Mardioja kü DP algatamisest teatamine

Lisa “Asukohaskeem”

Tori Vallavolikogu 22.01.2026 otsuse nr 28 juurde

TORI VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Sindi 22. jaanuar 2026 nr 28

Mardioja katastriüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Rütavere külas asuva Mardioja katastriüksuse

neljaks elamumaa krundiks ning üheks transpordimaa krundiks, mis on ette nähtud pääsuks

kallasrajale, jagamine. Detailplaneeringuga tuleb ette näha juurdepääs elamumaa

kruntidele, lahendada nelja elamukrundi veega varustatus ja võimalik tuletõrje veevõtukoht.

Lisaks on detailplaneeringu eesmärgiks elamumaa katastriüksustele ehitusõiguse ja

hoonestusala määramine, vajaliku taristu, sh parkimise, ning sademevee ärajuhtimise

lahendamine, heakorra ja haljastuse tingimuste sätestamine. Pääs moodustatavale kruntidele

nähakse ette Tori-Rütavere teelt.

Detailplaneeringuala asub Mardioja katastriüksusel (KÜ tunnus 80901:001:1160),

sihtotstarve maatulundusmaa. Katastriüksus asub Pärnumaal Tori vallas Rütavere külas.

Planeeringuala on hoonestamata. Katastriüksuse pindala on 34821 m². Sellest haritavat

maad 32633 m², looduslikku rohumaad 1966 m² ning muud maad 222 m². Valdavalt on

planeeringuala ümbruses hoonestamata katastriüksused. Planeeringualast edelas asuvad

olemasoleva hoonestusega elamumaad.

Alal kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kohaselt paikneb Mardioja kinnistu osaliselt

rohelise võrgustiku alal. Rohelise võrgustiku koridori jääb vahetult Pärnu jõega külgnev

ala, mis on ka ehituskeeluvöönd. Lisaks on planeeringualal maaparandussüsteemidega ala

ning väärtuslik põllumaa. Sauga valla üldplaneeringu seletuskirjas on toodud järgmised

tingimused rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks: vältida uute elamualade rajamist ja

olemasolevate laiendamist rohelise võrgustiku aladele. Asustuse kavandamisel (sh piirete

paigutamisel) ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Loomade liikumise

takistamise vältimiseks on piirdeaedade rajamine lubatud ainult vahetult ümber õueala,

välja arvatud juhul, kui tarastamine on õigustatud tulenevalt maade põllumajanduslikust

kasutusest.

Käesoleva detailplaneeringu raames hooneid ja piirdeaedasid rohelise võrgustiku alale ei

kavandata ning ei nähta ette ka muid tegevusi, mis vähendaks rohevõrgustiku sidusust ning

maastiku väärtust. Rohelise võrgustiku ala säilib olemasolevas ulatuses. Rohekoridori ala

jääb loomadele vaba läbipääsuga alaks.

Sauga valla üldplaneeringu seletuskirjas on toodud, et kinnisasjale, millel paikneb

maaparandussüsteem, kehtivad maaparandusseadusest tulenevad nõuded. Kui kinnisasjal

paikneb maaparandussüsteem, võib selle kinnisasja siht- ja kasutusotstarvet muuta ning

seda kinnisasja ümber kruntida, jagada, ühendada, liita või eraldada Põllumajandusameti

(käesoleval hetkel Maa- ja Ruumiameti) eelneva kooskõlastuse alusel. Põllumajandusmaal

on eluaseme rajamine lubatud hajaasustuse põhimõttel.

Samuti kehtib üldplaneeringu nõue, et maatulundusmaale, välja arvatud metsamaale, võib

detailplaneeringuta ja sihtotstarvet muutmata ehitada ühe elamu ja selle juurde kuni viis

abihoonet. Ehitise kavandamisel jälgida, et rajatav taristu (tee, elektriliin jm) oleks

võimalikult maad säästev.

Hoonestustingimused:

· Krundi suurus – õueala ulatuses moodustatava elamumaa minimaalne suurus 1,0 ha.

See on ühtlasi ka minimaalne katastriüksuse pindala, millele antakse ehitusõigus.

· Krundi kasutamise sihtotstarve – elamumaa (M, EE)

Kavandatav detailplaneering näeb ette neli elamumaa krunti suurusega vähem kui 1 ha.

Piirkonnas on juba kehtivad detailplaneeringud, millised on ette näinud elamumaa krunte

väiksemaid kui 1 ha. Samuti on hoonestatud naaberkatastriüksused väiksemad kui 1 ha.

Juurde planeeritavaid elamukrunte ei ole palju. Nelja uue elamukrundiga moodustub antud

piirkonda koos olemasolevate Nepi tee 1,2,3 ja 4 katastriüksustega kompaktne elamuala.

Katastriüksuste suurused on 7000-9000 m2 vahel, mis tähendab, et tegemist on siiski

hajusalt asustatud alaga, mitte tiheasustusega. Jagades antud katastriüksused kolmeks,

moodustuksid ebaproportsionaalsed piklikud krundid, millistel oleks ebamugav leida

sobivat hoonestusala ning majandada elutegevust. Teeäärsel krundil oleks suures ulatuses

teekaitsevöönd ning jõeäärsel ehituskeeluvöönd. Kaheks jagades oleksid planeeritavad

krundid ebaproportsionaalselt suured, arvestades mõlemal pool juba olemasolevaid ja

planeeritud katastriüksuseid ja krunte. Samuti on otstarbeks ja majanduslikult oluliselt

kergem rajada ja hiljem hooldada nelja katastriüksuse peale ühist tekkivat juurdesõiduteed,

puurkaevu ja tuletõrje veevõtukohta. Seega on antud katastriüksuse jagamine neljaks

elamukrundiks põhjendatud ning otstarbekas.

Detailplaneering muudab sellega kehtivat Sauga valla üldplaneeringut.

Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang, kus on analüüsitud võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid.

Koostaja: Hendrikson DGE (reg nr 10269950).

Kokkuvõtvalt: antud eelhinnangus käsitleti Mardioja kinnistu detailplaneeringuga

kavandatava tegevuse seoseid asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, hinnati

planeeringuga kavandatava tegevuse eeldatavaid keskkonnamõjusid ning vajadusel pakuti

välja leevendavad meetmed. Eelhinnangus jõuti järeldusele, et detailplaneeringuga

kavandatud tegevuse elluviimisel ei ole põhjust eeldada KeHJS-e mõistes olulise ebasoodsa

keskkonnamõju kaasnemist.

Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta

küsiti seisukohta Keskkonnaametilt, Maa- ja Ruumiametilt, Transpordiametilt ning

Päästeametilt.

Keskkonnaamet oma 19.06.2025 seisukohaga nr 6-5/25/11402-2 esitas alljärgnevalt

märkused KSH eelhinnangu täiendamiseks:

1. Ptk-s 2 on käsitlemata jäänud Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe

ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“.

Teemaplaneeringuga on seatud Pärnu, Sauga ja Reiu jõgede ning nende kaldaala ruumilise

arengu põhimõtted ja suundumused. Teemaplaneering täpsustab Pärnu maakonna

planeeringut Pärnu, Reiu ja Sauga jõgede vee- ja kaldaala kasutamisega seotud teemades.

Vabariigi Valitsuse kehtestas teemaplaneeringu 19.12.2024 korraldusega nr 258.

2. Ptk 3.2, lk 14 nahkhiirte kohta esitatu ei ole korrektne. Planeeringuala ei kattu II

kaitsekategooria liigi põhja-nahkhiire leiukohaga. Viidatud elupaik koodiga KLO9112961

asub Pärnu linnas Vanapargis. Samuti on ekslikult kirjutatud, et kavandatava tegevuse

kohast ca 180 m kaugusele jäävad mitmete nahkhiirte liikide leiukohad. Õige on mainida,

et planeeringuala külgneb leiukohtadega, mis antud juhul on seotud konkreetselt Pärnu jõe

vooluveekoguga kui toitumisalaga. Sellest lähtuvalt tuleb selgitada täiendavalt tegevuse

mõju toitumisalale.

Transpordiamet oma 27.06.2025 seisukohtadega nr 7.2-2/25/9471-2 andis suunised

planeeringu koostamiseks. Need käsitlesid planeerinualale juurdepääsu, teekaitsevööndit

ning sellega seonduvaid piiranguid, nõuet kõrgemate ning kontaktalas olevate planeeringute

arvestamise kohta, riigitee kaitsevööndi kujutamist planeeringujoonisel, parkimist,

vajalikke nähtavuskolmnurki, tehnovõrkude ning nende kujade kajastamist ja arvestamist

planeeringus, sademevee lahendust, planeeringu elluviimist. Märgiti, et Transpordiamet ei

võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks. Anti nõuded geodeetilisele alusplaanile, planeeringus kasutatavatele

tähistele. Juhiti tähelepanu, lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb

planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud

häiringutega ning planeerida leevendusmeetmed.

Maa- Ja Ruumiamet oma 27.06.2025 arvamuses nr 6-3/25/9207-2 märgib, et PlanS kohaselt

koostatakse detailplaneering eelkõige üldplaneeringu elluviimiseks. PlanS § 142 lõike 1

kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud

üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Detailplaneeringu algatamise otsuse

eelnõus on üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjenduseks toodud, et kuna ühe

detailplaneeringuga on piirkonda juba kavandatud elamumaa krunte, mis on väiksemad kui

1 ha ja hoonestatud neli naaberkatastriüksust on väiksemad kui 1 ha, siis on kavandatav

tegevus otstarbekas. Eelnõus ei ole toodud põhjendusi, miks ei ole otstarbekas

üldplaneeringu nõuet järgides kavandada planeeringualale hajaasustusele omast

asustusstruktuuri planeerides kaks või kolm elamumaa krunti ning säilitades väärtusliku

põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist ning miks on vajalik väiksemate kruntide

moodustamist jätkata ja laiendada piirkonnas kompaktset hoonestusala.

Keskkonnaameti seisukohad on võetud arvesse ja KSH eelhinnangut on täiendatud.

Transpordiameti seisukohad võetakse arvesse planeeringu koostamisel. Maa- ja

Ruumiameti arvamuse järgi on detailplaneeringu algatamise eelnõule lisatud täiendav

selgitus, miks on otstarbekas antud katastriüksus jagada neljaks elamumaa krundiks.

Detailplaneeringu algatab Tori Vallavolikogu, koostamist korraldab Tori Vallavalitsus,

kehtestab Tori Vallavolikogu. Otsusega saab tutvuda Tori valla veebilehel www.torivald.ee

Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 128 lõike 1, keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 1 ja § 35 lõiked 3 ja

5, Tori Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku, planeerimis- ja

ehitusalase tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve korraldamine Tori

vallas“ § 2 lõike 3 Tori Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Algatada detailplaneeringu koostamine Tori vallas Rütavere külas Mardioja

katastriüksusel vastavalt lisatud skeemile.

2. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu

lisa.

3. Jätta detailplaneeringu koostamiseks keskkonnamõju strateegiline hindamine

algatamata, kuna koostatava detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused

ei oma olulist keskkonnamõju.

4. Detailplaneering koostada vastavalt juhendmaterjalidele, millised on kättesaadavad

veebilehel http://planeerimine.ee/. Detailplaneeringu seletuskirja mahus esitada

muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord (PlanS

§ 3 lõige 5).

5. Tori Vallavalitsusel korraldada teavitamine detailplaneeringu algatamisest ja

keskkonnamõjude hindamise algatamata jätmisest vastavalt kehtivale

seadusandlusele.

6. Tori Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise

käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus,

kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks;

planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

7. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide

Tori Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses või kaebuse Tallinna Halduskohtu

Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

8. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Šorin

volikogu esimees

Lisa

Asukohaskeem

TORI VALLAVALITSUS

Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected]

Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341

86705 PÄRNUMAA

Detailplaneeringu koostamisse

kaasatavad isikud ja koostöötegijad 27.01.2026 nr 6-2.1/226

Mardioja katastriüksuse detailplaneeringu koostamise algatamisest teatamine.

Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 2, § 127 lg 1 ja 2 teatame Tori Vallavolikogu

22.01.2026 otsusega nr 28 algatatud Mardioja detailplaneeringust ja

keskkonnamõjude strateegilise hindamise mittealgatamisest.

Detailplaneeringuala asub Tori vallas Rütavere külas Mardioja katastriüksusel, (kü

tunnus 80901:001:1160). Planeeringuala on hoonestamata. Katastriüksuse pindala on

34821 m². Sellest haritavat maad 32633 m², looduslikku rohumaad 1966 m² ning

muud maad 222 m². Sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Valdavalt on

planeeringuala ümbruses hoonestamata katastriüksused. Planeeringualast edelas

asuvad olemasoleva hoonestusega elamumaad. Põhjas, üle Tori-Rütavere tee asub

maa-ala milline on jagatud elamukruntideks, aga ehitustegevust ei ole alustatud.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada Rütavere külas asuva Mardioja

katastriüksus neljaks elamumaa krundiks ning üheks transpordimaa krundiks, mis on

ette nähtud pääsuks kallasrajale. Detailplaneeringuga tuleb ette näha juurdepääs

elamumaa kruntidele, lahendada nelja elamukrundi veega varustatus ja võimalik

tuletõrje veevõtukoht. Lisaks on detailplaneeringu eesmärgiks elamumaa

katastriüksustele ehitusõiguse ja hoonestusala määramine, vajaliku taristu, sh

parkimise, ning sademevee ärajuhtimise lahendamine, heakorra ja haljastuse

tingimuste sätestamine. Pääs moodustatavale kruntidele nähakse ette Tori-Rütavere

teelt.

Alal kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kohaselt paikneb Mardioja kinnistu osaliselt

rohelise võrgustiku alal. Rohelise võrgustiku koridori jääb vahetult Pärnu jõega

külgnev ala, mis on ka ehituskeeluvöönd.

Käesoleva detailplaneeringu raames hooneid ja piirdeaedasid rohelise võrgustiku alale

ei kavandata ning ei nähta ette ka muid tegevusi, mis vähendaks rohevõrgustiku

sidusust ning maastiku väärtust. Rohelise võrgustiku ala säilib olemasolevas ulatuses.

Rohekoridori ala jääb loomadele vaba läbipääsuga alaks.

Kavandatav detailplaneering näeb ette neli elamumaa krunti suurusega vähem kui 1

ha. Detailplaneering muudab sellega kehtivat Sauga valla üldplaneeringut kuna

kehtiva üldplaneeringu järgi on minimaalne katastriüksuse pindala, millele antakse

ehitusõigus 1 ha.

Piirkonnas on juba kehtivad detailplaneeringud, millised on ette näinud elamumaa

krunte väiksemaid kui 1 ha. Samuti on hoonestatud naaberkatastriüksused väiksemad

kui 1 ha. Juurde planeeritavaid elamukrunte ei ole palju. Nelja uue elamukrundiga

moodustub antud piirkonda koos olemasolevate Nepi tee 1,2,3 ja 4 katastriüksustega

kompaktne elamuala. Katastriüksuste suurused on 7000-9000 m2 vahel, mis tähendab,

et tegemist on siiski hajusalt asustatud alaga, mitte tiheasustusega. Jagades antud

katastriüksused kolmeks, moodustuksid ebaproportsionaalsed piklikud krundid,

millistel oleks ebamugav leida sobivat hoonestusala ning majandada elutegevust.

Teeäärsel krundil oleks suures ulatuses teekaitsevöönd ning jõeäärsel

ehituskeeluvöönd. Kaheks jagades oleksid planeeritavad krundid

ebaproportsionaalselt suured, arvestades mõlemal pool juba olemasolevaid ja

planeeritud katastriüksuseid ja krunte. Samuti on otstarbeks ja majanduslikult oluliselt

kergem rajada ja hiljem hooldada nelja katastriüksuse peale ühist tekkivat

juurdesõiduteed, puurkaevu ja tuletõrje veevõtukohta. Seega on antud katastriüksuse

jagamine neljaks elamukrundiks põhjendatud ning otstarbekas.

Detailplaneeringu lahenduse koostamisel arvestatakse Pärnu maakonnaplaneeringu

eesmärkidega.

Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) eelhinnang, kus on analüüsitud võimalikke planeeringualaga seotud

keskkonnamõjusid.

Koostaja: Hendrikson DGE (reg nr 10269950).

Eelhinnangus käsitleti Mardioja kinnistu detailplaneeringuga kavandatava tegevuse

seoseid asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, hinnati planeeringuga

kavandatava tegevuse eeldatavaid keskkonnamõjusid ning vajadusel pakuti välja

leevendavad meetmed. Eelhinnangus jõuti järeldusele, et detailplaneeringuga

kavandatud tegevuse elluviimisel ei ole põhjust eeldada KeHJS-e mõistes olulise

ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist.

Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu

kohta küsiti seisukohta Keskkonnaametilt, Maa- ja Ruumiametilt, Transpordiametilt

ning Päästeametilt

Keskkonnaamet oma 19.06.2025 kirjaga nr 6-5/25/11402-2 esitas märkused KSH

eelhinnangu täiendamiseks:

1. Ptk-s 2 on käsitlemata jäänud Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu

jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“.

Teemaplaneeringuga on seatud Pärnu, Sauga ja Reiu jõgede ning nende kaldaala

ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused. Teemaplaneering täpsustab Pärnu

maakonna planeeringut Pärnu, Reiu ja Sauga jõgede vee- ja kaldaala kasutamisega

seotud teemades. Vabariigi Valitsuse kehtestas teemaplaneeringu 19.12.2024

korraldusega nr 258.

2. Ptk 3.2, lk 14 nahkhiirte kohta esitatu ei ole korrektne. Planeeringuala ei kattu II

kaitsekategooria liigi põhja-nahkhiire leiukohaga. Viidatud elupaik koodiga

KLO9112961 asub Pärnu linnas Vanapargis. Samuti on ekslikult kirjutatud, et

kavandatava tegevuse kohast ca 180 m kaugusele jäävad mitmete nahkhiirte liikide

leiukohad. Õige on mainida, et planeeringuala külgneb leiukohtadega, mis antud juhul

on seotud konkreetselt Pärnu jõe vooluveekoguga kui toitumisalaga. Sellest lähtuvalt

tuleb selgitada täiendavalt tegevuse mõju toitumisalale.

KSH eelhinnangut on täiendatud vastavalt.

Transpordiamet oma 27.06.2025 kirjaga nr 7.2-2/25/9471-2 andis teada, et lähtudes

KeHJS § 33 lg 6 ei ole Transpordiametil vastuväiteid keskkonnamõju strateegilise

hindamise (KSH) algatamata jätmise otsusele. Täiendavalt esitati seisukohad

planeeringu koostamiseks. Antud seisukohti võetakse planeeringu koostamisel

arvesse.

Maa- ja Ruumiamet oma 27.06.2025 kirjaga nr 6-3/25/9207-2 nõustub, et KSH

algatamine ei ole vajalik, kui eelhinnangu kaudu on jõutud järeldusele, et olulist

negatiivset keskkonnamõju ei kaasne. Märgiti, et planeeringulahenduse koostamisel

tuleb arvestada PlanS-s sätestatud elukeskkonna parendamise ning otstarbeka,

mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtetega. Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile

5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisel hinnatakse

selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja

looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on

võimalik detailplaneeringuga seada keskkonnatingimusi tagavad nõuded. Samas palub

MaRu veelkord kaaluda üldplaneeringu muutmise ning hajaasustusele omase

asustustruktuuri ning väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise vajadust piirkonnas.

MaRu hinnangul on otstarbekas järgida valla üldplaneeringus sätestatud põhimõtet

ning ei ole mõistlik järgida põllu- ja metsamaa varasemalt väikesteks elamumaa

kruntideks jagamise praktikat piirkonnas.

Üldplaneeringu muutmist on kaalutud vallavalitsuses täiendavalt. Ning jõutud

järeldusele, et arvestades juba väljakujunenud situatsiooni, olemasolevaid

katastriüksuseid ja hoonestust lähinaabruses ning seda, et mõju, mis kaasneb põllumaa

asemel väiksemate elamukruntide kui 1 ha moodustamisel (detailplaneering ei ole

üldplaneeringu kohane), ei ole keskkonda häiriv ning väljakujunenud hajaasustuse

struktuuri lõhkuv kuna krundid ei ole oluliselt väiksemad kui 1 ha ning neid ei ole

palju, siis jäädakse üldplaneeringut muutva detailplaneeringu juurde. Pikemalt on

põhjendus toodud antud kirjas eespool. Planeeringu algatamise eelnõud on täiendatud

vastavalt.

Lisauuringute vajadus selgub detailplaneeringu koostamise käigus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Rõngas

abivallavanem

Lisa: Mardioja katastriüksuse detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH

mittealgatamise otsus.

Esitatud: Päästeamet, Maa- ja Ruumiamet, Keskkonnaamet, Transpordiamet

katastriüksuste omanikud: Kaasiku-Jõe; Nepi tee 4; Nepi tee 2; Mardioja

Elektrilevi AS, Telia Eesti AS

Leles Luhse

planeerimisspetsialist

tel: 53599927

[email protected]