta.

Andmete liikumine uuringus on kavandatud nii, et oleks võimalikult lühike andmete liikumise tee

ja andmeid töötleks minimaalselt vajalik hulk inimesi. Analüüsiks vajalike andmete päring tehakse

minimaalsele andmekoosseisule (eesmärgipärasus ja minimaalsus, isikuandmete kaitse üldmääruse

art 5 (1) b) ja c)).

Uuringus kasutatakse ka EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudelit, mille

sisendandmetena kasutatavaid registriandmeid haldab ja väljastab Statistikaamet. Andmete

ühendamine on juba EUROMODi arendustegevuse käigus Statistikaametil tehtud ning ei vaja

täiendavaid päringuid ega andmetöötlust. EUROMODi mudeli andmestik on varasemalt kokku

pandud riikliku statistikatööde programmi raames (statistikatöö avaliku huvi esindajad on

Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium) 4 . Uuringus kasutame EUROMODi uuringu

eesmärkide täitmiseks ja uurimisküsimustele vastamiseks. Uuringus kasutatav EUROMODi

maksude- ja toetuste mudeli andmekoosseis on kirjeldatud taotluse lisas 2.

Statistikaamet annab volitatud töötlejatele andmete kasutamise võimaluse turvalisel viisil RDP-

keskkonnas üle VPNi. Statistikaameti teadlaste keskkonda sisselogimiseks kasutatakse

kaheastmelist autentimist, mis tagab selle, et andmetele pääseb ligi vaid konkreetne isik, kellele on

luba antud (ID-kaardiga + kasutaja ja parool). Mikroandmed üheski uuringu etapis Statistikaameti

teadlaste keskkonnast välja ei liigu. Andmetele teeb Statistikaamet teadlaste keskkonnas uuringu

kausta, millele pääsevad ligi vaid uurimistööga seotud isikud. EUROMODi andmeid analüüsivad

EUROMODiga varasemalt kokku puutunud volitatud töötlejad. Näiteks on Merilen Laurimäe ja

Hede Sinisaar ka EUROMODi Eesti osamudeli iga-aastase arendamise meeskonnas (EU-SILC

põhised andmed). Samuti on Merilen Laurimäe konsultandina panustanud EUROMODi

registripõhise sisendandmestiku koostamisse ning aidanud Statistikaametil kontrollida andmete

valiidsust ning võimalikke puudujääke. Tänu sellele on volitatud töötlejad juba tuttavad nii

andmestiku kui mudeli eripäradega, võimalike puudustega, aga ka andmete konfidentsiaalsuse

tingimuste ja nõuetega. Lisaks on nii Praxise kui Centari uuringutiimi liikmed osalenud paljudes

uurimisprojektides, kus on kasutatud registriandmeid nii kogu rahvastiku kui ka erinevate

sihtrühmade kohta. Nimetatud meetmed toetavad uuringu õigeaegset läbiviimist ja uuringu

eesmärkide saavutamist kahjustamata isikuid, kelle andmeid analüüsitakse.

Olemasolevate registriandmete ja EUROMOD-i andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide

õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu, kuna kõik uuringuprojekti lõpptulemused avaldatakse

üldistatud kujul, st tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada (uuringuprojekti

lõpptulemuseks on teaduslik üldistus). Seejuures kasutatakse uuringus andmeid, mis on juba

registripidajal olemas või mis on kogutud riikliku statistikatöö raames. Nende andmete kogumiseks

ei pöörduta andmesubjektide poole eraldi ning andmesubjektidel ei teki täiendavaid kohustusi ega

õigusi.

Andmesubjektidelt, teenusesaajad ja lähedased, kogutakse intervjuudega andmeid minimaalsel

4 Kinnitatud statistikatööd on leitavad ka siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/323122023004.

määral, nendes uurimusküsimustes, millele ei ole varem kogutud andmete töötlemisega vastata.

Teenusesaajate ja lähedaste intervjuudes kogutakse teavet (vt lisa 5) hooldereformi ja võimalike

lahendusettepanekute mõju hindamiseks. Intervjuud toimuvad isiku nõusolekul.

Andmetöötleja lähtub andmete töötlemisel isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud andmete

töötlemise põhimõtetest. Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunkt 157 rõhutab, et

registritest teabe sidumise teel saab uusi väärtuslikke teadmisi. Registrite alusel saadud

uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad olla aluseks

teadmispõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele, parandada paljude inimeste elukvaliteeti

ja suurendada sotsiaaltoetuste ja -teenuste tõhusust. Seda eesmärki kannab ka antud uuringuprojekt.

Sotsiaalministeeriumi uuringute ja analüüside info avaldatakse ministeeriumi lehel. Lehte ja sellel

kajastuvat infot hoitakse ajakohasena. Inimestel on võimalik lehel tutvuda uuringu eesmärgi,

andmekoosseisu ja analüüsi kokkuvõtliku teabega.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)

isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 5 asuvad

töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Isikuandmete kasutamisel on oluline eristada uuringu kvantitatiivseks analüüsis registriandmete

analüüsi ja EUROMODi maksude ja toetuste mikrosimulatsioonil põhinevat analüüsi.

Kvalitatiivuuringus läbiviidavad intervjuud üldhooldusteenuse saajate ja lähedastega toimuvad

isiku nõusoleku alusel.

Registriandmete analüüsi läbiviimisel on hõlmatud järgmised Sotsiaalkindlustusameti

(registripidaja) registrid:

 Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR),

 Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS).

Andmete komplekteerimine ning edastamine toimub järgmise skeemi alusel:

1. SKA võtab STARist välja perioodil 2022–2025 üldhooldusteenusel olnud isikud ja

nende andmed ning genereerib neile isikukoodile vastava pseudokoodi (UID).

2. SKA võtab loetelu punktis 1 nimetatud isikutele SKAISi päringuga pensioni saamise

andmed ja asendab isikukoodd pseudokoodidega (UID).

3. SKA eemaldab andmetest isikukoodi.

4. SKA edastab krüpteeritult uuringu läbiviijatele ehk Centarile ja Praxisele.

5. SKA ei edasta pseudokoodi-isikukoodi võtit Centarile ega Praxisele, kuid säilitab selle

uuringu lõpuni, et vajadusel andmepäringu tulemusi täpsustada ja kontrollida.

6. Centar ja PRAXIS analüüsivad pseudonüümitud andmeid. Andmeid hoitakse Praxise

OneDrive pilveteenuses (pilveteenuse server asub Euroopa Liidus, vt ka punkt 10).

Andmetele pääsevad ligi vaid uurimistiimi liikmed. Kolmandatele isikutele saadud

andmestikke ei edastata.

7. Pärast uuringu lõppu teavitab uuringu läbiviijate kontaktisik SKA-d sellest, et uuringu

jaoks saadud andmete töötlemine on lõpetatud ja andmed kustutatakse. Seejärel

kustutab SKA andmepäringu tarbeks loodud isikukoodide ja pseudokoodide

vastavustabeli. Uuringu läbiviija valduses olevad andmed kustutatakse hiljemalt kahe

5 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

kuu jooksul pärast seda, kui tellija on uuringu lõppraporti vastu võtnud ja uuringu

tutvustused on läbi viidud, eelduslikult 2026. aasta lõpuks (sõltuvalt lõppraporti

vastuvõtmise ajast). Kustutamistähtaja määramisel on arvestatud, et nimetatud

ajavahemikus võib tõusta vajadus andmekvaliteedi kontrollimiseks ja tulemuste

täpsustamiseks tellija kommentaaride alusel. Täpsustusvajadus võib ilmneda kuni

lõppraporti lõpliku vastuvõtmiseni, sh andmeanalüüsi ja tellija tagasiside käigus.

EUROMODi maksude ja toetuste mudeli andmete kasutamise protsess:

a) EUROMODi mudeli sisendiks olev andmestik on Statistikaametil kokku pandud ja pseu-

donüümitud juba varasemalt riikliku statistika tööde käigus Rahandusministeeriumi telli-

musel (Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi soovil). Käesoleva uuringu käigus

ei ole tarvilik siduda kokku täiendavaid andmeid, kasutatakse juba olemasolevat pseudo-

nüümitud andmestikku. EUROMODi sisendandmed sisaldavad erinevate registrite and-

meid, mille kirjeldus on esitatud punktis 9.3.

b) EUROMODi mudeli pseudonüümitud andmestik tehakse kättesaadavaks volitatud töötle-

jatele (Praxisele ja Centarile) Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Nende andmete liiku-

mise protsess on järgmine:

 Uuringu läbiviija (Praxis või Centar) teeb andmete päringu taotluse Statistikaame-

tile6.

 Statistikaamet lisab pseudonüümitud andmestikud Praxisele ja Centarile analüüsiks

kasutatavasse kausta Statistikaameti analüüsi keskkonnas.

 Andmeid analüüsitakse Statistikaameti turvalises töökeskkonnas. Analüüsi tulemid

(tabelid, joonised jms) läbivad enne keskkonnast välja saatmist konfidentsiaalsuse kont-

rolli, mille teeb Statistikaameti töötaja. Seega väljastatakse Statistikaameti teadlaste

keskkonnast analüüsi tulemusena valminud tulemid (tabelid ja joonised) alles pärast

Statistikaameti töötaja üle kontrollimist (tabelid on kõrge agregeerituse tasemega ning

ei sisalda konfidentsiaalseid andmeid).

Uuringu lõpparuandes esitatakse kõik tulemused statistiliselt üldistatul kujul, tagades, et

üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Sotsiaalhoolekande aruande keskkonna H-veeb andmetel oli 2024. aasta lõpus 11 448 inimest, kes

oli väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenusel.

EUROMODi mudeli kasutamisel ja mõju hindamisel kogu Eesti elanikkonna seas, on ka uuringu

sihtrühmaks terve Eesti elanikkond, valim suurusega 1,3 miljonit.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

STAR/SKAIS registriandmete analüüsi andmete perioodiks on 2022–2025 (vt taotluse lisa 1).

EUROMODi maksude- ja toetuste mudeli andmestik on perioodi 1.01.2024–31.12.2024 kohta (vt

taotluse lisa 2).

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

6 Vt ka https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/kusi-statistikat/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamine-teaduslikul- eesmargil

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

STAR/SKAIS registriandmete koosseis on registrite lõikes esitatud taotluse lisas 1.

Vähendamaks otsese tuvastamise võimalusi agregeerime vanuse ja elukoha näitajaid mõnevõrra.

Täpse sünniaja asemel tehakse analüüs sünnikuu ja -aastaga. Inimese elukoha aadress

agregeeritakse sihtnumbri tasemele.

Statistikaameti EUROMODi maksude- ja toetuste mudeli andmekoosseis 1.01.2024–31.12.2024

perioodi kohta on esitatud taotluse lisas 2.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Registriandmete analüüsis kasutatakse andmeid järgmistest Sotsiaalkindlustusameti registritest:

 Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR),

 Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS).

EUROMODi maksude ja toetuste mudeli sisendandmestik on koostatud kasutades andmeid järg-

nevatest registritest:

 Statistikaametis hoitavad Maksu- ja Tolliameti andmed (töötamise register, maksukohus-

laste register);

 Statistikaametis hoitavad Sotsiaalkindlustusameti andmed (sotsiaalkaitse infosüsteemi

andmed, sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister);

 Statistikaametis hoitavad Eesti Töötukassa andmed (töövõime hindamise ja töövõimetoe-

tuse andmekogu, töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osuta-

mise register, töötuskindlustuse andmekogu);

 Statistikaametis hoitavad Haridus- ja Teadusministeeriumi andmed (Eesti hariduse info-

süsteemi andmed);

 Statistikaametis hoitavad Siseministeeriumi andmed (Eesti rahvastikuregister);

 Statistikaametis hoitavad Tervisekassa andmed (Tervisekassa andmekogu);

 Statistikaametis hoitavad Justiitsministeeriumi andmed (kinnistusraamat, E-Toimiku süs-

teemi andmed, äriregister);

 Statistikaametis hoitavad Maa-ameti andmed (Aadressiandmete süsteem).

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah, andmeandjatega (andmekogude vastutavad töötlejad) on konsulteeritud ning nad on valmis

uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikke andmeid väljastama.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

SKA teostab STARi ja SKAIS päringud ning loob igale isikukoodile pseudokoodi (UID) (vt ka

osa 8).

EUROMODi maksude ja toetuste mudeli andmed on juba pseudonüümitud. Pseudonüümimise tegi

Statistikaamet.

Pseudonüümimise võtmeid uuringu läbiviijatele (Praxis ja Centar) kättesaadavaks ei tehta.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Registriandmete analüüsi andmepäringu koosseis on toodud lisas 1.

EUROMOdi mudeli pseudonümiseeritud andmete koosseis, mida uuringus kasutatakse on toodud

lisas 2 (EUROMODi maksude ja toetuste mudeli andmepäringu kirjeldus).

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

STAR/SKAIS registriandmete pseudonüümimise võtme loob ja hoiab kuni uuringu lõppemiseni

SKA (vt ka osa 8). Uuringu eesmärgi saavutamiseks teostatud päringud koos UID vastavusega

kustutab registripidaja/andmeesitaja (SKA) peale seda, kui uuringu läbiviija on edastanud vastava

teate, hiljemalt kahe kuu jooksul lõppraporti vastuvõtmisest alates (eeldatavalt 2026. aasta lõpuks).

EUROMODi maksude ja toetuste mudeli sisendandmed pseudonüümis varasemalt Statistikaamet.

Pseudonüüimise võtit uuringu läbiviijatele (Praxis ja Centar) kättesaadavaks ei tehta ja

Statistikaamet säilitab koodivõtit vastavalt riikliku statistika regulatsioonile.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

SKA kustutab teostatud registrite päringud koos UID vastavusega peale seda, kui uuringu läbiviija

on edastanud vastava teate. Teostatud päringud koos UID vastavusega kustutatakse kahe kuu

jooksul pärast lõppraporti vastuvõtmist (olenevalt lõppraporti vastuvõtmisest orienteeruvalt 2026.

aasta lõpuks).Vt ka osa 10.2.

EUROMODi maksude ja toetuste mudeli pseudonüümitud andmete kasutamiseks lõpeb volitatud

töötlejatel (Praxis ja Centar) ligipääs Statistikaameti keskkonnale vastavalt lepingule.

Statistikaameti keskkonnas andmete säilitamise korda reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete

andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise kord. Uuringu käigus loodud analüüsikaustadele

ligipääs säilitatakse 2026. aasta lõpuni. EUROMODi sisendandmestikku säilitatakse vastavalt

riiklik statistika regulatsioonile ja see ei puuduta käesolevat uuringut.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

jah, teavitatakse üldiselt (vt punkt 11.2.).

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage7 Andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti

huve, sest väljund on teaduslik üldistus.

Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli

14 lõike 5 punkt b sätestab, et isikute andmetööt-

lusest teavitamata jätmine tuleb kõne alla juhul,

kui „isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides

toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouurin-

gute või statistilisel eesmärgil, eeldusel, et ar-

tikli 89 lõikes 1 osutatud tingimused on täidetud

ja kaitsemeetmed kehtestatud“ või kui teavita-

mise kohustus „tõenäoliselt muudab sellise

isikuandmete töötlemise eesmärgi saavutamise

võimatuks või häirib seda suurel määral“.

7 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.

Käesolev uuring on avalikes huvides tehtav ra-

kendusuuring, mille tellijaks sotsiaalministee-

rium. Uuringuga hõlmatakse paljusid andme-

subjekte, kelle kõigi teavitamine on komplitsee-

ritud, sest kõigi andmesubjektide kontaktand-

meid eraldi ei koguta, kõigi kontaktandmed ei

ole teada või need ei ole (enam) kehtivad. Eel-

nevat arvesse võttes teavitatakse andmesubjekte

isikuandmete töötlemisest üldiselt (vt eelnev

punkt).

Järgitakse IKÜM-i artikli 89 lõikes 1 sätestatud

kaitsemeetmeid – kogutavad andmed pseudo-

nüümitakse ning andmeid töödeldakse selliselt,

et andmesubjektid ei ole tuvastatavad.

Uuringu väljund on üldistus, mis ei viita kuidagi

tagasi konkreetsetele andmesubjektidele.

Uuringu tulemused (üldistatud kujul) tehakse

uuringu lõppedes kõigile avalikult kättesaada-

vaks.

Kõik Sotsiaalministeeriumi tellimusel või osalu-

sel läbi viidud uuringud avaldatakse Sotsiaalmi-

nisteeriumi kodulehel.

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

Info uuringu läbiviimisest ja uuringus

töödeldavatest andmetest avaldatakse

Sotsiaalministeeriumi kodulehel. Inimestel on

võimalik lehel tutvuda uuringu eesmärkide,

andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku

teabega.

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused8?

-

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse9 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

8 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule. 9 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

_____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)10 (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad11:

Lisa 1: Registriandmete analüüsi päringu koosseis

Lisa 2: EUROMODi maksude- ja toetuste mudeli andmepäringu kirjeldus

Lisa 3: Andmekaitsealane mõjuhinnang

Lisa 4: Teenusesaajate ja lähedaste intervjuud – pöördumine ja nõusolek (esialgne

kavand)

Lisa 5: Teenusesaajate ja lähedaste intervjuude kava (esialgne kavand)

10 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on

volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 11 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

OTSUS

isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

nr 2.2.-1/26/47-6

Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Anu Suviste

Otsuse tegemise aeg ja koht 23.01.2026 Tallinnas

Taotluse esitaja

Mart Uusjärv

Sotsiaalministeerium

[email protected]

RESOLUTSIOON:

Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 alusel Andmekaitse Inspektsioon otsustab:

1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine

teadusuuringus "Hooldereformi mõjuanalüüsi uuring Sotsiaalministeeriumile"

19.01.2026 taotluses esitatud tingimustel ja mahus;

2. Sotsiaalministeeriumil esitada algandmete hävitamisakt või kinnituskiri algandmete

kustutamise kohta hiljemalt 31.12.2026.

VAIDLUSTAMISVIIDE:

Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1

sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1

sätestatud korras.

TAOTLUSE ESITAJA SELETUS JA KINNITUSED:

Esitatud otsuse lisas „Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus ja andmekoosseis“.

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED JA SELGITUSED:

IKS § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud,

mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul

õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud

isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise

algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika

kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist.

IKS § 6 lõige 51 näeb ette, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata IKS § 6 lõikes 4

sätestatud eetikakomitee kontrolli kohustust IKS § 6 lõikes 5 nimetatud täidesaatva riigivõimu

analüüsidele ja uuringutele, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Andmekaitse

Inspektsioon võib konsulteerida teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse

(TAIKS) §-s 26 nimetatud eetikakomiteega, kui Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul vajab

poliitika kujundamiseks tehtav uuring või analüüs eetilisuse hindamist. Käesoleva uuringu olemust

ja eriliiki isikuandmete mahtu arvestades ei pea AKI eetilisuse hindamist vajalikuks.

2 (2)

IKS § 6 lõikes 3 on nimetatud tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus

andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema. Üheks

tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist võimaldavate

andmete eemaldamist. Inspektsioon nõustub, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete

eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Lisaks on

taotluse esitaja hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate

isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt

andmesubjektide õigusi.

Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise

uuringus kehtib tingimustel, mis on toodud 19.01.2026 inspektsioonile esitatud täiendatud

taotluses ja selle lisades.

Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest inspektsiooni teavitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Suviste

jurist

peadirektori volitusel

Lisad:

1. Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus ja andmekoosseis