Kiri

Lisa 1

Tehniline kirjeldus Hanke eesmärk on leida pakkuja, kes viiks läbi koolituse „Laste ja noorte lubamatule ning sobimatule seksuaalkäitumisele reageerimine lipusüsteemi metoodika alusel“ ida piirkonnas. Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele” toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine”, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine” raames. 1. Taustainfo

Lipusüsteem on töötatud välja seksuaaltervise organisatsioonis Sensoa (Belgia). Hariduslikul eesmärgil on õigus materjali levitamiseks. Sensoa lipusüsteem on meetod laste ja noortega (0–18 aastat) töötavatele spetsialistidele, mis aitab hinnata, milline seksuaalkäitumine on ja milline ei ole aktsepteeritav ning annab teadmise, kuidas lapse seksuaalkäitumisele vajadusel reageerida. Lipusüsteem toetab tervet seksuaalset arengut ja ennetab seksuaalvägivalda, andes võimaluse rääkida avatult seksuaalsusest, piiridest ja seksuaalkäitumisega seotud olukordadest. Lipusüsteemi rakendamine aitab spetsialistidel laste seksuaalkäitumist paremini hinnata ja sellest lastega oskuslikumalt rääkida, mistõttu on oluline, et lipusüsteemi koolitused jõuaksid võimalikult laialt lastega töötavate spetsialistideni, kellel on kohustus abivajavat last märgata ja teavitada. 2. Koolituse sisu ja nõuded

Lipusüsteemi eesmärk on toetada laste ja noorte loomulikku ja turvalist seksuaalset arengut ja ennetada seksuaalvägivalda ning kahjustavat seksuaalkäitumist. Koolituse sihtgrupiks on laste ja noortega töötavad ja/või tööalaselt kokkupuutuvad isikud erinevatest valdkondadest (hariduse-, huvihariduse-, tervise-, sotsiaalvaldkond). Õppegrupi suuruseks on kuni 20 osalejat. Koolitus viiakse läbi kontaktõppena ühel koolituspäeval kaheksa akadeemilise tunni mahus. Täpne kuupäev koolituse läbi viimiseks lepitakse pakkuja ja hankija vahel kokku peale eduka pakkuja leidmist. Hankija poolt on koolituse kuupäev paindlik, arvestusega, et koolitus peab olema viidud läbi 2026. aasta jooksul ning koolitusgrupi optimaalseks täitumiseks ei planeerita koolitust kõige aktiivsemale puhkuste perioodile (st orienteeruvalt juuni keskpaigast kuni augusti keskpaigani ja jõulude/aastavahetuse periood aasta lõpus). Koolituse läbi viimiseks sobivate ruumide ja toitlustuse ning osalejate registreerimise eest vastutab hankija. Koolituse aluseks on Sotsiaalkindlustusametis välja töötatud õppekava (Lisa 4). Koolitusel läbitakse järgmised teemad:  lapse ja noore seksuaalne areng, lapse seksuaalsuse omapärad;  laste eakohane, sobimatu ja lubamatu seksuaalkäitumine – käitumise hindamise

põhimõtted lipusüsteemi metoodika järgi;  reageerimine laste ja noorte piireületavale seksuaalkäitumisele lipusüsteemi metoodika

järgi.

Lisa 1

3. Nõuded koolitajale

Koolitaja peab olema Sensoa lipusüsteemi ametlik edasikoolitaja Eestis ning on varasemalt läbi viinud vähemalt kaks koolitust, mida kirjeldab pakkumuse vormil. Pakkuja esitab koos pakkumusega koolitaja CV (Lisa 2) ja tunnistuse koopia.

Koolituse läbi viimise keeleks on eesti keel, kuid koolitaja peab valdama vene keelt vähemalt B1 tasemel. Vajadus tuleneb piirkondlikest eripäradest, mille tõttu võib olla vajalik mõnele osalejale pakkuda osaliselt juurde venekeelset selgitust või erialase terminoloogia tõlkimist. Pakkuja suhtes ei tohi esineda RHS § 95 lg-s 1 nimetatud kõrvaldamise alused. Pakkuja meeskonnas ei tohi olla isikuid, kes on toime pannud süüteo alaealise vastu ja/või isikuvastase süüteo ning kelle suhtes ei ole pakkumuse esitamise ajal pooleli menetlust nimetatud süütegudega seoses, mis välistaks koolituse läbi viimise seaduslikel või eetilistel alustel. Pakkuja arvestab hinna kujundamisel maksumuse sisse kõik koolituse läbi viimisega seotud võimalikud kulud (sh materjalid, transport, majutus jne) ja esitab hinnapakkumise kogumaksumusena. Juriidilisest isikust pakkuja esitab hinnapakkumise käibemaksuta ja käibemaksuga või märgib pakkumuse vormil (Lisa 3) ära, kui käibemaksu ei lisandu. Füüsilisest isikust pakkuja esitab pakkumuse kogumaksumusena, mis hõlmab kõiki tööjõumakse ja -makseid. Edukas pakkuja valitakse madalaima kogumaksumuse alusel. 4. Keskkonnahoidlikud lahendused Pakkuja peab lepingu täitmisel eelistama keskkonnahoidlikke lahendusi:

 hoiduma koolitusmaterjalide jms vältimatu vajaduseta välja printimisest, eelistama digitaalsel kujul materjalide jagamist;

 digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud ja edastatud optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust.

5. Tööde teostamine ja üleandmine

Koolituse järgselt vormistatakse käsundi üleandmise-vastuvõtmise akt, mille käsundiandjapoolse kinnituse järgselt tekib käsundisaajal õigus esitada käsundiandjale arve.

Hankija ei tee ettemaksu ja pakkuja arvestab pakkumust esitades, et maksetähtaeg on minimaalselt 14 kalendripäeva arvates nõuetekohase arve saamisest. Hankija aktsepteerib ainult e-arveid.

Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele” toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine”, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine” raames.

Meeskonnaliikme CV Lisa 2

Väikeost: „Laste ja noorte lubamatule ning sobimatule seksuaalkäitumisele reageerimine lipusüsteemi metoodika alusel“ ida piirkonnas Hankija: Sotsiaalkindlustusamet Vahetult teenust osutava isiku nimi:......................................................... 1. Haridus (viimane kõrgem haridus)

Õppeasutuse nimi Lõpetamise aasta

Eriala Omandatud kraad

 Välismaal väljastatud diplomite puhul peab isik tõendama, et õppeasutus on diplomi

väljastamise ajal akrediteeritud õppeasutus.

2. Töökogemus

Asutus Ametikoht Töötamise periood

3. Eelnev koolituste läbiviimise kogemus (viimase 5 aasta jooksul)

Koolituse nimetus

Peamised teemad Koolituse maht (akad/h)

Sihtrühm Grupi suurus

Läbiviimise aasta

CV esitamisega kinnitan et:

- olen andnud pakkujale nõusoleku pakkumuse edukaks osutumisel osalema hankelepingu täitmisel;

- olen tutvunud hanketingimustega ja nõustun osalema hankelepingu täitmisel;

- valdan vene keelt vähemalt B1 tasemel ja tulen vajadusel toime koolituse osaliseks selgitamiseks vene keeles.

KÄSKKIRI

26.07.2024 nr 95

Täienduskoolituse õppekava kinnitamine Täiskasvanute koolituse seaduse § 9 lõike 2, Sotsiaalkaitseministri 30.01.2019 määruse nr 2 „Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus” § 10 lõike 1 punkti 17 ning Sotsiaalkindlustusameti peadirektori 21.12.2022 käskkirja nr 54 „Õppekorralduse aluste ja täienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise aluste kehtestamine” punkti 5.5 alusel, tulenevalt vajadusest õppekava uuendada 1. Kinnitan Sotsiaalkindlustusameti täienduskoolituse „Laste ja noorte lubamatule ning

sobimatule seksuaalkäitumisele reageerimine lipusüsteemi metoodika alusel” õppekava vastavalt lisale.

2. Tunnistan kehtetuks 02.03.2023 kinnitatud Sotsiaalkindlustusameti täienduskoolituse „Laste ja noorte lubamatu ning sobimatu seksuaalkäitumisele reageerimine lipusüsteemi metoodika alusel” õppekava.

3. Käskkiri jõustub allakirjutamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu peadirektor

2 (3)

KINNITATUD 26.07.2024 käskkirjaga nr 95

Lisa

Õppekava nimetus Laste ja noorte lubamatule ning sobimatule seksuaalkäitumisele reageerimine lipusüsteemi metoodika alusel

Õppekavarühm Sotsiaaltöö ja nõustamine

Õppekava koostamise alus Belgia seksuaaltervise kompetentsikeskuse Sensoa väljatöötatud tõenduspõhine Lipusüsteemi meetod

Õppekeel Eesti keel

Õppe eesmärk Koolituse tulemusena on õppijal teadmised lapse seksuaalse arengu normidest ja oskused märgata lapse seksuaalse arengu kõrvalekaldeid ning oskuslikult reageerida/tegutseda sobimatu või lubamatu seksuaalkäitumise korral.

Sihtgrupp Kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajad ning lastekaitsetöötaja ülesandeid täitvad sotsiaaltöötajad, laste ja noortega töötavad ja/või tööalaselt kokkupuutuvad spetsialistid erinevatest valdkondadest (hariduse-, tervise-, sotsiaalvaldkond).

Õppe alustamise tingimused Osaleja töötab kohalikus omavalitsuses lastekaitsetöötajana või täidab lastekaitsetöötaja ülesandeid või on muu spetsialist, kes töötab või puutub oma töös kokku laste ja noortega.

Õppe maht ja ülesehitus (akadeemilistes tundides)

Õppe kogumaht akadeemilistes tundides: 8 akad/h

sh auditoorse töö maht akadeemilistes tundides:

8 akad/h

sh praktilise töö maht akadeemilistes tundides:

sh iseseisva töö maht akadeemilistes tundides:

Õpiväljundid Koolituse läbinu:

 mõistab lapse ja noore seksuaalse arengu etappe ning

eakohase ja turvalise seksuaalse arengu toetamise

põhimõtteid;

 suudab luua laste ja noortega seksuaalsusega seotud

teemade käsitlemisel turvalise ja toetava õhkkonna;

 oskab eristada eakohast (loomulikku), sobimatut ja lubamatut

seksuaalkäitumist Lipusüsteemi metoodika järgi;

 oskab piireületavale seksuaalkäitumisele kohaselt oskuslikult

reageerida, otsides vajadusel abi kolleegidelt ja teistelt

spetsialistidelt.

Õppesisu Koolitusel läbitakse järgmised teemad:

 lapse ja noore seksuaalne areng, lapse seksuaalsuse

omapärad;

 laste eakohane, sobimatu ja lubamatu seksuaalkäitumine –

käitumise hindamise põhimõtted Lipusüsteemi metoodika

järgi;

 reageerimine laste ja noorte piireületavale

seksuaalkäitumisele Lipusüsteemi metoodika järgi.

Õppemeetodid Loeng, grupitööd, juhtumite analüüs

Õppekeskkonna kirjeldus Koolitus toimub õppetööks sobivate tingimustega koolitusruumis, mis mahutab vähemalt 20 osalejat. Ruumi suurus ja paigutus võimaldab osalejatel ja koolitajatel vabalt liikuda ning vajadusel jaguneda gruppidesse (individuaal- ja grupitööd, praktilised ülesanded). Koolitusruumis on olemas esitlustehnika ning püsiv internetiühendus, pabertahvel, märkmepaber ning kirjutusvahendid osalejatele.

3 (3)

Osalejaid informeeritakse parkimiskorraldusest.

Iseseisev töö Ei ole

Õppematerjalid Sensoa lipusüsteemi materjalid on kättesaadavad Sotsiaalkindlustusameti koduleheküljelt: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/spetsialistile-ja- koostoopartnerile/laste-ja-noortega-tootavale-spetsialistile/sensoa- lipususteem

Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid

Koolituse lõpetamiseks on vajalik kontaktõppe tundides osalemine

100% ulatuses.

Õppe läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend)

Tõend

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- ja töökogemuse kirjeldus

Koolitaja on läbinud Lipusüsteemi metoodika koolitajate koolituse või olnud varasemalt Lipusüsteemi koolitajate koolitaja.

Õppekava kinnitamise aeg

Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele” toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine”, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine” raames.

1

Lisa 3 Pakkumuse vorm Väikeost „Laste ja noorte lubamatule ning sobimatule seksuaalkäitumisele reageerimine lipusüsteemi metoodika alusel“ ida piirkonnas

Pakkuja andmed

Pakkuja ärinimi

Registrikood

Aadress

Telefon

E-posti aadress

Pakkuja on käibemaksukohustuslane "Märkida JAH või EI"

Kodulehekülje aadress (olemasolu korral)

Kontaktisik, tema kontaktandmed (e-posti aadress, telefon)

1. Koolituse kirjeldus

Pakkuja esitab tehnilisele kirjeldusele vastava pakkumuse, mis peab sisaldama vähemalt moodulite esialgset kontseptsiooni sisu ülesehituse, õppemeetodika ja õppematerjalide ning õppekirjanduse loetelu kohta, tegevus- ja ajakava ning praktiliste ja iseseivate tööde ülevaade. Pakkuja esitab pakkumuse piisava täpsuse ja põhjalikkusega, et hankijal oleks selle alusel võimalik hinnata teenuse vastavust riigihanke alusdokumentidele. 2. Pakkumuse maksumus

Koolituse maksumus kokku eurodes** juriidiline isik

Maksumus (EUR ilma km)

Käibemaks* Maksumus (koos KM-ga)

Koolituse maksumus kokku eurodes füüsiline isik

Maksumus koos kõikide maksudega

Füüsilisest isikust pakkujal tuleb esitada pakkumuse kogumaksumus, mis hõlmab kõiki makse. Maksumus - pakkumise hinna sisse arvestada kõik koolituse läbiviimisega seotud kulud (sh koolituskava ja materjalid, transport, majutus jne). *Juhul kui pakkuja pakkumuse esitamise kuupäeva seisuga ei ole käibemaksukohustuslane, märkida käibemaks 0%. **Vajadusel kasutada Euroopa Komisjoni vahetuskursi kalkulaatorit: https://commission.europa.eu/funding-tenders/procedures-guidelines-tenders/information- contractors-and-beneficiaries/exchange-rate-inforeuro_en

Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele” toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine”, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine” raames.

2

3. Pakkuja kinnitused

Kinnitame, et pakkuja suhtes puuduvad RHS § 95 lg-s 1 nimetatud kõrvaldamise alused, pakkuja meeskonnas ei ole isikuid, kes on toime pannud süüteo alaealise vastu ja/või isikuvastase süüteo ning kelle suhtes ei ole pakkumuse esitamise ajal pooleli menetlust nimetatud süütegudega seoses, mis välistaks koolituse läbi viimise seaduslikel või eetilistel alustel. Kinnitame, et meil on valmidus viia läbi koolitus vastavalt kõikidele pakkumuskutses toodud tingimustele ja oleme pakkumuse maksumuses arvestanud kõikide hanke alusdokumentides nõutud teenuste ja töömahtudega. Käesolevaga esitame teabe selle kohta, milline pakkumuses esitatud teave on meie ärisaladus ning põhjendame teabe ärisaladuseks määramist. Oleme teadlikud, et kui me ei ole pakkumuses esitanud teavet selle kohta, kas ja milline osa meie pakkumusest on ärisaladus, ei ole hankijal kohustust pakkumuses sisalduvat teavet ärisaladusena käsitleda.

Andmed, milline osa pakkumusest on ärisaladus koos põhjendusega:

Lisa 5

KÄSUNDUSLEPING KOOLITUSE LÄBIVIIMISEKS NR ___ Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975 (edaspidi nimetatud käsundiandja), mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja ________________, isikukood ____________ (edaspidi nimetatud käsundisaaja), keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud leping) alljärgnevas: 1. Käsund ja selle täitmise tähtajad 1.1. Leping on sõlmitud väikeostu „Laste ja noorte lubamatule ning sobimatule

seksuaalkäitumisele reageerimine lipusüsteemi metoodika alusel” (edaspidi hange) tulemusena.

1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on hanke alusdokumendid, käsundisaaja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.

1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.3.1. Lisa 1 – tehniline kirjeldus; 1.3.2. Lisa 2 – pakkumus.

1.4. Käsundisaaja kohustub lepingu täitmise käigus koostama koolituse õppematerjalid ja läbi viima koolitused (edaspidi nimetatud käsund).

1.5. Käsundi täitmise tähtaeg on 31.12.2026. 1.6. Lepingut rahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele

ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele” toetuse andmise tingimused „Laste ja perede toetamine” raames.

2. Lepingu eesmärk ja ese 2.1. Lepingu esemeks on „Laste ja noorte lubamatule ning sobimatule seksuaalkäitumisele

reageerimine lipusüsteemi metoodika alusel“ koolituse läbi viimine ida piirkonnas. 2.2. Lepingu eesmärk on määrata kindlaks poolte õigused ja kohustused lepingu täitmisel. 2.3. Käsundi täpsem kirjeldus on toodud hanke alusdokumentides ja käsundisaaja pakkumuses.

3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1. Lepingu hind on ...................... eurot. Hinnale lisandub/ei lisandu käibemaks/hind on

esitatud brutotasuna. 3.2. Tasumine toimub pärast koolituse läbiviimist ja üleandmise-vastuvõtmise akti kinnitamist

käsundisaaja esitatud arve alusel, välja arvatud juhul, kui ühes kuus toimub mitu koolituspäeva. Sellisel juhul tekib käsundisaajal õigus esitada arve pärast jooksva kuu viimase koolituse toimumist ja üleandmise-vastuvõtmise akti kinnitamist käsundiandja poolt.

3.3. Arve maksetähtaeg on vähemalt 14 kalendripäeva. 3.4. Käsundisaaja kohustub arved esitama e-arvetena ning märkima lisaks raamatupidamise

seaduses nõutule arvele tellija kontaktisiku nime. 3.5. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis käsundisaaja on teinud lepingu nõuetekohaseks

täitmiseks. Lepingu hind sisaldab tasu intellektuaalomandiõiguse üleandmise eest. 4. Käsundisaaja õigused ja kohustused 4.1. Käsundisaajal on õigus saada lepinguga kokkulepitud tasu. 4.2. Käsundisaaja on kohustatud:

4.2.1. täitma käsundi isiklikult vastavalt lepingule, kehtivatele õigusaktidele ja käsundiandja juhistele;

4.2.2. teavitama käsundiandjat kõikidest asjaoludest, mis võivad takistada käsundi täitmist käsundisaaja poolt;

4.2.3. hoidma konfidentsiaalsena talle lepingu käigus käsundi täitmisega seoses teatavaks saanud informatsiooni ning avaldama seda üksnes käsundiandja nõusolekul;

4.2.4. tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele.

5. Käsundiandja õigused ja kohustused 5.1. Käsundiandjal on õigus:

5.1.1. saada käsundi täitmisega seonduvat informatsiooni; 5.1.2. leping mõjuvatel põhjustel (nt tähtaegade mitte täitmine, lepinguliste kohustuste mitte

täitmine, eelarve ületamine, usaldusväärsuse kaotamine) üles öelda; 5.2. Käsundiandja on kohustatud:

5.2.1. teavitama käsundisaajat kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada käsundi osutamist käsundisaaja poolt;

5.2.2. maksma käsundisaajale lepinguga kokkulepitud tasu; 5.2.3. tasuma Lepingu üles ütlemisel käsundiandja poolt käsundisaajale lepingu

ülesütlemise hetkeks faktiliselt osutatud teenuste eest. 6. Koolituste läbiviimine ja üleandmine 6.1. Käsundisaaja kohustub täitma lepingut tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas

alusdokumentide ja esitatud pakkumusega. Käsundisaaja peab lepingu täitmise käigus tegema kõik toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu esemega seotud toimingute hulka.

6.2. Käsundisaaja peab tagama, et koolitusi viivad läbi pakkumuses nimetatud isikud vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele.

6.3. Kui teenuse osutamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab käsundisaaja selle eelnevalt käsundiandjaga kirjalikult kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et teenust osutavad vähemalt hanke alusdokumentides nõutud kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud.

6.4. Käsundiandja edastab käsundisaajale lepingu täitmiseks vajalikud andmed. 6.5. Käsundiandjal on õigus kontrollida lepingu täitmise kvaliteeti, nõudes vajadusel

käsundisaajalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. 6.6. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või

võivad takistada lepinguliste kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 6.7. Käsundisaaja kohustub käsundiandjale üle andma kõik lepingu täitmisel saadud ja loodud

materjalid. 6.8. Käsundiandjal on õigus keelduda üleandmise-vastuvõtmise akti kinnitamisest, kui koolitus

ei vasta hanke alusdokumentides ja pakkumuses sätestatule. Käsundiandja määrab üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt punktis 9.3 sätestatule.

7. Autoriõigused 7.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad selliste

teoste autori varalised õigused üle käsundiandjale. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma olemuselt üleantavad, annab käsundisaaja käsundiandjale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse aja. Käsundisaaja tagab, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks ja isiklike õiguste osas ainulitsentsi andmiseks. Autori isiklikud õigused, sh õigus autorlusele ja autorinimele, kuuluvad käsundisaajale ning käsundiandja kohustub täitma autoriõiguse seadusest ja heast viitamise tavast tulenevaid nõudeid.

7.2. Käsundisaajal on õigus pärast käsundi vastuvõtmist käsundiandja poolt kasutada käsundi tulemusena saadud andmeid, informatsiooni, materjale teadus-, arendus- ja õppetöö eesmärgil, arvestades seejuures asjaoluga, et eespool nimetatud tegevusest käsundi või selle resultaatide kasutamise eest ei tohi käsundisaaja saada tulu.

7.3. Käsundiandjal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel.

7.4. Käsundisaaja kohustub talle lepingu alusel maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele käsundi täitmisega seotud autoritasud.

8. Lepingu kontaktisikud 8.1. Käsundiandja kontaktisikuks on .......................... (nimi), ............................

(telefoninumber), ........................................ (e-posti aadress). 8.2. Käsundisaaja kontaktisikuks on .......................... (nimi), ............................ (telefoninumber),

........................................ (e-posti aadress).

8.3. Käsundiandja kontaktisiku pädevuses on lepingu täitmise üle läbirääkimiste pidamine ja

kontrolli korraldamine, viivitustest ja muudatustest käsundisaaja teavitamine, käsundi vastuvõtmine ja pretensioonide ning nõuete edastamine.

8.4. Käsundiandja kontaktisikul puudub õigus lepingut muuta. Lepingu muutmise õigus on üksnes käsundiandja seaduslikul või volitatud esindajal.

9. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 9.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele

tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses.

9.2. Käsundisaaja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui käsundisaaja ei ole lepingut täitnud või kui käsund ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi käsundiandja. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist.

9.3. Käsundiandja esitab pretensiooni mõistliku aja jooksul mittevastavusest teada saamisest arvates. 9.3.1. Pretensioonis fikseeritakse käsundi täitmisel ilmnenud puudused ja määratakse

tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui käsundisaaja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui käsundiandjal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata.

9.3.2. Käsundiandjal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda.

9.4. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on käsundiandjal õigus nõuda leppetrahvi 3% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui käsundisaaja ei ole koolitusi läbi viinud või käsundisaaja poolt läbi viidud koolitus ei vasta lepingutingimustele.

9.5. Lepingu punktis 1.5 sätestatud tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi 0,5% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.

9.6. Kui käsundiandja viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on käsundisaajal õigus nõuda käsundiandjalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast.

9.7. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on käsundiandjal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest käsundisaajale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 kirjeldatud asjaoludel.

9.8. Hanke alusdokumentides ja lepingus sätestatud tingimuste nõuetekohast täitmist hinnatakse koolitusel osalejate tagasiside ja koolituse vaatlushindamise käigus käsundiandja esindaja poolt. Käsundiandjal on käsundisaaja poolse lepingu rikkumise korral õigus leping ennetähtaegselt lõpetada eeldusel, et käsundiandja on eelnevalt vähemalt ühel korral teavitanud käsundisaajat rikkumisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

9.9. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Käsundiandjal on õigus käsundi eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.

9.10. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled VÕS § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna.

9.11. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra.

9.12. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule.

10. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 10.1. Käsundisaaja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata

tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on käsundiandjal eeldatavalt õigustatud huvi.

10.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid käsundiandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.

10.3. Käsundisaaja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

11. Lõppsätted 11.1. Leping jõustub allkirjastamisest mõlema poole poolt. Leping lõpeb poolte lepinguliste

kohustuste täitmisel või muul alusel. 11.2. Lepingu muudatused ja täiendused vormistatakse kirjalikult ja jõustuvad pärast nende

allkirjastamist või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. 11.3. Leping ei kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele, välja arvatud õigusaktides ettenähtud

juhtudel ning poolte õigusnõustajatele või audiitoritele. 11.4. Lepingutingimuste rikkumisega tekitatud kahjude hüvitamine toimub Eesti Vabariigi

õigusaktides ettenähtud korras. 11.5. Lepingust tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe

mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel.

Käsundiandja Käsundisaaja Sotsiaalkindlustusamet Nimi: _______________ Registrikood: 70001975 Isikukood: Pank: Swedbank Pank: IBAN: EE742200001120057958 IBAN: Asukoht: Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn Elukoht: E-post: [email protected] Telefon: 612 1360

E-post: Telefon:

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu ________________ peadirektor

1

PAKKUMUSKUTSE „Laste ja noorte lubamatule ning sobimatule seksuaalkäitumisele reageerimine lipusüsteemi

metoodika alusel“ (ida piirkonnas)

1. Üldandmed

1.1 Hankija Sotsiaalkindlustusamet Registrikood 70001975 Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn

1.2 Hanke nimetus „Laste ja noorte lubamatule ning sobimatule seksuaalkäitumisele reageerimine lipusüsteemi metoodika alusel” (ida piirkonnas)

1.3 E-posti aadress teabe saamiseks ja pakkumuste esitamiseks

[email protected]

Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele” toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine”, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine” raames.

1.4 Pakkumuste esitamise tähtaeg

Hiljemalt 13.02.2026 kell 17:00. Pärast nimetatud tähtaega esitatud pakkumusi arvesse ei võeta.

1.5 Pakkumuse jõusoleku tähtaeg pakkumuste esitamise tähtajast arvates

60 päeva. Pakkumuse esitamisega loetakse, et pakkumus on jõus vähemalt nimetatud aja jooksul ning pakkuja ei pea pakkumuse jõusoleku tähtaega pakkumuses eraldi märkima.

1.6 Pakkumuskutse lisad Lisa 1 – tehniline kirjeldus; Lisa 2 – CV vorm; Lisa 3 – pakkumuse vorm; Lisa 4 – õppekava; Lisa 5 – käsunduslepingu projekt

1.7 Dokumentide ja andmete loetelu, mille pakkuja esitab pakkumuse koosseisus

1. Pakkumus (Lisa 3); 2. Koolitaja CV (Lisa 2); 3. Tunnistuse koopia (Sensoa lipusüsteemi

edasikoolitaja).

1.8 Hindamiskriteeriumid Edukas pakkuja selgitatakse välja madalaima kogumaksumuse alusel

2. Juhised pakkumuse koostamiseks ja esitamiseks 2.1. Töömahtude kontrollimine. Pakkuja kohustub kontrollima pakkumuskutses sätestatud

teenuste ja tööde kirjeldust, koguseid ja mahtusid ning koostab pakkumuse arvestusega, et pakkumuse maksumus sisaldaks kõiki töid ja teenuseid (sh vajadusel asju), mis on vajalikud lepingu nõuetekohaseks täitmiseks ning pakkumuskutses kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks.

2.2. Kui pakkumuse esitamise ajal ei ole pakkuja käibemaksukohustuslane, kuid selline kohustus tekib pärast pakkumuse esitamist, siis sisaldab pakkumuse maksumus ka käibemaksu, st käibemaksu võrra teenuste maksumust hiljem ei suurendata. Pakkuja vastutab oma käibe õigesti prognoosimise eest.

2.3. Pakkumuse koostamise kulud. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud. Pakkumuse rahaühikuks on euro.

2

2.4. Pakkumuskutse kohta täiendava teabe saamine (RHS 46). Pakkumuskutse kohta saab selgitusi ja täiendavat teavet, edastades küsimuse punktis 1.3. märgitud e-posti aadressil. Hankija vastab küsimustele e-posti teel kõikidele pakkumuskutse saanud isikutele 3 tööpäeva jooksul selgitustaotluse saamisest arvates. Hankija ei ole kohustatud vastama, kui selgitustaotluse laekumise ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt ühte tööpäeva.

2.5. Hankija ei vastuta võimalike viivituste, tõrgete või katkestuste eest, mida põhjustavad hankija kontrolli alt väljas olevad asjaolud nagu force majeure, elektrikatkestused, häired pakkuja või hankija telefoni või interneti ühenduses või muude elektrooniliste seadmete ja vahendite, sealhulgas tarkvara, töös.

2.6. Samaväärsus. Iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms, ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile), tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Samaväärsus tähendab täpselt samu kasutusomadusi ja funktsionaalsusi. Samaväärsuse korral tuleb pakkujal pakkumuses esitada seda tõendavad dokumendid.

2.7. Ärisaladus. Eduka pakkuja pakkumus on avalik (RHS § 110 lg 5), välja arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt, milline teave on pakkuja ärisaladus, ja põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg-s 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste lepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumitele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas (RHS § 461).

3. Väikeostu menetlus 3.1. Pakkumuste avamine. Pakkumuste avamine ei ole avalik ning pakkumuste avamise

kohta protokolli ei koostata. 3.2. Läbirääkimised. Hankijal on õigus vajadusel pidada pakkujatega pakkumuste üle

läbirääkimisi. Läbirääkimiste pidamine ei ole hankija jaoks kohustuslik. Kui hankija peab läbirääkimiste pidamist vajalikuks, tagab hankija läbirääkimiste pidamisel pakkujate võrdse kohtlemise ja lähtub järgnevast korrast: 3.2.1. Läbirääkimiste vorm. Hankijal peab läbirääkimisi e-posti teel või suuliselt. Suuliste

läbirääkimiste korral koostatakse läbirääkimiste kohta protokoll, mille allkirjastavad vähemalt üks hankija esindaja ja vähemalt üks pakkuja esindaja;

3.2.2. Läbirääkimiste sisu. Läbirääkimiste esemeks olevad tingimused määrab hankija, seejuures on läbirääkimisi lubatud pidada nii pakkumuse sisu kui pakkumuse maksumuse üle. Hankijal on õigus loobuda ühest või mitmest pakkumuses kirjeldatud teenusest, tööst või asjast või vähendada nende mahtusid või koguseid, sõltumata põhjusest (näiteks, pakkumuse kogumaksumus ületab hankija eelarvelised võimalused vm põhjused), seejuures ka täielikult loobuda selliste teenuste, tööde või asjade tellimisest või ostmisest või vajadusel tellida sellised teenused, tööd või asjad kolmandatelt isikutelt;

3.2.3. Konfidentsiaalsus. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed ning nende sisu ei avaldata teistele pakkujatele ega muudele isikutele, välja arvatud õigusaktides sätestatud juhtudel;

3.2.4. Korrigeeritud pakkumuse esitamine. Läbirääkimiste käigus on hankijal õigus teha pakkujatele ettepanek korrigeeritud pakkumuse esitamiseks. Juhul, kui pakkuja ei esita hankija määratud tähtajaks korrigeeritud pakkumust, loetakse, et kehtib pakkuja poolt esialgselt esitatud pakkumus.

3.3. Pakkuja kõrvaldamine. Hankijal on õigus kõrvaldada pakkuja hankemenetlusest ja tunnistada pakkumus mittevastavaks juhul kui: 3.3.1. Pakkuja on esitanud hankijale valeandmeid.

3

3.3.2. Otsene või kaudne osalemine käesoleva hankemenetluse ettevalmistamisel. RHS § 95 lg 4 p 7 „kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate eest ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahendistega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks.

3.3.3. Hankemenetluses osalemisega kaasnev huvide konflikt. RHS § 95 lg 4 p 6 „kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks.

3.4. Hankija võib kasutada RHS § 52 lg 3 sätestatud pöördmenetlust. 3.5. Pakkumuste vastavuse kontroll (RHS § 114). Hankija tunnistab pakkumuse vastavaks,

kui see vastab pakkumuskutses sätestatud nõuetele või kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid pakkumuskutses sätestatud tingimustest. Hankija lükkab muuhulgas pakkumuse tagasi, kui:

3.5.1. see ei vasta hanke alusdokumentides esitatud tingimustele, 3.5.2. pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole

võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust hanke alusdokumentides esitatud tingimustele

3.5.3. kui pakkumuse maksumus ületab RHS-is sätestatud lihthanke piirmäära või sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke piirmäära.

3.6. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. 3.7. Kõigi pakkumiste tagasilükkamine (RHS § 116). Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku

otsuse riigihanke kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta igal ajal enne lepingu sõlmimist, kui: 3.7.1. kõikide pakkumuste maksumused ületavad lepingu eeldatava maksumuse; 3.7.2. hankemenetluse läbiviimise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis

välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimustel;

3.7.3. kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia;

3.7.4. hankemenetluses on vaid üks esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumus, mis ei taga konkurentsi efektiivset ärakasutamist;

3.8. Pakkumuse edukaks tunnistamine (RHS § 117). Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi ja valib eduka pakkumuse punktis 1.8 toodud kriteeriumi alusel.

3.9. Võrdsed pakkumused. Võrdsete hindamistulemuste korral selgitatakse edukas pakkumus välja liisu heitmise teel. Hankija teavitab võrdse punktide arvu saanud pakkujale liisuheitmise aja ning koha. Liisuheitmisel võib osaleda iga pakkuja kohta üks isik. Liisuheitmise korraldamine ja läbiviimine: 3.9.1. Liisuheitmine toimub pärast pakkumuste vastavaks tunnistamist ja hindamist.

Liisuheitmise viisi valib hankija. Liisuheitmise tulemusena koostatakse liisuheitmise protokoll, mis on ühtlasi eduka pakkuja väljaselgitamise otsuse aluseks olev protokoll. Leping sõlmitakse liisuheitmise teel edukaks tunnistatud pakkujaga.

3.10. Pakkujate teavitamine. Hankija teavitab pakkujaid hanke tulemustest 3 (kolme) tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates, RHS § 47 sätestatud korras.

3.11. Lepingu allkirjastamine. Kui edukas pakkuja ei allkirjasta hankija antud tähtaja jooksul lepingut või ei asu nõustumuse andmisega sõlmitud lepingut endast tulenevatel põhjustel hankija määratud aja jooksul täitma, on hankijal õigus kohaldada RHS §-s 119 sätestatud õigusi ja hinnata hankija kõiki ülejäänud vastavaks tunnistatud pakkumusi uuesti.

3.12. Lepingu üleandmine. Pakkujal ei ole lubatud lepingut osaliselt ega tervikuna üle anda kolmandatele isikutele.