Väljaminev kiri

OTSUS

28.02.2023 nr 9-3/2023-008

AÜ Laevaankur veeteenuse hinna kooskõlastamine

1. Hinnamenetluse alustamine

26.09.2022 registreeriti Konkurentsiametis AÜ Laevaankur (edaspidi LA) taotlus veeteenuse hinna kooskõlastamiseks koos selle aluseks oleva dokumentatsiooniga (edaspidi Hinnataotlus).

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse 1 (edaspidi ÜVVKS) § 142 lg 1 kohaselt koostab veeettevõtja hinnataotluse ning esitab selle enne veeteenuse hinna kehtestamist koos põhiteenustega seotud teenuste hinnakirja ja muu hinnataotluse aluseks oleva dokumentatsiooniga kooskõlastamiseks Konkurentsiametile.

LA osutab veeteenust Maardu linnas reoveekogumisalal „Tallinn ja ümbrus“ registrikoodiga RKA0370010 reostuskoormusega 499 581 ie-d.

ÜVVKS § 14 lg 1 kohaselt võib veevarustuse ning reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest võtta alljärgnevaid tasusid (edaspidi veeteenuse hind): 1) tasu võetud vee eest; 2) tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest; 3) tasu sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest;

4) abonenttasu.

ÜVVKS § 14 lg 2 kohaselt kujundatakse veeteenuse hind selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud: 1) põhjendatud tegevuskulude katmine; 2) investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse

tagamiseks; 3) keskkonnanõuete täitmine; 4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 5) põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt; 6) ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamine

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava alusel konkreetses arenduspiirkonnas, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi.

ÜVVKS § 142 lg 1 tulenevalt peab Hinnataotluse aluseks olev dokumentatsioon Konkurentsiametil võimaldama kontrollida, et taotletud hind sisaldaks üksnes ÜVVKS § 14 lg 2 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/123122014023?leiaKehtiv

2 , 54

2 (24) Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg 1 lähtuvalt on Konkurentsiametil õigus määrata kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm. Eeltoodust tulenevalt on Konkurentsiamet välja töötanud ja avaldanud oma koduleheküljel hinna taotlemise vormid (edaspidi Küsimustik) MS Exceli tabelite kujul: „Detailne küsimustik vee-ettevõtjatele“ ja „Lihtsustatud küsimustik veeettevõtjatele“2. Küsimustikud on välja töötatud konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 181; ÜVVKS § 72 lg 1, 2, 3 ja ÜVVKS § 14 lg 1, 2 lähtuvalt ning täidetult sisaldavad andmeid, mis vastavalt ÜVVKS § 142 lg 1 võimaldavad Konkurentsiametil kontrollida, et taotletud hind sisaldaks üksnes ÜVVKS § 14 lg 2 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust. Küsimustike täitmisel on võimalik juhinduda Konkurentsiamet koduleheküljel avaldatud „Hinnataotluse esitamise juhendist“ 3.

ÜVVKS § 14 lg 9 lähtuvalt töötas Konkurentsiamet välja juhendi “Veeteenuse hinna arvutamise soovituslikud põhimõtted” (edaspidi Juhend) ning avaldas selle oma koduleheküljel4 . Juhendi välja töötamisel on arvestatud ÜVVKS § 14, 141, 142 sätetega, millest tulenevalt kujuneb veeteenuse hind vee-ettevõtja põhjendatud kulude, kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse summa jagamisel müügimahuga (Juhendi p-d 7.3; 7.5; 7.6), s.t kulupõhiselt. Juhend on hinnataotluse kooskõlastamise käigus halduseeskirjana Konkurentsiametile abistavaks vahendiks. Juhendi eesmärk on sõnastada metoodilised alused, millest lähtuda ÜVVKS alusel pandud hinnaregulaatori ülesannete täitmisel. Halduseeskirja normid omandavad faktilise välismõju nende kohaldamise tulemusena. Juhendit kohaldades järgitakse võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõte ning Juhend on kooskõlas ÜVVKS § 16 lõigete 9 ja 10 alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud määrusega „Veeteenuse ajutise hinna kehtestamise kord ja tingimused“5 (edaspidi Vee Määrus). Vee Määrust rakendatakse ÜVVKS § 16 lg 9 alusel ajutise veeteenuse hinna kehtestamisel juhul, kui vee-ettevõtja osutab veeteenust hinnaga, mis ei vasta ÜVVKS § 14 lg 2 sätestatule ning vee-ettevõtja on jätnud täitmata Konkurentsiameti ettekirjutuse.

ÜVVKS § 142 lg 7 tulenevalt peab vee-ettevõtja Konkurentsiametil lubama käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisel kontrollida oma raamatupidamist, põhjendama veeteenuse hinna moodustamise aluseid ning andma oma majandustegevuse kohta vajalikke selgitusi.

ÜVVKS § 142 lg 9 kohaselt on Konkurentsiametil õigus nõuda vee-ettevõtjalt ja vee-ettevõtjaga seotud füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende esindajatelt, samuti riigiasutustelt ja nende ametiisikutelt lisaandmeid, kui ÜVVKS-s sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikud andmed ei ole avalikult kättesaadavad.

ÜVVKS § 142 lg 4 lähtuvalt tehakse hinnataotluse kooskõlastamise otsus 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Eriti keeruka või töömahuka taotluse menetlemisel võib Konkurentsiamet pikendada seda tähtaega 90 päevani, teatades tähtaja pikendamisest taotluse esitajale enne esialgse tähtaja möödumist.

2 Avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: http://www.konkurentsiamet.ee rubriigis Vesi, soojus / Vesi / Hindade

kooskõlastamine. 3 Avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: http://www.konkurentsiamet.ee rubriigis Vesi, soojus / Vesi / Hindade

kooskõlastamine. 4 Juhend on avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel http://www.konkurentsiamet.ee, rubriigis Vesi, soojus / Vesi

/ Hindade kooskõlastamine. Juhendit rakendatakse veeteenuse hindade kooskõlastamisel sarnaselt ja ühetaoliselt kõigi vee-ettevõtjate tegevuse analüüsimisel ning hindade kooskõlastamisel ebavõrdse kohtlemise vältimiseks.

5 https://www.riigiteataja.ee/akt/105112010005

3 (24) ÜVVKS § 142 lg 11 kohaselt peatub hinnataotluse menetlemise tähtaeg, kui Konkurentsiametile ei ole esitatud tema nõutud teavet, mis on vajalik hinnataotluse kooskõlastamiseks.

2. Menetlusosaline

LA on kantud äriregistrisse mittetulundusühinguna 24.10.1997, registrikoodiga 80017479 ja asukohaga Sibula 11, Maardu linn, Harju maakond, 74117. Põhikiri kinnitati 31.05.2009. Mittetulundusühingu osakapitali suurus on 43,5 tuh €. Majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

Äriregistri kohaselt on LA põhitegevusalaks aiandus- ja suvilaühistute jms haldus.

3. Menetluse käik

26.09.2022 registreeriti Konkurentsiametis AÜ Laevaankur (edaspidi LA) taotlus veeteenuse hinna kooskõlastamiseks koos selle aluseks oleva dokumentatsiooniga.

ÜVVKS § 142 lg 4 tulenevalt tehakse Hinnataotluse kooskõlastamise otsus pärast nõuetekohase taotluse saamist. HMS § 35 lg 4 mõttest lähtuvalt on tähtaja kulgemise arvutamisel määravaks dokumendi registreerimise hetk ehk nõuetekohase taotluse registreerimise päev. HMS § 33 lg 2 alusel algab tähtaeg järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, mis on määravaks tähtaja kulgemisel. Seega ÜVVKS § 142 lg 4, HMS § 33 lg 2 ja HMS 35 lg 4 koosmõjust tulenevalt algab Hinnataotluse menetlemise tähtaja kulgemine nõuetekohase taotluse registreerimisele järgnevast päevast ehk LA puhul alates 27.09.2022.

07.10.2022 saatis Konkurentsiamet e-kirjaga LA-le küsimused Hinnataotluse menetlemiseks vajalike lisaandmete ja selgituste saamiseks (2019-2022 maamaksu teatised, elektrienergia tarbimisteatis, elektrienergia ostuleping, tarbijate vähenemise selgitused).

13.10.2022 esitas LA vastused Konkurentsiameti 07.10.2022 küsimustele.

ÜVVKS § 142 lg 11 tulenevalt peatus Hinnataotluse menetlemise tähtaeg perioodil 08.10.2022 – 13.10.2022 (kokku 5 päeva), kuna puudusid Hinnataotluse menetlemiseks vajalikud täiendavad andmed ja selgitused.

28.10.2022 saatis Konkurentsiamet Maardu Linnavalitsusele järelepärimise arvamuse saamiseks LA Hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale vastavalt ÜVVKS § 142 lg 10 sätestatule.

17.11.2022 Maardu Linnavalitsuselt saabunud vastuses oli kirjas, et Maardu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVVK) kohaselt ei ole LA-le seatud piiranguid ja kohustusi seoses investeeringutega ning nende tegevus ei ole vastuolus ÜVVK nõuetega.

ÜVVKS § 142 lg 11 tulenevalt peatus Hinnataotluse menetlemise tähtaeg perioodil 29.10.2022 – 17.11.2022 (kokku 20 päeva), kuna puudus kohaliku omavalitsuse arvamus Hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale.

21.11.2022 saatis Konkurentsiamet LA-le teate menetluse pikendamise kohta 90 päevani.

Perioodil 02.01.2023-09.02.2023 toimus LA ja Konkurentsiameti vahel kirjavahetus, milles LA täpsustas veeteenuse hinna arvutamise aluseks olevaid kulusid jm andmeid ning esitas ameti poolt nõutud selgitusi ja täpsustavaid andmeid (nt abonentide, veearvestite andmed, veekao ja müügimahtude näitajad, elektrienergia ja maamaksu kulu jt), mis olid vajalikud veeteenuse hinna kooskõlastamiseks.

4 (24) 09.02.2023 esitas LA korrigeeritud digiallkirjastatud Hinnataotluse, milles võrreldes 26.09.2022 esitatud Hinnataotlusega oli korrigeeritud veeteenuse hinna arvutamise aluseks olevaid müügimahtusid, mittekontrollitavaid ja kontrollitavaid tegevuskulusid ning põhjendatud tulukust.

ÜVVKS § 142 lg 11 tulenevalt peatus Hinnataotluse menetlemise tähtaeg perioodil 02.01.202309.02.2023 (kokku 39 päeva), kuna puudusid Hinnataotluse menetlemiseks vajalikud täiendavad andmed ja selgitused ning digitaalselt allkirjastatud Hinnataotlus.

Konkurentsiameti koduleheküljel avalikustatud „Hinnataotluse esitamise juhendi“6 p 4.1 näeb ette, et kui ettevõtja esitab veeteenuse hinna kooskõlastamiseks II poolaastal (01.07–31.12), täidetakse Küsimustiku veerg „majandusaasta 3“ jooksva aasta andmetega ning hinnataotlust menetletakse järgneva aasta andmete alusel. Tulenevalt asjaolust, et LA esitas Hinnataotluse 26.09.2022 ehk 2022.a II poolaastal, teostas Konkurentsiamet veeteenuse hinna analüüsi 2023.a 12 kuu andmete ehk regulatsiooniperioodi andmete alusel.

Regulatsiooniperiood on 12-kuuline periood, mille kulud ja põhjendatud tulukus on aluseks veeteenuse hinna arvutamisel (Juhendi punkt 2.12). 12-kuuline periood on võetud hindade arvutamise aluseks selleks, et Konkurentsiametil oleks võimalik kontrollida ettevõtte poolt esitatud andmete õigsust (Konkurentsiametil on võimalik kontrollida Äriregistri teabesüsteemist7 ettevõtja majandusaasta aruandeid s.t 12 kuu andmeid) ning hinnata selle põhjal muuhulgas veeettevõtja poolt koostatud prognooside ning seeläbi ka veeteenuse hinna arvutamise aluseks olevate kulude, kapitalikulu ja tulukuse õigsust. 12-kuuline periood ei tähenda samas aga seda, et veeteenuse hinnad peaksid kehtima 12 kuud. 12 kuu prognoositavad kulud on hinna arvutamise aluseks. Kui ettevõtja leiab, et kooskõlastuse aluseks olnud kulud, kapitalikulu ja tulukus ei taga enam ÜVVKS § 14 lg 2 loetletut, siis võib ta tulla uuesti hinda kooskõlastama järgneva 12 kuu andmete alusel.

09.02.2023 LA poolt kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hind kujuneb alljärgnevas tabelis (vt Error! Reference source not found. veerg 2023) kajastatud tegevuskuludest, kapitalikulust, tulukusest ja müügimahtudest tulenevalt.

Tabel 1 LA kehtiva ja taotletava veeteenuse hinna komponendid

rida Hinna komponendid Ühik 2023

1 TEGEVUSKULUD € 6624

2 Vee erikasutusõiguse tasu € 347

3 Maamaks € 52

4 Elektrienergia kulu € 625

5 Muud tegevuskulud € 5600

6 KAPITALIKULU € 918

7 TULUKUS € 457

8 Veeteenuse müügitulu € 7998

9 Võetud vee müügimaht m3 3145

10 keskmine veeteenuse hind €/m3 2,54

6 http://www.konkurentsiamet.ee/?id=18324

7 https://ariregister.rik.ee/

5 (24) Konkurentsiamet teostab analüüsi LA poolt taotletud tasu võetud vee eest aluseks olevatele tegevuskuludele, kapitalikulule ja tulukusele (vt Tabel 1, veerg 2023). Konkurentsiamet on seisukohal, et LA poolt kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hind on põhjendatud üksnes juhul, kui selle kujunemise alused vastavad ÜVVKS § 14 lg-s 2 toodud nõuetele.

Alljärgnevalt esitab Konkurentsiamet seisukohad LA poolt taotletud veeteenuse hinna (tasu võetud vee eest) kujunemise aluseks olevate kulude kohta hinnakomponentide lõikes (vt Tabel 1, read 1 – 7 veerg 2023) ja müügimahule (vt Tabel 1 rida 9 veerg 2023) võttes arvesse ettevõtja poolt esitatud andmeid ja menetluse käigus saadud selgitusi.

4. Taotleja üldiseloomustus

LA pakub veeteenust Maardu linnas LA territooriumil Tilli, Kaalika, Porgandi, Spinati, Sibula, Peterselli ja Peedi tänavatel ning endisele AÜ-le Täht, mis tegutseb Murulaugu, Porrulaugu ja Küüslaugu tänavatel.

Tulenevalt käibemaksuseaduse8 (edaspidi KmS) § 19 lg 1 ei ole LA-l kohustust registreerida ennast käibemaksukohustuslasena, kuna LA kalendriaasta maksustatav käive ei ületa 40 000 €. Ka Maksu- ja Tolliameti andmetel 9 ei ole LA 24.01.2023 seisuga käibemaksukohustuslane. Eeltoodust lähtuvalt kooskõlastab Konkurentsiamet veeteenuse hinna lähtuvalt käibemaksu sisaldavatest kuludest (osa tegevuskuludest ja investeeringud). Kooskõlastatavale hinnale ei ole LA-l õigus lisada käibemaksu, kuna temale ei laiene KmS § 24 nimetatud maksukohustuslase õigused ja kohustused. Kui LA staatus maksukohustuslasena muutub (mitte käibemaksukohustuslasest käibemaksukohustuslaseks) on LA kohustatud tulema veeteenuse hinda Konkurentsiametiga kooskõlastama, sest muutuvad veeteenuse hinna arvutamise aluseks olevad kulud (osa tegevuskuludest ja investeeringutest), kuna LA-l tekib õigus ettevõtluse tarbeks kasutatava kauba või teenuse soetamisel makstud käibemaksu (sisendkäibemaks) maha arvamiseks (KmS § 24).

Vastavalt põhikirjale on LA tegevuse eesmärgiks oma liikmete ühise omandusena loodud vara, s.h elektritoite, vesivarustuse, kuivendussüsteemi, tuletõrje veehoidla, ühistu üldkasutatavate teede, piirdetarade ja muude üldkasutatavate objektide hooldamine ja uuendamine ning ühistu liikmetele kasuliku tegevuse korraldamine nende poolt tehtud maksete arvel. Samuti ühisrajatiste haldamine, hooldamine ning uute rajamine.

ÜVVKS § 7 lg 1 kohaselt on vee-ettevõtja seaduse tähenduses eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimist ja puhastamist. ÜVVKS § 2 lg 1 lähtuvalt on ühisveevärk ja -kanalisatsioon ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos. Maardu Linnavalitsuse andmetel ei ole LA ÜVVKS § 7 lg 22 alusel vee-ettevõtjaks määratud.

ÜVVKS § 7 lg 5 sätestab, et kui isik ei ole määratud vee-ettevõtjaks ÜVVKS-s sätestatud korras, kuid tema tegevus vastab käesoleva ÜVVKS § 7 lg 1 sätestatule ning tema omandis või valduses olev veevärk või kanalisatsioon vastab käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni määratlusele, kohalduvad selle isiku suhtes käesolevas seaduses vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused. Kuna LA on eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab

8 https://www.riigiteataja.ee/akt/130122014018?leiaKehtiv 9 https://apps.emta.ee/saqu/public/kmkrnr

6 (24) kliendi kinnistuid (kokku üle 50 elaniku) enda omanduses oleva ühisveevärgi kaudu (puurkaev-pumpla asukohaga Sibula tn 11, Maardu linn ja peatorustik), siis on LA näol tegemist ettevõtjaga, kellele ÜVVKS § 7 lg 5 alusel kohalduvad ÜVVKS-s vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused.

Kehtiv veeteenuse hind on kooskõlastatud Konkurentsiameti 02.12.2015 otsusega 9.1-3/15-016 (sisaldab käibemaksu; vt Tabel 2). 09.02.2023 LA poolt Hinnataotlusega kooskõlastamiseks esitatud hind on alljärgnev:

1) tasu võetud vee eest 2,54 €/m3.

Tabel 2 Kehtivad ja taotletavad veehinnad

rida Veeteenuse hind ühik Kehtiv hind

Taotletav hind Muutus %

1 tasu võetud vee eest €/m3 1,25 2,54 103,2

2 abonenttasu € kuus 1,60 0 -100,0

3 kaalutud keskmine tasu võetud vee eest* €/m3 1,75 2,54 45,1 *kaalutud keskmise tasu leidmiseks on kuupmeetripõhise müügitulu ja abonenttasude müügitulu summa (€) jagatud müügimahuga (m3).

Järgnevas tabelis (vt Tabel 3) on kajastatud LA ühisveevärgisüsteemi iseloomustavad üldised näitajad aastatel 2020-2022 ning regulatsiooniperioodil.

Tabel 3 LA üldiseloomustus

rida Üldandmed ühik 2020 2021 2022 2023

1 Puurkaevude/veepumplate arv tk 1 1 1 1

2 Ühisveevärgi torustike pikkus km 2 2 2 2

3 Võetud vee müügimaht m3 3 266 3 162 3 006 3 145

4 Müügimahu ja torustiku pikkuse suhe tuh m³/km 1,6 1,6 1,5 1,6 LA ammutab Maardu linnas vett vastavalt vee erikasutusloale nr L.VV/331800, kehtivusega 23.10.2020 – 01.12.2028. Eelnimetatud vee erikasutusluba on väljastatud LA-le põhjaveevõtuks kambriumi-vendi veekihist. Maardu linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava10 kohaselt puurkaevust veevõrku suunatav vesi vastab joogivee kvaliteedi nõuetele.

Ühisveevärgi torustike pikkus (2,0 km; ei sisalda kinnistusiseseid torustikke) perioodil 2020 – 2022.a muutunud ei ole ning muutusi ei planeerita ka regulatsiooniperioodiks.

LA esitatud andmete põhjal on talle kuuluva ühisveevärgi kaudu võimalik LA territooriumil varustada 78 kinnistut. Lisaks on veearvesti paigaldatud naabruses asuva endise aiandusühistu Täht piirile nimetatud ühistu territooriumil s.t Murulaugu, Küüslaugu ja Porrulaugu tänavatel asuvate kinnistute summaarse veetarbimise mõõtmiseks (käsitletav LA jaoks ühe abonendina kuigi seal on 6 tarbijat). Ehk kokku on 79 veearvestiga tarbijat. Tarbijate arvus LA hinnangul muudatusi ette näha ei ole

10 https://www.riigiteataja.ee/akt/427112020035

7 (24)

5. Müügimaht ja veekadu

Müügimahule hinnangu andmine on oluline, kuna veeteenuse hind saadakse vastava veeteenuse lubatud müügitulu jagamisel müügimahuga. Mida väiksem on müügimaht, seda suuremaks kujuneb veeteenuse hind.

Kaalutlusi, kas ettevõtja poolt esitatud ning veeteenuse hinna kujunemise aluseks olevad müügimahud on põhjendatud, teostab Konkurentsiamet tuginedes Juhendi punktile 4.1, millest lähtuvalt kasutatakse müügimahu analüüsimisel alljärgnevaid meetodeid: 1) müügimahu dünaamika (sh eelmiste perioodide müügimahud, majandusprognoosid, pikaajalises arengukavas prognoositav veetarbimine, jm näitajaid); 2) tarbijate arvu dünaamika ja prognoos.

5.1. Võetud vee müügimaht

LA poolt Hinnataotluses regulatsiooniperioodiks prognoositud võetud vee müügimaht 3 145 m3.

Hinnataotluse kohaselt prognoosib LA regulatsiooniperioodil osutatava võetud vee teenuse müügimahuks oma tegevuspiirkonnas 3 145 m3.

Konkurentsiameti seisukoht võetud vee müügimahu 3145 m3 kohta

LA tegevuspiirkonna võetud vee müügimahule hinnangu andmiseks koostas Konkurentsiamet ettevõtja poolt esitatud andmete alusel alljärgneva tabeli (vt Error! Reference source not found.).

Tabel 4 Võetud vee müügimaht

rida Müügimaht ühik 2020 2021 2022 2020-2022 keskmine 2023

1 Võetud vee müügimaht kokku m3 3266 3162 3006 3145 3145

2 müügimahu muutus % -3,2 -4,9 4,6 0,0

3 Klientide arv tk 79 79 79 79 79

4 Tarbimine kliendi kohta m3/tk 41,3 40,0 38,1 39,8 39,8

LA on prognoosinud 2023.aasta võetud vee müügimahuks 3145 m³ (vt Tabel 4 veerg 2023, rida 1). See vastab viimase kolme aasta keskmisele müügimahule. Abonentide arvus pole ette näha muutusi. Keskmine veetarbimine viimase kolme aasta jooksul on olnud 39,8 m³ kliendi kohta. Samasuguseks on prognoositud veetarbimine aastaks 2023. Kuna abonentide arv ei muutu ja 2023.aasta tarbimiseks on prognoositud viimase kolme aasta keskmine veetarbimise tase, siis Konkurentsiamet peab põhjendatuks ettevõtja poolt regulatsiooniperioodiks prognoositud võetud vee müügimahtu 3 145 m³.

5.2. Omatarbevesi ja veekadu

Veekadu leitakse ammutatud vee koguse, omatarbevee koguse ning müüdud vee koguse vahena (ammutatud vee kogus – omatarbevee kogus – müüdud vee kogus). Veekadu iseloomustab muuhulgas ka veetorustiku tehnilist seisundit. Sellesse kategooriasse kuuluvad veelekked ja veemõõtjate ebatäpsusest tulenevad vahed.

Omatarbevee hulka loeb Konkurentsiamet võetud vee kogust, mida kasutatakse vee-ettevõtja poolt kaasnevate hooldustööde läbiviimisel, samuti plaanilisi ja mitteplaanilisi veevõtte ühisveevärgist, mis on mõõdetavad ja mida ei lülitata veekao hulka. Omatarbevee hulka ei arvestata tuletõrjeks

8 (24) võetavat vett ega võetud vee kogust, mida vee-ettevõtja kasutab muuks otstarbeks (nt kontoriruumides). Omatarbevee mahtu ei arvestata müüdud vee mahu hulka.

Veekaole hinnangu andmine on oluline, sest see mõjutab:

1) elektrienergia kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem kulub elektrienergiat vee pumpamiseks ja joogivee puhastamiseks);

2) kemikaalide kulu (mida väiksem on veekadu, seda väiksem on kemikaalide kulu, juhul kui vee töötlemisel kemikaale kasutatakse);

3) keskkonnatasude kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem tuleb maksta vee erikasutusõiguse tasu).

Olulise tähtsusega veekao tekkimisel on ehitatud torustiku vanus, ehituskvaliteet ja materjal.

Veekao ja omatarbevee mahu summa 349 m3.

Regulatsiooniperioodil on LA prognoosinud arvestuslikuks veekao ja omatarbevee mahuks kokku 349 m3 ehk 10,0% (349 / 3494 × 100 = 10,0) kogu ammutatud vee kogusest (vt Tabel 5, veerg 2023, rida 1) . LA selgituste kohaselt kasutab ta omatarbevett filtrite läbipesuks.

Tabel 5 Omatarbevesi ja veekadu LA esitatud andmetel

rida Vee ammutamine, kadu ühik 2020 2021 2022 2020-2022 keskmine 2023

1 Ammutatud vesi m3 4434 3659 4017 4037 3494

2 Võetud vee müügimaht m3 3266 3162 3006 3145 3145

3 Omatarbevesi ja veekadu m3 1 168 497 1 011 892 349

4 Omatarbevee ja veekao osakaal ammutatud veest

% 26,3 13,6 25,2 21,7 10,0

Aastatel 2020-2022 on omatarbevesi ja kadu moodustanud ammutatud veest 13,6-26,3%, olles vahemikus 497 m3 kuni 1168 m3 (vt Tabel 5 rida 3 ja 4).

Konkurentsiamet peab põhjendatuks ettevõtja poolt regulatsiooniperioodiks prognoositud veekao ja omatarbevee kogust kokku 349 m3 ehk 10,0% ammutatud vee mahust, kuna need on prognoositud madalamaks eelnevate aastate veekao ja omatarbevee kogustest ja osakaalust LA ühisveevärgisüsteemis ammutatud veest.

6. Veeteenuse hinda lülitatavad tegevuskulud

ÜVVKS § 14 lg 2 ning sellest lähtuvalt Juhendi punkti 7.1 järgi on veeteenuse hindade arvutamise aluseks lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil ning punkti 7.2 kohaselt lülitatakse veeteenuse hindadesse tegevuskulud, kapitalikulu ja põhjendatud tulukus. Juhendi punkti 2.15 kohaselt on tegevuskulud hinda lülitatavad põhjendatud kulud, mis ei sisalda kapitalikulu ja finantskulu (finantskuludeks võivad olla kulud investeeringutelt tütar- või sidusettevõttesse, kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt, intressikulud, kahjum valuutakursi muutustest või kahjum lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt 11 ). Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu Hinnataotluses esitatud tegevuskulude kohta.

11 http://www.rmp.ee/raamatupidamine/rtj/; RTJ 2 Lisa 2 Kasumiaruande kirjete selgitus

9 (24) Kaalutlusi, kas veeteenuse hinda lülitatud tegevuskulud on ÜVVKS § 14 lg 2 alusel põhjendatud, teostab Konkurentsiamet tuginedes Juhendi p 4.2 kuni 4.8. Juhendi punktist 4.2 lähtuvalt jagunevad tegevuskulud alljärgnevalt:

1) mittekontrollitavad kulud, kusjuures Konkurentsiamet annab eraldi hinnangu vee erikasutusõiguse tasule ja maamaksukulule;

2) kontrollitavad kulud, kusjuures Konkurentsiamet annab eraldi hinnangu elektrienergia kulule ja muudele tegevuskuludele.

6.1. Mittekontrollitavad kulud

Juhendi punkti 4.4 kohaselt on mittekontrollitavad kulud need, mis ei ole mõjutatavad ettevõtja majandustegevuse kaudu, vaid sõltuvad täielikult ettevõtja-välistest teguritest (eelkõige seadusandlusest). Näiteks on Juhendi punkti 4.4 kohaselt ettevõtja jaoks mittekontrollitavad:

1) teisele vee-ettevõtjale makstavad tasud veeteenuse eest (juhul kui need on kooskõlastatud vastavalt ÜVVKS § 141 lg 2);

2) seaduses sätestatud keskkonnatasude määrad; 3) administratiivselt reguleeritavad hinnad; 4) muud seadustest tulenevad koormised ja kohustused.

Juhendi punkti 4.5 kohaselt lülitatakse täielikult veeteenuse hinda Juhendi p 4.4 lähtuvad määrad, tasud vm, küll aga peab ettevõtja põhjendama vastavate määrade, tasudega maksustatavaid koguseid (nt ammutatava vee kogused, saastekogused jm).

LA-l on mittekontrollitavateks kuludeks vee erikasutusõiguse tasu ja maamaksu kulu.

Mittekontrollitavate kulude põhjendatuse hindamiseks on Konkurentsiamet vee-ettevõtjatele välja

töötanud Küsimustiku töölehe „Tabel F. Keskkonnatasud“ ja töölehe „Tabel B. Kasumiaruanne“.

LA veeteenuse hinda lülitatud mittekontrollitavad kulud summas 399 €

LA on Hinnataotluse kohaselt prognoosinud veeteenuse hinda lülitatavaks vee erikasutusõiguse tasuks 347 € ja maamaksu kuluks 52 € ehk kokku mittekontrollitavateks kuludeks 399 €.

Konkurentsiameti seisukoht mittekontrollitavate kulude kohta

Järgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu LA poolt veeteenuse hinda lülitatavatele mittekontrollitavatele kuludele kulukomponentide lõikes.

6.1.1. Vee erikasutusõiguse tasu

Keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) § 10 lg 1 kohaselt makstakse vee erikasutusõiguse tasu õiguse eest võtta veekogust või põhjaveekihist vett erikasutuse korras.

Vee erikasutusõiguse tasu kujuneb prognoositud ammutatud vee kogusele KeTS § 10 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.11.2014 määruse nr 169 „Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist“ lisas12 osundatud vee erikasutusõiguse tasumäärade rakendamisel.

12 Leitav aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/121112014011 – klikkides määruse lõpus oleval lingil „Lisa“.

10 (24) Juhendi punkti 4.5 kohaselt võetakse vee erikasutusõiguse määrad täielikult arvesse vee erikasutusõiguse tasu arvutamisel, küll aga peab ettevõtja põhjendama vee erikasutusõiguse määradega maksustatavaid vee koguseid.

LA poolt kooskõlastamiseks esitatud vee erikasutusõiguse tasu 347 €

Hinnataotluse kohaselt soovib LA veeteenuse hinda lülitada vee erikasutusõiguse tasu summas 347 €.

Konkurentsiameti seisukoht vee erikasutusõiguse tasu 347 € osas

Vee erikasutusloa nr L.VV/331800, kehtivusega 23.10.2020 – 01.12.2028 kohaselt on LA-l õigus ammutada joogivett kambrium-vendi põhjaveekihist.

Ammutatud vee kogus on otseselt arvutatav võetud vee müügimahust, omatarbevee ja veekao mahust ehk ammutatud vee kogus = võetud vee müügimaht + omatarbevee ja veekao maht.

Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud võetud vee müügimahust 3 145 m³ (vt punkt 5.1) ja veekao ning omatarbevee mahust 349 m³ (vt punkt 5.2) lähtuvalt kujuneb põhjendatud ammutatud vee koguseks 3 494 m³ (3145 + 349 = 3494).

Vabariigi Valitsuse 17.11.2014 määruse nr 169 „Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist“ § 1 kohaselt on alates 01.01.2020 vee erikasutusõiguse tasumäär vee ammutamisel kambrium-vendi põhjaveekihist 99,34 €/tuh m3.

Tulenevalt Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud ammutatud vee kogusest 3494 m3 ja vee erikasutusõiguse tasumäärast kambrium-vendi põhjaveekihist vee ammutamisel - 99,34 €/tuh m3, kujuneb vee erikasutusõiguse tasuks 347 € (99,34 €/tuh m3 (vee erikasutusõiguse tasumäär veevõtul kambrium-vendi põhjaveekihist) × 3,494 tuh m3 (ammutatud vee kogus) = 347 €), mis ÜVVKS § 14 lg 2 p 1 ja 3 tulenevalt on põhjendatud lülitada veeteenuse hinda.

6.1.2. Maamaksu kulu

LA poolt kooskõlastamiseks esitatud maamaksu kulu 52 €

Hinnataotluse kohaselt soovib LA veeteenuse hinda lülitada maamaksu kulu 52 €.

Konkurentsiameti seisukoht maamaksu kulu osas

LA esitas Konkurentsiametile maamaksu kulu tõendamiseks 2019-2022.a maamaksuteatised, mille kohaselt aadressil Sibula tee 11, Maardu asuva kinnistu (kogupind 0,12 ha) eest tuleb tasuda 155 € aastas.

Sibula tee 11 asuva kinnistu puhul on tegemist maaga, mille ühel osal paikneb pumbajaam (seotud veeteenuse osutamisega LA tegevuspiirkonnas) ja teisel osal tuletõrjetiik. Pumbajaama alune ja selle teenindamiseks vajalik maa moodustab Sibula tee 11 asuva kinnistu pindalast LA väite kohaselt hinnanguliselt 33,3%, mistõttu on põhjendatud lülitada veeteenuse hinda kinnistu Sibula tee 11 maamaksu summas 52 € (155 × 33,3/ 100 = 52 ) ÜVVKS § 14 lg 2 p 1 lähtuvalt.

6.2. Kontrollitavad kulud

Kaalutlusi, kas veeteenuse hinda lülitatud kontrollitavad kulud on ÜVVKS § 14 lg 2 p 1, 3 ja 4 alusel põhjendatud, teostab Konkurentsiamet tuginedes Juhendi p 4.3 kuni 4.8.

Kontrollitavate kuludena defineerib Konkurentsiamet vastavalt Juhendi punktile 4.3 kulusid, mida ettevõtja saab mõjutada oma efektiivsema majandustegevuse kaudu.

11 (24) Juhendi punkti 4.6 kohaselt ei lülitata veeteenuse hindadesse alljärgnevaid kuluartikleid (analoogselt Vee Määrusega, mida rakendatakse juhul, kui vee-ettevõtja hind ei vasta ÜVVKS-s kajastatud põhimõtetele):

1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; 2) sponsorlus, kingitused ja annetused; 3) veeteenuse vahendajatele makstavad tasud; 4) põhitegevusega mitteseotud kulud; 5) seaduse alusel vee-ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid; 6) finantskulud; 7) vee-ettevõtja tulumaksukulu (näiteks dividendide tulumaksu kulu); 8) teised ettevõtte majandusanalüüsi käigus mittepõhjendatuks osutunud kulud.

Juhendi punkti 4.8 kohaselt kasutatakse ettevõtja kulude analüüsi süstemaatilisel teostamisel muuhulgas alljärgnevaid meetodeid:

1) kulude dünaamika jälgimine ajas ning selle võrdlus tarbijahinnaindeksi13 (THI) dünaamikaga; 2) erinevate kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüs (sh. eksperthinnangud); 3) vee-ettevõtja tegevuskulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste

vee-ettevõtjate näitajatega.

LA poolt veeteenuse hinda lülitatavad kontrollitavad kulud summas 6 225 €

LA on Hinnataotluse kohaselt prognoosinud veeteenuse hinda lülitatavateks kontrollitavateks kuludeks kokku 6 225 €, millest moodustab:

1) elektrienergia kulu 625 €, 2) muud kontrollitavad tegevuskulud 5 600 €.

Nimetatud kontrollitavatele kuludele annab Konkurentsiamet käesoleva otsuse järgnevates punktides eraldi hinnangu. Kontrollitavate kulude põhjendatust hindab Konkurentsiamet LA poolt Hinnataotlusega esitatud andmete ning ettevõtjalt menetluse käigus saadud selgituste alusel.

6.2.1. Elektrienergia kulu

LA poolt prognoositud veeteenuse elektrienergia kulu 625 €

Hinnataotluses prognoosib LA regulatsiooniperioodil veeteenuse osutamisel tarbitavaks elektrienergia koguseks 3355 kWh ja elektrienergia kuluks veeteenuse hinnas 625 €.

Konkurentsiameti seisukoht elektrienergia kulu 625 € kohta

Elektrienergia kulu kujuneb elektrienergia koguse korrutamisel elektrienergia hinna, võrguteenuse hinna, elektriaktsiisi ning taastuvenergia tasu summaga, mistõttu annab Konkurentsiamet alljärgnevalt kõikidele eelnimetatud elektrienergia kulu arvutamise aluseks olevatele komponentidele hinnangu eraldiseisvalt.

Elektrienergia kogus. Vee-ettevõtja kasutab elektrienergiat vee pumpamiseks ja töötlemiseks. Konkurentsiamet koostas LA poolt esitatud andmete alusel tabeli veeteenuse osutamisel tarbitud elektrienergia koguste ja kulu kohta (vt Tabel 6).

Tabel 6 Veeteenuse osutamisega seotud elektrienergia kogused ja kulu

13 THI väljendab üldises majanduskeskkonnas aset leidva kulude kasvu dünaamikat, mis avaldub lõpptulemusena keskmise tarbija ostukorvi hinna muutuses.

12 (24)

rida Elektrienergia tarbimine ja -kulu ühik 2020 2021 2022 2020-2022 keskmine 2023

1 Elektrienergia tarbimine veeteenusel kWh 3140 4032 4302 3824 3355

2 Elektritarbimise muutus vrs eelmine veerg

%

28,4 6,7 -12,3

3 Ammutatud vee maht m³ 4 434 3 659 4 017 4037 3 494

4

Elektrienergia erikulu ammutatud vee mahu kohta kWh/m3 0,708 1,102 1,071 0,960 0,960

5 Elektrienergia kulu veeteenuse osutamisel (sisaldab käibemaksu)* € 437 569 673 625

6 Elektrienergia keskmine hind (käibemaksuga)* senti/kWh 13,9 14,1 15,6 18,6 * KmS § 19 lg 1 tulenevalt ei ole LA 24.01.2023 seisuga registreeritud käibemaksukohustuslasena. Eeltoodust lähtuvalt lülitab LA veeteenuse hinda elektrienergia kulu koos käibemaksuga..

Veeteenuse osutamisel kasutatud elektrienergia kogus oli 2020.a-l 3140 kWh, kasvas 2021.a-l 4032 kWh-le ning kasvas 2022.a-l veelgi, 4302 kWh-le (vt Tabel 6 rida 1 veerud 2020-2022). Regulatsiooniperioodiks on LA prognoosinud elektritarbimiseks 3355 kWh, mis on 12,3% võrra madalam eelneva kolme aastaga keskmisest tarbimisest (vt Tabel 6 veerg 2023 read 1 ja 2).

Kuna elektritarbimine on sõltuvuses pumbatava ja töödeldava vee kogusest, siis hinnangu andmiseks veeteenusega seotud elektrienergia kogusele, leidis Konkurentsiamet elektrienergia erikulu (elektrienergia kogus jagatud ammutatud vee mahuga; vt Tabel 6 rida 4).

Tabelist 7 nähtub, et elektrienergia erikulu oli 2020.a-l 0,708 kWh/m3, kasvas 2021.a-l tasemele 1,102 kWh/m3ja 2022.a-l vähenes 1,071 kWh/m3-ni (vt Tabel 6 rida 4 veerud 2020-2022). Regulatsiooniperioodiks on LA prognoosinud erikuluks 0,960 kWh/m3 ehk samale tasemele aastate 2020-2022 keskmise erikuluga 0,960 kWh/m3 (vt Tabel 6 rida 4 veerud 2020-22 keskmine ja 2023).

Kuna LA poolt regulatsiooniperioodiks prognoositud elektrienergia erikulu ei ületa viimase kolme aasta keskmist erikulu, peab Konkurentsiamet põhjendatuks võetud vee teenusega seotud elektrienergia erikulu 0,960 kWh/m3. Lähtudes Konkurentsiameti käesoleva otsuse p-s 6.1.1 põhjendatuks loetud ammutatud vee mahust 3494 m3 ja veeteenusega seotud elektrienergia erikulust 0,960 kWh/m3 kujuneb põhjendatud võetud vee teenuse osutamisega seotud elektrienergia koguseks 3 355 kWh (0,960 × 3494 = 3355).

Elektrienergia hind. Esitatud andmete kohaselt ostab LA hetkel elektrienergiat AS-ilt Eesti Energia hinnapakett „Kindel“ tingimustel. 01.08.2021 sõlmitud lepinguga fikseeriti hind (7,19 senti/kWh ilma käibemaksuta) kolmeks aastaks (kuni 31.07.2024).

Täiendava hinnangu andmiseks elektrienergia hinnale võrdles Konkurentsiamet LA elektrienergia hinda 7,19 senti/kWh (ilma käibemaksuta) Nord Pool elektribörsi Eesti hinnapiirkonna kuu keskmiste elektrienergia hindadega perioodil jaanuar 2021- detsember 2022 (vt Tabel 7):

Tabel 7 Elektrienergia keskmised börsihinnad

Nord Pool Eesti hinnapiirkonna elektrienergia kuu keskmised hinnad

2021 €/MWh

2021 senti/kWh

2022 €/MWh

2022 senti/kWh

jaanuar 53,55 5,355 141,74 14,174

veebruar 59,15 5,915 104,63 10,463

13 (24)

märts 43,55 4,355 151,23 15,123

aprill 43,60 4,36 100,66 10,066

mai 48,42 4,842 151,37 15,137

juuni 71,68 7,168 173,83 17,383

juuli 83,78 8,378 233,21 23,321

august 87,03 8,703 361,35 36,135

september 122,40 12,24 228,93 22,893

oktoober 105,61 10,561 174,29 17,429

november 116,78 11,678 218,99 21,899

detsember 202,65 20,265 263,45 26,345

12 kuu keskmine hind 86,517 8,652 191,973 19,197

Eelnevast tabelist nähtub, et 2021 suvest muutus oluliselt kuu keskmise elektrienergia börsihinna tase: kuni augustini oli börsihind alla 100 €/MWh ja sealt edasi oluliselt kõrgem ja väga kõikuv. Lisaks peab märkima, et börsihinnale lisandub alati ka elektrimüüja marginaal, mida tabelis ei ole arvestatud.

Andmete võrdlemisel selgub, et LA elektrienergia hind 7,19 senti/kWh on mõnevõrra madalam 2021.a keskmisest börsihinnast ilma marginaalita 8,652 senti/kWh, kuid oluliselt madalam 2022.a keskmisest börsihinnast ilma marginaalita 19,197 senti/kWh. Seega saab väita, et viimaste kuude börsihindadega võrreldes on LA sõlmitud elektrienergia fikseeritud hinnaga leping tarbijatele soodsatel tingimustel.

Konkurentsiamet peab ÜVVKS § 14 lg 2 p 1 lähtuvalt põhjendatuks veeteenuse elektri kulu arvutamisel LA elektrienergia hinda 7,19 senti/kWh ilma käibemaksuta (koos käibemaksuga 8,63 senti/kWh), kuna see on kujunenud prognoositud tarbimise ja elektrienergia ostulepingutele vastavate elektrienergia hindade alusel.

Võrguteenuse hind (ei sisalda käibemaksu).

LA ostab pumbajaama tarbeks elektrienergia võrguteenust jaotusvõrgu ettevõtjalt Elektrilevi OÜ paketiga Võrk 5 (25 amprit). Konkurentsiamet on kooskõlastas 26.09.2022 otsusega nr 7- 3/2022129 Elektrilevi OÜ võrgutasud, mis kehtivad alates 01.01.2023. LA veeteenuse elektritarbimise kogustest ja eelnimetatud otsusega Elektrilevi OÜ-le kooskõlastatud võrguteenuse tasudest lähtuvalt kujuneb kaalutud keskmiseks võrguteenuse tasuks veeteenusel 6,99 senti/kWh ilma käibemaksuta.

Konkurentsiamet peab põhjendatuks veeteenuse elektrikulu arvutamisel Elektrilevi OÜ Võrk 5 hinnapaketile vastavate ja Konkurentsiameti otsusega kooskõlastatud võrguteenuse tasude rakendamise tulemusena kujunenud kaalutud keskmist võrguteenuse tasu 6,99 senti/kWh ilma käibemaksuta.

Elektriaktsiis ja taastuvenergia tasu (ei sisalda käibemaksu). Lähtuvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 66 lõikes 12 sätestatust lisandub elektrienergia hinnale elektriaktsiis 0,1 €senti/kWh ning lähtuvalt elektrituruseaduse § 592 lõikest 1 taastuvenergia tasu 1,24 €senti/kWh14.

14 https://elering.ee/taastuvenergia-tasu-2023-aastal-124-senti-kilovatt-tunni-kohta

14 (24) Elektrienergia kulu

Elektrienergia kulu kokku kujuneb elektrikoguste korrutamisel elektrienergia hinna, võrguteenuse hinna, elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu summaga.

Eelnevalt põhjendatuks peetud komponentide summana peab Konkurentsiamet põhjendatuks veeteenuse osutamisel elektrienergia kaalutud keskmist hinda 15,52 senti/kWh (7,19 + 6,99 + 0,1 + 1,24 = 15,52). Koos käibemaksuga on see hind 18,624 senti/kWh (15,52 × 1,2 = 18,624).

Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud veeteenuse elektrienergia koguse 3355 kWh ja kaalutud keskmise elektrienergia hinna 18,624 senti/kWh alusel kujuneb veeteenuse elektrienergia kuluks 625 € (3355 × 18,624 / 100 = 625).

Konkurentsiamet peab ÜVVKS § 14 lg 2 p 1, 3 ja 4 alusel põhjendatuks lülitada kooskõlastatavasse veeteenuse hinda elektrienergia kulu 625 €, kuna see on kujunenud põhjendatuks loetud elektrienergia kogusest ja kaalutud keskmisest elektrienergia hinnast lähtuvalt.

6.2.2. Muud kontrollitavad tegevuskulud

Eelnevalt on Konkurentsiamet punktides 6.1 ja 6.2.1 andnud hinnangu mittekontrollitavatele kuludele ning kontrollitavatest kuludest elektrienergia kulule. Järgnevalt analüüsib Konkurentsiamet muid kontrollitavaid tegevuskulusid.

Juhendi punktist 4.8 tulenevalt kasutatakse ettevõtja tegevuskulude analüüsil kulude dünaamika jälgimist ajas ja selle võrdlust THI15 dünaamikaga, vee-ettevõtja tegevuskulude ja nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemist sarnaste vee-ettevõtjate näitajatega ning erinevate kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüsi. Erinevate kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüsi Konkurentsiamet selle meetodi ajamahukuse tõttu reeglina ei teosta.

Juhendi punkt 4.6.1 kohaselt ei lülitata veeteenuse hinda ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu, sest maksmata arvete kulu lülitamine veeteenuse hinda ning seeläbi korrektselt arveid tasuvate isikute veeteenuse hinda ei ole põhjendatud ja õiglane korrektselt arveid tasuvate tarbijate suhtes. Veeteenuse hind, mis sisaldaks ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulusid ei vastaks ÜVVKS § 14 lg 2 ja selle alusel välja töötatud Juhendi punktis 4.6.1 toodud põhimõtetele.

LA esitatud andmed muude kontrollitavate tegevuskulude 5 600 € osas

Hinnataotluses esitatud andmete kohaselt on LA veeteenuse hinda lülitatavateks muudeks kontrollitavateks tegevuskuludeks prognoosinud 5600 €.

Konkurentsiameti seisukoht muude kontrollitavate tegevuskulude 5 600 € kohta

Regulatsiooniperioodil prognoosib LA muudeks veeteenuse osutamiseks vajalikeks kontrollitavateks tegevuskuludeks 5 600 €.

Alljärgnevas tabelis (vt Tabel 8) on kajastatud LA muud kontrollitavad tegevuskulud aastatel 2020– 2022 ning regulatsiooniperioodil.

Tabel 8 Muud kontrollitavad tegevuskulud

rida ühik 2015 otsus

2020 2021 2022 2023

1 Muud kontrollitavad tegevuskulud kokku* € 3969 5456 5543 5600 5600

15 THI väljendab üldises majanduskeskkonnas aset leidva kulude kasvu dünaamikat, mis avaldub lõpptulemusena keskmise tarbija ostukorvi hinna muutuses.

15 (24)

2 Muude kontrollitavate tegevuskulude muutus võrreldes eelmise aastaga % 1,6 1,0 0,0

* KmS § 19 lg 1 tulenevalt ei ole LA 24.01.2023 seisuga registreeritud käibemaksukohustuslasena. Eeltoodust lähtuvalt lülitab LA veeteenuse hinda käibemaksu sisaldavad kulud. Kooskõlastatavale hinnale ei ole LA-l õigus lisada käibemaksu, kuna temale ei laiene KmS § 24 nimetatud maksukohustuslase õigused ja kohustused.

Tabelist (vt Tabel 8) nähtub, et muud kontrollitavad tegevuskulud olid aastatel 2020 – 2022 suhteliselt sarnasel tasemel ja sarnaseks (5600 €) on prognoositud ka regulatsiooniperioodil .

Konkurentsiamet pidas 02.12.2015 otsuses 9.1-3/15-016 (2015 Otsus) põhjendatuks muid kontrollitavaid tegevuskulusid summas 3 969 €. Kui arvestada perioodil 2016-2022 toimunud THI muutusi ja 2023.aastaks prognoositavat muutust, siis kujuneks muude kontrollitavate tegevuskulude summaks 5 768 € (vt Tabel 9 veerg 2023). Seega ei ületa LA poolt prognoositud muude kontrollitavate tegevuskulude kasv aastatel 2016-2023 sama perioodi THI ehk hindade kallinemist kajastava kokkuvõtva indeksi muutust. Konkurentsiamet on seisukohal, et üldjuhul peaks muude kontrollitavate tegevuskulude prognoos olema kooskõlas üldiste muutustega majanduses.

Tabel 9 THI muutustega korrigeeritud muud kontrollitavad tegevuskulud

ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

THI muutus % 0,1 3,4 3,4 2,3 -0,4 4,6 19,4 6,7

Muude tegevuskulude muutus lähtudes THI muutusest € 3973 4108 4248 4345 4328 4527 5405 5768

Konkurentsiamet peab ÜVVKS § 14 lg 2 p 1, 3 ja 4 lähtuvalt põhjendatuks LA veeteenuse hinnas muid kontrollitavaid tegevuskulusid summas 5 600 €, mille kasv võrreldes 2015 Otsusega ei ületa THI kui üldises majanduskeskkonnas aset leidva muutuse näitajat.

7. Investeeringud ÜVVKS § 14 lg 2 punktist 2 tulenevalt peab veeteenuse hind katma investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks, mistõttu on oluline hinnata investeeringute põhjendatust veeteenuse hinnas. ÜVVKS § 14 lg 2 p 6 tulenevalt peab veeteenuse hind katma investeeringud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel konkreetses arenduspiirkonnas, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi. ÜVVKS § 142 lg 10 on sätestatud Konkurentsiametile kohustus küsida valla- või linnavalitsuselt arvamust Hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale. Valla- või linnavalitsuse ülesanne on läbi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava tagada ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni süsteemide jätkusuutlikkus.

LA ei ole teinud pärast 2012.aastat investeeringuid ja ei kavatse neid teha ka aastal 2023.

28.10.2022 saatis Konkurentsiamet Maardu Linnavalitsusele päringu arvamuse saamiseks LA hinnataotluse vastavusest Maardu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale.

Maardu Linnavalitsuselt saabunud vastuse kohaselt ei ole Maardu linna ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavas (ÜVVK) seatud LA-le piiranguid ja kohustusi seoses investeeringutega ning nende tegevus ei ole vastuolus ÜVVK nõuetega.

Tulenevalt ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 ja 6 ja kohaliku omavalitsuse seisukohast aktsepteerib Konkurentsiamet LA Hinnataotlust ühisveevärgi investeeringute osas (0 € perioodil 20152023).

16 (24)

8. Reguleeritava vara, kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse arvestus

Reguleeritav vara ja kapitalikulu

Juhendi punkti 5.4 kohaselt on reguleeritava vara määramine vajalik kapitalikulu (põhivara kulumi) ja põhjendatud tulukuse arvutamiseks. Juhendi punkti 5.5 järgi arvestatakse teistele veeettevõtjatele tasutud liitumistasud reguleeritava vara hulka.

Juhendi punkti 5.6 järgi ei arvestata reguleeritava vara hulka :

1) põhivara, mida põhitegevuses ei kasutata; 2) pikaajalisi finantsinvesteeringuid; 3) immateriaalset põhivara (välja arvatud arvutitarkvara ja programmide litsentsid ning teistele

vee-ettevõtjatele tasutud liitumistasud); 4) tagastamatu abi raames (sh sihtfinantseerimise teel) soetatud põhivara; 5) tarbijate poolt

makstud liitumistasudest soetatud põhivara; 6) mittepõhjendatud investeeringuid.

Juhendi punkti 5.7 järgi kasutatakse reguleeritava vara väärtuse leidmisel põhivara bilansilist jääkmaksumust regulatsiooniperioodi lõpus. Kapitalikulu leidmisel kasutatakse raamatupidamises kajastuvat kulumit reguleeritavale varale.

Juhendi punktist 5.8 tulenevalt arvutatakse reguleeritav vara regulatsiooniperioodil alljärgnevalt:

RV = RVr + KK, kus:

RV - reguleeritav vara; RVr - reguleeritava põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus; KK - käibekapital.

Juhendi punkti 5.9 kohaselt, mis tugineb senisele regulatsioonipraktikale, võetakse käibekapitali arvestuse aluseks 5% regulatsiooniperioodi lubatud müügitulust.

Juhendi punkti 5.12 järgi teostatakse juhul, kui pärast 31.12.2009 on teostatud ettevõtja raamatupidamises kajastatud põhivara ümberhindlusi ja/või oluliselt muudetud põhivara kuluminorme või kui põhivara kuluminormid ei vasta selle kasulikule elueale, reguleeritava vara ja kapitali kulu arvestus järgnevalt:

1) Alates 31.12.2009 toimub vee-ettevõtja põhivara jagamine vanaks (enne piiraastat soetatud põhivara) ja uueks (pärast piiraastat soetatud põhivara) varaks.

2) Kapitalikulu arvutamisel peetakse eraldi arvestust enne ja pärast piiraastat soetatud põhivara kohta ning sellest tulenevalt arvestatakse eraldi kapitalikulu.

3) Kapitalikulu arvestuses rakendatakse lineaarset kapitalikulu arvestamise meetodit. 4) Korrektsioone põhivara väärtuses ja kapitalikulunormides on õigus teostada, kui ilmneb, et

nii enne kui ka pärast piiraastat soetatud põhivara hulgas on vara, mida ettevõtja tegelikult ei kasuta majandustegevuse teostamiseks või kui ilmneb, et põhivara väärtus ja kapitalikulunormid ei ole põhjendatud.

5) Enne piiraastat soetatud põhivaralt arvestatakse kapitalikulu tema jääkväärtuse alusel. Seejuures kehtestatakse enne piiraastat soetatud põhivarale kapitalikulunorm(id), mille alusel toimub hindadesse lülitatava kapitalikulu arvestus.

6) Pärast piiraastast soetatud põhivarale arvestatakse kapitalikulu selle soetusmaksumuse alusel. Seejuures kehtestatakse pärast piiraastast soetatud põhivarale kapitalikulunorm(id)16, mille alusel toimub hindadesse lülitatava kapitalikulu arvestus.

16 Pärast piiraastat soetatud põhivara kapitalikulunormide määramisel võetakse aluseks keskkonnaministri 01.07.2009.a määruse nr 34 lisa 2 “Juhendmaterjal projekti teostatavusuuringu, finants- ja majandusanalüüsi ning

17 (24) 7) Vajadusel võib kasutada põhivarade diferentseerimist, kasutades

erinevaid kapitalikulunorme. 8) Kapitalikulu ei arvestata tarbijate poolt makstud liitumistasude arvelt soetatud põhivaralt. 9)

Hindadesse lülitatav kapitalikulu kujuneb alljärgnevalt:

A hinnad - hindadesse lülitatav kapitalikulu;

A enne p.a - kapitalikulu enne piiraastat soetatud põhivarale; A pärast p.a - kapitalikulu pärast piiraastat soetatud põhivarale.

10) Enne piiraastat soetatud põhivaralt arvestatakse kapitalikulu alljärgnevalt:

PV jääkvenne p.a - enne piiraastat soetatud põhivara jääkväärtus; normenne p.a

- kapitalikulunorm enne piiraastat soetatud põhivarale. 11) Pärast piiraastat soetatud põhivaralt arvestatakse kapitalikulu alljärgnevalt:

PVsoetusvpärastp.a - pärast piiraastat soetatud põhivara soetusväärtus;

I - regulatsiooniperioodil tehtud investeeringud reguleeritavasse põhivarasse; normpärastp.a - kapitalikulunorm pärast piiraastat soetatud põhivarale. 12) Reguleeritava vara arvestus:

kus,

RV - reguleeritav vara; RV0 - reguleeritava vara jääkväärtus regulatsiooniperioodi alguses; RV1 - reguleeritava vara jääkväärtus regulatsiooniperioodi lõpus; KK - käibekapital.

13) Reguleeritava vara jääkväärtus perioodi lõpus leitakse:

kus, RV1 - reguleeritava vara jääkväärtus regulatsiooniperioodi lõpus; RV0 - reguleeritava vara jääkväärtus regulatsiooniperioodi alguses;

I - investeeringud reguleeritavasse varasse A - kapitalikulu; M - müüdud või mahakantud põhivara.

Juhendi punkti 5.9 kohaselt, mis tugineb senisele regulatsioonipraktikale, võetakse käibekapitali arvestuse aluseks 5% regulatsiooniperioodi lubatud müügitulust.

Juhendi punkti 5.13 järgi on reguleeritava vara arvestus järjepidev ning jätkub kõikidel tulevastel regulatsiooniperioodidel ning ka ettevõtja või vara omandisuhte muutumisel.

keskkonnamõjude eelhinnangu koostamiseks, kui projekti kaasrahastamise taotlus esitatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondile“ p 10 kajastatud varade kasulikud eluead

18 (24) ÜVVKS § 14 lg 2 punkt 5 sätestab, et veeteenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. Seega lähtub Konkurentsiamet reguleeritava vara leidmisel vaid vee-ettevõtja omavahendite ja tema poolt võetud laenukohustuste arvelt soetatud põhivara jääkmaksumusest ning selle hulka ei arvata tagastamatu abi raames ega tarbijate poolt tasutud liitumistasude arvelt soetatud põhivara.

Juhendi punkti 5.1 kohaselt on kapitalikulu veeteenuse hinda lülitatav kulu, mis on seotud põhivara soetamisega. Juhendi punkti 5.2 kohaselt on kapitalikulu eesmärk põhivara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine veeteenuse hinna kaudu põhivara kasuliku eluea vältel. Juhendi punkti 5.3 järgi arvestatakse kapitalikulu reguleeritavalt varalt. Kapitalikulu arvestatakse reguleeritava vara hulka kuuluvalt amortiseeruvalt põhivaralt.

Põhjendatud tulukus

Juhendi punkti 2.8 kohaselt on põhjendatud tulukus ärikasum, mis leitakse reguleeritava vara väärtuse ja põhjendatud tulunormi korrutisena. Juhendi punktist 6.2 tulenevalt arvutatakse põhjendatud tulukus alljärgnevalt: PT = rp × RV; kus:

PT - põhjendatud tulukus; rp - põhjendatud tulunorm (WACC); RV - reguleeritav vara. Konkurentsiamet kasutab Juhendi punkti 6.3 seisukohta, kus investeeritud varade tootlikkus ei ületa ettevõtte kaalutud keskmist kapitali hinda.

Konkurentsiamet on välja töötanud juhendmaterjali kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) leidmiseks kaugkütte-, elektri-, gaasi- ning vee-ettevõtjatele nimetusega „Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks“17. Nimetatud juhendi punkti 5 Tabelis 11 on kajastatud kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) vee-ettevõtjatele 4,81%.

8.1. LA poolt veeteenuse osutamiseks kasutatav põhivara ja kapitalikulu

Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu LA poolt soetatud veeteenusega seotud põhivara lülitamise kohta reguleeritava vara koosseisu.

Juhendi punkt 5.7 lähtuvalt kasutakse reguleeritava vara väärtuse leidmisel põhivara bilansilist jääkmaksumust regulatsiooniperioodi lõpus. Juhendi punktis 5.7 sätestatut (s.t reguleeritava vara väärtuse leidmist põhivara bilansilise jääkmaksumuse alusel) ei rakendata juhul, kui pärast 31.12.2009 on teostatud ettevõtja raamatupidamises kajastatud põhivara ümberhindlusi ja/või oluliselt muudetud põhivara kuluminorme või kui põhivara kuluminormid ei vasta selle kasulikule elueale. Sellisel juhu teostatakse reguleeritava vara ja kapitali kulu arvestus lähtuvalt Juhendi punktist 5.12.

Reguleeritava vara ja kapitalikulu arvestus lähtuvalt Juhendi punktist 5.12. 2012.a-l rekonstrueeris LA pumbamaja, milleks sai KIK-i keskkonnaprogrammist 17 446 € toetust. KIK-i poolt administreeritavate EL Ühtekuuluvusfondist toetatavate projektide Juhendmaterjalis 18 on kajastatud veeteenuse osutamisel kasutatavate varade arvestuslikud kasulikud eluead. Alljärgnevalt (vt Tabel 10) on Konkurentsiamet teinud väljavõtte KIK Juhendmaterjalis kajastatud veeteenuse osutamisel kasutatavate varade arvestuslikkest kasulikkest eluigadest:

17 Kehtib alates 01.01.2020; „käskkiri 20.11.2019 nr 1-2/2019-019“, mis on avalikustatud Konkurentsiameti veebilehel http://www.konkurentsiamet.ee . 18 Keskkonnaministri 01.07.2009.a määruse nr 34 lisa 2 “Juhendmaterjal projekti teostatavusuuringu, finants- ja majandusanalüüsi ning keskkonnamõjude eelhinnangu koostamiseks, kui projekti kaasrahastamise taotlus esitatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondile“ II osa p 10 kajastatud varade kasulikud eluead.

19 (24) Tabel 10 KIK poolt soovitatud veeteenuse osutamisel kasutatavate varade eluead

KIK soovitus (eluiga aastat)

1 Võrgustikud, torustikud 40

2 Tootmishooned 40

3 Reservuaarid ja mahutid 40

4 Masinad ja seadmed 15 Eestis tegutsevad vee-ettevõtjad lähtuvad veeteenuse osutamiseks kasutatava vara amortiseerimisel KIK Juhendmaterjalis kajastatud eluigadest, kuna materjalid veeteenuse osutamiseks vajalike süsteemide väljaehitamiseks on kõikidel vee-ettevõtjatel sarnased, siis on põhjendatud ka vastava vara amortiseerimine sarnase perioodi jooksul.

LA on oma raamatupidamises 2000.a-l valminud põhivara (pumbamaja ja veetorustik) esmakordselt soetusmaksumuses arvele võtnud 2011.a-l ning amortiseerib nimetatud vara ja 2012.a-l pumbamajas teostatud rekonstrueerimistöid (s.h seadmete paigaldus) 100 aasta vältel. Konkurentsiamet ei saanud 2015 Otsuses pidada põhjendatuks, et juba 11 aastat kasutusel olnud vara kajastuks veeteenuse hinnas nagu 2011.a-l investeeritud vara. Samuti ei pidanud Konkurentsiamet ega pea jätkuvalt põhjendatuks, et veeteenuse osutamiseks kasutatud vara amortiseeritakse teistest vee-ettevõtjatest märkimisväärselt erinevas tempos (100 aasta jooksul).

Seetõttu, olukorras, kus vee-ettevõtja varade väärtus raamatupidamises ei vasta tegelikule varade väärtusele (2000.a-l soetatud varad kajastusid raamatupidamises kui uued varad) ning põhivara kuluminormid ei vasta selle kasulikule elueale, selgitas amet, et LA-l tuleb Hinnataotluses kajastada 2000.a-l soetatud vara lähtuvalt Juhendi punktist 5.12 (reguleeritava vara ja kapitali kulu arvestus).

Alljärgnevas tabelis (vt Tabel 11) on LA jätkanud 2015 Otsusest lähtuvalt Juhendi punktist 5.12 kohast omavahendite ja laenukohustuste arvelt soetatud, veeteenuse osutamiseks kasutatavate ja vajalike põhivarade arvestust (ei sisalda liitumistasude ja sihtfinantseerimise arvel teostatud investeeringuid) nende varade osas, mille kapitalikulu normid raamatupidamises ei vasta nende tegelikule elueale (KIK Juhendmaterjalis kajastatule). Kuna varad väärtuses 24 639 € on soetatud 2000.a lõpul, siis piiraastaks ehk 2010.a-ks (2010.a alguses on varade seis võrdne 31.12.2009.a varade seisuga) on varade jääkväärtus perioodi alguses 17 976 € (24 639 –740,3719 × 9 = 17 976). Nimetatud varade keskmiseks jääkelueaks kujuneb 2010.a alguseks 24,28 aastat (24639/740,37 = 33,28; 33,28 - 9 = 24,28) ja kapitalikuluks järgnevatel perioodidel 740,4 € (17 976/24,28 = 740,4; vt Tabel 11 rida 9).

Tabel 11 LA reguleeritava põhivara ja kapitalikulu arvestus Juhendi p 5.12 lähtuvalt (enne regulatsiooniperioodi soetatud põhivara osas, mille kapitalikulu normid raamatupidamises ei vasta nende tegelikule elueale)

Nr Ühik 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

1

Enne piiraastat soetatud põhivara jääkmaksumus 31.12.2009 seisuga aasta alguses

PV jääkm enne p.a

€

17 976 17 976 17 976 17 976 17 976 17 976 17 976 17 976 17 976

2

Enne piiraastat soetatud põhivara jääkmaksumus (=algväärtus-enne piiraastat soetatud põhivara kapitalikulu)

€

14 274 13 534 12 793 12 053 11 313 10 572 9 832 9 091 8 351

3 Pärast piiraastat soetatud põhivara soetusmaksumus

PV jääkm pärast p.a €

3 078 3 078 3 078 3 078 3 078 3 078 3 078 3 078 3 078

4 Pärast piiraastat soetatud põhivara jääkmaksumus €

2 635 2 457 2 280 2 103 1 925 1 748 1 571 1 393 1 216

19 Kogu vara väärtusest 24 639 € moodustavad 21 656 € ulatuses hooned, torustikud elueaga 40 aastat (kapitalikulu aastas 541 €) ja seadmed 2 984 € ulatuses elueaga 15 aastat (kapitalikulu aastas 199 €). Kogu aastaseks kapitalikuluks KIK Juhendmaterjalis kajastatud eluigadega kujuneb 740 €.

20 (24)

5 Reguleeritava vara jääkväärtus 12-kuulise perioodi alguses RV0

€ 16 909 15 991 15 073 14 156 13 238 12 320 11 403 10 485 9 567

6 Investeeringud põhivarasse I € 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7 Müüdud või mahakantud põhivara M € 0 0 0 0 0 0 0 0 0

8 Enne piiraastat soetatud põhivara kapitalikulunorm

norm enne p.a

% 3,00 3,00 3,00 3,00 3,00 3,00 3,00 3,00 3,00

9 Enne piiraastat soetatud põhivara kapitalikulu Aenne

p.a € 740 740 740 740 740 740 740 740 740

10 sh torustikud, hooned* € 541 541 541 541 541 541 541 541 541

11 sh seadmed** € 199 199 199 199 199 199 199 199 199

12 Pärast piiraastat soetatud põhivara kapitalikulunorm

norm pärast p.a

% 5,76 5,76 5,76 5,76 5,76 5,76 5,76 5,76 5,76

13 Pärast piiraastat soetatud põhivara kapitalikulu

Apärast p.a €

177 177 177 177 177 177 177 177 177

14 sh torustikud, hooned* € 17 17 17 17 17 17 17 17 17

15 sh seadmed** € 161 161 161 161 161 161 161 161 161

16 Kapitalikulu kokku A € 918 918 918 918 918 918 918 918 918

17 Reguleeritava vara jääkväärtus 12-kuulise perioodi lõpus RV1

€ 15 991 15 073 14 156 13 238 12 320 11 403 10 485 9 567 8 649

18 Reguleeritav vara RV***

€ 9 508

*Torustikele, hoonetele on rakendatud kapitalikulunormi 2,5% ehk eluiga 40 aastat **Seadmetele on rakendatud kapitalikulunormi 6,67% ehk eluiga 15 aastat *** (RV0+RV1)/2+ KK ehk käibekapital (LA regulatsiooniperioodi müügituluks kujuneb käesoleva otsuse kohaselt 7998 € (vt Tabel 1 rida 8), millest lähtuvalt on käibekapital 400 € (7998 × 5 / 100 = 400)). Reguleeritav vara = (9567 + 8649)/2 + 400 = 9508

Tabelis 11 kajastatud andmete põhjal kujuneb enne 2015.a soetatud reguleeritud varade väärtuseks Juhendi p 5.12 lähtuvalt 9 508 € (vt Tabel 11 rida 18).

Kuna Juhendi punktist 5.12 tulenev kapitalikulu 918 € (regulatsiooniperioodil kujuneb enne piiraastat soetatud põhivaralt arvestatud kapitalikuluks 740,4 € (vt Tabel 11 rida 9 veerg 2023) ja pärast piiraastat soetatud põhivaralt arvestatud kapitalikuluks 177,3 € (vt Tabel 11 rida 13 veerg 2023), on leitud KIK Juhendmaterjalis osundatud kapitalikulunorme rakendades, peab Konkurentsiamet kapitalikulu summas 918 € veeteenuse hinnas põhjendatuks.

Juhendi p 5.12 alusel leitud reguleeritud vara väärtus 9508 € (vt Tabel 11 rida 18) on eeltoodust tulenevalt põhjendatud võtta aluseks ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 nimetatud põhjendatud tulukuse arvutamisel.

8.2. Põhjendatud tulukus

LA poolt taotletav veeteenuse hinda lülitatud tulukus summas 457 €

LA poolt esitatud Hinnataotluses soovib LA kooskõlastatavasse veeteenuse hinda lülitada tulukust summas 457 €.

Konkurentsiamet seisukoht tulukuse 457 € osas

ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 tulenevalt peab veeteenuse hind tagama põhjendatud tulukuse vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. Investeeritud kapitali leidmisel võetakse aluseks veeteenuse osutamiseks kasutatav ja valik põhivara, millele on lisatud käibekapital (vt käesoleva otsuse p 8.1).

Käesoleva otsuse punktis 8.1 on Konkurentsiamet lugenud põhjendatuks LA reguleeritava vara väärtuse summas 9 508 €. Juhendi punktist 6 lähtuvalt kontrollib Konkurentsiamet ettevõtja poolt veeteenuse hinda lülitatava tulukuse põhjendatust rakendades reguleeritava vara väärtusele 9 508

21 (24) € põhjendatud tulunormi (WACC) 4,81%. Seega lähtuvalt Juhendi punktist 6 kujuneb põhjendatud tulukuseks 457 € (reguleeritav vara 9508 tuh € × WACC 4,81% = 457 €). LA on Hinnataotluses soovinud lülitada veeteenuse hinda tulukust summas 457 €, mis ei ületa Juhendi punktis 6 toodud põhimõtete kohaselt arvutatud põhjendatud tulukuse summat 457 €.

ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 tulenevalt on põhjendatud lülitada veeteenuse hinda tulukust veeettevõtja poolt investeeritud kapitalilt summas 457 €.

ÜVVKS § 14 lg 10 lähtuvalt kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiseks on saadud toetust riiklikest või Euroopa Liidu vahenditest, lähtutakse veeteenuse hinna kooskõlastamisel tagastamatu abi saamiseks võetud kohustustest. Konkurentsiamet peab ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamiseks võetud kohustuste all silmas vee-ettevõtja suutlikust tagasi maksta veeteenuse osutamiseks vajalikke ja kasutatavate varade soetamiseks võetud laene. Nimetatud suutlikkuse hindamiseks teostab Konkurentsiamet vaba kassavoo analüüsi.

Kuna LA-l puuduvad regulatsiooniperioodil tagastamatu abi saamiseks võetud laenukohustused, puudub Konkurentsiametil vajadus läbi viia vabakassavoo analüüsi kontrollimaks ÜVVKS § 14 lg 10 täitmist.

9. Veeteenuse hind

Juhendi punkti 7.1 järgi on veeteenuse hindade arvutamise aluseks lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil (Tlubatud). Juhendi punkti 7.2 kohaselt lülitatakse veeteenuse hindadesse alljärgnevad kulud:

1. tegevuskulud; 2. kapitalikulu; 3. põhjendatud tulukus.

Juhendi punktist 7.3 tulenevalt kujuneb lubatud müügitulu alljärgneva võrrandi alusel:

Tlubatud = TK + A + PT,

kus:

Tlubatud - lubatud müügitulu; TK - tegevuskulud; A - kapitalikulu; PT - põhjendatud tulukus.

Juhendi punkti 7.5 järgi peab lubatud müügitulu jagamine erinevate veeteenuste vahel olema põhjendatud ja vastama alljärgnevale võrrandile:

kus:

Tlubatud - vastava veeteenuse lubatud müügitulu; n - veeteenus. Tulenevalt Juhendi punktist 7.6 leitakse lubatud müügitulu alusel konkreetsed veeteenuse hinnad järgmiselt:

,

kus:

- vastava veeteenuse lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil; mn - vastava ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse müügimaht regulatsiooniperioodil; hindn - vastava veeteenuse hind regulatsiooniperioodil.

22 (24) Metoodika p 2.12 kohaselt on regulatsiooniperiood 12-kuuline periood, mille kulud ja põhjendatud tulukus on aluseks hindade arvutamisel.

Käesoleva otsuse punktis 5 on Konkurentsiamet põhjendatuks lugenud LA poolt prognoositud müügimahu, punktis 6 tegevuskulud, punktis 8 kapitalikulu ning põhjendatud tulukuse, millede summa moodustab LA veeteenuse lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil (vt Tabel 2 rida 10 veerg „Tasu võetud vee eest“).

Tabel 2 Veeteenuse hinna kujunemine

rida Veeteenuse hind ühik Tasu võetud vee

eest

1 Müügimaht m³ 3145

2 Mittekontrollitavad kulud € 398

3 Vee erikasutusõiguse tasu € 347

4 Maamaksu kulu € 51

5 Kontrollitavad kulud € 6225

6 Elektrienergia kulu € 625

7 Muud tegevuskulud € 5600

8 Kapitalikulu € 918

9 Põhjendatud tulukus € 457

10 Lubatud müügitulu € 7998

11 Veeteenuse hind €/m³ 2,54

KonkS § 181 on sätestatud eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava ettevõtja kohustus pidada eraldi arvestust iga toote või teenusega seotud tulude ja kulude kohta, lähtudes järjepidevalt kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest, mis tuleb selgelt kindlaks määrata ettevõtja sise-eeskirjades. Tulude ja kulude arvestus peab võimaldama hinnata, kas ettevõtja toote või teenuse hind on mõistlikus vahekorras toote või teenuse väärtusega.

ÜVVKS § 72 lg 1 kohaselt peab vee-ettevõtja lisaks KonkS §-s 181 sätestatud nõude täitmisele pidama oma raamatupidamises kulude kohta eraldi arvestust järgmiste tegevuste kaupa:

1) veevarustus; 2) reovee ärajuhtimine ja puhastamine; 3) sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine; 4) käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud tegevustega seotud lisateenused; 5) liitumistasud

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest; 6) muu tegevus.

KonkS § 181 ja ÜVVKS § 72 lg 1 täitmine vee-ettevõtja poolt võimaldab Konkurentsiametil hinnata, kas iga teenuse osutamiseks tehtavad kulud saavad kaetud vastava teenuse hinnaga.

Kuna LA osutab tegevuspiirkonnas ainult võetud vee teenust ning vee-ettevõtja tegevuskulud on seotud ainult vee tootmise, puhastamise ja edastamisega tarbijatele, on LA lülitanud kõik veeteenusega seotud kulud võetud vee teenuse hinda.

LA veeteenuse müügitulu jagamisel Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud müügimahuga on saadud veeteenuse hind.

23 (24)

10. Lubatud müügitulu kooskõlastatavate veeteenuste hindadega

Vastavalt Juhendi punktile 7.5 kontrollib Konkurentsiamet, et erinevate veeteenuste hindadega saadav tulu (7998 €, vt Tabel 3 veerg Müügitulu rida 1) ei ületa ÜVVKS § 14 lg 2 sätestatud alustel kujunenud lubatud müügitulu (7998 €, vt Tabel 1 veerg 2023 rida 8). Tabel 3 Veeteenuse müügitulu regulatsiooniperioodil

rida Müügimaht

m3 Hind €/m3

Müügitulu €

1 Tasu võetud vee eest 3145 2,54 7998

2 Lubatud müügitulu 7998

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KonkS § 181; ÜVVKS § 72 lg 1, 2, 3; ÜVVKS § 14; ÜVVKS § 142 ja Juhendist,

otsustan:

Kooskõlastada AÜ Laevaankur poolt kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hind alljärgnevalt:

Tasu võetud vee eest 2,54 €/m³

AÜ-l Laevaankur ei ole õigust lisada kooskõlastatud hinnale käibemaksu, kuna temale ei laiene KMS § 24 nimetatud maksukohustuslase õigused ja kohustused. Kui AÜ Laevaankur staatus maksukohustuslasena muutub (mitte-käibemaksukohustuslasest käibemaksukohustuslaseks) on ettevõtja kohustatud esitama Konkurentsiametile taotluse uue veeteenuse hinna kooskõlastamiseks.

Lähtuvalt ÜVVKS § 141 lg 1 määrab vee-ettevõtja vastavalt ÜVVKS § 142 kooskõlastatud veeteenuse hinna 60 päeva jooksul pärast hinna kooskõlastamise otsuse vastuvõtmist ja avalikustab selle vähemalt 30 päeva enne hinna kehtima hakkamist kohaliku omavalitsuse üksuse või vee-ettevõtja veebilehel ning üks kord vähemalt ühes kohalikus või maakonna ajalehes.

Tulenevalt ÜVVKS § 142 lg 6 on vee-ettevõtja kohustatud jälgima oma tegevusest sõltumatuid asjaolusid, mis mõjutavad veeteenuse hinda, ning teavitama Konkurentsiametit hiljemalt 30 päeva jooksul arvates asjaolu ilmnemisest, mis võib mõjutada veeteenuse hinda rohkem kui 5 protsendi võrra. Konkurentsiamet otsustab 30 päeva jooksul sellise teabe saamisest arvates, kas ja millise tähtaja jooksul peab vee-ettevõtja esitama uue hinnataotluse.

Käesoleva otsusega mittenõustumisel on ettevõtjal õigus esitada 30 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus otsuse tühistamiseks halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

24 (24) Kertu Saul hinnaregulatsiooni osakonna juhataja

OTSUS

07.05.2021 nr 9-3/2021-005

MTÜ Pirnipuu Vesi veeteenuse hinna kooskõlastamine

1. Haldusmenetluse alustamine

22.04.2021 esitas MTÜ Pirnipuu Vesi (edaspidi PV) Konkurentsiametile digiallkirjastatud taotluse veeteenuse hinna kooskõlastamiseks (edaspidi Hinnataotlus).

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse 1 (edaspidi ÜVVKS) § 142 lg 1 kohaselt, kui veeettevõtja tegevuspiirkond asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on 2000 inimekvivalenti (edaspidi ie-d) või enam, koostab ta Hinnataotluse ning esitab selle enne veeteenuse hinna kehtestamist koos põhiteenustega seotud teenuste hinnakirja ja muu hinnataotluse aluseks oleva dokumentatsiooniga kooskõlastamiseks Konkurentsiametile.

Hinnataotluse kohaselt osutab PV veeteenust Maardu linnas Soosaare I elurajooni Pirnipuu puiestee tegevuspiirkonnas, mis asub reoveekogumisalal „Tallinn ja ümbrus“ registrikoodiga RKA0370010 reostuskoormusega 499 581 ie-d.

ÜVVKS § 142 lg 1 lähtuvalt esitas PV veeteenuse hinna kooskõlastamiseks Konkurentsiametile.

ÜVVKS § 14 lg 1 kohaselt võib veevarustuse ning reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest võtta alljärgnevaid tasusid (edaspidi veeteenuse hind): 1) tasu võetud vee eest; 2) tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest; 3) tasu sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest;

4) abonenttasu.

ÜVVKS § 14 lg 2 kohaselt kujundatakse veeteenuse hind selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud: 1) põhjendatud tegevuskulude katmine; 2) investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse

tagamiseks; 3) keskkonnanõuete täitmine; 4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 5) põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt; 6) ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamine

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava alusel konkreetses arenduspiirkonnas, kus

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/105072013006?leiaKehtiv

2 (30)

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi.

ÜVVKS § 14 2 lg 1 tulenevalt peab Hinnataotluse aluseks olev dokumentatsioon Konkurentsiametil võimaldama kontrollida, et taotletud hind sisaldaks üksnes ÜVVKS § 14 lg 2 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust.

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg 1 tulenevalt on Konkurentsiametil õigus määrata kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm. HMS § 5 lg 1 tulenevalt on Konkurentsiamet välja töötanud ja avaldanud oma koduleheküljel hinna taotlemise vormid (edaspidi Küsimustik) exceli tabelite kujul: „Detailne küsimustik vee-ettevõtjatele“ ja „Lihtsustatud küsimustik vee-ettevõtjatele“ 2. Küsimustikud on välja töötatud konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 181; ÜVVKS § 72 lg 1, 2, 3 ja ÜVVKS § 14 lg 1, 2

lähtuvalt ning täidetult sisaldavad andmeid, mis vastavalt ÜVVKS § 142 lg 1 võimaldavad Konkurentsiametil kontrollida, et taotletud hind sisaldaks üksnes ÜVVKS § 14 lg 2 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust. Küsimustike täitmisel on võimalik juhinduda Konkurentsiameti poolt välja töötatud ja koduleheküljel avaldatud „Hinnataotluse esitamise juhendist“ 3.

ÜVVKS § 14 lg 9 lähtuvalt töötas Konkurentsiamet välja juhendi “Veeteenuse hinna arvutamise soovituslikud põhimõtted” (edaspidi Juhend) ning avaldas selle oma koduleheküljel4. Juhendi välja töötamisel on arvestatud ÜVVKS § 14, 141, 142 sätetega, millest lähtuvalt kujuneb veeteenuse hind vee-ettevõtja põhjendatud kulude, kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse jagamisel müügimahuga (Juhendi p-d 7.3; 7.5; 7.6), s.t kulupõhiselt. Juhend on hinnataotluse kooskõlastamise käigus halduseeskirjana Konkurentsiametile abistavaks vahendiks ning on Konkurentsiametile siduv. Juhendi eesmärk on sõnastada metoodilised alused, millest Konkurentsiamet lähtub talle ÜVVKS alusel pandud hinnaregulaatori ülesannete täitmisel. Halduseeskirja normid omandavad faktilise välismõju nende kohaldamise tulemusena. Juhendit kohaldades järgitakse võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtet. Juhendis kasutatud põhimõtted on kooskõlas ÜVVKS § 16 lg 9 ja 10 alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud määrusega „Veeteenuse ajutise hinna kehtestamise kord ja tingimused“5 (edaspidi Vee Määrus). Vee Määrust rakendatakse ÜVVKS § 16 lg 9 alusel ajutise veeteenuse hinna kehtestamisel juhul, kui vee-ettevõtja osutab veeteenust hinnaga, mis ei vasta ÜVVKS § 14 lg 2 sätestatule ning vee-ettevõtja on jätnud täitmata Konkurentsiameti ettekirjutuse.

ÜVVKS § 142 lg 7 kohaselt peab vee-ettevõtja Konkurentsiametil lubama käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisel kontrollida oma raamatupidamist, põhjendama veeteenuse hinna moodustamise aluseid ning andma oma majandustegevuse kohta vajalikke selgitusi.

ÜVVKS § 142 lg 9 kohaselt on Konkurentsiametil ja kohalikul omavalitsusel õigus nõuda veeettevõtjalt ja vee-ettevõtjaga seotud füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende

2 Avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: http://www.konkurentsiamet.ee rubriigis Vesi, soojus/ Vesi/ Hindade kooskõlastamine. 3 Avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: http://www.konkurentsiamet.ee rubriigis Vesi, soojus/ Vesi/ Hindade kooskõlastamine 4 Juhend on avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: http://www.konkurentsiamet.ee rubriigis Vesi, soojus/ Vesi/ Hindade kooskõlastamine. Juhendit rakendatakse veeteenuse hindade kooskõlastamisel sarnaselt ja ühetaoliselt kõigi Konkurentsiameti regulatsiooni alla kuuluvate vee-ettevõtjate tegevuse analüüsimisel ning hindade kooskõlastamisel ebavõrdse kohtlemise vältimiseks. Nimetatud juhendit võivad kasutada ka kohalikud omavalitsused veeteenuse hindade kooskõlastamisel. 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/105112010005

3 (30) esindajatelt, samuti riigiasutustelt ja nende ametiisikutelt lisaandmeid, kui ÜVVKS-s sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikud andmed ei ole avalikult kättesaadavad.

ÜVVKS § 142 lg 4 kohaselt tehakse hinnataotluse kooskõlastamise otsus 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Eriti keeruka või töömahuka taotluse menetlemisel võib Konkurentsiamet või kohalik omavalitsus pikendada seda tähtaega 90 päevani, teatades tähtaja pikendamisest taotluse esitajale enne esialgse tähtaja möödumist.

ÜVVKS § 142 lg 11 kohaselt peatub hinnataotluse menetlemise tähtaeg, kui Konkurentsiametile ei ole esitatud tema nõutud teavet, mis on vajalik hinnataotluse kooskõlastamiseks.

2. Menetlusosaline

PV on kantud äriregistrisse mittetulundusühinguna 07.06.2011, registrikood 80328559 ja aadress Narva mnt 13, Tallinn, Harju maakond, 10151. Mittetulundusühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Alates 30.06.2019 on PV registreeritud käibemaksukohustuslasena.

3. Menetluse käik

13.11.2019 kooskõlastas Konkurentsiamet otsusega nr 9-3/2019-010 PV veeteenuse hinna. Otsuse tegemise ajal oli teada, et ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise projekti valmimise järel hakkab PV ostma veeteenuseid AS-ilt Tallinna Vesi ning muutub oluliselt sisse ostetavate veeteenuste kulu.

11.08.2020 teavitas PV Konkurentsiametit, et on hakanud ostma veeteenust AS-ilt Tallinna Vesi.

12.08.2020 saatis Konkurentsiamet PV-le e-kirja, milles märkis, et seoses AS-ilt Tallinna Vesi teenuste ostmisega tuleb PV koostada veeteenuse hinnataotlus ja esitada see kooskõlastamiseks Konkurentsiametile.

17.08.2020 saatis PV Konkurentsiametile üle vaatamiseks hinnataotluse tabelid.

02.09.2020 saatis Konkurentsiamet PV-le märkused 17.08.2020 esitatud tabelite kohta, tuues välja puudused (regulatsiooniperioodi ehk 2021.a andmete lisamine, 2019.a tegelike andmete esitamine, investeeringute tegelike andmete esitamine).

08.09.2020 esitas PV teistkordselt Konkurentsiametile üle vaatamiseks hinnataotluse tabelid.

09.10.2020 saatis Konkurentsimet PV-le märkused 08.09.2020 esitatud tabelite kohta: jätkuvalt esitamata 2019.a tegelikud andmed; ostetavate teenuste hinnad esitada ilma käibemaksuta; esitada planeeritavate investeeringute andmed; mitmed küsimused ja tähelepanu juhtimised ebaloogilistele andmetele. Lisaks palus amet esitada PV raamatupidamises arvel olevate põhivarade andmed seisuga 30.09.2020.

02.11.2020 saatis PV Konkurentsiametile selgitusi ja lisaandmeid vastuseks ameti 09.10.2020 kirjale ning korrigeeritud veeteenuse hinnataotluse tabelid.

02.12.2020 juhtis Konkurentsiamet PV tähelepanu, et esitamata on 09.10.2020 küsitud põhivarade andmed, mis sisaldaks iga varaobjekti kohta vähemalt järgmiseid andmeid: vara

4 (30) nimetus, soetamise aeg, amortisatsiooninorm, akumuleeritud kulum, jääkmaksumus, finantseerimise allikas (oma- ja laenuvahendid, liitumistasud, tagastamatu abi).

03.12.2020 saatis PV e-kirja, millega soovis pikendada põhivarade esitamise tähtaega kuni 07.01.2021, kuna raamatupidamisfirma oli COVID-19 juhtumi tõttu eneseisolatsioonis. Samal päeval, 03.12.2020, nõustus Konkurentsiamet pikendama põhivarade andmete esitamise tähtaega kuni 07.01.2021.

06.01.2021 esitas PV Pirnipuu puiestee ühisveevärgi ja kanalisatsiooni uuendamise ja laiendamise projekti elluviija ALG Liisingu AS andmed rajatud varade maksumuste kohta (trasside omahinna arvutus, ALG Liisingu pearaamatu väljavõte, objekti üleandmise akt).

21.01.2021 juhtis Konkurentsiamet PV tähelepanu asjaolule, et pole esitatud andmeid Pirnipuu pst investeeringuga seotud varade PV raamatupidamises kajastamise kohta. See tähendab, et puuduvad andmed varade arvele võtmise aja ja neile määratud kasuliku eluea kohta. Viimased on vajalikud veeteenuse hinda lülitatava kapitalikulu (kulumi) ja tulukuse hindamiseks.

27.01.2021 esitas PV oma raamatupidamises arvele võetud varade andmed ameti poolt küsitud detailsusega.

09.02.2021 saatis Konkurentsiamet PV-le küsimused AS-ilt Tallinna Vesi ostetud veeteenuste mahtude ja elektritarbimise kohta ning palus esitada täiendavaid dokumente PV raamatupidamises kajastatud põhivarade maksumuste kujunemise kohta.

Paralleelselt veeteenuse hinna põhjendatuse hindamisega viis Konkurentsiamet läbi menetlust PV poolt Pirnipuu puiestee kinnistu omanikule esitatud liitumistasu suuruse põhjendatuse kontrollimiseks.

Perioodil 16.02.2021 kuni 19.04.2021 toimus Konkurentsiameti ja PV vahel kirjavahetus Pirnipuu puiestee ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatiste maksumuse kujunemise detailsete andmete osas. Ameti eesmärk oli välja selgitada nii veeteenuse hinnas kajastuv kui ka liitumistasu arvestuses põhjendatuks peetav varade maksumus.

15.04.2021 saatis Konkurentsiamet Exceli tabelite kujul oma esialgse seisukoha PV veeteenuse hinna komponentide kohta.

19.04.2021 esitas PV Konkurentsiametile viimased selgitused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni varade maksumuse kohta.

22.04.2021 esitas PV Konkurentsiametile digiallkirjastatud Hinnataotluse, milles oli arvesse võetud ameti poolt 15.04.2021 esitatud seisukohad.

26.04.2021 saatis Konkurentsiamet Maardu Linnavalitsusele järelepärimise arvamuse saamiseks PV poolt teostatud ja teostatavate ühisveevärgi investeeringute vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale vastavalt ÜVVKS § 142 lg 10 sätestatule.

05.05.2021 esitas PV Konkurentsiametile korrigeeritud Hinnataotluse võttes arvesse ameti seisukohti, mis tuginesid PV poolt 19.04.2021 e-kirjas varade kohta antud selgitustele.

07.05.2021 registreeriti Konkurentsiametis Maardu Linnavalitsuse vastus, mille kohaselt on PV poolt teostatud ja teostatavad ühisveevärgi investeeringud vastavuses kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga.

5 (30) Konkurentsiameti koduleheküljel avalikustatud „Hinnataotluse esitamise juhendi“5 p 4.1 näeb ette, et kui ettevõtja esitab veeteenuse hinna kooskõlastamiseks I poolaastal (01.01–30.06), täidetakse Küsimustiku veerg „hinna arvutus 12 kuu andmete alusel“ jooksva majandusaasta andmetega. Tulenevalt asjaolust, et PV esitas allkirjastatud Hinnataotluse 22.04.2021 ehk 2021.a I poolaastal, analüüsis Konkurentsiamet veeteenuse hinna põhjendatust 2021.a 12 kuu andmete ehk regulatsiooniperioodi andmete alusel.

Regulatsiooniperiood on 12-kuuline periood, mille kulud ja põhjendatud tulukus on aluseks veeteenuse hinna arvutamisel (Juhendi punkt 2.12). 12-kuuline periood on võetud hindade arvutamise aluseks selleks, et Konkurentsiametil oleks võimalik kontrollida ettevõtte poolt esitatud andmete õigsust (Konkurentsiametil on võimalik kontrollida Äriregistri teabesüsteemist6 ettevõtja majandusaasta aruandeid s.t 12 kuu andmeid) ning hinnata selle põhjal muuhulgas vee-ettevõtja poolt koostatud prognooside ning seeläbi ka veeteenuse hinna arvutamise aluseks olevate kulude, kapitalikulu ja tulukuse õigsust. 12-kuuline periood ei tähenda samas aga seda, et veeteenuse hinnad peaksid kehtima 12 kuud. 12 kuu prognoositavad kulud on hinna arvutamise aluseks. Kui ettevõtja leiab, et kooskõlastuse aluseks olnud kulud, kapitalikulu ja tulukus ei taga enam ÜVVKS § 14 lg 2 loetletut, siis võib ta tulla uuesti hinda kooskõlastama järgneva 12 kuu andmete alusel.

05.05.2021 registreeritud Hinnataotlusega PV poolt kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hind kujuneb alljärgnevas tabelis (vt Tabel 1) kajastatud tegevuskulude, kapitalikulu, tulukuse ja müügimahu alusel.

Tabel 1 PV veeteenuse hinna komponendid

rida Näitaja ühik 2021

1 Tegevuskulud tuh € 20,13

2 Teiselt vee-ettevõtjalt ostetav veeteenus tuh € 9,49

3 Elektrienergia kulu tuh € 0,24

4 Muud tegevuskulud tuh € 10,40

5 Kapitalikulu tuh € 4,10

6 Tulukus tuh € 9,74

7 Kokku müügitulu tuh € 33,97

8 Võetud vee müügimaht tuh m3 9,80

9 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht tuh m3 9,80

10 Müügimaht kokku tuh m3 19,60

Konkurentsiamet teostab analüüsi PV poolt taotletud tasu võetud vee eest aluseks olevatele tegevuskuludele, kapitalikulule, tulukusele ja müügimahule (vt Tabel 1, veerg 2021). Konkurentsiamet on seisukohal, et PV poolt kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hind on põhjendatud üksnes juhul, kui selle kujunemise alused vastavad ÜVVKS § 14 lõikes 2 toodud nõuetele.

Alljärgnevalt esitab Konkurentsiamet seisukohad PV poolt taotletud veeteenuse hinna (tasu võetud vee eest, tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest, põhiteenustega seotud teenuste

5 http://www.konkurentsiamet.ee rubriigis Vesi, soojus/ Vesi/ Hindade kooskõlastamine 6 https://ariregister.rik.ee/

6 (30) hinnad) kujunemise aluseks olevate summaarsete kulude kohta hinnakomponentide lõikes (vt Tabel 1, read 1 - 10) võttes arvesse ettevõtja poolt esitatud andmeid ja menetluse käigus saadud selgitusi.

4. Taotleja üldiseloomustus

MTÜ Pirnipuu Vesi on Maardu Linnavolikogu 28.08.2018 otsusega nr 46 7 määratud veeettevõtjaks Maardu linnas Soosaare I elurajoonis Pirnipuu puiestee tegevuspiirkonnas.

PV poolt oma tegevuspiirkonnas rakendatavad veeteenuse hinnad on kooskõlastatud Konkurentsiameti 13.11.2019 otsusega nr 9-3/2019-010. Ülevaade PV kehtivatest ja taotletavatest veeteenuse hindadest on kajastatud alljärgnevas tabelis

Tabel 2 Kehtivad ja kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hinnad

rida ühik kehtiv hind

taotletav hind

muutus %

1 Tasu võetud vee eest €/m3 1,99 1,41 -29,1

2 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest €/m3 4,60 2,03 -55,8

Põhiteenustega seotud lisateenused

3 Tehniliste tingimuste väljastamine €/tk 25,00 25,00 0,0

4 Projektide ja tööde kooskõlastamine €/tk 15,00 15,00 0,0

5 Veemagistraalide sulgemised (min arves. aeg 1 tund) €/tk 100,00 100,00 0,0

6 Veeühenduse sulgemine €/tk 40,00 40,00 0,0

7 Veeühenduse avamine €/tk 40,00 40,00 0,0

8 Plommi eemaldamine /paigaldamine tellimustööna €/tk 15,00 15,00 0,0

Hinnataotluse kohaselt on hinna muutuse peamiseks põhjuseks kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja –-kanalisatsiooni arendamise kavas ettenähtud ja teostatud investeeringute lülitamine veeteenuse hinda ning muudatused veeteenuse toimimises.

ÜVVKS § 14 lg 3 mõttest8 lähtuvalt kooskõlastab Konkurentsiamet tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest reoveele, mis ei ületa kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas sätestatud maksimaalseid reoainete sisaldusi (reostusnäitajate piirväärtusi) või vee-ettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise lepinguga kehtestatud maksimaalseid reoainete sisaldusi või

7 Leitav h ps://atp.amphora.ee/maardulv/index.aspx?itm=217295 8 ÜVVKS § 14 lg 3 kolmanda lause kohaselt võib lisaks veeteenuse hinnale kehtestada ülenormatiivse reostuse

tasu. Ülenormatiivse reostuse tasu ei kuulu kooskõlastamisele Konkurentsiametiga, kuna nimetatud tasu näol on tegemist vee-ettevõtja kliendile esitatava rahalise nõudega, mis on seotud reoveepuhasti töörežiimi taastamise ja ühiskanalisatsioonisüsteemi korrastamisega (vt ÜVVKS-i juurde kuuluvat „Seletuskirja monopolide ohjeldamise seaduse eelnõu (597SE) esimeseks lugemiseks esitatud muudetud tekstile“ ÜVVKS § 14 lg 3 kohta http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a1b6818e-28d9-2be32395- bdabe3348660/Monopolidele%20hinnapiirangute%20kehtestamise%20seadus/; seletuskiri esimese lugemise teksti juurde, lk 9 esimese lõigu kaks viimast lauset). Rahalise nõude kahjude suuruse saab kindlaks määrata vaid vee-ettevõtja ise, kuna kahjud on seotud konkreetse ülereostuse tagajärjel tekkinud kuludega seoses reoveepuhasti töörežiimi taastamise ja ühiskanalisatsioonisüsteemi korrastamisega, mistõttu ei kuulu ülenormatiivse reostuse tasu Konkurentsiametiga kooskõlastamisele.

7 (30) ÜVVKS § 10 lõike 2 alusel kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete maksimaalseid piirväärtusi. Vee-ettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni kasutamise lepingutes maksimaalsete reoainete sisalduste mittekokkuleppimisel ja olukorras, kus ÜVVKS § 10 lõike 2 alusel kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete maksimaalseid piirväärtused rikuksid reoveepuhasti töörežiimi on oluline, et ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused oleksid määratletud kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatavas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas (ÜVVKS § 8 lg 4 p 2), kuivõrd ÜVVKS § 10 lg 1 kohaselt peab vee-ettevõtja tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu. ÜVVKS § 8 lg 4 p 2 kohaselt kinnitab ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused kohaliku omavalitsuse volikogu ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas. ÜVVKS § 8 lg 6 järgi on vee-ettevõtja kohustatud vastu võtma kliendilt reovett, mille reoainete kontsentratsioonid ei ületa ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga kehtestatud piirväärtusi või mis ei kahjusta ühisveevärki ja –kanalisatsiooni ning ei põhjusta puhastusprotsessi häireid.

Maardu Linnavolikogu on 16.06.2020 määruses nr 74 „Maardu linna ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni liitumise ja kasutamise eeskiri“ 9 (edaspidi Eeskiri) kinnitanud ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate järgmised piirväärtused (vt Tabel 3).

Tabel 3 Maardu linna reostusnäitajate piirväärtused

Reostusnäitaja Tähis Mõõtühik Piirväärtus Piirväärtus

A B C 1 2

Vesinikioonide minimaalne sisaldus reovees pHmin pH-ühik 6,50 5,00

Vesinikioonide maksimaalne sisaldus reovees pHmax pH-ühik 8,50 11,50

Heljuvainesisaldus mg/l 500,00 2000,00

Biokeemiline hapnikutarve BHT7 mg/l 375,00 1500,00

Keemiline hapnikutarve KHT mg/l 750,00 2500,00

Polaarsete süsivesinike sisaldus mg/l 50,00 300,00

Naftasaadustesisaldus mg/l 5,50 22,00

Üldlämmastikusisaldus mg/l 125,00 225,00

Ühealuseliste fenoolide sisaldus mg/l 2,90 11,60

Pindaktiivsete ainete sisaldus mg/l 44,00 176,00

Üldfosforisisaldus mg/l 15,00 28,50

Eeskirja kohaselt loetakse eelneva tabeli veerus 1 märgitud piirväärtuseid ületav reovesi ülenormatiivselt reostunuks. Seega kehtib Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud veeteenuse hind PV klientidele, kelle poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate kontsentratsioonid ei ületa tabelis 3 kajastatud piirväärtust 1 (vt Tabel 3 veerg Piirväärtus 1).

9 Leitav https://www.riigiteataja.ee/akt/430062020012

8 (30) Järgnevas tabelis (vt Tabel 4) on kajastatud PV ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi iseloomustavad üldised näitajad aastatel 2018-2021.

Tabel 4 PV üldiseloomustus

rida ühik 2018 2019 2020 2021

1 Võetud vee müügimaht tuh m3 6,13 8,24 8,85 9,80

2 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht tuh m3 6,13 8,24 8,85 9,80

3 Võetud vee teenuse tarbijaid abonent 55 67 77 90

4 Reoveeteenuse tarbijaid abonent 55 67 77 90

5 Ühisveevärgi torustike pikkus km 0,8 0,8 2,2 2,2

6 Ühiskanalisatsiooni torustike pikkus km 0,8 0,8 1,6 1,6

7 Reoveepumplate arv tk 1 1 1 1

8 Mõõdukaevude arv tk - - 3 3 Kõik PV veeteenuse kliendid kasutavad nii ühisveevärgi kui ka –kanalisatsiooni teenust. Piirkonnas toimuva arendustegevuse tulemusel suureneb veeteenuse tarbijate arv pidevalt. Alates 2020.a augustist ostab PV tarbijate veega varustamiseks vett AS-ilt Tallinna Vesi ning tarbijate poolt ühiskanalisatsiooni juhitud reovesi suunatakse ärajuhtimiseks ja puhastamiseks AS Tallinna Vesi ühiskanalisatsiooni. AS-ilt Tallinna Vesi ostetavate veeteenuste mahtude mõõtmiseks võeti 2020.a-l kasutusele 3 mõõdukaevu.

5. Müügimaht ja veekadu

Müügimahule hinnangu andmine on oluline, kuna veeteenuse hind saadakse vastava veeteenuse lubatud müügitulu jagamisel müügimahuga. Mida väiksem on müügimaht, seda suuremaks kujuneb veeteenuse hind.

Kaalutlusi, kas ettevõtja poolt esitatud ning veeteenuse hinna kujunemise aluseks olevad müügimahud on põhjendatud, teostab Konkurentsiamet tuginedes Juhendi punktile 4.1, millest lähtuvalt kasutatakse müügimahu analüüsimisel alljärgnevaid meetodeid:

1) müügimahu dünaamika (sh eelmiste perioodide müügimahud, majandusprognoosid, pikaajalises arengukavas prognoositav veetarbimine, jm näitajaid); 2) tarbijate arvu dünaamika ja prognoos.

5.1. Võetud vee müügimaht

PV prognoositud võetud vee müügimaht 9,80 tuh m3

Hinnataotluse kohaselt prognoosib PV regulatsiooniperioodil oma tegevuspiirkonnas klientidele müüdava vee mahuks 9,80 tuh m3.

Konkurentsiameti seisukoht võetud vee müügimahu 9,80 tuh m3 kohta

PV tegevuspiirkonna võetud vee müügimahule hinnangu andmiseks koostas Konkurentsiamet PV poolt esitatud andmete alusel alljärgneva tabeli (vt Tabel 5).

Tabel 5 Võetud vee müügimaht

rida Näitaja ühik 2018 2019 2020 2021

9 (30)

1 Võetud vee müügimaht tuh m3 6,13 8,24 8,85 9,80

2 muutus võrreldes eelneva aastaga % 2,9 34,4 7,4 10,7

3 Võetud vee teenuse abonentide arv tk 55 67 77 90

4 Abonentide arvu muutus tk - 12 10 13

5 Võetud vee müügimaht abonendi kohta m3 aastas 111,5 123,0 114,9 108,9

6 Ühisveevärgi torustike pikkus km 0,8 0,8 2,2 2,2

Taotlusega esitatud andmetel oli võetud vee müügimaht 2018.a-l 6,13 tuh m3 ja kasvas 2020.aks 8,85 tuh m3-ni (vt Tabel 5 rida 1 veerud 2018-2020). Samal ajal kasvas teenuse tarbijate arv 22 abonendi võrra. Piirkonnas tehtavate kinnisvaraarenduste alusel on PV regulatsiooniperioodil planeerinud 13 abonendi lisandumist ja võetud vee müügimahuks 9,80 tuh m3.

PV selgitusel valmis Pirnipuu puiesteel 2019.a-l 6 ridaelamut kokku 18 korteriga ning lähiajal valmib veel 4. Käesolevaks ajaks on üle poole uutest eluruumidest võetud kasutusse. Võttes arvesse piirkonnas tehtud ja planeeritavaid arendusi, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks PV hinnangut 13 uue abonendi lisandumiseks regulatsiooniperioodil ehk 2021.a-l.

2021.a-ks prognoositud müügimahule hinnangu andmisel võtab Konkurentsiamet arvesse 2020.a-l toiminud muutuseid: kogu ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteem uuendati ning klientide poolt tarbitud vee koguseid hakati mõõtma kaasaegsete kaugloetavate arvestitega. Varem kasutatud arvestite mõõtetäpsuses ja klientide näitude esitamise korrapärasuses võis esineda vajakajäämisi. PV poolt esitatud andmetel oli perioodil august 2020 kuni jaanuar 2021 ühe tarbija keskmiseks tarbimismahuks 9,06 m3 kuus, mis teeb ühe kliendi aastaseks tarbimiseks 108,7 m3 (9,06 × 12 = 108,7). Regulatsiooniperioodiks prognoositud andmetel kujuneb ühe abonendi keskmiseks tarbimiseks 108,9 m3, mis on sisuliselt võrdne viimase poole aasta tegelike andme alusel kujunenud mahuga. Konkurentsiamet peab põhjendatuks ühe abonendi keskmist veetarbimist 108,9 m3, kuna see põhineb perioodi august 2020 kuni jaanuar 2021 tegelikel mahtudel, mis on mõõdetud uute ja kaasaegsete kaugloetavate arvestitega.

Eelnevalt põhjendatuks peetud klientide arvu 90 abonenti ning ühe abonendi keskmise tarbimise 108,9 m3 alusel peab Konkurentsiamet põhjendatuks regulatsiooniperioodiks prognoositud võetud vee müügimahtu 9,80 tuh m3 (90 × 108,9 / 1000 = 9,80).

5.2. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht

PV prognoositud reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht 9,80 tuh m3

Hinnataotluse kohaselt prognoosib PV regulatsiooniperioodil oma tegevuspiirkonnas klientidele osutatava reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse müügimahuks 9,80 tuh m3.

Konkurentsiameti seisukoht reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu 9,80 tuh m3

kohta

Ettevõtjalt saadud selgituste kohaselt kasutavad kõik piirkonna võetud vee teenuse tarbijad ka reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenust. Maardu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

10 (30) liitumise ning kasutamise eeskirja 10 § 31 lg 1 kohaselt võrdsustatakse kliendi poolt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega.

Kuna kõik PV kliendid kasutava nii võetud vee kui reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenust, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kohaselt võrdsustatakse reovee maht võetud vee mahuga ning põhjendatud võetud vee müügimaht on 9,80 tuh m3 (vt otsuse p 5.1), siis on põhjendatud ka reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht 9,80 tuh m3.

5.3. Põhiteenustega seotud lisateenuste müügimaht

Lisaks veeteenuse hinnale soovib PV kooskõlastada põhiteenustega seotud lisateenuste hinnakirja.

PV poolt kooskõlastamiseks esitatud põhiteenustega seotud teenuste müügimahtude andmed on järgmised:

rida Teenus Ühik Teenuse maht

1 Tehniliste tingimuste väljastamine tk 1

2 Projektide ja tööde kooskõlastamine tk 1

3 Veemagistraalide sulgemised (min arves. aeg 1 tund) tk 1

4 Veeühenduse sulgemine tk 1

5 Veeühenduse avamine tk 1

6 Plommi eemaldamine /paigaldamine tellimustööna tk 1

Konkurentsiameti seisukoht põhiteenustega seotud teenuste müügimahtude kohta

Esitatud Hinnataotlusega soovib PV kooskõlastada tasud põhiteenustega seotud teenustele (lisateenustele). Kehtivad lisateenuste hinnad on kooskõlastatud ameti 13.11.2019 otsusega nr 9- 3/2019-010. Kuna ettevõtte tegevuspiirkond on väga väike, siis on nõudlus teenuste järele samuti väike, kuid mitte olematu. Regulatsiooniperioodiks lisateenuste mahtude prognoosimisel on PV arvesse võtnud varasemaid kogemusi ja teostatud investeeringuid.

Konkurentsiamet peab põhjendatuks PV poolt põhiteenustega seotud lisateenuste mahtude prognoosimisel lähtumist varasematest kogemustest ja investeeringute mõjust teenuste nõudlusele, mistõttu kujunevad põhiteenustega seotud lisateenuste mahud regulatsiooniperioodil järgnevaks:

Tehniliste tingimuste väljastamine 1 tk Projektide ja tööde kooskõlastamine 1 tk

Veemagistraalide sulgemised (min arves. aeg 1 tund) 1 tk

Veeühenduse sulgemine 1 tk

Veeühenduse avamine 1 tk

Plommi eemaldamine /paigaldamine tellimustööna 1 tk

5.4. Veekadu ja omatarbevesi

Veekadu leitakse ammutatud (ostetud) vee koguse, omatarbevee koguse ning müüdud vee koguse vahena (ammutatud või ostetud vee kogus – omatarbevee kogus – müüdud vee kogus). Veekadu

10 Maardu Linnavolikogu 16.06.2020 määrus nr 74, leitav https://www.riigiteataja.ee/akt/430062020012

11 (30) iseloomustab muuhulgas ka veetorustiku tehnilist seisundit. Sellesse kategooriasse kuuluvad veelekked ja veemõõtjate ebatäpsusest tulenevad vahed.

Omatarbevee hulka loeb Konkurentsiamet võetud vee kogust, mida kasutatakse vee-ettevõtja poolt hooldustööde läbiviimisel, samuti plaanilisi ja mitteplaanilisi veevõtte ühisveevärgist, mis on mõõdetavad ja mida ei lülitata veekao hulka. Omatarbevee hulka ei arvestata tuletõrjeks võetavat vett ega võetud vee kogust, mida vee-ettevõtja kasutab muuks otstarbeks (nt kontoriruumides). Omatarbevee mahtu ei arvestata müüdud vee mahu hulka.

Veekaole hinnangu andmine on oluline, sest see mõjutab:

1) elektrienergia kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem kulub elektrienergiat vee pumpamiseks ja joogivee puhastamiseks);

2) kemikaalide kulu (mida väiksem on veekadu, seda väiksem on kemikaalide kulu, juhul kui vee töötlemisel kemikaale kasutatakse);

3) keskkonnatasude kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem tuleb maksta vee erikasutusõiguse tasu).

Olulise tähtsusega veekao tekkimisel on ehitatud torustiku vanus, ehituskvaliteet ja materjal.

PV poolt regulatsiooniperioodiks prognoositud omatarve ja veekadu 0,49 tuh m3 ehk 4,8% ostetud veest

Hinnataotluse kohaselt prognoosib PV regulatsiooniperioodil omatarbeks ja veekaoks kokku 0,49 tuh m3 ehk 4,8% ostetud veest.

Konkurentsiameti seisukoht omatarbe ja veekao 0,49 tuh m3 ehk 4,8% kohta

PV selgitusel on kõik ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni torustikud uued. Samas võib siiski esineda torustike läbipesu vajadus, kuid kasutatava vee maht on väga väike. Seetõttu hindab amet omatarvet ja veekadu koos. Ülevaate saamiseks omatarbe ja veekao muutuse kohta ajas, koostas Konkurentsiamet ettevõtja poolt esitatud andmete alusel tabeli aastate 2018-2020 tegelike andmete ja regulatsiooniperioodi prognoosi kohta (vt Tabel 6).

Tabel 6 Omatarve ja veekadu

rida Näitaja ühik 2018 2019 2020 2021

1 Ostetud vee maht tuh m3 8,35 9,70 9,88 10,29

2 Võetud vee müügimaht tuh m3 6,13 8,24 8,85 9,80

3 Omatarve ja veekadu tuh m3 2,22 1,46 1,03 0,49

4 Omatarbe ja veekao osakaal ostetud veest % 26,6 15,1 10,5 4,8 PV poolt esitatud andmete kohaselt moodustasid omatarve ja veekadu 2018.a-l 26,6% ostetud veest. 2020.a-ks vähenes omatarbe ja veekao osakaal 10,5%-ni (vt Tabel 6 rida 4 veerud 2018 2020).

2021.a-ks prognoosib PV omatarbe ja veekao osakaaluks 4,8% ostetud veest. See on oluliselt väiksem eelnevate aastate tasemetest. Kuna 2020.a-st on kasutusel täielikult rekonstrueeritud ehk uued torustikud, siis on omatarbe ja veekao osakaalu vähenemine põhjendatud. Konkurentsiamet võrdles PV poolt prognoositud omatarbe ja veekao osakaalu teiste täielikult rekonstrueeritud

12 (30) torustikke kasutavate vee-ettevõtete vastava näitajaga. Selgus, et PV prognoos on sarnane teiste sarnastes tingimustes tegutsevate ettevõtete näitajaga.

Konkurentsiamet peab põhjendatuks PV prognoositud omatarbe ja veekao osakaalu 4,8% ostetud veest ning sellest tulenevalt omatarbe ja veekao mahtu 0,49 tuh m3.

6. Veeteenuse hinda lülitatavad tegevuskulud

ÜVVKS § 14 lg 2 ning sellest lähtuvalt Juhendi punkti 7.1 järgi on veeteenuse hindade arvutamise aluseks lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil ning punkti 7.2 kohaselt lülitatakse veeteenuse hindadesse tegevuskulud, kapitalikulu ja põhjendatud tulukus. Juhendi punkti 2.15 kohaselt on tegevuskulud hinda lülitatavad põhjendatud kulud, mis ei sisalda kapitalikulu ja finantskulu (finantskuludeks võivad olla kulud investeeringutelt tütar- või sidusettevõttesse, kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt, intressikulud, kahjum valuutakursi muutustest või kahjum lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt 11 ). Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu Hinnataotluses esitatud tegevuskulude kohta.

Kaalutlusi, kas veeteenuse hinda lülitatud tegevuskulud on ÜVVKS § 14 lg 2 alusel põhjendatud, teostab Konkurentsiamet tuginedes Juhendi p 4.2 kuni 4.8. Juhendi punktist 4.2 lähtuvalt jagunevad tegevuskulud alljärgnevalt:

1) mittekontrollitavad kulud, kusjuures Konkurentsiamet annab eraldi hinnangu teiselt veeettevõtjalt ostetava võetud vee teenuse ning reoveeteenuse kulule;

2) kontrollitavad kulud, kusjuures Konkurentsiamet annab eraldi hinnangu elektrienergia kulule ja muudele tegevuskuludele.

6.1. Mittekontrollitavad kulud

Juhendi punkti 4.4 kohaselt on mittekontrollitavatel hindadel/tasudel põhinevad kulud (edaspidi mittekontrollitavad kulud) need, mis ei ole mõjutatavad ettevõtja majandustegevuse kaudu, vaid sõltuvad ettevõtja-välistest teguritest (eelkõige seadusandlusest). Näiteks on Juhendi punkti 4.4 kohaselt ettevõtja jaoks mittekontrollitavad:

1) teisele vee-ettevõtjale makstavad tasud veeteenuse eest (juhul kui need on kooskõlastatud vastavalt ÜVVKS § 141 lg 2);

2) seaduses sätestatud keskkonnatasude määrad; 3) administratiivselt reguleeritavad hinnad; 4) muud seadustest tulenevad koormised ja kohustused.

Juhendi punkti 4.5 kohaselt lülitatakse täielikult veeteenuse hinda Juhendi p 4.4 lähtuvad määrad, tasud vm, küll aga peab ettevõtja põhjendama vastavate määrade, tasudega maksustatavaid koguseid (nt ostetava vee kogused).

PV-l on mittekontrollitavateks kuludeks teiselt vee-ettevõtjalt ostetud võetud vee teenuse ning reoveeteenuse kulu (võetud vee eest makstav tasu, reoveeteenuse eest makstav tasu) ja osaliselt ka elektrienergia kulu (elektrienergia hinnas sisalduv võrgutasu, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi hinnakomponent).

11 http://www.rmp.ee/raamatupidamine/rtj/; RTJ 2 Lisa 2 Kasumiaruande kirjete selgitus

13 (30) PV on Hinnataotluse kohaselt prognoosinud veeteenuse hinda lülitatavateks mittekontrollitavateks kuludeks ehk teiselt vee-ettevõtjalt ostetavate teenuste kuluks kokku 9,49 tuh €, millest:

1) ostetava võetud vee teenuse kulu 4,94 tuh €, 2) ostetava reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse kulu 4,55 tuh €.

6.1.1. Teiselt vee-ettevõtjalt ostetud võetud vee teenuse kulu

PV poolt prognoositud teiselt vee-ettevõtjalt ostetud võetud vee teenuse kulu 4,94 tuh €

Hinnataotluse kohaselt soovib PV lülitada veeteenuse hinda teiselt vee-ettevõtjalt ostetava võetud vee teenuse kulu summas 4,94 tuh €.

Konkurentsiameti seisukoht teiselt vee-ettevõtjalt ostetud võetud vee kulu 4,94 tuh € osas

Alates augustist 2020 ostab PV tarbijate veega varustamiseks vett AS-ilt Tallinna Vesi. Varem osteti vett MTÜ-lt Ploomipuu Vesi. PV poolt esitatud ostetud võetud vee teenuse kulu andmete alusel koostas Konkurentsiamet tabeli, kus on kajastatud ostetud vee mahud, teenuse hind ja kulu aastate 2018-2021 kohta.

Tabel 7 Teiselt vee-ettevõtjalt ostetud võetud vee teenus

rida Näitaja ühik 2018 2019 2020 2021

1 Ostetud võetud vee maht tuh m3 8,35 9,70 9,88 10,29

2 Ostetud vee mahu muutus % 16,2 1,9 4,1

3 Tasu võetud vee eest €/m3 1,26 1,16 0,81 0,48

4 Võetud vee teenuse ostukulu tuh € 10,52 11,20 8,03 4,94 PV poolt ostetud võetud vee maht kasvas aastatel 2018-2020 8,35 tuh m3-lt kuni 9,88 tuh m3-ni (vt Tabel 7 rida 1 veerud 2018-2020). 2021.a-ks on PV prognoosinud ostetavaks võetud vee teenuse mahuks 10,29 tuh m3 (vt Tabel 7 rida 1 veerg 2021).

Ostetava vee kogus on otseselt arvutatav võetud vee müügimahust ning omatarbe ja veekao mahust ehk PV tegevuspiirkonna veevarustuseks ostetava vee maht = võetud vee müügimaht + omatarbe ja veekao maht.

Tulenevalt Konkurentsiameti poolt käesolevas otsuses põhjendatuks loetud võetud vee müügimahust 9,80 tuh m3 (vt otsuse p 5.1) ning omatarbe ja veekao mahust 0,49 tuh m3 (vt otsuse p 5.4), kujuneb põhjendatud ostetava vee koguseks 10,29 tuh m3 (9,80 + 0,49 = 10,29).

PV ostab AS-ilt Tallinna Vesi võetud vee teenust Konkurentsiameti 18.10.2019 otsusega nr 9- 3/2019-008 kooskõlastatud hinnaga, milleks on 0,48 €/m3.

Konkurentsiameti poolt eelnevalt põhjendatuks loetud ostetava võetud vee teenuse mahu 10,29 tuh m3 ja Konkurentsiameti 18.10.2019 otsusega nr 9-3/2019-008 kooskõlastatud tasust võetud vee teenuse eest 0,48 €/m3 lähtuvalt kujuneb regulatsiooniperioodil teiselt vee- ettevõtjalt ostetava võetud vee teenuse kuluks 4,94 tuh € (10,29 × 0,48 = 4,94), mis ÜVVKS § 14 lg 2 p 1 tulenevalt on põhjendatud lülitada võetud vee teenuse hinda.

6.1.2. Teiselt vee-ettevõtjalt ostetud reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse kulu

14 (30) PV poolt prognoositud teiselt vee-ettevõtjalt ostetud reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse (reoveeteenuse) kulu 4,55 tuh €

Hinnataotluse kohaselt soovib PV lülitada veeteenuse hinda teiselt vee-ettevõtjalt AS Tallinna Vesi ostetava reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse kulu summas 4,55 tuh €.

Konkurentsiameti seisukoht teiselt vee-ettevõtjalt ostetud reoveeteenuse kulu 4,55 tuh € osas

Alates augustist 2020 suunab PV tarbijatelt ühiskanalisatsiooni juhitud reovee edasi ärajuhtimiseks ja puhastamiseks AS-i Tallinna Vesi ühiskanalisatsiooni süsteemi. Ära juhitud reovee kogus mõõdetakse liitumispunkti paigaldatud arvestiga.

Esitatud andmete kohaselt olid 2020.a august ja september üleminekukuud ehk sel ajal toimus seniste tarbijate ümberühendamine uute torustikega ja teatud määral kasutati varem toiminud reovee kogumist kogumismahutisse ja selle väljavedu paakautoga. Alates oktoobrist 2020 paakautoga väljavedu ei kasutatud.

Kuna alates oktoobrist 2020 kasutatakse reovee ärajuhtimiseks täielikult rekonstrueeritud ja AS Tallinna Vesi süsteemiga ühendatud torustikku, siis kasutas Konkurentsiamet ärajuhitava reovee mahule ja sellega seoses tekkivale kulule hinnangu andmisel PV poolt esitatud andmeid perioodil oktoober 2020 kuni jaanuar 2021 ostetud veeteenuste mahtude kohta.

Esitatud andmete kohaselt moodustas AS-ile Tallinna Vesi ära juhitud reovesi 72,7% AS-ilt Tallinna Vesi ostetud võetud vee mahust. Seejuures nii võetud vee maht kui ärajuhitud reovee maht on mõõdetud liitumispunktidesse paigaldatud uute arvestitega, seega ei ole alust kahelda nende andmete õigsuses. Samas märgib Konkurentsiamet, et teiste vee-ettevõtete senise praktika kohaselt on ühiskanalisatsiooni imbuva pinna- ja pinnasevee maht üldjuhul suurem ühisveevärgi lekete mahust, mistõttu on ära juhitava reovee maht üldjuhul suurem ostetavast võetud vee mahust.

Käesoleva otsuse punktis 6.1.1 pidas Konkurentsiamet põhjendatuks AS-ilt Tallinna Vesi ostetava võetud vee teenuse mahtu 10,29 tuh m3. PV poolt prognoositud ostetava reoveeteenuse maht 7,85 tuh m3 moodustab sellest 76,3% (7,85 / 10,29 × 100 = 76,3) ehk on ligilähedane periood oktoober 2020 kuni jaanuar 2021 tegelikule osakaalule.

Konkurentsiamet peab põhjendatuks PV poolt prognoositud ostetava reovee ärajuhtimise ja puhastamise mahtu 7,85 tuh m3, kuna selle osakaal põhjendatuks peetud ostetavast võetud vee mahust on ligilähedane perioodi oktoober 2020 kuni jaanuar 2021 tegelikule näitajale.

PV ostab AS-ilt Tallinna Vesi reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenust Konkurentsiameti 18.10.2019 otsusega nr 9-3/2019-008 kooskõlastatud hinnaga, milleks on 0,58 €/m3.

Konkurentsiameti poolt eelnevalt põhjendatuks loetud ostetava reoveeteenuse mahu 7,85 tuh m3 ja Konkurentsiameti 18.10.2019 otsusega nr 9-3/2019-008 kooskõlastatud tasust reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 0,58 €/m3 lähtuvalt kujuneb regulatsiooniperioodil teiselt vee-ettevõtjalt ostetava reoveeteenuse kuluks 4,55 tuh € (7,85 × 0,58 = 4,55), mis ÜVVKS § 14 lg 2 p 1 tulenevalt on põhjendatud lülitada PV reoveeteenuse hinda.

6.2. Kontrollitavad kulud

Kaalutlusi, kas veeteenuse hinda lülitatud kontrollitavad kulud on ÜVVKS § 14 lg 2 p 1, 3 ja 4 alusel põhjendatud, teostab Konkurentsiamet tuginedes Juhendi p 4.2 kuni 4.8.

15 (30) Kontrollitavate kuludena defineerib Konkurentsiamet vastavalt Juhendi punktile 4.3 kulusid, mida ettevõtja saab mõjutada oma efektiivsema majandustegevuse kaudu.

Juhendi punkti 4.6 kohaselt ei lülitata veeteenuse hindadesse alljärgnevaid kuluartikleid (analoogselt Vee Määrusega, mida rakendatakse juhul, kui vee-ettevõtja hind ei vasta ÜVVKS-s kajastatud põhimõtetele):

1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; 2) sponsorlus, kingitused ja annetused; 3) veeteenuse vahendajatele makstavad tasud; 4) põhitegevusega mitteseotud kulud; 5) seaduse alusel vee-ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid; 6) finantskulud; 7) vee-ettevõtja tulumaksukulu (näiteks dividendide tulumaksu kulu); 8) teised ettevõtte majandusanalüüsi käigus mittepõhjendatuks osutunud kulud.

Juhendi punkti 4.8 kohaselt kasutatakse ettevõtja kulude analüüsi süstemaatilisel teostamisel muuhulgas alljärgnevaid meetodeid:

1) kulude dünaamika jälgimine ajas ning selle võrdlus tarbijahinnaindeksi 12 (THI) dünaamikaga;

2) erinevate kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüs (sh. eksperthinnangud); 3) vee-ettevõtja tegevuskulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine

teiste vee-ettevõtjate näitajatega.

PV poolt veeteenuse hinda lülitatavad kontrollitavad kulud summas 10,74 tuh €

PV on Hinnataotluse kohaselt prognoosinud veeteenuse hinda lülitatavateks kontrollitavateks kuludeks kokku 10,74 tuh €, millest moodustab:

3) elektrienergia kulu 0,24 tuh €, 4) muud tegevuskulud 10,50 tuh €.

Nimetatud kontrollitavatele kuludele annab Konkurentsiamet käesoleva otsuse järgnevates punktides eraldi hinnangu. Kontrollitavate kulude põhjendatust hindab Konkurentsiamet PV poolt Hinnataotlusega esitatud andmete ning ettevõtjalt menetluse käigus saadud selgituste alusel.

6.2.1. Elektrienergia kulu

PV poolt prognoositud veeteenuse elektrienergia kulu 0,24 tuh €

Hinnataotluse kohaselt prognoosib PV regulatsiooniperioodil veeteenuse osutamisel tarbitavaks elektrienergia koguseks 2260 kWh ja elektrienergia kuluks 0,24 tuh €, millest annab ülevaate alljärgnev tabel (vt Tabel 8).

Tabel 8 2021.a-ks prognoositud elektrienergia kogus ja kulu

rida Näitaja ühik 2021

1 Elektrienergia tarbimine kWh 2260

12 THI väljendab üldises majanduskeskkonnas aset leidva kulude kasvu dünaamikat, mis avaldub

lõpptulemusena keskmise tarbija ostukorvi hinna muutuses.

16 (30)

2 Võetud vee ja reoveeteenuse müügimaht tuh m3 19,60

3 Elektritarbimise erikulu vee mahu kohta kWh/m3 0,12

4 Elektrienergia kulu tuh € 0,24

5 Elektrienergia keskmine hind senti/kWh 10,654 * Elektrienergia kaalutud keskmine hind 10,654 senti/kWh moodustub elektrienergia hinna 4,614 senti/kWh,

võrguteenuse hinna 4,811 senti/kWh, taastuvenergia tasu 1,13 senti/kWh ja elektriaktsiisi 0,10 senti/kWh summana.

Konkurentsiameti seisukoht elektrienergia kulu 0,24 tuh € kohta

Elektrienergia kulu kujuneb elektrienergia koguse korrutamisel elektrienergia hinna, võrguteenuse hinna, elektriaktsiisi ning taastuvenergia tasu summaga, mistõttu annab Konkurentsiamet alljärgnevalt kõikidele eelnimetatud elektrienergia kulu arvutamise aluseks olevatele komponentidele hinnangu eraldiseisvalt.

Elektrienergia kogus

Kuni uute veeteenuse süsteemide kasutuselevõtuni 2020.a-l tarbis PV elektrienergiat reovee pumpamiseks kogumismahutisse. Uute veeteenuse süsteemide puhul kasutatakse elektrienergiat ühes reoveepumplas ja kolmes veemõõdusõlmes. Kuna elektritarbimise objektid on oluliselt muutunud, siis hindab Konkurentsiamet elektrienergia tarbimist uute süsteemidega, ega käsitle varasemaid andmeid.

PV on prognoosinud 2021.a-l tarbitavaks elektrienergia koguseks 2260 kWh.

2020.a-l võeti kasutusele uued ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatised ning sellega seoses muutusid ka elektrit tarbivad objektid. Ettevõtja esitas elektrienergia tarbimise andmed tarbimispunktide lõikes aastatel 2019-2020, millest selgusid muutused tarbimisobjektides ja tarbimistes. Esitatud andmetest tulenevalt saab lugeda põhjendatuks PV poolt 2021.a-ks prognoositud elektrienergia tarbimise 2260 kWh.

Konkurentsiamet peab põhjendatuks PV poolt prognoositud elektrienergia tarbimise 2260 kWh, kuna see on kujunenud arvesse võttes ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemides toimunud muutuseid ja nende mõju elektritarbimisele viimase poole aasta jooksul.

Elektrienergia kaalutud keskmine hind ja kulu

PV on prognoosinud elektrienergia kaalutud keskmiseks hinnaks 10,654 senti/kWh. Elektrienergia kaalutud keskmine hind moodustub elektrienergia hinna 4,614 senti/kWh, võrguteenuse hinna 4,811 senti/kWh, taastuvenergia tasu 1,13 senti/kWh ja elektriaktsiisi 0,10 senti/kWh summana.

2013.a-l toimus elektrituru avanemine ning PV hakkas elektrienergiat ostma vabaturult. Otsuse allkirjastamise ajal ei ole PV-l sõlmitud lepingut elektrienergia ostuks, seega ostab ta elektrit üldteenuse korras. Üldteenuse põhimõtted on välja töötanud riik. Üldteenust osutavad võrguettevõtjad või võrguettevõtja poolt nimetatud elektrimüüjad. PV võrguettevõtjaks on Elektrilevi OÜ, kelle poolt nimetatud elektrimüüja on Eesti Energia AS.

Konkurentsiamet kontrollis, et elektrienergia kaalutud keskmises hinnas (vt Error! Reference source not found. rida 7 veerg 2021) sisalduv võrguteenuse hind vastab Konkurentsiameti 01.10.2018 otsusega nr 7-3/2018-117 Elektrilevi OÜ paketile „Võrk 2“ kooskõlastatud võrgutasule, taastuvenergia tasu vastab elektrituruseaduse § 592 lõikele 1 ning elektriaktsiis vastab alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 8516 sätestatule.

17 (30) PV poolt elektrikulu arvutuses kasutatud elektrienergia hind on küll suurem vabal turul pakutavast soodsaimast hinnast, kuid elektrikulu väga väikese osakaalu tõttu on elektrienergia hinnavahe mõju veeteenuse hinnale olematu.

Konkurentsiamet peab põhjendatuks veeteenuse osutamisel elektrienergia kaalutud keskmist hinda 10,654 senti/kWh.

Tulenevalt Konkurentsiamet poolt põhjendatuks loetud veeteenuse osutamisega seotud elektrienergia kogusest 2260 kWh ja kaalutud keskmisest elektrienergia hinnast 10,654 senti/kWh, kujuneb põhjendatud elektrienergia kuluks 0,24 tuh € (2260 × 10,654 / 100 / 1000 = 0,24), mis ÜVVKS § 14 lg 2 p 1, 3 ja 4 tulenevalt on põhjendatud lülitada veeteenuse hinda.

6.2.2. Muud tegevuskulud

Eelnevalt on Konkurentsiamet punktis 6.1 andnud hinnangu mittekontrollitavatele kuludele ja punktis 6.2.1 kontrollitavatest kuludest elektrienergia kulule. Järgnevalt analüüsib Konkurentsiamet muid tegevuskulusid.

Juhendi punktist 4.8 tulenevalt kasutatakse ettevõtja tegevuskulude analüüsil kulude dünaamika jälgimist ajas ja selle võrdlust THI13 dünaamikaga, vee-ettevõtja tegevuskulude ja nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemist sarnaste vee-ettevõtjate näitajatega ning erinevate kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüsi. Erinevate kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüsi ajamahukuse tõttu Konkurentsiamet seda reeglina ei teosta.

Juhendi punkt 4.6.1 kohaselt ei lülitata veeteenuse hinda ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu, sest maksmata arvete kulu lülitamine veeteenuse hinda ning seeläbi korrektselt arveid tasuvate isikute veeteenuse hinda ei ole põhjendatud ja õiglane korrektselt arveid tasuvate tarbijate suhtes. Veeteenuse hind, mis sisaldaks ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulusid ei vastaks ÜVVKS § 14 lg 2 ja selle alusel välja töötatud Juhendi punktis 4.6.1 toodud põhimõtetele.

PV poolt prognoositud muud tegevuskulud 10,40 tuh €

Hinnataotluses esitatud andmete kohaselt on PV prognoosinud veeteenuse hinda lülitatavate muude tegevuskulude summaks 10,40 tuh €. Alljärgnevas tabelis (vt Tabel 9) on kajastatud PV muud tegevuskulud aastatel 2018 – 2020 ja prognoos aastaks 2021.

Tabel 9 Muud tegevuskulud

rida Näitaja ühik 2018 2019 2020 2021

1 Tööjõukulu tuh € 6,26 6,20 6,15 6,30

2 Remont, hooldus, töövahendid tuh € 3,80 3,80 3,80 4,10

3 Kokku muud tegevuskulud tuh € 10,06 10,00 9,95 10,40

4 Muutus võrreldes eelmise aastaga % - -0,7 -0,5 4,5

5 Tarbijahinna indeksi muutus (THI ) * % 3,4 2,3 -0,4 2,0

6 Võetud vee ja reovee müügimaht kokku tuh m3 12,26 16,48 17,70 19,60

rida Näitaja ühik 2018 2019 2020 2021

7 Tegevuskulud müügimahu kohta €/m3 0,82 0,61 0,56 0,53

13 THI väljendab üldises majanduskeskkonnas aset leidva kulude kasvu dünaamikat, mis avaldub lõpptulemusena keskmise tarbija ostukorvi hinna muutuses.

18 (30)

8 Torustike pikkus km 1,6 1,6 3,8 3,8

9 Pumplate ja mõõdusõlmede arv tk 1 1 4 4 * Statistikaameti14 andmetel oli THI muutus 2019.a-l 2,3% ja 2020.a-l -0,4% ning Rahandusministeeriumi 2021 kevadise majandusprognoosi kohaselt on THI muutus 2021.a-l 2,0%15.

Konkurentsiameti seisukoht muude tegevuskulude summa 10,40 tuh € kohta

Vastavalt KonkS § 13 lg-le 1 omab turgu valitsevat seisundit KonkS tähenduses ettevõtja või mitu samal kaubaturul tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab tal/neil sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest. KonkS § 13 lg 2 kohaselt omab turgu valitsevat seisundit ka KonkS §-des 14 ja 15 sätestatud eri- või ainuõigust või olulist vahendit omav ettevõtja. Vastavalt KonkS §-le 15 loetakse olulist vahendit, sealhulgas loomulikku monopoli omavaks ettevõtja, kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik, infrastruktuur või muu oluline vahend, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda. KonkS § 15 tulenevalt on PV näol tegemist olulist vahendit omava ettevõtjaga, mis tähendab, et PV-l on oma tarbijate üle turgu valitsev seisund. Seega puudub PV, kui loomuliku monopoli, tarbijatel võimalus teist teenuse osutajat valida isegi juhul, kui ettevõtja kulutused ning sellest tulenevalt hind on tarbijatele vastuvõetamatu. Tulenevalt PV turgu valitsevast seisundist on oluline kontrollida, et ettevõtja ei lülitaks oma teenuse hinda ülemäärasel hulga kulusid, sest ÜVVKS § 14 lg 2 tulenevalt võib veeteenuse hind sisaldada vaid põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust.

Konkurentsiamet on seisukohal, et monopoolse ettevõtja tegevuskulud ei tohi kasvada kiiremas tempos, kui see toimub üldises majanduskeskkonnas, mille kokkuvõtvaks näitajaks on THI. Statistikaameti andmetel oli THI muutuseks 2019.a-l 2,3% ja 2020.a-l -0,4%. Rahandusministeeriumi 2021 kevadise majandusprognoosi kohaselt on THI muutus 2021.a-l 2,0%. Tabelist (vt Tabel 9) nähtub, et aastatel 2018-2020 oli PV muude tegevuskulude summa vahemikus 9,95-10,06 tuh € (vt Tabel 9 rida 3 veerud 2018-2020). 2021.a-ks on PV prognoosinud muude tegevuskulude summaks 10,40 tuh €.

Konkurentsiamet võrdles PV tegevuskulude muutust perioodil 2019-2021 sama perioodi THI muutusega. Aastate 2019-2021 THI muutuseks on 3,9% ja PV tegevuskulude muutuseks 3,4%. Seega on PV prognoosinud tegevuskulude muutuse mõnevõrra väiksemaks THI muutusest. Siinkohal märgib Konkurentsimet, et samal perioodil on PV hallatavate torustike pikkus kasvanud 1,6 km-lt 3,8 km-ni, pumplate ja veemõõdusõlmede arv suurenenud 1 tükilt 4-le ning veeteenuse klientide arv kasvanud 55-lt 90-le16.

Juhendi punktis 4.8.3 kajastatust lähtuvalt arvutas Konkurentsiamet PV muude tegevuskulude erikulu ehk muud tegevuskulud jagatud veeteenuse müügimahuga. PV muude tegevuskulude erikuluks regulatsiooniperioodil kujuneb Konkurentsiameti poolt käesolevas otsuses põhjendatuks loetud müügimahtudest tulenevalt 0,53 €/m3 (vt Tabel 9 rida 7 veerg 2021).

14 Kasutatud Statistikaameti aruannet IA001, mis on leitav www.stat.ee 15 Vt https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-majandus/majandusprognoosid 16 Nimetatud tingimustes (uuenenud ja laienenud ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteem) tegelikult kujunenud

tegevuskulude tasemest on PV lähtunud regulatsiooniperioodi muude tegevuskulude prognoosimisel (2020.a tegelik muude tegevuskulude erikulu on perioodi 2018-2020 madalaim).

19 (30) Tegevuspiirkonna laienemine toob üldjuhul kaasa tegevuskulude efektiivsuse kasvu, mis tähendab tegevuskulude erikulu vähenemist (vt Tabel 9 rida 7), samas mitte tingimata tegevuskulude absoluutväärtuse vähenemist.

Konkurentsiamet võrdles PV muude tegevuskulude erikulu teiste võrreldavate vee-ettevõtjate vastava näitajaga. PV-ga võrreldavad on vee-ettevõtjad, kelle müügimahu ja torustike pikkuse suhe jääb PV müügimahu ja torustiku pikkuse suhtega 5,2 tuh m3/ km [19,60 (vt Tabel 4 rida 1 ja 2 veerg 2021) / 3,8 (vt Tabel 4 rida 5 ja 6 veerg 2021) / 1000 = 5,2] võrreldavasse vahemikku 3,1 – 7,3 ehk +/- 40% PV müügimahu ja torustiku pikkuse suhtest ning kes samuti vähemalt 80% müügimahu ulatuses ostavad teenust teiselt vee-ettevõtjalt. Võrdlusest selgus, et PV-ga võrreldavate vee-ettevõtjate muude tegevuskulude erikulude kaalutud keskmine on 0,51 €/m3, seejuures on võrreldavate ettevõtjate müügimaht 19 kuni 100 korda suurem PV müügimahust.

Vee-ettevõtjate võrdlusbaasi (benchmarking) koostamise ja kasutamise juhendi p 7.3.2 tulenevalt võib asjakohaste põhjenduste olemasolul Konkurentsiamet lugeda vee-ettevõtja analüüsitava näitaja põhjendatuks vee-ettevõtja lisaselgitustest lähtuvalt, ilma teisi analüüsimeetodeid kasutamata, kui analüüsitava vee-ettevõtja näitaja ei ole kõrgem kui „kaalutud keskmine + veapiir 5%17“. PV-ga võrreldavate ettevõtjate muude tegevuskulude kaalutud keskmine erikulu koos veapiiriga on 0,54 €/m3. PV puhul on tegemist väga väikese vee-ettevõtjaga. Temaga võrreldud vee-ettevõtjate müügimahu ja torustike pikkuse suhe ning teiselt vee-ettevõtjalt teenuse ostmine on küll PV-ga sarnased, kuid müügimahu absoluutväärtuse poolest on võrreldavad vee-ettevõtjad 19 kuni 100 korda suuremad. Ameti senise kogemuse põhjal on suurema müügimahuga ettevõttel võimalik tegutseda efektiivsemalt kui väiksemal veeettevõttel.

Kuna PV müügimaht on kümneid kordi väiksem teiste näitajate poolest võrreldavatest ettevõtetest ning prognoositud muude tegevuskulude erikulu (0,53 €/m3) ei ületa võrreldavate vee-ettevõtete muude tegevuskulude kaalutud keskmist erikulu rohkem kui 5% võrra, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks PV muude tegevuskulude erikulu 0,53 €/m3 ja sellest tulenevat muude tegevuskulude summat 10,40 tuh €.

7. Investeeringud

ÜVVKS § 14 lg 2 punktist 2 tulenevalt peab veeteenuse hind katma investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks, mistõttu on oluline hinnata investeeringute põhjendatust veeteenuse hinnas. ÜVVKS § 14 lg 2 p 6 tulenevalt peab veeteenuse hind katma investeeringud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel konkreetses arenduspiirkonnas, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi. ÜVVKS § 142 lg 10 on sätestatud Konkurentsiametile kohustus küsida valla- või linnavalitsuselt arvamust Hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale. Valla- või linnavalitsuse ülesanne on läbi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava tagada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemide jätkusuutlikkus.

17 Konkurentsiameti poolt läbiviidud analüüsi tulemusena rakendatakse võrdlusanalüüsi teostamisel näitajate

erikulude põhjendatuse hindamisel 5%-list veapiiri. Usaldusnivoo β = 95% korral kujuneb keskmiseks usaldusvahemiku poollaiuseks (veapiiriks) väärtus, mis moodustab ligi 5% tegevuskulude erikulude keskmisest.

20 (30) Kohaliku omavalitsuse kinnitus, et vee-ettevõtja poolt prognoositud ning veeteenuse hinda lülitatud investeeringud vastavad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale, võimaldab tagada ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 täitmise.

Konkurentsiamet saatis 26.04.2021 Maardu Linnavalitsusele järelepärimise arvamuse saamiseks PV 22.04.2021 Hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse kohta kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale tulenevalt ÜVVKS § 142 lg 10.

05.05.2021 PV poolt esitatud korrigeeritud Hinnataotluses kajastatud ning aastatel 2018-2020 teostatud ja 2021 teostatavad investeeringud on esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 10).

Tabel 10 PV investeeringud

rida Investeering 2018 2019 2020 2021

Kooskõlastatava hinnaga teenuste investeeringud

1. Veevarustuse teenus tuh € 0,0 0,0 54,43 0,0

1.1 Veetrasside rekonstrueerimine 0,8 km tuh € 0 0 54,43 0

2. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenus tuh € 0,0 0,0 150,45 0,0

2.1 Kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine 0,8 km tuh € 0 0 107,62 0

2.2 Kuivendusrajatis tuh € 0 0 2,83 0

2.3 Reoveepumpla, Pirnipuu pst 164/166 tuh € 0 0 40,00 0

Veeteenuse hinda lülitatavad investeeringud tuh € 0,0 0,0 204,88 0,0

3 Tarbijate tasutavatest liitumistasudest teostatud investeeringud

tuh € 0 0

502,88 0

3.1

Pirnipuu pst ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamine (veetorustik, kanalisatsioonitorustik, kuivendusrajatis)

tuh € 0 0

502,88 0

4 Muu tegevuse põhivarad tuh € 0 0 241,05 0

4.1

Pirnipuu pst ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamine (veetorustik, kanalisatsioonitorustik, kuivendusrajatis)

tuh € 0 0

241,05 0

S Investeeringud kokku tuh € 0,00 0,00 948,80 0,00 05.05.2021 Hinnataotluses oli PV korrigeerinud investeeringute kogumaksumuse jagunemist veeteenuse hinda lülitatavate investeeringute, liitumistasudest teostatud investeeringute ja muu tegevuse põhivarade vahel. Investeeringute kogumaksumus 948,80 tuh € ei muutunud. Alljärgnevas tabelis (vt Tabel 11) on esitatud PV 22.04.2021 ja 05.05.2021 Hinnataotlustes esitatud investeeringu kogusumma jagunemiste võrdlus.

Tabel 11 22.04.2021 ja 05.05.2021 Hinnataotluste investeeringute võrdlus

Rida Alajaotus Ühik 26.04.2021 KOV kirjas

05.05.2021 taotluses

Muutus (veerg 2-1)

1 2 3

1 Veeteenuse hinda lülitatavad investeeringud tuh € 216,18 204,88 -11,31

2 Tarbijate tasutavatest liitumistasudest teostatud investeeringud

tuh € 530,62 502,88 -27,74

21 (30)

3 Muu tegevuse põhivarad tuh € 202,00 241,05 39,05

4 Investeeringud kokku tuh € 948,80 948,80 0,00

07.05.2021 Maardu Linnavalitsuselt saabunud vastuse kohaselt on PV poolt Hinnataotluses kajastatud investeeringud vastavuses Maardu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavaga.

05.05.2021 Hinnataotluse muudatusest (vt Tabel 11) lähtuvalt ei pidanud Konkurentsiamet otstarbekaks kohaliku omavalitsuse poole täiendavalt pöörduda, kuna muudatus puudutas ainult kogumaksumuse jagunemist finantseerimisallikate vahel – vähenes liitumistasude arvel teostatud ja veeteenuse hinda lülitatav investeering ning suurenes muu tegevusega seotud investeering. Seejuures ei riiva muudatus tarbijate õigusi.

Tulenevalt ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 ja 6 ning kohaliku omavalitsuse kinnitusest, et Hinnataotluses kajastatud investeeringud on vastavuses Maardu linna ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavaga, loeb Konkurentsiamet põhjendatuks veeteenuse hinnas PV poolt aastatel 2018 - 2021 omavahendite arvelt teostatud ja regulatsiooniperioodil teostatavad investeeringud summas 204,88 tuh € (0 + 0 + 204,88+0 = 204,88).

8. Reguleeritava vara, kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse arvestus

Reguleeritav vara ja kapitalikulu

Juhendi punkti 5.4 kohaselt on reguleeritava vara määramine vajalik kapitalikulu (põhivara kulumi) ja põhjendatud tulukuse arvutamiseks. Juhendi punkti 5.5 järgi arvestatakse teistele veeettevõtjatele tasutud liitumistasud reguleeritava vara hulka.

Juhendi punkti 5.6 järgi ei arvestata reguleeritava vara hulka :

1) põhivara, mida põhitegevuses ei kasutata; 2) pikaajalisi finantsinvesteeringuid; 3) immateriaalset põhivara (välja arvatud arvutitarkvara ja programmide litsentsid ning teistele

vee-ettevõtjatele tasutud liitumistasud); 4) tagastamatu abi raames (sh sihtfinantseerimise teel) soetatud põhivara; 5) tarbijate poolt

makstud liitumistasudest soetatud põhivara; 6) mittepõhjendatud investeeringuid.

Juhendi punkti 5.7 järgi kasutatakse reguleeritava vara väärtuse leidmisel põhivara bilansilist jääkmaksumust regulatsiooniperioodi lõpus. Kapitalikulu leidmisel kasutatakse raamatupidamises kajastuvat kulumit reguleeritavale varale.

Juhendi punktist 5.8 tulenevalt arvutatakse reguleeritav vara regulatsiooniperioodil alljärgnevalt: RV = RVr + KK,

kus:

RV - reguleeritav vara; RVr - reguleeritava põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus; KK - käibekapital. Juhendi punkti 5.9 kohaselt, mis tugineb senisele regulatsioonipraktikale, võetakse käibekapitali arvestuse aluseks 5% regulatsiooniperioodi lubatud müügitulust.

22 (30) ÜVVKS § 14 lg 2 punkt 5 sätestab, et veeteenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. Seega lähtub Konkurentsiamet reguleeritava vara leidmisel vaid vee-ettevõtja omavahendite ja tema poolt võetud laenukohustuste arvelt soetatud põhivara jääkmaksumusest ning selle hulka ei arvata tagastamatu abi raames ega tarbijate poolt tasutud liitumistasude arvelt soetatud põhivara.

Juhendi punkti 5.1 kohaselt on kapitalikulu veeteenuse hinda lülitatav kulu, mis on seotud põhivara soetamisega. Juhendi punkti 5.2 kohaselt on kapitalikulu eesmärk põhivara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine veeteenuse hinna kaudu põhivara kasuliku eluea vältel. Juhendi punkti 5.3 järgi arvestatakse kapitalikulu reguleeritavalt varalt. Kapitalikulu arvestatakse reguleeritava vara hulka kuuluvalt amortiseeruvalt põhivaralt.

Põhjendatud tulukus

Juhendi punkti 2.8 kohaselt on põhjendatud tulukus ärikasum, mis leitakse reguleeritava vara väärtuse ja põhjendatud tulunormi korrutisena. Juhendi punktist 6.2 tulenevalt arvutatakse põhjendatud tulukus alljärgnevalt:

PT = rp × RV; kus:

PT - põhjendatud tulukus; rp - põhjendatud tulunorm (WACC); RV - reguleeritav vara.

Konkurentsiamet kasutab Juhendi punkti 6.3 seisukohta, kus investeeritud varade tootlikkus ei ületa ettevõtte kaalutud keskmist kapitali hinda.

Konkurentsiamet on välja töötanud juhendmaterjali kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) leidmiseks kaugkütte-, elektri-, gaasi- ning vee-ettevõtjatele nimetusega „Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks“18. Nimetatud juhendi punkti 5 Tabelis 11 on kajastatud kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) vee-ettevõtjatele 4,81%.

8.1. PV poolt veeteenuse osutamiseks kasutatav põhivara ja kapitalikulu

Alljärgnevalt annab Konkurentsiameti hinnangu PV poolt soetatud veeteenusega seotud põhivara lülitamise kohta reguleeritava vara koosseisu.

Hinnataotluses esitas PV andmed põhivarade soetus- ja jääkmaksumuste, investeeringute ning kapitalikulu summade kohta (vt Tabel 12). Kuna ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 ja Juhendi p 5.7 lähtuvalt kasutab Konkurentsiamet reguleeritava vara arvestamisel ettevõtte omavahenditest ja kohustustest soetatud põhivara bilansilist jääkmaksumust, siis on alljärgnevas tabelis kajastatud ainult PV omavahendite arvelt soetatud veeteenuse osutamiseks kasutatavate põhivarade arvestus, mis ei sisalda liitumistasude arvel teostatud investeeringuid.

Tabel 12 PV veeteenuse osutamiseks kasutatav ja hinda lülitatav põhivara

rida ühik 2018 2019 2020 2021

1 Põhivara soetusmaksumus aasta alguses tuh € 30,02 30,02 30,02 204,88

2 Põhivara jääkmaksumus aasta alguses tuh € 23,18 21,60 19,96 204,88

3 Investeeringud tuh € 0,00 0,00 204,88 0,00

4 Kapitalikulu (põhivara kulum) tuh € 1,58 1,64 1,64 4,10

18 Kehtib alates 01.01.2020; „käskkiri 20.11.2019 nr 1-2/2019-019“, mis on avalikustatud Konkurentsiameti veebilehel http://www.konkurentsiamet.ee .

23 (30)

5 Keskmine kuluminorm soetusmaksumuse suhtes* % 5,2 5,5 1,4 2,0

6 Mahakandmine soetusmaksumuses tuh € 0,00 0,00 30,02 0,00

7 Mahakandmine jääkmaksumuses tuh € 0,00 0,00 18,32 0,00

8 Põhivara soetusmaksumus aasta lõpus tuh € 30,02 30,02 204,88 204,88

9 Põhivara jääkmaksumus aasta lõpus tuh € 21,60 19,96 204,88 200,78 * Keskmine kuluminorm (rida 5) = kapitalikulu (rida 4) / [(põhivara soetusmaksumus aasta alguses (rida 1) + põhivara soetusmaksumus aasta lõpus (rida 8)) / 2]× 100.

PV poolt Hinnataotlusega esitatud andmed investeeringute kohta on toodud käesoleva otsuse punktis 7. Konkurentsiamet pidas käesoleva otsuse punktis 7 põhjendatuks PV poolt aastatel 2018 – 2020 teostatud ja regulatsiooniperioodil teostatavaid veeteenuse hinda lülitatavaid investeeringuid summas 204,88 tuh €, mistõttu on põhjendatud arvestada nimetatud investeeringud ka põhivara koosseisu.

Tabelist (vt Tabel 12) nähtub, et regulatsiooniperioodi alguses on PV omavahenditest soetatud veeteenuse osutamisel kasutatava vara soetusmaksumus 204,88 tuh € ning jääkmaksumus 204,88 tuh € (vt Tabel 12 read 1 ja 2).

PV poolt veeteenuse hinda lülitatud kapitalikulu 4,10 tuh €

Hinnataotluse kohaselt soovib PV veeteenuse hinda lülitada kapitalikulu summas 4,10 tuh €.

Konkurentsiameti seisukoht kapitalikulu 4,10 tuh € kohta

ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 ja 6 tulenevalt peab veeteenuse hind sisaldama investeeringuid ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse tagamiseks, mida veeteenuse hinnas väljendab kapitalikulu. Juhendi punkti 5.7 kohaselt kasutatakse kapitalikulu leidmisel ettevõtte raamatupidamises kajastuvat kulumit reguleeritavale varale. Hinnataotluse kohaselt kujuneb kooskõlastatavasse veeteenuse hinda lülitatavaks raamatupidamises kajastatud veeteenusega seotud varadelt arvestatud kapitalikuluks regulatsiooniperioodil 4,10 tuh €.

Veeteenuse osutamisega seotud varade keskmiseks kapitalikulu normiks regulatsiooniperioodil kujuneb PV esitatud andmete kohaselt 2,0% (vt Tabel 12 rida 5 veerg 2021) ehk varade keskmiseks elueaks 50,0 aastat (100 / 2,0 = 50,0). PV oma- ja laenuvahendite arvelt soetatud veeteenuse osutamisel kasutatavateks varadeks on torustikud, pumplad ja arvestid, millele esitatud andmete kohaselt rakendab ühtset kuluminormi 2,0%.

Konkurentsiamet võrdles PV hinnataotluses kasutatud varade eluigasid Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK-i) poolt administreeritavate EL Ühtekuuluvusfondist toetatavate projektide Juhendmaterjalis19 kajastatud varade arvestuslike kasulike eluigadega (vt Tabel 13), mis on aluseks investeeringute tasuvusanalüüside koostamisel.

Tabel 13 KIK poolt soovitatud veeteenuse osutamisel kasutatavate varade eluead

KIK soovitus (eluiga aastat)

1 Võrgustikud, torustikud 40

2 Tootmishooned 40

19 Keskkonnaministri 22.12.2014 määruse nr 59 lisa 2 “Juhendmaterjal Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastamistaotlusega seotud projekti majandus- ja finantsanalüüsi koostamiseks“ p 9 kajastatud varade kasulikud eluead (perioodi 2014-2020 ÜF toetuste puhul).

24 (30)

3 Reservuaarid ja mahutid 40

4 Masinad ja seadmed 15 Eelnevatest andmetest nähtub, et PV poolt kasutatavad varade kasulikud eluead on pikemad KIK poolt soovitatud eluigadest. Konkurentsiamet peab põhjendatuks PV poolt kasutatud kapitalikulunorme, kuna tegemist on valdavalt uute varadega ning eluead on pikemad KIK Juhendmaterjali punktis 9 soovitatud eluigadest.

Tulenevalt sellest, et Konkurentsiamet on lugenud põhjendatuks PV poolt rakendatavad kapitalikulunormid ja määratlenud PV omavahendite ja kohustuste arvel soetatud põhivara, millelt kapitalikulu leitakse (vt Tabel 12 rida 8 veerg 2021), loeb Konkurentsiamet ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 ja 6 tulenevalt põhjendatuks PV omavahendite ja kohustuste arvelt soetatud põhivaradelt arvestatud kapitalikulu summas 4,10 tuh € lülitamist veeteenuse hinda.

Reguleeritav vara

Kontrollimaks ettevõtja poolt veeteenuse hinda lülitatava tulukuse suuruse põhjendatust peab Konkurentsiamet Juhendi punktist 5.4 lähtuvalt leidma PV reguleeritava vara väärtuse.

Tabelist (vt Tabel 12 rida 9 veerg 2021) nähtub, et PV omavahenditest soetatud ning veeteenuse osutamiseks kasutatavate põhivarade jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus on 200,78 tuh €. Juhendi p 5.8 lähtuvalt leitakse reguleeritav vara liites regulatsiooniperioodi lõpu reguleeritava põhivara jääkmaksumusele käibekapitali väärtus. Lähtuvalt Juhendi p-st 5.9 on käibekapital 5% lubatud müügitulust.

PV regulatsiooniperioodi müügituluks kujuneb käesoleva otsuse kohaselt 33,97 tuh € (vt Tabel 1 rida 7), millest lähtuvalt on käibekapital 1,70 tuh € (33,97 × 5 / 100 = 1,70). Seega kujuneb PV reguleeritava vara väärtus järgmiselt: põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus 200,78 tuh € + käibekapital 1,70 tuh € = 202,48 tuh €.

Konkurentsiamet loeb põhjendatuks PV reguleeritava vara väärtuse summas 202,48 tuh €, kuna nimetatud suurus põhineb ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 kajastatul ega sisalda tarbijate tasutud liitumistasudest soetatud vara.

8.2. Põhjendatud tulukus

PV poolt taotletav veeteenuse hinda lülitatud tulukus summas 9,74 tuh €

Esitatud Hinnataotluses soovib PV kooskõlastatavasse veeteenuse hinda lülitada tulukust summas 9,74 tuh €.

Konkurentsiameti seisukoht tulukuse 9,74 tuh € osas

ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 tulenevalt peab veeteenuse hind tagama põhjendatud tulukuse vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. Investeeritud kapitali leidmisel võetakse aluseks veeteenuse osutamiseks kasutatav ja valik põhivara, millele on lisatud käibekapital (vt otsuse p 8.1).

Käesoleva otsuse punktis 8.1 on Konkurentsiamet lugenud põhjendatuks PV reguleeritava vara väärtuse summas 202,48 tuh €. Juhendi p.-st 6 lähtuvalt kontrollib Konkurentsiamet ettevõtja poolt veeteenuse hinda lülitatava tulukuse põhjendatust rakendades reguleeritava vara väärtusele 202,48 tuh € põhjendatud tulunormi (WACC) 4,81%. Seega lähtuvalt Juhendi punktist 6 kujuneb põhjendatud tulukuseks 9,74 tuh € (reguleeritav vara 202,48 tuh € × WACC 4,81% = 9,74 tuh

25 (30) €). PV on Hinnataotluses soovinud lülitada veeteenuse hinda tulukust summas 9,74 tuh €, mis ei ületa Juhendi punkti 6 põhimõtete kohaselt arvutatud põhjendatud tulukuse summat 9,74 tuh €.

ÜVVKS § 14 lg 10 lähtuvalt kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiseks on saadud toetust riiklikest või Euroopa Liidu vahenditest, lähtutakse veeteenuse hinna kooskõlastamisel tagastamatu abi saamiseks võetud kohustustest. Konkurentsiamet peab ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamiseks võetud kohustuste all silmas vee-ettevõtja suutlikust tagasi maksta veeteenuse osutamiseks vajalikke ja kasutatavate varade soetamiseks võetud laene. Nimetatud suutlikkuse hindamiseks teostab Konkurentsiamet vabakassavoo analüüsi.

Kuna PV-l puuduvad regulatsiooniperioodil tagastamatu abi saamiseks võetud laenukohustused, puudub Konkurentsiametil vajadus läbi viia vaba kassavoo analüüsi kontrollimaks ÜVVKS § 14 lg 10 täitmist.

9. Veeteenuse hind

Juhendi punkti 7.1 järgi on veeteenuse hindade arvutamise aluseks lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil (Tlubatud). Juhendi punkti 7.2 kohaselt lülitatakse veeteenuse hindadesse alljärgnevad kulud:

1. tegevuskulud; 2. kapitalikulu; 3. põhjendatud tulukus.

Juhendi punktist 7.3 tulenevalt kujuneb lubatud müügitulu alljärgneva võrrandi alusel:

Tlubatud = TK + A + PT, kus: Tlubatud - lubatud müügitulu; TK - tegevuskulud; A - kapitalikulu; PT - põhjendatud tulukus. Juhendi punkti 7.5 järgi peab lubatud müügitulu jagamine erinevate veeteenuste vahel olema põhjendatud ja vastama alljärgnevale võrrandile:

kus:

Tlubatud - vastava veeteenuse lubatud müügitulu; n - veeteenus.

Tulenevalt Juhendi punktist 7.6 leitakse lubatud müügitulu alusel konkreetsed veeteenuse hinnad järgmiselt:

,

kus:

- vastava veeteenuse lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil; mn - vastava ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse müügimaht regulatsiooniperioodil; hindn - vastava veeteenuse hind regulatsiooniperioodil.

26 (30) Metoodika p 2.12 kohaselt on regulatsiooniperiood 12-kuuline periood, mille kulud ja põhjendatud tulukus on aluseks hindade arvutamisel.

Käesoleva otsuse punktis 5 on Konkurentsiamet põhjendatuks lugenud PV poolt prognoositud müügimahud, punktis 6 tegevuskulud ning punktis 8 kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse, mille põhjal kujunevad veeteenuse hinnad alljärgnevas tabelis kajastatuks (vt Tabel 14).

Tabel 14 Veeteenuse hinna kujunemine

rida Veeteenuse hind tarbijatele Ühik Tasu

võetud vee eest

Tasu reovee ärajuhtimise ja

puhastamise eest Lisateenused KOKKU

1. Müügimaht tuh m3 9,80 9,80

2. Tegevuskulud tuh € 10,13 9,76 0,24 20,13

2.1. Teiselt vee-ettevõtjalt ostetav veeteenus tuh € 4,94 4,55 9,49

rida Veeteenuse hind tarbijatele Ühik Tasu

võetud vee eest

Tasu reovee ärajuhtimise ja

puhastamise eest Lisateenused KOKKU

2.2. Elektrienergia kulu tuh € 0,11 0,13 0,24

2.3. Muud tegevuskulud tuh € 5,08 5,08 0,24 10,40

3. Kapitalikulu tuh € 1,09 3,01 4,10

4. Põhjendatud tulukus tuh € 2,60 7,14 9,74

5. Lubatud müügitulu tuh € 13,82 19,91 0,24 33,97

6. Veeteenuse hind €/m3 1,41 2,03

KonkS § 181 on sätestatud eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava ettevõtja kohustus pidada eraldi arvestust iga toote või teenusega seotud tulude ja kulude kohta, lähtudes järjepidevalt kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest, mis tuleb selgelt kindlaks määrata ettevõtja sise-eeskirjades. Tulude ja kulude arvestus peab võimaldama hinnata, kas ettevõtja toote või teenuse hind on mõistlikus vahekorras toote või teenuse väärtusega.

ÜVVKS § 72 lg 1 kohaselt peab vee-ettevõtja lisaks KonkS §-s 181 sätestatud nõude täitmisele pidama oma raamatupidamises kulude kohta eraldi arvestust järgmiste tegevuste kaupa:

1) veevarustus; 2) reovee ärajuhtimine ja puhastamine; 3) sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine; 4) käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud tegevustega seotud lisateenused; 5)

liitumistasud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest; 6) muu tegevus.

KonkS § 181 ja ÜVVKS § 72 lg 1 täitmine vee-ettevõtja poolt võimaldab Konkurentsiametil hinnata, kas iga teenuse osutamiseks tehtavad kulud saavad kaetud vastava teenuse hinnaga.

PV on veeteenuste hinnad kujundanud järgmiselt:

1) Teiselt vee-ettevõtjalt ostetava võetud vee teenuse kulu on PV täies ulatuses lülitanud tasusse võetud vee eest. Kuna ostetava võetud vee teenuse kulu on otseselt seotud võetud vee teenuse osutamisega ning iga teenuse osutamiseks tehtud kulu peab kajastuma vastava teenuse hinnas, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks teiselt vee-ettevõtjalt ostetava võetud vee teenuse kulu lülitamist tasusse võetud vee eest.

27 (30) 2) Teiselt vee-ettevõtjalt ostetava reovee ärajuhtimise ja puhastamise kulu on PV täies ulatuses

lülitanud tasusse reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest. Kuna ostetava reoveeteenuse kulu on otseselt seotud reoveeteenuse osutamisega ning iga teenuse osutamiseks tehtud kulu peab kajastuma vastava teenuse hinnas, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks teiselt veeettevõtjalt ostetava reovee ärajuhtimise ja puhastamiskulu lülitamist tasusse reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest.

3) Elektrienergia kulu on PV jaganud võetud vee teenuse ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse vahel võttes aluseks konkreetse teenuse osutamiseks kasutatavate tarbimispunktide elektrienergia kulu. Konkurentsiamet peab põhjendatuks PV poolt kasutatud elektrikulu jagamise põhimõtteid, sest:

a) põhjendatud on otseselt võetud vee teenuse osutamisega seotud objektide elektrikulu lülitamine tasusse võetud vee eest, kuna iga teenuse osutamiseks tehtav kulu peab leidma katet läbi selle teenuse hinna;

b) põhjendatud on otseselt reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamisega seotud objektide elektrikulu lülitamine reovee ärajuhtimise ja puhastamise tasusse, kuna iga teenuse osutamiseks tehtav kulu peab leidma katet läbi selle teenuse hinna.

4) Muud tegevuskulud on PV jaganud põhiteenustega seotud lisateenuste ja veeteenuste vahel vastavalt sellele, millise teenuse osutamiseks kulu tehti. Üheaegselt mõlema veeteenuse osutamisega seotud muud tegevuskulud on veeteenuste vahel jagatud müügimahu osakaalu alusel. Konkurentsiamet peab põhjendatuks PV poolt kasutatud muude tegevuskulude jagamise põhimõtteid, kuna iga teenuse osutamiseks tehtav kulu peab kajastuma vastava teenuse hinnas ning mitme teenusega seotud kulu tuleb jagada sellisest põhimõttest lähtudes, mis kõige paremini näitab, kui palju on vaja ressursi vastavasse valdkonda lülitada.

5) Kapitalikulu on PV jaganud võetud vee teenuse ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse vahel võttes aluseks konkreetse teenuse osutamiseks kasutatavate varade kapitalikulu. Konkurentsiamet peab põhjendatuks PV poolt kasutatud kapitalikulu jagamise põhimõtteid, kuna iga teenuse osutamiseks kasutatava varaga seotud kulu peab kajastuma vastava teenuse hinnas

6) Tulukuse jagamisel on PV lähtunud konkreetse teenusega seotud reguleeritava vara väärtusest. Konkurentsiamet peab põhjendatuks PV poolt kasutatud tulukuse jagamise põhimõtteid, kuna iga teenuse osutamiseks kasutatav vee-ettevõtja omavahenditest ja laenukohustustest soetatud vara peab võimaldama tagada põhjendatud tulukuse.

Konkurentsiamet on seisukohal, et PV on jaganud ÜVVKS § 14 lg 2 alusel kujundatud lubatud müügitulu erinevate veeteenuste vahel lähtudes ÜVVKS § 72 lg 1 ja KonkS § 181. Konkreetse veeteenuse müügitulu jagamisel Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud müügimahuga on saadud konkreetne veeteenuse hind.

9.1. Põhiteenustega seotud teenuste hinnakiri

PV soovib oma tegevuspiirkonnas Konkurentsiametiga kooskõlastada põhiteenustega seotud teenuste hinnad, sest kooskõlastamiseks esitatud teenuste osas on PV teenuse osutamisel ainuõigust omavaks ettevõtjaks ning klientidel puudub valikuvõimalus osta neid teenuseid mõnelt teiselt teenusepakkujalt.

28 (30) PV poolt taotletud põhiteenustega seotud teenuste hinnad

PV poolt esitatud Hinnataotluses soovib ettevõtja kooskõlastada lisaks veeteenuse hinnale ka põhiteenustega seotud teenuste hinnakirja. PV poolt taotletavate põhiteenustega seotud teenuste müügitulu ja hindade kujunemine on toodud alljärgnevas tabelis:

Tabel 15 Põhiteenustega seotud teenuste hinna kujunemine ja lisateenuste müügitulu

rida Teenus Tööjõu- kulu

(€)

Transpordi kulu (€)

Bürookulu (€)

Hind (€/tk)

Teenuse maht (tk)

Müügitulu (€)

1 Tehniliste tingimuste väljastamine 12,5 12,5 25 1 25 2 Projektide ja tööde kooskõlastamine 7 0 8 15 1 15

3 Veemagistraalide sulgemised (min arves. aeg 1 h) 85 5 10 100 1 100

4 Veeühenduse sulgemine 30 5 5 40 1 40 5 Veeühenduse avamine 30 5 5 40 1 40

6 Plommi eemaldamine /paigaldamine tellimustööna 5 5 5 15 1 15

Loetletud teenuste summaarne kulu 169,5 20 45,5 235 Konkurentsiameti seisukoht põhiteenustega seotud teenuste hinnakirja kujunemisel

KonkS § 15 tulenevalt on olulist vahendit, sealhulgas loomulikku monopoli omavaks ettevõtja, kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik, infrastruktuur või muu oluline vahend, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda. Kuna PV tegevus vastab KonkS § 15 sätestatule ja ka põhiteenustega seotud teenuste osas on ta oma tegevuspiirkonnas monopoolses seisundis olev ettevõte, siis on põhiteenustega seotud teenused sealsete elanike jaoks teenused, mida neil ei ole võimalik osta kelleltki teiselt peale PV, mistõttu tuleb ka põhiteenustega seotud teenuste hinnakiri kooskõlastada Konkurentsiametiga.

PV on põhiteenustega seotud teenuste tasu kujundamisel lähtunud teenuse osutamise otsekuludest (tööjõu-, transpordi- ja bürookulud sisalduvad muudes tegevuskuludes), mis sõltuvad teenuse osutamise ajast ja tehtavate tööde iseloomust. Lisaks on arvestatud asjaolu, et PV-l ei ole palgal erialaspetsialiste. Näiteks lisateenuste nr 1 ja 2 (vt Tabel 15 rida 1 ja 2) puhul on vajalik sisse osta projektidega seotud teenust ning lisateenuste 3, 4, 5 ja 6 (vt Tabel 15 rida 3, 4, 5, 6) puhul tuleb sisse osta torulukksepa teenust.

Kuna ettevõtja on iga toote või teenuse tasu arvutamise aluseks olevate kulude eristamisel lähtunud teenuse osutamiseks vajalikest kuludest, siis on selline lähenemine kooskõlas KonkS § 181, ÜVVKS §-s 72 ja ÜVVKS §-s 14 lg 2 sätestatuga. Seega loeb Konkurentsiamet põhjendatuks põhiteenustega seotud teenuste hinnakirja PV tegevuspiirkonnas järgmiselt:

rida Teenus Teenuse hind

1 Tehniliste tingimuste väljastamine 25 €/tk

2 Projektide ja tööde kooskõlastamine 15 €/tk

3 Veemagistraalide sulgemised (min arves. aeg 1 tund) 100 €/tk

4 Veeühenduse sulgemine 40 €/tk

5 Veeühenduse avamine 40 €/tk

6 Plommi eemaldamine /paigaldamine tellimustööna 15 €/tk

29 (30)

10. Lubatud müügitulu kooskõlastatavate veeteenuste hindadega

Vastavalt Juhendi punktile 7.5 kontrollib Konkurentsiamet, et erinevate veeteenuse hindadega saadav tulu ei ületa ÜVVKS § 14 lg 2 sätestatud alustel kujunenud lubatud müügitulu.

Tabel 16 Veeteenuse müügitulu regulatsiooniperioodil

rida Müügimaht

(tuh m3) Veeteenuse hind (€/m3)

Müügitulu (tuh €)

1 Tasu võetud vee eest 9,80 1,41 13,82

2 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 9,80 2,03 19,89

3 Põhiteenustega seotud lisateenused 0,24

4 Kooskõlastatava hinnaga saadav tulu 33,95

5 Lubatud müügitulu 33,97 Konkurentsiamet on kontrolli tulemusena leidnud, et erinevate veeteenuse hindadega saadav planeeritav tulu 33,95 tuh € (vt Tabel 16 rida 4) ei ületa ÜVVKS § 14 lg 2 alusel kujunenud lubatud müügitulu 33,97 tuh € (vt Tabel 16 rida 5).

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KonkS § 181; ÜVVKS § 72 lg 1, 2, 3; ÜVVKS § 14; ÜVVKS § 142 ja Juhendist,

otsustan:

1) kooskõlastada MTÜ Pirnipuu Vesi poolt kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hind tema tegevuspiirkonnas alljärgnevalt:

tasu võetud vee eest 1,41 €/m3

tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 2,03 €/m3 2) Kooskõlastada MTÜ Pirnipuu Vesi põhiteenustega seotud teenuste hinnakiri:

1 Tehniliste tingimuste väljastamine 25 €/tk

2 Projektide ja tööde kooskõlastamine 15 €/tk

3 Veemagistraalide sulgemised (min arves. aeg 1 tund) 100 €/tk

4 Veeühenduse sulgemine 40 €/tk

5 Veeühenduse avamine 40 €/tk

6 Plommi eemaldamine /paigaldamine tellimustööna 15 €/tk

Lähtuvalt ÜVVKS § 141 lg 1 määrab vee-ettevõtja vastavalt ÜVVKS § 142 kooskõlastatud veeteenuse hinna 60 päeva jooksul pärast hinna kooskõlastamise otsuse vastuvõtmist ja avalikustab selle vähemalt 30 päeva enne hinna kehtima hakkamist kohaliku omavalitsuse üksuse või vee-ettevõtja veebilehel ning üks kord vähemalt ühes kohalikus või maakonna ajalehes.

Tulenevalt ÜVVKS § 142 lg 6 on vee-ettevõtja kohustatud jälgima oma tegevusest sõltumatuid asjaolusid, mis mõjutavad veeteenuse hinda, ning teavitama Konkurentsiametit hiljemalt 30 päeva jooksul arvates asjaolu ilmnemisest, mis võib mõjutada veeteenuse hinda rohkem kui 5

30 (30) protsendi võrra. Konkurentsiamet otsustab 30 päeva jooksul sellise teabe saamisest arvates, kas ja millise tähtaja jooksul peab vee-ettevõtja esitama uue hinnataotluse.

Käesoleva otsusega mittenõustumisel on ettevõtjal õigus esitada 30 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus otsuse tühistamiseks halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kertu Saul osakonnajuhataja hinnaregulatsiooni osakond

OTSUS

08.10.2024 nr 9-3/2024-024

MTÜ Ploomipuu Vesi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna määramine

1. Haldusmenetluse alustamine

13.06.2024 registreeriti Konkurentsiametis MTÜ Ploomipuu Vesi (edaspidi ka PV) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse (edaspidi ka veeteenus) hinnataotlus koos hinnataotluse aluseks oleva dokumentatsiooniga (edaspidi Hinnataotlus) vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 57 lg 1.

MTÜ Ploomipuu Vesi osutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust Harjumaal Maardu linnas, Muuga elamupiirkonnas.

ÜVVKS § 48 lg 1 kohaselt võib vee-ettevõtja tarbijalt võtta osutatava teenuse eest järgmisi tasusid: 1) tasu võetud joogivee eest; 2) tasu reovee ärajuhtimise eest; 3) tasu reovee puhastamise eest; 4) tasu sademevee ärajuhtimise eest; 5) tasu sademevee puhastamise eest; 6) abonenttasu joogivee eest; 7) abonenttasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest; 8) abonenttasu

sademevee ärajuhtimise ja puhastamise eest.

ÜVVKS § 50 lg 1 kohaselt kujundatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud: 1) põhjendatud tegevuskulude katmine; 2) keskkonnanõuete täitmine; 3) investeeringud olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse ja

toimepidevuse tagamiseks; 4) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute tegemine, välja

arvatud tagastamatu abina saadud investeeringud ja käesoleva seaduse § 20 lõike 3 alusel liitumistasude eest tehtud investeeringud;

5) põhjendatud tulukus vee-ettevõtja investeeritud kapitalilt.

ÜVVKS § 58 lg 1 kohaselt tuleb Konkurentsiametil kontrollida, et taotletud ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni teenuse hind ning põhiteenustega seotud teenuste hinnad sisaldaksid üksnes §- s 50 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust ning tagaksid vee-ettevõtja järjepidevuse ning nõuetekohase teenuse osutamise.

2 (25)

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg 1 tulenevalt on Konkurentsiametil õigus määrata kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm. HMS § 5 lg 1 tulenevalt on Konkurentsiamet välja töötanud ja avaldanud oma koduleheküljel hinna taotlemise vormid (edaspidi Küsimustik) Exceli tabelite kujul 1 . Küsimustikud on välja töötatud konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 181 ja ÜVVKS-st lähtuvalt ning täidetult sisaldavad andmeid, mis vastavalt ÜVVKS § 58 lg 1 võimaldavad Konkurentsiametil kontrollida, et taotletud hind sisaldaks üksnes ÜVVKS §-s 50 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust ning tagaksid vee-ettevõtja järjepidevuse ning nõuetekohase teenuse osutamise. Küsimustike täitmisel on võimalik juhinduda Konkurentsiameti poolt välja töötatud ja koduleheküljel avaldatud „Hinnataotluse esitamise juhendist“ 2.

Konkurentsiamet on välja töötanud juhendi “Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna arvutamise soovituslik metoodika” (edaspidi Metoodika) ning avaldas selle oma koduleheküljel3. Metoodika on hinnaotsuse tegemisel halduseeskirjana Konkurentsiametile abistavaks vahendiks. Metoodika eesmärk on sõnastada metoodilised alused, millest lähtuda ÜVVKS alusel pandud hinnaregulaatori ülesannete täitmisel. Halduseeskirja normid omandavad faktilise välismõju nende kohaldamise tulemusena. Metoodikat kohaldades järgitakse võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtet.

ÜVVKS § 58 lg 5 kohaselt peab vee-ettevõtja hinnataotluse menetluse protsessis lubama Konkurentsiametil kontrollida raamatupidamist, põhjendama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna kujundamise aluseid ning andma oma majandustegevuse kohta selgitusi.

ÜVVKS § 58 lg 7 kohaselt on Konkurentsiametil õigus nõuda vee-ettevõtjalt ja vee-ettevõtjaga seotud füüsiliselt või juriidiliselt isikult ning selle esindajalt, samuti riigiasutustelt ja selle ametiisikult lisaandmeid, kui hinnaotsuse tegemiseks vajalikud andmed ei ole avalikult kättesaadavad. Konkurentsiametil on käesolevas lõikes kirjeldatud õigus ka kohaliku omavalitsuse üksuse ja selle ametiisiku suhtes.

ÜVVKS § 58 lg 3 kohaselt teeb Konkurentsiamet hinnaotsuse 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Eriti keeruka või töömahuka taotluse menetlemisel võib Konkurentsiamet pikendada seda tähtaega 90 päevani, teatades sellest taotluse esitajale enne esialgse tähtaja lõppemist.

ÜVVKS § 58 lg 9 kohaselt peatub hinnataotluse menetlemise tähtaeg, kui Konkurentsiametile ei ole esitatud tema nõutud teavet, mida on vaja hinna kehtestamiseks.

2. Menetlusosaline

MTÜ Ploomipuu Vesi (registrikood 80106511, aadress Rõikheina tee 32, Maardu linn, Harjumaa 74117) põhitegevusalaks on äriregistri kohaselt veekogumine, -töötlus ja -varustus. PV ei ole äriregistri kohaselt alates 01.04.2019 käibemaksukohuslane. Eeltoodust lähtuvalt määrab Konkurentsiamet veeteenuse hinna lähtuvalt käibemaksu sisaldavatest kuludest

1 Küsimustikud avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: https://www.konkurentsiamet.ee/et/vesi-soojus/vesi/hindade-kooskolastamine 2 Hinnataotluse esitamise juhend avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: https://www.konkurentsiamet.ee/et/vesi-soojus/vesi/hindade-kooskolastamine 3 Metoodika avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: https://www.konkurentsiamet.ee/et/vesi-soojus/vesi/hindade-kooskolastamine. Metoodikat rakendatakse veeteenuse hinnaotsuse tegemisel sarnaselt ja ühetaoliselt kõigi Konkurentsiameti regulatsiooni alla kuuluvate vee-ettevõtjate tegevuse analüüsimisel ning hinnaotsuse tegemisel ebavõrdse kohtlemise vältimiseks.

3 (25)

(osa tegevuskuludest ja investeeringud). Taotletavale hinnale ei ole PV-l õigust lisada käibemaksu, kuna temale ei laiene käibemaksuseaduse (KMS) § 24 nimetatud maksukohustuslase õigused ja kohustused. Kui PV staatus maksukohustuslasena muutub (mitte-käibemaksukohustuslasest käibemaksukohustuslaseks) on ettevõtja kohustatud esitama Konkurentsiametile taotluse uue hinnaotsuse tegemiseks, sest muutuvad veeteenuse hinna arvutamise aluseks olevad kulud (osa tegevuskuludest ja investeeringutest) ning PV-l tekib õigus ettevõtluse tarbeks kasutatava kauba või teenuse soetamisel makstud käibemaksu (sisendkäibemaks) maha arvamiseks (KMS § 24).

PV majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

3. Menetluse käik

13.06.2024 registreeriti Konkurentsiametis PV Hinnataotlus.

Kuna esitatud Hinnataotlus oli puudustega HMS § 15 lg 2 mõttes, ei olnud Konkurentsiametil võimalik alustada Hinnataotluse sisulist menetlemist. 03.07.2024 saatis Konkurentsiamet PVle e-kirja Hinnataotluses esinevate puuduste selgitamiseks ja kõrvaldamiseks.

23.07.2024 esitas PV Konkurentsiametile palve pikendada vastamise tähtaega kuni 31.07.2024.

12.08.2024 esitas PV vastused ameti 03.07.2024 esitatud puuduste kohta ning nendest tulenevalt korrigeeritud Hinnataotluse.

26.08.2024 edastatud kirjas teavitas Konkurentsiamet, et kuigi 12.08.2024 registreeritud Hinnataotluses esinevad jätkuvalt mõningad puudused, mida ameti hinnangul on võimalik kõrvaldada menetluse käigus, siis on Konkurentsiamet alustanud taotluse sisulist menetlemist. Lisaks esitati täpsustavad küsimused seoses omatarbevee ja veekao kogustega, tegevuskulude ja investeeringutega.

ÜVVKS § 58 lg 3 tulenevalt teeb Konkurentsiamet hinnaotsuse pärast nõuetekohase taotluse saamist. HMS § 35 lg 4 mõttest lähtuvalt on tähtaja kulgemise arvutamisel määravaks dokumendi registreerimise hetk ehk nõuetekohase taotluse registreerimise päev. HMS § 33 lg 2 alusel algab tähtaeg järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, mis on määravaks tähtaja kulgemisel. Seega ÜVVKS § 58 lg 3, HMS § 33 lg 2 ja HMS 35 lg 4 koosmõjust tulenevalt algab Hinnataotluse menetlemise tähtaja kulgemine nõuetekohase taotluse registreerimisele järgnevast päevast. Hinnataotluse menetlemise tähtaja kulgemine nõuetekohase taotluse registreerimisele järgnevast päevast ehk PV puhul alates 13.08.2024.

04.09.2024 toimus Konkurentsiameti ja PV esindajate kohtumine veeteenuse hinna komponentide ja hinna kujunemise küsimustes.

05.09.2024 saatis Konkurentsiamet PV-le küsimused seoses elektri tarbimisega.

06.09.2024 esitas PV vastused elektri tarbimiskoguste kohta.

11.09.2024 saatis Konkurentsiamet lisaküsimuse seoses elektri arvetel kajastuva päevatarbimise ja puhkepäeva tipuaja tarbimistega, millele PV saatis vastuse 12.09.2024.

12.09.2024 saatis Konkurentsiamet Maardu Linnavalitsusele järelepärimise arvamuse saamiseks PV Hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse kohta ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavale tulenevalt ÜVVKS § 58 lg 8.

4 (25)

27.09.2024 edastas Maardu Linnavalitsus Konkurentsiametile vastuse, mille kohaselt on PV Hinnataotluses kajastatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdkonna investeeringud aastatel 2018-2024 ei ole vastuolus Maardu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavaga.

01.10.2024 saatis Konkurentsiamet PV-le veeteenuse Hinnataotluse, lisaandmete ja saadud selgituste läbitöötamise järel tehtud ettepanekud Hinnataotluse korrigeerimiseks ning seisukoha elektrienergia hinna kujunemise kohta (Exceli tabeli kujul).

04.10.2024 esitas PV korrigeeritud Hinnataotluse, milles oli arvesse võetud Konkurentsiameti 01.10.2024 esitatud seisukohti ning korrigeeritud elektrienergia kulu.

ÜVVKS § 58 lg 9 tulenevalt peatus Hinnataotluse menetlemise tähtaeg perioodil 26.08.2024 – 06.09.2024, 11.09.2024 – 27.09.2024, 01.10.2024 – 04.10.2024 (kokku 30 päeva), sest puudusid Hinnataotluse menetlemiseks vajalikud selgitused ning kohaliku omavalitsuse arvamus Hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale.

Konkurentsiameti koduleheküljel avalikustatud „Hinnataotluse esitamise juhendi“2 p 4.1 näeb ette, et kui ettevõtja esitab veeteenuse hinna kooskõlastamiseks I poolaastal (01.01–30.06), täidetakse Küsimustiku veerg „hinna arvutus 12 kuu andmete alusel“ jooksva aasta andemetega. Hinnataotlust menetletakse jooksva aasta andmete alusel. Tulenevalt asjaolust, et PV esitas Hinnataotluse 13.06.2024 ehk 2024.a I poolaastal, teostab Konkurentsiamet veeteenuse hinna analüüsi 2024.a 12 kuu andmete ehk regulatsiooniperioodiks prognoositud andmete alusel.

Regulatsiooniperiood on 12-kuuline periood, mille kulud ja põhjendatud tulukus on aluseks veeteenuse hinna arvutamisel (Metoodika punkt 1.17). 12-kuuline periood on võetud hindade arvutamise aluseks selleks, et Konkurentsiametil oleks võimalik kontrollida ettevõtte poolt esitatud andmete õigsust (Konkurentsiametil on võimalik kontrollida Äriregistri teabesüsteemist5 ettevõtja majandusaasta aruandeid, s.t 12 kuu andmeid ning hinnata selle põhjal muuhulgas vee-ettevõtja poolt koostatud prognooside ning seeläbi ka veeteenuse hinna arvutamise aluseks olevate kulude, kapitalikulu ja tulukuse õigsust). 12-kuuline periood ei tähenda samas aga seda, et veeteenuse hinnad peaksid kehtima 12 kuud. 12 kuu prognoositavad kulud on hinna arvutamise aluseks. Kui ettevõtja leiab, et hinnamenetluse aluseks olnud kulud, kapitalikulu ja tulukus ei taga enam ÜVVKS § 50 lg 1 loetletut, siis võib ta esitada taotluse uue hinnaotsuse tegemiseks järgneva 12 kuu andmete alusel.

PV kehtiva ehk 04.01.2019 otsuse nr 9-3/2019-001 (edaspidi 2019 Otsus) ja 04.10.2024 Hinnataotluses esitatud veeteenuse hinna komponentide (tegevuskulud, kapitalikulu, tulukus ja müügikogused) võrdlus on esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 1).

Tabel 1 Veeteenuse hinna komponendid

rida Nimetus Ühik 2019 Otsus

Regulatsiooniperiood

1 Tegevuskulud (rida 2 + 3) € 27 118 35 657

2 Muutuvkulud € 4 368 6 608

2.1 Vee erikasutusõiguse tasu € 2949 3 035

2.2 Elektri kulu € 1419 3 573

2 https://www.konkurentsiamet.ee/hindade-kooskolastamine 5 https://ariregister.rik.ee/

5 (25)

3 Muud tegevuskulud € 22 750 29 050

rida Nimetus Ühik 2019 Otsus

Regulatsiooniperiood

4 Kapitalikulu € 862 411

5 Tulukus € 390 441

6 Lubatud müügitulu € 28 370 36 509

7 Järelevalvetasu € 0 73

8 Lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga (rida 6 + 7) € 28 370 36 582

9 Võetud joogivee müügikogus m3 29 881 30 500

10 Veeteenuse hind €/m3 0,95 1,20

Konkurentsiamet analüüsib PV ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse osutamise summaarseid kulusid ja tulukust, s.t taotletud tasu (tasu võetud joogivee eest) aluseks olevaid tegevuskulusid, kapitalikulu ja tulukust ning müügikoguseid (vt Tabel 1 veerg „Regulatsiooniperiood“). Konkurentsiamet on seisukohal, et PV poolt hinnaotsuse tegemiseks esitatud veeteenuse hind on põhjendatud üksnes juhul, kui selle kujunemise alused vastavad ÜVVKS §-s 50 toodud nõuetele.

Alljärgnevalt esitab Konkurentsiamet seisukohad PV poolt taotletud veeteenuse hinna kujunemise aluseks olevate kulude kohta hinnakomponentide lõikes võttes arvesse ettevõtja poolt esitatud andmeid ja menetluse käigus saadud selgitusi.

4. Taotleja üldiseloomustus

PV osutab veeteenust Muuga aedlinnas Altmetsa tee, Pirnipuu puiestee, Õunapuu puiestee ja Viljapuu puiestee vahel.

PV kehtiv tasu võetud joogivee eest on kooskõlastatud Konkurentsiameti 04.01.2019 otsusega nr 9-3/2019-001. Alljärgnevalt on esitatud ülevaate PV kehtivast ning taotletud hinnast (vt Tabel 2).

Tabel 2 Kehtivad ja taotletavad veeteenuse hinnad

rida Nimetus Ühik Kehtiv hind

Taotletav hind

Muutus %

1 Tasu võetud joogivee eest €/m³ 0,95 1,20 26,3

Hinnataotluse kohaselt on hinna muutuse peamiseks põhjuseks teenuse osutamiseks vajalike kulude suurenemine.

Järgnevas tabelis (vt Tabel 3) on kajastatud PV ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi ja veeteenust iseloomustavad üldised näitajad aastatel 2021 – 2023 ning regulatsiooniperioodil.

Tabel 3 Üldiseloomustus

rida Üldandmed Ühik 2021 2022 2023 Regulat- siooni- periood

1 Ammutatud vee kogus m3 30 248 29 646 30 669 30 550

6 (25)

2 Võetud joogivee müügikogus m3 30 198 29 596 30 619 30 500

3 Võetud joogivee tarbijate arv tk 428 434 435 438

4 Ühisveevärgi torustiku pikkus km 20 20 20 20

rida Üldandmed Ühik 2021 2022 2023 Regulat- siooni- periood

5 Puurkaevude arv tk 1 1 1 1

6 Veeteenuse töötajate arv in 2 2 2 1,8

Vaadeldaval perioodil on PV kasutatavate veeteenuse objektide arv olnud muutumatu – nii torustike pikkus (20 km) kui puurkaevude arv (1 tk) ei ole perioodil 2021 – 2023 ning regulatsiooniperioodil muutnud.

5. Müügikogused ja veekadu

5.1. Müügikogused

Müügikogusele hinnangu andmine on oluline, kuna veeteenuse hind saadakse vastava veeteenuse lubatud müügitulu jagamisel müügikogusega. Mida väiksem on müügikogus, seda suuremaks kujuneb veeteenuse hind.

Kaalutlustes, kas ettevõtja poolt esitatud ning veeteenuse hinna kujunemise aluseks olevad müügikogused on põhjendatud, tugineb Konkurentsiamet ÜVVKS § 50 lg 2, mille kohaselt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna arvutamisel võetakse aluseks viimase kolme kalendriaasta aritmeetiline keskmine müügikogus ning prognoositavad muutused tarbimises ning vajaduse korral tehakse müügikoguse leidmiseks analüüs. Lisaks tugineb Konkurentsiamet Metoodika punktile 4.1, millest lähtuvalt kasutatakse müügikoguse analüüsimisel alljärgnevaid meetodeid: 1) müügikoguse dünaamika (sh eelmiste perioodide müügikogused, majandusprognoosid, pikaajalises arengukavas prognoositav veetarbimine, jm näitajad); 2) tarbijate arvu dünaamika ja prognoos.

5.1.1. Võetud joogivee müügikogus

PV Hinnataotluses prognoositud võetud joogivee müügikogus 30 500 m3

PV on prognoosinud regulatsiooniperioodil tarbijatele osutatava võetud joogivee teenuse müügikoguseks 30 500 m3.

Konkurentsiameti seisukoht võetud joogivee müügikoguse 30 500 m3 kohta

Konkurentsiamet koostas ettevõtja poolt esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 4), kus on kajastatud PV võetud joogivee tarbijate arvud ja müügikogused aastatel 2021-2023 ning regulatsiooniperioodil.

Tabel 4 Võetud joogivee tarbijate arv ja müügikogus

rida Võetud joogivee

müügikogus Ühik 2021 2022 2023

Regulatsiooniperiood

7 (25)

1 Võetud joogivee müügikogus m3 30 198

29 596

30 619

30 500

2 Koguse muutus % x -2,0 3,5 -0,4

3 Võetud joogivee abonentide arv

tk 428 434 435 438

4 Abonentide arvu muutus tk x 6 1 3

5 Ühe abonendi keskmine tarbimine

m3/tk 70,56 68,19 70,39 69,63

rida Võetud joogivee

müügikogus Ühik 2021 2022 2023

Regulatsiooniperiood

6 Muutus % x -3,35 3,22 -1,07

Joogivee teenuse kliente (abonente) oli 2021.a-l 428 tükki. Aastatel 2022-2023 lisandus kokku 7 uut abonenti ja abonentide koguarvuks kujunes 435 tükki (vt Tabel 4 rida 3 ja 4). Regulatsiooniperioodiks on prognoositud lisanduma 3 uut abonenti ehk joogivee teenuse abonentide arvuks on 438 tükki. Hinnataotluse kohaselt ei ole vaadeldavatel aastatel uusi joogivee teenusega liitumise võimalusi rajatud, kuid abonente saab lisanduda varem rajatud liitumisvõimalustele.

Võetud joogivee müügikogus oli 2021.a-l 30 198 m3, vähenedes 2022.a-l 29 596 m3-ni ja tõusis 2023.a-l tasemele 30 619 m3 (vt Tabel 4 rida 1). Regulatsiooniperioodiks on PV prognoosinud võetud joogivee müügikoguseks 30 500 m3 ehk müügikoguse vähenemist 0,4% võrreldes 2023.a-ga (vt Tabel 4 read 1 ja 2 veerud „2023“ ja „Regulatsiooniperiood“).

ÜVVKS § 50 lg 2 kohaselt võetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna arvutamisel aluseks viimase kolme kalendriaasta aritmeetiline keskmine müügikogus ning prognoositavad muutused tarbimises. Aastate 2021-2023 keskmiseks müügikoguseks on 30 138 m3 ((30 198 + 29 596 + 30619) / 3 = 30 138). Kuna vaadeldaval perioodil on veeteenust tarbivaid abonente pidevalt lisandunud, siis kasutas Konkurentsiamet ühe abonendi keskmist tarbimist, mis aastatel 2021-2023 muutus vahemikus 68,19 – 70,56 m3 abonendi kohta. Viimase kolme aasta keskmiseks ühe abonendi veetarbimiseks on 69,71 m3. PV poolt regulatsiooniperioodiks prognoositud andmete alusel kujuneb ühe abonendi keskmiseks tarbimiseks 69,63 m3, mis on sisuliselt võrdne viimase kolme aasta keskmise näitajaga.

Konkurentsiamet loeb põhjendatuks PV poolt prognoositud võetud joogivee müügikoguse 30 500 m3, kuna arvesse on võetud lisanduvaid abonente ja ühe abonendi keskmine tarbimine on sisuliselt võrdne eelnevate aastate keskmise näitajaga.

5.2. Omatarbevesi ja veekadu

Veekadu leitakse ammutatud vee koguse, omatarbevee koguse ning müüdud vee koguse vahena (ammutatud vee kogus lahutada omatarbevee kogus lahutada müüdud vee kogus). Veekadu iseloomustab muuhulgas ka veetorustiku tehnilist seisundit. Sellesse kategooriasse kuuluvad veelekked ja veemõõtjate ebatäpsusest tulenevad vahed. Olulise tähtsusega veekao tekkimisel on ehitatud torustiku vanus, ehituskvaliteet ja materjal.

Omatarbevee hulka loeb Konkurentsiamet vee kogust, mida kasutatakse vee-ettevõtja poolt kaasnevate hooldustööde läbiviimisel, samuti plaanilisi ja mitteplaanilisi veevõtte

8 (25)

ühisveevärgist, mis on mõõdetavad ja mida ei lülitata veekao hulka. Omatarbevee kogust ei arvestata müüdud vee koguse hulka.

Veekaole hinnangu andmine on oluline, sest see mõjutab:

1) elektrienergia kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem kulub elektrienergiat vee pumpamiseks ja joogivee puhastamiseks);

2) kemikaalide kulu (mida väiksem on veekadu, seda väiksem on kemikaalide kulu, juhul kui vee töötlemisel kemikaale kasutatakse);

3) keskkonnatasude kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem tuleb maksta vee erikasutusõiguse tasu).

PV Hinnataotluses prognoositud omatarbevee ja veekao maht summas 50 m3

PV on prognoosinud regulatsiooniperioodil omatarbevee ja veekao mahu summaks 50 m3, mis moodustab 0,2% ammutatud veest.

Konkurentsiameti seisukoht omatarbevee ja veekao mahu summa 50 m3 kohta

Ülevaate saamiseks omatarbevee ja veekadude muutuse kohta ajas, koostas Konkurentsiamet ettevõtja poolt esitatud andmete alusel alljärgneva tabeli (vt Tabel 5).

Tabel 5 Omatarbevesi ja veekadu

Rida Omatarbevesi ja veekadu Ühik 2021 2022 2023 Regulatsiooniperiood

1 Ammutatud vee kogus m³ 30 248 29 646 30 669 30 550

2 Omatarbevee ja veekao summa m³ 50 50 50 50

3 Omatarbevee ja veekao osakaal ammutatud veest % 0,2 0,2 0,2 0,2

4 Võetud joogivee müügikogus m³ 30 198 29 596

30 619 30 500

5 Omatarbevee ja veekao osakaal müüdud vee mahust % 0,2 0,2 0,2 0,2

Regulatsiooniperioodil on PV prognoosinud arvestuslikuks omatarbevee ja veekao mahuks kokku 50 m3. PV selgituste kohaselt kasutab ta omatarbevett veepumplas filtrite läbipesuks. Prognoositud omatarbevee ja veekao osakaal müüdud vee mahust on 0,2% (50 / 30 500 × 100 = 0,2). Väga madalat omatarbevee ja veekao osakaalu saab selgitada torustike hea seisukorraga.

Konkurentsiamet peab põhjendatuks ettevõtja poolt regulatsiooniperioodiks prognoositud omatarbevee ja veekao mahtu kokku 50 m3 ehk 0,2% vee müügimahust, kuna see on eelnevate aastatega samal tasemel.

6. Veeteenuse hinda lülitatavad tegevuskulud

ÜVVKS § 50 lg 1 ning sellega kooskõlas oleva Metoodika järgi on veeteenuse hindade arvutamise aluseks lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil, mille moodustavad veeteenuse

9 (25)

tegevuskulud, kapitalikulu ja põhjendatud tulukus. ÜVVKS § 52 lg 1 kohaselt peavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda arvatavad kulud olema põhjendatud, lähtuma tõhususest ning võimaldama vee-ettevõtjal täita seaduses sätestatud ülesandeid. ÜVVKS § 52 lg 3 alusel ei arvata veeteenuse hinda järgmiseid kulusid:

1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; 2) sponsorlus, kingitused ja annetused; 3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusega mitteseotud kulud; 4) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahvid ning muud rahalised kohustused, mis on

tingitud ettevõtja kohustuse rikkumisest; 5) finantskulud; 6) dividendide tulumaksu kulu; 7) muud kulud, mis ei ole vajalikud ettevõtjale seadusega pandud kohustuste täitmiseks.

Metoodikast lähtuvalt jagunevad tegevuskulud:

1) muutuvkulud ehk kulud, mis sõltuvad olulises osas müügikoguse muutumisest (näiteks vee erikasutusõiguse tasu, saastetasu, teiselt vee-ettevõtjalt ostetud veeteenuse kulu, elektri kulu jms);

2) muud tegevuskulud ehk kulud, mis ei sisalda muutuv- ja finantskulusid ning põhivara kulumit.

Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu Hinnataotluses esitatud tegevuskulude kohta.

6.1. Muutuvkulud

Metoodika p 5 kohaselt on muutuvkulud olulises osas sõltuvad müügikoguse muutumisest. Muutuvkulud võivad sisaldada mittekontrollitavatel tasudel põhinevaid kulusid (edaspidi mittekontrollitavad kulud).

Mittekontrollitavad kulud ei ole mõjutatavad ettevõtja majandustegevuse kaudu, vaid sõltuvad ettevõtja-välistest teguritest (eelkõige seadusandlusest). Mittekontrollitaval tasul/ tasumääral põhinevad tegevuskuludest näiteks vee erikasutusõiguse tasu (vee erikasutusõiguse tasumäär), saastetasu (keskkonda heidetavate saasteainete tasumäärad) ja teiselt vee-ettevõtjalt ostetava teenuse tasu ning osaliselt ka elektrienergia kulu (elektrienergia hinnas sisalduv võrgutasu, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi hinnakomponent).

Metoodika punktide 5.1-5.4 kohaselt lülitatakse täielikult veeteenuse hinda mittekontrollitavad tasud/ tasumäärad, kuid ettevõtja peab põhjendama vastavate määrade, tasudega maksustatavaid koguseid (nt ammutatava vee kogused, saastekogused, elektrienergia tarbimine jm).

PV-l on muutuvkuludeks vee erikasutusõiguse tasu (vee erikasutusõiguse tasumäär) ja elektri kulu (sh võrgutasu, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi komponent).

PV Hinnataotluses prognoositud muutuvkulud 6 608 €

PV on Hinnataotluse kohaselt prognoosinud veeteenuse hinda lülitatavaks vee erikasutusõiguse tasuks 3 035 € ja elektri kuluks 3 573 € ehk muutuvkulud kokku 6 608 €.

10 (25)

Konkurentsiameti seisukoht muutuvkulude 6 608 € kohta

Järgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu PV poolt veeteenuse hinda lülitatavatele muutuvkulude kulukomponentide lõikes.

6.1.1. Vee erikasutusõiguse tasu

Keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) § 10 lg 1 kohaselt makstakse vee erikasutusõiguse tasu õiguse eest võtta veekogust või põhjaveekihist vett erikasutuse korras. Vee erikasutusõiguse tasu kujuneb prognoositud ammutatud vee kogusele KeTS § 10 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.11.2014 määruse nr 169 „Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist“ lisas osundatud vee erikasutusõiguse tasumäärade rakendamisel.

Metoodika p 5.2 kohaselt võetakse vee erikasutusõiguse tasumäärad täielikult arvesse vee erikasutusõiguse tasu arvutamisel, küll aga peab ettevõtja põhjendama vee erikasutusõiguse tasumääradega maksustatavaid vee koguseid.

PV Hinnataotluses prognoositud vee erikasutusõiguse tasu 3 035 €

Hinnataotluse kohaselt soovib PV veeteenuse hinda lülitada vee erikasutusõiguse tasu summas 3035 €.

Konkurentsiameti seisukoht vee erikasutusõiguse tasu 3 035 € kohta

Keskkonnaloa nr L.VV/325984 kohaselt on PV-l õigus ammutada vett kambrium-vendi põhjaveekihist maksimaalselt 32 800 m3 aastas.

Hinnataotluse kohaselt prognoosib PV ammutatava vee koguseks regulatsiooniperioodil 30 550 m3.

Ammutatud vee kogus on otseselt arvutatav võetud joogivee müügikogusest, omatarbevee ja veekao kogusest ehk ammutatud vee kogus = võetud joogivee müügikogus + omatarbevee kogus + veekadu.

Tulenevalt Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud võetud joogivee müügikogusest 30 500 m3 (vt otsuse p 5.1.1) ning omatarbevee ja veekao mahu summast 50 m3 (vt otsuse p 5.2) kujuneb põhjendatud ammutatud vee koguseks 30 550 m³ (30 500 + 50 = 30 550).

Vabariigi Valitsuse 17.11.2014 määruse nr 169 „Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist“ lisa kohaselt on 2024.a.-l vee erikasutusõiguse tasumäär vee ammutamisel kambriumi-vendi põhjaveekihist 99,34 €/tuh m3.

Rakendades ammutatava vee kogusele 30 550 m3 vee erikasutusõiguse tasumäära 99,34 €/tuh m3, kujuneb PV vee erikasutusõiguse tasuks kokku 3 035 € (30 550 × 99,34 / 1000 = 3 035), mis vastab Hinnataotluses prognoositud vee erikasutusõiguse tasule ja on ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2 tulenevalt põhjendatud lülitada regulatsiooniperioodil veeteenuse hinda.

6.1.2 Elektri kulu

11 (25)

PV Hinnataotluses prognoositud veeteenuse elektri kulu 3 573 €

Hinnataotluses prognoosib PV regulatsiooniperioodil veeteenuse osutamisel tarbitavaks elektrienergia koguseks 16 076 kWh ja elektri kuluks 3 573 €.

Konkurentsiameti seisukoht elektri kulu 3 573 € kohta

Elektri kulu kujuneb elektrikoguse korrutamisel elektrienergia hinna, võrguteenuse hinna, elektriaktsiisi ning taastuvenergia tasu summaga, mistõttu annab Konkurentsiamet alljärgnevalt kõikidele eelnimetatud elektri kulu arvutamise aluseks olevatele komponentidele hinnangu eraldiseisvalt.

Elektrienergia kogus

PV kasutab veeteenuse osutamisel elektrienergiat joogivee pumpamiseks ja töötluseks. Konkurentsiamet koostas PV poolt esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 6) veeteenuse osutamisel tarbitud elektrienergia koguste ja kulu kohta.

Tabel 6 Veeteenuse elektritarbimine ja kulu

rida Elektri tarbimine ja kulu Ühik 2021 2022 2023 Regulatsiooniperiood

1 Elektrienergia tarbimine kWh 19 947 16 639 13 393 16 076

2 Muutus võrreldes eelmise aastaga % x -16,6 -19,5 20,0

3 Ammutatud vee kogus m3 30 248 29 646 30 669 30 550

4

Elektrienergia erikulu ammutatud vee koguse kohta (rida 1 / rida 3) kWh/m3 0,66 0,56 0,44 0,53

5 Elektri keskmine hind senti/kWh 16,30 29,11 21,49 22,22 Tabeli andmete kohaselt vähenes veeteenusel kasutatud elektrienergia kogus aastatel 2021 – 2023 tasemelt 19 947 kWh tasemele 13 393 kWh (vt Tabel 6 rida 1). Regulatsiooniperioodiks on PV prognoosinud veeteenusel tarbitavaks elektrienergia koguseks 16 076 kWh, mis 20,0% suurem võrreldes eelneva aastaga (vt Tabel 6 rida 2).

Veeteenusel tarbitav elektrienergia kogus sõltub oluliselt käideldava vee kogusest. Seega hinnangu andmiseks veeteenusega seotud elektrienergia kogusele, arvutas Konkurentsiamet elektrienergia erikulu (elektrienergia kogus jagatud ammutatud vee kogusega).

PV elektrienergia erikulu oli 2021.a-l 0,66 kWh/m3 ja langes 2023.a-ks tasemele 0,44 kWh/m3 (vt Tabel 6 rida 4). Regulatsiooniperioodiks prognoosib PV elektrienergia erikulu tasemele 0,53 kWh/m3, mis on madalam varasema kolme aasta keskmisest erikulust 0,55 kWh/m3 ((0,66 + 0,56 + 0,44)/3 = 0,55).

Kuna PV poolt prognoositud andmetel kujunev elektrienergia erikulu 0,53 kWh/m3 on madalam viimase kolme aasta keskmisest elektrienergia erikulust, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks veeteenusega seotud elektrienergia erikulu 0,53 kWh/m3.

12 (25)

Lähtudes Konkurentsiameti poolt käesoleva otsuse p-s 6.1.1 põhjendatuks loetud ammutatava vee kogusest 30 550 m3 ja käesolevas punktis põhjendatuks loetud elektrienergia erikulust 0,53 kWh/m3, kujuneb põhjendatud veeteenusel tarbitavaks elektrienergia koguseks 16 076 kWh (30 550 × 0,53 = 16 0763).

Elektrienergia hind

PV ostab elektrienergiat AS-iga Eesti Energia sõlmitud tähtajatu lepingu alusel, algusega 23.03.2023. Sõlmitud lepingu kohaselt on elektrienergia hinnaks börsihind + müüja marginaal 0,850 senti/kWh (käibemaksuta).

Börsihinnaga pakettide puhul kasutab Konkurentsiamet NordPool 4 elektribörsi Eesti hinnapiirkonna viimase 12 kuu elektrienergia keskmist päev ette börsihinda, mis perioodil september 2023 kuni august 2024 oli 91,51 €/MWh ehk 9,151 senti/kWh (vt Tabel 7).

Tabel 7 Elektrienergia keskmised börsihinnad

Rida Nord Pool Eesti hinnapiirkonna 12 kuu

elektrienergia keskmised hinnad €/MWh senti/kWh

1 2023 - September 113,46 11,346

2 2023 - Oktoober 87,37 8,737

3 2023 - November 105,20 10,520

4 2023 - Detsember 89,00 8,900

5 2024 - Jaanuar 126,48 12,648

6 2024 – Veebruar 75,52 7,552

7 2024 – Märts 68,26 6,826

8 2024 – Aprill 60,39 6,039

9 2024 – Mai 75,85 7,585

10 2024 - Juuni 91,64 9,164

11 2024 – Juuli 97,97 9,797

12 2024 – August 106,95 10,695

13 12 kuu keskmine hind 91,51 9,151

14 Lepinguline marginaal 8,50 0,850

15 Elektrienergia hind koos marginaaliga

(rida 13 + rida 14) 100,01 10,001

16 Elektrienergia hind käibemaksuga 122,01 12,20 PV on arvutanud Hinnataotluses prognoositava elektrienergia hinna perioodi september 2023 kuni august 2024 keskmise börsihinna alusel, mis on 91,51 €/MWh ehk 9,151 senti/kWh, millele lisandub marginaal 8,50 €/MWh ehk 0,85 senti/kWh. Seega kujuneb kokku Eesti Energia AS-ilt ostetava elektrienergia prognoositavaks hinnaks 10,001 senti/kWh: prognoositav börsihind 9,151 senti/kWh + marginaal 0,85 senti/kWh = 10,001 senti/kWh ilma käibemaksuta

3 Ametile on erikulu kohta teada andmed käesolevas otsuses näidatust suurema täpsusega (kajastatud Exceli tabelites). Arvutuste tegemisel lähtub amet Exceli tabelis kajastatud täpsematest andmetest. 4 https://data.nordpoolgroup.com/auction/day-ahead/prices?deliveryDate=2024- 0101&currency=EUR&aggregation=Monthly&deliveryAreas=EE

13 (25)

(vt Tabel 7 rida 15). Lisades elektrienergia hinnale käibemaksu, kujuneb keskmiseks hinnaks 12,20 senti/kWh (10,001 × 1,22 = 12,20).

Eeltoodust tulenevalt aktsepteerib Konkurentsiamet regulatsiooniperioodi elektrienergia kulu kujundamisel elektrienergia hinda (elektrienergia keskmine börsihind koos müügimarginaaliga) 100,01 €/MWh ehk 10,001 senti/kWh ja koos käibemaksuga 122,01 €/MWh ehk 12,20 senti/kWh.

ÜVVKS § 50 lg 1 kohaselt peab veeteenuse hind olema kulupõhine. Seega peab ettevõtja elektri börsihindade suurte kõikumiste tingimustes jälgima elektrienergia ostuhinna/-kulu kujunemist ja selle mõju veeteenuse hinnale. Elektrienergia börsihindade stabiliseerumisel käesolevas otsuses kasutatust madalamal tasemel on ettevõtja kohustatud viivitamatult esitama taotluse veeteenuse hinna alandamiseks hinda lülitatava elektrienergia kulu vähenemise tõttu, võttes muuhulgas arvesse ÜVVKS § 57 lg 3 sätestatut.

Võrguteenuse hind5

PV ostab elektri võrguteenust jaotusvõrgu ettevõtjalt Elektrilevi OÜ paketiga Võrk5 (50 amprit) Konkurentsiameti poolt 28.06.2024 otsusega nr 7-3/2024-033 määratud hindadega.

Konkurentsiamet peab põhjendatuks veeteenuse elektri kulu arvutamisel Elektrilevi OÜ hinnapakettidele vastavate ja Konkurentsiameti otsusega kooskõlastatud võrguteenuse tasude rakendamise tulemusena kujunenud kaalutud keskmist võrguteenuse tasu 8,562 senti/kWh (koos käibemaksuga).

Elektriaktsiis ja taastuvenergia tasu6(koos käibemaksuga)

Lähtuvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 66 lg 12 sätestatust lisandub elektrienergia hinnale elektriaktsiis 0,180 senti/kWh (ilma käibemaksuta 0,145 senti/kWh) ning lähtuvalt elektrituruseaduse § 592 lg 1 taastuvenergia tasu 1,28 senti/kWh 7 (ilma käibemaksuta 1,05 senti/kWh).

Elektri kulu kujunemine (koos käibemaksuga)

Elektri kulu kokku kujuneb elektrikoguste korrutamisel elektrienergia hinna, võrguteenuse hinna, elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu summaga.

Konkurentsiamet peab põhjendatuks veeteenusel tarbitud elektri kaalutud keskmist hinda 22,22 senti/kWh (12,20 + 8,562 + 0,180 + 1,28 = 22,22).

Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud veeteenusel tarbitavast elektrienergia kogusest 16 076 kWh ja kaalutud keskmisest elektri hinnast 22,22 senti/kWh tulenevalt kujuneb veeteenuse elektri kuluks 3 573 € (16 076 × 22,22 / 100 = 3 573).

5 Elektri hinnas sisalduv võrgutasu komponent on ettevõtja jaoks mittekontrollitaval tasul põhinev kulu (vt otsuse p 6.1) 6 Elektri hinnas sisalduv aktsiisi ja taastuvenergia tasu komponent on ettevõtja jaoks mittekontrollitaval tasul põhinev kulu (vt otsuse p 6.1) 7 https://elering.ee/taastuvenergia-tasu

14 (25)

Konkurentsiamet peab ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2 alusel põhjendatuks lülitada taotletavasse veeteenuse hinda elektri kulu 3 573 €, kuna see on kujunenud põhjendatuks loetud elektrienergia koguse ja kaalutud keskmise elektri hinna alusel.

6.2. Muud tegevuskulud

Kaalutlusi, kas veeteenuse hinda lülitatud kontrollitavad kulud on ÜVVKS § 52 lg 1 ja ÜVVKS § 50 lg 1 ja 2 alusel põhjendatud, teostab Konkurentsiamet tuginedes Metoodika p 6.

Muude tegevuskuludena defineerib Konkurentsiamet vastavalt Metoodika p 6.2 kulusid, mis ei sisalda muutuv- ja finantskulusid ning põhivara kulumit ning mida ettevõtja saab mõjutada oma efektiivsema majandustegevuse kaudu. Muud tegevuskulud võivad sisaldada mittekontrollitaval tasul/ tasumääral põhinevaid kulusid (nt maamaks, riigilõivud, raskeveokimaks jm).

Vastavalt Metoodika p 6.3 arvestatakse muude tegevuskulude hulka üldjuhul järgmised põhjendatud kulud:

1) ettevõtja poolt teostatavad hooldus- ja remondikulud; 2) sisse ostetavate tööde ja teenuste kulud; 3) transpordikulud; 4) infotehnoloogia ja sidekulud; 5) tööjõukulud (koos maksudega); 6) muud kulud, mis tuleb taotluses loetleda ja põhjendada.

ÜVVKS § 52 lg 2 ja Metoodika p 6.4 kohaselt lähtutakse põhjendatud tegevuskulude hindamisel järgmisest:

1)  kulude dünaamika ajas ja selle võrdlus tarbijahinnaindeksi8 (edaspidi THI) dünaamikaga; 2)  kulukomponentide põhjendatuse analüüs, sealhulgas eksperdihinnangud; 3)  vee-ettevõtja kulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlus teiste

sarnaste vee-ettevõtjate kuludega. ÜVVKS § 52 lg 3 p 1 ja Metoodika p 6.8 kohaselt ei lülitata veeteenuse hinda: 1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; 2) sponsorlus, kingitused ja annetused; 3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusega mitteseotud kulud; 4) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahvid ning muud rahalised kohustused, mis on

tingitud ettevõtja kohustuse rikkumisest; 5) finantskulud; 6) dividendide tulumaksu kulu; 7) muud kulud, mis ei ole vajalikud ettevõtjale seadusega pandud kohustuste täitmiseks.

Eelnevalt on Konkurentsiamet otsuse p-s 6.1 andnud hinnangu muutuvkuludele. Järgnevalt analüüsib Konkurentsiamet muid tegevuskulusid.

8 THI väljendab üldises majanduskeskkonnas aset leidva kulude kasvu dünaamikat, mis avaldub lõpptulemusena keskmise tarbija ostukorvi hinna muutuses.

15 (25)

PV Hinnataotluses prognoositud muud tegevuskulud 29 050 €

Hinnataotluses esitatud andmete kohaselt on PV veeteenuse hinda lülitatavateks muudeks tegevuskuludeks prognoosinud 29 050 €.

Konkurentsiameti seisukoht muude tegevuskulude 29 050 € kohta

PV on Hinnataotluses prognoosinud määratavas veeteenuse hinnas kajastuvateks muudeks tegevuskuludeks kokku 29 050 €. Konkurentsiamet koostas ettevõtja esitatud andmete alusel veeteenuse hinda lülitatud muude tegevuskulude kohta tabeli (vt Tabel 8), kus ei kajastu muule tegevusele eristatud kulu.

Tabel 8 Muud tegevuskulud veeteenuse hinnas

rida Muud tegevuskulud ühik

2019 Otsus

2021 2022 2023 Regulatsiooniperiood

1 Muud tegevuskulud kokku € 22 750 34

571 37 147

31 645

29 050

2 muutus võrreldes eelneva aastaga

% 7,5 -14,8 -8,2

3 Veeteenuse müügikogus m3 29 881 30

198 29 596

30 619

30 500

4 Muude tegevuskulude erikulu €/m3

0,76 1,14 1,26 1,03 0,95

5 THI muutus % 4,6 19,4 9,2 3,8 * Statistikaameti9 andmetel oli THI muutus 2021.a-l 4,6%, 2022.a-l 19,4% ja 2023.a-l 9,2%. Rahandusministeeriumi 2024.a suvise majandusprognoosi10 kohaselt on THI muutuseks prognoositud 2024.a-l 3,8%. THI muutus 2023.a-l 9,2% tähendab, et 2022.a hinnad on 2023.a-ks kasvanud 9,2% võrra. Eelnevast tabelist nähtub, et Konkurentsiamet pidas 2019 Otsuses (04.01.2019 nr 9-3/2019001) põhjendatuks muid tegevuskulusid summas 22 750 € (vt Tabel 8 rida 1 veerg „2019 Otsus“).

Tabelis nähtub, et aastatel 2021 – 2023 olid tegevuskulud vahemikus 31 645 – 37 147 € (vt Tabel 8 rida 1 veerud 2021 - 2023). Regulatsiooniperioodi muude tegevuskulude summaks prognoosib ettevõtja 29 050 €, mis on 8,2% madalam eelneva aasta näitajast (vt Tabel 8 veerg „Regulatsiooniperiood“ read 1 ja 2).

Konkurentsiameti 2019 Otsusega võrreldes on PV regulatsiooniperioodiks prognoosinud muude tegevuskulude kasvu 27,7 % (29 050 / 22 750 × 100 - 100 = 27,7; vt Tabel 8 rida 1 veerud „2019 Otsus“ ja „Regulatsiooniperiood“). Perioodil 2019 – 2023 ning regulatsiooniperioodil on THI suurenenud ja prognoositud suurenema 45,4 % võrra [(100+2,3)/100×(100+0,4)/100×(100+4,6)/100×(100+19,4)/100×(100+9,2)/100×(100+3,8)/10 0×100-100 = 45,4].

9 Avaldatud https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__hinnad/IA001 10 Avaldatud 04.04.2024, https://fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/majandus-

jarahandusprognoosid/rahandusministeeriumi-majandusprognoos

16 (25)

PV prognoositud muude tegevuskulude kasv (27,7%) regulatsiooniperioodil on väiksem sama perioodi THI-d ehk hindade kallinemist kajastava kokkuvõtva indeksi muutust (45,4%) arvesse võttes.

Võttes arvesse, et PV muude tegevuskulude kasv aastatel 2019-2023 ja regulatsiooniperioodil ei ületa sama perioodi THI ehk hindade kallinemist kajastava kokkuvõtva indeksi muutust, peab Konkurentsiamet põhjendatuks lülitada veeteenuse hinda muud tegevuskulud summas 29 050 €.

7. Investeeringud

ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 tulenevalt peab veeteenuse hind katma investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse tagamiseks ja ÜVVKS § 50 lg 1 p 4 tulenevalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute tegemise (välja arvatud tagastamatu abina saadud investeeringud ja ÜVVKS § 20 lõike 3 alusel liitumistasude eest tehtud investeeringud), mistõttu on oluline hinnata investeeringute põhjendatust veeteenuse hinnas. Vastavalt ÜVVKS § 58 lg 8 küsib Konkurentsiamet kohaliku omavalitsuse üksuselt arvamust Hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on läbi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava tagada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni jätkusuutlikkus. Kohalik omavalitsus kinnitades vee-ettevõtja poolt prognoositud investeeringute vastavust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale kindlustab, et investeeringute lülitamisega veeteenuse hinda on tagatud ka ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 ja 4 täitmine.

PV Hinnataotluses kajastatud veeteenuse hinda lülitatavad ehk ettevõtja omavahenditest aastatel 2018-2023 ja regulatsiooniperioodil teostatud ja teostatavad investeeringud on esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 9):

Tabel 9 Investeeringud Rida Investeering ühik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Veeteenuse investeeringud

1. Veevarustuse teenus

1.1 Pumpla parendus € 3 486 1.2 Investeering trassidesse (ringistamine) € 1 500 Veeteenuse hinda lülitatavad investeeringud € 0 0 3 486 0 0 0 1 500

12.09.2024 saatis Konkurentsiamet Maardu Linnavalitsusele järelepärimise arvamuse saamiseks PV Hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse kohta kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale tulenevalt ÜVVKS § 58 lg 8.

27.09.2024 Maardu Linnavalitsuselt saabunud vastuse kohaselt ei ole PV Hinnataotluses kajastatud investeeringud aastatel 2018-2023 ja regulatsiooniperioodil kajastatud Maardu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavas, kuid selgitas, et antud investeeringud ei ole ÜVK arengukavaga vastuolus.

Konkurentsiameti hinnangul on tehtud ja planeeritud investeeringud vajalikud veevarustuse kui elutähtsa teenuse jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse tagamiseks.

17 (25)

Tulenevalt elutähtsa teenuse jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse tagamise vajadusest, ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 ja 4 ning kohaliku omavalitsuse kinnitusest, et Hinnataotluses kajastatud investeeringud ei ole vastuolus Maardu linnas kehtiva ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavaga, loeb Konkurentsiamet põhjendatuks veeteenuse hinnas PV aastatel 2018-2023 ja regulatsiooniperioodil omavahendite ja kohustuste arvelt teostatud/ teostatavad investeeringud summas 4 986 € (3 486 + 1 500 = 4 986 €).

8. Reguleeritava vara, kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse arvestus

Reguleeritav vara ja kapitalikulu

ÜVVKS § 54 lg 1 ja lg 2 kohaselt lähtutakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda lülitatava põhivara kulumi arvutamisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtusest ning kuluminormist, mis vastab põhivara kasulikule tehnilisele elueale.

Metoodika p 7.4 kohaselt on reguleeritava vara (ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajaliku põhivara) määramine vajalik kapitalikulu (nimetatud ka põhivara kulumi) ja põhjendatud tulukuse arvutamiseks. Metoodika p 7.7 järgi arvestatakse teistele veeettevõtjatele tasutud liitumistasud reguleeritava vara hulka.

ÜVVKS § 53 lg 1 ja Metoodika p 7.2 järgi ei arvestata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse põhivara hulka järgmist:

1) pikaajalised finantsinvesteeringud; 2) immateriaalne põhivara, välja arvatud arvutitarkvara ja litsentsid, mis on vajalikud

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks; 3) liitumistasudest soetatud põhivara; 4) põhivara, mida vee-ettevõtja ei kasuta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks; 5) tagastamatu abiga soetatud põhivara, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud

erisusi.

Metoodika p 7.14 järgi kasutatakse reguleeritava vara väärtuse leidmisel põhivara bilansilist jääkmaksumust regulatsiooniperioodi lõpus. Kapitalikulu leidmisel kasutatakse raamatupidamises kajastuvat kulumit reguleeritavale varale.

Metoodika p 7.12 tulenevalt arvutatakse reguleeritav vara regulatsiooniperioodil alljärgnevalt:

RV = RVr + KK, kus:

RV - reguleeritav vara;

RVr - reguleeritava põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus; KK - käibekapital. ÜVVKS § 55 kohaselt on käibekapital viis protsenti viimase kolme kalendriaasta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse käibe aritmeetilisest keskmisest.

ÜVVKS § 50 lg 1 p 4 kohaselt kujundatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind selliselt, et vee-ettevõtjal on tagatud  ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava

18 (25)

kohaste investeeringute tegemine, välja arvatud tagastamatu abina saadud investeeringud ja ÜVVKS § 20 lõike 3 alusel liitumistasude eest tehtud investeeringud.

ÜVVKS § 50 lg 1 p 5 sätestab, et veeteenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt.

Seega lähtub Konkurentsiamet reguleeritava vara leidmisel vaid vee-ettevõtja omavahendite ja tema poolt võetud laenukohustuste arvelt soetatud põhivara jääkmaksumusest ning selle hulka ei arvata tagastamatu abi raames ega tarbijate poolt tasutud liitumistasude arvelt soetatud põhivara.

Metoodika p 1.15 kohaselt on kapitalikulu veeteenuse hinda lülitatav kulu, mis on seotud soetatud põhivara amortiseeritava osa kandmisega kulusse põhivara kasuliku tehnilise eluea jooksul. Metoodika p 7.10 kohaselt on kapitalikulu (põhivara kulumi) eesmärk põhivara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine veeteenuse hinna kaudu põhivara kasuliku tehnilise eluea jooksul. Metoodika p 7.14 järgi arvestatakse kapitalikulu reguleeritavalt varalt. Kapitalikulu arvestatakse reguleeritava vara hulka kuuluvalt amortiseeruvalt põhivaralt.

Põhjendatud tulukus

ÜVVKS § 54 lg 3 kohaselt arvutatakse põhjendatud tulukus, korrutades ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtuse, millele on liidetud käibekapitali suurus, kaalutud keskmise kapitali hinnaga. Põhjendatud tulukuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda lülitamine ei ole kohustuslik, kui vee-ettevõtja nii otsustab.

Metoodika p 8.4 tulenevalt arvutatakse põhjendatud tulukus alljärgnevalt: PT = rp × RV;

kus:

PT - põhjendatud tulukus;

rp - põhjendatud tulunorm (WACC); RV - reguleeritav vara. Konkurentsiamet on välja töötanud juhendmaterjali kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) leidmiseks kaugkütte-, elektri-, gaasi- ning vee-ettevõtjatele nimetusega „Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks“11. Nimetatud juhendi punkti 5 tabelis 8 on kajastatud kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) vee-ettevõtjatele 6,28%.

8.1. Veeteenuse osutamisel kasutatav põhivara ja kapitalikulu

Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu PV poolt soetatud veeteenusega seotud põhivara lülitamise kohta reguleeritava vara koosseisu.

Hinnataotluses esitas PV aastate 2017 – 2023 ja regulatsiooniperioodi veeteenuse põhivarade soetus- ja jääkmaksumuste, investeeringute ning kapitalikulu summade kohta (vt Tabel 10). ÜVVKS § 53 lg 1 p 3 ja Metoodika punktidest 1.18 ja 1.20 lähtuvalt kasutab Konkurentsiamet reguleeritava vara arvestamisel ettevõtte omavahenditest ja kohustustest soetatud põhivara jääkmaksumust. Alljärgnevas tabelis on kajastatud ainult PV omavahendite ja laenukohustuste

11 Kehtib alates 19.07.2023, kinnitatud Konkurentsiameti 19.07.2023 käskkirjaga nr 1-2/2023-015, mis on

avalikustatud Konkurentsiameti veebilehel http://www.konkurentsiamet.ee.

19 (25)

arvelt soetatud veeteenuse põhivarade arvestus, mis ei sisalda liitumistasude ja sihtfinantseerimise arvel teostatud investeeringuid.

Tabel 10 Veeteenusega seotud põhivara

rida Veeteenuse põhivara ühik 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Regulatsiooniperiood

1 Põhivara soetusmaksumus aasta alguses € 5614 5614 5614 5614 9100 9100 9100 9100

2 Põhivara jääkmaksumus aasta alguses € 4180 3626 3072 2518 5737 5325 4914 4503

3 Investeeringud € 0 0 0 3486 0 0 0 1500

4 Kapitalikulu (põhivara kulum) € 554 554 554 267 411 411 411 411

5 Keskmine kuluminorm soetusmaksumuse suhtes* % 9,9 9,9 9,9 3,6 4,5 4,5 4,5 4,2

6 Põhivara soetusmaksumus aasta lõpus € 5614 5614 5614 9100 9100 9100 9100 10600

7 Põhivara jääkmaksumus aasta lõpus € 3626 3072 2518 5737 5325 4914 4503 5591

* Keskmine kuluminorm (rida 5) = kapitalikulu (rida 4) / [(põhivara soetusmaksumus aasta alguses (rida 1) + põhivara soetusmaksumus aasta lõpus (rida 6)) / 2] × 100.

PV Hinnataotlusega esitatud andmeid investeeringute kohta on käsitletud käesoleva otsuse punktis 7. Konkurentsiamet pidas p-s 7 põhjendatuks aastatel 2018 – 2023 ja regulatsiooniperioodil teostatud ja teostatavaid veeteenusega seotud investeeringuid summas 4 986 €, mistõttu on põhjendatud arvestada nimetatud investeeringud ka põhivara koosseisu.

Tabelist (vt Tabel 10) nähtub, et regulatsiooniperioodi alguses on PV omavahenditest ja laenukohustustest soetatud veeteenuse põhivara soetusmaksumus 9 100 € ning jääkmaksumus 4503 € (vt Tabel 10 read 1 ja 2) ning regulatsiooniperioodi lõpus on soetusmaksumus 10 600 € ja jääkmaksumus 5 591 €.

8.2. Kapitalikulu ja reguleeritav vara

PV poolt veeteenuse hinda lülitatud kapitalikulu 411 €

Hinnataotluses soovib PV veeteenuse hinda lülitada kapitalikulu summas 411 €.

Konkurentsiamet seisukoht kapitalikulu 411 € kohta

ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 ja 4 tulenevalt peab veeteenuse hind sisaldama investeeringuid ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse tagamiseks ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute tegemiseks, mida veeteenuse hinnas väljendab põhivara kulum. Metoodika p 7.14 kohaselt kasutatakse kapitalikulu (põhivara kulumi) leidmisel ettevõtte raamatupidamises kajastuvat kulumit reguleeritavale varale. ÜVVKS § 54 lg 2 kohaselt lähtutakse põhivara kulumi arvutamisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtusest ning kuluminormist, mis vastab põhivara kasulikule tehnilisele elueale. Hinnataotluse kohaselt kujuneb PV veeteenuse varadelt arvestatud kapitalikuluks regulatsiooniperioodil 411 €, arvestatuna veeteenuse osutamisel kasutatavatel omavahenditest soetatud varadel (pumpla

20 (25)

parendus, pump) elueaga 15-20 aastat. Ülejäänud ja valdavalt pika elueaga veeteenuse varad (maa, piirdeaed, trassid, pumpla) on finantseeritud liitumistasudega.

Konkurentsiamet võrdles PV ülaltoodud raamatupidamises kasutatavaid varade eluigasid KIKi administreeritavate EL Ühtekuuluvusfondist toetatavate projektide Juhendmaterjalides15 kajastatud varade arvestuslike kasulike eluigadega (vt Tabel 11).

Tabel 11 KIK poolt soovitatud veeteenuse osutamisel kasutatavate varade eluead

Rida Põhivara liik KIK soovitus (eluiga aastat)

1. Võrgustikud, torustikud 40

2. Tootmishooned 40

3. Reservuaarid ja mahutid 40

4. Masinad ja seadmed 15 Eelnevatest andmetest nähtub, et PV kasutatavad varade kasulikud eluead on osalt võrdsed ja osalt lühemad KIK soovitatud eluigadest Konkurentsiamet peab põhjendatuks PV poolt rakendatavaid kapitalikulunorme, kuna PV on kasutanud KIK Juhendmaterjalides soovitatud eluiga (pump) ning pumpla parendusel arvestatavat kasulikku eluiga.

Tulenevalt sellest, et Konkurentsiamet on lugenud põhjendatuks PV rakendatavad kapitalikulunormid ning määratlenud ettevõtja omavahendite ja kohustuste arvel soetatud veevteenuses kasutatava ja vajaliku põhivara, millelt kapitalikulu leitakse (vt Tabel 10 rida 1), loeb Konkurentsiamet ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 ja 4 tulenevalt põhjendatuks PV omavahendite ja kohustuste arvelt soetatud põhivaradelt arvestatud kapitalikulu summas 411 € lülitamist veeteenuse hinda.

Reguleeritav vara

Kontrollimaks ettevõtja poolt veeteenuse hinda lülitatava tulukuse suuruse põhjendatust, lähtub Konkurentsiamet ÜVVKS § 54 lg 3 ja Metoodika punktist 7, leides PV reguleeritava vara väärtuse. Metoodika p 7.2 ja ÜVVKS § 54 lg 3 lähtuvalt leitakse reguleeritav vara liites regulatsiooniperioodi lõpu reguleeritava põhivara jääkmaksumusele käibekapitali väärtus. Lähtuvalt ÜVVKS § 55 on käibekapitali suurus viis protsenti viimase kolme kalendriaasta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse käibe aritmeetilisest keskmisest.

Käesoleva otsuse punktis 8.1 määratles Konkurentsiamet PV omavahenditest ja kohustustest soetatud veeteenuse põhivarade koosseisu, mille jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpu

15 1) Keskkonnaministri 01.07.2009.a määruse nr 34 lisa 2 “Juhendmaterjal projekti teostatavusuuringu, finants- ja majandusanalüüsi ning keskkonnamõjude eelhinnangu koostamiseks, kui projekti kaasrahastamise taotlus esitatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondile“ II osa p 10 kajastatud varade kasulikud eluead. 2) Keskkonnaministri 22.12.2014 määruse nr 59 lisa 2 “Juhendmaterjal Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastamistaotlusega seotud projekti majandus- ja finantsanalüüsi koostamiseks“ p 9 kajastatud varade kasulikud eluead (perioodi 2014-2020 ÜF toetuste puhul). seisuga on 5 591 € (vt Tabel 10 rida 7 veerg „Regulatsiooniperiood“).

PV Hinnataotluse kohaselt oli veeteenuste müügitulu 2021.a-l 28 688 €, 2022.a-l 28 116 € ja 2023.a-l 28 980 €. Kolme viimase aasta keskmine müügitulu oli seega 28 595 € [(28 688 + 28 116 + 28 980) / 3 = 28 595]. Sellest lähtuvalt on käibekapital 1 430 € (28 595 × 5 / 100 = 1

21 (25)

430). Seega kujuneb PV reguleeritava vara väärtus järgmiselt: põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus 5 591 € + käibekapital 1 430 € = 7 021 €.

Konkurentsiamet peab põhjendatuks PV veeteenuse reguleeritava vara väärtust summas 7021 €, kuna nimetatud suurus põhineb ÜVVKS § 50 lg 1 p 5 kajastatul ega sisalda tarbijate liitumistasudest või sihtfinantseerimise abil soetatud vara.

8.3. Põhjendatud tulukus

PV Hinnataotluses veeteenuse hinda lülitatud tulukus 441 €

PV esitatud Hinnataotluses soovib ettevõtja taotletavasse veeteenuse hinda lülitada tulukust summas 441 €.

Konkurentsiameti seisukoht põhjendatud tulukuse 441 € osas

Monopoolsete ettevõtete tulunorm peab olema piiratud, mida sätestab ka ÜVVKS § 50 lg 1 p 5, s.t et veeteenuse hind peab olema kujundatud selliselt, et oleks tagatud põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. PV on Harjumaal Maardu linnas veeteenuseid pakkuv monopoolne ettevõte, mistõttu tarbijatel puudub võimalus osta ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni teenust konkureerivatelt ettevõtjatelt.

ÜVVKS § 50 lg 1 p 5 tulenevalt peab veeteenuse hind tagama põhjendatud tulukuse veeettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. Investeeritud kapital ehk reguleeritav vara on Metoodika p 1.20 ja 7.2 tulenevalt ettevõtja raamatupidamises kajastatud reguleeritavas tegevuses kasutatava põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus, millele on lisatud käibekapital (vt otsuse punkt 8.2). Metoodika p 8.2 kohaselt leitakse põhjendatud tulukus reguleeritavale varale põhjendatud tulunormi rakendamisel.

Käesoleva otsuse punktis 8.2 on Konkurentsiamet lugenud põhjendatuks PV veeteenuses reguleeritava vara väärtuse summas 7 021 €. Metoodika p 8.4 lähtuvalt kujuneb tulukus rakendades reguleeritava vara väärtusele 7 021 € põhjendatud tulunormi (WACC) 6,28%. ehk PV veeteenuse tulukuseks kujuneb 441 € (reguleeritav vara 7 021 € × WACC 6,28% = 441 €).

PV lülitab veeteenuse hinda tulukust 441 €, mis ei ületa ÜVVKS põhimõtete kohaselt arvutatud põhjendatud tulukuse maksimaalset summat 441 €.

ÜVVKS § 53 lg 2 lähtuvalt kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda arvatud kulum ja põhjendatud tulukus ei kata reinvesteeringuteks mõistlikel tingimustel võetud laenukohustusi laenuandja nõuete kohaselt, arvatakse kindlaksmääratud perioodiks ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni teenuse hinda laenukohustuste katmiseks vajaminev summa. Nimetatud suutlikkuse hindamiseks teostab Konkurentsiamet vaba kassavoo analüüsi (Metoodika p 7.11). PV Hinnataotluses esitatud andmete kohaselt ei ole ettevõttel laenukohustusi.

Eeltooduga on Konkurentsiamet ÜVVKS § 50 lg 1 p 5 tulenevalt kontrollinud, et PV veeteenuse hinnas kajastub tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt põhjendatud ulatuses 441 €.

22 (25)

9. Veeteenuse hind

Veeteenuse hinna arvutamise aluseks olev lubatud müügitulu (Tlubatud) arvutatakse Konkurentsiameti Metoodika p 3.3 poolt põhjendatuks loetud kulude ja põhjendatud tulukuse (ÜVVKS § 54 lg 3 kohane) alusel alljärgneva valemiga:

Tlubatud = MK + TK + PK + PT, kus: Tlubatud - lubatud müügitulu; MK - muutuvkulud; TK - muud tegevuskulud; PK - põhivara kulum; PT - põhjendatud tulukus. Metoodika p 3.4 järgi peab lubatud müügitulu jagamine erinevate veeteenuste vahel olema põhjendatud ja vastama alljärgnevale võrrandile:

+ = (+) kus:

(+) - vastava veeteenuse lubatud müügitulu; n

- veeteenus.

Tulenevalt Meetodi p 3.5 leitakse lubatud müügitulu alusel konkreetsed veeteenuse hinnad järgmiselt:

(+) € € € ℎ = ä 3 ;; ,

kus:

(+ ) - vastava teenuse lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil; mn - vastava teenuse müügikogus regulatsiooniperioodil; hindn - vastava veeteenuse hind/ tasu regulatsiooniperioodil.

Käesoleva otsuse punktis 5 on Konkurentsiamet põhjendatuks lugenud PV poolt prognoositud müügikogused, punktis 6 tegevuskulud, punktis 8 kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse, mille põhjal kujunevad veeteenuse hinnad alljärgnevas tabelis kajastatuks (vt Tabel 12)

Tabel 12 Veeteenuse hindade kujunemine

rida Veeteenuse hinna kujunemine Ühik Tasu võetud joogivee eest

1 Müügikogus m3 30 500

2 Muutuvkulud (MK) € 6 608

3 Vee erikasutusõiguse tasu € 3 035

rida Veeteenuse hinna kujunemine Ühik Tasu võetud joogivee eest

23 (25)

4 Elektri kulu € 3 573

5 Muud tegevuskulud (TK) € 29 050

6 Kapitalikulu € 411

7 Tulukus € 441

8 Lubatud müügitulu € 36 509

9 Järelevalvetasu € 73

10 Lubatud müügitulu järelevalvetasuga € 36 582

11 Veeteenuse hind €/m3 1,20

KonkS § 181 on sätestatud eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava ettevõtja kohustus pidada eraldi arvestust iga toote või teenusega seotud tulude ja kulude kohta, lähtudes järjepidevalt kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest, mis tuleb selgelt kindlaks määrata ettevõtja sise-eeskirjades. Tulude ja kulude arvestus peab võimaldama hinnata, kas ettevõtja toote või teenuse hind on mõistlikus vahekorras toote või teenuse väärtusega.

ÜVVKS § 30 lg 1 kohaselt peab vee-ettevõtja lisaks KonkS §-s 181 sätestatud nõude täitmisele pidama oma raamatupidamises kulude kohta eraldi arvestust järgmiste tegevuste kaupa:

1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine; 2) purgimisteenuse osutamine käesoleva seaduse § 47 tähenduses; 3) liitumistasude laekumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest; 4) muu tegevus, mis ei ole seotud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamisega.

KonkS § 181 ja ÜVVKS § 30 lg 1 täitmine vee-ettevõtja poolt võimaldab Konkurentsiametil hinnata, kas iga teenuse osutamiseks tehtavad kulud saavad kaetud vastava teenuse hinnaga.

Kuna PV osutab tegevuspiirkonnas ainult võetud joogivee teenust ning vee-ettevõtja tegevuskulud on seotud ainult vee tootmise, puhastamise ja edastamisega tarbijatele, on ettevõtja lülitanud kõik veeteenusega seotud kulud võetud joogivee teenuse hinda.

Järelevalvetasu

ÜVVKS § 58 lg 12 järgi maksab vee-ettevõtja järelevalvetasu KonkS sätestatud alustel ja korras. 01.01.2022 jõustunud KonkS-i muudatuste kohaselt tuleb eriseadustega reguleeritud turgudel tegutsevatel ettevõtjatel tasuda Konkurentsiametile järelevalvetasu – KonkS § 531 lg 1. KonkS § 531 lg 2 kohaselt loetakse eriseadusteks elektrituruseadus, kaugkütteseadus, lennundusseadus, maagaasiseadus, postiseadus, sadamaseadus ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus. KonkS § 531 lg 4 tulenevalt maksavad ettevõtjad, kelle teenuste hindasid ja tasusid kooskõlastab Konkurentsiamet, järelevalvetasu vastavalt iga võrgu- või tegevuspiirkonna kohta antud haldusaktis märgitud müügitulule vastavalt KonkS § 532 sätestatud järelevalvetasu määrale. KonkS § 532 lg 1 ja § 531 lg 5 p 4 tulenevalt on rahastamiskohustusega vee-ettevõtjate ja isikute, kelle suhtes kohalduvad ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduses vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused, kellel on veeteenuse hinna kooskõlastamise kohustus, järelevalvetasu määr on 0,2 protsenti talle antud haldusaktis märgitud müügitulust.

KonkS § 533 lg 5 ja 6 tulenevalt teeb Konkurentsiamet järelevalvetasu saamiseks igal kalendriaastal hiljemalt 31. augustil ettevõtjatele teatavaks vastavasisulise korralduse, märkides

24 (25)

kohaldatava järelevalvetasu määra, maksmisele kuuluva järelevalvetasu summa ja maksmise tähtaja, mis on igal kalendriaastal hiljemalt 30 september. KonkS § 533 lg 7 tulenevalt laekub järelevalvetasu riigieelarvesse.

PV on lähtuvalt KonkS § 531 ja 532 sätestatud järelevalvetasu kohustusest arvestanud Hinnataotluses 0,2 protsenti ettevõtja veeteenuse põhjendatud kulude ja tulukuse alusel kujunevast regulatsiooniperioodi müügitulust järelevalvetasu summas 73€ (vt Tabel 12 rida 9), mille lülitab veeteenuse hinda vastavalt konkreetse veeteenuse müügitulule. Võttes arvesse, et vee-ettevõtjal lasub alates 2022.a-st KonkS § 532 lg 1 ja § 531 lg 5 p 4 tulenev kohustus tasuda Konkurentsiametile järelevalvetasu, siis on põhjendatud lülitada järelevalvetasu summas 73€ veeteenuse hinnaga saadava müügitulu hulka (vt Tabel 12 rida 10).

Kokkuvõtvalt on Konkurentsiamet seisukohal, et PV on jaganud ÜVVKS § 50 lg 1 alusel kujundatud lubatud müügitulu erinevate veeteenuste vahel lähtudes ÜVVKS § 30 lg 1 ja KonkS § 181. Konkreetse veeteenuse müügitulu koos järelevalvetasuga jagamisel vastava teenuse põhjendatuks loetud müügikogusega saadakse konkreetse veeteenuse hind.

10. Lubatud müügitulu taotletava veeteenuse hinnaga

Vastavalt Metoodika punktile 3.6 kontrollib Konkurentsiamet, et erinevate veeteenuste osutamise eest saadav tulu hinnamenetluse käigus esitatud veeteenuse hinnaga ei ületa ÜVVKS § 50 lg 1 alusel leitud lubatud müügitulu (koos järelevalvetasuga). Tabel 13 Veeteenuse müügitulu regulatsiooniperioodil

rida Veeteenuse müügitulu regulatsiooniperioodil Müügikogus

(m³) Veeteenuse hind (€/m³)

Müügitulu (€)

1 Tasu võetud joogivee eest 30 500 1,20 36 600

2 Lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga 36 582

Konkurentsiamet on kontrolli tulemusena leidnud, et veeteenuse hinnaga saadav planeeritav tulu 36 600 € (vt Tabel 13 rida 1) erineb ebaolulisel määral (18 €)12 ÜVVKS § 50 lg 1 alusel kujunenud lubatud müügitulust koos järelevalvetasuga 36 582 € (vt Tabel 12 rida 10 ja Tabel 13 rida 2).

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KonkS § 181; ÜVVKS § 30 lg 1-3, § 50-55 ja § 58 ning Metoodikast

otsustan:

12 Lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga ja planeeritava saadava tulu erinevuseks kujuneb 0,05% (vt Metoodika p 3.6).

25 (25)

1) Määrata MTÜ Ploomipuu Vesi taotletud veeteenuse hind tema tegevuspiirkonnas

alljärgnevalt:

- tasu võetud joogivee eest 1,20 €/m3

MTÜ-l Ploomipuu Vesi ei ole õigust lisada määratud hinnale käibemaksu, kuna temale ei laiene KMS § 24 nimetatud maksukohuslase õigused ja kohustused. Kui MTÜ Ploomipuu Vesi staatus maksukohuslasena muutub (mitte- käibemaksukohuslasest käibemaksukohuslaseks) on ettevõtja kohustatud esitama Konkurentsiametile taotluse uue hinnaotsuse tegemiseks.

ÜVVKS § 59 lg 1 ja 2 alusel rakendab vee-ettevõtja hinnaotsusega määratud ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni teenuse hinnad 60 päeva jooksul hinnaotsuse saamisest arvates ja avalikustab hinnad vähemalt 30 päeva enne hindade kehtima hakkamist kohaliku omavalitsuse üksuse ja vee-ettevõtja veebilehel ning vähemalt üks kord ühes kohalikus või maakonna ajalehes.

Tulenevalt ÜVVKS § 57 lg 3 on vee-ettevõtja kohustatud jälgima oma tegevusest sõltumatuid asjaolusid (müügikoguse muutus jt), mis mõjutavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda, ning teavitama Konkurentsiametit hiljemalt 30 päeva jooksul arvates asjaolu ilmnemisest, mis võib mõjutada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda rohkem kui 5 protsendi võrra majandusaasta jooksul. Konkurentsiamet otsustab 30 päeva jooksul sellise teabe saamisest arvates, kas ja millise tähtaja jooksul peab vee-ettevõtja esitama uue hinnataotluse.

Käesoleva otsusega mittenõustumisel on ettevõtjal õigus esitada 30 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus otsuse tühistamiseks halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kertu Saul hinnaregulatsiooni osakonna juhataja

OTSUS

28.02.2023 nr 9-3/2023-008

AÜ Laevaankur veeteenuse hinna kooskõlastamine

1. Hinnamenetluse alustamine

26.09.2022 registreeriti Konkurentsiametis AÜ Laevaankur (edaspidi LA) taotlus veeteenuse hinna kooskõlastamiseks koos selle aluseks oleva dokumentatsiooniga (edaspidi Hinnataotlus).

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse 1 (edaspidi ÜVVKS) § 142 lg 1 kohaselt koostab veeettevõtja hinnataotluse ning esitab selle enne veeteenuse hinna kehtestamist koos põhiteenustega seotud teenuste hinnakirja ja muu hinnataotluse aluseks oleva dokumentatsiooniga kooskõlastamiseks Konkurentsiametile.

LA osutab veeteenust Maardu linnas reoveekogumisalal „Tallinn ja ümbrus“ registrikoodiga RKA0370010 reostuskoormusega 499 581 ie-d.

ÜVVKS § 14 lg 1 kohaselt võib veevarustuse ning reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest võtta alljärgnevaid tasusid (edaspidi veeteenuse hind): 1) tasu võetud vee eest; 2) tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest; 3) tasu sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest;

4) abonenttasu.

ÜVVKS § 14 lg 2 kohaselt kujundatakse veeteenuse hind selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud: 1) põhjendatud tegevuskulude katmine; 2) investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse

tagamiseks; 3) keskkonnanõuete täitmine; 4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 5) põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt; 6) ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamine

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava alusel konkreetses arenduspiirkonnas, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi.

ÜVVKS § 142 lg 1 tulenevalt peab Hinnataotluse aluseks olev dokumentatsioon Konkurentsiametil võimaldama kontrollida, et taotletud hind sisaldaks üksnes ÜVVKS § 14 lg 2 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/123122014023?leiaKehtiv

2 , 54

2 (24) Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg 1 lähtuvalt on Konkurentsiametil õigus määrata kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm. Eeltoodust tulenevalt on Konkurentsiamet välja töötanud ja avaldanud oma koduleheküljel hinna taotlemise vormid (edaspidi Küsimustik) MS Exceli tabelite kujul: „Detailne küsimustik vee-ettevõtjatele“ ja „Lihtsustatud küsimustik veeettevõtjatele“2. Küsimustikud on välja töötatud konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 181; ÜVVKS § 72 lg 1, 2, 3 ja ÜVVKS § 14 lg 1, 2 lähtuvalt ning täidetult sisaldavad andmeid, mis vastavalt ÜVVKS § 142 lg 1 võimaldavad Konkurentsiametil kontrollida, et taotletud hind sisaldaks üksnes ÜVVKS § 14 lg 2 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust. Küsimustike täitmisel on võimalik juhinduda Konkurentsiamet koduleheküljel avaldatud „Hinnataotluse esitamise juhendist“ 3.

ÜVVKS § 14 lg 9 lähtuvalt töötas Konkurentsiamet välja juhendi “Veeteenuse hinna arvutamise soovituslikud põhimõtted” (edaspidi Juhend) ning avaldas selle oma koduleheküljel4 . Juhendi välja töötamisel on arvestatud ÜVVKS § 14, 141, 142 sätetega, millest tulenevalt kujuneb veeteenuse hind vee-ettevõtja põhjendatud kulude, kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse summa jagamisel müügimahuga (Juhendi p-d 7.3; 7.5; 7.6), s.t kulupõhiselt. Juhend on hinnataotluse kooskõlastamise käigus halduseeskirjana Konkurentsiametile abistavaks vahendiks. Juhendi eesmärk on sõnastada metoodilised alused, millest lähtuda ÜVVKS alusel pandud hinnaregulaatori ülesannete täitmisel. Halduseeskirja normid omandavad faktilise välismõju nende kohaldamise tulemusena. Juhendit kohaldades järgitakse võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõte ning Juhend on kooskõlas ÜVVKS § 16 lõigete 9 ja 10 alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud määrusega „Veeteenuse ajutise hinna kehtestamise kord ja tingimused“5 (edaspidi Vee Määrus). Vee Määrust rakendatakse ÜVVKS § 16 lg 9 alusel ajutise veeteenuse hinna kehtestamisel juhul, kui vee-ettevõtja osutab veeteenust hinnaga, mis ei vasta ÜVVKS § 14 lg 2 sätestatule ning vee-ettevõtja on jätnud täitmata Konkurentsiameti ettekirjutuse.

ÜVVKS § 142 lg 7 tulenevalt peab vee-ettevõtja Konkurentsiametil lubama käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisel kontrollida oma raamatupidamist, põhjendama veeteenuse hinna moodustamise aluseid ning andma oma majandustegevuse kohta vajalikke selgitusi.

ÜVVKS § 142 lg 9 kohaselt on Konkurentsiametil õigus nõuda vee-ettevõtjalt ja vee-ettevõtjaga seotud füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende esindajatelt, samuti riigiasutustelt ja nende ametiisikutelt lisaandmeid, kui ÜVVKS-s sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikud andmed ei ole avalikult kättesaadavad.

ÜVVKS § 142 lg 4 lähtuvalt tehakse hinnataotluse kooskõlastamise otsus 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Eriti keeruka või töömahuka taotluse menetlemisel võib Konkurentsiamet pikendada seda tähtaega 90 päevani, teatades tähtaja pikendamisest taotluse esitajale enne esialgse tähtaja möödumist.

2 Avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: http://www.konkurentsiamet.ee rubriigis Vesi, soojus / Vesi / Hindade

kooskõlastamine. 3 Avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: http://www.konkurentsiamet.ee rubriigis Vesi, soojus / Vesi / Hindade

kooskõlastamine. 4 Juhend on avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel http://www.konkurentsiamet.ee, rubriigis Vesi, soojus / Vesi

/ Hindade kooskõlastamine. Juhendit rakendatakse veeteenuse hindade kooskõlastamisel sarnaselt ja ühetaoliselt kõigi vee-ettevõtjate tegevuse analüüsimisel ning hindade kooskõlastamisel ebavõrdse kohtlemise vältimiseks.

5 https://www.riigiteataja.ee/akt/105112010005

3 (24) ÜVVKS § 142 lg 11 kohaselt peatub hinnataotluse menetlemise tähtaeg, kui Konkurentsiametile ei ole esitatud tema nõutud teavet, mis on vajalik hinnataotluse kooskõlastamiseks.

2. Menetlusosaline

LA on kantud äriregistrisse mittetulundusühinguna 24.10.1997, registrikoodiga 80017479 ja asukohaga Sibula 11, Maardu linn, Harju maakond, 74117. Põhikiri kinnitati 31.05.2009. Mittetulundusühingu osakapitali suurus on 43,5 tuh €. Majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

Äriregistri kohaselt on LA põhitegevusalaks aiandus- ja suvilaühistute jms haldus.

3. Menetluse käik

26.09.2022 registreeriti Konkurentsiametis AÜ Laevaankur (edaspidi LA) taotlus veeteenuse hinna kooskõlastamiseks koos selle aluseks oleva dokumentatsiooniga.

ÜVVKS § 142 lg 4 tulenevalt tehakse Hinnataotluse kooskõlastamise otsus pärast nõuetekohase taotluse saamist. HMS § 35 lg 4 mõttest lähtuvalt on tähtaja kulgemise arvutamisel määravaks dokumendi registreerimise hetk ehk nõuetekohase taotluse registreerimise päev. HMS § 33 lg 2 alusel algab tähtaeg järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, mis on määravaks tähtaja kulgemisel. Seega ÜVVKS § 142 lg 4, HMS § 33 lg 2 ja HMS 35 lg 4 koosmõjust tulenevalt algab Hinnataotluse menetlemise tähtaja kulgemine nõuetekohase taotluse registreerimisele järgnevast päevast ehk LA puhul alates 27.09.2022.

07.10.2022 saatis Konkurentsiamet e-kirjaga LA-le küsimused Hinnataotluse menetlemiseks vajalike lisaandmete ja selgituste saamiseks (2019-2022 maamaksu teatised, elektrienergia tarbimisteatis, elektrienergia ostuleping, tarbijate vähenemise selgitused).

13.10.2022 esitas LA vastused Konkurentsiameti 07.10.2022 küsimustele.

ÜVVKS § 142 lg 11 tulenevalt peatus Hinnataotluse menetlemise tähtaeg perioodil 08.10.2022 – 13.10.2022 (kokku 5 päeva), kuna puudusid Hinnataotluse menetlemiseks vajalikud täiendavad andmed ja selgitused.

28.10.2022 saatis Konkurentsiamet Maardu Linnavalitsusele järelepärimise arvamuse saamiseks LA Hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale vastavalt ÜVVKS § 142 lg 10 sätestatule.

17.11.2022 Maardu Linnavalitsuselt saabunud vastuses oli kirjas, et Maardu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVVK) kohaselt ei ole LA-le seatud piiranguid ja kohustusi seoses investeeringutega ning nende tegevus ei ole vastuolus ÜVVK nõuetega.

ÜVVKS § 142 lg 11 tulenevalt peatus Hinnataotluse menetlemise tähtaeg perioodil 29.10.2022 – 17.11.2022 (kokku 20 päeva), kuna puudus kohaliku omavalitsuse arvamus Hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale.

21.11.2022 saatis Konkurentsiamet LA-le teate menetluse pikendamise kohta 90 päevani.

Perioodil 02.01.2023-09.02.2023 toimus LA ja Konkurentsiameti vahel kirjavahetus, milles LA täpsustas veeteenuse hinna arvutamise aluseks olevaid kulusid jm andmeid ning esitas ameti poolt nõutud selgitusi ja täpsustavaid andmeid (nt abonentide, veearvestite andmed, veekao ja müügimahtude näitajad, elektrienergia ja maamaksu kulu jt), mis olid vajalikud veeteenuse hinna kooskõlastamiseks.

4 (24) 09.02.2023 esitas LA korrigeeritud digiallkirjastatud Hinnataotluse, milles võrreldes 26.09.2022 esitatud Hinnataotlusega oli korrigeeritud veeteenuse hinna arvutamise aluseks olevaid müügimahtusid, mittekontrollitavaid ja kontrollitavaid tegevuskulusid ning põhjendatud tulukust.

ÜVVKS § 142 lg 11 tulenevalt peatus Hinnataotluse menetlemise tähtaeg perioodil 02.01.202309.02.2023 (kokku 39 päeva), kuna puudusid Hinnataotluse menetlemiseks vajalikud täiendavad andmed ja selgitused ning digitaalselt allkirjastatud Hinnataotlus.

Konkurentsiameti koduleheküljel avalikustatud „Hinnataotluse esitamise juhendi“6 p 4.1 näeb ette, et kui ettevõtja esitab veeteenuse hinna kooskõlastamiseks II poolaastal (01.07–31.12), täidetakse Küsimustiku veerg „majandusaasta 3“ jooksva aasta andmetega ning hinnataotlust menetletakse järgneva aasta andmete alusel. Tulenevalt asjaolust, et LA esitas Hinnataotluse 26.09.2022 ehk 2022.a II poolaastal, teostas Konkurentsiamet veeteenuse hinna analüüsi 2023.a 12 kuu andmete ehk regulatsiooniperioodi andmete alusel.

Regulatsiooniperiood on 12-kuuline periood, mille kulud ja põhjendatud tulukus on aluseks veeteenuse hinna arvutamisel (Juhendi punkt 2.12). 12-kuuline periood on võetud hindade arvutamise aluseks selleks, et Konkurentsiametil oleks võimalik kontrollida ettevõtte poolt esitatud andmete õigsust (Konkurentsiametil on võimalik kontrollida Äriregistri teabesüsteemist7 ettevõtja majandusaasta aruandeid s.t 12 kuu andmeid) ning hinnata selle põhjal muuhulgas veeettevõtja poolt koostatud prognooside ning seeläbi ka veeteenuse hinna arvutamise aluseks olevate kulude, kapitalikulu ja tulukuse õigsust. 12-kuuline periood ei tähenda samas aga seda, et veeteenuse hinnad peaksid kehtima 12 kuud. 12 kuu prognoositavad kulud on hinna arvutamise aluseks. Kui ettevõtja leiab, et kooskõlastuse aluseks olnud kulud, kapitalikulu ja tulukus ei taga enam ÜVVKS § 14 lg 2 loetletut, siis võib ta tulla uuesti hinda kooskõlastama järgneva 12 kuu andmete alusel.

09.02.2023 LA poolt kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hind kujuneb alljärgnevas tabelis (vt Error! Reference source not found. veerg 2023) kajastatud tegevuskuludest, kapitalikulust, tulukusest ja müügimahtudest tulenevalt.

Tabel 1 LA kehtiva ja taotletava veeteenuse hinna komponendid

rida Hinna komponendid Ühik 2023

1 TEGEVUSKULUD € 6624

2 Vee erikasutusõiguse tasu € 347

3 Maamaks € 52

4 Elektrienergia kulu € 625

5 Muud tegevuskulud € 5600

6 KAPITALIKULU € 918

7 TULUKUS € 457

8 Veeteenuse müügitulu € 7998

9 Võetud vee müügimaht m3 3145

10 keskmine veeteenuse hind €/m3 2,54

6 http://www.konkurentsiamet.ee/?id=18324

7 https://ariregister.rik.ee/

5 (24) Konkurentsiamet teostab analüüsi LA poolt taotletud tasu võetud vee eest aluseks olevatele tegevuskuludele, kapitalikulule ja tulukusele (vt Tabel 1, veerg 2023). Konkurentsiamet on seisukohal, et LA poolt kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hind on põhjendatud üksnes juhul, kui selle kujunemise alused vastavad ÜVVKS § 14 lg-s 2 toodud nõuetele.

Alljärgnevalt esitab Konkurentsiamet seisukohad LA poolt taotletud veeteenuse hinna (tasu võetud vee eest) kujunemise aluseks olevate kulude kohta hinnakomponentide lõikes (vt Tabel 1, read 1 – 7 veerg 2023) ja müügimahule (vt Tabel 1 rida 9 veerg 2023) võttes arvesse ettevõtja poolt esitatud andmeid ja menetluse käigus saadud selgitusi.

4. Taotleja üldiseloomustus

LA pakub veeteenust Maardu linnas LA territooriumil Tilli, Kaalika, Porgandi, Spinati, Sibula, Peterselli ja Peedi tänavatel ning endisele AÜ-le Täht, mis tegutseb Murulaugu, Porrulaugu ja Küüslaugu tänavatel.

Tulenevalt käibemaksuseaduse8 (edaspidi KmS) § 19 lg 1 ei ole LA-l kohustust registreerida ennast käibemaksukohustuslasena, kuna LA kalendriaasta maksustatav käive ei ületa 40 000 €. Ka Maksu- ja Tolliameti andmetel 9 ei ole LA 24.01.2023 seisuga käibemaksukohustuslane. Eeltoodust lähtuvalt kooskõlastab Konkurentsiamet veeteenuse hinna lähtuvalt käibemaksu sisaldavatest kuludest (osa tegevuskuludest ja investeeringud). Kooskõlastatavale hinnale ei ole LA-l õigus lisada käibemaksu, kuna temale ei laiene KmS § 24 nimetatud maksukohustuslase õigused ja kohustused. Kui LA staatus maksukohustuslasena muutub (mitte käibemaksukohustuslasest käibemaksukohustuslaseks) on LA kohustatud tulema veeteenuse hinda Konkurentsiametiga kooskõlastama, sest muutuvad veeteenuse hinna arvutamise aluseks olevad kulud (osa tegevuskuludest ja investeeringutest), kuna LA-l tekib õigus ettevõtluse tarbeks kasutatava kauba või teenuse soetamisel makstud käibemaksu (sisendkäibemaks) maha arvamiseks (KmS § 24).

Vastavalt põhikirjale on LA tegevuse eesmärgiks oma liikmete ühise omandusena loodud vara, s.h elektritoite, vesivarustuse, kuivendussüsteemi, tuletõrje veehoidla, ühistu üldkasutatavate teede, piirdetarade ja muude üldkasutatavate objektide hooldamine ja uuendamine ning ühistu liikmetele kasuliku tegevuse korraldamine nende poolt tehtud maksete arvel. Samuti ühisrajatiste haldamine, hooldamine ning uute rajamine.

ÜVVKS § 7 lg 1 kohaselt on vee-ettevõtja seaduse tähenduses eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimist ja puhastamist. ÜVVKS § 2 lg 1 lähtuvalt on ühisveevärk ja -kanalisatsioon ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos. Maardu Linnavalitsuse andmetel ei ole LA ÜVVKS § 7 lg 22 alusel vee-ettevõtjaks määratud.

ÜVVKS § 7 lg 5 sätestab, et kui isik ei ole määratud vee-ettevõtjaks ÜVVKS-s sätestatud korras, kuid tema tegevus vastab käesoleva ÜVVKS § 7 lg 1 sätestatule ning tema omandis või valduses olev veevärk või kanalisatsioon vastab käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni määratlusele, kohalduvad selle isiku suhtes käesolevas seaduses vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused. Kuna LA on eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab

8 https://www.riigiteataja.ee/akt/130122014018?leiaKehtiv 9 https://apps.emta.ee/saqu/public/kmkrnr

6 (24) kliendi kinnistuid (kokku üle 50 elaniku) enda omanduses oleva ühisveevärgi kaudu (puurkaev-pumpla asukohaga Sibula tn 11, Maardu linn ja peatorustik), siis on LA näol tegemist ettevõtjaga, kellele ÜVVKS § 7 lg 5 alusel kohalduvad ÜVVKS-s vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused.

Kehtiv veeteenuse hind on kooskõlastatud Konkurentsiameti 02.12.2015 otsusega 9.1-3/15-016 (sisaldab käibemaksu; vt Tabel 2). 09.02.2023 LA poolt Hinnataotlusega kooskõlastamiseks esitatud hind on alljärgnev:

1) tasu võetud vee eest 2,54 €/m3.

Tabel 2 Kehtivad ja taotletavad veehinnad

rida Veeteenuse hind ühik Kehtiv hind

Taotletav hind Muutus %

1 tasu võetud vee eest €/m3 1,25 2,54 103,2

2 abonenttasu € kuus 1,60 0 -100,0

3 kaalutud keskmine tasu võetud vee eest* €/m3 1,75 2,54 45,1 *kaalutud keskmise tasu leidmiseks on kuupmeetripõhise müügitulu ja abonenttasude müügitulu summa (€) jagatud müügimahuga (m3).

Järgnevas tabelis (vt Tabel 3) on kajastatud LA ühisveevärgisüsteemi iseloomustavad üldised näitajad aastatel 2020-2022 ning regulatsiooniperioodil.

Tabel 3 LA üldiseloomustus

rida Üldandmed ühik 2020 2021 2022 2023

1 Puurkaevude/veepumplate arv tk 1 1 1 1

2 Ühisveevärgi torustike pikkus km 2 2 2 2

3 Võetud vee müügimaht m3 3 266 3 162 3 006 3 145

4 Müügimahu ja torustiku pikkuse suhe tuh m³/km 1,6 1,6 1,5 1,6 LA ammutab Maardu linnas vett vastavalt vee erikasutusloale nr L.VV/331800, kehtivusega 23.10.2020 – 01.12.2028. Eelnimetatud vee erikasutusluba on väljastatud LA-le põhjaveevõtuks kambriumi-vendi veekihist. Maardu linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava10 kohaselt puurkaevust veevõrku suunatav vesi vastab joogivee kvaliteedi nõuetele.

Ühisveevärgi torustike pikkus (2,0 km; ei sisalda kinnistusiseseid torustikke) perioodil 2020 – 2022.a muutunud ei ole ning muutusi ei planeerita ka regulatsiooniperioodiks.

LA esitatud andmete põhjal on talle kuuluva ühisveevärgi kaudu võimalik LA territooriumil varustada 78 kinnistut. Lisaks on veearvesti paigaldatud naabruses asuva endise aiandusühistu Täht piirile nimetatud ühistu territooriumil s.t Murulaugu, Küüslaugu ja Porrulaugu tänavatel asuvate kinnistute summaarse veetarbimise mõõtmiseks (käsitletav LA jaoks ühe abonendina kuigi seal on 6 tarbijat). Ehk kokku on 79 veearvestiga tarbijat. Tarbijate arvus LA hinnangul muudatusi ette näha ei ole

10 https://www.riigiteataja.ee/akt/427112020035

7 (24)

5. Müügimaht ja veekadu

Müügimahule hinnangu andmine on oluline, kuna veeteenuse hind saadakse vastava veeteenuse lubatud müügitulu jagamisel müügimahuga. Mida väiksem on müügimaht, seda suuremaks kujuneb veeteenuse hind.

Kaalutlusi, kas ettevõtja poolt esitatud ning veeteenuse hinna kujunemise aluseks olevad müügimahud on põhjendatud, teostab Konkurentsiamet tuginedes Juhendi punktile 4.1, millest lähtuvalt kasutatakse müügimahu analüüsimisel alljärgnevaid meetodeid: 1) müügimahu dünaamika (sh eelmiste perioodide müügimahud, majandusprognoosid, pikaajalises arengukavas prognoositav veetarbimine, jm näitajaid); 2) tarbijate arvu dünaamika ja prognoos.

5.1. Võetud vee müügimaht

LA poolt Hinnataotluses regulatsiooniperioodiks prognoositud võetud vee müügimaht 3 145 m3.

Hinnataotluse kohaselt prognoosib LA regulatsiooniperioodil osutatava võetud vee teenuse müügimahuks oma tegevuspiirkonnas 3 145 m3.

Konkurentsiameti seisukoht võetud vee müügimahu 3145 m3 kohta

LA tegevuspiirkonna võetud vee müügimahule hinnangu andmiseks koostas Konkurentsiamet ettevõtja poolt esitatud andmete alusel alljärgneva tabeli (vt Error! Reference source not found.).

Tabel 4 Võetud vee müügimaht

rida Müügimaht ühik 2020 2021 2022 2020-2022 keskmine 2023

1 Võetud vee müügimaht kokku m3 3266 3162 3006 3145 3145

2 müügimahu muutus % -3,2 -4,9 4,6 0,0

3 Klientide arv tk 79 79 79 79 79

4 Tarbimine kliendi kohta m3/tk 41,3 40,0 38,1 39,8 39,8

LA on prognoosinud 2023.aasta võetud vee müügimahuks 3145 m³ (vt Tabel 4 veerg 2023, rida 1). See vastab viimase kolme aasta keskmisele müügimahule. Abonentide arvus pole ette näha muutusi. Keskmine veetarbimine viimase kolme aasta jooksul on olnud 39,8 m³ kliendi kohta. Samasuguseks on prognoositud veetarbimine aastaks 2023. Kuna abonentide arv ei muutu ja 2023.aasta tarbimiseks on prognoositud viimase kolme aasta keskmine veetarbimise tase, siis Konkurentsiamet peab põhjendatuks ettevõtja poolt regulatsiooniperioodiks prognoositud võetud vee müügimahtu 3 145 m³.

5.2. Omatarbevesi ja veekadu

Veekadu leitakse ammutatud vee koguse, omatarbevee koguse ning müüdud vee koguse vahena (ammutatud vee kogus – omatarbevee kogus – müüdud vee kogus). Veekadu iseloomustab muuhulgas ka veetorustiku tehnilist seisundit. Sellesse kategooriasse kuuluvad veelekked ja veemõõtjate ebatäpsusest tulenevad vahed.

Omatarbevee hulka loeb Konkurentsiamet võetud vee kogust, mida kasutatakse vee-ettevõtja poolt kaasnevate hooldustööde läbiviimisel, samuti plaanilisi ja mitteplaanilisi veevõtte ühisveevärgist, mis on mõõdetavad ja mida ei lülitata veekao hulka. Omatarbevee hulka ei arvestata tuletõrjeks

8 (24) võetavat vett ega võetud vee kogust, mida vee-ettevõtja kasutab muuks otstarbeks (nt kontoriruumides). Omatarbevee mahtu ei arvestata müüdud vee mahu hulka.

Veekaole hinnangu andmine on oluline, sest see mõjutab:

1) elektrienergia kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem kulub elektrienergiat vee pumpamiseks ja joogivee puhastamiseks);

2) kemikaalide kulu (mida väiksem on veekadu, seda väiksem on kemikaalide kulu, juhul kui vee töötlemisel kemikaale kasutatakse);

3) keskkonnatasude kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem tuleb maksta vee erikasutusõiguse tasu).

Olulise tähtsusega veekao tekkimisel on ehitatud torustiku vanus, ehituskvaliteet ja materjal.

Veekao ja omatarbevee mahu summa 349 m3.

Regulatsiooniperioodil on LA prognoosinud arvestuslikuks veekao ja omatarbevee mahuks kokku 349 m3 ehk 10,0% (349 / 3494 × 100 = 10,0) kogu ammutatud vee kogusest (vt Tabel 5, veerg 2023, rida 1) . LA selgituste kohaselt kasutab ta omatarbevett filtrite läbipesuks.

Tabel 5 Omatarbevesi ja veekadu LA esitatud andmetel

rida Vee ammutamine, kadu ühik 2020 2021 2022 2020-2022 keskmine 2023

1 Ammutatud vesi m3 4434 3659 4017 4037 3494

2 Võetud vee müügimaht m3 3266 3162 3006 3145 3145

3 Omatarbevesi ja veekadu m3 1 168 497 1 011 892 349

4 Omatarbevee ja veekao osakaal ammutatud veest

% 26,3 13,6 25,2 21,7 10,0

Aastatel 2020-2022 on omatarbevesi ja kadu moodustanud ammutatud veest 13,6-26,3%, olles vahemikus 497 m3 kuni 1168 m3 (vt Tabel 5 rida 3 ja 4).

Konkurentsiamet peab põhjendatuks ettevõtja poolt regulatsiooniperioodiks prognoositud veekao ja omatarbevee kogust kokku 349 m3 ehk 10,0% ammutatud vee mahust, kuna need on prognoositud madalamaks eelnevate aastate veekao ja omatarbevee kogustest ja osakaalust LA ühisveevärgisüsteemis ammutatud veest.

6. Veeteenuse hinda lülitatavad tegevuskulud

ÜVVKS § 14 lg 2 ning sellest lähtuvalt Juhendi punkti 7.1 järgi on veeteenuse hindade arvutamise aluseks lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil ning punkti 7.2 kohaselt lülitatakse veeteenuse hindadesse tegevuskulud, kapitalikulu ja põhjendatud tulukus. Juhendi punkti 2.15 kohaselt on tegevuskulud hinda lülitatavad põhjendatud kulud, mis ei sisalda kapitalikulu ja finantskulu (finantskuludeks võivad olla kulud investeeringutelt tütar- või sidusettevõttesse, kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt, intressikulud, kahjum valuutakursi muutustest või kahjum lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt 11 ). Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu Hinnataotluses esitatud tegevuskulude kohta.

11 http://www.rmp.ee/raamatupidamine/rtj/; RTJ 2 Lisa 2 Kasumiaruande kirjete selgitus

9 (24) Kaalutlusi, kas veeteenuse hinda lülitatud tegevuskulud on ÜVVKS § 14 lg 2 alusel põhjendatud, teostab Konkurentsiamet tuginedes Juhendi p 4.2 kuni 4.8. Juhendi punktist 4.2 lähtuvalt jagunevad tegevuskulud alljärgnevalt:

1) mittekontrollitavad kulud, kusjuures Konkurentsiamet annab eraldi hinnangu vee erikasutusõiguse tasule ja maamaksukulule;

2) kontrollitavad kulud, kusjuures Konkurentsiamet annab eraldi hinnangu elektrienergia kulule ja muudele tegevuskuludele.

6.1. Mittekontrollitavad kulud

Juhendi punkti 4.4 kohaselt on mittekontrollitavad kulud need, mis ei ole mõjutatavad ettevõtja majandustegevuse kaudu, vaid sõltuvad täielikult ettevõtja-välistest teguritest (eelkõige seadusandlusest). Näiteks on Juhendi punkti 4.4 kohaselt ettevõtja jaoks mittekontrollitavad:

1) teisele vee-ettevõtjale makstavad tasud veeteenuse eest (juhul kui need on kooskõlastatud vastavalt ÜVVKS § 141 lg 2);

2) seaduses sätestatud keskkonnatasude määrad; 3) administratiivselt reguleeritavad hinnad; 4) muud seadustest tulenevad koormised ja kohustused.

Juhendi punkti 4.5 kohaselt lülitatakse täielikult veeteenuse hinda Juhendi p 4.4 lähtuvad määrad, tasud vm, küll aga peab ettevõtja põhjendama vastavate määrade, tasudega maksustatavaid koguseid (nt ammutatava vee kogused, saastekogused jm).

LA-l on mittekontrollitavateks kuludeks vee erikasutusõiguse tasu ja maamaksu kulu.

Mittekontrollitavate kulude põhjendatuse hindamiseks on Konkurentsiamet vee-ettevõtjatele välja

töötanud Küsimustiku töölehe „Tabel F. Keskkonnatasud“ ja töölehe „Tabel B. Kasumiaruanne“.

LA veeteenuse hinda lülitatud mittekontrollitavad kulud summas 399 €

LA on Hinnataotluse kohaselt prognoosinud veeteenuse hinda lülitatavaks vee erikasutusõiguse tasuks 347 € ja maamaksu kuluks 52 € ehk kokku mittekontrollitavateks kuludeks 399 €.

Konkurentsiameti seisukoht mittekontrollitavate kulude kohta

Järgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu LA poolt veeteenuse hinda lülitatavatele mittekontrollitavatele kuludele kulukomponentide lõikes.

6.1.1. Vee erikasutusõiguse tasu

Keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) § 10 lg 1 kohaselt makstakse vee erikasutusõiguse tasu õiguse eest võtta veekogust või põhjaveekihist vett erikasutuse korras.

Vee erikasutusõiguse tasu kujuneb prognoositud ammutatud vee kogusele KeTS § 10 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.11.2014 määruse nr 169 „Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist“ lisas12 osundatud vee erikasutusõiguse tasumäärade rakendamisel.

12 Leitav aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/121112014011 – klikkides määruse lõpus oleval lingil „Lisa“.

10 (24) Juhendi punkti 4.5 kohaselt võetakse vee erikasutusõiguse määrad täielikult arvesse vee erikasutusõiguse tasu arvutamisel, küll aga peab ettevõtja põhjendama vee erikasutusõiguse määradega maksustatavaid vee koguseid.

LA poolt kooskõlastamiseks esitatud vee erikasutusõiguse tasu 347 €

Hinnataotluse kohaselt soovib LA veeteenuse hinda lülitada vee erikasutusõiguse tasu summas 347 €.

Konkurentsiameti seisukoht vee erikasutusõiguse tasu 347 € osas

Vee erikasutusloa nr L.VV/331800, kehtivusega 23.10.2020 – 01.12.2028 kohaselt on LA-l õigus ammutada joogivett kambrium-vendi põhjaveekihist.

Ammutatud vee kogus on otseselt arvutatav võetud vee müügimahust, omatarbevee ja veekao mahust ehk ammutatud vee kogus = võetud vee müügimaht + omatarbevee ja veekao maht.

Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud võetud vee müügimahust 3 145 m³ (vt punkt 5.1) ja veekao ning omatarbevee mahust 349 m³ (vt punkt 5.2) lähtuvalt kujuneb põhjendatud ammutatud vee koguseks 3 494 m³ (3145 + 349 = 3494).

Vabariigi Valitsuse 17.11.2014 määruse nr 169 „Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist“ § 1 kohaselt on alates 01.01.2020 vee erikasutusõiguse tasumäär vee ammutamisel kambrium-vendi põhjaveekihist 99,34 €/tuh m3.

Tulenevalt Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud ammutatud vee kogusest 3494 m3 ja vee erikasutusõiguse tasumäärast kambrium-vendi põhjaveekihist vee ammutamisel - 99,34 €/tuh m3, kujuneb vee erikasutusõiguse tasuks 347 € (99,34 €/tuh m3 (vee erikasutusõiguse tasumäär veevõtul kambrium-vendi põhjaveekihist) × 3,494 tuh m3 (ammutatud vee kogus) = 347 €), mis ÜVVKS § 14 lg 2 p 1 ja 3 tulenevalt on põhjendatud lülitada veeteenuse hinda.

6.1.2. Maamaksu kulu

LA poolt kooskõlastamiseks esitatud maamaksu kulu 52 €

Hinnataotluse kohaselt soovib LA veeteenuse hinda lülitada maamaksu kulu 52 €.

Konkurentsiameti seisukoht maamaksu kulu osas

LA esitas Konkurentsiametile maamaksu kulu tõendamiseks 2019-2022.a maamaksuteatised, mille kohaselt aadressil Sibula tee 11, Maardu asuva kinnistu (kogupind 0,12 ha) eest tuleb tasuda 155 € aastas.

Sibula tee 11 asuva kinnistu puhul on tegemist maaga, mille ühel osal paikneb pumbajaam (seotud veeteenuse osutamisega LA tegevuspiirkonnas) ja teisel osal tuletõrjetiik. Pumbajaama alune ja selle teenindamiseks vajalik maa moodustab Sibula tee 11 asuva kinnistu pindalast LA väite kohaselt hinnanguliselt 33,3%, mistõttu on põhjendatud lülitada veeteenuse hinda kinnistu Sibula tee 11 maamaksu summas 52 € (155 × 33,3/ 100 = 52 ) ÜVVKS § 14 lg 2 p 1 lähtuvalt.

6.2. Kontrollitavad kulud

Kaalutlusi, kas veeteenuse hinda lülitatud kontrollitavad kulud on ÜVVKS § 14 lg 2 p 1, 3 ja 4 alusel põhjendatud, teostab Konkurentsiamet tuginedes Juhendi p 4.3 kuni 4.8.

Kontrollitavate kuludena defineerib Konkurentsiamet vastavalt Juhendi punktile 4.3 kulusid, mida ettevõtja saab mõjutada oma efektiivsema majandustegevuse kaudu.

11 (24) Juhendi punkti 4.6 kohaselt ei lülitata veeteenuse hindadesse alljärgnevaid kuluartikleid (analoogselt Vee Määrusega, mida rakendatakse juhul, kui vee-ettevõtja hind ei vasta ÜVVKS-s kajastatud põhimõtetele):

1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; 2) sponsorlus, kingitused ja annetused; 3) veeteenuse vahendajatele makstavad tasud; 4) põhitegevusega mitteseotud kulud; 5) seaduse alusel vee-ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid; 6) finantskulud; 7) vee-ettevõtja tulumaksukulu (näiteks dividendide tulumaksu kulu); 8) teised ettevõtte majandusanalüüsi käigus mittepõhjendatuks osutunud kulud.

Juhendi punkti 4.8 kohaselt kasutatakse ettevõtja kulude analüüsi süstemaatilisel teostamisel muuhulgas alljärgnevaid meetodeid:

1) kulude dünaamika jälgimine ajas ning selle võrdlus tarbijahinnaindeksi13 (THI) dünaamikaga; 2) erinevate kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüs (sh. eksperthinnangud); 3) vee-ettevõtja tegevuskulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste

vee-ettevõtjate näitajatega.

LA poolt veeteenuse hinda lülitatavad kontrollitavad kulud summas 6 225 €

LA on Hinnataotluse kohaselt prognoosinud veeteenuse hinda lülitatavateks kontrollitavateks kuludeks kokku 6 225 €, millest moodustab:

1) elektrienergia kulu 625 €, 2) muud kontrollitavad tegevuskulud 5 600 €.

Nimetatud kontrollitavatele kuludele annab Konkurentsiamet käesoleva otsuse järgnevates punktides eraldi hinnangu. Kontrollitavate kulude põhjendatust hindab Konkurentsiamet LA poolt Hinnataotlusega esitatud andmete ning ettevõtjalt menetluse käigus saadud selgituste alusel.

6.2.1. Elektrienergia kulu

LA poolt prognoositud veeteenuse elektrienergia kulu 625 €

Hinnataotluses prognoosib LA regulatsiooniperioodil veeteenuse osutamisel tarbitavaks elektrienergia koguseks 3355 kWh ja elektrienergia kuluks veeteenuse hinnas 625 €.

Konkurentsiameti seisukoht elektrienergia kulu 625 € kohta

Elektrienergia kulu kujuneb elektrienergia koguse korrutamisel elektrienergia hinna, võrguteenuse hinna, elektriaktsiisi ning taastuvenergia tasu summaga, mistõttu annab Konkurentsiamet alljärgnevalt kõikidele eelnimetatud elektrienergia kulu arvutamise aluseks olevatele komponentidele hinnangu eraldiseisvalt.

Elektrienergia kogus. Vee-ettevõtja kasutab elektrienergiat vee pumpamiseks ja töötlemiseks. Konkurentsiamet koostas LA poolt esitatud andmete alusel tabeli veeteenuse osutamisel tarbitud elektrienergia koguste ja kulu kohta (vt Tabel 6).

Tabel 6 Veeteenuse osutamisega seotud elektrienergia kogused ja kulu

13 THI väljendab üldises majanduskeskkonnas aset leidva kulude kasvu dünaamikat, mis avaldub lõpptulemusena keskmise tarbija ostukorvi hinna muutuses.

12 (24)

rida Elektrienergia tarbimine ja -kulu ühik 2020 2021 2022 2020-2022 keskmine 2023

1 Elektrienergia tarbimine veeteenusel kWh 3140 4032 4302 3824 3355

2 Elektritarbimise muutus vrs eelmine veerg

%

28,4 6,7 -12,3

3 Ammutatud vee maht m³ 4 434 3 659 4 017 4037 3 494

4

Elektrienergia erikulu ammutatud vee mahu kohta kWh/m3 0,708 1,102 1,071 0,960 0,960

5 Elektrienergia kulu veeteenuse osutamisel (sisaldab käibemaksu)* € 437 569 673 625

6 Elektrienergia keskmine hind (käibemaksuga)* senti/kWh 13,9 14,1 15,6 18,6 * KmS § 19 lg 1 tulenevalt ei ole LA 24.01.2023 seisuga registreeritud käibemaksukohustuslasena. Eeltoodust lähtuvalt lülitab LA veeteenuse hinda elektrienergia kulu koos käibemaksuga..

Veeteenuse osutamisel kasutatud elektrienergia kogus oli 2020.a-l 3140 kWh, kasvas 2021.a-l 4032 kWh-le ning kasvas 2022.a-l veelgi, 4302 kWh-le (vt Tabel 6 rida 1 veerud 2020-2022). Regulatsiooniperioodiks on LA prognoosinud elektritarbimiseks 3355 kWh, mis on 12,3% võrra madalam eelneva kolme aastaga keskmisest tarbimisest (vt Tabel 6 veerg 2023 read 1 ja 2).

Kuna elektritarbimine on sõltuvuses pumbatava ja töödeldava vee kogusest, siis hinnangu andmiseks veeteenusega seotud elektrienergia kogusele, leidis Konkurentsiamet elektrienergia erikulu (elektrienergia kogus jagatud ammutatud vee mahuga; vt Tabel 6 rida 4).

Tabelist 7 nähtub, et elektrienergia erikulu oli 2020.a-l 0,708 kWh/m3, kasvas 2021.a-l tasemele 1,102 kWh/m3ja 2022.a-l vähenes 1,071 kWh/m3-ni (vt Tabel 6 rida 4 veerud 2020-2022). Regulatsiooniperioodiks on LA prognoosinud erikuluks 0,960 kWh/m3 ehk samale tasemele aastate 2020-2022 keskmise erikuluga 0,960 kWh/m3 (vt Tabel 6 rida 4 veerud 2020-22 keskmine ja 2023).

Kuna LA poolt regulatsiooniperioodiks prognoositud elektrienergia erikulu ei ületa viimase kolme aasta keskmist erikulu, peab Konkurentsiamet põhjendatuks võetud vee teenusega seotud elektrienergia erikulu 0,960 kWh/m3. Lähtudes Konkurentsiameti käesoleva otsuse p-s 6.1.1 põhjendatuks loetud ammutatud vee mahust 3494 m3 ja veeteenusega seotud elektrienergia erikulust 0,960 kWh/m3 kujuneb põhjendatud võetud vee teenuse osutamisega seotud elektrienergia koguseks 3 355 kWh (0,960 × 3494 = 3355).

Elektrienergia hind. Esitatud andmete kohaselt ostab LA hetkel elektrienergiat AS-ilt Eesti Energia hinnapakett „Kindel“ tingimustel. 01.08.2021 sõlmitud lepinguga fikseeriti hind (7,19 senti/kWh ilma käibemaksuta) kolmeks aastaks (kuni 31.07.2024).

Täiendava hinnangu andmiseks elektrienergia hinnale võrdles Konkurentsiamet LA elektrienergia hinda 7,19 senti/kWh (ilma käibemaksuta) Nord Pool elektribörsi Eesti hinnapiirkonna kuu keskmiste elektrienergia hindadega perioodil jaanuar 2021- detsember 2022 (vt Tabel 7):

Tabel 7 Elektrienergia keskmised börsihinnad

Nord Pool Eesti hinnapiirkonna elektrienergia kuu keskmised hinnad

2021 €/MWh

2021 senti/kWh

2022 €/MWh

2022 senti/kWh

jaanuar 53,55 5,355 141,74 14,174

veebruar 59,15 5,915 104,63 10,463

13 (24)

märts 43,55 4,355 151,23 15,123

aprill 43,60 4,36 100,66 10,066

mai 48,42 4,842 151,37 15,137

juuni 71,68 7,168 173,83 17,383

juuli 83,78 8,378 233,21 23,321

august 87,03 8,703 361,35 36,135

september 122,40 12,24 228,93 22,893

oktoober 105,61 10,561 174,29 17,429

november 116,78 11,678 218,99 21,899

detsember 202,65 20,265 263,45 26,345

12 kuu keskmine hind 86,517 8,652 191,973 19,197

Eelnevast tabelist nähtub, et 2021 suvest muutus oluliselt kuu keskmise elektrienergia börsihinna tase: kuni augustini oli börsihind alla 100 €/MWh ja sealt edasi oluliselt kõrgem ja väga kõikuv. Lisaks peab märkima, et börsihinnale lisandub alati ka elektrimüüja marginaal, mida tabelis ei ole arvestatud.

Andmete võrdlemisel selgub, et LA elektrienergia hind 7,19 senti/kWh on mõnevõrra madalam 2021.a keskmisest börsihinnast ilma marginaalita 8,652 senti/kWh, kuid oluliselt madalam 2022.a keskmisest börsihinnast ilma marginaalita 19,197 senti/kWh. Seega saab väita, et viimaste kuude börsihindadega võrreldes on LA sõlmitud elektrienergia fikseeritud hinnaga leping tarbijatele soodsatel tingimustel.

Konkurentsiamet peab ÜVVKS § 14 lg 2 p 1 lähtuvalt põhjendatuks veeteenuse elektri kulu arvutamisel LA elektrienergia hinda 7,19 senti/kWh ilma käibemaksuta (koos käibemaksuga 8,63 senti/kWh), kuna see on kujunenud prognoositud tarbimise ja elektrienergia ostulepingutele vastavate elektrienergia hindade alusel.

Võrguteenuse hind (ei sisalda käibemaksu).

LA ostab pumbajaama tarbeks elektrienergia võrguteenust jaotusvõrgu ettevõtjalt Elektrilevi OÜ paketiga Võrk 5 (25 amprit). Konkurentsiamet on kooskõlastas 26.09.2022 otsusega nr 7- 3/2022129 Elektrilevi OÜ võrgutasud, mis kehtivad alates 01.01.2023. LA veeteenuse elektritarbimise kogustest ja eelnimetatud otsusega Elektrilevi OÜ-le kooskõlastatud võrguteenuse tasudest lähtuvalt kujuneb kaalutud keskmiseks võrguteenuse tasuks veeteenusel 6,99 senti/kWh ilma käibemaksuta.

Konkurentsiamet peab põhjendatuks veeteenuse elektrikulu arvutamisel Elektrilevi OÜ Võrk 5 hinnapaketile vastavate ja Konkurentsiameti otsusega kooskõlastatud võrguteenuse tasude rakendamise tulemusena kujunenud kaalutud keskmist võrguteenuse tasu 6,99 senti/kWh ilma käibemaksuta.

Elektriaktsiis ja taastuvenergia tasu (ei sisalda käibemaksu). Lähtuvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 66 lõikes 12 sätestatust lisandub elektrienergia hinnale elektriaktsiis 0,1 €senti/kWh ning lähtuvalt elektrituruseaduse § 592 lõikest 1 taastuvenergia tasu 1,24 €senti/kWh14.

14 https://elering.ee/taastuvenergia-tasu-2023-aastal-124-senti-kilovatt-tunni-kohta

14 (24) Elektrienergia kulu

Elektrienergia kulu kokku kujuneb elektrikoguste korrutamisel elektrienergia hinna, võrguteenuse hinna, elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu summaga.

Eelnevalt põhjendatuks peetud komponentide summana peab Konkurentsiamet põhjendatuks veeteenuse osutamisel elektrienergia kaalutud keskmist hinda 15,52 senti/kWh (7,19 + 6,99 + 0,1 + 1,24 = 15,52). Koos käibemaksuga on see hind 18,624 senti/kWh (15,52 × 1,2 = 18,624).

Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud veeteenuse elektrienergia koguse 3355 kWh ja kaalutud keskmise elektrienergia hinna 18,624 senti/kWh alusel kujuneb veeteenuse elektrienergia kuluks 625 € (3355 × 18,624 / 100 = 625).

Konkurentsiamet peab ÜVVKS § 14 lg 2 p 1, 3 ja 4 alusel põhjendatuks lülitada kooskõlastatavasse veeteenuse hinda elektrienergia kulu 625 €, kuna see on kujunenud põhjendatuks loetud elektrienergia kogusest ja kaalutud keskmisest elektrienergia hinnast lähtuvalt.

6.2.2. Muud kontrollitavad tegevuskulud

Eelnevalt on Konkurentsiamet punktides 6.1 ja 6.2.1 andnud hinnangu mittekontrollitavatele kuludele ning kontrollitavatest kuludest elektrienergia kulule. Järgnevalt analüüsib Konkurentsiamet muid kontrollitavaid tegevuskulusid.

Juhendi punktist 4.8 tulenevalt kasutatakse ettevõtja tegevuskulude analüüsil kulude dünaamika jälgimist ajas ja selle võrdlust THI15 dünaamikaga, vee-ettevõtja tegevuskulude ja nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemist sarnaste vee-ettevõtjate näitajatega ning erinevate kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüsi. Erinevate kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüsi Konkurentsiamet selle meetodi ajamahukuse tõttu reeglina ei teosta.

Juhendi punkt 4.6.1 kohaselt ei lülitata veeteenuse hinda ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu, sest maksmata arvete kulu lülitamine veeteenuse hinda ning seeläbi korrektselt arveid tasuvate isikute veeteenuse hinda ei ole põhjendatud ja õiglane korrektselt arveid tasuvate tarbijate suhtes. Veeteenuse hind, mis sisaldaks ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulusid ei vastaks ÜVVKS § 14 lg 2 ja selle alusel välja töötatud Juhendi punktis 4.6.1 toodud põhimõtetele.

LA esitatud andmed muude kontrollitavate tegevuskulude 5 600 € osas

Hinnataotluses esitatud andmete kohaselt on LA veeteenuse hinda lülitatavateks muudeks kontrollitavateks tegevuskuludeks prognoosinud 5600 €.

Konkurentsiameti seisukoht muude kontrollitavate tegevuskulude 5 600 € kohta

Regulatsiooniperioodil prognoosib LA muudeks veeteenuse osutamiseks vajalikeks kontrollitavateks tegevuskuludeks 5 600 €.

Alljärgnevas tabelis (vt Tabel 8) on kajastatud LA muud kontrollitavad tegevuskulud aastatel 2020– 2022 ning regulatsiooniperioodil.

Tabel 8 Muud kontrollitavad tegevuskulud

rida ühik 2015 otsus

2020 2021 2022 2023

1 Muud kontrollitavad tegevuskulud kokku* € 3969 5456 5543 5600 5600

15 THI väljendab üldises majanduskeskkonnas aset leidva kulude kasvu dünaamikat, mis avaldub lõpptulemusena keskmise tarbija ostukorvi hinna muutuses.

15 (24)

2 Muude kontrollitavate tegevuskulude muutus võrreldes eelmise aastaga % 1,6 1,0 0,0

* KmS § 19 lg 1 tulenevalt ei ole LA 24.01.2023 seisuga registreeritud käibemaksukohustuslasena. Eeltoodust lähtuvalt lülitab LA veeteenuse hinda käibemaksu sisaldavad kulud. Kooskõlastatavale hinnale ei ole LA-l õigus lisada käibemaksu, kuna temale ei laiene KmS § 24 nimetatud maksukohustuslase õigused ja kohustused.

Tabelist (vt Tabel 8) nähtub, et muud kontrollitavad tegevuskulud olid aastatel 2020 – 2022 suhteliselt sarnasel tasemel ja sarnaseks (5600 €) on prognoositud ka regulatsiooniperioodil .

Konkurentsiamet pidas 02.12.2015 otsuses 9.1-3/15-016 (2015 Otsus) põhjendatuks muid kontrollitavaid tegevuskulusid summas 3 969 €. Kui arvestada perioodil 2016-2022 toimunud THI muutusi ja 2023.aastaks prognoositavat muutust, siis kujuneks muude kontrollitavate tegevuskulude summaks 5 768 € (vt Tabel 9 veerg 2023). Seega ei ületa LA poolt prognoositud muude kontrollitavate tegevuskulude kasv aastatel 2016-2023 sama perioodi THI ehk hindade kallinemist kajastava kokkuvõtva indeksi muutust. Konkurentsiamet on seisukohal, et üldjuhul peaks muude kontrollitavate tegevuskulude prognoos olema kooskõlas üldiste muutustega majanduses.

Tabel 9 THI muutustega korrigeeritud muud kontrollitavad tegevuskulud

ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

THI muutus % 0,1 3,4 3,4 2,3 -0,4 4,6 19,4 6,7

Muude tegevuskulude muutus lähtudes THI muutusest € 3973 4108 4248 4345 4328 4527 5405 5768

Konkurentsiamet peab ÜVVKS § 14 lg 2 p 1, 3 ja 4 lähtuvalt põhjendatuks LA veeteenuse hinnas muid kontrollitavaid tegevuskulusid summas 5 600 €, mille kasv võrreldes 2015 Otsusega ei ületa THI kui üldises majanduskeskkonnas aset leidva muutuse näitajat.

7. Investeeringud ÜVVKS § 14 lg 2 punktist 2 tulenevalt peab veeteenuse hind katma investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks, mistõttu on oluline hinnata investeeringute põhjendatust veeteenuse hinnas. ÜVVKS § 14 lg 2 p 6 tulenevalt peab veeteenuse hind katma investeeringud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel konkreetses arenduspiirkonnas, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi. ÜVVKS § 142 lg 10 on sätestatud Konkurentsiametile kohustus küsida valla- või linnavalitsuselt arvamust Hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale. Valla- või linnavalitsuse ülesanne on läbi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava tagada ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni süsteemide jätkusuutlikkus.

LA ei ole teinud pärast 2012.aastat investeeringuid ja ei kavatse neid teha ka aastal 2023.

28.10.2022 saatis Konkurentsiamet Maardu Linnavalitsusele päringu arvamuse saamiseks LA hinnataotluse vastavusest Maardu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale.

Maardu Linnavalitsuselt saabunud vastuse kohaselt ei ole Maardu linna ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavas (ÜVVK) seatud LA-le piiranguid ja kohustusi seoses investeeringutega ning nende tegevus ei ole vastuolus ÜVVK nõuetega.

Tulenevalt ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 ja 6 ja kohaliku omavalitsuse seisukohast aktsepteerib Konkurentsiamet LA Hinnataotlust ühisveevärgi investeeringute osas (0 € perioodil 20152023).

16 (24)

8. Reguleeritava vara, kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse arvestus

Reguleeritav vara ja kapitalikulu

Juhendi punkti 5.4 kohaselt on reguleeritava vara määramine vajalik kapitalikulu (põhivara kulumi) ja põhjendatud tulukuse arvutamiseks. Juhendi punkti 5.5 järgi arvestatakse teistele veeettevõtjatele tasutud liitumistasud reguleeritava vara hulka.

Juhendi punkti 5.6 järgi ei arvestata reguleeritava vara hulka :

1) põhivara, mida põhitegevuses ei kasutata; 2) pikaajalisi finantsinvesteeringuid; 3) immateriaalset põhivara (välja arvatud arvutitarkvara ja programmide litsentsid ning teistele

vee-ettevõtjatele tasutud liitumistasud); 4) tagastamatu abi raames (sh sihtfinantseerimise teel) soetatud põhivara; 5) tarbijate poolt

makstud liitumistasudest soetatud põhivara; 6) mittepõhjendatud investeeringuid.

Juhendi punkti 5.7 järgi kasutatakse reguleeritava vara väärtuse leidmisel põhivara bilansilist jääkmaksumust regulatsiooniperioodi lõpus. Kapitalikulu leidmisel kasutatakse raamatupidamises kajastuvat kulumit reguleeritavale varale.

Juhendi punktist 5.8 tulenevalt arvutatakse reguleeritav vara regulatsiooniperioodil alljärgnevalt:

RV = RVr + KK, kus:

RV - reguleeritav vara; RVr - reguleeritava põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus; KK - käibekapital.

Juhendi punkti 5.9 kohaselt, mis tugineb senisele regulatsioonipraktikale, võetakse käibekapitali arvestuse aluseks 5% regulatsiooniperioodi lubatud müügitulust.

Juhendi punkti 5.12 järgi teostatakse juhul, kui pärast 31.12.2009 on teostatud ettevõtja raamatupidamises kajastatud põhivara ümberhindlusi ja/või oluliselt muudetud põhivara kuluminorme või kui põhivara kuluminormid ei vasta selle kasulikule elueale, reguleeritava vara ja kapitali kulu arvestus järgnevalt:

1) Alates 31.12.2009 toimub vee-ettevõtja põhivara jagamine vanaks (enne piiraastat soetatud põhivara) ja uueks (pärast piiraastat soetatud põhivara) varaks.

2) Kapitalikulu arvutamisel peetakse eraldi arvestust enne ja pärast piiraastat soetatud põhivara kohta ning sellest tulenevalt arvestatakse eraldi kapitalikulu.

3) Kapitalikulu arvestuses rakendatakse lineaarset kapitalikulu arvestamise meetodit. 4) Korrektsioone põhivara väärtuses ja kapitalikulunormides on õigus teostada, kui ilmneb, et

nii enne kui ka pärast piiraastat soetatud põhivara hulgas on vara, mida ettevõtja tegelikult ei kasuta majandustegevuse teostamiseks või kui ilmneb, et põhivara väärtus ja kapitalikulunormid ei ole põhjendatud.

5) Enne piiraastat soetatud põhivaralt arvestatakse kapitalikulu tema jääkväärtuse alusel. Seejuures kehtestatakse enne piiraastat soetatud põhivarale kapitalikulunorm(id), mille alusel toimub hindadesse lülitatava kapitalikulu arvestus.

6) Pärast piiraastast soetatud põhivarale arvestatakse kapitalikulu selle soetusmaksumuse alusel. Seejuures kehtestatakse pärast piiraastast soetatud põhivarale kapitalikulunorm(id)16, mille alusel toimub hindadesse lülitatava kapitalikulu arvestus.

16 Pärast piiraastat soetatud põhivara kapitalikulunormide määramisel võetakse aluseks keskkonnaministri 01.07.2009.a määruse nr 34 lisa 2 “Juhendmaterjal projekti teostatavusuuringu, finants- ja majandusanalüüsi ning

17 (24) 7) Vajadusel võib kasutada põhivarade diferentseerimist, kasutades

erinevaid kapitalikulunorme. 8) Kapitalikulu ei arvestata tarbijate poolt makstud liitumistasude arvelt soetatud põhivaralt. 9)

Hindadesse lülitatav kapitalikulu kujuneb alljärgnevalt:

A hinnad - hindadesse lülitatav kapitalikulu;

A enne p.a - kapitalikulu enne piiraastat soetatud põhivarale; A pärast p.a - kapitalikulu pärast piiraastat soetatud põhivarale.

10) Enne piiraastat soetatud põhivaralt arvestatakse kapitalikulu alljärgnevalt:

PV jääkvenne p.a - enne piiraastat soetatud põhivara jääkväärtus; normenne p.a

- kapitalikulunorm enne piiraastat soetatud põhivarale. 11) Pärast piiraastat soetatud põhivaralt arvestatakse kapitalikulu alljärgnevalt:

PVsoetusvpärastp.a - pärast piiraastat soetatud põhivara soetusväärtus;

I - regulatsiooniperioodil tehtud investeeringud reguleeritavasse põhivarasse; normpärastp.a - kapitalikulunorm pärast piiraastat soetatud põhivarale. 12) Reguleeritava vara arvestus:

kus,

RV - reguleeritav vara; RV0 - reguleeritava vara jääkväärtus regulatsiooniperioodi alguses; RV1 - reguleeritava vara jääkväärtus regulatsiooniperioodi lõpus; KK - käibekapital.

13) Reguleeritava vara jääkväärtus perioodi lõpus leitakse:

kus, RV1 - reguleeritava vara jääkväärtus regulatsiooniperioodi lõpus; RV0 - reguleeritava vara jääkväärtus regulatsiooniperioodi alguses;

I - investeeringud reguleeritavasse varasse A - kapitalikulu; M - müüdud või mahakantud põhivara.

Juhendi punkti 5.9 kohaselt, mis tugineb senisele regulatsioonipraktikale, võetakse käibekapitali arvestuse aluseks 5% regulatsiooniperioodi lubatud müügitulust.

Juhendi punkti 5.13 järgi on reguleeritava vara arvestus järjepidev ning jätkub kõikidel tulevastel regulatsiooniperioodidel ning ka ettevõtja või vara omandisuhte muutumisel.

keskkonnamõjude eelhinnangu koostamiseks, kui projekti kaasrahastamise taotlus esitatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondile“ p 10 kajastatud varade kasulikud eluead

18 (24) ÜVVKS § 14 lg 2 punkt 5 sätestab, et veeteenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. Seega lähtub Konkurentsiamet reguleeritava vara leidmisel vaid vee-ettevõtja omavahendite ja tema poolt võetud laenukohustuste arvelt soetatud põhivara jääkmaksumusest ning selle hulka ei arvata tagastamatu abi raames ega tarbijate poolt tasutud liitumistasude arvelt soetatud põhivara.

Juhendi punkti 5.1 kohaselt on kapitalikulu veeteenuse hinda lülitatav kulu, mis on seotud põhivara soetamisega. Juhendi punkti 5.2 kohaselt on kapitalikulu eesmärk põhivara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine veeteenuse hinna kaudu põhivara kasuliku eluea vältel. Juhendi punkti 5.3 järgi arvestatakse kapitalikulu reguleeritavalt varalt. Kapitalikulu arvestatakse reguleeritava vara hulka kuuluvalt amortiseeruvalt põhivaralt.

Põhjendatud tulukus

Juhendi punkti 2.8 kohaselt on põhjendatud tulukus ärikasum, mis leitakse reguleeritava vara väärtuse ja põhjendatud tulunormi korrutisena. Juhendi punktist 6.2 tulenevalt arvutatakse põhjendatud tulukus alljärgnevalt: PT = rp × RV; kus:

PT - põhjendatud tulukus; rp - põhjendatud tulunorm (WACC); RV - reguleeritav vara. Konkurentsiamet kasutab Juhendi punkti 6.3 seisukohta, kus investeeritud varade tootlikkus ei ületa ettevõtte kaalutud keskmist kapitali hinda.

Konkurentsiamet on välja töötanud juhendmaterjali kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) leidmiseks kaugkütte-, elektri-, gaasi- ning vee-ettevõtjatele nimetusega „Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks“17. Nimetatud juhendi punkti 5 Tabelis 11 on kajastatud kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) vee-ettevõtjatele 4,81%.

8.1. LA poolt veeteenuse osutamiseks kasutatav põhivara ja kapitalikulu

Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu LA poolt soetatud veeteenusega seotud põhivara lülitamise kohta reguleeritava vara koosseisu.

Juhendi punkt 5.7 lähtuvalt kasutakse reguleeritava vara väärtuse leidmisel põhivara bilansilist jääkmaksumust regulatsiooniperioodi lõpus. Juhendi punktis 5.7 sätestatut (s.t reguleeritava vara väärtuse leidmist põhivara bilansilise jääkmaksumuse alusel) ei rakendata juhul, kui pärast 31.12.2009 on teostatud ettevõtja raamatupidamises kajastatud põhivara ümberhindlusi ja/või oluliselt muudetud põhivara kuluminorme või kui põhivara kuluminormid ei vasta selle kasulikule elueale. Sellisel juhu teostatakse reguleeritava vara ja kapitali kulu arvestus lähtuvalt Juhendi punktist 5.12.

Reguleeritava vara ja kapitalikulu arvestus lähtuvalt Juhendi punktist 5.12. 2012.a-l rekonstrueeris LA pumbamaja, milleks sai KIK-i keskkonnaprogrammist 17 446 € toetust. KIK-i poolt administreeritavate EL Ühtekuuluvusfondist toetatavate projektide Juhendmaterjalis 18 on kajastatud veeteenuse osutamisel kasutatavate varade arvestuslikud kasulikud eluead. Alljärgnevalt (vt Tabel 10) on Konkurentsiamet teinud väljavõtte KIK Juhendmaterjalis kajastatud veeteenuse osutamisel kasutatavate varade arvestuslikkest kasulikkest eluigadest:

17 Kehtib alates 01.01.2020; „käskkiri 20.11.2019 nr 1-2/2019-019“, mis on avalikustatud Konkurentsiameti veebilehel http://www.konkurentsiamet.ee . 18 Keskkonnaministri 01.07.2009.a määruse nr 34 lisa 2 “Juhendmaterjal projekti teostatavusuuringu, finants- ja majandusanalüüsi ning keskkonnamõjude eelhinnangu koostamiseks, kui projekti kaasrahastamise taotlus esitatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondile“ II osa p 10 kajastatud varade kasulikud eluead.

19 (24) Tabel 10 KIK poolt soovitatud veeteenuse osutamisel kasutatavate varade eluead

KIK soovitus (eluiga aastat)

1 Võrgustikud, torustikud 40

2 Tootmishooned 40

3 Reservuaarid ja mahutid 40

4 Masinad ja seadmed 15 Eestis tegutsevad vee-ettevõtjad lähtuvad veeteenuse osutamiseks kasutatava vara amortiseerimisel KIK Juhendmaterjalis kajastatud eluigadest, kuna materjalid veeteenuse osutamiseks vajalike süsteemide väljaehitamiseks on kõikidel vee-ettevõtjatel sarnased, siis on põhjendatud ka vastava vara amortiseerimine sarnase perioodi jooksul.

LA on oma raamatupidamises 2000.a-l valminud põhivara (pumbamaja ja veetorustik) esmakordselt soetusmaksumuses arvele võtnud 2011.a-l ning amortiseerib nimetatud vara ja 2012.a-l pumbamajas teostatud rekonstrueerimistöid (s.h seadmete paigaldus) 100 aasta vältel. Konkurentsiamet ei saanud 2015 Otsuses pidada põhjendatuks, et juba 11 aastat kasutusel olnud vara kajastuks veeteenuse hinnas nagu 2011.a-l investeeritud vara. Samuti ei pidanud Konkurentsiamet ega pea jätkuvalt põhjendatuks, et veeteenuse osutamiseks kasutatud vara amortiseeritakse teistest vee-ettevõtjatest märkimisväärselt erinevas tempos (100 aasta jooksul).

Seetõttu, olukorras, kus vee-ettevõtja varade väärtus raamatupidamises ei vasta tegelikule varade väärtusele (2000.a-l soetatud varad kajastusid raamatupidamises kui uued varad) ning põhivara kuluminormid ei vasta selle kasulikule elueale, selgitas amet, et LA-l tuleb Hinnataotluses kajastada 2000.a-l soetatud vara lähtuvalt Juhendi punktist 5.12 (reguleeritava vara ja kapitali kulu arvestus).

Alljärgnevas tabelis (vt Tabel 11) on LA jätkanud 2015 Otsusest lähtuvalt Juhendi punktist 5.12 kohast omavahendite ja laenukohustuste arvelt soetatud, veeteenuse osutamiseks kasutatavate ja vajalike põhivarade arvestust (ei sisalda liitumistasude ja sihtfinantseerimise arvel teostatud investeeringuid) nende varade osas, mille kapitalikulu normid raamatupidamises ei vasta nende tegelikule elueale (KIK Juhendmaterjalis kajastatule). Kuna varad väärtuses 24 639 € on soetatud 2000.a lõpul, siis piiraastaks ehk 2010.a-ks (2010.a alguses on varade seis võrdne 31.12.2009.a varade seisuga) on varade jääkväärtus perioodi alguses 17 976 € (24 639 –740,3719 × 9 = 17 976). Nimetatud varade keskmiseks jääkelueaks kujuneb 2010.a alguseks 24,28 aastat (24639/740,37 = 33,28; 33,28 - 9 = 24,28) ja kapitalikuluks järgnevatel perioodidel 740,4 € (17 976/24,28 = 740,4; vt Tabel 11 rida 9).

Tabel 11 LA reguleeritava põhivara ja kapitalikulu arvestus Juhendi p 5.12 lähtuvalt (enne regulatsiooniperioodi soetatud põhivara osas, mille kapitalikulu normid raamatupidamises ei vasta nende tegelikule elueale)

Nr Ühik 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

1

Enne piiraastat soetatud põhivara jääkmaksumus 31.12.2009 seisuga aasta alguses

PV jääkm enne p.a

€

17 976 17 976 17 976 17 976 17 976 17 976 17 976 17 976 17 976

2

Enne piiraastat soetatud põhivara jääkmaksumus (=algväärtus-enne piiraastat soetatud põhivara kapitalikulu)

€

14 274 13 534 12 793 12 053 11 313 10 572 9 832 9 091 8 351

3 Pärast piiraastat soetatud põhivara soetusmaksumus

PV jääkm pärast p.a €

3 078 3 078 3 078 3 078 3 078 3 078 3 078 3 078 3 078

4 Pärast piiraastat soetatud põhivara jääkmaksumus €

2 635 2 457 2 280 2 103 1 925 1 748 1 571 1 393 1 216

19 Kogu vara väärtusest 24 639 € moodustavad 21 656 € ulatuses hooned, torustikud elueaga 40 aastat (kapitalikulu aastas 541 €) ja seadmed 2 984 € ulatuses elueaga 15 aastat (kapitalikulu aastas 199 €). Kogu aastaseks kapitalikuluks KIK Juhendmaterjalis kajastatud eluigadega kujuneb 740 €.

20 (24)

5 Reguleeritava vara jääkväärtus 12-kuulise perioodi alguses RV0

€ 16 909 15 991 15 073 14 156 13 238 12 320 11 403 10 485 9 567

6 Investeeringud põhivarasse I € 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7 Müüdud või mahakantud põhivara M € 0 0 0 0 0 0 0 0 0

8 Enne piiraastat soetatud põhivara kapitalikulunorm

norm enne p.a

% 3,00 3,00 3,00 3,00 3,00 3,00 3,00 3,00 3,00

9 Enne piiraastat soetatud põhivara kapitalikulu Aenne

p.a € 740 740 740 740 740 740 740 740 740

10 sh torustikud, hooned* € 541 541 541 541 541 541 541 541 541

11 sh seadmed** € 199 199 199 199 199 199 199 199 199

12 Pärast piiraastat soetatud põhivara kapitalikulunorm

norm pärast p.a

% 5,76 5,76 5,76 5,76 5,76 5,76 5,76 5,76 5,76

13 Pärast piiraastat soetatud põhivara kapitalikulu

Apärast p.a €

177 177 177 177 177 177 177 177 177

14 sh torustikud, hooned* € 17 17 17 17 17 17 17 17 17

15 sh seadmed** € 161 161 161 161 161 161 161 161 161

16 Kapitalikulu kokku A € 918 918 918 918 918 918 918 918 918

17 Reguleeritava vara jääkväärtus 12-kuulise perioodi lõpus RV1

€ 15 991 15 073 14 156 13 238 12 320 11 403 10 485 9 567 8 649

18 Reguleeritav vara RV***

€ 9 508

*Torustikele, hoonetele on rakendatud kapitalikulunormi 2,5% ehk eluiga 40 aastat **Seadmetele on rakendatud kapitalikulunormi 6,67% ehk eluiga 15 aastat *** (RV0+RV1)/2+ KK ehk käibekapital (LA regulatsiooniperioodi müügituluks kujuneb käesoleva otsuse kohaselt 7998 € (vt Tabel 1 rida 8), millest lähtuvalt on käibekapital 400 € (7998 × 5 / 100 = 400)). Reguleeritav vara = (9567 + 8649)/2 + 400 = 9508

Tabelis 11 kajastatud andmete põhjal kujuneb enne 2015.a soetatud reguleeritud varade väärtuseks Juhendi p 5.12 lähtuvalt 9 508 € (vt Tabel 11 rida 18).

Kuna Juhendi punktist 5.12 tulenev kapitalikulu 918 € (regulatsiooniperioodil kujuneb enne piiraastat soetatud põhivaralt arvestatud kapitalikuluks 740,4 € (vt Tabel 11 rida 9 veerg 2023) ja pärast piiraastat soetatud põhivaralt arvestatud kapitalikuluks 177,3 € (vt Tabel 11 rida 13 veerg 2023), on leitud KIK Juhendmaterjalis osundatud kapitalikulunorme rakendades, peab Konkurentsiamet kapitalikulu summas 918 € veeteenuse hinnas põhjendatuks.

Juhendi p 5.12 alusel leitud reguleeritud vara väärtus 9508 € (vt Tabel 11 rida 18) on eeltoodust tulenevalt põhjendatud võtta aluseks ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 nimetatud põhjendatud tulukuse arvutamisel.

8.2. Põhjendatud tulukus

LA poolt taotletav veeteenuse hinda lülitatud tulukus summas 457 €

LA poolt esitatud Hinnataotluses soovib LA kooskõlastatavasse veeteenuse hinda lülitada tulukust summas 457 €.

Konkurentsiamet seisukoht tulukuse 457 € osas

ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 tulenevalt peab veeteenuse hind tagama põhjendatud tulukuse vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. Investeeritud kapitali leidmisel võetakse aluseks veeteenuse osutamiseks kasutatav ja valik põhivara, millele on lisatud käibekapital (vt käesoleva otsuse p 8.1).

Käesoleva otsuse punktis 8.1 on Konkurentsiamet lugenud põhjendatuks LA reguleeritava vara väärtuse summas 9 508 €. Juhendi punktist 6 lähtuvalt kontrollib Konkurentsiamet ettevõtja poolt veeteenuse hinda lülitatava tulukuse põhjendatust rakendades reguleeritava vara väärtusele 9 508

21 (24) € põhjendatud tulunormi (WACC) 4,81%. Seega lähtuvalt Juhendi punktist 6 kujuneb põhjendatud tulukuseks 457 € (reguleeritav vara 9508 tuh € × WACC 4,81% = 457 €). LA on Hinnataotluses soovinud lülitada veeteenuse hinda tulukust summas 457 €, mis ei ületa Juhendi punktis 6 toodud põhimõtete kohaselt arvutatud põhjendatud tulukuse summat 457 €.

ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 tulenevalt on põhjendatud lülitada veeteenuse hinda tulukust veeettevõtja poolt investeeritud kapitalilt summas 457 €.

ÜVVKS § 14 lg 10 lähtuvalt kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiseks on saadud toetust riiklikest või Euroopa Liidu vahenditest, lähtutakse veeteenuse hinna kooskõlastamisel tagastamatu abi saamiseks võetud kohustustest. Konkurentsiamet peab ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamiseks võetud kohustuste all silmas vee-ettevõtja suutlikust tagasi maksta veeteenuse osutamiseks vajalikke ja kasutatavate varade soetamiseks võetud laene. Nimetatud suutlikkuse hindamiseks teostab Konkurentsiamet vaba kassavoo analüüsi.

Kuna LA-l puuduvad regulatsiooniperioodil tagastamatu abi saamiseks võetud laenukohustused, puudub Konkurentsiametil vajadus läbi viia vabakassavoo analüüsi kontrollimaks ÜVVKS § 14 lg 10 täitmist.

9. Veeteenuse hind

Juhendi punkti 7.1 järgi on veeteenuse hindade arvutamise aluseks lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil (Tlubatud). Juhendi punkti 7.2 kohaselt lülitatakse veeteenuse hindadesse alljärgnevad kulud:

1. tegevuskulud; 2. kapitalikulu; 3. põhjendatud tulukus.

Juhendi punktist 7.3 tulenevalt kujuneb lubatud müügitulu alljärgneva võrrandi alusel:

Tlubatud = TK + A + PT,

kus:

Tlubatud - lubatud müügitulu; TK - tegevuskulud; A - kapitalikulu; PT - põhjendatud tulukus.

Juhendi punkti 7.5 järgi peab lubatud müügitulu jagamine erinevate veeteenuste vahel olema põhjendatud ja vastama alljärgnevale võrrandile:

kus:

Tlubatud - vastava veeteenuse lubatud müügitulu; n - veeteenus. Tulenevalt Juhendi punktist 7.6 leitakse lubatud müügitulu alusel konkreetsed veeteenuse hinnad järgmiselt:

,

kus:

- vastava veeteenuse lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil; mn - vastava ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse müügimaht regulatsiooniperioodil; hindn - vastava veeteenuse hind regulatsiooniperioodil.

22 (24) Metoodika p 2.12 kohaselt on regulatsiooniperiood 12-kuuline periood, mille kulud ja põhjendatud tulukus on aluseks hindade arvutamisel.

Käesoleva otsuse punktis 5 on Konkurentsiamet põhjendatuks lugenud LA poolt prognoositud müügimahu, punktis 6 tegevuskulud, punktis 8 kapitalikulu ning põhjendatud tulukuse, millede summa moodustab LA veeteenuse lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil (vt Tabel 2 rida 10 veerg „Tasu võetud vee eest“).

Tabel 2 Veeteenuse hinna kujunemine

rida Veeteenuse hind ühik Tasu võetud vee

eest

1 Müügimaht m³ 3145

2 Mittekontrollitavad kulud € 398

3 Vee erikasutusõiguse tasu € 347

4 Maamaksu kulu € 51

5 Kontrollitavad kulud € 6225

6 Elektrienergia kulu € 625

7 Muud tegevuskulud € 5600

8 Kapitalikulu € 918

9 Põhjendatud tulukus € 457

10 Lubatud müügitulu € 7998

11 Veeteenuse hind €/m³ 2,54

KonkS § 181 on sätestatud eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava ettevõtja kohustus pidada eraldi arvestust iga toote või teenusega seotud tulude ja kulude kohta, lähtudes järjepidevalt kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest, mis tuleb selgelt kindlaks määrata ettevõtja sise-eeskirjades. Tulude ja kulude arvestus peab võimaldama hinnata, kas ettevõtja toote või teenuse hind on mõistlikus vahekorras toote või teenuse väärtusega.

ÜVVKS § 72 lg 1 kohaselt peab vee-ettevõtja lisaks KonkS §-s 181 sätestatud nõude täitmisele pidama oma raamatupidamises kulude kohta eraldi arvestust järgmiste tegevuste kaupa:

1) veevarustus; 2) reovee ärajuhtimine ja puhastamine; 3) sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine; 4) käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud tegevustega seotud lisateenused; 5) liitumistasud

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest; 6) muu tegevus.

KonkS § 181 ja ÜVVKS § 72 lg 1 täitmine vee-ettevõtja poolt võimaldab Konkurentsiametil hinnata, kas iga teenuse osutamiseks tehtavad kulud saavad kaetud vastava teenuse hinnaga.

Kuna LA osutab tegevuspiirkonnas ainult võetud vee teenust ning vee-ettevõtja tegevuskulud on seotud ainult vee tootmise, puhastamise ja edastamisega tarbijatele, on LA lülitanud kõik veeteenusega seotud kulud võetud vee teenuse hinda.

LA veeteenuse müügitulu jagamisel Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud müügimahuga on saadud veeteenuse hind.

23 (24)

10. Lubatud müügitulu kooskõlastatavate veeteenuste hindadega

Vastavalt Juhendi punktile 7.5 kontrollib Konkurentsiamet, et erinevate veeteenuste hindadega saadav tulu (7998 €, vt Tabel 3 veerg Müügitulu rida 1) ei ületa ÜVVKS § 14 lg 2 sätestatud alustel kujunenud lubatud müügitulu (7998 €, vt Tabel 1 veerg 2023 rida 8). Tabel 3 Veeteenuse müügitulu regulatsiooniperioodil

rida Müügimaht

m3 Hind €/m3

Müügitulu €

1 Tasu võetud vee eest 3145 2,54 7998

2 Lubatud müügitulu 7998

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KonkS § 181; ÜVVKS § 72 lg 1, 2, 3; ÜVVKS § 14; ÜVVKS § 142 ja Juhendist,

otsustan:

Kooskõlastada AÜ Laevaankur poolt kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hind alljärgnevalt:

Tasu võetud vee eest 2,54 €/m³

AÜ-l Laevaankur ei ole õigust lisada kooskõlastatud hinnale käibemaksu, kuna temale ei laiene KMS § 24 nimetatud maksukohustuslase õigused ja kohustused. Kui AÜ Laevaankur staatus maksukohustuslasena muutub (mitte-käibemaksukohustuslasest käibemaksukohustuslaseks) on ettevõtja kohustatud esitama Konkurentsiametile taotluse uue veeteenuse hinna kooskõlastamiseks.

Lähtuvalt ÜVVKS § 141 lg 1 määrab vee-ettevõtja vastavalt ÜVVKS § 142 kooskõlastatud veeteenuse hinna 60 päeva jooksul pärast hinna kooskõlastamise otsuse vastuvõtmist ja avalikustab selle vähemalt 30 päeva enne hinna kehtima hakkamist kohaliku omavalitsuse üksuse või vee-ettevõtja veebilehel ning üks kord vähemalt ühes kohalikus või maakonna ajalehes.

Tulenevalt ÜVVKS § 142 lg 6 on vee-ettevõtja kohustatud jälgima oma tegevusest sõltumatuid asjaolusid, mis mõjutavad veeteenuse hinda, ning teavitama Konkurentsiametit hiljemalt 30 päeva jooksul arvates asjaolu ilmnemisest, mis võib mõjutada veeteenuse hinda rohkem kui 5 protsendi võrra. Konkurentsiamet otsustab 30 päeva jooksul sellise teabe saamisest arvates, kas ja millise tähtaja jooksul peab vee-ettevõtja esitama uue hinnataotluse.

Käesoleva otsusega mittenõustumisel on ettevõtjal õigus esitada 30 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus otsuse tühistamiseks halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

24 (24) Kertu Saul hinnaregulatsiooni osakonna juhataja

OTSUS

07.05.2021 nr 9-3/2021-005

MTÜ Pirnipuu Vesi veeteenuse hinna kooskõlastamine

1. Haldusmenetluse alustamine

22.04.2021 esitas MTÜ Pirnipuu Vesi (edaspidi PV) Konkurentsiametile digiallkirjastatud taotluse veeteenuse hinna kooskõlastamiseks (edaspidi Hinnataotlus).

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse 1 (edaspidi ÜVVKS) § 142 lg 1 kohaselt, kui veeettevõtja tegevuspiirkond asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on 2000 inimekvivalenti (edaspidi ie-d) või enam, koostab ta Hinnataotluse ning esitab selle enne veeteenuse hinna kehtestamist koos põhiteenustega seotud teenuste hinnakirja ja muu hinnataotluse aluseks oleva dokumentatsiooniga kooskõlastamiseks Konkurentsiametile.

Hinnataotluse kohaselt osutab PV veeteenust Maardu linnas Soosaare I elurajooni Pirnipuu puiestee tegevuspiirkonnas, mis asub reoveekogumisalal „Tallinn ja ümbrus“ registrikoodiga RKA0370010 reostuskoormusega 499 581 ie-d.

ÜVVKS § 142 lg 1 lähtuvalt esitas PV veeteenuse hinna kooskõlastamiseks Konkurentsiametile.

ÜVVKS § 14 lg 1 kohaselt võib veevarustuse ning reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest võtta alljärgnevaid tasusid (edaspidi veeteenuse hind): 1) tasu võetud vee eest; 2) tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest; 3) tasu sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest;

4) abonenttasu.

ÜVVKS § 14 lg 2 kohaselt kujundatakse veeteenuse hind selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud: 1) põhjendatud tegevuskulude katmine; 2) investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse

tagamiseks; 3) keskkonnanõuete täitmine; 4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 5) põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt; 6) ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamine

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava alusel konkreetses arenduspiirkonnas, kus

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/105072013006?leiaKehtiv

2 (30)

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi.

ÜVVKS § 14 2 lg 1 tulenevalt peab Hinnataotluse aluseks olev dokumentatsioon Konkurentsiametil võimaldama kontrollida, et taotletud hind sisaldaks üksnes ÜVVKS § 14 lg 2 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust.

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg 1 tulenevalt on Konkurentsiametil õigus määrata kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm. HMS § 5 lg 1 tulenevalt on Konkurentsiamet välja töötanud ja avaldanud oma koduleheküljel hinna taotlemise vormid (edaspidi Küsimustik) exceli tabelite kujul: „Detailne küsimustik vee-ettevõtjatele“ ja „Lihtsustatud küsimustik vee-ettevõtjatele“ 2. Küsimustikud on välja töötatud konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 181; ÜVVKS § 72 lg 1, 2, 3 ja ÜVVKS § 14 lg 1, 2

lähtuvalt ning täidetult sisaldavad andmeid, mis vastavalt ÜVVKS § 142 lg 1 võimaldavad Konkurentsiametil kontrollida, et taotletud hind sisaldaks üksnes ÜVVKS § 14 lg 2 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust. Küsimustike täitmisel on võimalik juhinduda Konkurentsiameti poolt välja töötatud ja koduleheküljel avaldatud „Hinnataotluse esitamise juhendist“ 3.

ÜVVKS § 14 lg 9 lähtuvalt töötas Konkurentsiamet välja juhendi “Veeteenuse hinna arvutamise soovituslikud põhimõtted” (edaspidi Juhend) ning avaldas selle oma koduleheküljel4. Juhendi välja töötamisel on arvestatud ÜVVKS § 14, 141, 142 sätetega, millest lähtuvalt kujuneb veeteenuse hind vee-ettevõtja põhjendatud kulude, kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse jagamisel müügimahuga (Juhendi p-d 7.3; 7.5; 7.6), s.t kulupõhiselt. Juhend on hinnataotluse kooskõlastamise käigus halduseeskirjana Konkurentsiametile abistavaks vahendiks ning on Konkurentsiametile siduv. Juhendi eesmärk on sõnastada metoodilised alused, millest Konkurentsiamet lähtub talle ÜVVKS alusel pandud hinnaregulaatori ülesannete täitmisel. Halduseeskirja normid omandavad faktilise välismõju nende kohaldamise tulemusena. Juhendit kohaldades järgitakse võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtet. Juhendis kasutatud põhimõtted on kooskõlas ÜVVKS § 16 lg 9 ja 10 alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud määrusega „Veeteenuse ajutise hinna kehtestamise kord ja tingimused“5 (edaspidi Vee Määrus). Vee Määrust rakendatakse ÜVVKS § 16 lg 9 alusel ajutise veeteenuse hinna kehtestamisel juhul, kui vee-ettevõtja osutab veeteenust hinnaga, mis ei vasta ÜVVKS § 14 lg 2 sätestatule ning vee-ettevõtja on jätnud täitmata Konkurentsiameti ettekirjutuse.

ÜVVKS § 142 lg 7 kohaselt peab vee-ettevõtja Konkurentsiametil lubama käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisel kontrollida oma raamatupidamist, põhjendama veeteenuse hinna moodustamise aluseid ning andma oma majandustegevuse kohta vajalikke selgitusi.

ÜVVKS § 142 lg 9 kohaselt on Konkurentsiametil ja kohalikul omavalitsusel õigus nõuda veeettevõtjalt ja vee-ettevõtjaga seotud füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende

2 Avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: http://www.konkurentsiamet.ee rubriigis Vesi, soojus/ Vesi/ Hindade kooskõlastamine. 3 Avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: http://www.konkurentsiamet.ee rubriigis Vesi, soojus/ Vesi/ Hindade kooskõlastamine 4 Juhend on avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: http://www.konkurentsiamet.ee rubriigis Vesi, soojus/ Vesi/ Hindade kooskõlastamine. Juhendit rakendatakse veeteenuse hindade kooskõlastamisel sarnaselt ja ühetaoliselt kõigi Konkurentsiameti regulatsiooni alla kuuluvate vee-ettevõtjate tegevuse analüüsimisel ning hindade kooskõlastamisel ebavõrdse kohtlemise vältimiseks. Nimetatud juhendit võivad kasutada ka kohalikud omavalitsused veeteenuse hindade kooskõlastamisel. 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/105112010005

3 (30) esindajatelt, samuti riigiasutustelt ja nende ametiisikutelt lisaandmeid, kui ÜVVKS-s sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikud andmed ei ole avalikult kättesaadavad.

ÜVVKS § 142 lg 4 kohaselt tehakse hinnataotluse kooskõlastamise otsus 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Eriti keeruka või töömahuka taotluse menetlemisel võib Konkurentsiamet või kohalik omavalitsus pikendada seda tähtaega 90 päevani, teatades tähtaja pikendamisest taotluse esitajale enne esialgse tähtaja möödumist.

ÜVVKS § 142 lg 11 kohaselt peatub hinnataotluse menetlemise tähtaeg, kui Konkurentsiametile ei ole esitatud tema nõutud teavet, mis on vajalik hinnataotluse kooskõlastamiseks.

2. Menetlusosaline

PV on kantud äriregistrisse mittetulundusühinguna 07.06.2011, registrikood 80328559 ja aadress Narva mnt 13, Tallinn, Harju maakond, 10151. Mittetulundusühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Alates 30.06.2019 on PV registreeritud käibemaksukohustuslasena.

3. Menetluse käik

13.11.2019 kooskõlastas Konkurentsiamet otsusega nr 9-3/2019-010 PV veeteenuse hinna. Otsuse tegemise ajal oli teada, et ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise projekti valmimise järel hakkab PV ostma veeteenuseid AS-ilt Tallinna Vesi ning muutub oluliselt sisse ostetavate veeteenuste kulu.

11.08.2020 teavitas PV Konkurentsiametit, et on hakanud ostma veeteenust AS-ilt Tallinna Vesi.

12.08.2020 saatis Konkurentsiamet PV-le e-kirja, milles märkis, et seoses AS-ilt Tallinna Vesi teenuste ostmisega tuleb PV koostada veeteenuse hinnataotlus ja esitada see kooskõlastamiseks Konkurentsiametile.

17.08.2020 saatis PV Konkurentsiametile üle vaatamiseks hinnataotluse tabelid.

02.09.2020 saatis Konkurentsiamet PV-le märkused 17.08.2020 esitatud tabelite kohta, tuues välja puudused (regulatsiooniperioodi ehk 2021.a andmete lisamine, 2019.a tegelike andmete esitamine, investeeringute tegelike andmete esitamine).

08.09.2020 esitas PV teistkordselt Konkurentsiametile üle vaatamiseks hinnataotluse tabelid.

09.10.2020 saatis Konkurentsimet PV-le märkused 08.09.2020 esitatud tabelite kohta: jätkuvalt esitamata 2019.a tegelikud andmed; ostetavate teenuste hinnad esitada ilma käibemaksuta; esitada planeeritavate investeeringute andmed; mitmed küsimused ja tähelepanu juhtimised ebaloogilistele andmetele. Lisaks palus amet esitada PV raamatupidamises arvel olevate põhivarade andmed seisuga 30.09.2020.

02.11.2020 saatis PV Konkurentsiametile selgitusi ja lisaandmeid vastuseks ameti 09.10.2020 kirjale ning korrigeeritud veeteenuse hinnataotluse tabelid.

02.12.2020 juhtis Konkurentsiamet PV tähelepanu, et esitamata on 09.10.2020 küsitud põhivarade andmed, mis sisaldaks iga varaobjekti kohta vähemalt järgmiseid andmeid: vara

4 (30) nimetus, soetamise aeg, amortisatsiooninorm, akumuleeritud kulum, jääkmaksumus, finantseerimise allikas (oma- ja laenuvahendid, liitumistasud, tagastamatu abi).

03.12.2020 saatis PV e-kirja, millega soovis pikendada põhivarade esitamise tähtaega kuni 07.01.2021, kuna raamatupidamisfirma oli COVID-19 juhtumi tõttu eneseisolatsioonis. Samal päeval, 03.12.2020, nõustus Konkurentsiamet pikendama põhivarade andmete esitamise tähtaega kuni 07.01.2021.

06.01.2021 esitas PV Pirnipuu puiestee ühisveevärgi ja kanalisatsiooni uuendamise ja laiendamise projekti elluviija ALG Liisingu AS andmed rajatud varade maksumuste kohta (trasside omahinna arvutus, ALG Liisingu pearaamatu väljavõte, objekti üleandmise akt).

21.01.2021 juhtis Konkurentsiamet PV tähelepanu asjaolule, et pole esitatud andmeid Pirnipuu pst investeeringuga seotud varade PV raamatupidamises kajastamise kohta. See tähendab, et puuduvad andmed varade arvele võtmise aja ja neile määratud kasuliku eluea kohta. Viimased on vajalikud veeteenuse hinda lülitatava kapitalikulu (kulumi) ja tulukuse hindamiseks.

27.01.2021 esitas PV oma raamatupidamises arvele võetud varade andmed ameti poolt küsitud detailsusega.

09.02.2021 saatis Konkurentsiamet PV-le küsimused AS-ilt Tallinna Vesi ostetud veeteenuste mahtude ja elektritarbimise kohta ning palus esitada täiendavaid dokumente PV raamatupidamises kajastatud põhivarade maksumuste kujunemise kohta.

Paralleelselt veeteenuse hinna põhjendatuse hindamisega viis Konkurentsiamet läbi menetlust PV poolt Pirnipuu puiestee kinnistu omanikule esitatud liitumistasu suuruse põhjendatuse kontrollimiseks.

Perioodil 16.02.2021 kuni 19.04.2021 toimus Konkurentsiameti ja PV vahel kirjavahetus Pirnipuu puiestee ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatiste maksumuse kujunemise detailsete andmete osas. Ameti eesmärk oli välja selgitada nii veeteenuse hinnas kajastuv kui ka liitumistasu arvestuses põhjendatuks peetav varade maksumus.

15.04.2021 saatis Konkurentsiamet Exceli tabelite kujul oma esialgse seisukoha PV veeteenuse hinna komponentide kohta.

19.04.2021 esitas PV Konkurentsiametile viimased selgitused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni varade maksumuse kohta.

22.04.2021 esitas PV Konkurentsiametile digiallkirjastatud Hinnataotluse, milles oli arvesse võetud ameti poolt 15.04.2021 esitatud seisukohad.

26.04.2021 saatis Konkurentsiamet Maardu Linnavalitsusele järelepärimise arvamuse saamiseks PV poolt teostatud ja teostatavate ühisveevärgi investeeringute vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale vastavalt ÜVVKS § 142 lg 10 sätestatule.

05.05.2021 esitas PV Konkurentsiametile korrigeeritud Hinnataotluse võttes arvesse ameti seisukohti, mis tuginesid PV poolt 19.04.2021 e-kirjas varade kohta antud selgitustele.

07.05.2021 registreeriti Konkurentsiametis Maardu Linnavalitsuse vastus, mille kohaselt on PV poolt teostatud ja teostatavad ühisveevärgi investeeringud vastavuses kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga.

5 (30) Konkurentsiameti koduleheküljel avalikustatud „Hinnataotluse esitamise juhendi“5 p 4.1 näeb ette, et kui ettevõtja esitab veeteenuse hinna kooskõlastamiseks I poolaastal (01.01–30.06), täidetakse Küsimustiku veerg „hinna arvutus 12 kuu andmete alusel“ jooksva majandusaasta andmetega. Tulenevalt asjaolust, et PV esitas allkirjastatud Hinnataotluse 22.04.2021 ehk 2021.a I poolaastal, analüüsis Konkurentsiamet veeteenuse hinna põhjendatust 2021.a 12 kuu andmete ehk regulatsiooniperioodi andmete alusel.

Regulatsiooniperiood on 12-kuuline periood, mille kulud ja põhjendatud tulukus on aluseks veeteenuse hinna arvutamisel (Juhendi punkt 2.12). 12-kuuline periood on võetud hindade arvutamise aluseks selleks, et Konkurentsiametil oleks võimalik kontrollida ettevõtte poolt esitatud andmete õigsust (Konkurentsiametil on võimalik kontrollida Äriregistri teabesüsteemist6 ettevõtja majandusaasta aruandeid s.t 12 kuu andmeid) ning hinnata selle põhjal muuhulgas vee-ettevõtja poolt koostatud prognooside ning seeläbi ka veeteenuse hinna arvutamise aluseks olevate kulude, kapitalikulu ja tulukuse õigsust. 12-kuuline periood ei tähenda samas aga seda, et veeteenuse hinnad peaksid kehtima 12 kuud. 12 kuu prognoositavad kulud on hinna arvutamise aluseks. Kui ettevõtja leiab, et kooskõlastuse aluseks olnud kulud, kapitalikulu ja tulukus ei taga enam ÜVVKS § 14 lg 2 loetletut, siis võib ta tulla uuesti hinda kooskõlastama järgneva 12 kuu andmete alusel.

05.05.2021 registreeritud Hinnataotlusega PV poolt kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hind kujuneb alljärgnevas tabelis (vt Tabel 1) kajastatud tegevuskulude, kapitalikulu, tulukuse ja müügimahu alusel.

Tabel 1 PV veeteenuse hinna komponendid

rida Näitaja ühik 2021

1 Tegevuskulud tuh € 20,13

2 Teiselt vee-ettevõtjalt ostetav veeteenus tuh € 9,49

3 Elektrienergia kulu tuh € 0,24

4 Muud tegevuskulud tuh € 10,40

5 Kapitalikulu tuh € 4,10

6 Tulukus tuh € 9,74

7 Kokku müügitulu tuh € 33,97

8 Võetud vee müügimaht tuh m3 9,80

9 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht tuh m3 9,80

10 Müügimaht kokku tuh m3 19,60

Konkurentsiamet teostab analüüsi PV poolt taotletud tasu võetud vee eest aluseks olevatele tegevuskuludele, kapitalikulule, tulukusele ja müügimahule (vt Tabel 1, veerg 2021). Konkurentsiamet on seisukohal, et PV poolt kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hind on põhjendatud üksnes juhul, kui selle kujunemise alused vastavad ÜVVKS § 14 lõikes 2 toodud nõuetele.

Alljärgnevalt esitab Konkurentsiamet seisukohad PV poolt taotletud veeteenuse hinna (tasu võetud vee eest, tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest, põhiteenustega seotud teenuste

5 http://www.konkurentsiamet.ee rubriigis Vesi, soojus/ Vesi/ Hindade kooskõlastamine 6 https://ariregister.rik.ee/

6 (30) hinnad) kujunemise aluseks olevate summaarsete kulude kohta hinnakomponentide lõikes (vt Tabel 1, read 1 - 10) võttes arvesse ettevõtja poolt esitatud andmeid ja menetluse käigus saadud selgitusi.

4. Taotleja üldiseloomustus

MTÜ Pirnipuu Vesi on Maardu Linnavolikogu 28.08.2018 otsusega nr 46 7 määratud veeettevõtjaks Maardu linnas Soosaare I elurajoonis Pirnipuu puiestee tegevuspiirkonnas.

PV poolt oma tegevuspiirkonnas rakendatavad veeteenuse hinnad on kooskõlastatud Konkurentsiameti 13.11.2019 otsusega nr 9-3/2019-010. Ülevaade PV kehtivatest ja taotletavatest veeteenuse hindadest on kajastatud alljärgnevas tabelis

Tabel 2 Kehtivad ja kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hinnad

rida ühik kehtiv hind

taotletav hind

muutus %

1 Tasu võetud vee eest €/m3 1,99 1,41 -29,1

2 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest €/m3 4,60 2,03 -55,8

Põhiteenustega seotud lisateenused

3 Tehniliste tingimuste väljastamine €/tk 25,00 25,00 0,0

4 Projektide ja tööde kooskõlastamine €/tk 15,00 15,00 0,0

5 Veemagistraalide sulgemised (min arves. aeg 1 tund) €/tk 100,00 100,00 0,0

6 Veeühenduse sulgemine €/tk 40,00 40,00 0,0

7 Veeühenduse avamine €/tk 40,00 40,00 0,0

8 Plommi eemaldamine /paigaldamine tellimustööna €/tk 15,00 15,00 0,0

Hinnataotluse kohaselt on hinna muutuse peamiseks põhjuseks kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja –-kanalisatsiooni arendamise kavas ettenähtud ja teostatud investeeringute lülitamine veeteenuse hinda ning muudatused veeteenuse toimimises.

ÜVVKS § 14 lg 3 mõttest8 lähtuvalt kooskõlastab Konkurentsiamet tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest reoveele, mis ei ületa kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas sätestatud maksimaalseid reoainete sisaldusi (reostusnäitajate piirväärtusi) või vee-ettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise lepinguga kehtestatud maksimaalseid reoainete sisaldusi või

7 Leitav h ps://atp.amphora.ee/maardulv/index.aspx?itm=217295 8 ÜVVKS § 14 lg 3 kolmanda lause kohaselt võib lisaks veeteenuse hinnale kehtestada ülenormatiivse reostuse

tasu. Ülenormatiivse reostuse tasu ei kuulu kooskõlastamisele Konkurentsiametiga, kuna nimetatud tasu näol on tegemist vee-ettevõtja kliendile esitatava rahalise nõudega, mis on seotud reoveepuhasti töörežiimi taastamise ja ühiskanalisatsioonisüsteemi korrastamisega (vt ÜVVKS-i juurde kuuluvat „Seletuskirja monopolide ohjeldamise seaduse eelnõu (597SE) esimeseks lugemiseks esitatud muudetud tekstile“ ÜVVKS § 14 lg 3 kohta http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a1b6818e-28d9-2be32395- bdabe3348660/Monopolidele%20hinnapiirangute%20kehtestamise%20seadus/; seletuskiri esimese lugemise teksti juurde, lk 9 esimese lõigu kaks viimast lauset). Rahalise nõude kahjude suuruse saab kindlaks määrata vaid vee-ettevõtja ise, kuna kahjud on seotud konkreetse ülereostuse tagajärjel tekkinud kuludega seoses reoveepuhasti töörežiimi taastamise ja ühiskanalisatsioonisüsteemi korrastamisega, mistõttu ei kuulu ülenormatiivse reostuse tasu Konkurentsiametiga kooskõlastamisele.

7 (30) ÜVVKS § 10 lõike 2 alusel kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete maksimaalseid piirväärtusi. Vee-ettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni kasutamise lepingutes maksimaalsete reoainete sisalduste mittekokkuleppimisel ja olukorras, kus ÜVVKS § 10 lõike 2 alusel kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete maksimaalseid piirväärtused rikuksid reoveepuhasti töörežiimi on oluline, et ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused oleksid määratletud kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatavas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas (ÜVVKS § 8 lg 4 p 2), kuivõrd ÜVVKS § 10 lg 1 kohaselt peab vee-ettevõtja tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu. ÜVVKS § 8 lg 4 p 2 kohaselt kinnitab ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused kohaliku omavalitsuse volikogu ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas. ÜVVKS § 8 lg 6 järgi on vee-ettevõtja kohustatud vastu võtma kliendilt reovett, mille reoainete kontsentratsioonid ei ületa ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga kehtestatud piirväärtusi või mis ei kahjusta ühisveevärki ja –kanalisatsiooni ning ei põhjusta puhastusprotsessi häireid.

Maardu Linnavolikogu on 16.06.2020 määruses nr 74 „Maardu linna ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni liitumise ja kasutamise eeskiri“ 9 (edaspidi Eeskiri) kinnitanud ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate järgmised piirväärtused (vt Tabel 3).

Tabel 3 Maardu linna reostusnäitajate piirväärtused

Reostusnäitaja Tähis Mõõtühik Piirväärtus Piirväärtus

A B C 1 2

Vesinikioonide minimaalne sisaldus reovees pHmin pH-ühik 6,50 5,00

Vesinikioonide maksimaalne sisaldus reovees pHmax pH-ühik 8,50 11,50

Heljuvainesisaldus mg/l 500,00 2000,00

Biokeemiline hapnikutarve BHT7 mg/l 375,00 1500,00

Keemiline hapnikutarve KHT mg/l 750,00 2500,00

Polaarsete süsivesinike sisaldus mg/l 50,00 300,00

Naftasaadustesisaldus mg/l 5,50 22,00

Üldlämmastikusisaldus mg/l 125,00 225,00

Ühealuseliste fenoolide sisaldus mg/l 2,90 11,60

Pindaktiivsete ainete sisaldus mg/l 44,00 176,00

Üldfosforisisaldus mg/l 15,00 28,50

Eeskirja kohaselt loetakse eelneva tabeli veerus 1 märgitud piirväärtuseid ületav reovesi ülenormatiivselt reostunuks. Seega kehtib Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud veeteenuse hind PV klientidele, kelle poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate kontsentratsioonid ei ületa tabelis 3 kajastatud piirväärtust 1 (vt Tabel 3 veerg Piirväärtus 1).

9 Leitav https://www.riigiteataja.ee/akt/430062020012

8 (30) Järgnevas tabelis (vt Tabel 4) on kajastatud PV ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi iseloomustavad üldised näitajad aastatel 2018-2021.

Tabel 4 PV üldiseloomustus

rida ühik 2018 2019 2020 2021

1 Võetud vee müügimaht tuh m3 6,13 8,24 8,85 9,80

2 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht tuh m3 6,13 8,24 8,85 9,80

3 Võetud vee teenuse tarbijaid abonent 55 67 77 90

4 Reoveeteenuse tarbijaid abonent 55 67 77 90

5 Ühisveevärgi torustike pikkus km 0,8 0,8 2,2 2,2

6 Ühiskanalisatsiooni torustike pikkus km 0,8 0,8 1,6 1,6

7 Reoveepumplate arv tk 1 1 1 1

8 Mõõdukaevude arv tk - - 3 3 Kõik PV veeteenuse kliendid kasutavad nii ühisveevärgi kui ka –kanalisatsiooni teenust. Piirkonnas toimuva arendustegevuse tulemusel suureneb veeteenuse tarbijate arv pidevalt. Alates 2020.a augustist ostab PV tarbijate veega varustamiseks vett AS-ilt Tallinna Vesi ning tarbijate poolt ühiskanalisatsiooni juhitud reovesi suunatakse ärajuhtimiseks ja puhastamiseks AS Tallinna Vesi ühiskanalisatsiooni. AS-ilt Tallinna Vesi ostetavate veeteenuste mahtude mõõtmiseks võeti 2020.a-l kasutusele 3 mõõdukaevu.

5. Müügimaht ja veekadu

Müügimahule hinnangu andmine on oluline, kuna veeteenuse hind saadakse vastava veeteenuse lubatud müügitulu jagamisel müügimahuga. Mida väiksem on müügimaht, seda suuremaks kujuneb veeteenuse hind.

Kaalutlusi, kas ettevõtja poolt esitatud ning veeteenuse hinna kujunemise aluseks olevad müügimahud on põhjendatud, teostab Konkurentsiamet tuginedes Juhendi punktile 4.1, millest lähtuvalt kasutatakse müügimahu analüüsimisel alljärgnevaid meetodeid:

1) müügimahu dünaamika (sh eelmiste perioodide müügimahud, majandusprognoosid, pikaajalises arengukavas prognoositav veetarbimine, jm näitajaid); 2) tarbijate arvu dünaamika ja prognoos.

5.1. Võetud vee müügimaht

PV prognoositud võetud vee müügimaht 9,80 tuh m3

Hinnataotluse kohaselt prognoosib PV regulatsiooniperioodil oma tegevuspiirkonnas klientidele müüdava vee mahuks 9,80 tuh m3.

Konkurentsiameti seisukoht võetud vee müügimahu 9,80 tuh m3 kohta

PV tegevuspiirkonna võetud vee müügimahule hinnangu andmiseks koostas Konkurentsiamet PV poolt esitatud andmete alusel alljärgneva tabeli (vt Tabel 5).

Tabel 5 Võetud vee müügimaht

rida Näitaja ühik 2018 2019 2020 2021

9 (30)

1 Võetud vee müügimaht tuh m3 6,13 8,24 8,85 9,80

2 muutus võrreldes eelneva aastaga % 2,9 34,4 7,4 10,7

3 Võetud vee teenuse abonentide arv tk 55 67 77 90

4 Abonentide arvu muutus tk - 12 10 13

5 Võetud vee müügimaht abonendi kohta m3 aastas 111,5 123,0 114,9 108,9

6 Ühisveevärgi torustike pikkus km 0,8 0,8 2,2 2,2

Taotlusega esitatud andmetel oli võetud vee müügimaht 2018.a-l 6,13 tuh m3 ja kasvas 2020.aks 8,85 tuh m3-ni (vt Tabel 5 rida 1 veerud 2018-2020). Samal ajal kasvas teenuse tarbijate arv 22 abonendi võrra. Piirkonnas tehtavate kinnisvaraarenduste alusel on PV regulatsiooniperioodil planeerinud 13 abonendi lisandumist ja võetud vee müügimahuks 9,80 tuh m3.

PV selgitusel valmis Pirnipuu puiesteel 2019.a-l 6 ridaelamut kokku 18 korteriga ning lähiajal valmib veel 4. Käesolevaks ajaks on üle poole uutest eluruumidest võetud kasutusse. Võttes arvesse piirkonnas tehtud ja planeeritavaid arendusi, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks PV hinnangut 13 uue abonendi lisandumiseks regulatsiooniperioodil ehk 2021.a-l.

2021.a-ks prognoositud müügimahule hinnangu andmisel võtab Konkurentsiamet arvesse 2020.a-l toiminud muutuseid: kogu ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteem uuendati ning klientide poolt tarbitud vee koguseid hakati mõõtma kaasaegsete kaugloetavate arvestitega. Varem kasutatud arvestite mõõtetäpsuses ja klientide näitude esitamise korrapärasuses võis esineda vajakajäämisi. PV poolt esitatud andmetel oli perioodil august 2020 kuni jaanuar 2021 ühe tarbija keskmiseks tarbimismahuks 9,06 m3 kuus, mis teeb ühe kliendi aastaseks tarbimiseks 108,7 m3 (9,06 × 12 = 108,7). Regulatsiooniperioodiks prognoositud andmetel kujuneb ühe abonendi keskmiseks tarbimiseks 108,9 m3, mis on sisuliselt võrdne viimase poole aasta tegelike andme alusel kujunenud mahuga. Konkurentsiamet peab põhjendatuks ühe abonendi keskmist veetarbimist 108,9 m3, kuna see põhineb perioodi august 2020 kuni jaanuar 2021 tegelikel mahtudel, mis on mõõdetud uute ja kaasaegsete kaugloetavate arvestitega.

Eelnevalt põhjendatuks peetud klientide arvu 90 abonenti ning ühe abonendi keskmise tarbimise 108,9 m3 alusel peab Konkurentsiamet põhjendatuks regulatsiooniperioodiks prognoositud võetud vee müügimahtu 9,80 tuh m3 (90 × 108,9 / 1000 = 9,80).

5.2. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht

PV prognoositud reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht 9,80 tuh m3

Hinnataotluse kohaselt prognoosib PV regulatsiooniperioodil oma tegevuspiirkonnas klientidele osutatava reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse müügimahuks 9,80 tuh m3.

Konkurentsiameti seisukoht reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu 9,80 tuh m3

kohta

Ettevõtjalt saadud selgituste kohaselt kasutavad kõik piirkonna võetud vee teenuse tarbijad ka reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenust. Maardu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

10 (30) liitumise ning kasutamise eeskirja 10 § 31 lg 1 kohaselt võrdsustatakse kliendi poolt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega.

Kuna kõik PV kliendid kasutava nii võetud vee kui reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenust, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kohaselt võrdsustatakse reovee maht võetud vee mahuga ning põhjendatud võetud vee müügimaht on 9,80 tuh m3 (vt otsuse p 5.1), siis on põhjendatud ka reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht 9,80 tuh m3.

5.3. Põhiteenustega seotud lisateenuste müügimaht

Lisaks veeteenuse hinnale soovib PV kooskõlastada põhiteenustega seotud lisateenuste hinnakirja.

PV poolt kooskõlastamiseks esitatud põhiteenustega seotud teenuste müügimahtude andmed on järgmised:

rida Teenus Ühik Teenuse maht

1 Tehniliste tingimuste väljastamine tk 1

2 Projektide ja tööde kooskõlastamine tk 1

3 Veemagistraalide sulgemised (min arves. aeg 1 tund) tk 1

4 Veeühenduse sulgemine tk 1

5 Veeühenduse avamine tk 1

6 Plommi eemaldamine /paigaldamine tellimustööna tk 1

Konkurentsiameti seisukoht põhiteenustega seotud teenuste müügimahtude kohta

Esitatud Hinnataotlusega soovib PV kooskõlastada tasud põhiteenustega seotud teenustele (lisateenustele). Kehtivad lisateenuste hinnad on kooskõlastatud ameti 13.11.2019 otsusega nr 9- 3/2019-010. Kuna ettevõtte tegevuspiirkond on väga väike, siis on nõudlus teenuste järele samuti väike, kuid mitte olematu. Regulatsiooniperioodiks lisateenuste mahtude prognoosimisel on PV arvesse võtnud varasemaid kogemusi ja teostatud investeeringuid.

Konkurentsiamet peab põhjendatuks PV poolt põhiteenustega seotud lisateenuste mahtude prognoosimisel lähtumist varasematest kogemustest ja investeeringute mõjust teenuste nõudlusele, mistõttu kujunevad põhiteenustega seotud lisateenuste mahud regulatsiooniperioodil järgnevaks:

Tehniliste tingimuste väljastamine 1 tk Projektide ja tööde kooskõlastamine 1 tk

Veemagistraalide sulgemised (min arves. aeg 1 tund) 1 tk

Veeühenduse sulgemine 1 tk

Veeühenduse avamine 1 tk

Plommi eemaldamine /paigaldamine tellimustööna 1 tk

5.4. Veekadu ja omatarbevesi

Veekadu leitakse ammutatud (ostetud) vee koguse, omatarbevee koguse ning müüdud vee koguse vahena (ammutatud või ostetud vee kogus – omatarbevee kogus – müüdud vee kogus). Veekadu

10 Maardu Linnavolikogu 16.06.2020 määrus nr 74, leitav https://www.riigiteataja.ee/akt/430062020012

11 (30) iseloomustab muuhulgas ka veetorustiku tehnilist seisundit. Sellesse kategooriasse kuuluvad veelekked ja veemõõtjate ebatäpsusest tulenevad vahed.

Omatarbevee hulka loeb Konkurentsiamet võetud vee kogust, mida kasutatakse vee-ettevõtja poolt hooldustööde läbiviimisel, samuti plaanilisi ja mitteplaanilisi veevõtte ühisveevärgist, mis on mõõdetavad ja mida ei lülitata veekao hulka. Omatarbevee hulka ei arvestata tuletõrjeks võetavat vett ega võetud vee kogust, mida vee-ettevõtja kasutab muuks otstarbeks (nt kontoriruumides). Omatarbevee mahtu ei arvestata müüdud vee mahu hulka.

Veekaole hinnangu andmine on oluline, sest see mõjutab:

1) elektrienergia kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem kulub elektrienergiat vee pumpamiseks ja joogivee puhastamiseks);

2) kemikaalide kulu (mida väiksem on veekadu, seda väiksem on kemikaalide kulu, juhul kui vee töötlemisel kemikaale kasutatakse);

3) keskkonnatasude kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem tuleb maksta vee erikasutusõiguse tasu).

Olulise tähtsusega veekao tekkimisel on ehitatud torustiku vanus, ehituskvaliteet ja materjal.

PV poolt regulatsiooniperioodiks prognoositud omatarve ja veekadu 0,49 tuh m3 ehk 4,8% ostetud veest

Hinnataotluse kohaselt prognoosib PV regulatsiooniperioodil omatarbeks ja veekaoks kokku 0,49 tuh m3 ehk 4,8% ostetud veest.

Konkurentsiameti seisukoht omatarbe ja veekao 0,49 tuh m3 ehk 4,8% kohta

PV selgitusel on kõik ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni torustikud uued. Samas võib siiski esineda torustike läbipesu vajadus, kuid kasutatava vee maht on väga väike. Seetõttu hindab amet omatarvet ja veekadu koos. Ülevaate saamiseks omatarbe ja veekao muutuse kohta ajas, koostas Konkurentsiamet ettevõtja poolt esitatud andmete alusel tabeli aastate 2018-2020 tegelike andmete ja regulatsiooniperioodi prognoosi kohta (vt Tabel 6).

Tabel 6 Omatarve ja veekadu

rida Näitaja ühik 2018 2019 2020 2021

1 Ostetud vee maht tuh m3 8,35 9,70 9,88 10,29

2 Võetud vee müügimaht tuh m3 6,13 8,24 8,85 9,80

3 Omatarve ja veekadu tuh m3 2,22 1,46 1,03 0,49

4 Omatarbe ja veekao osakaal ostetud veest % 26,6 15,1 10,5 4,8 PV poolt esitatud andmete kohaselt moodustasid omatarve ja veekadu 2018.a-l 26,6% ostetud veest. 2020.a-ks vähenes omatarbe ja veekao osakaal 10,5%-ni (vt Tabel 6 rida 4 veerud 2018 2020).

2021.a-ks prognoosib PV omatarbe ja veekao osakaaluks 4,8% ostetud veest. See on oluliselt väiksem eelnevate aastate tasemetest. Kuna 2020.a-st on kasutusel täielikult rekonstrueeritud ehk uued torustikud, siis on omatarbe ja veekao osakaalu vähenemine põhjendatud. Konkurentsiamet võrdles PV poolt prognoositud omatarbe ja veekao osakaalu teiste täielikult rekonstrueeritud

12 (30) torustikke kasutavate vee-ettevõtete vastava näitajaga. Selgus, et PV prognoos on sarnane teiste sarnastes tingimustes tegutsevate ettevõtete näitajaga.

Konkurentsiamet peab põhjendatuks PV prognoositud omatarbe ja veekao osakaalu 4,8% ostetud veest ning sellest tulenevalt omatarbe ja veekao mahtu 0,49 tuh m3.

6. Veeteenuse hinda lülitatavad tegevuskulud

ÜVVKS § 14 lg 2 ning sellest lähtuvalt Juhendi punkti 7.1 järgi on veeteenuse hindade arvutamise aluseks lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil ning punkti 7.2 kohaselt lülitatakse veeteenuse hindadesse tegevuskulud, kapitalikulu ja põhjendatud tulukus. Juhendi punkti 2.15 kohaselt on tegevuskulud hinda lülitatavad põhjendatud kulud, mis ei sisalda kapitalikulu ja finantskulu (finantskuludeks võivad olla kulud investeeringutelt tütar- või sidusettevõttesse, kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt, intressikulud, kahjum valuutakursi muutustest või kahjum lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt 11 ). Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu Hinnataotluses esitatud tegevuskulude kohta.

Kaalutlusi, kas veeteenuse hinda lülitatud tegevuskulud on ÜVVKS § 14 lg 2 alusel põhjendatud, teostab Konkurentsiamet tuginedes Juhendi p 4.2 kuni 4.8. Juhendi punktist 4.2 lähtuvalt jagunevad tegevuskulud alljärgnevalt:

1) mittekontrollitavad kulud, kusjuures Konkurentsiamet annab eraldi hinnangu teiselt veeettevõtjalt ostetava võetud vee teenuse ning reoveeteenuse kulule;

2) kontrollitavad kulud, kusjuures Konkurentsiamet annab eraldi hinnangu elektrienergia kulule ja muudele tegevuskuludele.

6.1. Mittekontrollitavad kulud

Juhendi punkti 4.4 kohaselt on mittekontrollitavatel hindadel/tasudel põhinevad kulud (edaspidi mittekontrollitavad kulud) need, mis ei ole mõjutatavad ettevõtja majandustegevuse kaudu, vaid sõltuvad ettevõtja-välistest teguritest (eelkõige seadusandlusest). Näiteks on Juhendi punkti 4.4 kohaselt ettevõtja jaoks mittekontrollitavad:

1) teisele vee-ettevõtjale makstavad tasud veeteenuse eest (juhul kui need on kooskõlastatud vastavalt ÜVVKS § 141 lg 2);

2) seaduses sätestatud keskkonnatasude määrad; 3) administratiivselt reguleeritavad hinnad; 4) muud seadustest tulenevad koormised ja kohustused.

Juhendi punkti 4.5 kohaselt lülitatakse täielikult veeteenuse hinda Juhendi p 4.4 lähtuvad määrad, tasud vm, küll aga peab ettevõtja põhjendama vastavate määrade, tasudega maksustatavaid koguseid (nt ostetava vee kogused).

PV-l on mittekontrollitavateks kuludeks teiselt vee-ettevõtjalt ostetud võetud vee teenuse ning reoveeteenuse kulu (võetud vee eest makstav tasu, reoveeteenuse eest makstav tasu) ja osaliselt ka elektrienergia kulu (elektrienergia hinnas sisalduv võrgutasu, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi hinnakomponent).

11 http://www.rmp.ee/raamatupidamine/rtj/; RTJ 2 Lisa 2 Kasumiaruande kirjete selgitus

13 (30) PV on Hinnataotluse kohaselt prognoosinud veeteenuse hinda lülitatavateks mittekontrollitavateks kuludeks ehk teiselt vee-ettevõtjalt ostetavate teenuste kuluks kokku 9,49 tuh €, millest:

1) ostetava võetud vee teenuse kulu 4,94 tuh €, 2) ostetava reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse kulu 4,55 tuh €.

6.1.1. Teiselt vee-ettevõtjalt ostetud võetud vee teenuse kulu

PV poolt prognoositud teiselt vee-ettevõtjalt ostetud võetud vee teenuse kulu 4,94 tuh €

Hinnataotluse kohaselt soovib PV lülitada veeteenuse hinda teiselt vee-ettevõtjalt ostetava võetud vee teenuse kulu summas 4,94 tuh €.

Konkurentsiameti seisukoht teiselt vee-ettevõtjalt ostetud võetud vee kulu 4,94 tuh € osas

Alates augustist 2020 ostab PV tarbijate veega varustamiseks vett AS-ilt Tallinna Vesi. Varem osteti vett MTÜ-lt Ploomipuu Vesi. PV poolt esitatud ostetud võetud vee teenuse kulu andmete alusel koostas Konkurentsiamet tabeli, kus on kajastatud ostetud vee mahud, teenuse hind ja kulu aastate 2018-2021 kohta.

Tabel 7 Teiselt vee-ettevõtjalt ostetud võetud vee teenus

rida Näitaja ühik 2018 2019 2020 2021

1 Ostetud võetud vee maht tuh m3 8,35 9,70 9,88 10,29

2 Ostetud vee mahu muutus % 16,2 1,9 4,1

3 Tasu võetud vee eest €/m3 1,26 1,16 0,81 0,48

4 Võetud vee teenuse ostukulu tuh € 10,52 11,20 8,03 4,94 PV poolt ostetud võetud vee maht kasvas aastatel 2018-2020 8,35 tuh m3-lt kuni 9,88 tuh m3-ni (vt Tabel 7 rida 1 veerud 2018-2020). 2021.a-ks on PV prognoosinud ostetavaks võetud vee teenuse mahuks 10,29 tuh m3 (vt Tabel 7 rida 1 veerg 2021).

Ostetava vee kogus on otseselt arvutatav võetud vee müügimahust ning omatarbe ja veekao mahust ehk PV tegevuspiirkonna veevarustuseks ostetava vee maht = võetud vee müügimaht + omatarbe ja veekao maht.

Tulenevalt Konkurentsiameti poolt käesolevas otsuses põhjendatuks loetud võetud vee müügimahust 9,80 tuh m3 (vt otsuse p 5.1) ning omatarbe ja veekao mahust 0,49 tuh m3 (vt otsuse p 5.4), kujuneb põhjendatud ostetava vee koguseks 10,29 tuh m3 (9,80 + 0,49 = 10,29).

PV ostab AS-ilt Tallinna Vesi võetud vee teenust Konkurentsiameti 18.10.2019 otsusega nr 9- 3/2019-008 kooskõlastatud hinnaga, milleks on 0,48 €/m3.

Konkurentsiameti poolt eelnevalt põhjendatuks loetud ostetava võetud vee teenuse mahu 10,29 tuh m3 ja Konkurentsiameti 18.10.2019 otsusega nr 9-3/2019-008 kooskõlastatud tasust võetud vee teenuse eest 0,48 €/m3 lähtuvalt kujuneb regulatsiooniperioodil teiselt vee- ettevõtjalt ostetava võetud vee teenuse kuluks 4,94 tuh € (10,29 × 0,48 = 4,94), mis ÜVVKS § 14 lg 2 p 1 tulenevalt on põhjendatud lülitada võetud vee teenuse hinda.

6.1.2. Teiselt vee-ettevõtjalt ostetud reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse kulu

14 (30) PV poolt prognoositud teiselt vee-ettevõtjalt ostetud reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse (reoveeteenuse) kulu 4,55 tuh €

Hinnataotluse kohaselt soovib PV lülitada veeteenuse hinda teiselt vee-ettevõtjalt AS Tallinna Vesi ostetava reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse kulu summas 4,55 tuh €.

Konkurentsiameti seisukoht teiselt vee-ettevõtjalt ostetud reoveeteenuse kulu 4,55 tuh € osas

Alates augustist 2020 suunab PV tarbijatelt ühiskanalisatsiooni juhitud reovee edasi ärajuhtimiseks ja puhastamiseks AS-i Tallinna Vesi ühiskanalisatsiooni süsteemi. Ära juhitud reovee kogus mõõdetakse liitumispunkti paigaldatud arvestiga.

Esitatud andmete kohaselt olid 2020.a august ja september üleminekukuud ehk sel ajal toimus seniste tarbijate ümberühendamine uute torustikega ja teatud määral kasutati varem toiminud reovee kogumist kogumismahutisse ja selle väljavedu paakautoga. Alates oktoobrist 2020 paakautoga väljavedu ei kasutatud.

Kuna alates oktoobrist 2020 kasutatakse reovee ärajuhtimiseks täielikult rekonstrueeritud ja AS Tallinna Vesi süsteemiga ühendatud torustikku, siis kasutas Konkurentsiamet ärajuhitava reovee mahule ja sellega seoses tekkivale kulule hinnangu andmisel PV poolt esitatud andmeid perioodil oktoober 2020 kuni jaanuar 2021 ostetud veeteenuste mahtude kohta.

Esitatud andmete kohaselt moodustas AS-ile Tallinna Vesi ära juhitud reovesi 72,7% AS-ilt Tallinna Vesi ostetud võetud vee mahust. Seejuures nii võetud vee maht kui ärajuhitud reovee maht on mõõdetud liitumispunktidesse paigaldatud uute arvestitega, seega ei ole alust kahelda nende andmete õigsuses. Samas märgib Konkurentsiamet, et teiste vee-ettevõtete senise praktika kohaselt on ühiskanalisatsiooni imbuva pinna- ja pinnasevee maht üldjuhul suurem ühisveevärgi lekete mahust, mistõttu on ära juhitava reovee maht üldjuhul suurem ostetavast võetud vee mahust.

Käesoleva otsuse punktis 6.1.1 pidas Konkurentsiamet põhjendatuks AS-ilt Tallinna Vesi ostetava võetud vee teenuse mahtu 10,29 tuh m3. PV poolt prognoositud ostetava reoveeteenuse maht 7,85 tuh m3 moodustab sellest 76,3% (7,85 / 10,29 × 100 = 76,3) ehk on ligilähedane periood oktoober 2020 kuni jaanuar 2021 tegelikule osakaalule.

Konkurentsiamet peab põhjendatuks PV poolt prognoositud ostetava reovee ärajuhtimise ja puhastamise mahtu 7,85 tuh m3, kuna selle osakaal põhjendatuks peetud ostetavast võetud vee mahust on ligilähedane perioodi oktoober 2020 kuni jaanuar 2021 tegelikule näitajale.

PV ostab AS-ilt Tallinna Vesi reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenust Konkurentsiameti 18.10.2019 otsusega nr 9-3/2019-008 kooskõlastatud hinnaga, milleks on 0,58 €/m3.

Konkurentsiameti poolt eelnevalt põhjendatuks loetud ostetava reoveeteenuse mahu 7,85 tuh m3 ja Konkurentsiameti 18.10.2019 otsusega nr 9-3/2019-008 kooskõlastatud tasust reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 0,58 €/m3 lähtuvalt kujuneb regulatsiooniperioodil teiselt vee-ettevõtjalt ostetava reoveeteenuse kuluks 4,55 tuh € (7,85 × 0,58 = 4,55), mis ÜVVKS § 14 lg 2 p 1 tulenevalt on põhjendatud lülitada PV reoveeteenuse hinda.

6.2. Kontrollitavad kulud

Kaalutlusi, kas veeteenuse hinda lülitatud kontrollitavad kulud on ÜVVKS § 14 lg 2 p 1, 3 ja 4 alusel põhjendatud, teostab Konkurentsiamet tuginedes Juhendi p 4.2 kuni 4.8.

15 (30) Kontrollitavate kuludena defineerib Konkurentsiamet vastavalt Juhendi punktile 4.3 kulusid, mida ettevõtja saab mõjutada oma efektiivsema majandustegevuse kaudu.

Juhendi punkti 4.6 kohaselt ei lülitata veeteenuse hindadesse alljärgnevaid kuluartikleid (analoogselt Vee Määrusega, mida rakendatakse juhul, kui vee-ettevõtja hind ei vasta ÜVVKS-s kajastatud põhimõtetele):

1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; 2) sponsorlus, kingitused ja annetused; 3) veeteenuse vahendajatele makstavad tasud; 4) põhitegevusega mitteseotud kulud; 5) seaduse alusel vee-ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid; 6) finantskulud; 7) vee-ettevõtja tulumaksukulu (näiteks dividendide tulumaksu kulu); 8) teised ettevõtte majandusanalüüsi käigus mittepõhjendatuks osutunud kulud.

Juhendi punkti 4.8 kohaselt kasutatakse ettevõtja kulude analüüsi süstemaatilisel teostamisel muuhulgas alljärgnevaid meetodeid:

1) kulude dünaamika jälgimine ajas ning selle võrdlus tarbijahinnaindeksi 12 (THI) dünaamikaga;

2) erinevate kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüs (sh. eksperthinnangud); 3) vee-ettevõtja tegevuskulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine

teiste vee-ettevõtjate näitajatega.

PV poolt veeteenuse hinda lülitatavad kontrollitavad kulud summas 10,74 tuh €

PV on Hinnataotluse kohaselt prognoosinud veeteenuse hinda lülitatavateks kontrollitavateks kuludeks kokku 10,74 tuh €, millest moodustab:

3) elektrienergia kulu 0,24 tuh €, 4) muud tegevuskulud 10,50 tuh €.

Nimetatud kontrollitavatele kuludele annab Konkurentsiamet käesoleva otsuse järgnevates punktides eraldi hinnangu. Kontrollitavate kulude põhjendatust hindab Konkurentsiamet PV poolt Hinnataotlusega esitatud andmete ning ettevõtjalt menetluse käigus saadud selgituste alusel.

6.2.1. Elektrienergia kulu

PV poolt prognoositud veeteenuse elektrienergia kulu 0,24 tuh €

Hinnataotluse kohaselt prognoosib PV regulatsiooniperioodil veeteenuse osutamisel tarbitavaks elektrienergia koguseks 2260 kWh ja elektrienergia kuluks 0,24 tuh €, millest annab ülevaate alljärgnev tabel (vt Tabel 8).

Tabel 8 2021.a-ks prognoositud elektrienergia kogus ja kulu

rida Näitaja ühik 2021

1 Elektrienergia tarbimine kWh 2260

12 THI väljendab üldises majanduskeskkonnas aset leidva kulude kasvu dünaamikat, mis avaldub

lõpptulemusena keskmise tarbija ostukorvi hinna muutuses.

16 (30)

2 Võetud vee ja reoveeteenuse müügimaht tuh m3 19,60

3 Elektritarbimise erikulu vee mahu kohta kWh/m3 0,12

4 Elektrienergia kulu tuh € 0,24

5 Elektrienergia keskmine hind senti/kWh 10,654 * Elektrienergia kaalutud keskmine hind 10,654 senti/kWh moodustub elektrienergia hinna 4,614 senti/kWh,

võrguteenuse hinna 4,811 senti/kWh, taastuvenergia tasu 1,13 senti/kWh ja elektriaktsiisi 0,10 senti/kWh summana.

Konkurentsiameti seisukoht elektrienergia kulu 0,24 tuh € kohta

Elektrienergia kulu kujuneb elektrienergia koguse korrutamisel elektrienergia hinna, võrguteenuse hinna, elektriaktsiisi ning taastuvenergia tasu summaga, mistõttu annab Konkurentsiamet alljärgnevalt kõikidele eelnimetatud elektrienergia kulu arvutamise aluseks olevatele komponentidele hinnangu eraldiseisvalt.

Elektrienergia kogus

Kuni uute veeteenuse süsteemide kasutuselevõtuni 2020.a-l tarbis PV elektrienergiat reovee pumpamiseks kogumismahutisse. Uute veeteenuse süsteemide puhul kasutatakse elektrienergiat ühes reoveepumplas ja kolmes veemõõdusõlmes. Kuna elektritarbimise objektid on oluliselt muutunud, siis hindab Konkurentsiamet elektrienergia tarbimist uute süsteemidega, ega käsitle varasemaid andmeid.

PV on prognoosinud 2021.a-l tarbitavaks elektrienergia koguseks 2260 kWh.

2020.a-l võeti kasutusele uued ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatised ning sellega seoses muutusid ka elektrit tarbivad objektid. Ettevõtja esitas elektrienergia tarbimise andmed tarbimispunktide lõikes aastatel 2019-2020, millest selgusid muutused tarbimisobjektides ja tarbimistes. Esitatud andmetest tulenevalt saab lugeda põhjendatuks PV poolt 2021.a-ks prognoositud elektrienergia tarbimise 2260 kWh.

Konkurentsiamet peab põhjendatuks PV poolt prognoositud elektrienergia tarbimise 2260 kWh, kuna see on kujunenud arvesse võttes ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemides toimunud muutuseid ja nende mõju elektritarbimisele viimase poole aasta jooksul.

Elektrienergia kaalutud keskmine hind ja kulu

PV on prognoosinud elektrienergia kaalutud keskmiseks hinnaks 10,654 senti/kWh. Elektrienergia kaalutud keskmine hind moodustub elektrienergia hinna 4,614 senti/kWh, võrguteenuse hinna 4,811 senti/kWh, taastuvenergia tasu 1,13 senti/kWh ja elektriaktsiisi 0,10 senti/kWh summana.

2013.a-l toimus elektrituru avanemine ning PV hakkas elektrienergiat ostma vabaturult. Otsuse allkirjastamise ajal ei ole PV-l sõlmitud lepingut elektrienergia ostuks, seega ostab ta elektrit üldteenuse korras. Üldteenuse põhimõtted on välja töötanud riik. Üldteenust osutavad võrguettevõtjad või võrguettevõtja poolt nimetatud elektrimüüjad. PV võrguettevõtjaks on Elektrilevi OÜ, kelle poolt nimetatud elektrimüüja on Eesti Energia AS.

Konkurentsiamet kontrollis, et elektrienergia kaalutud keskmises hinnas (vt Error! Reference source not found. rida 7 veerg 2021) sisalduv võrguteenuse hind vastab Konkurentsiameti 01.10.2018 otsusega nr 7-3/2018-117 Elektrilevi OÜ paketile „Võrk 2“ kooskõlastatud võrgutasule, taastuvenergia tasu vastab elektrituruseaduse § 592 lõikele 1 ning elektriaktsiis vastab alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 8516 sätestatule.

17 (30) PV poolt elektrikulu arvutuses kasutatud elektrienergia hind on küll suurem vabal turul pakutavast soodsaimast hinnast, kuid elektrikulu väga väikese osakaalu tõttu on elektrienergia hinnavahe mõju veeteenuse hinnale olematu.

Konkurentsiamet peab põhjendatuks veeteenuse osutamisel elektrienergia kaalutud keskmist hinda 10,654 senti/kWh.

Tulenevalt Konkurentsiamet poolt põhjendatuks loetud veeteenuse osutamisega seotud elektrienergia kogusest 2260 kWh ja kaalutud keskmisest elektrienergia hinnast 10,654 senti/kWh, kujuneb põhjendatud elektrienergia kuluks 0,24 tuh € (2260 × 10,654 / 100 / 1000 = 0,24), mis ÜVVKS § 14 lg 2 p 1, 3 ja 4 tulenevalt on põhjendatud lülitada veeteenuse hinda.

6.2.2. Muud tegevuskulud

Eelnevalt on Konkurentsiamet punktis 6.1 andnud hinnangu mittekontrollitavatele kuludele ja punktis 6.2.1 kontrollitavatest kuludest elektrienergia kulule. Järgnevalt analüüsib Konkurentsiamet muid tegevuskulusid.

Juhendi punktist 4.8 tulenevalt kasutatakse ettevõtja tegevuskulude analüüsil kulude dünaamika jälgimist ajas ja selle võrdlust THI13 dünaamikaga, vee-ettevõtja tegevuskulude ja nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemist sarnaste vee-ettevõtjate näitajatega ning erinevate kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüsi. Erinevate kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüsi ajamahukuse tõttu Konkurentsiamet seda reeglina ei teosta.

Juhendi punkt 4.6.1 kohaselt ei lülitata veeteenuse hinda ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu, sest maksmata arvete kulu lülitamine veeteenuse hinda ning seeläbi korrektselt arveid tasuvate isikute veeteenuse hinda ei ole põhjendatud ja õiglane korrektselt arveid tasuvate tarbijate suhtes. Veeteenuse hind, mis sisaldaks ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulusid ei vastaks ÜVVKS § 14 lg 2 ja selle alusel välja töötatud Juhendi punktis 4.6.1 toodud põhimõtetele.

PV poolt prognoositud muud tegevuskulud 10,40 tuh €

Hinnataotluses esitatud andmete kohaselt on PV prognoosinud veeteenuse hinda lülitatavate muude tegevuskulude summaks 10,40 tuh €. Alljärgnevas tabelis (vt Tabel 9) on kajastatud PV muud tegevuskulud aastatel 2018 – 2020 ja prognoos aastaks 2021.

Tabel 9 Muud tegevuskulud

rida Näitaja ühik 2018 2019 2020 2021

1 Tööjõukulu tuh € 6,26 6,20 6,15 6,30

2 Remont, hooldus, töövahendid tuh € 3,80 3,80 3,80 4,10

3 Kokku muud tegevuskulud tuh € 10,06 10,00 9,95 10,40

4 Muutus võrreldes eelmise aastaga % - -0,7 -0,5 4,5

5 Tarbijahinna indeksi muutus (THI ) * % 3,4 2,3 -0,4 2,0

6 Võetud vee ja reovee müügimaht kokku tuh m3 12,26 16,48 17,70 19,60

rida Näitaja ühik 2018 2019 2020 2021

7 Tegevuskulud müügimahu kohta €/m3 0,82 0,61 0,56 0,53

13 THI väljendab üldises majanduskeskkonnas aset leidva kulude kasvu dünaamikat, mis avaldub lõpptulemusena keskmise tarbija ostukorvi hinna muutuses.

18 (30)

8 Torustike pikkus km 1,6 1,6 3,8 3,8

9 Pumplate ja mõõdusõlmede arv tk 1 1 4 4 * Statistikaameti14 andmetel oli THI muutus 2019.a-l 2,3% ja 2020.a-l -0,4% ning Rahandusministeeriumi 2021 kevadise majandusprognoosi kohaselt on THI muutus 2021.a-l 2,0%15.

Konkurentsiameti seisukoht muude tegevuskulude summa 10,40 tuh € kohta

Vastavalt KonkS § 13 lg-le 1 omab turgu valitsevat seisundit KonkS tähenduses ettevõtja või mitu samal kaubaturul tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab tal/neil sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest. KonkS § 13 lg 2 kohaselt omab turgu valitsevat seisundit ka KonkS §-des 14 ja 15 sätestatud eri- või ainuõigust või olulist vahendit omav ettevõtja. Vastavalt KonkS §-le 15 loetakse olulist vahendit, sealhulgas loomulikku monopoli omavaks ettevõtja, kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik, infrastruktuur või muu oluline vahend, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda. KonkS § 15 tulenevalt on PV näol tegemist olulist vahendit omava ettevõtjaga, mis tähendab, et PV-l on oma tarbijate üle turgu valitsev seisund. Seega puudub PV, kui loomuliku monopoli, tarbijatel võimalus teist teenuse osutajat valida isegi juhul, kui ettevõtja kulutused ning sellest tulenevalt hind on tarbijatele vastuvõetamatu. Tulenevalt PV turgu valitsevast seisundist on oluline kontrollida, et ettevõtja ei lülitaks oma teenuse hinda ülemäärasel hulga kulusid, sest ÜVVKS § 14 lg 2 tulenevalt võib veeteenuse hind sisaldada vaid põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust.

Konkurentsiamet on seisukohal, et monopoolse ettevõtja tegevuskulud ei tohi kasvada kiiremas tempos, kui see toimub üldises majanduskeskkonnas, mille kokkuvõtvaks näitajaks on THI. Statistikaameti andmetel oli THI muutuseks 2019.a-l 2,3% ja 2020.a-l -0,4%. Rahandusministeeriumi 2021 kevadise majandusprognoosi kohaselt on THI muutus 2021.a-l 2,0%. Tabelist (vt Tabel 9) nähtub, et aastatel 2018-2020 oli PV muude tegevuskulude summa vahemikus 9,95-10,06 tuh € (vt Tabel 9 rida 3 veerud 2018-2020). 2021.a-ks on PV prognoosinud muude tegevuskulude summaks 10,40 tuh €.

Konkurentsiamet võrdles PV tegevuskulude muutust perioodil 2019-2021 sama perioodi THI muutusega. Aastate 2019-2021 THI muutuseks on 3,9% ja PV tegevuskulude muutuseks 3,4%. Seega on PV prognoosinud tegevuskulude muutuse mõnevõrra väiksemaks THI muutusest. Siinkohal märgib Konkurentsimet, et samal perioodil on PV hallatavate torustike pikkus kasvanud 1,6 km-lt 3,8 km-ni, pumplate ja veemõõdusõlmede arv suurenenud 1 tükilt 4-le ning veeteenuse klientide arv kasvanud 55-lt 90-le16.

Juhendi punktis 4.8.3 kajastatust lähtuvalt arvutas Konkurentsiamet PV muude tegevuskulude erikulu ehk muud tegevuskulud jagatud veeteenuse müügimahuga. PV muude tegevuskulude erikuluks regulatsiooniperioodil kujuneb Konkurentsiameti poolt käesolevas otsuses põhjendatuks loetud müügimahtudest tulenevalt 0,53 €/m3 (vt Tabel 9 rida 7 veerg 2021).

14 Kasutatud Statistikaameti aruannet IA001, mis on leitav www.stat.ee 15 Vt https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-majandus/majandusprognoosid 16 Nimetatud tingimustes (uuenenud ja laienenud ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteem) tegelikult kujunenud

tegevuskulude tasemest on PV lähtunud regulatsiooniperioodi muude tegevuskulude prognoosimisel (2020.a tegelik muude tegevuskulude erikulu on perioodi 2018-2020 madalaim).

19 (30) Tegevuspiirkonna laienemine toob üldjuhul kaasa tegevuskulude efektiivsuse kasvu, mis tähendab tegevuskulude erikulu vähenemist (vt Tabel 9 rida 7), samas mitte tingimata tegevuskulude absoluutväärtuse vähenemist.

Konkurentsiamet võrdles PV muude tegevuskulude erikulu teiste võrreldavate vee-ettevõtjate vastava näitajaga. PV-ga võrreldavad on vee-ettevõtjad, kelle müügimahu ja torustike pikkuse suhe jääb PV müügimahu ja torustiku pikkuse suhtega 5,2 tuh m3/ km [19,60 (vt Tabel 4 rida 1 ja 2 veerg 2021) / 3,8 (vt Tabel 4 rida 5 ja 6 veerg 2021) / 1000 = 5,2] võrreldavasse vahemikku 3,1 – 7,3 ehk +/- 40% PV müügimahu ja torustiku pikkuse suhtest ning kes samuti vähemalt 80% müügimahu ulatuses ostavad teenust teiselt vee-ettevõtjalt. Võrdlusest selgus, et PV-ga võrreldavate vee-ettevõtjate muude tegevuskulude erikulude kaalutud keskmine on 0,51 €/m3, seejuures on võrreldavate ettevõtjate müügimaht 19 kuni 100 korda suurem PV müügimahust.

Vee-ettevõtjate võrdlusbaasi (benchmarking) koostamise ja kasutamise juhendi p 7.3.2 tulenevalt võib asjakohaste põhjenduste olemasolul Konkurentsiamet lugeda vee-ettevõtja analüüsitava näitaja põhjendatuks vee-ettevõtja lisaselgitustest lähtuvalt, ilma teisi analüüsimeetodeid kasutamata, kui analüüsitava vee-ettevõtja näitaja ei ole kõrgem kui „kaalutud keskmine + veapiir 5%17“. PV-ga võrreldavate ettevõtjate muude tegevuskulude kaalutud keskmine erikulu koos veapiiriga on 0,54 €/m3. PV puhul on tegemist väga väikese vee-ettevõtjaga. Temaga võrreldud vee-ettevõtjate müügimahu ja torustike pikkuse suhe ning teiselt vee-ettevõtjalt teenuse ostmine on küll PV-ga sarnased, kuid müügimahu absoluutväärtuse poolest on võrreldavad vee-ettevõtjad 19 kuni 100 korda suuremad. Ameti senise kogemuse põhjal on suurema müügimahuga ettevõttel võimalik tegutseda efektiivsemalt kui väiksemal veeettevõttel.

Kuna PV müügimaht on kümneid kordi väiksem teiste näitajate poolest võrreldavatest ettevõtetest ning prognoositud muude tegevuskulude erikulu (0,53 €/m3) ei ületa võrreldavate vee-ettevõtete muude tegevuskulude kaalutud keskmist erikulu rohkem kui 5% võrra, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks PV muude tegevuskulude erikulu 0,53 €/m3 ja sellest tulenevat muude tegevuskulude summat 10,40 tuh €.

7. Investeeringud

ÜVVKS § 14 lg 2 punktist 2 tulenevalt peab veeteenuse hind katma investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks, mistõttu on oluline hinnata investeeringute põhjendatust veeteenuse hinnas. ÜVVKS § 14 lg 2 p 6 tulenevalt peab veeteenuse hind katma investeeringud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel konkreetses arenduspiirkonnas, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi. ÜVVKS § 142 lg 10 on sätestatud Konkurentsiametile kohustus küsida valla- või linnavalitsuselt arvamust Hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale. Valla- või linnavalitsuse ülesanne on läbi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava tagada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemide jätkusuutlikkus.

17 Konkurentsiameti poolt läbiviidud analüüsi tulemusena rakendatakse võrdlusanalüüsi teostamisel näitajate

erikulude põhjendatuse hindamisel 5%-list veapiiri. Usaldusnivoo β = 95% korral kujuneb keskmiseks usaldusvahemiku poollaiuseks (veapiiriks) väärtus, mis moodustab ligi 5% tegevuskulude erikulude keskmisest.

20 (30) Kohaliku omavalitsuse kinnitus, et vee-ettevõtja poolt prognoositud ning veeteenuse hinda lülitatud investeeringud vastavad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale, võimaldab tagada ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 täitmise.

Konkurentsiamet saatis 26.04.2021 Maardu Linnavalitsusele järelepärimise arvamuse saamiseks PV 22.04.2021 Hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse kohta kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale tulenevalt ÜVVKS § 142 lg 10.

05.05.2021 PV poolt esitatud korrigeeritud Hinnataotluses kajastatud ning aastatel 2018-2020 teostatud ja 2021 teostatavad investeeringud on esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 10).

Tabel 10 PV investeeringud

rida Investeering 2018 2019 2020 2021

Kooskõlastatava hinnaga teenuste investeeringud

1. Veevarustuse teenus tuh € 0,0 0,0 54,43 0,0

1.1 Veetrasside rekonstrueerimine 0,8 km tuh € 0 0 54,43 0

2. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenus tuh € 0,0 0,0 150,45 0,0

2.1 Kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine 0,8 km tuh € 0 0 107,62 0

2.2 Kuivendusrajatis tuh € 0 0 2,83 0

2.3 Reoveepumpla, Pirnipuu pst 164/166 tuh € 0 0 40,00 0

Veeteenuse hinda lülitatavad investeeringud tuh € 0,0 0,0 204,88 0,0

3 Tarbijate tasutavatest liitumistasudest teostatud investeeringud

tuh € 0 0

502,88 0

3.1

Pirnipuu pst ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamine (veetorustik, kanalisatsioonitorustik, kuivendusrajatis)

tuh € 0 0

502,88 0

4 Muu tegevuse põhivarad tuh € 0 0 241,05 0

4.1

Pirnipuu pst ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamine (veetorustik, kanalisatsioonitorustik, kuivendusrajatis)

tuh € 0 0

241,05 0

S Investeeringud kokku tuh € 0,00 0,00 948,80 0,00 05.05.2021 Hinnataotluses oli PV korrigeerinud investeeringute kogumaksumuse jagunemist veeteenuse hinda lülitatavate investeeringute, liitumistasudest teostatud investeeringute ja muu tegevuse põhivarade vahel. Investeeringute kogumaksumus 948,80 tuh € ei muutunud. Alljärgnevas tabelis (vt Tabel 11) on esitatud PV 22.04.2021 ja 05.05.2021 Hinnataotlustes esitatud investeeringu kogusumma jagunemiste võrdlus.

Tabel 11 22.04.2021 ja 05.05.2021 Hinnataotluste investeeringute võrdlus

Rida Alajaotus Ühik 26.04.2021 KOV kirjas

05.05.2021 taotluses

Muutus (veerg 2-1)

1 2 3

1 Veeteenuse hinda lülitatavad investeeringud tuh € 216,18 204,88 -11,31

2 Tarbijate tasutavatest liitumistasudest teostatud investeeringud

tuh € 530,62 502,88 -27,74

21 (30)

3 Muu tegevuse põhivarad tuh € 202,00 241,05 39,05

4 Investeeringud kokku tuh € 948,80 948,80 0,00

07.05.2021 Maardu Linnavalitsuselt saabunud vastuse kohaselt on PV poolt Hinnataotluses kajastatud investeeringud vastavuses Maardu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavaga.

05.05.2021 Hinnataotluse muudatusest (vt Tabel 11) lähtuvalt ei pidanud Konkurentsiamet otstarbekaks kohaliku omavalitsuse poole täiendavalt pöörduda, kuna muudatus puudutas ainult kogumaksumuse jagunemist finantseerimisallikate vahel – vähenes liitumistasude arvel teostatud ja veeteenuse hinda lülitatav investeering ning suurenes muu tegevusega seotud investeering. Seejuures ei riiva muudatus tarbijate õigusi.

Tulenevalt ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 ja 6 ning kohaliku omavalitsuse kinnitusest, et Hinnataotluses kajastatud investeeringud on vastavuses Maardu linna ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavaga, loeb Konkurentsiamet põhjendatuks veeteenuse hinnas PV poolt aastatel 2018 - 2021 omavahendite arvelt teostatud ja regulatsiooniperioodil teostatavad investeeringud summas 204,88 tuh € (0 + 0 + 204,88+0 = 204,88).

8. Reguleeritava vara, kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse arvestus

Reguleeritav vara ja kapitalikulu

Juhendi punkti 5.4 kohaselt on reguleeritava vara määramine vajalik kapitalikulu (põhivara kulumi) ja põhjendatud tulukuse arvutamiseks. Juhendi punkti 5.5 järgi arvestatakse teistele veeettevõtjatele tasutud liitumistasud reguleeritava vara hulka.

Juhendi punkti 5.6 järgi ei arvestata reguleeritava vara hulka :

1) põhivara, mida põhitegevuses ei kasutata; 2) pikaajalisi finantsinvesteeringuid; 3) immateriaalset põhivara (välja arvatud arvutitarkvara ja programmide litsentsid ning teistele

vee-ettevõtjatele tasutud liitumistasud); 4) tagastamatu abi raames (sh sihtfinantseerimise teel) soetatud põhivara; 5) tarbijate poolt

makstud liitumistasudest soetatud põhivara; 6) mittepõhjendatud investeeringuid.

Juhendi punkti 5.7 järgi kasutatakse reguleeritava vara väärtuse leidmisel põhivara bilansilist jääkmaksumust regulatsiooniperioodi lõpus. Kapitalikulu leidmisel kasutatakse raamatupidamises kajastuvat kulumit reguleeritavale varale.

Juhendi punktist 5.8 tulenevalt arvutatakse reguleeritav vara regulatsiooniperioodil alljärgnevalt: RV = RVr + KK,

kus:

RV - reguleeritav vara; RVr - reguleeritava põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus; KK - käibekapital. Juhendi punkti 5.9 kohaselt, mis tugineb senisele regulatsioonipraktikale, võetakse käibekapitali arvestuse aluseks 5% regulatsiooniperioodi lubatud müügitulust.

22 (30) ÜVVKS § 14 lg 2 punkt 5 sätestab, et veeteenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. Seega lähtub Konkurentsiamet reguleeritava vara leidmisel vaid vee-ettevõtja omavahendite ja tema poolt võetud laenukohustuste arvelt soetatud põhivara jääkmaksumusest ning selle hulka ei arvata tagastamatu abi raames ega tarbijate poolt tasutud liitumistasude arvelt soetatud põhivara.

Juhendi punkti 5.1 kohaselt on kapitalikulu veeteenuse hinda lülitatav kulu, mis on seotud põhivara soetamisega. Juhendi punkti 5.2 kohaselt on kapitalikulu eesmärk põhivara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine veeteenuse hinna kaudu põhivara kasuliku eluea vältel. Juhendi punkti 5.3 järgi arvestatakse kapitalikulu reguleeritavalt varalt. Kapitalikulu arvestatakse reguleeritava vara hulka kuuluvalt amortiseeruvalt põhivaralt.

Põhjendatud tulukus

Juhendi punkti 2.8 kohaselt on põhjendatud tulukus ärikasum, mis leitakse reguleeritava vara väärtuse ja põhjendatud tulunormi korrutisena. Juhendi punktist 6.2 tulenevalt arvutatakse põhjendatud tulukus alljärgnevalt:

PT = rp × RV; kus:

PT - põhjendatud tulukus; rp - põhjendatud tulunorm (WACC); RV - reguleeritav vara.

Konkurentsiamet kasutab Juhendi punkti 6.3 seisukohta, kus investeeritud varade tootlikkus ei ületa ettevõtte kaalutud keskmist kapitali hinda.

Konkurentsiamet on välja töötanud juhendmaterjali kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) leidmiseks kaugkütte-, elektri-, gaasi- ning vee-ettevõtjatele nimetusega „Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks“18. Nimetatud juhendi punkti 5 Tabelis 11 on kajastatud kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) vee-ettevõtjatele 4,81%.

8.1. PV poolt veeteenuse osutamiseks kasutatav põhivara ja kapitalikulu

Alljärgnevalt annab Konkurentsiameti hinnangu PV poolt soetatud veeteenusega seotud põhivara lülitamise kohta reguleeritava vara koosseisu.

Hinnataotluses esitas PV andmed põhivarade soetus- ja jääkmaksumuste, investeeringute ning kapitalikulu summade kohta (vt Tabel 12). Kuna ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 ja Juhendi p 5.7 lähtuvalt kasutab Konkurentsiamet reguleeritava vara arvestamisel ettevõtte omavahenditest ja kohustustest soetatud põhivara bilansilist jääkmaksumust, siis on alljärgnevas tabelis kajastatud ainult PV omavahendite arvelt soetatud veeteenuse osutamiseks kasutatavate põhivarade arvestus, mis ei sisalda liitumistasude arvel teostatud investeeringuid.

Tabel 12 PV veeteenuse osutamiseks kasutatav ja hinda lülitatav põhivara

rida ühik 2018 2019 2020 2021

1 Põhivara soetusmaksumus aasta alguses tuh € 30,02 30,02 30,02 204,88

2 Põhivara jääkmaksumus aasta alguses tuh € 23,18 21,60 19,96 204,88

3 Investeeringud tuh € 0,00 0,00 204,88 0,00

4 Kapitalikulu (põhivara kulum) tuh € 1,58 1,64 1,64 4,10

18 Kehtib alates 01.01.2020; „käskkiri 20.11.2019 nr 1-2/2019-019“, mis on avalikustatud Konkurentsiameti veebilehel http://www.konkurentsiamet.ee .

23 (30)

5 Keskmine kuluminorm soetusmaksumuse suhtes* % 5,2 5,5 1,4 2,0

6 Mahakandmine soetusmaksumuses tuh € 0,00 0,00 30,02 0,00

7 Mahakandmine jääkmaksumuses tuh € 0,00 0,00 18,32 0,00

8 Põhivara soetusmaksumus aasta lõpus tuh € 30,02 30,02 204,88 204,88

9 Põhivara jääkmaksumus aasta lõpus tuh € 21,60 19,96 204,88 200,78 * Keskmine kuluminorm (rida 5) = kapitalikulu (rida 4) / [(põhivara soetusmaksumus aasta alguses (rida 1) + põhivara soetusmaksumus aasta lõpus (rida 8)) / 2]× 100.

PV poolt Hinnataotlusega esitatud andmed investeeringute kohta on toodud käesoleva otsuse punktis 7. Konkurentsiamet pidas käesoleva otsuse punktis 7 põhjendatuks PV poolt aastatel 2018 – 2020 teostatud ja regulatsiooniperioodil teostatavaid veeteenuse hinda lülitatavaid investeeringuid summas 204,88 tuh €, mistõttu on põhjendatud arvestada nimetatud investeeringud ka põhivara koosseisu.

Tabelist (vt Tabel 12) nähtub, et regulatsiooniperioodi alguses on PV omavahenditest soetatud veeteenuse osutamisel kasutatava vara soetusmaksumus 204,88 tuh € ning jääkmaksumus 204,88 tuh € (vt Tabel 12 read 1 ja 2).

PV poolt veeteenuse hinda lülitatud kapitalikulu 4,10 tuh €

Hinnataotluse kohaselt soovib PV veeteenuse hinda lülitada kapitalikulu summas 4,10 tuh €.

Konkurentsiameti seisukoht kapitalikulu 4,10 tuh € kohta

ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 ja 6 tulenevalt peab veeteenuse hind sisaldama investeeringuid ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse tagamiseks, mida veeteenuse hinnas väljendab kapitalikulu. Juhendi punkti 5.7 kohaselt kasutatakse kapitalikulu leidmisel ettevõtte raamatupidamises kajastuvat kulumit reguleeritavale varale. Hinnataotluse kohaselt kujuneb kooskõlastatavasse veeteenuse hinda lülitatavaks raamatupidamises kajastatud veeteenusega seotud varadelt arvestatud kapitalikuluks regulatsiooniperioodil 4,10 tuh €.

Veeteenuse osutamisega seotud varade keskmiseks kapitalikulu normiks regulatsiooniperioodil kujuneb PV esitatud andmete kohaselt 2,0% (vt Tabel 12 rida 5 veerg 2021) ehk varade keskmiseks elueaks 50,0 aastat (100 / 2,0 = 50,0). PV oma- ja laenuvahendite arvelt soetatud veeteenuse osutamisel kasutatavateks varadeks on torustikud, pumplad ja arvestid, millele esitatud andmete kohaselt rakendab ühtset kuluminormi 2,0%.

Konkurentsiamet võrdles PV hinnataotluses kasutatud varade eluigasid Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK-i) poolt administreeritavate EL Ühtekuuluvusfondist toetatavate projektide Juhendmaterjalis19 kajastatud varade arvestuslike kasulike eluigadega (vt Tabel 13), mis on aluseks investeeringute tasuvusanalüüside koostamisel.

Tabel 13 KIK poolt soovitatud veeteenuse osutamisel kasutatavate varade eluead

KIK soovitus (eluiga aastat)

1 Võrgustikud, torustikud 40

2 Tootmishooned 40

19 Keskkonnaministri 22.12.2014 määruse nr 59 lisa 2 “Juhendmaterjal Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastamistaotlusega seotud projekti majandus- ja finantsanalüüsi koostamiseks“ p 9 kajastatud varade kasulikud eluead (perioodi 2014-2020 ÜF toetuste puhul).

24 (30)

3 Reservuaarid ja mahutid 40

4 Masinad ja seadmed 15 Eelnevatest andmetest nähtub, et PV poolt kasutatavad varade kasulikud eluead on pikemad KIK poolt soovitatud eluigadest. Konkurentsiamet peab põhjendatuks PV poolt kasutatud kapitalikulunorme, kuna tegemist on valdavalt uute varadega ning eluead on pikemad KIK Juhendmaterjali punktis 9 soovitatud eluigadest.

Tulenevalt sellest, et Konkurentsiamet on lugenud põhjendatuks PV poolt rakendatavad kapitalikulunormid ja määratlenud PV omavahendite ja kohustuste arvel soetatud põhivara, millelt kapitalikulu leitakse (vt Tabel 12 rida 8 veerg 2021), loeb Konkurentsiamet ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 ja 6 tulenevalt põhjendatuks PV omavahendite ja kohustuste arvelt soetatud põhivaradelt arvestatud kapitalikulu summas 4,10 tuh € lülitamist veeteenuse hinda.

Reguleeritav vara

Kontrollimaks ettevõtja poolt veeteenuse hinda lülitatava tulukuse suuruse põhjendatust peab Konkurentsiamet Juhendi punktist 5.4 lähtuvalt leidma PV reguleeritava vara väärtuse.

Tabelist (vt Tabel 12 rida 9 veerg 2021) nähtub, et PV omavahenditest soetatud ning veeteenuse osutamiseks kasutatavate põhivarade jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus on 200,78 tuh €. Juhendi p 5.8 lähtuvalt leitakse reguleeritav vara liites regulatsiooniperioodi lõpu reguleeritava põhivara jääkmaksumusele käibekapitali väärtus. Lähtuvalt Juhendi p-st 5.9 on käibekapital 5% lubatud müügitulust.

PV regulatsiooniperioodi müügituluks kujuneb käesoleva otsuse kohaselt 33,97 tuh € (vt Tabel 1 rida 7), millest lähtuvalt on käibekapital 1,70 tuh € (33,97 × 5 / 100 = 1,70). Seega kujuneb PV reguleeritava vara väärtus järgmiselt: põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus 200,78 tuh € + käibekapital 1,70 tuh € = 202,48 tuh €.

Konkurentsiamet loeb põhjendatuks PV reguleeritava vara väärtuse summas 202,48 tuh €, kuna nimetatud suurus põhineb ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 kajastatul ega sisalda tarbijate tasutud liitumistasudest soetatud vara.

8.2. Põhjendatud tulukus

PV poolt taotletav veeteenuse hinda lülitatud tulukus summas 9,74 tuh €

Esitatud Hinnataotluses soovib PV kooskõlastatavasse veeteenuse hinda lülitada tulukust summas 9,74 tuh €.

Konkurentsiameti seisukoht tulukuse 9,74 tuh € osas

ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 tulenevalt peab veeteenuse hind tagama põhjendatud tulukuse vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. Investeeritud kapitali leidmisel võetakse aluseks veeteenuse osutamiseks kasutatav ja valik põhivara, millele on lisatud käibekapital (vt otsuse p 8.1).

Käesoleva otsuse punktis 8.1 on Konkurentsiamet lugenud põhjendatuks PV reguleeritava vara väärtuse summas 202,48 tuh €. Juhendi p.-st 6 lähtuvalt kontrollib Konkurentsiamet ettevõtja poolt veeteenuse hinda lülitatava tulukuse põhjendatust rakendades reguleeritava vara väärtusele 202,48 tuh € põhjendatud tulunormi (WACC) 4,81%. Seega lähtuvalt Juhendi punktist 6 kujuneb põhjendatud tulukuseks 9,74 tuh € (reguleeritav vara 202,48 tuh € × WACC 4,81% = 9,74 tuh

25 (30) €). PV on Hinnataotluses soovinud lülitada veeteenuse hinda tulukust summas 9,74 tuh €, mis ei ületa Juhendi punkti 6 põhimõtete kohaselt arvutatud põhjendatud tulukuse summat 9,74 tuh €.

ÜVVKS § 14 lg 10 lähtuvalt kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiseks on saadud toetust riiklikest või Euroopa Liidu vahenditest, lähtutakse veeteenuse hinna kooskõlastamisel tagastamatu abi saamiseks võetud kohustustest. Konkurentsiamet peab ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamiseks võetud kohustuste all silmas vee-ettevõtja suutlikust tagasi maksta veeteenuse osutamiseks vajalikke ja kasutatavate varade soetamiseks võetud laene. Nimetatud suutlikkuse hindamiseks teostab Konkurentsiamet vabakassavoo analüüsi.

Kuna PV-l puuduvad regulatsiooniperioodil tagastamatu abi saamiseks võetud laenukohustused, puudub Konkurentsiametil vajadus läbi viia vaba kassavoo analüüsi kontrollimaks ÜVVKS § 14 lg 10 täitmist.

9. Veeteenuse hind

Juhendi punkti 7.1 järgi on veeteenuse hindade arvutamise aluseks lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil (Tlubatud). Juhendi punkti 7.2 kohaselt lülitatakse veeteenuse hindadesse alljärgnevad kulud:

1. tegevuskulud; 2. kapitalikulu; 3. põhjendatud tulukus.

Juhendi punktist 7.3 tulenevalt kujuneb lubatud müügitulu alljärgneva võrrandi alusel:

Tlubatud = TK + A + PT, kus: Tlubatud - lubatud müügitulu; TK - tegevuskulud; A - kapitalikulu; PT - põhjendatud tulukus. Juhendi punkti 7.5 järgi peab lubatud müügitulu jagamine erinevate veeteenuste vahel olema põhjendatud ja vastama alljärgnevale võrrandile:

kus:

Tlubatud - vastava veeteenuse lubatud müügitulu; n - veeteenus.

Tulenevalt Juhendi punktist 7.6 leitakse lubatud müügitulu alusel konkreetsed veeteenuse hinnad järgmiselt:

,

kus:

- vastava veeteenuse lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil; mn - vastava ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse müügimaht regulatsiooniperioodil; hindn - vastava veeteenuse hind regulatsiooniperioodil.

26 (30) Metoodika p 2.12 kohaselt on regulatsiooniperiood 12-kuuline periood, mille kulud ja põhjendatud tulukus on aluseks hindade arvutamisel.

Käesoleva otsuse punktis 5 on Konkurentsiamet põhjendatuks lugenud PV poolt prognoositud müügimahud, punktis 6 tegevuskulud ning punktis 8 kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse, mille põhjal kujunevad veeteenuse hinnad alljärgnevas tabelis kajastatuks (vt Tabel 14).

Tabel 14 Veeteenuse hinna kujunemine

rida Veeteenuse hind tarbijatele Ühik Tasu

võetud vee eest

Tasu reovee ärajuhtimise ja

puhastamise eest Lisateenused KOKKU

1. Müügimaht tuh m3 9,80 9,80

2. Tegevuskulud tuh € 10,13 9,76 0,24 20,13

2.1. Teiselt vee-ettevõtjalt ostetav veeteenus tuh € 4,94 4,55 9,49

rida Veeteenuse hind tarbijatele Ühik Tasu

võetud vee eest

Tasu reovee ärajuhtimise ja

puhastamise eest Lisateenused KOKKU

2.2. Elektrienergia kulu tuh € 0,11 0,13 0,24

2.3. Muud tegevuskulud tuh € 5,08 5,08 0,24 10,40

3. Kapitalikulu tuh € 1,09 3,01 4,10

4. Põhjendatud tulukus tuh € 2,60 7,14 9,74

5. Lubatud müügitulu tuh € 13,82 19,91 0,24 33,97

6. Veeteenuse hind €/m3 1,41 2,03

KonkS § 181 on sätestatud eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava ettevõtja kohustus pidada eraldi arvestust iga toote või teenusega seotud tulude ja kulude kohta, lähtudes järjepidevalt kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest, mis tuleb selgelt kindlaks määrata ettevõtja sise-eeskirjades. Tulude ja kulude arvestus peab võimaldama hinnata, kas ettevõtja toote või teenuse hind on mõistlikus vahekorras toote või teenuse väärtusega.

ÜVVKS § 72 lg 1 kohaselt peab vee-ettevõtja lisaks KonkS §-s 181 sätestatud nõude täitmisele pidama oma raamatupidamises kulude kohta eraldi arvestust järgmiste tegevuste kaupa:

1) veevarustus; 2) reovee ärajuhtimine ja puhastamine; 3) sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine; 4) käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud tegevustega seotud lisateenused; 5)

liitumistasud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest; 6) muu tegevus.

KonkS § 181 ja ÜVVKS § 72 lg 1 täitmine vee-ettevõtja poolt võimaldab Konkurentsiametil hinnata, kas iga teenuse osutamiseks tehtavad kulud saavad kaetud vastava teenuse hinnaga.

PV on veeteenuste hinnad kujundanud järgmiselt:

1) Teiselt vee-ettevõtjalt ostetava võetud vee teenuse kulu on PV täies ulatuses lülitanud tasusse võetud vee eest. Kuna ostetava võetud vee teenuse kulu on otseselt seotud võetud vee teenuse osutamisega ning iga teenuse osutamiseks tehtud kulu peab kajastuma vastava teenuse hinnas, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks teiselt vee-ettevõtjalt ostetava võetud vee teenuse kulu lülitamist tasusse võetud vee eest.

27 (30) 2) Teiselt vee-ettevõtjalt ostetava reovee ärajuhtimise ja puhastamise kulu on PV täies ulatuses

lülitanud tasusse reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest. Kuna ostetava reoveeteenuse kulu on otseselt seotud reoveeteenuse osutamisega ning iga teenuse osutamiseks tehtud kulu peab kajastuma vastava teenuse hinnas, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks teiselt veeettevõtjalt ostetava reovee ärajuhtimise ja puhastamiskulu lülitamist tasusse reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest.

3) Elektrienergia kulu on PV jaganud võetud vee teenuse ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse vahel võttes aluseks konkreetse teenuse osutamiseks kasutatavate tarbimispunktide elektrienergia kulu. Konkurentsiamet peab põhjendatuks PV poolt kasutatud elektrikulu jagamise põhimõtteid, sest:

a) põhjendatud on otseselt võetud vee teenuse osutamisega seotud objektide elektrikulu lülitamine tasusse võetud vee eest, kuna iga teenuse osutamiseks tehtav kulu peab leidma katet läbi selle teenuse hinna;

b) põhjendatud on otseselt reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamisega seotud objektide elektrikulu lülitamine reovee ärajuhtimise ja puhastamise tasusse, kuna iga teenuse osutamiseks tehtav kulu peab leidma katet läbi selle teenuse hinna.

4) Muud tegevuskulud on PV jaganud põhiteenustega seotud lisateenuste ja veeteenuste vahel vastavalt sellele, millise teenuse osutamiseks kulu tehti. Üheaegselt mõlema veeteenuse osutamisega seotud muud tegevuskulud on veeteenuste vahel jagatud müügimahu osakaalu alusel. Konkurentsiamet peab põhjendatuks PV poolt kasutatud muude tegevuskulude jagamise põhimõtteid, kuna iga teenuse osutamiseks tehtav kulu peab kajastuma vastava teenuse hinnas ning mitme teenusega seotud kulu tuleb jagada sellisest põhimõttest lähtudes, mis kõige paremini näitab, kui palju on vaja ressursi vastavasse valdkonda lülitada.

5) Kapitalikulu on PV jaganud võetud vee teenuse ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse vahel võttes aluseks konkreetse teenuse osutamiseks kasutatavate varade kapitalikulu. Konkurentsiamet peab põhjendatuks PV poolt kasutatud kapitalikulu jagamise põhimõtteid, kuna iga teenuse osutamiseks kasutatava varaga seotud kulu peab kajastuma vastava teenuse hinnas

6) Tulukuse jagamisel on PV lähtunud konkreetse teenusega seotud reguleeritava vara väärtusest. Konkurentsiamet peab põhjendatuks PV poolt kasutatud tulukuse jagamise põhimõtteid, kuna iga teenuse osutamiseks kasutatav vee-ettevõtja omavahenditest ja laenukohustustest soetatud vara peab võimaldama tagada põhjendatud tulukuse.

Konkurentsiamet on seisukohal, et PV on jaganud ÜVVKS § 14 lg 2 alusel kujundatud lubatud müügitulu erinevate veeteenuste vahel lähtudes ÜVVKS § 72 lg 1 ja KonkS § 181. Konkreetse veeteenuse müügitulu jagamisel Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud müügimahuga on saadud konkreetne veeteenuse hind.

9.1. Põhiteenustega seotud teenuste hinnakiri

PV soovib oma tegevuspiirkonnas Konkurentsiametiga kooskõlastada põhiteenustega seotud teenuste hinnad, sest kooskõlastamiseks esitatud teenuste osas on PV teenuse osutamisel ainuõigust omavaks ettevõtjaks ning klientidel puudub valikuvõimalus osta neid teenuseid mõnelt teiselt teenusepakkujalt.

28 (30) PV poolt taotletud põhiteenustega seotud teenuste hinnad

PV poolt esitatud Hinnataotluses soovib ettevõtja kooskõlastada lisaks veeteenuse hinnale ka põhiteenustega seotud teenuste hinnakirja. PV poolt taotletavate põhiteenustega seotud teenuste müügitulu ja hindade kujunemine on toodud alljärgnevas tabelis:

Tabel 15 Põhiteenustega seotud teenuste hinna kujunemine ja lisateenuste müügitulu

rida Teenus Tööjõu- kulu

(€)

Transpordi kulu (€)

Bürookulu (€)

Hind (€/tk)

Teenuse maht (tk)

Müügitulu (€)

1 Tehniliste tingimuste väljastamine 12,5 12,5 25 1 25 2 Projektide ja tööde kooskõlastamine 7 0 8 15 1 15

3 Veemagistraalide sulgemised (min arves. aeg 1 h) 85 5 10 100 1 100

4 Veeühenduse sulgemine 30 5 5 40 1 40 5 Veeühenduse avamine 30 5 5 40 1 40

6 Plommi eemaldamine /paigaldamine tellimustööna 5 5 5 15 1 15

Loetletud teenuste summaarne kulu 169,5 20 45,5 235 Konkurentsiameti seisukoht põhiteenustega seotud teenuste hinnakirja kujunemisel

KonkS § 15 tulenevalt on olulist vahendit, sealhulgas loomulikku monopoli omavaks ettevõtja, kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik, infrastruktuur või muu oluline vahend, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda. Kuna PV tegevus vastab KonkS § 15 sätestatule ja ka põhiteenustega seotud teenuste osas on ta oma tegevuspiirkonnas monopoolses seisundis olev ettevõte, siis on põhiteenustega seotud teenused sealsete elanike jaoks teenused, mida neil ei ole võimalik osta kelleltki teiselt peale PV, mistõttu tuleb ka põhiteenustega seotud teenuste hinnakiri kooskõlastada Konkurentsiametiga.

PV on põhiteenustega seotud teenuste tasu kujundamisel lähtunud teenuse osutamise otsekuludest (tööjõu-, transpordi- ja bürookulud sisalduvad muudes tegevuskuludes), mis sõltuvad teenuse osutamise ajast ja tehtavate tööde iseloomust. Lisaks on arvestatud asjaolu, et PV-l ei ole palgal erialaspetsialiste. Näiteks lisateenuste nr 1 ja 2 (vt Tabel 15 rida 1 ja 2) puhul on vajalik sisse osta projektidega seotud teenust ning lisateenuste 3, 4, 5 ja 6 (vt Tabel 15 rida 3, 4, 5, 6) puhul tuleb sisse osta torulukksepa teenust.

Kuna ettevõtja on iga toote või teenuse tasu arvutamise aluseks olevate kulude eristamisel lähtunud teenuse osutamiseks vajalikest kuludest, siis on selline lähenemine kooskõlas KonkS § 181, ÜVVKS §-s 72 ja ÜVVKS §-s 14 lg 2 sätestatuga. Seega loeb Konkurentsiamet põhjendatuks põhiteenustega seotud teenuste hinnakirja PV tegevuspiirkonnas järgmiselt:

rida Teenus Teenuse hind

1 Tehniliste tingimuste väljastamine 25 €/tk

2 Projektide ja tööde kooskõlastamine 15 €/tk

3 Veemagistraalide sulgemised (min arves. aeg 1 tund) 100 €/tk

4 Veeühenduse sulgemine 40 €/tk

5 Veeühenduse avamine 40 €/tk

6 Plommi eemaldamine /paigaldamine tellimustööna 15 €/tk

29 (30)

10. Lubatud müügitulu kooskõlastatavate veeteenuste hindadega

Vastavalt Juhendi punktile 7.5 kontrollib Konkurentsiamet, et erinevate veeteenuse hindadega saadav tulu ei ületa ÜVVKS § 14 lg 2 sätestatud alustel kujunenud lubatud müügitulu.

Tabel 16 Veeteenuse müügitulu regulatsiooniperioodil

rida Müügimaht

(tuh m3) Veeteenuse hind (€/m3)

Müügitulu (tuh €)

1 Tasu võetud vee eest 9,80 1,41 13,82

2 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 9,80 2,03 19,89

3 Põhiteenustega seotud lisateenused 0,24

4 Kooskõlastatava hinnaga saadav tulu 33,95

5 Lubatud müügitulu 33,97 Konkurentsiamet on kontrolli tulemusena leidnud, et erinevate veeteenuse hindadega saadav planeeritav tulu 33,95 tuh € (vt Tabel 16 rida 4) ei ületa ÜVVKS § 14 lg 2 alusel kujunenud lubatud müügitulu 33,97 tuh € (vt Tabel 16 rida 5).

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KonkS § 181; ÜVVKS § 72 lg 1, 2, 3; ÜVVKS § 14; ÜVVKS § 142 ja Juhendist,

otsustan:

1) kooskõlastada MTÜ Pirnipuu Vesi poolt kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hind tema tegevuspiirkonnas alljärgnevalt:

tasu võetud vee eest 1,41 €/m3

tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 2,03 €/m3 2) Kooskõlastada MTÜ Pirnipuu Vesi põhiteenustega seotud teenuste hinnakiri:

1 Tehniliste tingimuste väljastamine 25 €/tk

2 Projektide ja tööde kooskõlastamine 15 €/tk

3 Veemagistraalide sulgemised (min arves. aeg 1 tund) 100 €/tk

4 Veeühenduse sulgemine 40 €/tk

5 Veeühenduse avamine 40 €/tk

6 Plommi eemaldamine /paigaldamine tellimustööna 15 €/tk

Lähtuvalt ÜVVKS § 141 lg 1 määrab vee-ettevõtja vastavalt ÜVVKS § 142 kooskõlastatud veeteenuse hinna 60 päeva jooksul pärast hinna kooskõlastamise otsuse vastuvõtmist ja avalikustab selle vähemalt 30 päeva enne hinna kehtima hakkamist kohaliku omavalitsuse üksuse või vee-ettevõtja veebilehel ning üks kord vähemalt ühes kohalikus või maakonna ajalehes.

Tulenevalt ÜVVKS § 142 lg 6 on vee-ettevõtja kohustatud jälgima oma tegevusest sõltumatuid asjaolusid, mis mõjutavad veeteenuse hinda, ning teavitama Konkurentsiametit hiljemalt 30 päeva jooksul arvates asjaolu ilmnemisest, mis võib mõjutada veeteenuse hinda rohkem kui 5

30 (30) protsendi võrra. Konkurentsiamet otsustab 30 päeva jooksul sellise teabe saamisest arvates, kas ja millise tähtaja jooksul peab vee-ettevõtja esitama uue hinnataotluse.

Käesoleva otsusega mittenõustumisel on ettevõtjal õigus esitada 30 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus otsuse tühistamiseks halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kertu Saul osakonnajuhataja hinnaregulatsiooni osakond

OTSUS

08.10.2024 nr 9-3/2024-024

MTÜ Ploomipuu Vesi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna määramine

1. Haldusmenetluse alustamine

13.06.2024 registreeriti Konkurentsiametis MTÜ Ploomipuu Vesi (edaspidi ka PV) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse (edaspidi ka veeteenus) hinnataotlus koos hinnataotluse aluseks oleva dokumentatsiooniga (edaspidi Hinnataotlus) vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 57 lg 1.

MTÜ Ploomipuu Vesi osutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust Harjumaal Maardu linnas, Muuga elamupiirkonnas.

ÜVVKS § 48 lg 1 kohaselt võib vee-ettevõtja tarbijalt võtta osutatava teenuse eest järgmisi tasusid: 1) tasu võetud joogivee eest; 2) tasu reovee ärajuhtimise eest; 3) tasu reovee puhastamise eest; 4) tasu sademevee ärajuhtimise eest; 5) tasu sademevee puhastamise eest; 6) abonenttasu joogivee eest; 7) abonenttasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest; 8) abonenttasu

sademevee ärajuhtimise ja puhastamise eest.

ÜVVKS § 50 lg 1 kohaselt kujundatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud: 1) põhjendatud tegevuskulude katmine; 2) keskkonnanõuete täitmine; 3) investeeringud olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse ja

toimepidevuse tagamiseks; 4) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute tegemine, välja

arvatud tagastamatu abina saadud investeeringud ja käesoleva seaduse § 20 lõike 3 alusel liitumistasude eest tehtud investeeringud;

5) põhjendatud tulukus vee-ettevõtja investeeritud kapitalilt.

ÜVVKS § 58 lg 1 kohaselt tuleb Konkurentsiametil kontrollida, et taotletud ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni teenuse hind ning põhiteenustega seotud teenuste hinnad sisaldaksid üksnes §- s 50 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust ning tagaksid vee-ettevõtja järjepidevuse ning nõuetekohase teenuse osutamise.

2 (25)

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg 1 tulenevalt on Konkurentsiametil õigus määrata kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm. HMS § 5 lg 1 tulenevalt on Konkurentsiamet välja töötanud ja avaldanud oma koduleheküljel hinna taotlemise vormid (edaspidi Küsimustik) Exceli tabelite kujul 1 . Küsimustikud on välja töötatud konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 181 ja ÜVVKS-st lähtuvalt ning täidetult sisaldavad andmeid, mis vastavalt ÜVVKS § 58 lg 1 võimaldavad Konkurentsiametil kontrollida, et taotletud hind sisaldaks üksnes ÜVVKS §-s 50 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust ning tagaksid vee-ettevõtja järjepidevuse ning nõuetekohase teenuse osutamise. Küsimustike täitmisel on võimalik juhinduda Konkurentsiameti poolt välja töötatud ja koduleheküljel avaldatud „Hinnataotluse esitamise juhendist“ 2.

Konkurentsiamet on välja töötanud juhendi “Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna arvutamise soovituslik metoodika” (edaspidi Metoodika) ning avaldas selle oma koduleheküljel3. Metoodika on hinnaotsuse tegemisel halduseeskirjana Konkurentsiametile abistavaks vahendiks. Metoodika eesmärk on sõnastada metoodilised alused, millest lähtuda ÜVVKS alusel pandud hinnaregulaatori ülesannete täitmisel. Halduseeskirja normid omandavad faktilise välismõju nende kohaldamise tulemusena. Metoodikat kohaldades järgitakse võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtet.

ÜVVKS § 58 lg 5 kohaselt peab vee-ettevõtja hinnataotluse menetluse protsessis lubama Konkurentsiametil kontrollida raamatupidamist, põhjendama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna kujundamise aluseid ning andma oma majandustegevuse kohta selgitusi.

ÜVVKS § 58 lg 7 kohaselt on Konkurentsiametil õigus nõuda vee-ettevõtjalt ja vee-ettevõtjaga seotud füüsiliselt või juriidiliselt isikult ning selle esindajalt, samuti riigiasutustelt ja selle ametiisikult lisaandmeid, kui hinnaotsuse tegemiseks vajalikud andmed ei ole avalikult kättesaadavad. Konkurentsiametil on käesolevas lõikes kirjeldatud õigus ka kohaliku omavalitsuse üksuse ja selle ametiisiku suhtes.

ÜVVKS § 58 lg 3 kohaselt teeb Konkurentsiamet hinnaotsuse 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Eriti keeruka või töömahuka taotluse menetlemisel võib Konkurentsiamet pikendada seda tähtaega 90 päevani, teatades sellest taotluse esitajale enne esialgse tähtaja lõppemist.

ÜVVKS § 58 lg 9 kohaselt peatub hinnataotluse menetlemise tähtaeg, kui Konkurentsiametile ei ole esitatud tema nõutud teavet, mida on vaja hinna kehtestamiseks.

2. Menetlusosaline

MTÜ Ploomipuu Vesi (registrikood 80106511, aadress Rõikheina tee 32, Maardu linn, Harjumaa 74117) põhitegevusalaks on äriregistri kohaselt veekogumine, -töötlus ja -varustus. PV ei ole äriregistri kohaselt alates 01.04.2019 käibemaksukohuslane. Eeltoodust lähtuvalt määrab Konkurentsiamet veeteenuse hinna lähtuvalt käibemaksu sisaldavatest kuludest

1 Küsimustikud avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: https://www.konkurentsiamet.ee/et/vesi-soojus/vesi/hindade-kooskolastamine 2 Hinnataotluse esitamise juhend avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: https://www.konkurentsiamet.ee/et/vesi-soojus/vesi/hindade-kooskolastamine 3 Metoodika avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: https://www.konkurentsiamet.ee/et/vesi-soojus/vesi/hindade-kooskolastamine. Metoodikat rakendatakse veeteenuse hinnaotsuse tegemisel sarnaselt ja ühetaoliselt kõigi Konkurentsiameti regulatsiooni alla kuuluvate vee-ettevõtjate tegevuse analüüsimisel ning hinnaotsuse tegemisel ebavõrdse kohtlemise vältimiseks.

3 (25)

(osa tegevuskuludest ja investeeringud). Taotletavale hinnale ei ole PV-l õigust lisada käibemaksu, kuna temale ei laiene käibemaksuseaduse (KMS) § 24 nimetatud maksukohustuslase õigused ja kohustused. Kui PV staatus maksukohustuslasena muutub (mitte-käibemaksukohustuslasest käibemaksukohustuslaseks) on ettevõtja kohustatud esitama Konkurentsiametile taotluse uue hinnaotsuse tegemiseks, sest muutuvad veeteenuse hinna arvutamise aluseks olevad kulud (osa tegevuskuludest ja investeeringutest) ning PV-l tekib õigus ettevõtluse tarbeks kasutatava kauba või teenuse soetamisel makstud käibemaksu (sisendkäibemaks) maha arvamiseks (KMS § 24).

PV majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

3. Menetluse käik

13.06.2024 registreeriti Konkurentsiametis PV Hinnataotlus.

Kuna esitatud Hinnataotlus oli puudustega HMS § 15 lg 2 mõttes, ei olnud Konkurentsiametil võimalik alustada Hinnataotluse sisulist menetlemist. 03.07.2024 saatis Konkurentsiamet PVle e-kirja Hinnataotluses esinevate puuduste selgitamiseks ja kõrvaldamiseks.

23.07.2024 esitas PV Konkurentsiametile palve pikendada vastamise tähtaega kuni 31.07.2024.

12.08.2024 esitas PV vastused ameti 03.07.2024 esitatud puuduste kohta ning nendest tulenevalt korrigeeritud Hinnataotluse.

26.08.2024 edastatud kirjas teavitas Konkurentsiamet, et kuigi 12.08.2024 registreeritud Hinnataotluses esinevad jätkuvalt mõningad puudused, mida ameti hinnangul on võimalik kõrvaldada menetluse käigus, siis on Konkurentsiamet alustanud taotluse sisulist menetlemist. Lisaks esitati täpsustavad küsimused seoses omatarbevee ja veekao kogustega, tegevuskulude ja investeeringutega.

ÜVVKS § 58 lg 3 tulenevalt teeb Konkurentsiamet hinnaotsuse pärast nõuetekohase taotluse saamist. HMS § 35 lg 4 mõttest lähtuvalt on tähtaja kulgemise arvutamisel määravaks dokumendi registreerimise hetk ehk nõuetekohase taotluse registreerimise päev. HMS § 33 lg 2 alusel algab tähtaeg järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, mis on määravaks tähtaja kulgemisel. Seega ÜVVKS § 58 lg 3, HMS § 33 lg 2 ja HMS 35 lg 4 koosmõjust tulenevalt algab Hinnataotluse menetlemise tähtaja kulgemine nõuetekohase taotluse registreerimisele järgnevast päevast. Hinnataotluse menetlemise tähtaja kulgemine nõuetekohase taotluse registreerimisele järgnevast päevast ehk PV puhul alates 13.08.2024.

04.09.2024 toimus Konkurentsiameti ja PV esindajate kohtumine veeteenuse hinna komponentide ja hinna kujunemise küsimustes.

05.09.2024 saatis Konkurentsiamet PV-le küsimused seoses elektri tarbimisega.

06.09.2024 esitas PV vastused elektri tarbimiskoguste kohta.

11.09.2024 saatis Konkurentsiamet lisaküsimuse seoses elektri arvetel kajastuva päevatarbimise ja puhkepäeva tipuaja tarbimistega, millele PV saatis vastuse 12.09.2024.

12.09.2024 saatis Konkurentsiamet Maardu Linnavalitsusele järelepärimise arvamuse saamiseks PV Hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse kohta ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavale tulenevalt ÜVVKS § 58 lg 8.

4 (25)

27.09.2024 edastas Maardu Linnavalitsus Konkurentsiametile vastuse, mille kohaselt on PV Hinnataotluses kajastatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdkonna investeeringud aastatel 2018-2024 ei ole vastuolus Maardu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavaga.

01.10.2024 saatis Konkurentsiamet PV-le veeteenuse Hinnataotluse, lisaandmete ja saadud selgituste läbitöötamise järel tehtud ettepanekud Hinnataotluse korrigeerimiseks ning seisukoha elektrienergia hinna kujunemise kohta (Exceli tabeli kujul).

04.10.2024 esitas PV korrigeeritud Hinnataotluse, milles oli arvesse võetud Konkurentsiameti 01.10.2024 esitatud seisukohti ning korrigeeritud elektrienergia kulu.

ÜVVKS § 58 lg 9 tulenevalt peatus Hinnataotluse menetlemise tähtaeg perioodil 26.08.2024 – 06.09.2024, 11.09.2024 – 27.09.2024, 01.10.2024 – 04.10.2024 (kokku 30 päeva), sest puudusid Hinnataotluse menetlemiseks vajalikud selgitused ning kohaliku omavalitsuse arvamus Hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale.

Konkurentsiameti koduleheküljel avalikustatud „Hinnataotluse esitamise juhendi“2 p 4.1 näeb ette, et kui ettevõtja esitab veeteenuse hinna kooskõlastamiseks I poolaastal (01.01–30.06), täidetakse Küsimustiku veerg „hinna arvutus 12 kuu andmete alusel“ jooksva aasta andemetega. Hinnataotlust menetletakse jooksva aasta andmete alusel. Tulenevalt asjaolust, et PV esitas Hinnataotluse 13.06.2024 ehk 2024.a I poolaastal, teostab Konkurentsiamet veeteenuse hinna analüüsi 2024.a 12 kuu andmete ehk regulatsiooniperioodiks prognoositud andmete alusel.

Regulatsiooniperiood on 12-kuuline periood, mille kulud ja põhjendatud tulukus on aluseks veeteenuse hinna arvutamisel (Metoodika punkt 1.17). 12-kuuline periood on võetud hindade arvutamise aluseks selleks, et Konkurentsiametil oleks võimalik kontrollida ettevõtte poolt esitatud andmete õigsust (Konkurentsiametil on võimalik kontrollida Äriregistri teabesüsteemist5 ettevõtja majandusaasta aruandeid, s.t 12 kuu andmeid ning hinnata selle põhjal muuhulgas vee-ettevõtja poolt koostatud prognooside ning seeläbi ka veeteenuse hinna arvutamise aluseks olevate kulude, kapitalikulu ja tulukuse õigsust). 12-kuuline periood ei tähenda samas aga seda, et veeteenuse hinnad peaksid kehtima 12 kuud. 12 kuu prognoositavad kulud on hinna arvutamise aluseks. Kui ettevõtja leiab, et hinnamenetluse aluseks olnud kulud, kapitalikulu ja tulukus ei taga enam ÜVVKS § 50 lg 1 loetletut, siis võib ta esitada taotluse uue hinnaotsuse tegemiseks järgneva 12 kuu andmete alusel.

PV kehtiva ehk 04.01.2019 otsuse nr 9-3/2019-001 (edaspidi 2019 Otsus) ja 04.10.2024 Hinnataotluses esitatud veeteenuse hinna komponentide (tegevuskulud, kapitalikulu, tulukus ja müügikogused) võrdlus on esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 1).

Tabel 1 Veeteenuse hinna komponendid

rida Nimetus Ühik 2019 Otsus

Regulatsiooniperiood

1 Tegevuskulud (rida 2 + 3) € 27 118 35 657

2 Muutuvkulud € 4 368 6 608

2.1 Vee erikasutusõiguse tasu € 2949 3 035

2.2 Elektri kulu € 1419 3 573

2 https://www.konkurentsiamet.ee/hindade-kooskolastamine 5 https://ariregister.rik.ee/

5 (25)

3 Muud tegevuskulud € 22 750 29 050

rida Nimetus Ühik 2019 Otsus

Regulatsiooniperiood

4 Kapitalikulu € 862 411

5 Tulukus € 390 441

6 Lubatud müügitulu € 28 370 36 509

7 Järelevalvetasu € 0 73

8 Lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga (rida 6 + 7) € 28 370 36 582

9 Võetud joogivee müügikogus m3 29 881 30 500

10 Veeteenuse hind €/m3 0,95 1,20

Konkurentsiamet analüüsib PV ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse osutamise summaarseid kulusid ja tulukust, s.t taotletud tasu (tasu võetud joogivee eest) aluseks olevaid tegevuskulusid, kapitalikulu ja tulukust ning müügikoguseid (vt Tabel 1 veerg „Regulatsiooniperiood“). Konkurentsiamet on seisukohal, et PV poolt hinnaotsuse tegemiseks esitatud veeteenuse hind on põhjendatud üksnes juhul, kui selle kujunemise alused vastavad ÜVVKS §-s 50 toodud nõuetele.

Alljärgnevalt esitab Konkurentsiamet seisukohad PV poolt taotletud veeteenuse hinna kujunemise aluseks olevate kulude kohta hinnakomponentide lõikes võttes arvesse ettevõtja poolt esitatud andmeid ja menetluse käigus saadud selgitusi.

4. Taotleja üldiseloomustus

PV osutab veeteenust Muuga aedlinnas Altmetsa tee, Pirnipuu puiestee, Õunapuu puiestee ja Viljapuu puiestee vahel.

PV kehtiv tasu võetud joogivee eest on kooskõlastatud Konkurentsiameti 04.01.2019 otsusega nr 9-3/2019-001. Alljärgnevalt on esitatud ülevaate PV kehtivast ning taotletud hinnast (vt Tabel 2).

Tabel 2 Kehtivad ja taotletavad veeteenuse hinnad

rida Nimetus Ühik Kehtiv hind

Taotletav hind

Muutus %

1 Tasu võetud joogivee eest €/m³ 0,95 1,20 26,3

Hinnataotluse kohaselt on hinna muutuse peamiseks põhjuseks teenuse osutamiseks vajalike kulude suurenemine.

Järgnevas tabelis (vt Tabel 3) on kajastatud PV ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi ja veeteenust iseloomustavad üldised näitajad aastatel 2021 – 2023 ning regulatsiooniperioodil.

Tabel 3 Üldiseloomustus

rida Üldandmed Ühik 2021 2022 2023 Regulat- siooni- periood

1 Ammutatud vee kogus m3 30 248 29 646 30 669 30 550

6 (25)

2 Võetud joogivee müügikogus m3 30 198 29 596 30 619 30 500

3 Võetud joogivee tarbijate arv tk 428 434 435 438

4 Ühisveevärgi torustiku pikkus km 20 20 20 20

rida Üldandmed Ühik 2021 2022 2023 Regulat- siooni- periood

5 Puurkaevude arv tk 1 1 1 1

6 Veeteenuse töötajate arv in 2 2 2 1,8

Vaadeldaval perioodil on PV kasutatavate veeteenuse objektide arv olnud muutumatu – nii torustike pikkus (20 km) kui puurkaevude arv (1 tk) ei ole perioodil 2021 – 2023 ning regulatsiooniperioodil muutnud.

5. Müügikogused ja veekadu

5.1. Müügikogused

Müügikogusele hinnangu andmine on oluline, kuna veeteenuse hind saadakse vastava veeteenuse lubatud müügitulu jagamisel müügikogusega. Mida väiksem on müügikogus, seda suuremaks kujuneb veeteenuse hind.

Kaalutlustes, kas ettevõtja poolt esitatud ning veeteenuse hinna kujunemise aluseks olevad müügikogused on põhjendatud, tugineb Konkurentsiamet ÜVVKS § 50 lg 2, mille kohaselt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna arvutamisel võetakse aluseks viimase kolme kalendriaasta aritmeetiline keskmine müügikogus ning prognoositavad muutused tarbimises ning vajaduse korral tehakse müügikoguse leidmiseks analüüs. Lisaks tugineb Konkurentsiamet Metoodika punktile 4.1, millest lähtuvalt kasutatakse müügikoguse analüüsimisel alljärgnevaid meetodeid: 1) müügikoguse dünaamika (sh eelmiste perioodide müügikogused, majandusprognoosid, pikaajalises arengukavas prognoositav veetarbimine, jm näitajad); 2) tarbijate arvu dünaamika ja prognoos.

5.1.1. Võetud joogivee müügikogus

PV Hinnataotluses prognoositud võetud joogivee müügikogus 30 500 m3

PV on prognoosinud regulatsiooniperioodil tarbijatele osutatava võetud joogivee teenuse müügikoguseks 30 500 m3.

Konkurentsiameti seisukoht võetud joogivee müügikoguse 30 500 m3 kohta

Konkurentsiamet koostas ettevõtja poolt esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 4), kus on kajastatud PV võetud joogivee tarbijate arvud ja müügikogused aastatel 2021-2023 ning regulatsiooniperioodil.

Tabel 4 Võetud joogivee tarbijate arv ja müügikogus

rida Võetud joogivee

müügikogus Ühik 2021 2022 2023

Regulatsiooniperiood

7 (25)

1 Võetud joogivee müügikogus m3 30 198

29 596

30 619

30 500

2 Koguse muutus % x -2,0 3,5 -0,4

3 Võetud joogivee abonentide arv

tk 428 434 435 438

4 Abonentide arvu muutus tk x 6 1 3

5 Ühe abonendi keskmine tarbimine

m3/tk 70,56 68,19 70,39 69,63

rida Võetud joogivee

müügikogus Ühik 2021 2022 2023

Regulatsiooniperiood

6 Muutus % x -3,35 3,22 -1,07

Joogivee teenuse kliente (abonente) oli 2021.a-l 428 tükki. Aastatel 2022-2023 lisandus kokku 7 uut abonenti ja abonentide koguarvuks kujunes 435 tükki (vt Tabel 4 rida 3 ja 4). Regulatsiooniperioodiks on prognoositud lisanduma 3 uut abonenti ehk joogivee teenuse abonentide arvuks on 438 tükki. Hinnataotluse kohaselt ei ole vaadeldavatel aastatel uusi joogivee teenusega liitumise võimalusi rajatud, kuid abonente saab lisanduda varem rajatud liitumisvõimalustele.

Võetud joogivee müügikogus oli 2021.a-l 30 198 m3, vähenedes 2022.a-l 29 596 m3-ni ja tõusis 2023.a-l tasemele 30 619 m3 (vt Tabel 4 rida 1). Regulatsiooniperioodiks on PV prognoosinud võetud joogivee müügikoguseks 30 500 m3 ehk müügikoguse vähenemist 0,4% võrreldes 2023.a-ga (vt Tabel 4 read 1 ja 2 veerud „2023“ ja „Regulatsiooniperiood“).

ÜVVKS § 50 lg 2 kohaselt võetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna arvutamisel aluseks viimase kolme kalendriaasta aritmeetiline keskmine müügikogus ning prognoositavad muutused tarbimises. Aastate 2021-2023 keskmiseks müügikoguseks on 30 138 m3 ((30 198 + 29 596 + 30619) / 3 = 30 138). Kuna vaadeldaval perioodil on veeteenust tarbivaid abonente pidevalt lisandunud, siis kasutas Konkurentsiamet ühe abonendi keskmist tarbimist, mis aastatel 2021-2023 muutus vahemikus 68,19 – 70,56 m3 abonendi kohta. Viimase kolme aasta keskmiseks ühe abonendi veetarbimiseks on 69,71 m3. PV poolt regulatsiooniperioodiks prognoositud andmete alusel kujuneb ühe abonendi keskmiseks tarbimiseks 69,63 m3, mis on sisuliselt võrdne viimase kolme aasta keskmise näitajaga.

Konkurentsiamet loeb põhjendatuks PV poolt prognoositud võetud joogivee müügikoguse 30 500 m3, kuna arvesse on võetud lisanduvaid abonente ja ühe abonendi keskmine tarbimine on sisuliselt võrdne eelnevate aastate keskmise näitajaga.

5.2. Omatarbevesi ja veekadu

Veekadu leitakse ammutatud vee koguse, omatarbevee koguse ning müüdud vee koguse vahena (ammutatud vee kogus lahutada omatarbevee kogus lahutada müüdud vee kogus). Veekadu iseloomustab muuhulgas ka veetorustiku tehnilist seisundit. Sellesse kategooriasse kuuluvad veelekked ja veemõõtjate ebatäpsusest tulenevad vahed. Olulise tähtsusega veekao tekkimisel on ehitatud torustiku vanus, ehituskvaliteet ja materjal.

Omatarbevee hulka loeb Konkurentsiamet vee kogust, mida kasutatakse vee-ettevõtja poolt kaasnevate hooldustööde läbiviimisel, samuti plaanilisi ja mitteplaanilisi veevõtte

8 (25)

ühisveevärgist, mis on mõõdetavad ja mida ei lülitata veekao hulka. Omatarbevee kogust ei arvestata müüdud vee koguse hulka.

Veekaole hinnangu andmine on oluline, sest see mõjutab:

1) elektrienergia kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem kulub elektrienergiat vee pumpamiseks ja joogivee puhastamiseks);

2) kemikaalide kulu (mida väiksem on veekadu, seda väiksem on kemikaalide kulu, juhul kui vee töötlemisel kemikaale kasutatakse);

3) keskkonnatasude kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem tuleb maksta vee erikasutusõiguse tasu).

PV Hinnataotluses prognoositud omatarbevee ja veekao maht summas 50 m3

PV on prognoosinud regulatsiooniperioodil omatarbevee ja veekao mahu summaks 50 m3, mis moodustab 0,2% ammutatud veest.

Konkurentsiameti seisukoht omatarbevee ja veekao mahu summa 50 m3 kohta

Ülevaate saamiseks omatarbevee ja veekadude muutuse kohta ajas, koostas Konkurentsiamet ettevõtja poolt esitatud andmete alusel alljärgneva tabeli (vt Tabel 5).

Tabel 5 Omatarbevesi ja veekadu

Rida Omatarbevesi ja veekadu Ühik 2021 2022 2023 Regulatsiooniperiood

1 Ammutatud vee kogus m³ 30 248 29 646 30 669 30 550

2 Omatarbevee ja veekao summa m³ 50 50 50 50

3 Omatarbevee ja veekao osakaal ammutatud veest % 0,2 0,2 0,2 0,2

4 Võetud joogivee müügikogus m³ 30 198 29 596

30 619 30 500

5 Omatarbevee ja veekao osakaal müüdud vee mahust % 0,2 0,2 0,2 0,2

Regulatsiooniperioodil on PV prognoosinud arvestuslikuks omatarbevee ja veekao mahuks kokku 50 m3. PV selgituste kohaselt kasutab ta omatarbevett veepumplas filtrite läbipesuks. Prognoositud omatarbevee ja veekao osakaal müüdud vee mahust on 0,2% (50 / 30 500 × 100 = 0,2). Väga madalat omatarbevee ja veekao osakaalu saab selgitada torustike hea seisukorraga.

Konkurentsiamet peab põhjendatuks ettevõtja poolt regulatsiooniperioodiks prognoositud omatarbevee ja veekao mahtu kokku 50 m3 ehk 0,2% vee müügimahust, kuna see on eelnevate aastatega samal tasemel.

6. Veeteenuse hinda lülitatavad tegevuskulud

ÜVVKS § 50 lg 1 ning sellega kooskõlas oleva Metoodika järgi on veeteenuse hindade arvutamise aluseks lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil, mille moodustavad veeteenuse

9 (25)

tegevuskulud, kapitalikulu ja põhjendatud tulukus. ÜVVKS § 52 lg 1 kohaselt peavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda arvatavad kulud olema põhjendatud, lähtuma tõhususest ning võimaldama vee-ettevõtjal täita seaduses sätestatud ülesandeid. ÜVVKS § 52 lg 3 alusel ei arvata veeteenuse hinda järgmiseid kulusid:

1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; 2) sponsorlus, kingitused ja annetused; 3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusega mitteseotud kulud; 4) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahvid ning muud rahalised kohustused, mis on

tingitud ettevõtja kohustuse rikkumisest; 5) finantskulud; 6) dividendide tulumaksu kulu; 7) muud kulud, mis ei ole vajalikud ettevõtjale seadusega pandud kohustuste täitmiseks.

Metoodikast lähtuvalt jagunevad tegevuskulud:

1) muutuvkulud ehk kulud, mis sõltuvad olulises osas müügikoguse muutumisest (näiteks vee erikasutusõiguse tasu, saastetasu, teiselt vee-ettevõtjalt ostetud veeteenuse kulu, elektri kulu jms);

2) muud tegevuskulud ehk kulud, mis ei sisalda muutuv- ja finantskulusid ning põhivara kulumit.

Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu Hinnataotluses esitatud tegevuskulude kohta.

6.1. Muutuvkulud

Metoodika p 5 kohaselt on muutuvkulud olulises osas sõltuvad müügikoguse muutumisest. Muutuvkulud võivad sisaldada mittekontrollitavatel tasudel põhinevaid kulusid (edaspidi mittekontrollitavad kulud).

Mittekontrollitavad kulud ei ole mõjutatavad ettevõtja majandustegevuse kaudu, vaid sõltuvad ettevõtja-välistest teguritest (eelkõige seadusandlusest). Mittekontrollitaval tasul/ tasumääral põhinevad tegevuskuludest näiteks vee erikasutusõiguse tasu (vee erikasutusõiguse tasumäär), saastetasu (keskkonda heidetavate saasteainete tasumäärad) ja teiselt vee-ettevõtjalt ostetava teenuse tasu ning osaliselt ka elektrienergia kulu (elektrienergia hinnas sisalduv võrgutasu, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi hinnakomponent).

Metoodika punktide 5.1-5.4 kohaselt lülitatakse täielikult veeteenuse hinda mittekontrollitavad tasud/ tasumäärad, kuid ettevõtja peab põhjendama vastavate määrade, tasudega maksustatavaid koguseid (nt ammutatava vee kogused, saastekogused, elektrienergia tarbimine jm).

PV-l on muutuvkuludeks vee erikasutusõiguse tasu (vee erikasutusõiguse tasumäär) ja elektri kulu (sh võrgutasu, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi komponent).

PV Hinnataotluses prognoositud muutuvkulud 6 608 €

PV on Hinnataotluse kohaselt prognoosinud veeteenuse hinda lülitatavaks vee erikasutusõiguse tasuks 3 035 € ja elektri kuluks 3 573 € ehk muutuvkulud kokku 6 608 €.

10 (25)

Konkurentsiameti seisukoht muutuvkulude 6 608 € kohta

Järgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu PV poolt veeteenuse hinda lülitatavatele muutuvkulude kulukomponentide lõikes.

6.1.1. Vee erikasutusõiguse tasu

Keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) § 10 lg 1 kohaselt makstakse vee erikasutusõiguse tasu õiguse eest võtta veekogust või põhjaveekihist vett erikasutuse korras. Vee erikasutusõiguse tasu kujuneb prognoositud ammutatud vee kogusele KeTS § 10 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.11.2014 määruse nr 169 „Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist“ lisas osundatud vee erikasutusõiguse tasumäärade rakendamisel.

Metoodika p 5.2 kohaselt võetakse vee erikasutusõiguse tasumäärad täielikult arvesse vee erikasutusõiguse tasu arvutamisel, küll aga peab ettevõtja põhjendama vee erikasutusõiguse tasumääradega maksustatavaid vee koguseid.

PV Hinnataotluses prognoositud vee erikasutusõiguse tasu 3 035 €

Hinnataotluse kohaselt soovib PV veeteenuse hinda lülitada vee erikasutusõiguse tasu summas 3035 €.

Konkurentsiameti seisukoht vee erikasutusõiguse tasu 3 035 € kohta

Keskkonnaloa nr L.VV/325984 kohaselt on PV-l õigus ammutada vett kambrium-vendi põhjaveekihist maksimaalselt 32 800 m3 aastas.

Hinnataotluse kohaselt prognoosib PV ammutatava vee koguseks regulatsiooniperioodil 30 550 m3.

Ammutatud vee kogus on otseselt arvutatav võetud joogivee müügikogusest, omatarbevee ja veekao kogusest ehk ammutatud vee kogus = võetud joogivee müügikogus + omatarbevee kogus + veekadu.

Tulenevalt Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud võetud joogivee müügikogusest 30 500 m3 (vt otsuse p 5.1.1) ning omatarbevee ja veekao mahu summast 50 m3 (vt otsuse p 5.2) kujuneb põhjendatud ammutatud vee koguseks 30 550 m³ (30 500 + 50 = 30 550).

Vabariigi Valitsuse 17.11.2014 määruse nr 169 „Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist“ lisa kohaselt on 2024.a.-l vee erikasutusõiguse tasumäär vee ammutamisel kambriumi-vendi põhjaveekihist 99,34 €/tuh m3.

Rakendades ammutatava vee kogusele 30 550 m3 vee erikasutusõiguse tasumäära 99,34 €/tuh m3, kujuneb PV vee erikasutusõiguse tasuks kokku 3 035 € (30 550 × 99,34 / 1000 = 3 035), mis vastab Hinnataotluses prognoositud vee erikasutusõiguse tasule ja on ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2 tulenevalt põhjendatud lülitada regulatsiooniperioodil veeteenuse hinda.

6.1.2 Elektri kulu

11 (25)

PV Hinnataotluses prognoositud veeteenuse elektri kulu 3 573 €

Hinnataotluses prognoosib PV regulatsiooniperioodil veeteenuse osutamisel tarbitavaks elektrienergia koguseks 16 076 kWh ja elektri kuluks 3 573 €.

Konkurentsiameti seisukoht elektri kulu 3 573 € kohta

Elektri kulu kujuneb elektrikoguse korrutamisel elektrienergia hinna, võrguteenuse hinna, elektriaktsiisi ning taastuvenergia tasu summaga, mistõttu annab Konkurentsiamet alljärgnevalt kõikidele eelnimetatud elektri kulu arvutamise aluseks olevatele komponentidele hinnangu eraldiseisvalt.

Elektrienergia kogus

PV kasutab veeteenuse osutamisel elektrienergiat joogivee pumpamiseks ja töötluseks. Konkurentsiamet koostas PV poolt esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 6) veeteenuse osutamisel tarbitud elektrienergia koguste ja kulu kohta.

Tabel 6 Veeteenuse elektritarbimine ja kulu

rida Elektri tarbimine ja kulu Ühik 2021 2022 2023 Regulatsiooniperiood

1 Elektrienergia tarbimine kWh 19 947 16 639 13 393 16 076

2 Muutus võrreldes eelmise aastaga % x -16,6 -19,5 20,0

3 Ammutatud vee kogus m3 30 248 29 646 30 669 30 550

4

Elektrienergia erikulu ammutatud vee koguse kohta (rida 1 / rida 3) kWh/m3 0,66 0,56 0,44 0,53

5 Elektri keskmine hind senti/kWh 16,30 29,11 21,49 22,22 Tabeli andmete kohaselt vähenes veeteenusel kasutatud elektrienergia kogus aastatel 2021 – 2023 tasemelt 19 947 kWh tasemele 13 393 kWh (vt Tabel 6 rida 1). Regulatsiooniperioodiks on PV prognoosinud veeteenusel tarbitavaks elektrienergia koguseks 16 076 kWh, mis 20,0% suurem võrreldes eelneva aastaga (vt Tabel 6 rida 2).

Veeteenusel tarbitav elektrienergia kogus sõltub oluliselt käideldava vee kogusest. Seega hinnangu andmiseks veeteenusega seotud elektrienergia kogusele, arvutas Konkurentsiamet elektrienergia erikulu (elektrienergia kogus jagatud ammutatud vee kogusega).

PV elektrienergia erikulu oli 2021.a-l 0,66 kWh/m3 ja langes 2023.a-ks tasemele 0,44 kWh/m3 (vt Tabel 6 rida 4). Regulatsiooniperioodiks prognoosib PV elektrienergia erikulu tasemele 0,53 kWh/m3, mis on madalam varasema kolme aasta keskmisest erikulust 0,55 kWh/m3 ((0,66 + 0,56 + 0,44)/3 = 0,55).

Kuna PV poolt prognoositud andmetel kujunev elektrienergia erikulu 0,53 kWh/m3 on madalam viimase kolme aasta keskmisest elektrienergia erikulust, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks veeteenusega seotud elektrienergia erikulu 0,53 kWh/m3.

12 (25)

Lähtudes Konkurentsiameti poolt käesoleva otsuse p-s 6.1.1 põhjendatuks loetud ammutatava vee kogusest 30 550 m3 ja käesolevas punktis põhjendatuks loetud elektrienergia erikulust 0,53 kWh/m3, kujuneb põhjendatud veeteenusel tarbitavaks elektrienergia koguseks 16 076 kWh (30 550 × 0,53 = 16 0763).

Elektrienergia hind

PV ostab elektrienergiat AS-iga Eesti Energia sõlmitud tähtajatu lepingu alusel, algusega 23.03.2023. Sõlmitud lepingu kohaselt on elektrienergia hinnaks börsihind + müüja marginaal 0,850 senti/kWh (käibemaksuta).

Börsihinnaga pakettide puhul kasutab Konkurentsiamet NordPool 4 elektribörsi Eesti hinnapiirkonna viimase 12 kuu elektrienergia keskmist päev ette börsihinda, mis perioodil september 2023 kuni august 2024 oli 91,51 €/MWh ehk 9,151 senti/kWh (vt Tabel 7).

Tabel 7 Elektrienergia keskmised börsihinnad

Rida Nord Pool Eesti hinnapiirkonna 12 kuu

elektrienergia keskmised hinnad €/MWh senti/kWh

1 2023 - September 113,46 11,346

2 2023 - Oktoober 87,37 8,737

3 2023 - November 105,20 10,520

4 2023 - Detsember 89,00 8,900

5 2024 - Jaanuar 126,48 12,648

6 2024 – Veebruar 75,52 7,552

7 2024 – Märts 68,26 6,826

8 2024 – Aprill 60,39 6,039

9 2024 – Mai 75,85 7,585

10 2024 - Juuni 91,64 9,164

11 2024 – Juuli 97,97 9,797

12 2024 – August 106,95 10,695

13 12 kuu keskmine hind 91,51 9,151

14 Lepinguline marginaal 8,50 0,850

15 Elektrienergia hind koos marginaaliga

(rida 13 + rida 14) 100,01 10,001

16 Elektrienergia hind käibemaksuga 122,01 12,20 PV on arvutanud Hinnataotluses prognoositava elektrienergia hinna perioodi september 2023 kuni august 2024 keskmise börsihinna alusel, mis on 91,51 €/MWh ehk 9,151 senti/kWh, millele lisandub marginaal 8,50 €/MWh ehk 0,85 senti/kWh. Seega kujuneb kokku Eesti Energia AS-ilt ostetava elektrienergia prognoositavaks hinnaks 10,001 senti/kWh: prognoositav börsihind 9,151 senti/kWh + marginaal 0,85 senti/kWh = 10,001 senti/kWh ilma käibemaksuta

3 Ametile on erikulu kohta teada andmed käesolevas otsuses näidatust suurema täpsusega (kajastatud Exceli tabelites). Arvutuste tegemisel lähtub amet Exceli tabelis kajastatud täpsematest andmetest. 4 https://data.nordpoolgroup.com/auction/day-ahead/prices?deliveryDate=2024- 0101&currency=EUR&aggregation=Monthly&deliveryAreas=EE

13 (25)

(vt Tabel 7 rida 15). Lisades elektrienergia hinnale käibemaksu, kujuneb keskmiseks hinnaks 12,20 senti/kWh (10,001 × 1,22 = 12,20).

Eeltoodust tulenevalt aktsepteerib Konkurentsiamet regulatsiooniperioodi elektrienergia kulu kujundamisel elektrienergia hinda (elektrienergia keskmine börsihind koos müügimarginaaliga) 100,01 €/MWh ehk 10,001 senti/kWh ja koos käibemaksuga 122,01 €/MWh ehk 12,20 senti/kWh.

ÜVVKS § 50 lg 1 kohaselt peab veeteenuse hind olema kulupõhine. Seega peab ettevõtja elektri börsihindade suurte kõikumiste tingimustes jälgima elektrienergia ostuhinna/-kulu kujunemist ja selle mõju veeteenuse hinnale. Elektrienergia börsihindade stabiliseerumisel käesolevas otsuses kasutatust madalamal tasemel on ettevõtja kohustatud viivitamatult esitama taotluse veeteenuse hinna alandamiseks hinda lülitatava elektrienergia kulu vähenemise tõttu, võttes muuhulgas arvesse ÜVVKS § 57 lg 3 sätestatut.

Võrguteenuse hind5

PV ostab elektri võrguteenust jaotusvõrgu ettevõtjalt Elektrilevi OÜ paketiga Võrk5 (50 amprit) Konkurentsiameti poolt 28.06.2024 otsusega nr 7-3/2024-033 määratud hindadega.

Konkurentsiamet peab põhjendatuks veeteenuse elektri kulu arvutamisel Elektrilevi OÜ hinnapakettidele vastavate ja Konkurentsiameti otsusega kooskõlastatud võrguteenuse tasude rakendamise tulemusena kujunenud kaalutud keskmist võrguteenuse tasu 8,562 senti/kWh (koos käibemaksuga).

Elektriaktsiis ja taastuvenergia tasu6(koos käibemaksuga)

Lähtuvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 66 lg 12 sätestatust lisandub elektrienergia hinnale elektriaktsiis 0,180 senti/kWh (ilma käibemaksuta 0,145 senti/kWh) ning lähtuvalt elektrituruseaduse § 592 lg 1 taastuvenergia tasu 1,28 senti/kWh 7 (ilma käibemaksuta 1,05 senti/kWh).

Elektri kulu kujunemine (koos käibemaksuga)

Elektri kulu kokku kujuneb elektrikoguste korrutamisel elektrienergia hinna, võrguteenuse hinna, elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu summaga.

Konkurentsiamet peab põhjendatuks veeteenusel tarbitud elektri kaalutud keskmist hinda 22,22 senti/kWh (12,20 + 8,562 + 0,180 + 1,28 = 22,22).

Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud veeteenusel tarbitavast elektrienergia kogusest 16 076 kWh ja kaalutud keskmisest elektri hinnast 22,22 senti/kWh tulenevalt kujuneb veeteenuse elektri kuluks 3 573 € (16 076 × 22,22 / 100 = 3 573).

5 Elektri hinnas sisalduv võrgutasu komponent on ettevõtja jaoks mittekontrollitaval tasul põhinev kulu (vt otsuse p 6.1) 6 Elektri hinnas sisalduv aktsiisi ja taastuvenergia tasu komponent on ettevõtja jaoks mittekontrollitaval tasul põhinev kulu (vt otsuse p 6.1) 7 https://elering.ee/taastuvenergia-tasu

14 (25)

Konkurentsiamet peab ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2 alusel põhjendatuks lülitada taotletavasse veeteenuse hinda elektri kulu 3 573 €, kuna see on kujunenud põhjendatuks loetud elektrienergia koguse ja kaalutud keskmise elektri hinna alusel.

6.2. Muud tegevuskulud

Kaalutlusi, kas veeteenuse hinda lülitatud kontrollitavad kulud on ÜVVKS § 52 lg 1 ja ÜVVKS § 50 lg 1 ja 2 alusel põhjendatud, teostab Konkurentsiamet tuginedes Metoodika p 6.

Muude tegevuskuludena defineerib Konkurentsiamet vastavalt Metoodika p 6.2 kulusid, mis ei sisalda muutuv- ja finantskulusid ning põhivara kulumit ning mida ettevõtja saab mõjutada oma efektiivsema majandustegevuse kaudu. Muud tegevuskulud võivad sisaldada mittekontrollitaval tasul/ tasumääral põhinevaid kulusid (nt maamaks, riigilõivud, raskeveokimaks jm).

Vastavalt Metoodika p 6.3 arvestatakse muude tegevuskulude hulka üldjuhul järgmised põhjendatud kulud:

1) ettevõtja poolt teostatavad hooldus- ja remondikulud; 2) sisse ostetavate tööde ja teenuste kulud; 3) transpordikulud; 4) infotehnoloogia ja sidekulud; 5) tööjõukulud (koos maksudega); 6) muud kulud, mis tuleb taotluses loetleda ja põhjendada.

ÜVVKS § 52 lg 2 ja Metoodika p 6.4 kohaselt lähtutakse põhjendatud tegevuskulude hindamisel järgmisest:

1)  kulude dünaamika ajas ja selle võrdlus tarbijahinnaindeksi8 (edaspidi THI) dünaamikaga; 2)  kulukomponentide põhjendatuse analüüs, sealhulgas eksperdihinnangud; 3)  vee-ettevõtja kulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlus teiste

sarnaste vee-ettevõtjate kuludega. ÜVVKS § 52 lg 3 p 1 ja Metoodika p 6.8 kohaselt ei lülitata veeteenuse hinda: 1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; 2) sponsorlus, kingitused ja annetused; 3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusega mitteseotud kulud; 4) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahvid ning muud rahalised kohustused, mis on

tingitud ettevõtja kohustuse rikkumisest; 5) finantskulud; 6) dividendide tulumaksu kulu; 7) muud kulud, mis ei ole vajalikud ettevõtjale seadusega pandud kohustuste täitmiseks.

Eelnevalt on Konkurentsiamet otsuse p-s 6.1 andnud hinnangu muutuvkuludele. Järgnevalt analüüsib Konkurentsiamet muid tegevuskulusid.

8 THI väljendab üldises majanduskeskkonnas aset leidva kulude kasvu dünaamikat, mis avaldub lõpptulemusena keskmise tarbija ostukorvi hinna muutuses.

15 (25)

PV Hinnataotluses prognoositud muud tegevuskulud 29 050 €

Hinnataotluses esitatud andmete kohaselt on PV veeteenuse hinda lülitatavateks muudeks tegevuskuludeks prognoosinud 29 050 €.

Konkurentsiameti seisukoht muude tegevuskulude 29 050 € kohta

PV on Hinnataotluses prognoosinud määratavas veeteenuse hinnas kajastuvateks muudeks tegevuskuludeks kokku 29 050 €. Konkurentsiamet koostas ettevõtja esitatud andmete alusel veeteenuse hinda lülitatud muude tegevuskulude kohta tabeli (vt Tabel 8), kus ei kajastu muule tegevusele eristatud kulu.

Tabel 8 Muud tegevuskulud veeteenuse hinnas

rida Muud tegevuskulud ühik

2019 Otsus

2021 2022 2023 Regulatsiooniperiood

1 Muud tegevuskulud kokku € 22 750 34

571 37 147

31 645

29 050

2 muutus võrreldes eelneva aastaga

% 7,5 -14,8 -8,2

3 Veeteenuse müügikogus m3 29 881 30

198 29 596

30 619

30 500

4 Muude tegevuskulude erikulu €/m3

0,76 1,14 1,26 1,03 0,95

5 THI muutus % 4,6 19,4 9,2 3,8 * Statistikaameti9 andmetel oli THI muutus 2021.a-l 4,6%, 2022.a-l 19,4% ja 2023.a-l 9,2%. Rahandusministeeriumi 2024.a suvise majandusprognoosi10 kohaselt on THI muutuseks prognoositud 2024.a-l 3,8%. THI muutus 2023.a-l 9,2% tähendab, et 2022.a hinnad on 2023.a-ks kasvanud 9,2% võrra. Eelnevast tabelist nähtub, et Konkurentsiamet pidas 2019 Otsuses (04.01.2019 nr 9-3/2019001) põhjendatuks muid tegevuskulusid summas 22 750 € (vt Tabel 8 rida 1 veerg „2019 Otsus“).

Tabelis nähtub, et aastatel 2021 – 2023 olid tegevuskulud vahemikus 31 645 – 37 147 € (vt Tabel 8 rida 1 veerud 2021 - 2023). Regulatsiooniperioodi muude tegevuskulude summaks prognoosib ettevõtja 29 050 €, mis on 8,2% madalam eelneva aasta näitajast (vt Tabel 8 veerg „Regulatsiooniperiood“ read 1 ja 2).

Konkurentsiameti 2019 Otsusega võrreldes on PV regulatsiooniperioodiks prognoosinud muude tegevuskulude kasvu 27,7 % (29 050 / 22 750 × 100 - 100 = 27,7; vt Tabel 8 rida 1 veerud „2019 Otsus“ ja „Regulatsiooniperiood“). Perioodil 2019 – 2023 ning regulatsiooniperioodil on THI suurenenud ja prognoositud suurenema 45,4 % võrra [(100+2,3)/100×(100+0,4)/100×(100+4,6)/100×(100+19,4)/100×(100+9,2)/100×(100+3,8)/10 0×100-100 = 45,4].

9 Avaldatud https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__hinnad/IA001 10 Avaldatud 04.04.2024, https://fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/majandus-

jarahandusprognoosid/rahandusministeeriumi-majandusprognoos

16 (25)

PV prognoositud muude tegevuskulude kasv (27,7%) regulatsiooniperioodil on väiksem sama perioodi THI-d ehk hindade kallinemist kajastava kokkuvõtva indeksi muutust (45,4%) arvesse võttes.

Võttes arvesse, et PV muude tegevuskulude kasv aastatel 2019-2023 ja regulatsiooniperioodil ei ületa sama perioodi THI ehk hindade kallinemist kajastava kokkuvõtva indeksi muutust, peab Konkurentsiamet põhjendatuks lülitada veeteenuse hinda muud tegevuskulud summas 29 050 €.

7. Investeeringud

ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 tulenevalt peab veeteenuse hind katma investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse tagamiseks ja ÜVVKS § 50 lg 1 p 4 tulenevalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute tegemise (välja arvatud tagastamatu abina saadud investeeringud ja ÜVVKS § 20 lõike 3 alusel liitumistasude eest tehtud investeeringud), mistõttu on oluline hinnata investeeringute põhjendatust veeteenuse hinnas. Vastavalt ÜVVKS § 58 lg 8 küsib Konkurentsiamet kohaliku omavalitsuse üksuselt arvamust Hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on läbi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava tagada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni jätkusuutlikkus. Kohalik omavalitsus kinnitades vee-ettevõtja poolt prognoositud investeeringute vastavust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale kindlustab, et investeeringute lülitamisega veeteenuse hinda on tagatud ka ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 ja 4 täitmine.

PV Hinnataotluses kajastatud veeteenuse hinda lülitatavad ehk ettevõtja omavahenditest aastatel 2018-2023 ja regulatsiooniperioodil teostatud ja teostatavad investeeringud on esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 9):

Tabel 9 Investeeringud Rida Investeering ühik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Veeteenuse investeeringud

1. Veevarustuse teenus

1.1 Pumpla parendus € 3 486 1.2 Investeering trassidesse (ringistamine) € 1 500 Veeteenuse hinda lülitatavad investeeringud € 0 0 3 486 0 0 0 1 500

12.09.2024 saatis Konkurentsiamet Maardu Linnavalitsusele järelepärimise arvamuse saamiseks PV Hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse kohta kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale tulenevalt ÜVVKS § 58 lg 8.

27.09.2024 Maardu Linnavalitsuselt saabunud vastuse kohaselt ei ole PV Hinnataotluses kajastatud investeeringud aastatel 2018-2023 ja regulatsiooniperioodil kajastatud Maardu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavas, kuid selgitas, et antud investeeringud ei ole ÜVK arengukavaga vastuolus.

Konkurentsiameti hinnangul on tehtud ja planeeritud investeeringud vajalikud veevarustuse kui elutähtsa teenuse jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse tagamiseks.

17 (25)

Tulenevalt elutähtsa teenuse jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse tagamise vajadusest, ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 ja 4 ning kohaliku omavalitsuse kinnitusest, et Hinnataotluses kajastatud investeeringud ei ole vastuolus Maardu linnas kehtiva ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavaga, loeb Konkurentsiamet põhjendatuks veeteenuse hinnas PV aastatel 2018-2023 ja regulatsiooniperioodil omavahendite ja kohustuste arvelt teostatud/ teostatavad investeeringud summas 4 986 € (3 486 + 1 500 = 4 986 €).

8. Reguleeritava vara, kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse arvestus

Reguleeritav vara ja kapitalikulu

ÜVVKS § 54 lg 1 ja lg 2 kohaselt lähtutakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda lülitatava põhivara kulumi arvutamisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtusest ning kuluminormist, mis vastab põhivara kasulikule tehnilisele elueale.

Metoodika p 7.4 kohaselt on reguleeritava vara (ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajaliku põhivara) määramine vajalik kapitalikulu (nimetatud ka põhivara kulumi) ja põhjendatud tulukuse arvutamiseks. Metoodika p 7.7 järgi arvestatakse teistele veeettevõtjatele tasutud liitumistasud reguleeritava vara hulka.

ÜVVKS § 53 lg 1 ja Metoodika p 7.2 järgi ei arvestata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse põhivara hulka järgmist:

1) pikaajalised finantsinvesteeringud; 2) immateriaalne põhivara, välja arvatud arvutitarkvara ja litsentsid, mis on vajalikud

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks; 3) liitumistasudest soetatud põhivara; 4) põhivara, mida vee-ettevõtja ei kasuta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks; 5) tagastamatu abiga soetatud põhivara, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud

erisusi.

Metoodika p 7.14 järgi kasutatakse reguleeritava vara väärtuse leidmisel põhivara bilansilist jääkmaksumust regulatsiooniperioodi lõpus. Kapitalikulu leidmisel kasutatakse raamatupidamises kajastuvat kulumit reguleeritavale varale.

Metoodika p 7.12 tulenevalt arvutatakse reguleeritav vara regulatsiooniperioodil alljärgnevalt:

RV = RVr + KK, kus:

RV - reguleeritav vara;

RVr - reguleeritava põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus; KK - käibekapital. ÜVVKS § 55 kohaselt on käibekapital viis protsenti viimase kolme kalendriaasta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse käibe aritmeetilisest keskmisest.

ÜVVKS § 50 lg 1 p 4 kohaselt kujundatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind selliselt, et vee-ettevõtjal on tagatud  ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava

18 (25)

kohaste investeeringute tegemine, välja arvatud tagastamatu abina saadud investeeringud ja ÜVVKS § 20 lõike 3 alusel liitumistasude eest tehtud investeeringud.

ÜVVKS § 50 lg 1 p 5 sätestab, et veeteenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt.

Seega lähtub Konkurentsiamet reguleeritava vara leidmisel vaid vee-ettevõtja omavahendite ja tema poolt võetud laenukohustuste arvelt soetatud põhivara jääkmaksumusest ning selle hulka ei arvata tagastamatu abi raames ega tarbijate poolt tasutud liitumistasude arvelt soetatud põhivara.

Metoodika p 1.15 kohaselt on kapitalikulu veeteenuse hinda lülitatav kulu, mis on seotud soetatud põhivara amortiseeritava osa kandmisega kulusse põhivara kasuliku tehnilise eluea jooksul. Metoodika p 7.10 kohaselt on kapitalikulu (põhivara kulumi) eesmärk põhivara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine veeteenuse hinna kaudu põhivara kasuliku tehnilise eluea jooksul. Metoodika p 7.14 järgi arvestatakse kapitalikulu reguleeritavalt varalt. Kapitalikulu arvestatakse reguleeritava vara hulka kuuluvalt amortiseeruvalt põhivaralt.

Põhjendatud tulukus

ÜVVKS § 54 lg 3 kohaselt arvutatakse põhjendatud tulukus, korrutades ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtuse, millele on liidetud käibekapitali suurus, kaalutud keskmise kapitali hinnaga. Põhjendatud tulukuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda lülitamine ei ole kohustuslik, kui vee-ettevõtja nii otsustab.

Metoodika p 8.4 tulenevalt arvutatakse põhjendatud tulukus alljärgnevalt: PT = rp × RV;

kus:

PT - põhjendatud tulukus;

rp - põhjendatud tulunorm (WACC); RV - reguleeritav vara. Konkurentsiamet on välja töötanud juhendmaterjali kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) leidmiseks kaugkütte-, elektri-, gaasi- ning vee-ettevõtjatele nimetusega „Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks“11. Nimetatud juhendi punkti 5 tabelis 8 on kajastatud kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) vee-ettevõtjatele 6,28%.

8.1. Veeteenuse osutamisel kasutatav põhivara ja kapitalikulu

Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu PV poolt soetatud veeteenusega seotud põhivara lülitamise kohta reguleeritava vara koosseisu.

Hinnataotluses esitas PV aastate 2017 – 2023 ja regulatsiooniperioodi veeteenuse põhivarade soetus- ja jääkmaksumuste, investeeringute ning kapitalikulu summade kohta (vt Tabel 10). ÜVVKS § 53 lg 1 p 3 ja Metoodika punktidest 1.18 ja 1.20 lähtuvalt kasutab Konkurentsiamet reguleeritava vara arvestamisel ettevõtte omavahenditest ja kohustustest soetatud põhivara jääkmaksumust. Alljärgnevas tabelis on kajastatud ainult PV omavahendite ja laenukohustuste

11 Kehtib alates 19.07.2023, kinnitatud Konkurentsiameti 19.07.2023 käskkirjaga nr 1-2/2023-015, mis on

avalikustatud Konkurentsiameti veebilehel http://www.konkurentsiamet.ee.

19 (25)

arvelt soetatud veeteenuse põhivarade arvestus, mis ei sisalda liitumistasude ja sihtfinantseerimise arvel teostatud investeeringuid.

Tabel 10 Veeteenusega seotud põhivara

rida Veeteenuse põhivara ühik 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Regulatsiooniperiood

1 Põhivara soetusmaksumus aasta alguses € 5614 5614 5614 5614 9100 9100 9100 9100

2 Põhivara jääkmaksumus aasta alguses € 4180 3626 3072 2518 5737 5325 4914 4503

3 Investeeringud € 0 0 0 3486 0 0 0 1500

4 Kapitalikulu (põhivara kulum) € 554 554 554 267 411 411 411 411

5 Keskmine kuluminorm soetusmaksumuse suhtes* % 9,9 9,9 9,9 3,6 4,5 4,5 4,5 4,2

6 Põhivara soetusmaksumus aasta lõpus € 5614 5614 5614 9100 9100 9100 9100 10600

7 Põhivara jääkmaksumus aasta lõpus € 3626 3072 2518 5737 5325 4914 4503 5591

* Keskmine kuluminorm (rida 5) = kapitalikulu (rida 4) / [(põhivara soetusmaksumus aasta alguses (rida 1) + põhivara soetusmaksumus aasta lõpus (rida 6)) / 2] × 100.

PV Hinnataotlusega esitatud andmeid investeeringute kohta on käsitletud käesoleva otsuse punktis 7. Konkurentsiamet pidas p-s 7 põhjendatuks aastatel 2018 – 2023 ja regulatsiooniperioodil teostatud ja teostatavaid veeteenusega seotud investeeringuid summas 4 986 €, mistõttu on põhjendatud arvestada nimetatud investeeringud ka põhivara koosseisu.

Tabelist (vt Tabel 10) nähtub, et regulatsiooniperioodi alguses on PV omavahenditest ja laenukohustustest soetatud veeteenuse põhivara soetusmaksumus 9 100 € ning jääkmaksumus 4503 € (vt Tabel 10 read 1 ja 2) ning regulatsiooniperioodi lõpus on soetusmaksumus 10 600 € ja jääkmaksumus 5 591 €.

8.2. Kapitalikulu ja reguleeritav vara

PV poolt veeteenuse hinda lülitatud kapitalikulu 411 €

Hinnataotluses soovib PV veeteenuse hinda lülitada kapitalikulu summas 411 €.

Konkurentsiamet seisukoht kapitalikulu 411 € kohta

ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 ja 4 tulenevalt peab veeteenuse hind sisaldama investeeringuid ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse tagamiseks ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute tegemiseks, mida veeteenuse hinnas väljendab põhivara kulum. Metoodika p 7.14 kohaselt kasutatakse kapitalikulu (põhivara kulumi) leidmisel ettevõtte raamatupidamises kajastuvat kulumit reguleeritavale varale. ÜVVKS § 54 lg 2 kohaselt lähtutakse põhivara kulumi arvutamisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtusest ning kuluminormist, mis vastab põhivara kasulikule tehnilisele elueale. Hinnataotluse kohaselt kujuneb PV veeteenuse varadelt arvestatud kapitalikuluks regulatsiooniperioodil 411 €, arvestatuna veeteenuse osutamisel kasutatavatel omavahenditest soetatud varadel (pumpla

20 (25)

parendus, pump) elueaga 15-20 aastat. Ülejäänud ja valdavalt pika elueaga veeteenuse varad (maa, piirdeaed, trassid, pumpla) on finantseeritud liitumistasudega.

Konkurentsiamet võrdles PV ülaltoodud raamatupidamises kasutatavaid varade eluigasid KIKi administreeritavate EL Ühtekuuluvusfondist toetatavate projektide Juhendmaterjalides15 kajastatud varade arvestuslike kasulike eluigadega (vt Tabel 11).

Tabel 11 KIK poolt soovitatud veeteenuse osutamisel kasutatavate varade eluead

Rida Põhivara liik KIK soovitus (eluiga aastat)

1. Võrgustikud, torustikud 40

2. Tootmishooned 40

3. Reservuaarid ja mahutid 40

4. Masinad ja seadmed 15 Eelnevatest andmetest nähtub, et PV kasutatavad varade kasulikud eluead on osalt võrdsed ja osalt lühemad KIK soovitatud eluigadest Konkurentsiamet peab põhjendatuks PV poolt rakendatavaid kapitalikulunorme, kuna PV on kasutanud KIK Juhendmaterjalides soovitatud eluiga (pump) ning pumpla parendusel arvestatavat kasulikku eluiga.

Tulenevalt sellest, et Konkurentsiamet on lugenud põhjendatuks PV rakendatavad kapitalikulunormid ning määratlenud ettevõtja omavahendite ja kohustuste arvel soetatud veevteenuses kasutatava ja vajaliku põhivara, millelt kapitalikulu leitakse (vt Tabel 10 rida 1), loeb Konkurentsiamet ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 ja 4 tulenevalt põhjendatuks PV omavahendite ja kohustuste arvelt soetatud põhivaradelt arvestatud kapitalikulu summas 411 € lülitamist veeteenuse hinda.

Reguleeritav vara

Kontrollimaks ettevõtja poolt veeteenuse hinda lülitatava tulukuse suuruse põhjendatust, lähtub Konkurentsiamet ÜVVKS § 54 lg 3 ja Metoodika punktist 7, leides PV reguleeritava vara väärtuse. Metoodika p 7.2 ja ÜVVKS § 54 lg 3 lähtuvalt leitakse reguleeritav vara liites regulatsiooniperioodi lõpu reguleeritava põhivara jääkmaksumusele käibekapitali väärtus. Lähtuvalt ÜVVKS § 55 on käibekapitali suurus viis protsenti viimase kolme kalendriaasta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse käibe aritmeetilisest keskmisest.

Käesoleva otsuse punktis 8.1 määratles Konkurentsiamet PV omavahenditest ja kohustustest soetatud veeteenuse põhivarade koosseisu, mille jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpu

15 1) Keskkonnaministri 01.07.2009.a määruse nr 34 lisa 2 “Juhendmaterjal projekti teostatavusuuringu, finants- ja majandusanalüüsi ning keskkonnamõjude eelhinnangu koostamiseks, kui projekti kaasrahastamise taotlus esitatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondile“ II osa p 10 kajastatud varade kasulikud eluead. 2) Keskkonnaministri 22.12.2014 määruse nr 59 lisa 2 “Juhendmaterjal Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastamistaotlusega seotud projekti majandus- ja finantsanalüüsi koostamiseks“ p 9 kajastatud varade kasulikud eluead (perioodi 2014-2020 ÜF toetuste puhul). seisuga on 5 591 € (vt Tabel 10 rida 7 veerg „Regulatsiooniperiood“).

PV Hinnataotluse kohaselt oli veeteenuste müügitulu 2021.a-l 28 688 €, 2022.a-l 28 116 € ja 2023.a-l 28 980 €. Kolme viimase aasta keskmine müügitulu oli seega 28 595 € [(28 688 + 28 116 + 28 980) / 3 = 28 595]. Sellest lähtuvalt on käibekapital 1 430 € (28 595 × 5 / 100 = 1

21 (25)

430). Seega kujuneb PV reguleeritava vara väärtus järgmiselt: põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus 5 591 € + käibekapital 1 430 € = 7 021 €.

Konkurentsiamet peab põhjendatuks PV veeteenuse reguleeritava vara väärtust summas 7021 €, kuna nimetatud suurus põhineb ÜVVKS § 50 lg 1 p 5 kajastatul ega sisalda tarbijate liitumistasudest või sihtfinantseerimise abil soetatud vara.

8.3. Põhjendatud tulukus

PV Hinnataotluses veeteenuse hinda lülitatud tulukus 441 €

PV esitatud Hinnataotluses soovib ettevõtja taotletavasse veeteenuse hinda lülitada tulukust summas 441 €.

Konkurentsiameti seisukoht põhjendatud tulukuse 441 € osas

Monopoolsete ettevõtete tulunorm peab olema piiratud, mida sätestab ka ÜVVKS § 50 lg 1 p 5, s.t et veeteenuse hind peab olema kujundatud selliselt, et oleks tagatud põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. PV on Harjumaal Maardu linnas veeteenuseid pakkuv monopoolne ettevõte, mistõttu tarbijatel puudub võimalus osta ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni teenust konkureerivatelt ettevõtjatelt.

ÜVVKS § 50 lg 1 p 5 tulenevalt peab veeteenuse hind tagama põhjendatud tulukuse veeettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. Investeeritud kapital ehk reguleeritav vara on Metoodika p 1.20 ja 7.2 tulenevalt ettevõtja raamatupidamises kajastatud reguleeritavas tegevuses kasutatava põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus, millele on lisatud käibekapital (vt otsuse punkt 8.2). Metoodika p 8.2 kohaselt leitakse põhjendatud tulukus reguleeritavale varale põhjendatud tulunormi rakendamisel.

Käesoleva otsuse punktis 8.2 on Konkurentsiamet lugenud põhjendatuks PV veeteenuses reguleeritava vara väärtuse summas 7 021 €. Metoodika p 8.4 lähtuvalt kujuneb tulukus rakendades reguleeritava vara väärtusele 7 021 € põhjendatud tulunormi (WACC) 6,28%. ehk PV veeteenuse tulukuseks kujuneb 441 € (reguleeritav vara 7 021 € × WACC 6,28% = 441 €).

PV lülitab veeteenuse hinda tulukust 441 €, mis ei ületa ÜVVKS põhimõtete kohaselt arvutatud põhjendatud tulukuse maksimaalset summat 441 €.

ÜVVKS § 53 lg 2 lähtuvalt kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda arvatud kulum ja põhjendatud tulukus ei kata reinvesteeringuteks mõistlikel tingimustel võetud laenukohustusi laenuandja nõuete kohaselt, arvatakse kindlaksmääratud perioodiks ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni teenuse hinda laenukohustuste katmiseks vajaminev summa. Nimetatud suutlikkuse hindamiseks teostab Konkurentsiamet vaba kassavoo analüüsi (Metoodika p 7.11). PV Hinnataotluses esitatud andmete kohaselt ei ole ettevõttel laenukohustusi.

Eeltooduga on Konkurentsiamet ÜVVKS § 50 lg 1 p 5 tulenevalt kontrollinud, et PV veeteenuse hinnas kajastub tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt põhjendatud ulatuses 441 €.

22 (25)

9. Veeteenuse hind

Veeteenuse hinna arvutamise aluseks olev lubatud müügitulu (Tlubatud) arvutatakse Konkurentsiameti Metoodika p 3.3 poolt põhjendatuks loetud kulude ja põhjendatud tulukuse (ÜVVKS § 54 lg 3 kohane) alusel alljärgneva valemiga:

Tlubatud = MK + TK + PK + PT, kus: Tlubatud - lubatud müügitulu; MK - muutuvkulud; TK - muud tegevuskulud; PK - põhivara kulum; PT - põhjendatud tulukus. Metoodika p 3.4 järgi peab lubatud müügitulu jagamine erinevate veeteenuste vahel olema põhjendatud ja vastama alljärgnevale võrrandile:

+ = (+) kus:

(+) - vastava veeteenuse lubatud müügitulu; n

- veeteenus.

Tulenevalt Meetodi p 3.5 leitakse lubatud müügitulu alusel konkreetsed veeteenuse hinnad järgmiselt:

(+) € € € ℎ = ä 3 ;; ,

kus:

(+ ) - vastava teenuse lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil; mn - vastava teenuse müügikogus regulatsiooniperioodil; hindn - vastava veeteenuse hind/ tasu regulatsiooniperioodil.

Käesoleva otsuse punktis 5 on Konkurentsiamet põhjendatuks lugenud PV poolt prognoositud müügikogused, punktis 6 tegevuskulud, punktis 8 kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse, mille põhjal kujunevad veeteenuse hinnad alljärgnevas tabelis kajastatuks (vt Tabel 12)

Tabel 12 Veeteenuse hindade kujunemine

rida Veeteenuse hinna kujunemine Ühik Tasu võetud joogivee eest

1 Müügikogus m3 30 500

2 Muutuvkulud (MK) € 6 608

3 Vee erikasutusõiguse tasu € 3 035

rida Veeteenuse hinna kujunemine Ühik Tasu võetud joogivee eest

23 (25)

4 Elektri kulu € 3 573

5 Muud tegevuskulud (TK) € 29 050

6 Kapitalikulu € 411

7 Tulukus € 441

8 Lubatud müügitulu € 36 509

9 Järelevalvetasu € 73

10 Lubatud müügitulu järelevalvetasuga € 36 582

11 Veeteenuse hind €/m3 1,20

KonkS § 181 on sätestatud eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava ettevõtja kohustus pidada eraldi arvestust iga toote või teenusega seotud tulude ja kulude kohta, lähtudes järjepidevalt kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest, mis tuleb selgelt kindlaks määrata ettevõtja sise-eeskirjades. Tulude ja kulude arvestus peab võimaldama hinnata, kas ettevõtja toote või teenuse hind on mõistlikus vahekorras toote või teenuse väärtusega.

ÜVVKS § 30 lg 1 kohaselt peab vee-ettevõtja lisaks KonkS §-s 181 sätestatud nõude täitmisele pidama oma raamatupidamises kulude kohta eraldi arvestust järgmiste tegevuste kaupa:

1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine; 2) purgimisteenuse osutamine käesoleva seaduse § 47 tähenduses; 3) liitumistasude laekumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest; 4) muu tegevus, mis ei ole seotud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamisega.

KonkS § 181 ja ÜVVKS § 30 lg 1 täitmine vee-ettevõtja poolt võimaldab Konkurentsiametil hinnata, kas iga teenuse osutamiseks tehtavad kulud saavad kaetud vastava teenuse hinnaga.

Kuna PV osutab tegevuspiirkonnas ainult võetud joogivee teenust ning vee-ettevõtja tegevuskulud on seotud ainult vee tootmise, puhastamise ja edastamisega tarbijatele, on ettevõtja lülitanud kõik veeteenusega seotud kulud võetud joogivee teenuse hinda.

Järelevalvetasu

ÜVVKS § 58 lg 12 järgi maksab vee-ettevõtja järelevalvetasu KonkS sätestatud alustel ja korras. 01.01.2022 jõustunud KonkS-i muudatuste kohaselt tuleb eriseadustega reguleeritud turgudel tegutsevatel ettevõtjatel tasuda Konkurentsiametile järelevalvetasu – KonkS § 531 lg 1. KonkS § 531 lg 2 kohaselt loetakse eriseadusteks elektrituruseadus, kaugkütteseadus, lennundusseadus, maagaasiseadus, postiseadus, sadamaseadus ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus. KonkS § 531 lg 4 tulenevalt maksavad ettevõtjad, kelle teenuste hindasid ja tasusid kooskõlastab Konkurentsiamet, järelevalvetasu vastavalt iga võrgu- või tegevuspiirkonna kohta antud haldusaktis märgitud müügitulule vastavalt KonkS § 532 sätestatud järelevalvetasu määrale. KonkS § 532 lg 1 ja § 531 lg 5 p 4 tulenevalt on rahastamiskohustusega vee-ettevõtjate ja isikute, kelle suhtes kohalduvad ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduses vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused, kellel on veeteenuse hinna kooskõlastamise kohustus, järelevalvetasu määr on 0,2 protsenti talle antud haldusaktis märgitud müügitulust.

KonkS § 533 lg 5 ja 6 tulenevalt teeb Konkurentsiamet järelevalvetasu saamiseks igal kalendriaastal hiljemalt 31. augustil ettevõtjatele teatavaks vastavasisulise korralduse, märkides

24 (25)

kohaldatava järelevalvetasu määra, maksmisele kuuluva järelevalvetasu summa ja maksmise tähtaja, mis on igal kalendriaastal hiljemalt 30 september. KonkS § 533 lg 7 tulenevalt laekub järelevalvetasu riigieelarvesse.

PV on lähtuvalt KonkS § 531 ja 532 sätestatud järelevalvetasu kohustusest arvestanud Hinnataotluses 0,2 protsenti ettevõtja veeteenuse põhjendatud kulude ja tulukuse alusel kujunevast regulatsiooniperioodi müügitulust järelevalvetasu summas 73€ (vt Tabel 12 rida 9), mille lülitab veeteenuse hinda vastavalt konkreetse veeteenuse müügitulule. Võttes arvesse, et vee-ettevõtjal lasub alates 2022.a-st KonkS § 532 lg 1 ja § 531 lg 5 p 4 tulenev kohustus tasuda Konkurentsiametile järelevalvetasu, siis on põhjendatud lülitada järelevalvetasu summas 73€ veeteenuse hinnaga saadava müügitulu hulka (vt Tabel 12 rida 10).

Kokkuvõtvalt on Konkurentsiamet seisukohal, et PV on jaganud ÜVVKS § 50 lg 1 alusel kujundatud lubatud müügitulu erinevate veeteenuste vahel lähtudes ÜVVKS § 30 lg 1 ja KonkS § 181. Konkreetse veeteenuse müügitulu koos järelevalvetasuga jagamisel vastava teenuse põhjendatuks loetud müügikogusega saadakse konkreetse veeteenuse hind.

10. Lubatud müügitulu taotletava veeteenuse hinnaga

Vastavalt Metoodika punktile 3.6 kontrollib Konkurentsiamet, et erinevate veeteenuste osutamise eest saadav tulu hinnamenetluse käigus esitatud veeteenuse hinnaga ei ületa ÜVVKS § 50 lg 1 alusel leitud lubatud müügitulu (koos järelevalvetasuga). Tabel 13 Veeteenuse müügitulu regulatsiooniperioodil

rida Veeteenuse müügitulu regulatsiooniperioodil Müügikogus

(m³) Veeteenuse hind (€/m³)

Müügitulu (€)

1 Tasu võetud joogivee eest 30 500 1,20 36 600

2 Lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga 36 582

Konkurentsiamet on kontrolli tulemusena leidnud, et veeteenuse hinnaga saadav planeeritav tulu 36 600 € (vt Tabel 13 rida 1) erineb ebaolulisel määral (18 €)12 ÜVVKS § 50 lg 1 alusel kujunenud lubatud müügitulust koos järelevalvetasuga 36 582 € (vt Tabel 12 rida 10 ja Tabel 13 rida 2).

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KonkS § 181; ÜVVKS § 30 lg 1-3, § 50-55 ja § 58 ning Metoodikast

otsustan:

12 Lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga ja planeeritava saadava tulu erinevuseks kujuneb 0,05% (vt Metoodika p 3.6).

25 (25)

1) Määrata MTÜ Ploomipuu Vesi taotletud veeteenuse hind tema tegevuspiirkonnas

alljärgnevalt:

- tasu võetud joogivee eest 1,20 €/m3

MTÜ-l Ploomipuu Vesi ei ole õigust lisada määratud hinnale käibemaksu, kuna temale ei laiene KMS § 24 nimetatud maksukohuslase õigused ja kohustused. Kui MTÜ Ploomipuu Vesi staatus maksukohuslasena muutub (mitte- käibemaksukohuslasest käibemaksukohuslaseks) on ettevõtja kohustatud esitama Konkurentsiametile taotluse uue hinnaotsuse tegemiseks.

ÜVVKS § 59 lg 1 ja 2 alusel rakendab vee-ettevõtja hinnaotsusega määratud ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni teenuse hinnad 60 päeva jooksul hinnaotsuse saamisest arvates ja avalikustab hinnad vähemalt 30 päeva enne hindade kehtima hakkamist kohaliku omavalitsuse üksuse ja vee-ettevõtja veebilehel ning vähemalt üks kord ühes kohalikus või maakonna ajalehes.

Tulenevalt ÜVVKS § 57 lg 3 on vee-ettevõtja kohustatud jälgima oma tegevusest sõltumatuid asjaolusid (müügikoguse muutus jt), mis mõjutavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda, ning teavitama Konkurentsiametit hiljemalt 30 päeva jooksul arvates asjaolu ilmnemisest, mis võib mõjutada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda rohkem kui 5 protsendi võrra majandusaasta jooksul. Konkurentsiamet otsustab 30 päeva jooksul sellise teabe saamisest arvates, kas ja millise tähtaja jooksul peab vee-ettevõtja esitama uue hinnataotluse.

Käesoleva otsusega mittenõustumisel on ettevõtjal õigus esitada 30 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus otsuse tühistamiseks halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kertu Saul hinnaregulatsiooni osakonna juhataja