Vastuskiri

Politsei- ja Piirivalveamet Pärnu mnt. 139  Tallinn, 15060

Vastused Politsei- ja Piirivalveameti täiendavatele küsimustele, mis saadetud 22. jaanuaril 2026.

1. Küsimus - kas sektorite moodustamiseks ja tööks vajalikud materjalid digitaliseeriti ja millises mahus?

Vastus: Sektorite moodustamiseks ja tööks vajalike materjalide digitaliseerimisega alustati 2025. aastal vastavalt taotluses kavandatule ning olemasoleva ressursi raamides. Aruandeperioodil telliti Naabrivalve ürituste ja sektori materjalide jaoks uus, tänapäevasem visuaalne kujundus, mis arvestab nii organisatsiooni arengusuunda kui ka elanikkonnakaitseliste teemade esiletõusu.

Paralleelselt alustati sektori liikmetele suunatud infomaterjalide, sh voldikute ja juhendmaterjalide, sisulist ja visuaalset ajakohastamist, lisades neisse elanikkonnakaitse ja kriisivalmidusega seotud sisendeid. Kõik paberkandjal saabunud sektorite ja liikmete andmed digitaliseeriti, sisestades need Naabrivalve infosüsteemi. Tegemist oli ettevalmistava ja analüütilise tööga, mille eesmärk oli luua alus materjalide edasiseks digitaliseerimiseks ja kasutamiseks järgnevatel perioodidel. Täismahus rakendamine ei olnud piiratud ressursi tõttu aruandeperioodil võimalik.

2. Kas aruande perioodil töötati välja ja viidi ellu naabrivalve sektori loomise protsess ja tegevuste pakett, mida Eesti Naabrivalve olemasolevatele liikmetele pakub?

Vastus: 2025. aastal jätkas MTÜ Eesti Naabrivalve juba varasemalt sisse töötatud sektori loomise ja käivitamise protsessi kasutamist, mida rakendati uute sektorite loomisel ning olemasolevate sektorite nõustamisel. Kõigi sektoritega toimunud kohtumiste ja suhtluse käigus tõstatati järjest enam ka tegevuste laiendamise võimalused elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse valdkonda.

Paralleelselt toimus koostöös Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ja Siseministeeriumiga töö Naabrivalve uue strateegilise suuna ja strateegia ettevalmistamiseks. Sellest tulenevalt ei olnud aruandeperioodil otstarbekas kasutada piiratud ressurssi vahepealse sektori loomise protsessi või eraldiseisva tegevuste paketi ümberkujundamiseks. Ressurss suunati strateegilise raamistiku väljatöötamisse, mille alusel on võimalik järgnevatel perioodidel kujundada ja rakendada ühtne, ajakohastatud sektori loomise ja liitumise protsess koos vastavate tegevuste ja toetavate materjalidega.

3. Kas ühingu koduleht kaasajastati, mis osas ning kas loodi videomaterjalid kodulehele ja kui jah, siis mille kohta?


Vastus: 2025. aastal kaasajastati MTÜ Eesti Naabrivalve kodulehte, keskendudes eelkõige olemasoleva sisu ajakohastamisele ja teabe selgusele. Paralleelselt analüüsiti ja valmistati ette võimalusi uue strateegilise suuna ehk elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse teemade edastamise võimekuse loomiseks kodulehe kaudu, arvestades organisatsiooni arengusuunda ja sihtrühmade vajadusi.

Eraldiseisvate videomaterjalide loomist kodulehele aruandeperioodil ellu ei viidud, kuna Naabrivalve üldise strateegilise suuna kujunemise faasis ei oleks üksikute videomaterjalide tootmine taganud vajalikku mõju ega kooskõla tulevase terviklahendusega. Samas kaardistati sektoritega toimunud kohtumiste käigus vajadusi võimalike digitaalsete materjalide, sh videote, järele, et luua alus nende sihipäraseks arendamiseks järgnevatel perioodidel vastavalt kinnitatud strateegiale ja võimalustele.

4. Kas aruande perioodil otsiti täiendavat tulubaasi ja mida selleks tehti (kas esitati projektitaotlusi, taotleti rahastust r a h v u s v a h e l i s t e s t p r o j e k t i d e s t , k a a r d i s t a t i sponsorvõimalusi)?

Vastus: Aruandeperioodil tegeleti täiendava tulubaasi loomise võimaluste kaardistamise ja analüüsiga vastavalt taotluses kavandatule. Hinnati nii kohalikke kui ka Euroopa Liidu projektipõhiseid rahastusvõimalusi, sh erinevaid toetusmeetmeid. Kaardistamise tulemusel osutusid MTÜ Eesti Naabrivalve tegevusvaldkonnaga sisuliselt kõige paremini haakuvateks eelkõige Euroopa Liidu programmi Horizon Europe klaster 3 „Civil Security for Society” ning Interreg Central Baltic koostööprogrammi meetmed.

Samas hinnati ka nende meetmetega kaasnevat haldus- ja arenduskoormust ning jõuti järeldusele, et nimetatud mahukates projektides osalemine eeldaks vähemalt ühe täiskohaga arendusjuhi olemasolu, mida organisatsioonil aruandeperioodil piiratud ressursi tõttu ei olnud võimalik tagada. Seetõttu ei esitatud 2025. aastal eraldiseisvaid projektitaotlusi ega rahvusvahelisi rahastustaotlusi.

Täiendava rahastuse kaasamist toimus siiski sponsor- ja koostööpõhiselt konkreetsete tegevuste raames. Näiteks 2025. aasta mais toimunud kogukonnaürituse „Naabripäev – Viimsi” kogukulu ületas 14 000 eurot, millest MTÜ Eesti Naabrivalve kattis vaid väiksema osa ning ülejäänud rahastus kaasati koostööpartnerite ja sponsorite toel. See kinnitab, et organisatsioon tegeles aruandeperioodil aktiivselt täiendavate rahastusallikate leidmisega olemasoleva võimekuse raamides. .

5. Kuivõrd uuriti Praxise uuringu ettepanekuid ja Iirimaa ja Taani praktikaid Naabrivalve tegevuste osas ja kui, siis kas alustati mõne tegevuse rakendamisega, mille rakendamine ei vaja lisaressursse?

Vastus: Aruandeperioodil tehti sisulist tööd Praxise uuringu ettepanekute ning seal käsitletud rahvusvaheliste praktikatega, sh Iirimaa ja Taani kogemustega. Neid kasutati eelkõige võrdlus- ja analüüsialusena, et hinnata erinevate lähenemiste sobivust Eesti konteksti ning MTÜ Eesti Naabrivalve tegevusmudeliga. Analüüs kinnitas, et praktikas tuleb rahvusvahelisi kogemusi kohandada vastavalt kohalikele oludele, olemasolevatele võrgustikele ja organisatsioonilisele võimekusele.

Praktiliste tegevuste raames keskenduti 2025. aastal eelkõige kogemuste vahetamisele riikidega, kus koostöösuhted olid juba olemas. Selle raames toimus koostöös Päästeametiga visiit Hollandisse, mille eesmärk oli tutvuda kogukonnapõhiste turvalisuse, elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse lahendustega ning jagada vastastikku kogemusi. Visiidi käigus leidis kinnitust, et Eesti Naabrivalve tugevuseks on selgelt määratletud sektorid ja motiveeritud liikmeskond, mis eristub abstraktsematest kogukonnapõhistest mudelitest ning pakub huvi ka rahvusvahelistele partneritele.

Lisaks jätkus koostöö Naabrivalve Euroopa katusorganisatsiooniga, kus tuntakse aktiivset huvi MTÜ Eesti Naabrivalve arendatava uue strateegilise suuna, tegevuskava ja riikliku rahastusmudeli vastu, eesmärgiga jagada Eesti kogemust ka teiste Euroopa riikidega. Aruandeperioodil tegi MTÜ Eesti Naabrivalve omalt poolt kõik vajalikud ettevalmistavad tegevused selle koostöö sisuliseks süvendamiseks. Edasine praktiline rakendamine ja laiem rahvusvaheline koostöö eeldab riikliku tasandi otsuste ja ressursside selgumist.

6. Kas elanikkonnakaitse metoodika/strateegia raamistiku raames kaardistati MTÜ Eesti Naabrivalve roll ja võimalikud tegevused?

Vastus: Jah, elanikkonnakaitse metoodika ja strateegilise raamistiku ettevalmistamise käigus kaardistati MTÜ Eesti Naabrivalve roll ja võimalikud tegevused elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse valdkonnas. Kaardistus toimus 2025. aastal koostöös Päästeameti, Siseministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti ning Sisekaitseakadeemiaga ning tugines Naabrivalve olemasolevale kogukonnapõhisele mudelile ja sektorite struktuurile.

Töö keskendus eelkõige sellele, millist lisandväärtust saab Naabrivalve pakkuda elanikkonnakaitse süsteemis alt-üles lähenemise kaudu, sh kogukondade käivitamine, teadlikkuse tõstmine ning olemasolevate võrgustike kasutamine kriisivalmiduse ja valmisoleku arendamisel. Kaardistuse tulemusel määratleti Naabrivalve roll ettevalmistavas ja toetavas funktsioonis, mitte operatiivses teenuse osutamises.

Samas kaardistati ka organisatsiooni sisemine võimekus ning jõuti arusaamale, et MTÜ Eesti Naabrivalve saab olemasoleva baastegevuste rahastuse raamides panustada eelkõige analüüsi, strateegia ja tegevuskava koostamisse. Praktiliste sammude, sh ka piiratud mahus piloteerimise elluviimine elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse valdkonnas,

eeldab tihedat koostööd riigiga ning selleks eraldi suunatud täiendava rahalise ressursi olemasolu.

See järeldus on kooskõlas ka Praxise analüüsi tulemustega, mille kohaselt Naabrivalve tänaste kogukonna turvalisust käsitlevate baastegevuste rahastus vajab ajakohastamist ning elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse uue strateegilise suuna rakendamine eeldab eraldiseisvat lisarahastust järgmise arengukihina. .

/allkirjastatud digitaalselt/

Henrik Põder, tegevjuht Tarmo Vaik, juhatuse liige