Arvamus töövaidluse lahendamise seaduse väljatöötamiskavatsusele

Lubja 4, Tallinn 10115 Telefon 620 0100 Registrikood 74001728 e-post [email protected] www.kohus.ee

Arvamus töövaidluse lahendamise

seaduse väljatöötamiskavatsusele

Lugupeetud minister

Täname võimaluse eest esitada omapoolsed seisukohad.

VTKs on välja toodud kaks lahendamist vajavat probleemi. Esmalt töövaidluskomisjoni (TVK)

juhatajate hindamise, värbamise, sisseelamise ja TVK töö kvaliteedi tagamisega seonduvaid

murekohad ning teiseks kutsehaiguste, tööõnnetuste ning tööst põhjustatud haigustega

kaasneva kahju hüvitamise nõudmise võimalus TVK-s.

TVK juhatajate töö hindamise osas on VTK-s korduvalt tõmmatud paralleeli TVK juhatajate ja

kohtunike vahel, tuues kohtusüsteemi eeskujuks kohtunike koolituse ja töö hindamise

korraldamise osas.

TVK on täitevvõimu osa, mille eesmärgiks on halduse raames korraldada teatud töövaidluste

lahendamine. Konflikti lahendamine on osapooltele tasuta ning suhteliselt kiire. Selline

menetlus on tõhus siis, kui tegemist on lihtsama vaidlusega, milles ei esitata erineva õigusliku

alusega nõudeid. Konflikti lahendamise kvaliteet sõltub paljuski TVK juhataja oskustest ja

teadmistest. Täitevvõim on vaba korraldama oma personali valikut ja nende töö kvaliteedi

kontrollimist.

Mõned tähelepanekud siiski. Kohtunike ja TVK juhatajate sõltumatuse tagatised on küll

erinevad, kuid iseenesest ei ole pidev atesteerimine tänapäeval avaliku võimu asutustes

tavapärane. TVK juhatajate värbamise, hindamise ja töö kvaliteedi tagamise osas märgime

siiski, et värbamisprotsessi liigne reguleerimine seaduses ei ole üldjuhul vajalik, oluline on

seaduse tasemel reguleerida kvaliteedi näitajad ning õigus kandideerimise täpsema korra

määramiseks.

Meie 29.01.2026 nr 6-3/26-4-2

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo

Katseaja hindamisel on toodud paralleele kohtunike 3 aastase katseajaga, kuid keskendutakse

üksnes vigade väljatoomisele. Kohtunike 3 aastase katseaja puhul antakse hinnang kohtuniku

arengule, mitte ei tooda üksnes välja vigu. Arengu toetamiseks on kindlasti vajalik

koolitusvõimaluste püsiv olemasolu.

Tööst põhjustatud haigustega kaasneva kahju hüvitamise nõudmise võimalus TVK-s.

VTKs on põhjendatud nimetatud vaidluste lahendamise võimaldamist sellega, et kohtus

kestavad sellised vaidlused kaua. VTK märgib, et töösuhte lõpust kuni kohtuasja alguseni kulub

kutsehaiguste puhul mediaanhagejal kuni kolm aastat ja veidi üle kolme aasta kulub kohtus ka

asja lahendamisele. Erinevalt kutsehaigustest juhtuvad tööõnnetused ootamatult ühel ajahetkel

ja ühe tööandja juures. Seetõttu on ka tööõnnetuste vaidluseid vähem ning need on lühemad.

Kohtuasjade pikkus iseenesest näitab juba seda, et tegemist on keskmisest keerukamate

kohtuvaidlustega, milles on väga tihti vajalik läbi viia ekspertiis ning mis üldjuhul kaevatakse

edasi kõikides kohtuastmetes. VTKs välja pakutud regulatsiooniga luuakse sisuliselt

neljaastmeline vaidlustamise võimalus, mis pikendab hüvitise saamiseni jõudmist veelgi. Tööst

põhjustatud haiguse ning kutsehaiguse menetlemine ei ole oma keerukuselt võrreldavad.

VTK kohaselt kulub töösuhte lõpust kuni hagi/kaebuse esitamiseni kolm aastat, kuid vaidluste

lahendamine TVKs ei mõjuta kuidagi töötajate käitumist oma õiguste kaitsel. Seda saab

mõjutada üksnes parema teavitusega.

Kohtumenetlus nendes asjades on riigilõivuvaba, kuid üldjuhul on vaidluse keerukusest

tulenevalt vajalik kvalifitseeritud õigusabi andmine. Kohtus on see võimalik riigi õigusabi

seaduse alusel, samuti on võimalik ekspertiisi määramiseks kasutada menetlusabi. Kõik see

peab olema võimaldatud siis TVK menetluses.

Alternatiivselt võib mõelda sellele, et tööõnnetuse uurimise käigus võimaldada

menetlusosaliste lepitamist ja kompromissi korras hüvitise kokkuleppimist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Naaber-Kivisoo

kohtu esimees