Luba kuklasepesade ümberasustamiseks (Saatse saapa ümbersõit)

Juhend kuklaseperede ümberasustamiseks

1. Kuklaseperede ümberasustamise vajadus

Kuklaseperede ümberasustamine on vajalik järgmistel juhtudel:

1.1 kui kuklasepere elu satub mingi majandusliku tegevuse (raied,

ehitus- ja kaevetööd jms.) tõttu otsesesse ohtu.

1.2 kui mingi majandustegevuse (lageraied, ehitustegevus jms) tulemusel

muutub kuklaste elu- ja toitumiskeskkond neile edasiseks elamiseks

sobimatuks.

1.3 kui kuklasepere tegevus muutub inimeste elule liigselt häirivaks. Viimase põhjuse osakaalu kuklaste pesakuhilate ümberasustamistel tuleks

viia miiniumini. Selleks on vajalik selgitustöö elanike hulgas, kus inimesed

saaksid teada, et kuklased on inimestele täiesti ohutud putukad, nad on

kasulikud ja väga huvitava eluviisiga.

2. Kuklaseperede ümberasustamiseks vajalikud eeltööd ja uurimused

2.1 Tuleb määrata ümberasustamisele kuuluvate kuklaseperede liigiline kuuluvus. (Vt. juhendi lisa nr. 1 Kuhilpesi moodustavate

kuklaseliikide eristamine.) Kuklaseliikide määramine toimub binokulaari

abil. Kogenud spetsialist saab hakkama ka suure suurendusega (10-20

kordne) luubiga. Kuklaseliigi määramisel tuleks kasutada erialaspetsialisti

abi.

2.2 Tuleb leida kuklaseperede ümberasustamiseks sobilikud metsakooslused. Ümberasustatava kuklasepere uus asukoht peab olema

vanast asukohast vähemalt 500 meetri kaugusel. Kuklastele sobivad

parasniisked ja kuivemad metsakooslused, kus ei ole karta üleujutusi.

Nendes metsakooslustes ei tohi olla ümberasustavate või ka teiste

sipelgaliikide elujõulisi peresid. (Välja arvatud raudkuklase Formica fusca

pered) Ümberasustamiseks sobivad hästi mittemetsamaadele (põllud,

mitmesugused karjäärid jms. alad) rajatud metsakultuurid, kus kuhilpesi

moodustavad kuklasepered üldjuhul täielikult puuduvad. Metsaosas peab

olema häilusid, kuhu asetatud kuklase psakuhil saab päevas vähemalt paar

tundi päikesepaistet. Hea, kui metsakoosluses on ka nooremaid või

keskealisi kuuski, mis on kuklastele parimateks lehetäipuudeks.

2.3 Tuleb teostada kontrollvaatlusi kuklaseperedele sobiva

ümberasustamise aja leidmiseks. (Vt. punkt 3.)

3. Kuklaseperede ümberasustamiseks sobivad ajad

3.1 Parim aeg kuklaseperede ümberasustamiseks on varakevadel,

kuklaseperede nö. “soojatuuma” ajal. Tavaliselt on see aprilli esimesel

poolel, lume sulamise ajal või kohe peale lume sulamist, kui kuklased

kogunevad massiliselt pesa pinnale. Sel ajal kuklase pesakuhila ülemine,

päikesepoolne osa lausa “mustab” sipelgatest. See on nö. “soojatuuma”

periood, kus kuklased on massiliselt kogunenud pesakuhila pinnale ja

pesakuhila pindmisse osasse. Sel ajal viibivad ka kuklasepere

emasipelgad pesa pindmises osas, kuhu nad munevad oma esimesed

munakurnad, millest arenevad suguloomad (emased ja isased sipelgad).

See kuklaseperede ümberasustamiseks ülimalt sobilik aeg kestab

kahjuks aga vaid ca nädal aega. Peale selle laskuvad emasipelgad jälle

pesa sügavustesse ja ka töösipelgad lähevad pesas laiali.

3.2 Järgmine kuklaseperede ümberasustamise periood tekkib ca kuu aega

hiljem – mais, siis kui kevadel emasipelgate esimestest munakurnadest

arenenud nukud oma arenemise lõpetavad ja peatselt on algamas emas- ja

isassipelgate nukkudest koorumine. Seda “võimalust” tuleb kasutada siis,

kui eelkirjeldatud “soojatuuma” perioodil mingil põhjusel ei olnud

võimalik kuklasepere ümberasustamist teostada ja ümberasustamist ei ole

võimalik järgmise aasta kevadesse edasi lükata.

4. Kuklaseperede ümberasustamise kirjeldus

Kuklaseperede ümberasustamisega tuleks alustada varahommikul ja

soovida võiks selleks tööks selget päikesepaistelist ilma.

4.1 Kuklaseperede ümberasustamine varakevadel “soojatuuma”

perioodil on suhteliselt kerge. Selleks tuleb vaid pesa ülemine pool

kühvlitega kottidesse kühveldada, kotid nummerdada ja autosse laadida.

(Praktikas on osutunud sobilikumaks AS Horizoni poolt toodetavad

pruunist jõupaberist valmistatud paberikotid.) Sõltuvalt pesakuhila

suurusest saame ühest pesast ca 50 kuni 200 liitrit kuklastega pesamaterjali.

See materjal viiakse eelnevalt väljavalitud metsaosadesse. Kuklaseperele

määratud asukoht peaks olema kuiv ja võimaluse piires sarnanema

pesakuhila endise asukohaga. Enne pesamaterjali mahakallamist tuleks teha

pesale alus, milleks kasutada jämedaid puuoksi ja muud kuivemat

puumaterjali. Hästi sobib kuklasepesa aluseks ka vana känd, milles puudub

mõni teine sipelgapere. Sellele pesaalusele (või vanale kännule) kottides

olev pesamaterjal kallataksegi. Pesamaterjal kallatakse uude asupaika

vastupidises järjestuses kottide täitmisele ümberasustamisele kuulunud

kohast.

4.2 Kuklasepere ümberasustamine emas- ja isaskuklaste nukkude

perioodil on üldiselt sarnane kuid tunduvalt töömahukam. Samas on aga

ümberasustamise tulemuslikkus väiksem. Põhjuseks on see, et kuklaseemad

on sellel ajal pesa sügavamates osades, kus nende kättesaamine on ülimalt

raske ja suur osa neist võib (ja sageli jääbki) vanasse kohta alles.

Ümberasustamine sellel perioodil võib olla edukus juhul, kui igasse

ümberasustatud pessa “sattuks” nii emas-, kui ka isassipelgate nukke.

(Looduses toodab üks kuklasepere emassipelgaid, teine isassipelgaid.)

Kuklaseperede ümberasustamisel sellel perioodil tuleb emassipelgaid

“tootvale” perele lisada isassipelgate nukke ja isassipelgaid “tootvale”

perele emassipelgate nukke. Koorunud noored emas- ja isasipelgad

paaruvad sel juhul pesa pinnal ja paarunud emasipelgad tiritakse

töölissipelgate poolt koheselt pessa. Kuna sellel perioodil tuleb

pesamaterjali välja kaevata sügavamalt, siis võime “kohata” ka mitmeid

pesaparasiitputukaid, nagu näiteks kuldpõrnika tõugud. Kuldpõrnika tõugud

(väliselt sarnased maipõrnika tõukudega) tuleb pesamaterjalist kindlasti

eraldada, kuna nad on väga kahjulikud kuklasepere arengule.

5. Ümberasustatud kuklaseperede hooldamine ja kaitse

Ümberasustatud kuklaseperele tuleks vahetult peale

“ümberasustamisprotseduuri” lõpetamist anda mõnisada grammi suhkrut, mis

niisutatult tuleb panna vahetult pesakuhila juurde, näiteks suuremate

puukooretükkide vms. vahele. Ümberasustatud peredele võivad suurt kahju

tekitada rähnid, sipelganukkude ja sipelgate söömise ning pesakuhilasse

aukude “kaevamisega”. Selle vältimiseks tuleks ümberasustatud pesakuhilad

katta võrguga kaetud püramiidikujulise telgiga. Võrgu silma suuruseks on 2 – 4

cm. Ümberasustatud kuklaseperesid tuleks esialgu aeg-ajalt külastada, et

veenduda ümberasustamise õnnestumises. Kui märkame, et pesa on loid ja on

arvata, et perre sattus vähe emaseid siis saab olukorda järgmisel aastal

parandada selle pesakuhila pinnale erinevast soost vastkooruvaid suguloomade

nukke tuues. Töösipelgad tassivad sipelga suguloomade nukud kiiresti pesasse,

kus nad varsti kooruvad ja pesa pinnal paaruvad. Paarunud emasipelgad

tassitakse pesasse. Ühele pesale piisab 200 vastkooruvast, erinevast soost

sipelgate suguloomade nukust.

Juhendi koostas: Kaarel Aruste

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Anni Luht

Transpordiamet [email protected]

Teie 26.01.2026

Meie 28.01.2026 nr 7-9/26/1656-2

Luba kuklasepesade ümberasustamiseks

(Saatse saapa ümbersõit)

Austatud Anni Luht

Pöördusite 26.01.2026 Keskkonnaameti poole sooviga taotleda luba kolme kuklasepesa

ümberasustamiseks RMK-le kuuluval katastriüksusel Orava metskond 61 (93401:007:0519). Pesade teisaldamise vajadus tuleneb sellest, et kuklasepesad, mis on skeemil (joonis 1.) tähistatud nr 1, 2 ja 3, jäävad Saatse ümbersõidu trassile. Uue tee ehitamise käigus ei ole

võimalik neid säilitada ja tee trassi ei ole võimalik muuta, kuna see on valitud II kaitsekategooria taimede ja Mustoja loodusala kaitse eesmärgiks olevate elupaikade

asukohtadest lähtuvalt. Pesad asustatakse ümber samale katastriüksusele, skeemil näidatud asukohtadesse 4 (koordinaadid 6423290,9; 718966,2), 5 (6422420,1; 719075,9) ja 6 (6422159,3; 719566,1).

Joonis 1. Kuklasepesade asukohad (punktid 1, 2 ja 3) ning ümberasustamise kohad (punktid 4, 5 ja 6).

2 (2)

Kuklased kuuluvad looduskaitsealuste loomaliikide III kategooriasse1. Looduskaitseseaduse

(edaspidi LKS) § 58 lg 5 kohaselt tohib kaitsealuse liigi isendit ümberasustamise eesmärgil loodusest eemaldada Keskkonnaameti loal, kui see ei kahjusta liigi soodsat seisundit.

Kaitsealuse liigi ümberasustamise korra § 4 lg 3 kohaselt toimub kuklasepesade ümberasustamine vastavalt eksperdi poolt koostatud juhendile (kirja lisas 1). Nimetatud korra § 5 lõigete 7 ja 8 alusel kannab ümberasustamise kulud ümberasustaja ja isendi

ümberasustamisel tuleb tagada kaitsealuse liigi isendi (antud juhul pesakonna) elujõulisuse säilimine. Kuklasepesa teisaldamine õigel viisil (sobiv aastaaeg ja meetod) on

kuklasepesakonnale ohutu meede, mis ei kahjusta oluliselt kaitsealuse liigi isendeid ega mõjuta liigi soodsat seisundit.

Sobiv aeg ümberasustamiseks on varakevad (kindel periood märtsi lõpus või aprilli alguses), kui kuklased on koondunud pesale, siis piisab pesakuhila maapealse osa teisaldamisest. Muul

ajal pesa teisaldamisel paikneb emassipelgas pesa maa aluses osas ning pesa teisaldamisel tuleb kaasa võtta ka maa-alune osa, mis on ligikaudu samas suurusjärgus kui maapealne osa (vt täpsemalt juhendis). Võimalusel tuleks siiski proovida võimalikult palju ka pesa sügavamad

maa-alused osad kätte saada, et kogu pesamaterjal kindlasti ümberasustatud saaks.

Arvestades eelnevat, annab Keskkonnaamet LKS § 58 lg 5 alusel loa kolme kuklasepesa

ümberasustamiseks aadressilt Võru maakond, Setomaa vald, Sesniki küla, Orava

metskond 61 (katastritunnus 93401:007:0519) vastavalt juhendile ja joonisel 1 toodud

asukohtadesse.

Kuklased on kõigusoojased loomad, mistõttu sobib teisaldamiseks aeg, mil temperatuur on ööpäevaringselt vähemalt 5 kraadi. Jälgida tuleb, et uus asukoht oleks kaugemal jalgradadest ja piirkonnas ei oleks vähemalt 100 meetri raadiuses teisi kuklaspesi. Pesakuhil peab päevas

saama vähemalt paar tundi päikesepaistet ja hea, kui metsakoosluses on ka nooremaid ja keskealisi kuuski, mis on kuklastele parimateks lehetäipuudeks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Eike Tammekänd juhataja asetäitja

loodushoiutööde osakond

Lisa: 1. Juhend kuklaseperede ümberasustamiseks.pdf

Janne Breidaks 58553986

[email protected]

1 Keskkonnaministri 19.05.2004 määrus nr 51 „III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine“

Juhend kuklaseperede ümberasustamiseks

1. Kuklaseperede ümberasustamise vajadus

Kuklaseperede ümberasustamine on vajalik järgmistel juhtudel:

1.1 kui kuklasepere elu satub mingi majandusliku tegevuse (raied,

ehitus- ja kaevetööd jms.) tõttu otsesesse ohtu.

1.2 kui mingi majandustegevuse (lageraied, ehitustegevus jms) tulemusel

muutub kuklaste elu- ja toitumiskeskkond neile edasiseks elamiseks

sobimatuks.

1.3 kui kuklasepere tegevus muutub inimeste elule liigselt häirivaks. Viimase põhjuse osakaalu kuklaste pesakuhilate ümberasustamistel tuleks

viia miiniumini. Selleks on vajalik selgitustöö elanike hulgas, kus inimesed

saaksid teada, et kuklased on inimestele täiesti ohutud putukad, nad on

kasulikud ja väga huvitava eluviisiga.

2. Kuklaseperede ümberasustamiseks vajalikud eeltööd ja uurimused

2.1 Tuleb määrata ümberasustamisele kuuluvate kuklaseperede liigiline kuuluvus. (Vt. juhendi lisa nr. 1 Kuhilpesi moodustavate

kuklaseliikide eristamine.) Kuklaseliikide määramine toimub binokulaari

abil. Kogenud spetsialist saab hakkama ka suure suurendusega (10-20

kordne) luubiga. Kuklaseliigi määramisel tuleks kasutada erialaspetsialisti

abi.

2.2 Tuleb leida kuklaseperede ümberasustamiseks sobilikud metsakooslused. Ümberasustatava kuklasepere uus asukoht peab olema

vanast asukohast vähemalt 500 meetri kaugusel. Kuklastele sobivad

parasniisked ja kuivemad metsakooslused, kus ei ole karta üleujutusi.

Nendes metsakooslustes ei tohi olla ümberasustavate või ka teiste

sipelgaliikide elujõulisi peresid. (Välja arvatud raudkuklase Formica fusca

pered) Ümberasustamiseks sobivad hästi mittemetsamaadele (põllud,

mitmesugused karjäärid jms. alad) rajatud metsakultuurid, kus kuhilpesi

moodustavad kuklasepered üldjuhul täielikult puuduvad. Metsaosas peab

olema häilusid, kuhu asetatud kuklase psakuhil saab päevas vähemalt paar

tundi päikesepaistet. Hea, kui metsakoosluses on ka nooremaid või

keskealisi kuuski, mis on kuklastele parimateks lehetäipuudeks.

2.3 Tuleb teostada kontrollvaatlusi kuklaseperedele sobiva

ümberasustamise aja leidmiseks. (Vt. punkt 3.)

3. Kuklaseperede ümberasustamiseks sobivad ajad

3.1 Parim aeg kuklaseperede ümberasustamiseks on varakevadel,

kuklaseperede nö. “soojatuuma” ajal. Tavaliselt on see aprilli esimesel

poolel, lume sulamise ajal või kohe peale lume sulamist, kui kuklased

kogunevad massiliselt pesa pinnale. Sel ajal kuklase pesakuhila ülemine,

päikesepoolne osa lausa “mustab” sipelgatest. See on nö. “soojatuuma”

periood, kus kuklased on massiliselt kogunenud pesakuhila pinnale ja

pesakuhila pindmisse osasse. Sel ajal viibivad ka kuklasepere

emasipelgad pesa pindmises osas, kuhu nad munevad oma esimesed

munakurnad, millest arenevad suguloomad (emased ja isased sipelgad).

See kuklaseperede ümberasustamiseks ülimalt sobilik aeg kestab

kahjuks aga vaid ca nädal aega. Peale selle laskuvad emasipelgad jälle

pesa sügavustesse ja ka töösipelgad lähevad pesas laiali.

3.2 Järgmine kuklaseperede ümberasustamise periood tekkib ca kuu aega

hiljem – mais, siis kui kevadel emasipelgate esimestest munakurnadest

arenenud nukud oma arenemise lõpetavad ja peatselt on algamas emas- ja

isassipelgate nukkudest koorumine. Seda “võimalust” tuleb kasutada siis,

kui eelkirjeldatud “soojatuuma” perioodil mingil põhjusel ei olnud

võimalik kuklasepere ümberasustamist teostada ja ümberasustamist ei ole

võimalik järgmise aasta kevadesse edasi lükata.

4. Kuklaseperede ümberasustamise kirjeldus

Kuklaseperede ümberasustamisega tuleks alustada varahommikul ja

soovida võiks selleks tööks selget päikesepaistelist ilma.

4.1 Kuklaseperede ümberasustamine varakevadel “soojatuuma”

perioodil on suhteliselt kerge. Selleks tuleb vaid pesa ülemine pool

kühvlitega kottidesse kühveldada, kotid nummerdada ja autosse laadida.

(Praktikas on osutunud sobilikumaks AS Horizoni poolt toodetavad

pruunist jõupaberist valmistatud paberikotid.) Sõltuvalt pesakuhila

suurusest saame ühest pesast ca 50 kuni 200 liitrit kuklastega pesamaterjali.

See materjal viiakse eelnevalt väljavalitud metsaosadesse. Kuklaseperele

määratud asukoht peaks olema kuiv ja võimaluse piires sarnanema

pesakuhila endise asukohaga. Enne pesamaterjali mahakallamist tuleks teha

pesale alus, milleks kasutada jämedaid puuoksi ja muud kuivemat

puumaterjali. Hästi sobib kuklasepesa aluseks ka vana känd, milles puudub

mõni teine sipelgapere. Sellele pesaalusele (või vanale kännule) kottides

olev pesamaterjal kallataksegi. Pesamaterjal kallatakse uude asupaika

vastupidises järjestuses kottide täitmisele ümberasustamisele kuulunud

kohast.

4.2 Kuklasepere ümberasustamine emas- ja isaskuklaste nukkude

perioodil on üldiselt sarnane kuid tunduvalt töömahukam. Samas on aga

ümberasustamise tulemuslikkus väiksem. Põhjuseks on see, et kuklaseemad

on sellel ajal pesa sügavamates osades, kus nende kättesaamine on ülimalt

raske ja suur osa neist võib (ja sageli jääbki) vanasse kohta alles.

Ümberasustamine sellel perioodil võib olla edukus juhul, kui igasse

ümberasustatud pessa “sattuks” nii emas-, kui ka isassipelgate nukke.

(Looduses toodab üks kuklasepere emassipelgaid, teine isassipelgaid.)

Kuklaseperede ümberasustamisel sellel perioodil tuleb emassipelgaid

“tootvale” perele lisada isassipelgate nukke ja isassipelgaid “tootvale”

perele emassipelgate nukke. Koorunud noored emas- ja isasipelgad

paaruvad sel juhul pesa pinnal ja paarunud emasipelgad tiritakse

töölissipelgate poolt koheselt pessa. Kuna sellel perioodil tuleb

pesamaterjali välja kaevata sügavamalt, siis võime “kohata” ka mitmeid

pesaparasiitputukaid, nagu näiteks kuldpõrnika tõugud. Kuldpõrnika tõugud

(väliselt sarnased maipõrnika tõukudega) tuleb pesamaterjalist kindlasti

eraldada, kuna nad on väga kahjulikud kuklasepere arengule.

5. Ümberasustatud kuklaseperede hooldamine ja kaitse

Ümberasustatud kuklaseperele tuleks vahetult peale

“ümberasustamisprotseduuri” lõpetamist anda mõnisada grammi suhkrut, mis

niisutatult tuleb panna vahetult pesakuhila juurde, näiteks suuremate

puukooretükkide vms. vahele. Ümberasustatud peredele võivad suurt kahju

tekitada rähnid, sipelganukkude ja sipelgate söömise ning pesakuhilasse

aukude “kaevamisega”. Selle vältimiseks tuleks ümberasustatud pesakuhilad

katta võrguga kaetud püramiidikujulise telgiga. Võrgu silma suuruseks on 2 – 4

cm. Ümberasustatud kuklaseperesid tuleks esialgu aeg-ajalt külastada, et

veenduda ümberasustamise õnnestumises. Kui märkame, et pesa on loid ja on

arvata, et perre sattus vähe emaseid siis saab olukorda järgmisel aastal

parandada selle pesakuhila pinnale erinevast soost vastkooruvaid suguloomade

nukke tuues. Töösipelgad tassivad sipelga suguloomade nukud kiiresti pesasse,

kus nad varsti kooruvad ja pesa pinnal paaruvad. Paarunud emasipelgad

tassitakse pesasse. Ühele pesale piisab 200 vastkooruvast, erinevast soost

sipelgate suguloomade nukust.

Juhendi koostas: Kaarel Aruste

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Anni Luht

Transpordiamet [email protected]

Teie 26.01.2026

Meie 28.01.2026 nr 7-9/26/1656-2

Luba kuklasepesade ümberasustamiseks

(Saatse saapa ümbersõit)

Austatud Anni Luht

Pöördusite 26.01.2026 Keskkonnaameti poole sooviga taotleda luba kolme kuklasepesa

ümberasustamiseks RMK-le kuuluval katastriüksusel Orava metskond 61 (93401:007:0519). Pesade teisaldamise vajadus tuleneb sellest, et kuklasepesad, mis on skeemil (joonis 1.) tähistatud nr 1, 2 ja 3, jäävad Saatse ümbersõidu trassile. Uue tee ehitamise käigus ei ole

võimalik neid säilitada ja tee trassi ei ole võimalik muuta, kuna see on valitud II kaitsekategooria taimede ja Mustoja loodusala kaitse eesmärgiks olevate elupaikade

asukohtadest lähtuvalt. Pesad asustatakse ümber samale katastriüksusele, skeemil näidatud asukohtadesse 4 (koordinaadid 6423290,9; 718966,2), 5 (6422420,1; 719075,9) ja 6 (6422159,3; 719566,1).

Joonis 1. Kuklasepesade asukohad (punktid 1, 2 ja 3) ning ümberasustamise kohad (punktid 4, 5 ja 6).

2 (2)

Kuklased kuuluvad looduskaitsealuste loomaliikide III kategooriasse1. Looduskaitseseaduse

(edaspidi LKS) § 58 lg 5 kohaselt tohib kaitsealuse liigi isendit ümberasustamise eesmärgil loodusest eemaldada Keskkonnaameti loal, kui see ei kahjusta liigi soodsat seisundit.

Kaitsealuse liigi ümberasustamise korra § 4 lg 3 kohaselt toimub kuklasepesade ümberasustamine vastavalt eksperdi poolt koostatud juhendile (kirja lisas 1). Nimetatud korra § 5 lõigete 7 ja 8 alusel kannab ümberasustamise kulud ümberasustaja ja isendi

ümberasustamisel tuleb tagada kaitsealuse liigi isendi (antud juhul pesakonna) elujõulisuse säilimine. Kuklasepesa teisaldamine õigel viisil (sobiv aastaaeg ja meetod) on

kuklasepesakonnale ohutu meede, mis ei kahjusta oluliselt kaitsealuse liigi isendeid ega mõjuta liigi soodsat seisundit.

Sobiv aeg ümberasustamiseks on varakevad (kindel periood märtsi lõpus või aprilli alguses), kui kuklased on koondunud pesale, siis piisab pesakuhila maapealse osa teisaldamisest. Muul

ajal pesa teisaldamisel paikneb emassipelgas pesa maa aluses osas ning pesa teisaldamisel tuleb kaasa võtta ka maa-alune osa, mis on ligikaudu samas suurusjärgus kui maapealne osa (vt täpsemalt juhendis). Võimalusel tuleks siiski proovida võimalikult palju ka pesa sügavamad

maa-alused osad kätte saada, et kogu pesamaterjal kindlasti ümberasustatud saaks.

Arvestades eelnevat, annab Keskkonnaamet LKS § 58 lg 5 alusel loa kolme kuklasepesa

ümberasustamiseks aadressilt Võru maakond, Setomaa vald, Sesniki küla, Orava

metskond 61 (katastritunnus 93401:007:0519) vastavalt juhendile ja joonisel 1 toodud

asukohtadesse.

Kuklased on kõigusoojased loomad, mistõttu sobib teisaldamiseks aeg, mil temperatuur on ööpäevaringselt vähemalt 5 kraadi. Jälgida tuleb, et uus asukoht oleks kaugemal jalgradadest ja piirkonnas ei oleks vähemalt 100 meetri raadiuses teisi kuklaspesi. Pesakuhil peab päevas

saama vähemalt paar tundi päikesepaistet ja hea, kui metsakoosluses on ka nooremaid ja keskealisi kuuski, mis on kuklastele parimateks lehetäipuudeks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Eike Tammekänd juhataja asetäitja

loodushoiutööde osakond

Lisa: 1. Juhend kuklaseperede ümberasustamiseks.pdf

Janne Breidaks 58553986

[email protected]

1 Keskkonnaministri 19.05.2004 määrus nr 51 „III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine“