Väljaminev kiri

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

Teie: 31.12.2025 nr 8-1/10385-1

Meie: 28.01.2026 nr 1-7/2026/26-001-2

Kiri edastatud digitaalselt aadressil: [email protected]

Arvamuse avaldamine eelnõu "Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste

muutmise seadus" kohta

Austatud minister

Konkurentsiamet toetab eelnõu eesmärki täpsustada ametiprivileegide kaitset

süüteomenetluses, kuid esitab olulise muudatusettepaneku eelnõuga lisatava väärteomenetluse

seadustiku (VTMS) § 32¹ osas.

Ettepanek on sõnastada eelnõuga lisatav VTMS § 32¹ järgmiselt:

„§ 32¹. Advokaadi ja kaitsja ametiprivileegi tagamine väärteomenetluses

Advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava tõendi kogumise eesmärgil

on lubatud menetlustoiminguid teha üksnes neis väärteoasjades, mille esemeks on andmekaitse,

rahapesu-, keskkonna-, konkurentsi-, koondumise loata jõustamise-, ebaausa

kaubandustava-, energeetika- või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni-, maksu-, tolli-,

korruptsiooni- või riigisaladuse kaitse alane väärtegu.“

Põhjendused

Konkurentsiamet on väärtegude kohtuväline menetleja viie eriseaduse alusel:

konkurentsiseadus (KonkS), põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava

tõkestamise seadus (PTEKS), elektrituruseadus (ELTS), maagaasiseadus (MGS) ning

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS).

Eelnõu praegune tekst lubab advokaadi privileegi riivata vaid konkurentsialastes süütegudes,

jättes teised valdkonnad menetlusliku kaitseta. Leiame, et see on põhjendamatu alltoodud

põhjustel.

2 (3)

Koondumiste kontrolli eriregulatsioon ja õigusselgus

Ehkki koondumiste kontrolli regulatsioon sisaldub konkurentsiseaduses (KonkS 5. peatükk),

on see olemuselt preventiivne turustruktuuri kontroll, mis eristub menetluslikult klassikalisest

konkurentsijärelevalvest (keelatud kokkulepped ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamine).

KonkS § 73⁶ sätestab väärteokoosseisu koondumise loata jõustamise eest, mille eest on

juriidilisele isikule ette nähtud märkimisväärne rahatrahv kuni 400 000 eurot.

Koondumise loata jõustamise puhul on kriitiline tõendusteave (nt juhised äritegevuse

faktiliseks ühendamiseks, ühiste hinnakirjade kehtestamiseks või tundliku teabe vahetamiseks

enne ameti loa saamist) sageli vahetult seotud tehingunõustamisega.

Õigusselguse huvides on hädavajalik koondumiste alane süütegu loetelus eraldi välja tuua. See

välistab loodetavasti vaidlused teemal, kas termin „konkurentsialane väärtegu“ hõlmab ka

turustruktuuri kontrolli rikkumisi. Arvestades advokaadi rolli koondumise protsessis, muudaks

absoluutne ametiprivileeg koondumiste loata jõustamise tuvastamise praktikas võimatuks, kuna

kogu asjakohane teave koondatakse nõustaja ja kliendi vahelisse kirjavahetusse.

Rikkumiste raskusaste ja sanktsioonide ühtlustamine

Eelnõu seletuskirja kohaselt on advokaadi privileegi riive lubatud valdkondades, kus

karistusmäärad on kõrged ja rikkumised ohtlikud ühiskonnale. Konkurentsiseaduses on täna

ette nähtud rahatrahv kuni 10 protsenti ettevõtja üleilmsest kogukäibest. Kuigi

elektrituruseaduse ja maagaasiseaduse trahvimäärad on hetkel madalamad, on

ettevalmistamisel seadusemuudatused, mille eesmärk on ühtlustada energeetikasektori

karistusmäärad konkurentsiõigusega (kuni 10% käibest).

On seadusandlikult ebaotstarbekas luua täna VTMS-i regulatsioon, mis jätab need valdkonnad

loetelust välja, et vaid mõne kuu möödudes (sanktsioonireformi jõustumisel) hakata seadust

uuesti muutma. Menetluslik uurimisvõimekus peab olema tagatud ennetavalt ja süsteemselt,

arvestades nende rikkumiste tegelikku ohtu majanduskeskkonnale.

REMIT-määruse rikkumiste eripära (energeetika)

Energeetikasektoris (ELTS ja MGS) menetleb amet turumanipulatsioone ja siseteabe

väärkasutust (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25.10.2011 määrus (EL) nr 1227/2011 energia

hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta ehk n-ö REMIT). Need rikkumised on

olemuselt sarnased väärtpaberituru kuritegudega. Tegemist on ülikeerukate skeemidega, kus

juriidilisi nõustajaid võidakse teadlikult või tahtmatult kasutada "õiguslike kattevarjude"

loomiseks turumanipulatsioonidele. Ilma võimaluseta kontrollida kahtlustatava ja tema

nõustaja vahelist teabevahetust, võib selliste rikkumiste tuvastamine olla võimatu.

Ebaausad kaubandustavad ja juriidiline surve (PTEKS)

Põllumajandustoodete tarneahelas toime pandavad ebaausad kaubandustavad on olemuselt

väga lähedased konkurentsiõiguse rikkumistele. Praktikas disainitakse tarnijatele suunatud

ebaseaduslikku survet sageli just juriidiliste nõustajate abil, et anda rikkumisele näiline

seaduslik vorm. Kui selline teave näiteks kirjavahetuse näol jääb absoluutse ametiprivileegi

3 (3)

taha, ei ole ametil võimalik tuvastada väärteo toimepanemist.

Loomulike monopolide ja elutähtsate teenuste kaitse (ÜVVKS, ELTS, MGS)

Erinevalt tavapärasest ettevõtlusest tegutsevad energeetika- ja vee-ettevõtjad loomuliku

monopoli tingimustes elutähtsa teenuse osutajatena. Nendes sektorites toime pandavad

väärteod (nt ebaseaduslik hinnakujundus või tururegulatsiooni eiramine) mõjutavad vahetult ja

laiaulatuslikult kõiki Eesti tarbijaid ja riigi majandusjulgeolekut. Sisult on tegemist turgu

valitseva seisundi kuritarvitustega. Riigi huvi kaitsta tarbijat monopolide kuritarvituste eest on

nendes valdkondades samaväärne huviga avastada kartellikokkuleppeid.

Kohtulik kontroll ja proportsionaalsus

Rõhutame, et Konkurentsiamet ei taotle piiramatut juurdepääsu advokaadi kutsesaladusele.

Eelnõukohane KrMS § 91² sätestab ammendavad garantiid: vajalik on eeluurimiskohtuniku

põhistatud luba ning andmete eraldamise juures peab viibima Eesti Advokatuuri esindaja. Need

nõuded on piisavad, et tagada isikute põhiõiguste kaitse ka reguleeritud sektorite

väärteomenetluses.

Meie soovitud täiendus tagab Konkurentsiametile kui kohtuvälisele menetlejale ühetaolised ja

efektiivsed vahendid kõigis tema pädevusse kuuluvates kriitilistes majandusvaldkondades, kus

rikkumiste ühiskondlik mõju on väga suur.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelin Pärn-Lee

peadirektor

Piret Lohu

[email protected]