Kiri

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus   Meie: 29.01.2026 nr 2-5/25-01469-3

      Eesti seisukohad Euroopa Konkurentsivõime Fondi loomise määruse eelnõu kohta

  Austatud Riigikogu juhatus      Edastan  Vabariigi  Valitsuse  29.  jaanuari  2026.  a  istungil  heaks  kiidetud  järgmised  Eesti  seisukohad  Euroopa  Parlamendi  ja  nõukogu  määruse,  millega  luuakse  Euroopa  Konkurentsivõime  Fond,  sealhulgas  kaitseuuringute  ja  -innovatsiooni  eriprogramm,  tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) 2021/522, (EL) 2021/694, (EL) 2021/697 ja (EL) 2021 /783 ning muudetakse määrusi (EL) 2021/696, (EL) 2023/588 ja (EL) [Euroopa kaitsetööstuse  programm], eelnõu kohta:   1.1. Üldised seisukohad   1.1.1  Eesti  toetab  Euroopa  Konkurentsivõime  Fondi  eesmärki  suurendada  Euroopa  Liidu  majanduse  konkurentsivõimet,  vähendada  strateegilisi  sõltuvusi  ning  suurendada  investeeringuid Euroopa Liidu  tehnoloogilise  ja  tootmisvõimekuse  kasvatamiseks. Toetame  fondi  jaotust  nelja  valdkonna  vahel,  sealhulgas  peame  eriti  oluliseks  fondi  abil  kaitsevalmiduse,  kosmosetööstuse  ja  kriitilise  taristu  vastupanuvõime  arendamist  ning  digiteenuste  ja  -taristu  tugevdamist. Samuti  peame oluliseks puhtale  energiale  ja  tööstusele  ülemineku,  Euroopa  Liidu  digitaalse  suveräänsuse,  küberturvalisuse  ning  tervishoiu,  biotehnoloogia, bio- ja põllumajanduse edendamise toetamist.   1.1.2 Taotlejate halduskoormuse vähendamiseks ning selguse suurendamiseks toetame fondide  senise  suure  arvu  ja  rahastusvõimaluste  killustatuse  vähendamist.  Peame  oluliseks,  et  üleminek  Euroopa  Konkurentsivõime  Fondi  rahastusele  on  sujuv  ja  liidetud  fondide  pikaajalistele projektidele on tagatud võimalus rahastuse taotlemiseks.   1.1.3  Toetame  Euroopa  Konkurentsivõime  Fondi  kavandamist  ja  kasutust  koostöös  teiste  Euroopa Liidu eelarve osadega. Parima koosmõju saavutamiseks on oluline erinevate Euroopa  Liidu poliitikavaldkondade ja fondide sisuline haakuvus ning prognoositavus. Peame oluliseks  tagada  tugi  teadustulemuste  väärindamiseks  ja  ülekandmiseks  teadussüsteemist  tööstusesse  ning võimalust  taotleda  toetust kõigis  investeerimisteekonna etappides, alates varajase etapi  alusuuringutest  ja  innovatsioonist  kuni  tööstusliku  kasutuselevõtuni.  Toetame  Euroopa  Konkurentsivõime Fondi  ja programmi „Euroopa horisont“ rakendamist ühiste valdkondlike  poliitikaakende ning fondide planeerimisprotsessi kaudu, mis võimaldab innovatsiooniahelat  terviklikult toetada. Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut avada fond osalemiseks Euroopa 

.

2 (7)

terviklikult toetada. Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut avada fond osalemiseks Euroopa  Liidu  partnerriikide  taotlejatele  vastavalt  assotsiatsioonilepingutele.  Peame  vajalikuks  selle  võimaluse  ja  koostöö  laiendamist  Ukrainale  lisaks  kaitsetööstusele  ka  teistes  fondi  valdkondades, ennekõike puhta tööstuse ja energia, kliimamuutuste, keskkonna ja elurikkuse  valdkonnas, digivaldkonnas ning ka vastupanuvõime ja piirikaitse teemadel.   1.1.4 Euroopa Konkurentsivõime Fondi kaudu vahendite taotlemine ja kasutamine peab olema  eriti väikestele ning keskmise suurusega ettevõtetele lihtne, ühetaoline, vähekoormav, kiire ja  kättesaadav. Peame oluliseks, et fondi juhtimiskorraldus ja taotluste hindamiskriteeriumid on  sätestatud fondimääruses võimalikult läbipaistvalt. Kaitse- ja kosmose valdkonnas julgeoleku  tagamise  eesmärgil  taotlejatele  sätestatud  täiendavad  pädevus-  ja  kontrollinõuded  peavad  olema piisavad ja põhjendatud, kuid ei tohi pärssida innovatsiooni ja rahvusvahelist koostööd.   1.1.5 Euroopa Konkurentsivõime Fond peab toetama konkurentsivõime kasvu kogu siseturul  ja  olema  võrdselt  ligipääsetav  kõigile  riikidele.  Laenude/garantiide  kasutamisel  tuleb  kindlustada  Euroopa Liidu  väiksemate  liikmesriikide  või  piirialade  ettevõtjatele mõistlikud  rahastamistingimused  (sealhulgas  intressimäärad).  Euroopa  Liidu  konkurentsivõime  eesmärkide  saavutamise  huvides  on  vajalik  määruses  näha  ette  võimalus  eelistada  fondi  taotlusvoorudes  Euroopa  Liidu  idapiiririikide  projekte,  et  tugevdada  piiriäärsete  alade  kaitsevalmidust ja säilenõtkust ning panustada selle piirkonna sotsiaal-majandusliku olukorra  parandamisse.   1.1.6 Liikmesriikidel peab olema Euroopa Konkurentsivõime Fondi juhtimisel ja rakendamisel  oluline  roll,  sealjuures  otsustusõigus  fondi  puudutavate  strateegiliste,  põhimõtteliste  ning  olulise mõjuga otsuste tegemisel, oluliste kriteeriumide kindlaksmääramisel ja uuendamisel, et  neis  arvestataks  riikide  ja  piirkondade  eripärasid.  Fondi  eesmärke  ja  nende  saavutamist  mõjutavad ning muid olulisi aspekte puudutavad asjaolud (sealhulgas hindamiskriteeriumid)  tuleb  sätestada  fondi  määruses.  Soovime,  et  fondi  poliitikavaldkondade  rakendamiseks  ja  rahastamisvoorude aluseks olevad tööprogrammid kiidetaks heaks kontrollimenetluse alusel,  milles  liikmesriikide  arvamus  on  Euroopa  Komisjonile  siduv.  Peame  oluliseks,  et  tööprogrammide prioriteedid ja kavandatavate taotlusvoorude fookus ning ajastus on piisava  ajavaruga ette teada ja kindlaks määratud ka mitmeaastastes töökavades.   1.1.7 Eesti toetab laenude/garantiide laiemat kasutamist suurema finantsvõimenduse saamiseks  avaliku sektori vahenditele Euroopa Konkurentsivõime Fondist. Peame otstarbekaks Euroopa  Liidu garantii- ja finantsinstrumentide kasutuse koondamist Euroopa Liidu eelarve erinevatest  programmidest Euroopa Konkurentsivõime Fondi  InvestEU  instrumenti,  et  tagada Euroopa  Liidu garantiifondi  ratsionaalne kasutus  ja erakapitali  tõhus kaasamine. Peame otstarbekaks  Euroopa Liidu garantiifondi kavandatud mahu paindlikku jaotust fondi erinevate osade ning  teiste  Euroopa  Liidu  fondide  kasutusega  seoses,  et  arvestada  erinevate  valdkondade  ja  piirkondade  projektide  erinevat  tasuvust  ja  seega  erinevat  finantsinstrumentide  toel  investeeringute rahastamise määra.   1.1.8  Eelistame,  et  Euroopa  Investeerimispanga  grupi  kasutatav  osa  Euroopa  Liidu  garantiifondist InvestEU instrumendi elluviimisel oleks sama või väiksem kui eelarveperioodil  2021-2027.  See  aitab  kaasa  InvestEU  instrumendi  rakenduspartnerite  vahelise  konkurentsi  suurenemisele  ning  nende  ringi  mitmekesistamisele.  Ligipääsu  võimaldamisel  programmi  „InvestEU“ rakendamisele peab kohtlema liikmesriikide riiklikke tugipanku või institutsioone  võrdselt kommertspankadega, parandades nende võimalusi Euroopa Konkurentsivõime Fondi  rahastamisvahendite pakkumisel.

3 (7)

  1.1.9 Peame tähtsaks kindlustada väike- ja keskmise suurusega ja iduettevõtetele ligipääs fondi  vahenditele. Soovime, et määruses sätestatakse neile ettenähtud minimaalne toetuste osakaal  või muud sobivad mehhanismid rahastusele ligipääsu tagamiseks (näiteks eraldi taotlusvoorud  või  kohustuslikud  hindamiskriteeriumid).  Peame  oluliseks,  et  väikeste  keskmise  turukapitalisatsiooniga  ettevõtjate  määratlust  määruses  ei  muudeta.  Oluline  on  ka  oskuste  arendamine uute tehnoloogiate arendamiseks ja elluviimiseks.   1.2. Puhtale energiale üleminek ja tööstuse süsinikuheite vähendamise toetamine   1.2.1  Peame  oluliseks  puhta  tööstuse  kokkuleppe  eesmärkide  toetamist  Euroopa  Konkurentsivõime  Fondi  vahenditest,  mis  aitab  edasi  viia  Eestis  ja  Euroopas  kõrgtehnoloogilise,  innovatiivse,  konkurentsivõimelise  ning  väiksema  heitega  tööstuse  arengut.  Puhta  tööstuse  kokkuleppe  ning  teiste  kvaliteetset  elu-  ja  looduskeskkonda  edendavate  Euroopa  Liidu  algatuste  tõhusaks  rakendamiseks  ja  tööstuse  süsinikuheite  vähendamise  tagamiseks  on  oluline  jätkata  keskkonna-  ja  kliimapoliitika  toetamist  ning  kindlustada  sujuv  üleminek  käimasolevate  ja  uute  projektide  vahel.  Näeme  elurikkuse,  keskkonna-  ning  kliimavaldkonda  konkurentsivõime  olulise  osana  ning  seetõttu  peame  oluliseks, et Euroopa Konkurentsivõime Fondist on võimalik rahastada keskkonna kaitsmisele,  taastamisele ja kvaliteedi parandamisele suunatud projekte.   1.3. Tervishoiu, biotehnoloogia, põllumajanduse ja biomajanduse toetamine   1.3.1 Kuna Euroopa Konkurentsivõime  Fondi  üheks  prioriteetseks  poliitikavaldkonnaks  on  toidusüsteemid ning  ring-  ja  biomajandus,  siis  peame oluliseks Euroopa Konkurentsivõime  Fondi ja riigiplaani õigusraamistike kooskõla, sealhulgas ühise põllumajanduspoliitika ja ühise  kalanduspoliitikaga,  arvestades  seejuures  kattuvaid  eesmärke  (näiteks  konkurentsivõime,  toiduga  kindlustatus,  kliimaneutraalsus  ja  kliimamuutustega  kohanemine,  elurikkuse  kaitse,  teadmussiirde-  ja  innovatsioonitegevused).  Soovime,  et  määruses  käsitletakse  toetatava  tegevusena ka toiduainete tootmist ja töötlemist.   1.3.2  Toetame  Euroopa  Konkurentsivõime  Fondi  eesmärki  edendada  tervisesektori  innovatsiooni  ja  toimepidevust,  sealhulgas  personaalmeditsiini  arendamist  ning  digitaalsete  tehnoloogiate  ja  terviseandmete  laialdasemat  kasutamist  ning  ravimite  ja  meditsiinitehnoloogiate  varustuskindluse  parendamist.  Samas  peame  oluliseks  võimalust  jätkata  seni  Euroopa  Liidu  terviseprogrammist  „Euroopa  Liidu  tervise  heaks“  toetatud  prioriteetsete eesmärkide  ja  tegevuste elluviimist,  sealhulgas  tervise edendamise  ja haiguste  ennetamise  valdkonnas,  mis  toetavad  liikmesriike  tõenduspõhiste  rahvatervise-  ja  tervishoiupoliitika kujundamisel ja rakendamisel.   1.4. Digitaalne juhtpositsioon   1.4.1 Nõustume,  et Euroopa Liit peab kiirendama digitaalset üleminekut ning aitama kaasa  uutele  arenguhüpetele  uute  tehnoloogiate  (sealhulgas  tehisaru  ja  privaatsuskaitse  tehnoloogiate)  kasutuselevõtuga,  tugevdama  digitaalset  autonoomiat,  sideühenduste  toimepidevust ja usaldusväärsust ning andmete kasutamist ja väärindamist. On oluline toetada  digioskuste  ajakohastamist  ning  kaitsta  Euroopa  Liidu  kodanikke  ja  taristut  hübriidohtude,  sealhulgas  küberrünnete  ja muu organiseeritud kuritegevuse  eest. Digivaldkonna  sihipärane 

rahastamine peab toetama koostööd partnerriikidega ja kaksikpöörde eesmärkide saavutamist 

4 (7)

rahastamine peab toetama koostööd partnerriikidega ja kaksikpöörde eesmärkide saavutamist  ning aitama Euroopa Liidu idapiiri riikidel edukalt areneda vaatamata Ukraina sõjast tingitud  negatiivsetele mõjudele.   1.4.2 Peame prioriteetseks Euroopa Liidu kestliku ja turvalise digi- ja sidetaristu arendamist,  mis  hõlmab  5G/6G  võrke,  rahvusvahelisi  digiühendusi,  andmekeskusi,  pilvetaristut  ning  tehisaru gigatehaseid, sealhulgas taristu füüsilisi elemente ning vastavat riist- ja tarkvara, mis  on  vajalikud  teenuste  osutamiseks  ja  majandustegevuseks.  Digitaristu  arendamisel  tuleb  kiirendada  suurte  andmekeskuste  ja  pilvetaristu  rajamist  nii,  et  oleks  tagatud  geograafiline  tasakaal  ning  võrdsed  võimalused  ka  vähem  jõukamatele  liikmesriikidele  ja  väikestele  ja  keskmise  suurusega  ettevõtetele.  Oluline  on  toetada  Euroopa  Liidu  õigusruumile  alluvate  teenusepakkujate  arengut  ning  tugevdada  Euroopa  Liidu  digisuveräänsust  ja  tarneahelate  kindlust.   1.4.3 Nõustume, et digivaldkonna rahastamine Euroopa Konkurentsivõime Fondi kaudu peab  sihipäraselt  toetama  Euroopa  strateegilisi  eesmärke,  innovatsiooni,  tehisaru  ja  kvanttehnoloogiate  turvalist  arendust  ning  andmekorralduse  ja  andmepõhise  juhtimise  parandamist. Euroopa vajab  tipptasemel  tööriistu  ja arvutusvõimsust, mis  lähtuvad Euroopa  väärtustest ja regulatsioonidest ning vähendavad sõltuvusi kolmandatest riikidest.   1.4.4  Toetame  ettepanekut  arendada  süsteemselt  küberturvalisust,  mis  tagab  muu  hulgas  Euroopa Liidu vastupanuvõime küberohtudele, hoiab ühiskonna kõrget usaldust digitaalsete  teenuste  vastu,  panustab  rahvusvahelise  küberkoostöö  tugevdamisse  ning  tagab  küberspetsialistide järelkasvu.   1.4.5  Nõustume,  et  digihariduse  edendamine  ning  digiekspertide  arvu  ja  digipädevuste  süsteemne  suurendamine  nii  era-  kui  ka  avalikus  sektoris  üle  Euroopa  Liidu  on  kriitilise  tähtsusega  ning  vajab  piisavat  rahastust  järgmisteks  arenguhüpeteks  ja  konkurentsivõime  kasvatamiseks.  Konkurentsivõime  kasvuks  on  oluline  toetada  eelkõige  just  väikeste  ja  keskmise suurusega ettevõtete digitaalse arengu edendamist ja ajakohasuse suurendamist.   1.4.6 Peame oluliseks ettepanekut soodustada Euroopa Konkurentsivõime Fondi rahastuse toel  Euroopa  Liidu  ülest  koostööd  ja  digitaalsete  lahenduste  arendamist  kuritegevuse  vastases  võitluses  ning  digikriminalistikas.  Soovime,  et  fondist  on  võimalik  taotleda  toetust  liikmesriikide  tegevustele, mis  suurendavad  justiitssüsteemi  kättesaadavust,  läbipaistvust  ja  kaasavust ning võimaldaks rahastada kohtumenetluse digitaliseerimist.   1.4.7  Peame  oluliseks,  et  Euroopa  Konkurentsivõime  Fondi  kavandamisel  arvestataks  kultuuri-  ja  loomemajanduse  panust  Euroopa  konkurentsivõime,  digijuhtpositsiooni  ja  vastupanuvõime kujundamisel. Samuti on oluline  tugevdada idapiiri piirkondade kerksust  ja  kohalikku  infokeskkonda.  Peame  vajalikuks,  et  Euroopa Konkurentsivõime  Fond  käsitleks  digisuveräänsuse osana ka Euroopa kultuuri-  ja  infokeskkonna vastupanuvõimet,  sealhulgas  kvaliteetse  meedia-  ja  kultuurisisu  tootmist,  meediapädevuse  suurendamist  ning  piirialade  infovälja  tugevdamist.  Oluline  on  ka  ühiste  Euroopa-üleste  lahenduste  loomine  digitaalse  kultuuripärandi kaitsmiseks ja piiriüleseks säilitamiseks.   1.5. Vastupanuvõime, julgeoleku ja kaitsetööstuse toetamine   1.5.1 Peame oluliseks sisejulgeoleku ja -turvalisuse, sealhulgas elanikkonnakaitse valdkonna  hõlmamist Euroopa Konkurentsivõime Fondis. Arvestades muutusi  julgeolekukeskkonnas  ja 

kliimaprotsessides  ning kriitiliste  teenuste  omavahelisi  ristsõltuvusi,  on Eesti  seisukohal,  et 

5 (7)

kliimaprotsessides  ning kriitiliste  teenuste  omavahelisi  ristsõltuvusi,  on Eesti  seisukohal,  et  Euroopa  Konkurentsivõime  Fondi  raames  peab  olema  võimalik  toetada  ka  olemasoleva  eraomandis oleva ja/või riikliku kriitilise taristu (sealhulgas energia-, transpordi- ja digitaristu)  vastupanuvõime  suurendamist  erinevate  ohtude  vastu.  Soovime  määruses  täpsustada,  et  Euroopa majandusjulgeoleku parandamiseks on toetuskõlbulik kriitilise energia-,  transpordi-  ja  digitaristu  küber-  ja  füüsilise  turvalisuse  ja  vastupanuvõime  suurendamine,  sealhulgas  mehitamata  sõidukitega  seotud  riskide  valdkonnas.  Eelistame,  et  fond  võimaldaks  taotleda  toetust investeeringuteks nii maismaal asuva kui ka merealuse kriitilise taristu kaitsmiseks ja  seiramiseks.   1.5.2 Soovime, et Euroopa Konkurentsivõime Fond võimaldab  rahastada Euroopa ühishuve  teenivaid  kaitseprojekte  (EDPCI-s)  kuni  100%  ulatuses  abikõlblikest  kuludest.  Peame  oluliseks määruses täpsustada abikõlblikkuse kriteeriumeid nii, et need võimaldavad ellu viia  ka  regionaalseid  projekte,  juhul  kui  nende  hüvede mõjud  laienevad  kogu Euroopa Liidule.  Seejuures peame oluliseks, et prioriteetseks peetakse Venemaa Föderatsiooni ja Valgevenega  piirnevate  liikmesriikide  kaitsevalmiduse  tugevdamise  projekte  ning  taotlusvoorudes  arvestatakse  esmatähtsate  kaitsetööstusprojektide  rahastamisvajadustega  Euroopa  Liidu  idapiiririikides. Samuti peame vajalikuks, et üheks projektide eesmärgiks on kaitseotstarbeliste  toodete kättesaadavuse parandamine piirkondades, kus varustusriskid on kõige kõrgemad.   1.5.3  Toetame,  et  Euroopa  Konkurentsivõime  Fond  jätkab  kaitsevaldkonna  teadus- arendustegevuse  finantseerimist,  kaitsetööstuse  tootmisvõimekuste  loomist  ja  suurendamist  ning  liikmesriikide  koostööd  ühishangete  soodustamisel.  Toetame,  et  fond  pakub  rahastamisvõimalusi kaitsetööstuse testimiseks vajaliku taristu arendamiseks.   1.5.4  Toetame,  et  Euroopa  Konkurentsivõime  Fond  võimaldab  investeeringuid  sõjaliseks  liikuvuseks  vajalikku  taristusse  ja  transpordivahenditesse,  sõjaväelinnakute  majutus-  ja  olmetaristu  arendamiseks  ning  liitlaste  vastuvõtuks  vajaliku  taristu  rajamiseks.  Peame  oluliseks, et määruses säiliks ka võimalus taotleda toetust sidetaristu nendele komponentidele,  mis on konkreetsete sõjalise liikuvusega seotud kaitse- ja julgeolekuprojektide jaoks vajalikud.   1.5.5 Toetame Euroopa Konkurentsivõime Fondi  eesmärke  väikeste  ja  keskmise  suurusega  ettevõtete ja innovatsiooni toetamiseks ning ettevõtete koostöö edendamiseks võimearenduses.  Eelistame, et eesmärkides oleks selgemalt esile toodud ka piiriülese koostöö edendamine ning  ühtsema  ja  avatud  Euroopa  kaitseturu  kujundamine.  Eestile  on  iseäranis  oluline,  et  fondimääruses säilitatakse võimalus toetada kaitsetööstuse ettevõtete tootmise skaleerimist.   1.5.6  Toetame,  et  Euroopa Konkurentsivõime  Fondi  kaitsetööstussektsiooni  abikõlblikkuse  kriteeriumid  ja  Euroopa  eelistuse  tingimused  tuginevad  Euroopa  kaitsetööstusprogrammi  (EDIP) ja Euroopa julgeolekumeetme (SAFE) laenuinstrumendi määrustes kokkulepitule ega  ole  nendest  piiravamad.  Oluline  on,  et  nimetatud  kriteeriumid  ja  tingimused  toetavad  liikmesriikide  vajadust  parandada  kaitsevõimet  kiiresti  ning  oleksid  kooskõlas  julgeolekuolukorrast tulenevate ajapiirangute ja vajadusega tagada lahenduste kulutõhusus.   1.5.7 Soovime, et kaitsevaldkonna teadus-arendustegevuseks mõeldud Euroopa Liidu toetuse  andmisel  on  toodete  arendamiseks  (prototüübid)  toetusmäär  50%  asemel  kuni  75%  abikõlblikest kuludest. Eesti toetab ühishangete toetusmäära suurendamist, eelistatult vähemalt  25%-ni ühishangete maksumusest.  

1.5.8  Toetame  kolmandate  riikide,  sealhulgas  eriti  NATO  liitlaste  võimalust  olla  kaasatud 

6 (7)

1.5.8  Toetame  kolmandate  riikide,  sealhulgas  eriti  NATO  liitlaste  võimalust  olla  kaasatud  Euroopa Konkurentsivõime Fondi kaitsevaldkonna projektidesse, kuna peame taolist koostööd  vastastikku  kasulikuks  ning  oluliseks  koostoimelisuse  tagamise  ja  Euroopa  julgeoleku  seisukohalt. Toetame võimalust Ukraina kaasamiseks Euroopa Liidu liikmesriikidega sarnastel  tingimustel  ning  eesmärki  integreerida  Ukraina  kaitsetööstusbaas  lähemalt  Euroopa  Liidu  omaga.   1.6. Kosmosesüsteemide ja kosmosepoliitika toetamine   1.6.1 Toetame Euroopa Konkurentsivõime Fondi kosmoseprogrammi komponentide arengut  ja uue  jaotuse  loomist, mis  loob  terviklikuma pildi Euroopa kosmosevaldkonna  tegevustest  ning võimaldab arendada Euroopa Liidu tehnoloogilist võimekust. Euroopa Konkurentsivõime  Fond peab looma maksimaalset lisandväärtust ja selleks on oluline tagada, et uued algatused ei  dubleeriks  tegevusi,  mida  liikmesriigid  juba  praegu  ellu  viivad  koostöös  Euroopa  Kosmoseagentuuri ja teiste rahvusvaheliste partneritega.   1.6.2 Nõustume,  et  positsioneerimise,  navigeerimise  ja  ajamääramise  teenuste  arendamine,  kättesaadavus  ja  väga  hea  kvaliteet  Euroopa  Liidus  on  äärmiselt  oluline.  Toetame Galileo  avaliku  reguleeritud  teenuse  tasuta kättesaadavusse panustamist Euroopa Konkurentsivõime  Fondist  ning  leiame,  et määruses  tuleb  lisatähelepanu  pöörata  nimetatud  teenustega  seotud  seadmete  kättesaadavuse  parandamisele.  Samuti  peame  oluliseks  fondi  toel  navigatsiooniteenuste  pakkumist  kosmoseobjektide  käitajatele  ja  tegevusi, mis  on  suunatud  raadiosagedushäirete tuvastamisele.   1.6.3 Nõustume ettepanekuga toetada Maa kaugseire teenuste, sealhulgas Copernicuse ja uue  valitsusasutustele  suunatud  Maa  kaugseire  teenuse  komponendi  edasiarendamist,  mis  võimaldab  andmepõhiste  otsuste  tegemist  nii  tsiviil-  kui  ka  kaitseotstarbel  ning  loob  uusi  võimalusi  liikmesriikide  tööstusvõimekuse  kasvatamiseks.  Samuti  peame  oluliseks  uute  valitsusasutustele  suunatud  missioonide  seostamist  Euroopa  Kosmoseagentuuri  valikprogrammidega, mis võimaldaks liikmesriikidel arendada oma tööstusvõimekust Euroopa  Kosmoseagentuuri  kaudu  ning  looks  võimaluse,  et  Euroopa  Liit  oleks  nende  teenuste  kliendiks.  Peame  oluliseks  kolmandate  osapoolte  Maa  seire  andmete  kättesaadavuse  parandamist liikmesriikide jaoks.   1.6.4 Toetame turvalise ühenduse programmi eesmärke ja peame vajalikuks tagada teenustele  tasuta või läbipaistvast hinnapoliitikast lähtuv juurdepääs, mis ei kahjustaks väikeriikide huve.  Turvalise ühenduse lahendused peavad tagama, et Eesti ja teised Balti riigid oleksid kaitstud  ning  kriitiline  side  toimiks  ka  kriisiolukordades.  Toetame  turvalise  ühenduse  programmi  vahendite  suunamist  eelkõige  valitsussektorile  vajaliku  taristu  ja  strateegiliste  teenuste  arendamiseks.  Samuti  peame  oluliseks  programmi  agiilsust  kohanemaks  tehnoloogiast,  poliitilises olukorrast ja turust tulenevate muutustega.   1.6.5  Peame  oluliseks  Euroopa  Konkurentsivõime  Fondi  eesmärki  tagada  kosmosesektori  olukorrateadlikkus, mis hõlmab kosmose  jälgimise  ja seire, kosmoseilmastiku nähtuste ning  Maa-lähedaste  objektide  andmete  kogumist,  jagamist,  seiramist  ja  töötlemist.  Leiame,  et  kosmose  jälgimises  ja  seires  osalemise  mudel  peab  pakkuma  kõikidele  liikmesriikidele  võrdseid võimalusi neisse panustada, teenuseid kasutada ja vastavates hangetes osaleda.   1.6.6  Toetame  Euroopa  Liidu  ambitsiooni  tagada  autonoomne,  usaldusväärne  ja  kulutõhus  ligipääs kosmosele. Samas leiame, et Euroopa Liit peab kanderakettide turul osalema eelkõige 

targa tellijana ja soodustama sektoris erasektori  innovatsiooni  ja konkurentsi  teket. Toetame 

7 (7)

targa tellijana ja soodustama sektoris erasektori  innovatsiooni  ja konkurentsi  teket. Toetame  ühtse kanderakettide juhtorgani loomist Euroopa Liidu tasandil, mille otsustusprotsessides on  tagatud liikmesriikide kaasatus ja läbipaistvus.   1.6.7  Kosmoseettevõtluse  ja  -majanduse  arendamiseks  on  oluline  toetada  idu-  ja  kasvuettevõtteid ning pöörata tähelepanu oskuste arendamisele. Eelkõige peaks Euroopa Liit  kosmosetööstuse  ja  -teenuste  tellijana  täitma  ankurkliendi  rolli,  tugevdama  kohalikke  ökosüsteeme  ja  tagama  turule  juurdepääsu.  Eelistame,  et  kosmosetaristu  rajamine  või  tootmisvõimekuse  loomine  toimuks  turupõhiselt  ja  Euroopa  Konkurentsivõime  Fondi  toel  tehtud investeeringud peavad olema hästi põhjendatud.   1.6.8  Vajalik  on  Euroopa  Liidu  tehnoloogiasuveräänsuse  tugevdamine  ja  sõltumatuse  suurendamine,  sealhulgas  kriitiliste  tehnoloogiate  ja  toormete  vallas.  Peame  oluliseks,  et  Euroopa  Konkurentsivõime  Fond  panustaks  strateegiliste  tehnoloogiate  arendamisse,  standardimisse  ja  turuletoomisse, sealhulgas kahese kasutusega lahenduste arendamisse, mis  toetavad  nii  tsiviil-  kui  ka  julgeolekuvaldkonda.  Kosmosevõimekuste  arendamisel  toetame  määruses  esitatud  küberjulgeoleku  ja  tehisintellekti  valdkondade  esiletõstmist,  arvestades  nende kasvavat strateegilist ja majanduslikku tähtsust ning Eesti ettevõtete potentsiaali nendes  valdkondades.   1.6.9  Mitmekesistamaks  Euroopa  kosmosesektorit  tuleb  tugevdada  määruse  sätteid,  mis  parandavad peatöövõtja kontserni mittekuuluvate väikeste  ja keskmise suurusega ettevõtjate  võimalusi piiriüleseks osalemiseks kosmose ökosüsteemis.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad:  1. Seletuskiri 2. Seletuskirja lisa 1 huvirühmade nimekiri 3. Seletuskirja lisa 2 kaasamise tabel  4. Euroopa Konkurentsi Fondi loomise määruse eelnõu       Teadmiseks:  Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon   Sandra Metste [email protected]

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 16.7.2025

COM(2025) 555 final

2025/0555 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse Euroopa Konkurentsivõime Fond, sealhulgas kaitseuuringute ja -

innovatsiooni eriprogramm, tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) 2021/522, (EL)

2021/694, (EL) 2021/697 ja (EL) 2021/783 ning muudetakse määrusi (EL) 2021/696, (EL)

2023/588 ja (EL) [Euroopa kaitsetööstuse programm]

(EMPs kohaldatav tekst)

{SEC(2025) 555 final} - {SWD(2025) 555 final} - {SWD(2025) 556 final}

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Konkurentsivõime Fond (edaspidi ka „fond“ ja „ECF“) on osa 2027. aasta järgse

mitmeaastase finantsraamistiku paketist, mille eesmärk on koondada praeguse mitmeaastase

finantsraamistiku 14 rahastamisvahendit ühte raamistikku, et see toimiks

investeerimissuutlikkusena, millega tugevdatakse Euroopa konkurentsivõimet ELi

konkurentsivõime seisukohast olulise tehnoloogia valdkonnas ja strateegilistes sektorites

alates teaduskoostööst kuni ettevõtete laienemise, innovatsiooni, tööstusliku ja taristu

kasutuselevõtu ja tootmise, sealhulgas oskuste suurendamiseni, ning toetada projekte ja

ettevõtteid, sealhulgas VKEsid, idufirmasid, suuremaid ettevõtteid, ülikoole ja teadusüksusi,

ning toimida samal ajal võimendava vahendina, kus kasutatakse eelarvelisi toetusvahendeid

era-, institutsiooniliste ja riiklike investeeringute ligimeelitamiseks.

Viimase 30 aasta jooksul on tootlikkuse lõhe ELi ja teiste arenenud majandusega riikide vahel

suurenenud, mis vähendab ELi konkurentsivõimet võrreldes teiste suurte majandusriikidega.

EL on praegu maha jäänud mitmes valdkonnas, sealhulgas tehnoloogia areng, teadusuuringute

ja innovatsiooni tulemuslikkus, taristu kasutuselevõtt, turu dünaamilisus ja tööstussuutlikkus.

Viimastel aastatel, mida iseloomustavad kiired tehnoloogilised edusammud, kasvav

majanduslik konkurents, kontroll peamise progressi võimaldava taristu üle ja

kaubandusprotektsionism, on Euroopa Liidu konkurentsivõime suurendamine muutunud

kriitiliseks prioriteediks. Seda ja selle võimalikku mõju meie heaolule on rõhutatud mitmes

hiljutises aruandes, sealhulgas Draghi aruandes Euroopa konkurentsivõime tuleviku kohta ja

Letta aruandes „Much More Than a Market“ („Palju enamat kui turg“), mille soovitusi on

kasutatud konkurentsivõime kompassi koostamisel.

Konkurentsivõime kompassis,1 mille Euroopa Komisjon võttis vastu 2025. aasta jaanuaris,

analüüsitakse olulisi probleeme, mis takistavad konkurentsivõimet ELis. Tuvastatud keskne

probleem on liidu kulutuste hajutamine mitme kattuva programmi vahel, millest paljud

rahastavad sarnaseid algatusi, kuid mille nõuded on erinevad, mis raskendab rahastamise

tulemuslikku kombineerimist.

Kompassis määratakse kindlaks mitu peamist tegurit, mis on vajalikud liidu konkurentsivõime

suurendamiseks: 1) innovatsioonilõhe kaotamine, 2) süsinikuheite vähendamine ja 3) liigse

sõltuvuse vähendamine ja julgeoleku suurendamine. Lisaks tuuakse selles esile viis

horisontaalset tugisüsteemi: 1) lihtsustamine, 2) ühtse turu tõkete kõrvaldamine, 3)

rahastamine, 4) oskused ja kvaliteetsed töökohad ning 5) parem koordineerimine.

Lihtsustamine, rahastamine ja parem koordineerimine on Euroopa Konkurentsivõime Fondi

tähelepanu keskmes. Fondi eesmärk on tegeleda järgmiste probleemidega: 1) mitteoptimaalne

toetus kogu investeerimistsükli jooksul, alates alusuuringutest ja rakendusuuringutest kuni

laienemise, tööstusliku kasutuselevõtu ja tootmiseni; 2) suur investeerimisvajadus, et

saavutada liidu prioriteedid, sealhulgas üleminek puhtale energiale ja digiüleminek, ning 3)

keerukas ja koordineerimata liidu rahastamiskeskkond. Eeldatakse, et nende probleemide

lahendamine mõjutab positiivselt, kuigi kaudselt, muid konkurentsivõime kompassis kindlaks

tehtud probleeme, nagu innovatsioonilõhe, ning see vähendab ka Euroopa sõltuvust

elutähtsate tehnoloogiate ja ressursside välisallikatest ning suurendab seeläbi julgeolekut ja

vastupanuvõimet.

1 COM(2025) 30 final.

ET 2 ET

Euroopa Konkurentsivõime Fond ei ole ainus algatus liidu konkurentsivõime tugevdamiseks.

See täiendab muid konkurentsivõime kompassis välja kuulutatud meetmeid. Käesolev

ettepanek on kooskõlas teatisega „Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku koostamise

tegevuskava“,2 milles seati eesmärgid, et järgmine liidu eelarve oleks lihtsam, täpsema

fookusega ja mõjusam ning suudaks tegeleda seniste keerukuste, nõrkuste ja jäikustega.

Teatises rõhutatakse ka seda, et paindlikkus on väga oluline, et tagada eelarve suutlikkus

reageerida muutuvale tegelikkusele, keskendudes sellistele ülesannetele nagu liidu

konkurentsivõime suurendamine, mis nõuab ühist tegutsemist ühtses Euroopas. Tulevase

28. režiimiga hõlmatavatel ettevõtetel peaks samuti olema võimalik saada kasu Euroopa

Konkurentsivõime Fondist, eriti kuna selle režiimi eesmärk on lihtsustada piiriülest tegevust

ja soodustada investeeringuid ELi ühtsel turul.

Euroopa Konkurentsivõime Fond on üles ehitatud neljale poliitikaharule, mis kajastavad liidu

konkurentsivõime ja vastupanuvõime jaoks üliolulisi strateegilisi prioriteete (tehisintellektist

ja digivaldkonnast kosmoseni, puhtast tehnoloogiast biotehnoloogiani, kaitsest tervishoiuni).

Selle avatud ülesehitus aitaks fondil kiiresti reageerida uutele väljakutsetele ja prioriteetidele,

pakkudes üldist tegutsemissuunda ja strateegiat. Uus struktuur võimaldaks seada iga

poliitikaharu tasandil poliitilisi prioriteete, et suunata tulemuslikult toetust

rakendusuuringutest tootmisele ja kasutuselevõtule, sealhulgas taristule ja erioskustele, ning

tugineda rahastamisvahenditele, mis on kohandatud projektide vajadustele, ja vähendada

investeeringute riske, pakkudes asjakohast finantsvõimenduse ja mõju suhet liidu eelarves.

Lisaks seotakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi käsitlev Euroopa

Parlamendi ja nõukogu eraldiseisev määrus (EL) [XXX]3 [teadusuuringute ja innovatsiooni

raamprogramm „Euroopa horisont“] tihedalt Euroopa Konkurentsivõime Fondi

komponentidega, et tagada sujuv investeerimistsükkel ideest turulepääsuni.

Euroopa Konkurentsivõime Fondiga võetakse paindlikult kasutusele liidu eelarvest eraldatud

finantsvahendite täielik kogum (sealhulgas laenud, sihttoetused, omakapital,

kvaasiomakapital, segarahastamine, hanked ja tagatised). Eelarveline tagatis ja

rahastamisvahendid tehakse kättesaadavaks kõigile poliitikaharudele, mis muudab need

kasutatavaks ühtse fondi kõigis rahastamisvaldkondades. Samuti tagatakse tänu

integreeritumale lähenemisviisile strateegilisel ja tegevustasandil koostoime teiste

programmidega. Lisaks Euroopa Konkurentsivõime Fondi finantsvahendite kogumile

pakutakse fondis projektinõustamist kogu investeerimistsükli jooksul, et edendada projektide

algatamist ja arendamist, toetada oskuste arendamist ning pakkuda VKEdele ja idufirmadele

valdkondadeülest ettevõtluse toetamist, mis hõlbustab nende ettevõtete kasvu, juurdepääsu

rahastamisele ja investeeringutele. Integreeritud struktuur võimaldaks ka koostoimet

mitmeaastase finantsraamistiku muude struktuursete osadega, nagu Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrus (EL) [XXX]4 riikliku ja piirkondliku partnerluse kavade kohta [riikliku ja

piirkondliku partnerluse kavad]. Euroopa Konkurentsivõime Fond aitab suurendada liidu

konkurentsivõimet ning hõlmab paljusid poliitikavaldkondi alates teadusuuringutest ja

innovatsioonist, digitaliseerimisest, kosmosest, kaitsest, keskkonnast, tervishoiust, ühtse turu

toetusest, ringmajandusest kuni energiasüsteemi ümberkujundamiseni. Fond hõlmab praegu

14 liidu programmi raames elluviidavaid meetmeid. Programm „Euroopa horisont“ on

iseseisev programm, mis on tihedalt seotud järgnevaga: Euroopa Konkurentsivõime Fond,

innovatsioonifond, programm „Digitaalne Euroopa“, Euroopa ühendamise rahastu

digitaalvaldkond, Euroopa Kaitsefond, laskemoona tootmist toetav määrus, instrument

2 COM(2025) 46 final. 3 ELT L .., lk ... 4 ELT L .., lk ...

ET 3 ET

Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks ühishangete kaudu, Euroopa kaitsetööstuse programm,

programm „EL tervise heaks“, Euroopa kosmoseprogramm, IRIS, programm „InvestEU“,

ühtse turu programm (VKEde tegevussuund) ja programm LIFE (üksikasjalikum teave iga

programmi kohta on esitatud mõjuhinnangu 7. lisas). Nende programmide maht on praegu

väga mitmekesine: programm „Euroopa horisont“ on suurim ja hõlmab käesoleva

mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) raames seitsme aasta jooksul 93 miljardit eurot;

innovatsioonifond on suuruselt teine ja hõlmab aastatel 2020–2030 hinnanguliselt 40 miljardit

eurot (mida rahastatakse heitkogustega kauplemise süsteemi tuludest direktiivi 2003/87/EÜ

artikli 10a lõike 8 alusel).

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Euroopa Konkurentsivõime Fond on kooskõlas eesmärkidega, mis on esitatud teatises

„Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku koostamise tegevuskava“, millega soovitakse

saavutada täpsema fookusega, lihtsam ja mõjusam eelarve.

Konkurentsivõime suurendamiseks tugineb Euroopa Konkurentsivõime Fond kogemustele,

mis on saadud programmist „InvestEU“,5 mis koondas mitu rahastamisvahendit ühtsesse

ühtlustatud raamistikku ning suutis edukalt kaasata avaliku ja erasektori rahalisi vahendeid,

kasutades suhteliselt tagasihoidlikku ELi tagatist, millega pakuti täiendavust ja saavutati

kooskõla liidu poliitikaeesmärkidega.

Euroopa Konkurentsivõime Fond seotakse tihedalt määruse (EL) [XXX] [teadusuuringute ja

innovatsiooni programm „Euroopa horisont“] alusel loodud teadusuuringute ja innovatsiooni

kümnenda raamprogrammiga, töötades Euroopa Konkurentsivõime Fondi käsitlevas määruses

välja integreeritud tööprogrammid ja ühtse reeglistiku. See on väga oluline, et tagada sujuv

investeerimistsükkel alates teadusuuringutest kuni käivitamise, laiendamise, kasutuselevõtu ja

ülemaailmse tootmiseni ning ideest turulepääsuni. Teadusuuringute Ühiskeskuse

otsemeetmed toetavad Euroopa Konkurentsivõime Fondi poliitikaharude eesmärke.

Euroopa Konkurentsivõime Fond on kooskõlas muude tervishoiuvaldkonna rahastamist

toetavate uute fondidega – haiguste ennetamise ja tervise edendamise meetmeid käsitleva

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [XXX]6 [liidu elanikkonnakaitse mehhanism

ja liidu toetus tervisealasteks hädaolukordadeks valmisolekuks ja neile reageerimiseks],

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [XXX]7 [instrument „Globaalne Euroopa“]

ja määrusega (EL) [XXX] [riikliku ja piirkondliku partnerluse kavad], ning täiendab neid.

Väga oluline on tugev side Euroopa Konkurentsivõime Fondi ja ajakohastatud Euroopa

ühendamise rahastu vahel (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) [XXX]8 [Euroopa

ühendamise rahastu]). Piiriülesed taristuprojektid, mis käsitlevad süsinikuheite vähendamist,

digitaalset, transpordi- ja energiaalast vastupanuvõimet ning liikuvust, on üliolulised, et

parandada liidu konkurentsivõimet ja julgeolekut ning vähendada strateegilist sõltuvust.

Euroopa ühendamise rahastust toetatavate üleeuroopaliste energia- ja transpordivõrkude ning

Euroopa Konkurentsivõime Fondi kohaldamisalasse kuuluvate projektide vahel on selge

koostoime. Piiriüleseid digitaalse ühenduvuse taristuid, mis on Draghi aruande kohaselt

Euroopa ülemaailmse konkurentsivõime jaoks üliolulised, rahastatakse Euroopa

Konkurentsivõime Fondist, et maksimeerida koostoimet muu digivõimekusega.

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/523, millega luuakse programm „InvestEU“ ja

millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017. 6 ELT L .., lk ... 7 ELT L .., lk ... 8 ELT L .., lk ...

ET 4 ET

Tuleks tagada sünergia ühelt poolt Euroopa Konkurentsivõime Fondi ning teiselt poolt

innovatsioonifondi ja ühtse turu programmi vahel seoses järgmisega:

– tööstuse süsinikuheite vähendamine ja innovatsioon, eelkõige puhta tehnoloogia

valdkonnas (innovatsioonifond);

– digitehnoloogia, üleeuroopaline digitaalne avalik taristu ja digilahendused tolli ja

maksustamise valdkonnas (ühtse turu programm).

Selleks tagab Euroopa Konkurentsivõime Fond sidususe innovatsioonifondi ja ühtse turu

programmi raames kavandatud meetmetega, eelkõige tööprogrammide väljatöötamisel. Nagu

on märgitud puhta tööstuse kokkuleppes, hakkab tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu

kuuluma Euroopa Konkurentsivõime Fondi juhtimise alla.

Komisjon peaks 2025. aasta lõpuks esitama ettepaneku ELi kosmosesüsteemide

õigusraamistiku ja nende juhtimise kohta, tuginedes liidu kosmosealasele acquis’le ja

programmi IRIS² eeskirjadele.

Konkurentsivõimet toetatakse ka liikmesriikide riikliku ja piirkondliku partnerluse kavadest ja

välispoliitikast. Lisaks püüeldakse sünergia poole Euroopa Konkurentsivõime Fondi ja sellise

muu liidu tegevuse vahel, millega toetatakse konkurentsivõimega tihedalt seotud

poliitikavaldkondi. Eelkõige võimaldab Euroopa Konkurentsivõime Fond kombineerida ja

kumuleerida rohkem kui ühe liidu programmi eesmärke toetavate meetmete rahastamist.

Euroopa Konkurentsivõime Fond on avatud ka mis tahes rahalisele või mitterahalisele

osalusele, mis toetab konkurentsivõime eesmärke, sealhulgas liikmesriikidelt, kolmandatelt

riikidelt ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt. Lisaks hõlbustatakse määruse (EL) [XXX]

[riikliku ja piirkondliku partnerluse kavad] kohast toetust projektidele, millele on antud

konkurentsivõime märgis. Püütakse saavutada koostoimet ja vastastikust täiendavust alates

kavandamisest kuni rakendamiseni, eelkõige Euroopa Investeerimispanga Grupiga. Kõigi

nende koostoimemeetmete rakendamine vähendab vahendite saajate aruandlus- ja arvestuse

pidamise nõudeid vajaliku miinimumini.

Euroopa Konkurentsivõime Fond peaks toimima koostoimes uue oskuste arendamise

programmiga „Erasmus+“ ja oskuste liidu rakendamise eesmärgiga. Euroopa

Konkurentsivõime Fondi toetus oskustele strateegilistes sektorites täiendaks programmist

„Erasmus+“ antavat toetust kvaliteetsete töökohtade ja eluks vajalike oskuste arendamiseks ja

parandamiseks elukestva õppe ning talentide arendamise, ligimeelitamise ja hoidmise kaudu.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Euroopa Konkurentsivõime Fond on kooskõlas konkurentsivõime kompassiga, milles esitati

konkurentsivõime suurendamise tegevuskava, tuginedes kõnealustes aruannetes esitatud

soovitustele. Lisaks toetab Euroopa Konkurentsivõime Fond suurel määral puhta tööstuse

kokkulepet, milles rõhutati vajadust kiirendada süsinikuheite vähendamist,

taasindustrialiseerimist ja innovatsiooni, koondades kliimameetmed ja konkurentsivõime ühe

kõikehõlmava majanduskasvu strateegia alla.

Euroopa Konkurentsivõime Fond täiendab ja võimendab ka Euroopa hoiuste ja

investeeringute liidu loomise mõju. Sügavamad kapitaliturud võimaldavad kindlustusandjatel,

pensionifondidel, pankadel ja varahalduritel osaleda Euroopa Konkurentsivõime Fondi

toetatavates projektides ning pakkuda seeläbi ELi kodanikele säästmis- ja

investeerimisvõimalusi, millest saavad lõppkokkuvõttes kasu nii säästjad kui ka kodanikud.

ET 5 ET

Euroopa Konkurentsivõime Fond on täielikult kooskõlas programmiga „Tee

digikümnendisse“, milles on sätestatud liidu ühised digieesmärgid ja juhtimisraamistik, et

kiirendada Euroopa digipööret taristu, oskuste ja teenuste lõikes9. Eelkõige reageeritakse

Euroopa Konkurentsivõime Fondi digiinvesteeringutega digikümnendi olukorda käsitlevas

2025. aasta aruandes kindlaks tehtud lünkadele ja prioriteetidele, eriti seoses digitaalse

ühenduvuse, kõrgtasemel andmetöötluse ja digioskustega, toetades liidu digitaalse

suveräänsuse eesmärki.

Euroopa Konkurentsivõime Fondi alla kuuluva tegevuse puhul on olulised ka mitu muud

algatust, sealhulgas kriitiliste toormete määrus, nullnetotööstuse määrus, kiibimäärus,

Euroopa autotööstuse tegevuskava, kestlike toodete ökodisaini määrus, tehisintellekti käsitlev

määrus, Koostalitleva Euroopa määrus, bioteaduste strateegia, kõrgtehnoloogiliste materjalide

õigusakt, ravimipakett, meditsiiniliste vastumeetmete strateegia, kaitset käsitlev valge raamat,

ELi majandusjulgeoleku strateegia, ELi kriisivalmiduse strateegia, kestliku ja aruka liikuvuse

strateegia ning Euroopa ookeanipakt. Euroopa Konkurentsivõime Fond on kooskõlas ka

konkurentsivõime välismõõtmega ja liidu rahvusvaheliste kohustustega, sealhulgas

kaubanduse valdkonnas.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Käesoleva määrusega kehtestatakse Euroopa Konkurentsivõime Fondi esialgne

rahastamispakett, sealhulgas Euroopa Liidu rahalised vahendid puhtale energiale üleminekuks

ja tööstuse süsinikuheite vähendamiseks, digitaalse juhtpositsiooni edendamiseks, tervishoiu,

biotehnoloogia, põllumajanduse ja biomajanduse, vastupanuvõime, kaitsetööstuse ja

kosmosesektori edendamiseks.

Kuna Euroopa Konkurentsivõime Fond moodustab raamistiku eraldiseisvate programmide

alusaktide ja asjaomaste poliitikavaldkondade jaoks, tugineb ettepanek mitmele eraldiseisvale

õiguslikule alusele, mida kohaldatakse Euroopa Konkurentsivõime Fondi asjaomas(t)e

osa(de) suhtes:

– ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 2 seoses ühise põllumajanduspoliitika

eesmärkide saavutamisega;

– ELi toimimise lepingu artikli 168 lõige 5 seoses asjaomaste tegevustega, mille

eesmärk on kaitsta ja parandada inimeste tervist, toetades tervishoiu-,

biotehnoloogia-, põllumajandus- ja biomajanduse sektori konkurentsivõimet;

– ELi toimimise lepingu artikkel 172 seoses asjaomaste tegevustega, millega

toetatakse konkurentsivõimet digiülemineku kaudu avalikku huvi pakkuvates

valdkondades;

– ELi toimimise lepingu artikli 173 lõige 3 seoses tegevustega, millega toetatakse

Euroopa Liidu tööstusbaasi konkurentsivõimet, sealhulgas väikeste ja keskmise

suurusega ettevõtjate toetamine, eelkõige selleks, et kohaneda uute

majandusülesannetega sellistes valdkondades nagu teadusuuringud, üleminek

puhtale energiale ja digiüleminek, tervishoid, biotehnoloogia, põllumajandus,

biomajandus, kosmos, julgeolek ja kaitse;

9 Otsus (EL) 2022/2481.

ET 6 ET

– ELi toimimise lepingu artikkel 175 seoses vajadusega jätkata ja parandada

meetmeid väljaspool ELi toimimise lepingu artiklis 175 osutatud fonde tegevuste

jaoks, millega parandatakse konkurentsivõimet kogu siseturul, sealhulgas

laiendamismeetmete abil, võttes arvesse majanduslikku, sotsiaalset ja

territoriaalset ühtekuuluvust;

– ELi toimimise lepingu artikli 182 lõige 4, artikkel 183 ja artikli 188 teine lõik

seoses asjaomaste tegevustega, millega toetatakse teadusuuringuid ja

innovatsiooni kaitsevaldkonnas;

– ELi toimimise lepingu artikli 189 lõige 2 seoses liidu kosmosepoliitikat toetavate

asjaomaste tegevustega;

– ELi toimimise lepingu artikli 192 lõige 1 seoses asjaomaste tegevustega

keskkonna säilitamiseks, kaitsmiseks ja selle kvaliteedi parandamiseks ning

tegevustega, millega toetatakse üleminekut puhtale energiale, et aidata kaasa

kliimamuutuste leevendamisele;

– ELi toimimise lepingu artikli 194 lõige 2 seoses energiaturu toimimisega;

energiavarustuskindlusega liidus; energiatõhususe ja energia säästmisega ning

uute ja taastuvate energiaallikate arendamisega ning energiavõrkude

ühendamisega;

– ELi toimimise lepingu artikli 212 lõige 2 seoses kaitsetööstuse strateegiliste

partnerite toetamisega;

– artikli 322 lõike 1 punkt a finantseeskirjade vastuvõtmise kohta, millega

määratakse eelkõige kindlaks eelarve koostamise ja täitmise ning

raamatupidamisaruannete esitamise ja auditeerimise kord.

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Meetmeid liidu konkurentsivõime tugevdamiseks tuleb kooskõlastada liidu tasandil, et need

oleksid tõeliselt tõhusad. Vahendite koondamine sellel tasandil suurendab investeeringute

mõju ja väärtust, saavutades mastaabisäästu investeeringute soodustamisel ja riskide

vähendamisel Euroopa konkurentsivõime jaoks olulistes poliitikavaldkondades. See

lähenemisviis on kulutõhusam kui siis, kui liikmesriigid tegutseksid sõltumatult.

Erasektoripoolset pidevat alainvesteerimist elutähtsates valdkondades, nagu taristu, rohe- ja

digiüleminek ning tööstussuutlikkus, süvendavad killustatud kapitaliturud, mis takistavad

tõhusaid piiriüleseid investeeringuid. Ehkki erasektori säästud on suured, ei kasutata neid

piisavalt strateegilise autonoomia tagamiseks vajalikeks pikaajaliste investeeringute

tegemiseks.

Avaliku sektori kulutused teadus- ja arendustegevusele liidus on endiselt killustatud ja

vastuolus kogu liitu hõlmavate prioriteetidega, kusjuures enamik rahalisi vahendeid tuleb

üksikute liikmesriikide eelarvest. Ainult liidu tasandi meetmetega saab toetada selliste

projektide ulatust ja liiki, mida liikmesriigid üksi ei suuda saavutada, et luua mõjukatele

projektidele ja partnerlustele kriitiline mass.

Lisaks edendatakse liidu tasandi koordineerimisega koostööd, mis on oluline teadmiste

edasikandumise soodustamiseks ja investeeringutega seotud riskide vähendamiseks, et

suurendada seeläbi konkurentsivõimet. Kogu liitu hõlmav lähenemisviis pakub

mastaabisäästu ja sidusrühmadevahelist koostööd, mis on väga oluline teadmiste

väärindamise edendamiseks ja suutlikkuse suurendamiseks.

ET 7 ET

Lisaks on otse hallataval liidu programmil parimad võimalused tagada piiriülese koostöö

ühtsete eeskirjade kohaldamine Euroopa Konkurentsivõime Fondiga hõlmatud kõige

strateegilisemates poliitikavaldkondades, mis tagab seeläbi poliitika vastavusseviimise ning

loob sektorite ja liikmesriikide vahel mastaabisäästu.

• Proportsionaalsus

Kavandatud meetmed ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik liidu eesmärkide ja liidu

lisaväärtuse saavutamiseks.

• Vahendi valik

Alusakt on määrus, mis võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt kooskõlas ELi

toimimise lepinguga, tagamaks, et kohustused on Euroopa Konkurentsivõime Fondi vahendite

saajatele vahetult siduvad ja vahetult kohaldatavad kõigis liidu liikmesriikides.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Käesolev ettepanek põhineb käesoleva algatuse kohaldamisalasse kuuluvate 2021.–

2027. aasta programmide mõjuhinnangute ja vahehindamiste põhjalikul analüüsil ning 2014.–

2020. aasta programmide puhul kättesaadavatel järelhindamistel. Analüüsitud hindamiste

täielik loetelu on esitatud käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangu 1. lisas.

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Euroopa Komisjon korraldas 2028. aastast algava järgmise mitmeaastase finantsraamistiku

ettevalmistamise ajal avaliku konsultatsiooni, et koguda teavet konkurentsivõime liidupoolse

rahastamise kohta. See konsultatsioon, mis toimus 12 nädala jooksul ning hõlmas

veebiküsimustikku ja seisukohavõtte, oli suunatud paljudele sidusrühmadele, nagu kodanikud,

ettevõtjad, VKEd, avaliku sektori asutused ja akadeemilised ringkonnad.

2 034 vastuse ja 462 seisukohavõtu järelduste kokkuvõte näitas, et liidu konkurentsivõime

peamised probleemid on ulatuslik alainvesteerimine teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning

märkimisväärne innovatsioonilõhe ülemaailmsete konkurentidega. Konsultatsiooni käigus

rõhutati vajadust liidu tasandi koordineerimise järele, et koondada ressursse tulemuslikult,

saavutada seeläbi mastaabisääst ja parandada investeeringute mõju sellistes valdkondades

nagu taristu, innovatsioon ja strateegilised sektorid.

Vastajad toetasid meetmeid, mis keskendusid strateegiliste prioriteetide rahastamise

suurendamisele, rahastamise järjepidevuse tagamisele teadusuuringutest tootmiseni ning liidu

sõltuvuse piiramisele strateegilistes sektorites. Neid meetmeid peeti vajalikuks, et vähendada

killustatud toetust kogu investeerimistsüklis, mis takistab konkurentsivõimet, takistades

säästude tõhusat kasutamist pikaajaliste investeeringute tegemiseks.

Probleemid hõlmasid ka killustatud kapitaliturge ja ebapiisavaid erainvesteeringuid, mis

mõjutavad eelkõige VKEsid ja kasvufirmasid. Vastajad, ettevõtjad ja akadeemilised asutused

rõhutasid, kui oluline on konkurentsivõime säilitamiseks teha suuremaid investeeringuid

teadus- ja arendustegevusse, taristu ajakohastamisse ja süsinikuheite vähendamisse.

Hoolimata positiivsest tagasisidest rahastamisprotsessi eri etappide kohta väljendati muret

hindamise pikkade tähtaegade, läbipaistvuse puudumise ja keerukate taotlusmenetluste pärast,

mis mõjutavad eelkõige VKEsid ja uusi avalduse esitajaid. Rahastamisprotsessi

parandamiseks soovitati programme lihtsustada ja neid sidusamaks muuta.

ET 8 ET

Avalikku konsultatsiooni täiendati muude konsultatsioonidega asjaomaste sidusrühmadega nii

tööstuse kui ka teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas.

Tööstuse sidusrühmade jaoks keskenduti 19. märtsil 2025 toimunud tööstusfoorumi

9. täiskogu istungil uuele Euroopa Konkurentsivõime Fondile. Osalejaid, keda esindas üle

60 liikme eri tööstusharudest ja ettevõtjate ühendustest ning liikmesriikidest, kutsuti üles

andma tagasisidet konkurentsivõimega seotud probleemide kohta ja jagama ideid selle kohta,

kuidas neid probleeme lahendada. Saadud teavet kinnitas suures osas sidusrühmade

tagasiside, mis saadi avaliku konsultatsiooni käigus, kus rõhutati vajadust ühtlustada teadus-

ja tööstuspoliitikat ning rahastamisvahendeid.

Käesoleva ettepaneku raames toimunud konsultatsioonide üksikasjalikum kokkuvõte on

esitatud ettepanekule lisatud mõjuhinnangu 2. lisas.

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Käesolev ettepanek põhineb ulatuslikul dokumendipõhisel ülevaatusel, mis hõlmab ligikaudu

140 dokumenti, sealhulgas eespool nimetatud mõjuhinnanguid, vahehindamisi ja

järelhindamisi. Samuti on uuritud mitut asjakohast poliitika- ja teadusaruannet ja -dokumenti.

Dokumendipõhist ülevaatust täiendas Teadusuuringute Ühiskeskuse tehtud majandusmudel,

et kvantifitseerida väliskonsultandi läbi viidud valitud mõju ja kulude-tulude analüüsi.

Käesoleva ettepaneku jaoks kasutatud allikate põhjalik loetelu on esitatud ettepanekule lisatud

mõjuhinnangu 1. lisas. Kulude-tulude analüüsiks ja modelleerimiseks kasutatud üksikasjalik

metoodika on esitatud mõjuhinnangu 4. lisas.

• Mõjuhinnang

Õiguskontrollikomitee esitas mõjuhinnangu kohta märkusi.

Mõjuhinnangus on kaalutud kolme eri poliitikavarianti:

esimene võimalus on tavapärase tegevuse laiendatud jätkamine, mille puhul säiliksid

14 programmi1 eeskirjad, kuid komisjon püüaks tagada fondide horisontaalsema sidususe,

tuginedes Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi lähenemisviisile;

teine võimalus on programmide parem koordineerimine ja ühine reeglistik, mis läheks

kaugemale, ühtlustades eeskirju programmide vahel, eelkõige ühtlustataks eesmärke,

tegevussuundi ja sambaid, samuti rakendusvahendeid ja horisontaalseid õigusnorme;

kolmas võimalus on programmide konsolideerimine uues Euroopa Konkurentsivõime Fondis,

mis koondaks asjaomased liidu programmid ühte strateegilise juhtimisega fondi, kus

programmide asemel on esikohal pigem poliitika.

Eelistatud variant on kolmas variant, kuna see pakub terviklikku poliitikameetmete kogumit,

et kõrvaldada praegused puudused liidu rahastamiskeskkonnas, mis on seotud eespool

kirjeldatud konkurentsivõimega.

Variant C peaks vähendama toetusesaajate halduskulusid, integreerima juurdepääsupunktid ja

kehtestama ühtse reeglistiku, mis lihtsustab rahastamisprotsessi ning loob tõhusama ja

ettevõtjasõbralikuma keskkonna, millest saavad eelkõige kasu kiiresti kasvavad tööstusharud,

VKEd, uuenduslikud idufirmad ja projektid, mis vajavad pikaajalist investeerimistoetust.

Lihtsustatud ja täiustatud taotlusprotsess suurendaks selgust projektiarendajate jaoks ja

lihtsustaks üldiselt juurdepääsu rahastamisele.

ET 9 ET

Variandiga C tugevdatakse ka rahastamisprotsesse ja laiendatakse juurdepääsu

rahastamisvahenditele, mis võimaldab liidul paremini ära kasutada oma potentsiaali

erakapitali kaasamiseks ja suurendada eelarve paindlikkust. See variant tugevdab ka sidemeid

alusuuringute ning teadusuuringute, innovatsiooni ja tootmise edasijõudnud etappide vahel

ning tagab dünaamilise majandusstruktuuri liidus ja ideede parema turuletoomise. Eelistatud

variandi edu tagamiseks rakendab liit meetmeid võimaliku negatiivse mõju minimeerimiseks,

tasakaalustades sealhulgas paindlikkuse ja prognoositavuse vajaduse.

Eelistatud variandiga kaasneksid mõned kohandamiskulud avalduse esitajatele ja

toetusesaajatele, kes juba saavad liidu vahenditest toetust. Kuigi esialgne kohandumine uue

fondiga oleks vajalik, peaksid toetusesaajad seda õppeprotsessi läbi tegema vaid üks kord,

mitte mitme programmi puhul korduvalt.

Turupõhiselt on ühtse rahastamisraamistiku eesmärk suurendada Euroopa ettevõtete

konkurentsivõimet ning muuta rahastamine kättesaadavamaks ja strateegiliselt kooskõlas

olevaks. Samuti toetab see Euroopa strateegilist autonoomiat ja vähendab kriitilist sõltuvust.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Käesoleva ettepaneku üks peamisi tugisambaid on lihtsustamine, mis saavutatakse

juurdepääsupunktide integreerimise ja ühtse reeglistiku kehtestamisega, rahastamisprotsessi

lihtsustamisega ning tõhusama ja ettevõtjasõbralikuma keskkonna loomisega, millest saavad

eelkõige kasu kiiresti kasvavad tööstusharud, VKEd, uuenduslikud idufirmad ja projektid, mis

vajavad pikaajalist investeerimistoetust.

Lihtsustatud ja täiustatud taotlusprotsess suurendab projektiarendajate jaoks selgust ja

hõlbustab üldiselt juurdepääsu rahastamisele.

• Põhiõigused

Ettepanek on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud liidu väärtustega ja

Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) sätestatud põhiõigustega ning austab

neid, kui kavandatava algatuse eesmärgid on seotud põhiõiguste edendamise ja harta

kohaldamisega. Näiteks edendatakse ettepanekuga õigust elule ja eraelule, edendades

süsinikuheite vähendamist, samuti võrdsust, soodustades võrdseid võimalusi ja mitmekesisust

kogu investeerimiskeskkonnas.

4. MÕJU EELARVELE

Euroopa Konkurentsivõime Fondi rakendamise rahastamispakett ajavahemikul 1. jaanuarist

2028 kuni 31. detsembrini 2034 on 234 300 000 000 eurot jooksevhindades. Summa esialgne

jaotus on järgmine:

– 11 000 000 000 eurot tegevustele, mis aitavad saavutada artiklis 3 osutatud

üldeesmärke, mida rakendatakse eelkõige valdkondadevaheliste tegevuste kaudu,

nagu II peatüki 2. jaos osutatud ECFi InvestEU instrumendi mittetemaatiline

toetus; III peatükis osutatud projektinõustamine, VKEde koostöö, oskuste

arendamine ja juurdepääs rahastamisele;

– 26 210 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud erieesmärkide jaoks;

– 20 393 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärkide jaoks;

– 51 493 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud erieesmärkide jaoks;

ET 10 ET

– 125 204 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis d osutatud erieesmärkide jaoks.

Lisatud on finantsselgitus koos täiendava eelarvealase teabega.

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Seda algatust jälgitakse 2027. aasta järgse eelarve tulemusraamistiku kaudu, millega nähakse

ette rakendamisaruanne programmi rakendusetapis ning tagasiulatuv hindamine kooskõlas

määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 34 lõikega 3. Eelarvelise tagatise ja

rahastamisvahendite puhul kasutatakse tulemusraamistiku lihtsustatud kohaldamist.

Turupõhiste vahendite kasutuselevõtt nõuab lihtsustamispüüdlusi, et meelitada liidu

poliitikavaldkondade toetamiseks ligi erainvestoreid.

Hindamine toimub kooskõlas komisjoni parema õigusloome suunistega ja põhineb programmi

eesmärkidega seotud näitajatel.

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

– I peatükiga luuakse mitmeaastase raamprogrammi 2028–2034 osana Euroopa

Konkurentsivõime Fond (ECF), mis keskendub liidu konkurentsivõime

suurendamisele strateegilistes sektorites. Selles sätestatakse fondi eesmärgid, eelarve

ja rahastamiseeskirjad, et toetada projekte puhtale energiale ja digitehnoloogiale

ülemineku, tervishoiu ja vastupanuvõime, julgeoleku- ja kaitsesektoris. Peamised

eesmärgid hõlmavad tehnoloogilise ja majandusliku mõju suurendamist,

strateegiliste sõltuvuste vähendamist, erainvesteeringute ligimeelitamist ning taristu

ja VKEde toetamist. Peatükis rõhutatakse teadus- ja tööstuspoliitika ühtlustamist, et

tugevdada liidu tööstust kogu maailmas, arendada elutähtsat taristut ja tegeleda

oskuste nappusega. Erieesmärgid keskenduvad innovatsiooni ja konkurentsivõime

edendamisele kriitilise tähtsusega sektorites, nagu puhas tehnoloogia, tervishoid,

digiüleminek, julgeolek ja kaitse. Peatükis rõhutatakse tulu reinvesteerimist liidu

konkurentsivõime suurendamiseks ning see sisaldab suuniseid koostöö tegemiseks

liikmesriikide ja kolmandate riikidega, et laiendada investeerimisvõimalusi. Selles

sätestatakse ühtne reeglistik. Lisaks tagatakse peatükis ressursside strateegiline

koordineerimine ja kehtestatakse juhtimiskord.

– II peatükiga kehtestatakse Euroopa Konkurentsivõime Fondi vahendite kogum, mis

koosnevad sihttoetustest, hangetest ja tööstuspoliitika vahendite koordineerimisest,

ning ECFi InvestEU instrumendist, mis kasutab rahastamisvahendeid, nagu laenud,

omakapital ja tagatised, mis eeldatavasti kaasavad märkimisväärseid era- ja avaliku

sektori investeeringuid kooskõlas liidu prioriteetidega. Selles sätestatakse ühised

eeskirjad teadus- ja innovatsioonikoostöö kohta ning võetakse arvesse programmi

„Euroopa horisont“ konkreetseid eripärasid ja tagatakse tööstuspoliitika vahendite,

sealhulgas väärtusahelate, tootmise suurendamise, oskuste arendamise ning kriitilise

tähtsusega konkurentsivõime meetmete koordineerimine. ECFi InvestEU

instrumendis kirjeldatakse, kuidas rakenduspartnerid rahastamist haldavad ja turule

viivad, ning selles keskendutakse sellistele olulistele valdkondadele nagu

uuenduslike tehnoloogiate arendamine ja kasutuselevõtt. Idu- ja kasvufirmade

strateegias välja kuulutatud süvatehnoloogia kasvufirmade rahastamine Euroopa

kasvufirmade fondi raames toimub kehtivas mitmeaastases finantsraamistikus kokku

lepitud tingimustel. Kogu tulevane kasvurahastus mitmeaastases finantsraamistikus

2028–2034 toimub Euroopa Konkurentsivõime Fondi raames.

ET 11 ET

– III peatüki eesmärk on tõhustada projektinõustamisteenuseid, toetada VKEde

koostööd ja lihtsustada juurdepääsu rahastamisele. Sellega luuakse keskne

projektinõustamine investeeringute toetamiseks kõigis poliitikaharudes, ettevõtluse

toetamise teenused ja liidu ärivõrgustik, et toetada VKEsid ja idufirmasid, edendada

nende kasvu, juurdepääsu liidu rahalistele vahenditele ja investeeringutele

nõustamis- ja partnerlusteenuste kaudu.

– IV–VII peatükis nähakse ette üksikasjalikumad sätted Euroopa Konkurentsivõime

Fondi iga poliitikaharu rakendamiseks.

– VIII peatükis pealkirjaga „Lõppsätted“ kirjeldatakse üksikasjalikult Euroopa

Konkurentsivõime Fondi rakendamise menetlus- ja haldusraamistikku. Selles

kirjeldatakse, kuidas Euroopa Komisjoni toetab eri koosseisus komitee, keskendudes

tööprogrammide vastuvõtmisel eri sektoritele. Peatükiga antakse komisjonile õigus

võtta vastu delegeeritud õigusakte, mille Euroopa Parlament või nõukogu võivad

vajaduse korral tagasi võtta. Samuti kirjeldatakse selles mitme kehtiva liidu määruse

kehtetuks tunnistamist, et ühtlustada neid uue struktuuriga, ning see sisaldab

üleminekukorda, et tagada sujuv üleminek Euroopa Konkurentsivõime Fondi

raamistikule. Määrus peaks jõustuma 1. jaanuaril 2028 ja see on siduv kõigile

liikmesriikidele.

ET 12 ET

2025/0555 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse Euroopa Konkurentsivõime Fond, sealhulgas kaitseuuringute ja -

innovatsiooni eriprogramm, tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) 2021/522, (EL)

2021/694, (EL) 2021/697 ja (EL) 2021/783 ning muudetakse määrusi (EL) 2021/696, (EL)

2023/588 ja (EL) [Euroopa kaitsetööstuse programm]

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2, artikli 168

lõiget 5, artikli 172 esimest lõiku, artikli 173 lõike 3 esimest lõiku, artikli 175 esimest lõiku,

artikli 182 lõiget 4, artiklit 183 koostoimes artikli 188 teise lõiguga, artikli 189 lõiget 2,

artikli 192 lõiget 1, artikli 194 lõiget 2, artikli 212 lõiget 2 ja artikli 322 lõike 1 punkti a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust10,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust11,

võttes arvesse kontrollikoja arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse Euroopa Konkurentsivõime Fondi (edaspidi

„ECF“) ja kaitseuuringute ja -innovatsiooni eriprogrammi esialgne rahastamispakett,

mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu jaoks iga-aastase eelarvemenetluse käigus

lähtesummaks eelarvealast koostööd käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe

tähenduses. Käesoleva määruse kohaldamisel arvutatakse jooksevhinnad

kindlaksmääratud 2 % deflaatorit kohaldades.

(2) Liidu ees seisab tuleviku jaoks poliitilisest, majanduslikust, sotsiaalsest, keskkonna-,

kliima- ja julgeolekualasest seisukohast otsustav periood, mis hõlmab ka tavapäraste

sõjaliste ohtude suurenenud ohtu. Draghi aruandes Euroopa konkurentsivõime

tuleviku kohta12 esitati uus visioon kestliku majanduskasvu elavdamiseks Euroopas.

Letta aruandes13 märgiti, et Euroopa peab kasutama oma ühtset turgu, et saavutada

10 ELT C , , lk . 11 ELT C , , lk . 12 „Euroopa konkurentsivõime tulevik“, Mario Draghi aruanne, september 2024,

https://commission.europa.eu/topics/eu-competitiveness/draghi-report_en. 13 Enrico Letta aruanne ühtse turu tuleviku kohta, aprill 2024,

https://www.consilium.europa.eu/media/ny3j24sm/much-more-than-a-market-report-by-enrico-

letta.pdf.

ET 13 ET

juhtpositsioon ülemaailmses konkurentsis. Konkurentsivõime kompassi käsitlevas

komisjoni teatises14 esitati konkurentsivõime suurendamise tegevuskava, mis tugineb

kõnealustes aruannetes esitatud soovitustele. Komisjoni teatises puhta tööstuse

kokkuleppe kohta15 rõhutati vajadust kiirendada süsinikuheite vähendamist,

taasindustrialiseerimist ja innovatsiooni, koondades kliimameetmed ja

konkurentsivõime ühe kõikehõlmava majanduskasvu strateegia alla. Valdkondlike

tööstuse tegevuskavade, nagu autotööstuse, terase- ja metallitööstuse ning

keemiatööstuse kavad, eesmärk on tagada Euroopa tööstuse pikaajaline

konkurentsivõime, kestlikkus ja vastupanuvõime. Digikümnendi olukorda2025. aastal

käsitlevas komisjoni teatises16 rõhutatakse tungivat vajadust edendada koostööd ning

suurendada avaliku ja erasektori investeeringuid, et tugevdada liidu digitaalset

juhtpositsiooni, suveräänsust ja kaasavust. Valges raamatus Euroopa kaitse tuleviku

kohta17 rõhutatakse vajadust investeerida ulatuslikult ja kiiresti kaitsevaldkonda, et

toetada Euroopa tegevusvabadust. Lisaks rõhutatakse majandusjulgeoleku strateegia

prioriteetides veelgi tungivat vajadust tagada liidu tehnoloogiline edu ja vähendada

riske majandussuhetes, sealhulgas suurendada tarneahelate vastupidavusvõimet ja

vähendada seeläbi sõltuvust teistest. Euroopa ookeanipaktis rõhutatakse vajadust

suurendada konkurentsivõimet ja kiirendada strateegilist üleminekut kõigis sinise

majanduse sektorites, keskendudes eelkõige süsinikuheite vähendamisele ja

innovatsiooni laiendamisele. Nagu on märgitud komisjoni teatises järgmise

mitmeaastase finantsraamistiku koostamise tegevuskava kohta,18 peab liidu järgmine

pikaajaline eelarve olema täpsema fookusega, lihtsam, paindlikum ja prognoositavam

ning aitama paremini saavutada liidu prioriteete, sealhulgas tugevdada liidu

konkurentsivõimet.

(3) Konkurentsieelise taastamiseks ja tugevdamiseks on oluline, et liit elavdaks

innovatsioonitsüklit, arendades lõhkuva innovatsiooni suutlikkust ning investeerides

kujunemisjärgus, tipptasemel ja strateegilistesse tehnoloogiatesse, millel on

märkimisväärne majanduslik potentsiaal. Selleks et tagada sõltumatus

maailmamajanduses, peaks liit tagama tehnoloogilise ja tööstusliku juhtpositsiooni

strateegilistes sektorites, alustades kriitiliste toormete tarneahelatest, arendades ja

tootes Euroopas strateegilisi tehnoloogiaid, ning leevendades kriitilisest

välissõltuvusest tulenevaid riske, mis mõjutavad liidu julgeolekut ja vastupanuvõimet.

Seda saab teha, kõrvaldades turutõrked ja mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad

proportsionaalsel viisil ja erarahastamist välja tõrjumata, võttes arvesse suuri

investeerimisvajadusi liidu prioriteetide saavutamiseks, sealhulgas süsinikuheite

vähendamiseks ja digiüleminekuks. Suuremat rõhku tuleks panna erasektori osaluse

suurendamisele, parandades riskijagamismehhanismide kasutamist liidu fondide ja

erainvestorite vahel, et tagada avaliku sektori vahendite tõhus kasutamine. See tugineb

14 Konkurentsivõime kompass – Euroopa Komisjon. 15 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele „Puhta tööstuse kokkulepe – konkurentsivõime ja süsinikuheite vähendamise

ühtne tegevuskava“, COM(2025) 85 final, 26.2.2025. 16 COM(2025) 290 final State of the Digital Decade 2025: Keep building the EU’s sovereignty and digital

future („Digikümnendi olukord 2025. aastal: jätkata ELi suveräänsuse ja digitaalse tuleviku

ülesehitamist“). 17 Ühisteatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule „Euroopa majandusjulgeoleku

strateegia“, JOIN(2023) 20 final, 20.6.2023. 18 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku koostamise

tegevuskava“, COM(2025) 46 final, 11.2.2025.

ET 14 ET

Euroopa hoiuste ja investeeringute liidu valdkonnas tehtud edusammude mõjule ja

võimendab seda veelgi, mis tagab erainvesteeringute edendamiseks vajaliku

regulatiivse keskkonna. Täiendavate riiklike vahendite kasutamine ei piira ELi

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist.

(4) Selleks on vaja, et liidu rahalised vahendid toetaksid ettevõtjaid ja projekte kogu

investeerimistsükli jooksul. See tsükkel hõlmab strateegiliste tehnoloogiate, toodete ja

teenuste arendamise ja tootmise kõiki etappe Euroopas alates rakendusuuringutest

kuni innovatsiooni kõigi vormide, laienemise ja tööstusliku kasutuselevõtuni ning kuni

tootmise ja turuleviimiseni, sealhulgas vajalike investeeringute ja tegevuskulude

toetamine, taristu ja oskused. Investeerimistsükkel ei ole lineaarne, sest kõik etapid

mõjutavad üksteist, ning ideed uute toodete või teenuste kohta võivad tekkida mis

tahes etapis. Euroopa rahastamine peab seda mittelineaarset reaalsust arvesse võtma

ning suurendama paindlikkust toetuse pakkumisel ja säilitama rahastamise

prognoositavuse.

(5) See eeldab ka seda, et liidu rahalised vahendid hõlbustaks uuenduslike ja tööstuslike

ökosüsteemide loomist ja laiendamist, kus eri osalejate suhtlus loob koostoime.

Edukatele ökosüsteemidele on omane intensiivne ja paindlik suhtlus ning koostöö

väike- ja suurettevõtete, ülikoolide teadusasutuste, taristu pakkujate, investorite ja

avaliku sektori asutuste vahel. Ilma sellise koostööta üksikutes innovatsiooni- ja

tööstusökosüsteemides ning nende vahel jääb innovatsioonipotentsiaal kasutamata.

(6) Digitaalne ühenduvus on ülioluline, et edendada koostööd ökosüsteemis, kiirendada

innovatsiooni, võimaldada sujuvat ja turvalist juurdepääsu kriitilise tähtsusega

digivõimekusele ja -lahendustele kogu liidus, hõlbustada piiriüleseid avaliku ja

erasektori partnerlusi ning edendada koostalitlusvõimet ja kulutõhusust.

(7) Seetõttu on Euroopa Konkurentsivõime Fondi eesmärk luua investeerimissuutlikkus,

et toetada Euroopa konkurentsivõimet strateegiliste tehnoloogiate, taristute, toodete ja

teenuste valdkonnas ning sektorites, et tagada sujuvam investeerimistsükkel. Sellega

edendatakse innovatsiooni, erasektori rahastamise ja tööstusökosüsteemide loomist,

koostööd ja laiendamist.

(8) ELi piirkondade konkurentsivõime ja innovatsiooni tulemuslikkus on jätkuvalt erinev.

Pärast pidevaid jõupingutusi nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil innovatsioonilõhe

kaotamiseks on aeg kasutada ära iga piirkonna kogu potentsiaal. Tagades, et vähem

arenenud piirkonnad on tulemuslikult ühendatud ELi väärtusahelatega, on liidul

tervikuna ülemaailmses konkurentsis paremad võimalused.

(9) ELi äärepoolseimad piirkonnad ning ülemeremaad ja -territooriumid on ainulaadne ja

strateegiline vara, mis toob kasu liidule tervikuna. Nende eeliste hulka kuulub lähedus

kolmandatele riikidele, suurepärased tingimused kosmose- ja astrofüüsikauuringuteks,

rikkalik taastuvenergia potentsiaal, suur elurikkus ja ulatuslikud merevööndid.

Euroopa Konkurentsivõime Fond peaks kasutama ära nende potentsiaali

geostrateegiliste tugipunktidena, eelkõige selleks, et toetada liidu eesmärke julgeoleku,

valmisoleku, piirkondlike väärtusahelate ja konkurentsivõime valdkonnas.

(10) Komisjon peaks tagama tiheda koordineerimise ja koostoime kõigi liidu

rahastamisallikate vahel, mis kuuluvad mitmeaastasse finantsraamistikku. Sel

eesmärgil seotakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm tihedalt Euroopa

Konkurentsivõime Fondiga: nii saab tagada, et Euroopa tööstus võimendab liidu

rahastatud teadusuuringute tulemusi innovatsiooni ja tootmise edendamiseks

Euroopas. Koostoime edendamiseks tuleks käesoleva määruse alusel vastu võetud

ET 15 ET

tööprogrammidesse integreerida spetsiaalne sihtotstarbeline osa ning tuleks tagada

sidusus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) [XXX]19 [teadusuuringute ja

innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“]20 konkurentsivõime komponendi

II osaga „Konkurentsivõime ja ühiskond“ kooskõlas käesolevas määruses sätestatud

komiteemenetlusega. Lisaks tagatakse Euroopa Konkurentsivõime Fondiga sidusus

innovatsioonifondi raames kavandatud meetmete liikidega, eelkõige tööprogrammide

väljatöötamisel.

(11) Selleks et edendada koostoimet Euroopa Konkurentsivõime Fondi ja

innovatsioonifondi meetmete vahel, peaksid Euroopa Konkurentsivõime Fondi

tööprogrammid tagama kooskõla selliste prioriteetide ja meetmete liikidega, mida

võiks rahastada innovatsioonifondist. Üheskoos toetavad Euroopa Konkurentsivõime

Fond, programm „Euroopa horisont“ ja innovatsioonifond sidusalt liidu

konkurentsivõimet.

(12) Selleks et näha ette tugev seos konkurentsivõime koordineerimise töövahendiga, peaks

Euroopa Konkurentsivõime Fondi tööprogramm tagama sidususe valitud projektidega

ja töövahendi raames kindlaks määratud konkurentsivõime prioriteetidega.

(13) Avaliku ja erasektori koostöö võib tuua kasu Euroopa konkurentsivõimele ning

erasektori investeeringute võimendamine on vajalik Euroopa Konkurentsivõime Fondi

eesmärkide saavutamiseks. Seetõttu peaks olema võimalik rakendada osa Euroopa

Konkurentsivõime Fondi eelarvest avaliku ja erasektori partnerluste kaudu koos

muude avaliku ja erasektori üksustega, kui see on kõige tulemuslikum rakendusvorm

teadusuuringute ja tehnoloogia arengu jaoks seatud poliitiliste eesmärkide

saavutamiseks, et tagada samal ajal täiendavus ja vältida erainvesteeringute

väljatõrjumist. Kui on vaja liidu tihedat kaasamist, tuleks luua ühisettevõtete vormis

avaliku ja erasektori partnerlused, mis peaksid tagama liidule piisava hääleõiguse ja

teiste partnerite piisavad kaasinvesteeringud, et võimendada liidu toetust. Koostoime

ja tõhususe suurendamiseks on hinnatud vajaduste põhjal vaja tagada ühisettevõtete

keskne asutamine ja haldusfunktsioonid. Seetõttu peaks ühisettevõtete arv olema

võimalikult piiratud.

(14) Euroopa Konkurentsivõime Fond peaks kasutama liidu eelarve vahendite täielikku

kogumit, et kaasata kogu investeerimistsükli vältel täiendavaid avaliku ja erasektori

investeeringuid, eelkõige institutsionaalsetelt investoritelt. See peaks aitama kaasa

investeerimiskultuuri loomisele ning võimendama paremini avaliku sektori vahendeid

ja kasutama paremini ära ELi eelarve riskide vähendamise potentsiaali. See

maksimeerib liidu tegevuse lisaväärtust ja meelitab ligi erakapitali, et tagada

konkurentsivõimeline innovatsiooni- ja tööstusbaas, kasutades muu hulgas

uuenduslikke rahastamisvahendeid, sealhulgas avaliku ja erasektori

kaasinvesteeringuid, millega kaasneb ebasümmeetriline riskitootlus. Sellega seoses

tuleks võimaluse korral eelistada selliste finantsinstrumentide kasutamist, mis

meelitavad ligi erainvestoreid.

(15) Draghi aruandes kutsutakse üles suurendama investeerimistoetust, et vähendada

investeeringute puudujääki, ning tunnustatakse programmi „InvestEU“ kui peamist

riskijagamisvahendit. ECFi InvestEU instrumendiga tuleks luua ühtne eelarveline

tagatis ja pakkuda rahastamisvahendeid ELi konkurentsivõime toetamiseks.

19 ELT L .., lk ... 20 COM(2025) 543.

ET 16 ET

(16) Kiiresti muutuvas majandus-, sotsiaalses, julgeoleku- ja geopoliitilises keskkonnas on

hiljutised kogemused näidanud vajadust paindlikuma mitmeaastase finantsraamistiku

ja selle programmide järele. Sel eesmärgil ja kooskõlas Euroopa Konkurentsivõime

Fondi eesmärkidega tuleks rahaliste vahendite eelarvemenetluse käigus nõuetekohaselt

arvesse võtta muutuvaid poliitilisi vajadusi ja liidu prioriteete, mis on kindlaks

määratud komisjoni avaldatud asjakohastes dokumentides, ning tagada samal ajal

investeeringute rakendamiseks vajalik prognoositavus.

(17) Euroopa Konkurentsivõime Fond peaks hõlbustama juurdepääsu liidu programmidega

ette nähtud rahalistele vahenditele kasutajakesksete, kiirete, lihtsamate ja ühtlustatud

menetluste kaudu ning parandama sidusust liidu vahendite ja liikmesriikide

investeeringute vahel. Euroopa Konkurentsivõime Fond peaks asetama liidu rahaliste

vahendite väljatöötamisel kesksele kohale liidu rahaliste vahendite saajad, eelkõige

tööstuse, VKEd, idu- ja kasvufirmad, sealhulgas need, mis on loodud tulevase,

28. režiimi alusel.

(18) Euroopa Konkurentsivõime Fond peaks toimima nelja poliitikaharu kaudu, mis

kajastavad liidu peamisi poliitilisi prioriteete: üleminek puhtale energiale ja tööstuse

süsinikuheite vähendamine; digitaalne juhtpositsioon; tervishoid, biotehnoloogia,

põllumajandus ja biomajandus; vastupanuvõime ja julgeolek, kaitsetööstus ja

kosmosesektor.

(19) Taristu on Euroopa konkurentsivõime oluline tegur. Investeeringud taristusse on

vajalik tingimus ELi ühtse turu nõuetekohaseks toimimiseks, rohe- ja digiüleminekuks

ning liidu vastupanuvõime ja julgeoleku suurendamiseks. Näiteks edendab

üleeuroopaline transpordivõrk kestlikke transpordiliike ja paremaid mitmeliigilisi ja

koostalitlusvõimelisi digitaalseid ja transpordilahendusi ning aitab seeläbi kaasa

siseturu nõuetekohasele toimimisele. Üleeuroopalised energiavõrgud on tõelise

energialiidu jaoks keskse tähtsusega, kuna need võimaldavad saavutada liidu energia-

ja kliimaeesmärke, ühendades liidu riikide elektrivõrgud ja puhta energia võrgud

energiasõltumatuse ja konkurentsivõime tagamiseks. Selleks on oluline arendada

piiriüleseid võrkudevahelisi ühendusi ning riigisiseseid ülekande- ja jaotusvõrke.

Euroopa Konkurentsivõime Fondi toetus toimib kooskõlas ja vastastikuses

täiendavuses Euroopa ühendamise rahastuga. Euroopa konkurentsivõime jaoks on

oluline luua koostoime Euroopa ühendamise rahastust toetatavate suure piiriülese

mõjuga üleeuroopaliste energia- ja transpordivõrkude arendamise ning Euroopa

Konkurentsivõime Fondi raames antava investeerimistoetuse vahel transpordi-,

energia- ja digitaristu süsinikuheite vähendamiseks, ajakohastamiseks ja

laiendamiseks.

(20) Lisaks on üleeuroopalised digivõrgud olulised riiklike ja rahvusvaheliste

telekommunikatsioonivõrkude omavaheliseks ühendamiseks, mis võimaldab sujuvat ja

turvalist piiriülest juurdepääsu kõrgjõudlusega andmetöötlusele, pilvandmetöötlusele,

andmetele ja tehisintellekti suutlikkusele. Sellega seoses on oluline arendada, kaitsta ja

hooldada konkurentsivõime jaoks vajalikke taristuid, nagu maapealsed tuumikvõrgud

ja merekaablitaristud, et tagada juhtumite korral teenuste järjepidevus ning suurendada

merealadel avastamissuutlikkust, et suurendada merealuste kaablite turvalisust, nagu

on rõhutatud ühisteatises „ELi kaabliturvalisuse tegevuskava“.

(21) Liidu konkurentsivõime peitub tema inimestes. Konkurentsivõime kompassis

nimetatakse oskuste ja kvaliteetsete töökohtade edendamist horisontaalseks

tugisüsteemiks. Euroopa Ülemkogu järeldustes rõhutatakse, et „lähtudes komisjoni

5. märtsi 2025. aasta teatisest „Oskuste liit“, tuleks kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste

ET 17 ET

samba ja selle tegevuskavaga teha täiendavaid jõupingutusi, et tõhustada kogu ELis

oskuste omandamist, tunnustamist ja säilitamist alates põhioskuste kujundamisest kuni

elukestvas õppes, ümberõppes ja täiendõppes osalemiseni“. Selle üks osa on tugev

dialoog. Inimkapital on liidu jõukuse, majandusliku vastupanuvõime ja taastuvuse

ning ainulaadse sotsiaalse turumajanduse võti. Oluline on edendada jõukust,

sealhulgas kvaliteetseid töökohti, hoogustades tootlikkuse kasvu, muutes liidu tööstuse

konkurentsivõimelisemaks ja innovaatilisemaks, meelitades ligi lisainvesteeringuid

ning toetades dünaamilist ühtset turgu ja suuremat majandusjulgeolekut. Euroopa

Konkurentsivõime Fond peaks aitama edendada oskuste liitu,21 toetades sellise

kvalifitseeritud tööjõu arendamist, kellel on fondi strateegilistes

investeerimisvaldkondades vajalikud erioskused, kasutades selleks elukestvat õpet,

haridust, koolitusprojekte ja töökohapõhist õpet ning luues atraktiivseid kvaliteetseid

töökohti, mis on kõigile kättesaadavad, ning täiendades Euroopa Konkurentsivõime

Fondi investeeringuid oskustesse investeerimisega, et leevendada oskuste nappust

Euroopa Konkurentsivõime Fondi konkreetses strateegilises sektoris, ning teavitama,

kui investeeringutega kaasneb oskustesse investeerimine. See hõlmab oskuste

garantiid, mis peaks võimaldama ümberkorraldatavate sektorite töötajatel oma oskusi

täiendada ja ümber õppida kooskõlas asjaomaste riiklike, piirkondlike ja/või

valdkondlike üleminekustrateegiatega. Euroopa Konkurentsivõime Fond peaks

toetama oskuste prognoosimist, täiend- ja ümberõpet ning edendama avaliku ja

erasektori partnerlusi ülikoolide, kutsehariduse ja -õppe pakkujate, ettevõtjate,

eelkõige VKEde, sotsiaalpartnerite ja rakendusuuringute instituutide vahel. Euroopa

Konkurentsivõime Fond võiks toetada ka ülikoolide liitude tegevust, sealhulgas

koostöös tööandjatega, et parandada innovatsiooni ning oskuste ja talentide

arendamist.

(22) Euroopa Konkurentsivõime Fond peaks aitama kaasa Euroopa tööstuse süsinikuheite

vähendamise eesmärkidele ning edendama puhta tehnoloogia arendamist ja

kasutuselevõttu. Euroopa Konkurentsivõime Fond toetab puhta tööstuse kokkuleppe

rakendamist, et muuta puhtale energiale üleminek ja süsinikuheite vähendamine

Euroopa tööstuse majanduskasvu ja konkurentsivõime liikumapanevaks jõuks. Selleks

toetab Euroopa Konkurentsivõime Fond süsinikuheite vähendamist

tehnoloogianeutraalse lähenemisviisi abil, ning tunnistab samal ajal eri tehnoloogiate

panust võrkude tasakaalustamisse ja sektorite ühendamisse, et viia need kooskõlla

eelkõige suure energiakasutusega sektorite investeerimisvajadustega. Lisaks peaks see

edendama taskukohase energia tegevuskava rakendamist, millega tagada kõigile

eurooplastele taskukohane, tõhusalt toodetud ja puhas energia. Euroopa

Konkurentsivõime Fond aitab kaasa üleminekule vähese süsinikuheitega

ringmajandusele ning ressursitõhusale, kliimaneutraalsele, veekerksale ja

bioressursipõhisele majandusele. Samuti toetatakse sellega liidu energiamahukates

tööstusharudes kestlikku, loodussõbralikku ja vastupanuvõimelist tööstustootmist

kooskõlas tööstuse süsinikuheite kiiremat vähendamist käsitleva õigusakti tulevase

ettepaneku eesmärkidega. Euroopa Konkurentsivõime Fond peaks toetama ka Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/172422 (nullnetotööstuse määrus) eesmärke

21 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Oskuste liit“, COM(2025) 90 final, 5.3.2025. 22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1735, millega kehtestatakse

meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks ja

muudetakse määrust (EL) 2018/1724 (ELT L, 2024/1735, 28.6.2024, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1735/oj).

ET 18 ET

ning suurendama nullnetotehnoloogia tootmisvõimsust ja tõhustama tootmisvõimsuse

arendamist ning investeerimist seotud taristusse. Transpordisektori süsinikuheite

vähendamiseks investeerib Euroopa Konkurentsivõime Fond muu hulgas ka

kestlikesse kütustesse, nendega seotud taristusse ja liikuvasse varasse ning transpordi

ajakohastamisse ja digitaliseerimisse.

(23) Euroopa Konkurentsivõime Fond aitab samuti kaitsta, taastada ja parandada

keskkonna, sealhulgas vee, ranniku, mere ja pinnase kvaliteeti, vähendada reostust,

peatada ja pöörata tagasi elurikkuse vähenemine ning võidelda maismaa- ja

mereökosüsteemide seisundi halvenemise vastu, suurendades samal ajal kliima- ja

veesüsteemide kerksust. Euroopa Konkurentsivõime Fondi puhtale energiale

ülemineku ja süsinikuheite vähendamise poliitikaharust tuleks rahastada projekte, mis

aitavad kaasa nende eesmärkide saavutamisele.

(24) Puhtale energiale ülemineku ja tööstuse süsinikuheite vähendamise poliitikaharu

projektide ja tegevustega edendatakse energiatõhusust, integreeritud taastuvenergiat,

uusi energiaallikaid, energiatõhusaks renoveerimist ning uuenduslikke kütte- ja

jahutuslahendusi.

(25) Liidu töötleva tööstuse tootlikkus sõltub ka ressursitõhususest, kusjuures

sisendmaterjalid moodustab tootmiskulude olulise osa. Ringluspõhised

lähenemisviisid toodetele ja tootmisele suurendavad ressursitootlikkust, samal ajal kui

väärtuse säilitamisega seotud tegevused, näiteks taastootmine, taastamine ja

parandamine, tagavad märkimisväärsed töövõimalused. Euroopa Konkurentsivõime

Fond peaks aitama kaasa biomajandusele, ringmajandusele ja materjalidele, sealhulgas

biomaterjalidele juurdepääsule.

(26) Rakendades teadlaste ja tööstuse kasutamata potentsiaali, võib liidust saada

ülemaailmne liider sellise digitehnoloogia valdkonnas, nagu tehisintellekt, digitaalne

identiteet, pooljuhid, robootika, kvanttehnoloogia, kosmosetehnoloogia jne. Euroopa

Konkurentsivõime Fond peaks edendama digilahenduste, -taristute ja -võimekuse

arendamist ja kasutuselevõttu kogu liidus Euroopa ühiskonna ja majanduse

hüvanguks.

(27) Pidev alainvesteerimine Euroopa tehnoloogiasektorisse on üks peamisi põhjuseid,

miks liidu konkurentsivõime on võrreldes ülemaailmsete konkurentidega nõrgem.

Lisaks on Euroopa suveräänsusest digitehnoloogia ja -taristu valdkonnas saanud meie

vastupanuvõime, julgeoleku ja demokraatia võti, nagu on rõhutatud 2025. aasta

aruandes digikümnendi olukorra kohta, milles toonitati ka, et liidu 2030. aasta

eesmärkide saavutamisel on endiselt tõsiseid vajakajäämisi, eelkõige seoses

tehisintellekti ja kosmosetehnoloogia, pooljuhtide, 5G ja digioskuste arendamisega.

(28) Kuigi Euroopa digiüleminek kiireneb, vajavad paljud kriitilised sõltuvused

liiduvälistest tarnijatest (alates toormetest, kõrgtehnoloogilistest pooljuhtidest ja

tehisintellekti kiipidest kuni süsteemide, taristute ja teenusteni) Euroopa alternatiive,

mis kinnistavad digiülemineku Euroopa majanduses, kusjuures meie ühised väärtused

on oluline eristav tegur, sealhulgas võimendades avatud lähtekoodiga tehnoloogiat.

Digitaalse juhtpositsiooni toetamiseks on olulised liidu regulatiivsed ja

mitteregulatiivsed poliitikaalgatused digivaldkonnas, nagu tehisintellekti käsitlev

määrus, Euroopa tehisintellektistrateegia ja tegevuskava, tehisintellekti kasutamise

strateegia, ELi pilvandmetöötluse ja tehisintellekti arendamise õigusakt, andmeliidu

strateegia, digivõrkude õigusakt, ELi kvanttehnoloogia strateegia ja kvanttehnoloogia

määrus, kübersolidaarsuse määrus, küberkerksuse määrus ja küberturvalisuse määrus,

ühine valge raamat „Euroopa kaitsevalmidus 2030“ ning kiibimääruse läbivaatamine

ET 19 ET

ja tulevased poliitikaalgatused. Digivaldkonnad, millesse investeerida, hõlmavad mitut

elutähtsat eesliinitehnoloogiat, nagu tehisintellekt ja tehisintellektitoega digiteisikud,

robootika, pooljuhid, autonoomsed või kvanttehnoloogiad. Need hõlmavad ka selliseid

olulisi taristuid nagu digitaalne identiteet, pilvandmetöötlus, kõrgjõudlusega ja

kvantandmetöötlus, side, täiustatud veealune seiretaristu ja andurtaristud, digitaalse

ühenduvuse võrgud, sealhulgas merekaablid, ning küberturvalisus, kaitse- ja

kosmosealane suutlikkus. Nende kasutuselevõtu soodustamine era- ja avalikus sektoris

muudab kogu majanduse konkurentsivõimelisemaks, turvalisemaks, suveräänsemaks

ja kestlikumaks, ning tugevdab ühiskonna vastupanuvõimet ja valmisolekut. Lisaks

aitab koostalitlusvõimeline digitehnoloogia kaasa avaliku sektori ajakohastamisele

ning aitavad integreerida ühtset turgu, mis on meie kõige olulisem samm Euroopa

digitaalsete idufirmade ülemaailmse konkurentsivõime saavutamiseks. Tehnoloogia

areng ja innovatsioon igas majandussektoris ning seega ka nende tootlikkus ja

konkurentsivõime põhinevad peamiselt sektoripõhise digiarengu integreerimisel ja

digilahenduste kasutamisel, mida tuleks toetada kogu Euroopa Konkurentsivõime

Fondi ulatuses.

(29) Tehnoloogia areng ja innovatsioon igas majandussektoris ning seega nende tootlikkus

ja konkurentsivõime on peamiselt tingitud sektoripõhise digiarengu integreerimisest ja

digilahenduste kasutamisest, mida tuleks toetada kogu fondi ulatuses nende tegevuste

puhul, mis on välja töötatud Euroopa Konkurentsivõime Fondi eri poliitikaharude

raames. Sõltuvus suure riskiga tarnijatest kriitilise tähtsusega sektorites võib kujutada

endast välissekkumise strateegilist riski ning ohustada liidu julgeolekut,

vastupanuvõimet ja suveräänsust. Võrgu- ja infoturbe koostöörühmal on koostöös

komisjoni ja Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ametiga keskne roll kriitilise tähtsusega

tarneahelate ELi koordineeritud turberiskide hindamisel, võttes arvesse tehnilisi ja

vajaduse korral mittetehnilisi riskitegureid kooskõlas direktiivi (EL) 2022/2555

artikliga 2223.

(30) Euroopa peab kaitsma oma julgeolekuhuve tarnijate eest, kes võivad kujutada endast

püsivat julgeolekuriski kolmandate riikide võimaliku sekkumise ja turvalisuse,

eelkõige küberturvalisuse tõttu. Seepärast on vaja vähendada ohtu, et siseturul,

sealhulgas IKT tarneahelas, püsib sõltuvus suure riskiga tarnijatest, kuna neil võib olla

tõsine negatiivne mõju kasutajate ja ettevõtjate turvalisusele kogu liidus ning liidu

elutähtsale taristule seoses andmete ja teenuste tervikluse ning teenuste

kättesaadavusega. See piirang peaks põhinema proportsionaalsel riskihindamisel ja

sellega seotud riskimaandamismeetmetel, nagu on määratletud liidu poliitikas ja

õigusaktides.

(31) Piiriülese ja sektoriülese koostalitlusvõime edukal kasutuselevõtul on märkimisväärne

ja kasutamata potentsiaal, eelkõige Euroopa ettevõtete konkurentsivõime seisukohast.

Seepärast on hädavajalik investeerida üleeuroopaliste digitaalsete avalike taristute

arendamisse, mis hõlmavad koostalitlusvõimelisi, turvalisi ja suveräänseid digivõrke, -

lahendusi ja -teenuseid, et oleks võimalik parandada killustunud koostalitlusvõimet

kogu liidus, eelkõige selleks, et muuta liikmesriikide avalik sektor ühendatud,

sujuvaks ja paindlikuks digitaalseks ökosüsteemiks. Koostalitlusvõime rakendamine

Euroopa haldusasutuste kõigil tasanditel on eeltingimus vastupidavale ja

23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb

meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse

määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL)

2016/1148 (EMPs kohaldatav tekst), ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2555/2022-12-27.

ET 20 ET

innovatsioonipõhisele avalikule sektorile, mis aitab kaasa liidu konkurentsivõime,

tehnoloogilise suveräänsuse ja julgeoleku eesmärkide saavutamisele.

(32) Rahvatervise parandamiseks ja liidu konkurentsivõime tugevdamiseks on äärmiselt

oluline võidelda nakkushaiguste ja mittenakkuslike haiguste sagenemise vastu

sihipäraste tervise edendamise ja haiguste ennetamise strateegiate ning jätkuvate

investeeringute kaudu, sealhulgas farmaatsia- ja meditsiiniseadmete sektorisse.

Sellised meetmed koos tulemuslike, juurdepääsetavate ja vastupidavate

tervishoiusüsteemide edendamisega võivad märkimisväärselt suurendada tööjõu

tootlikkust ning parandada elanikkonna tervist ja leevendada tööjõupuudust, toetades

samal ajal ka innovatsiooni soodustavaid tervishoiusüsteeme. Terviseandmete

kasutamine on nende jõupingutuste seisukohast väga oluline, sest see võimaldab teha

teadlikke otsuseid. Lisaks on innovatsiooni edendamine, mille raames liigutakse

kindlamalt ja tõenduspõhiselt meditsiinilistest läbimurretest turustatavate lahendusteni,

liidu konkurentsivõime suurendamise võti ja kasulik ka varustuskindluse

tugevdamisel.

(33) Biomajandus on kasvumootor, mis võimaldab Euroopal roheüleminekul edu saavutada

ning tugevdada oma konkurentsivõimet ja strateegilist autonoomiat. Kuigi Euroopa

biomajandus juba kujundab ümber tööstusökosüsteeme, tugevdab strateegilist

autonoomiat ja loob väärtust kõigis strateegilistes sektorites, on väga oluline

tugevdada investeeringuid, algatusi ja strateegiaid liidu ja liikmesriikide tasandil, et

biomajandus oleks kõigis liidu sektorites ja piirkondades mitte erand, vaid reegel, ning

et realiseerida selle potentsiaali eelkõige peamistes tööstusharudes. On vaja edendada

põllumajandus-, kalandus-, vesiviljelus- ja metsandussektori ning maapiirkondade ja

rannikualade konkurentsivõimet, kestlikkust, vastupanuvõimet ja õiglust ning aidata

kaasa pikaajalisele toiduga kindlustatusele liidus.

(34) Vaja on investeeringuid, algatusi ja strateegiaid, et kaotada innovatsioonilõhe ja

kiirendada biomajanduse uuenduste avastamist, arendamist, riskide vähendamist,

tutvustamist ja laiendamist, toetada nende kasutuselevõttu turul, pakkuda idufirmadele

innovatsiooniteekonna jooksul rahalisi vahendeid ja laiendada suure

kasvupotentsiaaliga ettevõtteid, maksimeerida ressursitõhusust ja tagada kestlikult

hangitud biomassivarud. Biomajandus aitab kaasa süsinikuheite vähendamisele ning

pakub kestlikke alternatiive fossiilkütustel põhinevatele toodetele ja protsessidele, aga

ka ringlusele, puhtale energiale üleminekule, süsinikupõllundusele, elurikkusele,

ökosüsteemi teenustele ja looduse taastamisele.

(35) Euroopa tööstuse vastupanuvõime suurendamine on oluline selleks, et liit saaks jääda

konkurentsivõimeliseks ka kriisi ajal, ning see on oluline liidu julgeoleku jaoks. Oma

vastupanuvõime tagamiseks tuleks Euroopa Konkurentsivõime Fondist toetada

meetmeid, mille eesmärk on vähendada sõltuvust ja mitmekesistada tarneid sellistes

strateegilistes sektorites nagu toormesektor, tugevdades seeläbi liidu suutlikkust

tagada kestlike kriitiliste toormete varustuskindlus kogu väärtusahelas kooskõlas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1252 (kriitiliste toormete

määrus)24 eesmärkidega ja keemiatööstuses, mis toetab peaaegu kõiki

tööstussektoreid. Ambitsioonika ja vastastikku kasuliku kaubanduse tegevuskava

24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1252, millega sätestatakse

kriitiliste toormete kindlate ja kestlike tarnete tagamise raamistik ja muudetakse määrusi (EL)

nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1724 ja (EL) 2019/1020 (EMPs kohaldatav tekst), ELT L,

2024/1252, 3.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1252/oj.

ET 21 ET

järgimine on oluline selleks, et liit suudaks mitmekesistada oma tarneahelaid ja

tulemuslikult vähendada sõltuvust.

(36) Lisaks on geopoliitiline kontekst, eelkõige Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu,

tekitanud liidule ja selle liikmesriikidele suure riski, et realiseeruvad tavapärased

sõjalised ohud, eelkõige Venemaa, Valgevene ja Ukrainaga piirnevates riikides. Võttes

arvesse seda ja ohte ELi muudele piiridele, peetakse esmatähtsaks suuremaid

investeeringuid kaitsesse, sealhulgas sellistesse projektidesse nagu Balti kaitseliin ja

„Idakilp“. Kaitsetööstus ja kosmos on peamised ökosüsteemid, mis tagavad Euroopa

Liidu vastupanuvõime ja strateegilise autonoomia ning suurendavad liidu valmidust ja

valmisolekut kooskõlas ühise valge raamatuga „Euroopa kaitsevalmidus 2030“25.

Suuremad investeeringud kaitsesse toetavad ka liidu keskendumist kestlikkusele,

konkurentsivõimele, vastupanuvõimele ja julgeolekule ning liidu positsioonile

maailmas. Tugev Euroopa kaitsesektori tehnoloogiline ja tööstusbaas on

kaitsevalmiduse ja usutava heidutuse vältimatu eeltingimus. See on oluline ka Euroopa

kodanike kaitsmiseks, et tagada liidu suutlikkus reageerida esilekerkivatele

julgeolekuohtudele, toetada Ukrainat ja säilitada Euroopa positsioon ülemaailmse

osalejana. Euroopa kaitsesektori tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi tunnustatakse

strateegilise varana, mis aitab kaasa liidu majanduslikule vastupanuvõimele ja

julgeolekule, innovatsioonile, tehnoloogilisele juhtpositsioonile ja strateegilisele

autonoomiale. Kogu liidus ja selle liikmesriikides areneb kaitsesektor kiiresti ning

tipptasemel tehnoloogial ja uutel osalejatel on üha olulisem roll. Kiirenevad ka

innovatsioonitsüklid, kus pööratakse üha enam tähelepanu kiirele prototüüpide

loomisele, testimisele ja valideerimisele, sealhulgas tegelikes tegevuskeskkondades.

Sõjaväelise liikuvuse parandamiseks tuleb arendada investeeringuid uutesse tsiviil-

sõjalistesse vahenditesse, sealhulgas liikuvasse varasse ja kahesuguse kasutusega

taristusse. Koordineeritud ja pidev toetus Euroopa kaitsesektori tehnoloogilisele ja

tööstuslikule baasile on seega keskse tähtsusega, et tugevdada liidu ja selle

liikmesriikide ühist julgeolekut, arendada kogu liitu hõlmavaid ühist huvi pakkuvaid

kaitseprojekte ja Euroopa kaitsevalmidust. Sellega seoses tuleks rahastada ka

meetmeid, millega toetatakse Ukraina kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi

tugevdamist, kuna Ukraina tööstus on hädavajalik, et toetada Euroopa suurenenud

kaitsevajadusi. Selleks võetakse Euroopa Konkurentsivõime Fondi rakendamisel

arvesse julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegilise kompassi eesmärke ning see on

kooskõlas liikmesriikide poolt ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames ühiselt kokku

lepitud kaitsevõime prioriteetidega.

(37) Liidu kosmosetehnoloogia, -andmed ja -teenused on muutunud eurooplaste

igapäevaelus hädavajalikuks ning neil on oluline roll strateegiliste huvide kaitsmisel.

Kosmosesektor toetab kõiki majandussektoreid alates põllumajandusest kuni

panganduseni. See on julgeoleku ja kaitse ning majanduse hea toimimise ja

konkurentsivõime seisukohast väga oluline tegur, näiteks pakkudes täpseid

asukohateenuseid paljudele sektoritele ja kasutajatele alates lennundusest kuni

merenduseni, ning etendades seega olulist rolli Euroopa ja Euroopa kodanike

sõltumatuse ja suveräänsuse jaoks. Kosmosesektor on väga oluline ELi prioriteetide ja

strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas majandusliku heaolu ja

majandusjulgeoleku, süsinikuheite vähendamise ning rohe- ja digiülemineku jaoks.

Kosmosesektor aitab kaasa liidu ja selle liikmesriikide majandusjulgeolekule. Samuti

25 Komisjon ning välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja: ühine valget raamat „Euroopa

kaitsevalmidus 2030“, 19.3.2025.

ET 22 ET

edendab see teadusuuringuid ja tehnoloogilist innovatsiooni, millel on ülekanduv mõju

paljudele sektoritele. Kosmosesektor pakub platvormi rahvusvaheliseks koostööks ja

kosmosediplomaatiaks, et toetada liidu positsiooni usaldusväärse partnerina

ülemaailmsel areenil.

(38) Euroopa Konkurentsivõime Fondi kosmosekomponendid on tundlikud. Nende

teenused peavad olema töökindlad ja täiesti usaldusväärsed. Nende teenuste

järjepidevus ja kõrge turvalisuse tase tuleb tagada isegi kõige tõsisemates

kriisiolukordades. Nende tingimuste rikkumise tagajärjed võivad rängalt mõjutada

liidu ja liikmesriikide julgeolekut. Selleks tuleks eritingimustes kohaldada erisätteid.

(39) Euroopa Konkurentsivõime Fond peaks toetama ka poliitikaeesmärke, millega

püütakse saavutada ohutumat ja turvalisemat Euroopat, mis on julgeolekuohtude vastu

paremini ette valmistatud, eelkõige tõhustades Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ja

strateegilist autonoomiat, sealhulgas merendus- ja tollijulgeolekut, elutähtsat energia-

ja transporditaristut ning tsiviilvalmisolekut. Selleks et tegeleda kasvavate julgeoleku-

ja hübriidohtudega, nagu terrorism, organiseeritud kuritegevus, küberkuritegevus,

kliimakatastroofid ja rünnakud elutähtsa taristu vastu, peaks Euroopa

Konkurentsivõime Fond toetama Euroopa jõupingutusi suurendada ohuteadlikkust,

vastupanuvõimet ja julgeolekuinvesteeringuid ning edendada lõimitud valmisolekut

kõigis asjaomastes sektorites.

(40) Üha enam kasutatakse sama tehnoloogiat üldisele turule mõeldud toodetes ja

kaitserakendustes, ning sellise tehnoloogia eesotsas on sageli idufirmadest novaatorid.

Seepärast on hädavajalik leida meetmeid, mille abil paremini ära kasutada võimalikku

tsiviil- ja kaitsealast koostoimet ning kahesuguse kasutusega tehnoloogiat. Kahesuguse

kasutusega tehnoloogiat, materjale, teadmisi või tooteid, mida saab kasutada nii tsiviil-

kui ka sõjalisel otstarbel, võib toetada kogu Euroopa Konkurentsivõime Fondi raames,

et tagada liidu tehnoloogiatööstuse tugevam seotus liidu kaitsetööstuse tööstusliku

baasiga ja Euroopa tehnoloogilise innovatsioonikapitaliga.

(41) Selleks et tagada sidusrühmade jaoks prognoositavus ja investeeringute kavandamise

piisav kindlus, peaks Euroopa Konkurentsivõime Fond kehtestama eelarve esialgse

jaotuse poliitikaharude vahel ajavahemikuks 2028–2034, ning säilitama samal ajal

paindlikkuse jaotada osa eelarvest ümber vastavalt uutele probleemidele ja

esilekerkivatele prioriteetidele kogu mitmeaastase finantsraamistiku kestuse jooksul.

Selleks tuleks tagada, et pikaajaliseks planeerimiseks ja kulukohustuste võtmiseks on

olemas teatavad minimaalsed eelarvevahendid, mis jagunevad mitme aasta peale iga

poliitikaharu iga-aastasteks osamakseteks. See võimaldab liidul konsolideerida oma

nõudlust ja luua pikaajalisi strateegilisi suhteid vahendite saajatega, mis tagavad

tööstusele ja finantsökosüsteemile pikaajalise prognoositavuse ning võimaldavad luua

olulisi liidu taristuid, näiteks vesiniku ja tööstusliku süsinikumajanduse,

maailmatasemel satelliitsüsteemide, veealuste seiretaristute, küberturvalisuse,

pooljuhtide, kvanttehnoloogia, tehisintellekti ja kõrgjõudlusega andmetöötluse või

elutähtsa taristu ning ühist huvi pakkuvate kaitse- või kosmoseprojektide jaoks.

(42) Oluliste eesmärkide saavutamiseks ja Euroopa Konkurentsivõime Fondi haldamiseks

tuleks eraldada piisavad vahendid fondi rakendamiseks. Eelarvevahendid peaksid

seega katma piisava osa Euroopa Konkurentsivõime Fondi juhtimiskuludest.

(43) Käesoleva alusakti suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL,

Euratom) 2024/2509. Selles sätestatakse liidu üldeelarve koostamise ja täitmise

eeskirjad, sealhulgas eeskirjad sihttoetuste, auhindade, mitterahaliste annetuste,

hangete, kaudse eelarve täitmise, rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatiste kohta.

ET 23 ET

Vastavalt määrusele (EL, Euratom) 2024/2509, Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013,26 nõukogu määrusele (EÜ, Euratom)

nr 2988/95,27 nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/9628 ja nõukogu määrusele

(EL) 2017/193929 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis

hõlmavad õigusnormide rikkumise, kelmuse ja pettuste ennetamist, tuvastamist,

korrigeerimist ja uurimist; kaduma läinud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud

summade sissenõudmist ja asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige

võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) kooskõlas määrustega (EL, Euratom) nr

883/2013 ja (Euratom, EÜ) nr 2185/96 korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid

kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni

või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Määruse (EL)

2017/1939 kohaselt on Euroopa Prokuratuur pädev uurima pettusi ja muid kuritegusid,

mis kahjustavad liidu finantshuve, ja esitama nende eest süüdistusi, nagu on sätestatud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/137130. Kooskõlas määrusega

(EL, Euratom) 2024/2509 peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid,

tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikku koostööd, andma komisjonile, Euroopa

Pettustevastasele Ametile, Euroopa Kontrollikojale ja asjakohasel juhul Euroopa

Prokuratuurile vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes

on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused.

(44) Selleks et edendada liidu konkurentsivõimet, peaks Euroopa Konkurentsivõime Fond

võimaluse korral lisaks oma eelarvele ligi meelitama ja looma täiendavaid

sihtotstarbelisi välistulusid. Sellega seoses peaks Euroopa Konkurentsivõime Fond

olema avatud ning soodustama koostoimet ja koostööd mis tahes rahalise või

mitterahalise osaluse puhul, mis võib toetada konkurentsivõime eesmärke, sealhulgas

liikmesriikidelt, kolmandatelt riikidelt ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt.

(45) Selleks et edendada liidu majanduse vastupanuvõimet, vähendades eelkõige

strateegilist sõltuvust, peaks Euroopa Konkurentsivõime Fond kooskõlas liidu õiguse

ja liidu rahvusvaheliste kohustustega võimaldama liidul eelistada liidus asuvate

strateegiliste tehnoloogiate ja sektorite tootmist ja arendamist, eelkõige meetmeid, mis

on seotud liidu strateegiliste varade, huvide, autonoomia või julgeolekuga. On oluline,

et Euroopa rahastamine aitaks kaasa liidus välja töötatud ja Euroopa vahenditest

rahastatava strateegilise tehnoloogia kasutuselevõtule. Selleks et toetada liidu

rahastatava strateegilise tehnoloogia arendamist ja tootmist liidus, peaks Euroopa

Konkurentsivõime Fondil olema võimalik seada oma toetus kontrollipiirangute, varade

26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis

käsitleb Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT

L 248, 18.9.2013, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/883/oj). 27 Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide

kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.95, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1995/2988/oj). 28 Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat

kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse

muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/1996/2185/oj). 29 Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd

Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2017/1939/oj). 30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu

finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2017/1371/oj).

ET 24 ET

üleandmise piirangute ja tarnepiirangute kaudu sõltuvusse konkreetsete toodete ja

tehnoloogia kasutamisest.

(46) Euroopa Konkurentsivõime Fondi tegevus peaks olema avatud koostööks kolmandate

riikidega, kui see on liidu huvides. Selleks võib liit kaasata kolmandaid riike osalema

Euroopa Konkurentsivõime Fondi tegevusse täiel määral või osaliselt. Assotsieerimise

suhtes tuleks kohaldada õiglast tasakaalu kolmandate riikide rahalise osaluse ja kasu

vahel ning tagada liidu finantshuvide ja vajaduse korral julgeolekuhuvide kaitse.

(47) Euroopa Konkurentsivõime Fond peaks olema avatud ja soodustama koostoimet

muude liidu meetmetega, millega toetatakse konkurentsivõimega tihedalt seotud

poliitikavaldkondi, sealhulgas teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm,

välispoliitika ja programmid, mille eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega. See

peaks võimaldama kombineerida ja kumuleerida rohkem kui ühe liidu

poliitikavaldkonna eesmärke toetavate meetmete rahastamist. Komisjoni ja

liikmesriikide vahel tuleks sisse seada koostöö, et tagada kooskõla ja vastastikune

täiendavus Euroopa Konkurentsivõime Fondi ja määruse (EL) [XXX] [riikliku ja

piirkondliku partnerluse kavad] vahel. Lisaks tuleks hõlbustada toetuse andmist

määruse (EL) [XXX] [riikliku ja piirkondliku partnerluse kavad] alusel ja Euroopa

Konkurentsivõime Fondist projektidele, millele on antud konkurentsivõime märgis,

kasutades ära enne märgise andmist tehtud hindamist, ilma et see piiraks riigiabi

eeskirjade kohaldamist. Konkurentsivõime märgise andmise kriteeriumid tuleks

kavandada nii, et märgis saaks toimida ka kvaliteeditagatisena, mis annab

institutsionaalsetele investoritele kindluse, et projekti on nõuetekohaselt kontrollitud.

Konkurentsivõime märgis tuleks anda kvaliteetsetele projektidele, mis aitavad kaasa

Euroopa Konkurentsivõime Fondi eesmärkide saavutamisele. Euroopa

Konkurentsivõime Fondi võib rakendada koos muude liidu programmidega või teiste

kaasrahastajate või kaasinvestoritega ning need partnerid peaksid saama osaleda

ühiselt rahastatavate väljavalimismenetluste hindamiskomisjonides. Kõigi nende

koostoimemeetmete rakendamine peaks olema lihtne. Vahendite saajate aruandlus- ja

arvestuse pidamise nõudeid tuleks võimaluse korral vähendada ühele lepingulisele

aruandlus- ja maksevoole, mis hõlmab ühtseid eeskirju kogu pakutava toetuse kohta.

(48) Liidu toetus peaks keskenduma poliitikaeesmärkide saavutamisele. Igal juhul tuleks

Euroopa Konkurentsivõime Fondi rahalisi vahendeid anda viisil, mis võimaldab kõige

paremini saavutada selle eesmärke, piirates samal ajal vahendite saajate

halduskoormust absoluutse miinimumini. Eelarve täitmisel peaks Euroopa

Konkurentsivõime Fond pakkuma liidu toetuse vahendite täielikku kogumit ja tagama

koostoime oma toetatavate poliitikavaldkondade vahel, eelkõige võimaldades

lihtsustatud ühiseid väljavalimismenetlusi, et saavutada rohkem kui ühe

poliitikavaldkonna eesmärke. Seega tuleks peamise lihtsustamismeetmena püüda

kaotada koormav finantsaruandlus kuludega sidumata rahastamise võimalikult

laialdase kasutamise kaudu.

(49) Euroopa Konkurentsivõime Fond peaks toetama eri poliitikameetmeid, mis aitavad

kaasa konkurentsivõimele, ning pakkuma samal ajal ühtlustatud rahastamiskõlblikkuse

kriteeriumide kogumit poliitika suunamiseks ning majandus- ja julgeolekuhuvide

piisava kaitse tagamiseks, suunates liidu toetuse liikmesriikides, sealhulgas

ülemeremaades ja -territooriumidel asuvatele vahendite saajatele. Vajaduse korral

peaks Euroopa Konkurentsivõime Fond kehtestama konkreetsed

rahastamiskõlblikkuse tingimused strateegilistele sektoritele ja tehnoloogiatele,

sealhulgas nende aluseks olevatele väärtusahelatele, elutähtsale liidu taristule ja

erivõimekusele.

ET 25 ET

(50) Euroopa Konkurentsivõime Fondi tuleks rakendada käesolevas määruses sätestatud

tööprogrammide kaudu. Tööprogrammid tuleks vastu võtta iga-aastases või

mitmeaastases vormis. Viimast võiks kaaluda eelkõige liidu toetuse puhul, mida

antakse eelarveliste tagatiste ja rahastamisvahendite jaoks, et tagada prognoositavus

rakenduspartnerite jaoks. Määratud rakendusviis kajastab määruse eesmärkide

saavutamiseks kindlaksmääratud vajadusi suunatuse, paindlikkuse, prognoositavuse ja

tõhususe järele. Kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2024/2059 esitatakse

tööprogrammides ja taotlusvoorus osalemise kutse dokumentides eelarve täitmise

tehnilisemad üksikasjad kõigis Euroopa Konkurentsivõime Fondist toetatavates

poliitikavaldkondades, sealhulgas konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ja

hindamiskriteeriumid, sõltuvalt eelarve täitmise vahendist (sihttoetus või hange) ja

konkreetsetest poliitikaeesmärkidest. Vastavalt finantsmääruse artiklile 136 tuleks

suure riskiga tarnijate suhtes julgeolekukaalutlustel kohaldada rahastamiskõlblikkuse

piiranguid. Tööprogrammid on samuti sobiv koht eelarve eraldamiseks vastavalt

muutuvatele poliitilistele prioriteetidele ning neis tuleks sätestada rahaline osalus,

eritingimused ja oodatavad tulemused.

(51) Selleks et rahastamisvahendite ja eelarvelise tagatise abil tõhusalt erasektori raha

kaasata, peavad rakenduspartnerid olema tihedalt kaasatud. Sellega tagatakse poliitika

juhtimine ja kooskõlastamine ning projektide kogumi loomine. Programmi

„InvestEU“ rakendamisel saadud kogemused ja õppetunnid rõhutavad

investeerimissuuniste tähtsust sellise kaasatuse loomisel ning rakenduspartneritele ja

investoritele vajaliku prognoositavuse ja nähtavuse tagamisel, et nad saaksid luua oma

organisatsioonilise suutlikkuse ja investeeringute kava, võimaldades samal ajal

vajalikku paindlikkust, et tagada rakendamise ajal piisav poliitiline juhtimine.

Investeerimissuunised peaksid sisaldama üksikasjalikku kirjeldust

poliitikavaldkondade kohta, kus meetmeid võetakse, ning valdkondade kohta, millele

investeeringud keskenduvad, et tagada täiendavus ning stimuleerida era- ja avaliku

sektori investeeringute ligimeelitamist liidu poliitikaeesmärkide ja strateegiliste

projektide toetamiseks. Investeerimissuunised tuleks koostada rakenduspartneritega

konsulteerides, et saada kasu nende turuteadmistest, võimaldada neil investeerida liidu

prioriteetsetesse valdkondadesse ja motiveerida neid võtma rohkem riske. Muutuvate

vajaduste ja arengu arvessevõtmiseks võib investeerimissuunised mitmeaastase

finantsraamistiku läbivaatamise käigus läbi vaadata.

(52) Käesoleva määruse jõustumise ajal toimuv süvatehnoloogia kasvufirmade rahastamine

idu- ja kasvufirmade strateegias välja kuulutatud Euroopa kasvufirmade fondi raames

peaks toimuma mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 kokku lepitud

tingimustel. Kogu kasvufirmade rahastamine mitmeaastase finantsraamistiku 2028–

2034 raames peaks toimuma Euroopa Konkurentsivõime Fondi raames.

(53) Selleks et saavutada eesmärk muuta teadusuuringute tulemused tururakendusteks ning

tugevdada liidu tööstuslikku kohalolekut strateegilistes tehnoloogiates ja sektorites,

seotakse määrus (EL) [XXX] [teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm

„Euroopa horisont“] tihedalt Euroopa Konkurentsivõime Fondiga ning sellega

toetatakse teadus- ja innovatsioonitegevust vastavalt Euroopa Konkurentsivõime

Fondi poliitikaharudele. Euroopa Konkurentsivõime Fondi tööprogrammid sisaldavad

teadus- ja innovatsioonikoostöö meetmeid spetsiaalses sihtotstarbelises osas. See võib

hõlmata ka rahalist osalust teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi alusel

loodud Euroopa partnerlustes, kui see on vajalik Euroopa Konkurentsivõime Fondi

eesmärkide saavutamiseks. Euroopa Konkurentsivõime Fondi tööprogrammides tuleks

ET 26 ET

sätestada ka poliitilised prioriteedid, mis suunavad Euroopa Innovatsiooninõukogu

ülesandeid.

(54) Selleks et edendada vastupidavaid, mitut liikmesriiki hõlmavaid liidu väärtusahelaid,

võivad tööprogrammid sisaldada spetsiaalseid väärtusahelate laiendamist hõlmavaid

taotlusvoorusid, millega toetatakse nii projektide ettevalmistamist kui ka täiendava

avaliku ja erasektori kapitali ligimeelitamist, et kaasata eri liikmesriikide tarnijad,

tootjad ja novaatorid ning mitmekesistada tarneallikaid.

(55) Selleks et edendada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet tööstusest lähtuva alt üles

suunatud innovatsiooni kaudu, võivad tööprogrammid sisaldada spetsiaalseid

kaheetapilisi alt üles suunatud väljavalimismenetlusi, et teha kindlaks ja toetada ELi

tehnoloogiavaldkonna eestvedajaid tööstusest lähtuvate konsortsiumide kaudu.

(56) Kõigi poliitikaharude jaoks tuleks kehtestada horisontaalne valdkonnaülene

rahastamisvahendite kogum, mis pakuvad igat liiki toetust, mis on määrusega (EL,

Euratom) 2024/2059 lubatud, näiteks rahastamisvahendeid, sealhulgas omakapitali

vormis antavat toetust. Konkreetse rahastamisvahendi valik ja eelkõige see, kas toetus

on tagasimakstav või tagastamatu, sõltub rahastatavate meetmete laadist (näiteks

nende aluseks olevad turutõrked, konkreetne vajadus, tööstusharu olemus,

arengustaadium või toetusesaaja liik). Liidu toetus peaks vähendama projektide riske

ulatuses, mis on vajalik erasektori investeeringute kaasamiseks ja projekti edukaks

elluviimiseks. Kaasrahastamise määrad peaksid olema võimalikult madalad ja nii

kõrged, kui on vaja toetatava projekti elluviimiseks. Kasutada võiks mitmesuguseid

rahastamisvahendeid, sealhulgas segarahastamistoiminguid ja rahastamisvahendite

kombineerimist. Samuti peaks Euroopa Konkurentsivõime Fond andma iga

poliitikavaldkonna puhul nõu kõige sobivama rahastamisvahendi kohta, mida

kõnealuse poliitikavaldkonna konkreetsete meetmete puhul kasutada, sõltuvalt muu

hulgas arenguetapist, tööstusharu konkreetsetest vajadustest ja esinevatest

turutõrgetest.

(57) Mitut sidusrühma hõlmavad konsultatsioonid, sealhulgas teadlaste ja tööstuse,

sotsiaalpartnerite, investorite, lõppkasutajate ja kodanikuühiskonnaga, alates väikestest

ja keskmise suurusega ettevõtjatest kuni suurte organisatsioonideni, peaksid aitama

kaasa Euroopa Konkurentsivõime Fondi prioriteetide saavutamisele. Need

konsultatsioonid tuleks struktureerida nõuandekogude kaudu, sealhulgas ECFi

strateegiliste sidusrühmade nõukogu kaudu, kelle ülesanne peaks olema anda teavet ja

nõustada komisjoni poliitiliste suundumuste, investeerimisvajaduste ja Euroopa

Konkurentsivõime Fondi rakendamise kohta projektiarendajate seisukohast,

eesmärgiga tagada, et sidusrühmadelt saadud tagasisidet võetakse arvesse

tööprogrammide koostamisel.

(58) Üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid on riigiabi ja tööstuspoliitika vahend,

mida komisjon hindab vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile b31.

Need aitavad märkimisväärselt kaasa majanduskasvule, töökohtade loomisele, rohe- ja

digiüleminekule ning liidu tööstuse ja majanduse konkurentsivõimele ja

vastupanuvõimele. Üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid võimaldavad

koondada teadmisi, oskusteavet, rahalisi vahendeid ja majandustegevuses osalejaid

kogu liidus ning neil on positiivne ülekanduv mõju kogu liidule. Üleeuroopalist huvi

31 Komisjoni teatis „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate

projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga“, C(2021) 8481 (ELT

C 528, 30.12.2021, lk 10).

ET 27 ET

pakkuvad tähtsad projektid võimaldavad erainvesteeringuid ligi meelitada ka suure

riskiga projektidesse, mis on olulised, et tuua läbimurdeline innovatsioon lähemale

tööstuslikule kasutuselevõtule ning avatud ja mittediskrimineeriva juurdepääsuga

taristuprojektidele, mis on liidu jaoks väga olulised. Võttes arvesse taotletavate

eesmärkide ühtsust, edendab Euroopa Konkurentsivõime Fond koostoimet liidu

rahastamise ja üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide vahel, toetades

üleeuroopalist huvi pakkuvatesse tähtsatesse projektidesse integreeritud konkreetseid

projekte selle põhjal, mil määral need panustavad liidu strateegilistesse

prioriteetidesse, nagu liidu vastupanuvõime, ning mil määral saaks Euroopa

Konkurentsivõime Fondi rahastamisega laiendada osalemist, eelkõige VKEde

osalemist, või laiendada liikmesriikide kaetust ning suurendada liidu lisaväärtust.

(59) Pidevalt arenevast geopoliitilisest olukorrast nähtub selgelt, et Euroopa peab tagama

oma strateegilise autonoomia ja vältima strateegilist sõltuvust. Euroopa

Konkurentsivõime Fond sisaldab võimalust toetada tootmise suurendamist ja võtta

kiirendatud konkurentsivõime meetmeid projektide puhul, mis pakuvad konkreetset

toetust Euroopa strateegilisele autonoomiale. Nii on see näiteks projektide puhul, mis

on valitud strateegilisteks projektideks määruse (EL) 2024/1252 (kriitiliste toormete

määrus), määruse (EL) 2024/1724 (nullnetotööstuse määrus) ja määruse (EL)

2025/102 (esmatähtsate ravimite õigusakt) alusel.

(60) Programmi „Euroopa horisont“ alusel loodud ja komisjoni hallatav vastastikune

kindlustusmehhanism on osutunud oluliseks kaitsemehhanismiks, mis maandab

selliste tasumisele kuuluvate summadega seotud riske, mida kohustused täitmata

jätnud osalejad ei hüvita. Seetõttu tuleks vastastikuse kindlustusmehhanismi

kasutamist jätkata ja vajaduse korral peaks seda olema võimalik kasutada Euroopa

Konkurentsivõime Fondi raames võetavate meetmete jaoks.

(61) Selleks et uurida kõiki võimalusi Euroopa konkurentsivõime parandamiseks, peaks

Euroopa Konkurentsivõime Fond pakkuma struktureeritud raamistikku liidu toetuse

andmise ja rakendamise sihipäraseks katsetamiseks, eelkõige selleks, et paremini

suunata ja kiirendada liidu väljavalimismenetlusi ning lihtsustada ja kiirendada nende

rakendamist vahendite saajate hüvanguks. See peaks võimaldama konkreetselt

kindlaks määratud raamistikus määrata igal üksikjuhul eraldi kindlaks teatavad

meetmed või meetmete kategooriad, mille puhul saaks teha teatavaid täiendusi ja

erandeid muudest liidu õigusaktidest, ning katsetada mõju tegelikus keskkonnas

Euroopa Konkurentsivõime Fondi piiratud kestuse jooksul, tagades samal ajal

asjakohaste kaitsemeetmete kohaldamise, eelkõige Euroopa ühiste huvide seisukohast.

Katsemeetmete kohaldamine võib anda õppetunde liidu toetuse andmise horisontaalse

õigusraamistiku tulevaste muudatuste hindamiseks.

(62) Kui see on vajalik ja nõuetekohaselt põhjendatud, peaks Euroopa Konkurentsivõime

Fond pakkuma sihipärast sekkumismehhanismi, et anda tahtlikult liidu toetust

teatavatele strateegilise ja majandusliku tähtsusega meetmetele. Kui teatavaid olulisi

projekte ei olnud võimalik edukalt ellu viia tavapäraste konkurentsipõhiste

väljavalimismenetluste lõpuleviimise tähtaja jooksul, peaks Euroopa

Konkurentsivõime Fond nägema ette ka võimaluse võtta otse kasutusele suurepärased

projektid, mis jäid mis tahes liidu programmi raames rahastamata, või jätkata hästi

toimivate projektide sujuvat toetamist nende järgmistes etappides investeerimistsükli

jooksul, tekitamata toetusesaajatele täiendavat halduskoormust. Lisaks võib kooskõlas

lähenemisviisiga, mis on võetud asjaomastes valdkondlikes õigusaktides, nagu

nullnetotööstuse määrus, kriitiliste toormete määrus või taastuvenergia direktiiv, ning

millele on osutatud puhta tööstuse kokkuleppe teatises ja ühtse turu strateegias,

ET 28 ET

määrata kehtivates või tulevastes õigusaktides kindlaks juhtumid, mille puhul

konkreetseid projekte peetakse avalikku huvi pakkuvateks või eeldatakse, et need

pakuvad ülekaalukat avalikku huvi.

(63) Kui see on vajalik ja nõuetekohaselt põhjendatud, peaks Euroopa Konkurentsivõime

Fond suutma pakkuda ka kiirendatud sekkumismehhanismi, millega kiirendada liidu

toetuse andmist kiireloomuliste rahastamisvajaduste rahuldamiseks, et võimaldada

oluliste äriideede edukat rakendamist ühtsel turul, kui selline rahastamine ei ole turul

piisaval tasemel kättesaadav. Kiireloomulisuse tõttu tuleks teatavaid kontrolle teha

alles pärast rahaliste vahendite eraldamist, et hõlbustada ja piirata vahendite saajate

halduskoormust ning tagada võimalikult kiiresti finantskindlus, aktsepteerides samal

ajal liidu jaoks mõistlikul tasemel finantsriski, mis on proportsionaalne taotletavate

eesmärkidega.

(64) Kui see on vajalik ja nõuetekohaselt põhjendatud, peaks Euroopa Konkurentsivõime

Fond kasutama nn motiveerivat sekkumismehhanismi, mis meelitaks ligi edukaid

idufirmasid ja novaatoreid kogu maailmast ja millega stimuleerida väljaspool liitu

asutatud idufirmasid ja novaatoreid ümber asuma või investeerima ühtsele turule ning

arendama seal oma äritegevust. Selleks saaks kasutada ka ELi delegatsioonide

võrgustikku. Sel eesmärgil tuleks ajutiselt loobuda näiteks sellistest

rahastamiskõlblikkuse nõuetest, mille kohaselt vahendite saaja peab olema liidu

toetuse saamise alguses asutatud liikmesriikides või assotsieerunud riikides, et

vahendite saajal oleks võimalik kindlaksmääratud aja jooksul ümber asuda, misjärel

oleks neile tagatud liidu toetus. Liidu finantshuve tuleks nõuetekohaselt kaitsta ja

makseid ei tohiks teha enne, kui rahastamiskõlblikkuse tingimused on täidetud.

(65) Kui see on vajalik ja nõuetekohaselt põhjendatud, peaks Euroopa Konkurentsivõime

Fond võimaldama paindlikumat ja kättesaadavamat viisi uuenduslike projektide ja

ideede kindlakstegemiseks, väljavalimiseks ja toetamiseks, sealhulgas nähes ette

rahastamisvahenditest sõltumatud väljavalimismenetlused, mis võimaldavad

teadlastel, ettevõtjatel, ettevõtetel ja kodanikel pakkuda välja oma

innovatsioonilahendusi, ilma et liidu toetust eelnevalt kunstlikult kitsendataks või

piirataks seda sihttoetuse, hanke või muus vormis liidu toetusega. Ideid tuleks hinnata

ja välja valida lähtuvalt nende võimalusest lahendada vastav probleem või täita liidu

poliitiline prioriteet; ning kõige asjakohasem ja tulemuslikum eelarve täitmise vahend

nende ideede toetamiseks, olgu see siis sihttoetus, hange või muu, tuleks valida alles

hiljem, lähtudes konkreetse projekti nõuetest ja eelistest.

(66) Kui see on vajalik ja nõuetekohaselt põhjendatud, peaks Euroopa Konkurentsivõime

Fond lihtsustama ja kiirendama ka liidu toetuse rakendamist teatavatele olulistele

projektidele.

(67) ECFi InvestEU instrument peaks andma eelarvelise tagatise ja rahastamisvahendid, et

kaasata kogu liidus täiendavaid investeeringuid Euroopa konkurentsivõime

toetamiseks strateegilistes tehnoloogiates, teenustes ja sektorites.

(68) ECFi InvestEU instrumenti rakendavad partnerid, sealhulgas Euroopa

Investeerimispanga Grupp, rahvusvahelised finantsasutused, riiklikud tugipangad ja

finantsasutused ning ekspordikrediidi agentuurid. Avatud arhitektuur jääb ECFi

InvestEU instrumendi oluliseks aspektiks, mis tugineb programmi „InvestEU“ raames

tehtud ulatuslikule koostööle ja kogemustele. Komisjon ja Euroopa

Investeerimispanga Grupp peaksid tegema koostööd, et toetada ECFi InvestEU

instrumendi rakendamist ning edendada järjepidevust, kaasavust, täiendavust ja

tõhusat kasutuselevõttu.

ET 29 ET

(69) Selleks et vältida põhjendamatut halduskoormust ning tagada kiire kasutuselevõtt ja

turu toetamine järjepideval viisil kogu programmitöö perioodi jooksul, tugineb ECFi

InvestEU instrumendi rakendamine programmi „InvestEU“ samba olemasoleva

kogukonna hinnatud rakenduspartneritele, lepingupõhistele kokkulepetele ja

asjaomastele finantstoodetele. Selleks et tagada usaldusväärne finantsjuhtimine, kiirem

kasutuselevõtt ja lihtsustamine volitatud üksuste jaoks, peaks ECFi InvestEU

instrumendi rakendamine tuginema olemasolevatele lepingutele, õiguslike ja

lepingupõhiste kokkulepete vormidele ning väljakujunenud järelevalve- ja

aruandlusvahenditele. See parandab liidu toetuse mõju ja võimaldab rohkem

keskenduda vahendite lõplike saajate tõhusale toetamisele. Komisjon võib täielikult

või osaliselt tugineda rakenduspartneritega määruse (EL) 2021/253 alusel sõlmitud

lepingutele ning tema või muude üksuste poolt kõnealuse määruse alusel sõlmitud

kokkulepete raames tehtud hindamistele ja neid taaskasutada.

(70) Selleks et anda rakenduspartneritele laiem juurdepääs ECFi InvestEU instrumendile,

peaks komisjonil olema võimalik sõlmida kaudse eelarve täitmise raames lepinguid

kõigi määruse (EL, Euratom) 2024/2059 artikli 62 lõike 1 punktis c loetletud üksuste

kategooriatega. Erakapitali kaasamiseks peaks liikmesriigis asutatud asutustel, kelle

suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust või liidu õigust, olema samuti õigus pärast

sambapõhist positiivset hinnangut erandkorras rahastamisvahendeid või eelarvelisi

tagatisi rakendada, sealhulgas juhul, kui neid kombineeritakse sihttoetuste või muude

tagastamatute toetustega segarahastamistoimingute raames, juhu kui sellistele

asutustele antakse piisavad finantstagatised. Sellised asutused tuleks valida, võttes

nõuetekohaselt arvesse rakendatava rahastamisvahendi või eelarvelise tagatise laadi,

kõnealuste asutuste kogemusi ning finants- ja tegevussuutlikkust ning nende eeskirju

ja menetlusi vahendite lõplike saajate projektide majandusliku elujõulisuse

kontrollimiseks. Valik peaks olema läbipaistev, objektiivselt põhjendatud ning see ei

tohiks põhjustada huvide konflikti.

(71) Järjepidevuse tagamiseks tuleks ECFi InvestEU instrumendi eelarvelisi tagatisi ja

rahastamisvahendeid, sealhulgas juhul, kui neid kombineeritakse muude tagastamatute

toetustega segarahastamistoimingute raames, rakendada kooskõlas määruse (EL,

Euratom) 2024/2509 X jaotisega.

(72) Selleks et tagada eelarveliste tagatiste, rahastamisvahendite ja

segarahastamistoimingute järjepidev rakendamine liidu eri programmide raames,

peaks komisjon töötama välja suunised, sealhulgas tehnilise korra ja tingimused

selliste toetusvormide kasutamiseks kõnealuste programmide raames.

(73) Määruse (EL, Euratom) 2024/2509 nõuete täitmiseks tuleks käesolevas määruses

sätestada ECFi InvestEU instrumendi eelarvelise tagatise maksimumsumma, selle

eelarvelise tagatise eraldiste määr kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509

artikli 214 lõikega 1 ning komisjoni kohustus hinnata seda eraldiste määra igal aastal

vastavalt määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 41 lõikes 5 osutatud

hindamiskriteeriumidele ja kooskõlas komisjoni riskijuhtimisraamistikuga ning

kolmandate isikute ja kolmandate riikide võimalusega panustada konkreetselt ECFi

InvestEU instrumenti.

(74) On vaja ette näha võimalus, et ECFi InvestEU instrument, sealhulgas eelarveline

tagatis, toimib muude liidu poliitikavaldkondade horisontaalse toetusvahendina, et

anda toetust muude liidu programmide raames kooskõlas nendes programmides

sätestatud eesmärkidega. Selleks tuleks kõnealuste muude programmide raames näha

finantskohustuste katteks ette vastavad eraldised. Kui muud liidu programmid aitavad

ET 30 ET

kaasa liidu sisepoliitika eesmärkide saavutamisele, tuleks eelarvelise tagatise või

rahastamisvahendite vormis antavat toetust, sealhulgas kombineerituna tagastamatu

toetusega segarahastamistoimingu raames, anda üksnes ECFi InvestEU instrumendi

kaudu.

(75) ECFi InvestEU instrument peaks looma ühtse keskse koha eelarvelise tagatise ja kõigi

liidu sisepoliitika eesmärkide saavutamisele kaasa aitavate rahastamisvahendite

loomiseks ja haldamiseks, mis aitab suurendada liidupoolse rahastamise tõhusust ja

poliitilist mõju. InvestEU määruse alusel loodud finantstooted on riigiabi, mis on

kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 212 lõikega 2. Komisjon ja

rakenduspartnerid peaksid tagama, et käesoleva määruse alusel loodavad uued

finantstooted on kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 212 lõikes 2

osutatud riigiabi reeglitega, et tagada kõnealuste uute finantstoodete kiire

kasutuselevõtt.

(76) Arvestades, et Euroopa innovaatilised idu- ja kasvufirmad on olulised majanduskasvu

ja konkurentsivõime mootorid, ning tunnistades, et neil on liidus vajalikule

rahastamisele juurdepääsul püsivad takistused, peaks ECFi InvestEU instrument

pakkuma sihipärast rahalist toetust liidu kasvavatele ja laienevatele ettevõtetele kõigis

etappides – alates asutamisest ja käivitamisest kuni laiendamise ja tööstusliku

tootmiseni. ECFi InvestEU instrument peaks pakkuma Euroopa ettevõtetele otsest ja

kaudset rahastamist, et meelitada ligi erainvestoreid ja vallandada seeläbi Euroopa

ettevõtluse ja investeeringute kogu potentsiaal. See suurendab idu- ja kasvufirmade

mõjuvõimu ja tugevdab liidu ülemaailmset juhtpositsiooni tehnoloogia ja tööstuse

valdkonnas, täites samal ajal Euroopa innovatsiooni- ja investeerimislünki ning

saavutades Euroopa hoiuste ja investeeringute liidu eesmärgid. ECFi InvestEU

instrument sisaldaks vahendit, mille eesmärk on tagada, et kiiresti kasvavatel

ettevõtetel, kes arendavad või võtavad kasutusele uuenduslikke tehnoloogiaid,

sealhulgas liidu strateegiliste huvide ja majandusjulgeoleku jaoks olulistes

valdkondades, on juurdepääs piisavale kapitalile oma äritegevuse laiendamiseks. See

kaasab investeeringuid Euroopa kapitaliturgudelt kooskõlas liidu poliitiliste

prioriteetidega.

(77) Euroopa Konkurentsivõime Fondi eesmärkide tugevdamiseks tuleks luua

projektinõustamine, mis tugineb InvestEU nõustamiskeskusele. See peaks ühendama

nõustamistoetuse era- ja avaliku sektori asutustele kogu Euroopas, pakkuma

potentsiaalsetele toetusesaajatele kohandatud teenuseid ning aitama Euroopa

Konkurentsivõime Fondi raames välja töötada võimalike investeerimistoimingute

registrit. Samal ajal peaks selliste ettevõtlust toetavate teenuste nagu ELi

ettevõtlusvõrgustiku roll olema muu hulgas muuta Euroopa ettevõtted

innovaatilisemaks ja konkurentsivõimelisemaks, edendada nende kasvamist ja

laienemist ühtsel turul ning suurendada teadlikkust kapitaliturupõhisele rahastamisele

juurdepääsu võimaluste kohta ja arendada sellise rahastamise kasutamise suutlikkust.

Selleks et vältida põhjendamatut halduskoormust ning tagada kiire kasutuselevõtt ja

turu toetamine järjepideval viisil, võib Euroopa Konkurentsivõime Fond tugineda

programmi „InvestEU“ samba raames olemasoleva kogukonna hinnatud

nõustamispartneritele.

(78) VKEd moodustavad üle 99 % kõigist liidu ettevõtetest, annavad kaks kolmandikku

töökohtadest ja aitavad oluliselt kaasa uute kvaliteetsete töökohtade loomisse kõigis

sektorites. Laienevaid ettevõtteid on kõigis sektorites ja kõigil

innovatsioonisuutlikkuse tasanditel. Liidu majanduskasvu ja innovatsiooni

stimuleerimine saab toimuda üksnes liidu VKEde hulgas tegutsevate paljude

ET 31 ET

kasvufirmade edendamisega. VKEd on olulised majanduse rohe- ja digiülemineku,

sealhulgas kliimaneutraalsuse saavutamiseks.

(79) Juurdepääs rahastamisele on aga VKEde, eelkõige idu- ja kasvufirmade jaoks oluline

takistus, kuna nad sõltuvad oma kasvukavade toetamisel sageli välisest rahastamisest.

VKEd seisavad silmitsi täiendavate takistustega innovatsioonile ja majanduskasvule,

mis ei mõjuta suuremaid ettevõtteid samal määral, näiteks ettevõtlusoskuste

puudumine, juurdepääsu puudumine tehnoloogiataristule, raskused

intellektuaalomandi kaitsmisel või juurdepääs eksporditurgudele ja väärtusahelatele,

mis on vajalikud nende rahvusvahelistumise arendamiseks.

(80) Tõendid näitavad, et VKEdele antavast otsesest rahalisest toetusest üksi ei piisa, et

toetada nende tegevuse laiendamist, ning et nad vajavad liidu tasandil sihtotstarbelist

nõu ja saavad sellest kasu. Ühtse turu eeskirjade, innovatsiooni ja rahastamisele

juurdepääsu alane nõustamine aitab kaasa liidu konkurentsivõimele. Lisaks on

ettevõtluse toetamine kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil mitmekesine ning

sellesse tuleks kaasata ka vähem arenenud ja äärepoolseimad piirkonnad.

Olemasolevad liidu algatused, nagu Euroopa ettevõtlusvõrgustik, Euroopa klastrite

koostööplatvorm ja Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused, on aidanud seda lünka

täita. Sellest tulenevalt luuakse ELi ettevõtlusvõrgustik, mis põhineb Euroopa

ettevõtlusvõrgustikul, Euroopa klastrite koostööplatvormil ja muudel võrgustikel, et

lihtsustada ja ühtlustada nõustamis- ja partnerlusteenuseid.

(81) Euroopa Konkurentsivõime Fond toetab VKEde juurdepääsu rahastamisele ja

tugevdab liidu VKEde konkurentsivõimet kahel peamisel viisil. Esiteks korraldab

Euroopa Konkurentsivõime Fond lisaks ELi ettevõtlusvõrgustikule ka täiendavaid

valdkondadevahelisi tegevusi, mis keskenduvad VKEde konkurentsivõime

tugevdamisele. Teiseks peaksid Euroopa Konkurentsivõime Fondi poliitikaharud

hõlmama VKEdele suunatud sihtotstarbelisi meetmeid strateegilistes sektorites,

näiteks boonussüsteeme, millega soodustatakse VKEde osalemist nende innovatsiooni,

majanduskasvu ja laienemise edendamiseks. VKEdele ja väikestele keskmise

turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele võib kõigis majandussektorites anda eritoetust

juurdepääsuks rahastamisele ja rahastamise kättesaadavuse parandamiseks, sealhulgas

mikrorahastamine ja sotsiaalsete ettevõtete toetamine. Lisaks peaks Euroopa

Konkurentsivõime Fondi kohane paindlik finantsvahendite kogum tagama, et VKEd

saaksid sellist liiki toetust, mis vastab kõige paremini nende vajadustele kogu

investeerimistsükli jooksul.

(82) Selleks et veelgi toetada lihtsustamise põhimõtteid ja toetusesaajate lihtsat juurdepääsu

liidu rahastamisvõimalustele, peaks Euroopa Konkurentsivõime Fond pakkuma ühtset

portaali, mis koondab teavet kõigi liidu rahastamisvõimaluste ja neile juurdepääsu

kohta ning toetab muid tegevusi. Ühtne portaal peaks hõlbustama ja kiirendama

juurdepääsu liidu ja muule rahastamisele, finantseerimisele ja investeeringutele ning

ühtlustama lähenemisviisi, tuginedes selleks rahastamis- ja hankeportaalile, InvestEU

portaalile, ELI rahastamisvõimaluste portaalile, Euroopa strateegiliste tehnoloogiate

platvormi portaalile ja muudele asjaomastele platvormidele. Ühtses portaalis peaks

olema samuti võimalik rahastamist otse taotleda.

(83) Euroopa Konkurentsivõime Fondi tuleb rakendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusega (EL) [XXX]32 [tulemusraamistiku määrus], millega kehtestatakse

liidu eelarve kulude jälgimise eeskirjad ja tulemusraamistik, sealhulgas eeskirjad,

32 ELT L .., lk ...

ET 32 ET

millega tagatakse vastavalt määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 33 lõike 2

punktis d osutatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ ja artikli 33 lõike 2 punktis f

osutatud soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte ühetaoline kohaldamine, liidu

programmide ja meetmete tulemuslikkuse seire ja aruandluse eeskirjad, liidu

toetusportaali loomise eeskirjad, programmide hindamise eeskirjad ning muud

horisontaalsed sätted, mida kohaldatakse kõigi liidu programmide suhtes, näiteks need,

mis käsitlevad teavet, teabevahetust ja nähtavust.

(84) Kiiresti muutuvas majanduslikus, sotsiaalses ja geopoliitilises keskkonnas on

hiljutised kogemused näidanud, et mitmeaastane finantsraamistik ja liidu programmid

peaksid olema paindlikumad. Sel eesmärgil ja kooskõlas Euroopa Konkurentsivõime

Fondi eesmärkidega tuleks rahastamisel nõuetekohaselt arvesse võtta muutuvaid

poliitilisi vajadusi, mis on kindlaks määratud komisjoni avaldatud asjaomastes

dokumentides, nõukogu järeldustes ja Euroopa Parlamendi resolutsioonides, tagades

samal ajal eelarve täitmise piisava prognoositavuse.

(85) Euroopa Konkurentsivõime Fondi üld- ja erieesmärkide saavutamiseks peaks

komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu

delegeeritud õigusakte eelarvelise tagatise maksimumsumma ja eraldiste määra

muutmise ning teatavate kosmosepoliitikat toetavate meetmete kohta. On eriti oluline,

et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone,

sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas

13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes

sätestatud põhimõtetega33. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide

ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik

dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev

juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud

õigusaktide ettevalmistamist.

(86) Selleks et tagada Euroopa Konkurentsivõime Fondi rakendamiseks ühetaolised

tingimused teatavate tööprogrammides sätestatud meetmete ja kosmosepoliitikat

toetavate meetmete kaudu, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi

tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)

nr 182/201134.

(87) Kuigi tööprogrammid ja muud käesoleva määruse rakendusaktid käsitlevad

konkreetseid eelarve täitmisega seotud ülesandeid, mis ei nõua rakendamisvolituste

andmist ja mis ei peaks tavaliselt kuuluma määruses (EL) nr 182/2011 osutatud

rakendusaktide kohaldamisalasse, tuleks teatavate käesolevas määruses kindlaks

määratud õigusaktide, sealhulgas tööprogrammid, millega rakendatakse puhtale

energiale ülemineku, tervishoiu, biotehnoloogia, põllumajanduse ja biomajanduse ning

digitaalse juhtpositsiooni, vastupanuvõime ja julgeoleku, kaitsetööstuse ja kosmose

valdkonnas võetavaid meetmeid, vastuvõtmiseks kasutada nõuandemenetlust, kuna

neid õigusakte tuleks täielikult toetada ning luua koostoime liikmesriikide

läbiviidavate riiklike ja eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate tegevustega. Kuna

vastupanuvõime ja julgeoleku, kaitsetööstuse toetamise ja kosmose valdkonnas on

33 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj. 34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega

kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli

mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55,

28.2.2011, lk 13–18).

ET 33 ET

koostoime ja täielik koordineerimine liikmesriikidega tundlik ja eriti oluline, tuleks

nendes valdkondades tööprogrammide vastuvõtmiseks kasutada kontrollimenetlust.

(88) Komisjon peaks vastu võtma viivitamata kohaldatavad rakendusaktid nõuetekohaselt

põhjendatud juhtudel, kui tööprogrammi ei ole vastu võetud piisavalt aegsasti enne

eelarve täitmise aastat, et oleks võimalik tagada liidu toetuse talitluspidevus, eelkõige

kriitilise tähtsusega operatiivtegevuse puhul, nagu satelliitsüsteemid ja elutähtsad

taristud, või kui tööprogramm on vaja kiiresti vastu võtta, et reageerida viivitamata

kriisile või muudele sarnastele erandlikele ja nõuetekohaselt põhjendatud

hädaolukordadele, kui see on tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik.

(89) Euroopa Konkurentsivõime Fondiga asendatakse määrustega (EL) 2021/522,35 (EL)

2021/694,36 (EL) 2021/696,37 (EL) 2021/697,38 (EL) 2021/78339 ja (EL) 2023/58840

loodud programmid ning tunnistatakse kehtetuks määruste (EL) 2021/696, (EL)

2023/588 ja (EL) [EDIP] sätted,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk

Üldsätted

1. JAGU

FONDI EESMÄRGID JA STRUKTUUR

Artikkel 1

Reguleerimisese

1. Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Konkurentsivõime Fond (edaspidi „ECF“),

sealhulgas Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“)

artikli 182 lõike 3 kohane kaitseuuringute ja -innovatsiooni eriprogramm, ning

35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/522, millega luuakse liidu

tervisevaldkonna tegevusprogramm (programm „EL tervise heaks“) ajavahemikuks 2021–2027 ja

tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 282/2014 (ELT L 107, 26.3.2021, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2021/522/oj). 36 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/694, millega luuakse

programm „Digitaalne Euroopa“ ja tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2015/2240 (ELT L 166,

11.5.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/694/oj). 37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/696, millega luuakse liidu

kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning tunnistatakse kehtetuks määrused

(EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL (ELT L 170,

12.5.2021, lk 69, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/696/oj). 38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/697, millega luuakse Euroopa

Kaitsefond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1092 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 149, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2021/697/oj). 39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/783, millega luuakse

keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL)

nr 1293/2013 (ELT L 172, 17.5.2021, lk 53, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/783/oj). 40 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2023. aasta määrus (EL) 2023/588, millega kehtestatakse

liidu turvalise ühenduse programm aastateks 2023–2027 (ELT L 79, 17.3.2023, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2023/588/oj).

ET 34 ET

sätestatakse Euroopa Konkurentsivõime Fondi eesmärgid, selle eelarve aastateks

2028–2034, liidu toetuse vormid ning eeskirjad sellise toetuse andmiseks Euroopa

Konkurentsivõime Fondi toetatava valdkondadevahelise tegevuse ja konkreetsete

poliitikameetmete raames.

2. Käesoleva määrusega sätestatakse järgmine:

a) puhtale energiale ülemineku ja tööstuse süsinikuheite vähendamise poliitikaharu,

mida rakendatakse II ja IV peatükis kindlaks määratud tegevuste kaudu ning mis

aitab kaasa artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud erieesmärkide saavutamisele;

b) tervise, biotehnoloogia, põllumajanduse ja biomajanduse poliitikaharu, mida

rakendatakse II ja V peatükis kindlaks määratud tegevuste kaudu ning mis aitab

kaasa artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud erieesmärkide saavutamisele;

c) digitaalse juhtpositsiooni poliitikaharu, mida rakendatakse II ja VI peatükis kindlaks

määratud tegevuste kaudu ning mis aitab kaasa artikli 3 lõike 2 punktis c sätestatud

erieesmärkide saavutamisele;

d) vastupanuvõime ja julgeoleku, kaitsetööstuse ja kosmosesektori poliitikaharu, mida

rakendatakse II ja VII peatükis kindlaks määratud tegevuste, sealhulgas lõikes 1

osutatud kaitseuuringute ja -innovatsiooni eriprogrammi kaudu, ning mis aitab kaasa

artikli 3 lõike 2 punktis d sätestatud erieesmärkide saavutamisele.

3. Määrusega kehtestatakse ka õigusraamistik, mille eesmärk on tagada

varustuskindlus, kõrvaldada investeerimistakistused ja tootmise kitsaskohad ning

toetada liidu tööstusbaasi konkurentsivõimet.

Artikkel 2

Mõisted

1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1) „nõustamisleping“ – õiguslik vahend, milles komisjon ja nõustamispartner määravad

kindlaks projektinõustamisteenuste rakendamise tingimused;

(2) „nõustamispartner“ – rahastamiskõlblik vastaspool, näiteks finantseerimisasutus või

muu üksus, kellega komisjon on sõlminud nõustamislepingu ühe või mitme

nõustamisalgatuse elluviimiseks, välja arvatud nõustamisalgatused, mida viivad ellu

komisjoniga lepingu sõlminud välised teenusepakkujad või rakendusametid;

(3) „osa“ – ECFi InvestEU instrumendi osa, mis on määratletud toetuse aluseks olevate

vahendite päritolu järgi;

(4) „kontroll“ – võime omada õigussubjekti üle otsustavat mõju kas otse või kaudselt

ühe või mitme vahepealse õigussubjekti kaudu;

(5) „juhtimisstruktuur“ – õigussubjekti organ, mis on määratud riigisisese õiguse

kohaselt ja mis annab asjakohasel juhul aru tegevjuhile või muule võrreldava

otsustusõigusega isikule, ja millel on õigus määrata kindlaks õigussubjekti strateegia,

eesmärgid ja üldine suund ning mis teeb järelevalvet ja seiret juhatuse otsuste

tegemise üle;

(6) „Euroopa Investeerimispanga Grupp“ – Euroopa Investeerimispank (EIP), selle

tütarettevõtjad ja muud üksused, mis on asutatud protokolli nr 5 (Euroopa

Investeerimispanga põhikirja kohta) (edaspidi „EIP põhikiri“) artikli 28 lõike 1

alusel;

ET 35 ET

(7) „tagatisleping“ – õiguslik vahend, millega komisjon ja rakenduspartner määravad

kindlaks rahastamis- ja investeerimistoimingute väljapakkumise tingimused, mis

võimaldavad kõnealustele toimingutele anda ECFi InvestEU instrumendi tagatise ja

eelarvelise tagatise ning neid kooskõlas käesoleva määrusega rakendada;

(8) „põhjendatud avalik huvi“ – artikli 20 kohaldamisel ülekaalukas põhjus liidu toetuse

andmiseks teatavale meetmele või meetmete kogumile, mis tuleneb selgest ja

märkimisväärsest panusest Euroopa Konkurentsivõime Fondi poliitikaeesmärkide

saavutamisse, mis õigustab kiirendatud ja lihtsustatud eeskirjade kohaldamist toetuse

andmise suhtes;

(9) „rakenduspartner“ – rahastamiskõlblik finantseerimisasutus või vahendaja, kellega

komisjon on sõlminud tagatislepingu;

(10) „üleeuroopalist huvi pakkuv tähtis projekt“ – projekt, mis vastab kõigile

kriteeriumidele, mis on sätestatud komisjoni teatises „Kriteeriumid, mis võimaldavad

analüüsida üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide elluviimise toetamiseks

antava riigiabi kokkusobivust siseturuga“ või mõnes nimetatud teatise hilisemas

muudetud versioonis;

(11) „investeerimistsükkel“ – avaliku ja erasektori rahalise toetuse ja poliitiliste

toetusmehhanismide kogum, mida antakse vahendite saajatele kõigi arenguetappide

jooksul, sealhulgas mitmesugused meetmed, mis on seotud rahaliste vahendite

eraldamisega ja toetuse andmisega innovatsiooni ja majanduskasvu edendamiseks.

See tsükkel hõlmab muu hulgas alus- ja rakendusuuringute alustamist, laienemist,

tööstuslikku kasutuselevõttu ning lõpuks täiemahulise tootmise ja tööstusliku

küpsuse saavutamist ja rahvusvahelistumist;

(12) „rahastamis- ja investeerimistoimingud“ või „rahastamis- või

investeerimistoimingud“ – rakenduspartneri poolt tema enda nimel vastavalt tema

sise-eeskirjadele, -meetmetele ja -menetlustele tehtavad toimingud, mille kaudu

vahendite lõplikele saajatele pakutakse rahastamist kas otse või kaudselt

finantstoodete kaudu, ja mis kajastatakse rakenduspartneri finantsaruannetes või

asjakohasel juhul avaldatakse kõnealuste finantsaruannete lisades;

(13) „õigussubjekt“ – juriidiline isik, mis on asutatud ja juriidilise isikuna tunnustatud

liidu, liikmesriigi või rahvusvahelise õiguse alusel, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) [XXX]41 [EDIP] kohaselt loodud Euroopa

relvastusprogrammi koostööstruktuurid, millel on juriidilise isiku staatus ning õigus

tegutseda enda nimel, teostada õigusi ja kanda kohustusi, või finantsmääruse

artikli 200 lõike 2 punktis c osutatud juriidilise isiku staatuseta üksus;

(14) „poliitikaharu“ – artikli 3 lõikes 2 täpsustatud sihtvaldkond, mida toetatakse Euroopa

Konkurentsivõime Fondi vahendite kogumist;

(15) „kommertskasutusele eelnev hange“ – teadus- ja arendusteenuste hange, mis hõlmab

riski ja kasu jagamist turutingimustel, kui hangitud teadus- ja arendusteenused on

selgelt eraldatud lõpptoodete kaubanduslike koguste kasutuselevõtust;

(16) „projektinõustamine“ – nõustamine, millega toetatakse investeerimist, sealhulgas

suutlikkuse suurendamist ja turuarendust, ning ettevõtluse hoogustamise teenuseid,

mida osutavad nõustamispartnerid, komisjoni lepingulised välised teenuseosutajad

või rakendusametid;

41 ELT L .., lk ...

ET 36 ET

(17) „konkurentsivõime märgis“ – kvaliteedimärk, mis antakse taotlusvoorus esitatud

toetusavaldusele, mis vastab kõigile väljavalimismenetluses sätestatud

kvaliteedinõuetele, kuid võib saada toetust muudest liidu või riiklikest

rahastamisallikatest;

(18) „väike keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja“ – komisjoni soovituses 2025/3500

(final) määratletud üksus;

(19) „väike ja keskmise suurusega ettevõtja“ ehk „VKE“ – mikro-, väike või keskmise

suurusega ettevõtja komisjoni soovituse 2003/361/EÜ lisa tähenduses;

(20) „sidusrühmad“ – üksikisikud, rühmad või organisatsioonid, keda programmi

rakendamine mõjutab ja keda saab sellesse kaasata;

(21) „taristu“ – kõik füüsilised ja virtuaalsed elemendid, mis on vajalikud teenuste

osutamiseks ja majandustegevuseks, sealhulgas võrgud, elektrivõrgud ja varad,

samuti taristuga seotud liikuv vara, millega edendatakse süsinikuheite vähendamist,

vastupanuvõimet, tõhusust, digitaliseerimist ja koostalitlusvõimet.

Artikkel 3

Eesmärgid

1. Euroopa Konkurentsivõime Fondi üldeesmärk on suurendada Euroopa

konkurentsivõimet, eelkõige strateegilistes sektorites ja tehnoloogias, kogu

investeerimistsükli jooksul järgmise kaudu:

a) saavutada liidu investeeringute abil tehnoloogiline, majanduslik ja keskkonnamõju,

sealhulgas arendades lõhkuvat ja järkjärgulist innovatsiooni ning kujunemisjärgus,

tipptasemel, kahesuguse kasutusega ja strateegilist tehnoloogiat, millel on

märkimisväärne majanduslik potentsiaal, sealhulgas arendades ja kiirendades nende

tootmist ja tööstuslikku kasutuselevõttu;

b) vähendada või ennetada liidu strateegilist sõltuvust ning tugevdada liidu

vastupanuvõimet ja majandusjulgeolekut, sealhulgas allikate ja turgude

mitmekesistamise, Euroopa strateegilise tehnoloogia tootmise suurendamise

toetamise ning liidu elutähtsate väärtusahelate ja taristu loomise, tugevdamise ja

kaitsmise kaudu;

c) tegeleda turutõrgete ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordadega, sealhulgas

meelitada proportsionaalselt ligi erakapitali ja institutsionaalseid investoreid ning

avaliku sektori vahendeid, vältides samal ajal dubleerimist ja tõrjumata välja

erainvestoreid; toimida integreeritud platvormina sihtotstarbelise rahalise toetuse

andmiseks kõigis arenguetappide ettevõtetele – idu- ja kasvufirmadele ning

strateegilistele ettevõtetele, sealhulgas neile, kes tegelevad aktiivselt tootmise,

tööstusliku kasutuselevõtu ja turuleviimisega;

d) edendada liidu kapitaliturgude integratsiooni kooskõlas eesmärgiga saavutada

hoiuste ja investeeringute liit, sealhulgas pakkuda lahendusi liidu kapitaliturgude

killustatuse vähendamiseks, tõkete kõrvaldamiseks ja erainvesteeringute jaoks

stiimulite loomiseks ning liidu ettevõtete rahastamisallikate mitmekesistamiseks ja

tugevdamiseks kõigis liikmesriikides, sealhulgas vähem arenenud kapitaliturgudega

liikmesriikides;

ET 37 ET

e) ühtlustada teadusuuringute, innovatsiooni ja tööstuspoliitika toetamist, et muuta liidu

teadusuuringute tipptase liidu tööstuse tugevuseks ülemaailmsetel turgudel ja

kindlustada tootmise tulevik Euroopas;

f) arendada liidu piiriülest ja elutähtsat taristut, mis on keskse tähtsusega liidu

konkurentsivõime ja strateegilise sõltumatuse seisukohast, eelkõige energia- ja

transpordi-, digi- ja julgeoleku-, kaitse- ja kosmosetaristu, samuti sotsiaaltaristu ning

sellega seotud andmete ja teenuste valdkonnas;

g) tugevdada liidus asutatud VKEde ja väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga

ettevõtjate konkurentsivõimet ning nende kasvu- ja laienemisvõimet, eelkõige

parandades nende juurdepääsu rahastamisele, sealhulgas erainvesteeringutele,

mikrorahastamisele ja sotsiaalsetele ettevõtetele antavale toetusele, et hõlbustada

juurdepääsu liidu rahalistele vahenditele kiiremate, lihtsustatud ja ühtlustatud

menetluste abil; vähendada aruandluskoormust ja tagada selle proportsionaalsus;

h) tegeleda selliste oskuste nappusega, mis on olulised igat liiki kvaliteetsete töökohtade

jaoks ELi konkurentsivõime seisukohast strateegilistes sektorites, tehes

investeeringuid nii horisontaalsetesse kui ka konkreetsetesse oskustesse, aidates

kaasa oskuste kättesaadavusele tulevase ja kujunemisjärgus tehnoloogia valdkonnas

ning püüdes täiendada investeeringuid oskustesse investeerimisega ja teavitada, kui

investeeringutega kaasneb oskustesse investeerimine;

i) tagada ühtse turu integratsioon, sealhulgas toetades investeerimistsükli mis tahes

etapis algatusi, millel on positiivne ülekanduv mõju ühtsele turule ja selle

väärtusahelate vastupanuvõimele;

j) toetada asjaomaste liidu õigusaktide ja poliitika väljatöötamist, rakendamist ja

järelevalvet;

k) tagada õiglane üleminek kestlikule, vähese süsinikuheitega ja digimajandusele, mis

on õiglane ning toetab töötajaid ja kogukondi.

2. Lõikes 1 sätestatud üldeesmärkide raames taotleb Euroopa Konkurentsivõime Fond

eelkõige järgmisi erieesmärke.

a) Erieesmärgid toetada Euroopa tööstuse, sealhulgas VKEde ja energiamahukate

tööstusharude süsinikuheite vähendamist, puhta tehnoloogia tootmist ja selle

tarneahelaid ning aidata kaasa üleminekule kestlikule, ringluspõhisele, energia-, vee-

ja ressursitõhusale, kliimaneutraalsele ja vastupidavale majandusele, et toetada

üleminekut puhtale energiale ja tööstuse süsinikuheite vähendamist. See hõlmab

süsinikuheite vähendamise tehnoloogiate ja muude lahenduste kasutuselevõttu

tööstusprotsessides ja -tegevuses, samuti energiavarustuse süsinikuheite

vähendamist, energiatõhususe edendamist, taastuvenergia ja puhta energia lahenduste

kasutuselevõttu, energiasüsteemi paindlikkuse arendamist, juhtivate turgude

kasutuselevõttu puhaste toodete jaoks, energia- ja transporditaristu ja -süsteemide

arendamist, vastupanuvõimet, lõimimist ja digitaliseerimist, aruka liikuvuse ja

kestlike alternatiivkütuste edendamist, samuti kestliku sinise majanduse edendamist,

uuenduslike looduspõhiste ärimudelite ja nõudluspoole lahenduste väljatöötamist

puhaste ja vähese süsinikuheitega hoonete, transpordi ja tööstuse jaoks ning tootmise

suurendamist, et aidata kaasa Euroopa strateegilisele autonoomiale.

b) Tervishoiu, biotehnoloogia, põllumajanduse ja biomajanduse toetamiseks:

(1) tervishoiu toetamise puhul erieesmärgid edendada innovatsiooni ja

tervishoiusektori konkurentsivõimet ning tagada samal ajal

ET 38 ET

tarnekindlus ja tööstussuutlikkus ning suutlikkus tulla toime

tulevaste tõsiste piiriüleste terviseohtudega; parandada ja kaitsta

rahvatervist ja elanikkonna tervist ning seada esikohale tervise

edendamine ja haiguste ennetamine kogu elu jooksul, rakendades

lähenemisviisi „Tervis kõikides poliitikavaldkondades“ ja

terviseühtsuse põhimõtet ning tugevdades tervishoiusüsteemide

innovatsiooni ja vastupanuvõimet;

(2) biotehnoloogia toetamise puhul erieesmärgid aidata kaasa ravimite,

meditsiiniseadmete, diagnostika ja muude meditsiiniliste

vastumeetmete väljatöötamisele ning laiendatavale tootmisele ja

kasutuselevõtule, kättesaadavusele ja juurdepääsetavusele;

(3) biomajanduse poliitika toetamise puhul erieesmärgid edendada

liidus uuenduslikku ja konkurentsivõimelist biomajandust,

sealhulgas bioressursipõhiste materjalide ja toodete, biotootmise,

uuenduslike toiduainete ja biokemikaalide valdkonnas; sealhulgas

VKEde, idu- ja kasvufirmade toetamine ning biomajanduse

uuenduste, sealhulgas sektoriülesel tipptasemel biotehnoloogial

põhinevate uuenduste arendamisele ning laiendatavale tootmisele ja

kasutuselevõtule, kättesaadavusele ja juurdepääsetavusele

kaasaaitamine; tugevdada tarneahelaid ja suurendada nende

vastupanuvõimet;

(4) põllumajanduse ja toiduga kindlustatuse toetamise puhul

erieesmärk edendada põllumajanduse, kalanduse ja vesiviljeluse,

metsanduse ning maapiirkondade ja rannikualade

konkurentsivõimet, kestlikkust ja vastupanuvõimet ning nende rolli

üleminekul kliimaneutraalsele, veesäästlikule ja loodussõbralikule

majandusele ning loodusvarade elurikkuse kaitsele, aidates samal

ajal kaasa pikaajalisele toiduga kindlustatusele liidus.

c) digitaalse juhtpositsiooni poliitika toetamise puhul erieesmärgid edendada

innovatsiooni ja digisektori konkurentsivõimet, et luua konkurentsivõimeline ja

turvaline liit ning tuua kogu liidus sellega kasu kodanikele ja ühiskonnale,

haldusasutustele ja ettevõtjatele. See hõlmab muu hulgas kõigi digitaalsete väärtus-

ja tarneahelate toetamist ning meetmeid, sealhulgas idufirmade, kasvufirmade ja

VKEde toetamist eelkõige järgmistes valdkondades: juhtpositsiooni saavutamine

digi- ja tehisintellektitehnoloogiate valdkonnas, sealhulgas tehnosiirde ja

innovatsiooni ning tipptasemel taristute, näiteks tehisintellektitoega digiteisikute

kaudu; tehnoloogilise suveräänsuse saavutamine, ehitades üles vastupidavad

digiökosüsteemid ja tagades liidus küberturvalisuse kõrge tase; ettevõtjatele ja

kodanikele digivõimekuse võimaldamine, võttes kasutusele täiustatud

digirakendused ja -teenused, taristu, suutlikkuse ja võimekuse ning tugevdades

koostalitlusvõimet kogu liidus, toetades selleks muu hulgas ettevõtete, sealhulgas

VKEde, väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate ning idu- ja

kasvufirmade digitaliseerimist; avaliku ja erasektori digiülemineku ja

koostalitlusvõime toetamine tehisintellekti, digikukrutehnoloogiate, näiteks määruse

(EL) nr 910/2014 kohaselt loodud ELi digiidentiteedikukrute ja usaldusteenuste, ning

tulevaste Euroopa ettevõtluskukrute ja muude uuenduslike digilahenduste kiire

kasutuselevõtu kaudu. Kultuuri- ja loomemajanduse toetamine, mis täiendab

programmi AgoraEU.

ET 39 ET

d) Vastupanuvõime ja julgeoleku, kaitsetööstuse ja kosmosepoliitika toetamiseks

vastavalt järgmistele erieesmärkidele:

(1) tarneahelate vastupanuvõime toetamise puhul erieesmärgid

suurendada Euroopa vastupanuvõimet, tugevdades liidu suutlikkust

toorme uurimisel, kaevandamisel, töötlemisel ja ringlussevõtul ning

mitmekesistades tarneallikaid ja -turge ning parandades selliste

toodete õigeaegset kättesaadavust, sealhulgas lühendades nende

tarneaega, reserveerides tootmisajad või luues toodete, vahetoodete

või toorme varud;

(2) ELi kaitsetööstuse toetamise puhul erieesmärgid edendada liidu ja

selle liikmesriikide kaitsetööstuse valmisolekut Euroopa

kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi (EDTIB)

konkurentsivõime, reageerimisvõime ja suutlikkuse tugevdamise

kaudu, sealhulgas toetada idufirmasid, kasvufirmasid ja VKEsid, ja

edendada uuenduslikku ELi kaitseökosüsteemi; kaitseotstarbeliste

toodete ja kaitsetehnoloogia, sealhulgas lõhkuva kaitsetehnoloogia

alane teadus- ja arendustegevusalane koostöö; koostöö

kaitseotstarbelise varustuse kogu olelusringi jooksul, eelkõige

kaitsealaste hangete ja Euroopa ühishuvi pakkuvate

kaitseprojektide arendamisel; tööstuse kohandamine

struktuurimuutustega;

(3) ELi kosmosesüsteemide ja kosmosepoliitika rakendamise puhul

erieesmärgid arendada, hooldada ja käitada kosmosesüsteeme,

pakkuda tipptasemel kosmosepõhist teavet, andmeid ja teenuseid,

mis toetavad liidu poliitikat, eelkõige julgeoleku, kaitse, kestliku

majanduskasvu, keskkonnakaitse ja kliimakerksuse, ülemaailmse

tegevuse ja strateegilise sõltumatuse valdkonnas; kosmosepõhisest

tegevusest saadava sotsiaal-majandusliku kasu maksimeerimine,

eelkõige edendades uuendusliku ja konkurentsivõimelise liidu

kosmosemajanduse arengut ning toetades kosmosetegevuse tõelise

ühtse turu arendamist, sealhulgas kosmosetoodete ja -tehnoloogia

alast teadus- ja innovatsioonikoostööd ning VKEde toetamist; kogu

avakosmosetegevuse ohutuse, turvalisuse ja kestlikkuse

edendamine; liidu rolli edendamine kosmosesektori ülemaailmse

osalejana;

(4) Tsiviilvaldkonna tööstusjulgeoleku toetamise puhul erieesmärgid

tugevdada Euroopa tsiviiljulgeoleku valdkonnas tööstuse

konkurentsivõimet ja reageerimisvõimet sellistes

rakendusvaldkondades nagu julgeolek, elutähtsa ja kahesuguse

kasutusega taristu vastupanuvõime, tehnoloogia, sealhulgas

elutähtis energiataristu, ning lahendused kaupade ja isikute

kontrollimiseks piiridel, piiride kaitse, meresõidu turvalisus,

tollijulgeolek ja tsiviilvalmisolek julgeolekuohtudeks, samuti

asjaomaste tsiviiljulgeoleku sektori lõppkasutajate suutlikkuse

suurendamine.

ET 40 ET

Artikkel 4

Eelarve

1. Euroopa Konkurentsivõime Fondi rakendamise esialgne rahastamispakett

ajavahemikul 1. jaanuarist 2028 kuni 31. detsembrini 2034 on 234 300 000 000 eurot

jooksevhindades.

2. Lõikes 1 osutatud summa esialgne jaotus on järgmine:

a) 11 000 000 000 eurot tegevustele, mis aitavad saavutada artiklis 3 osutatud

üldeesmärke, mida rakendatakse eelkõige valdkondadevahelise tegevuse kaudu, nagu

II peatüki 2. jaos osutatud mittetemaatiline toetus ECFi InvestEU instrumendist;

III peatükis osutatud projektinõustamine, VKEde koostöö, oskuste arendamine ja

juurdepääs rahastamisele;

b) 26 210 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud erieesmärkide jaoks;

c) 20 393 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärkide jaoks;

d) 51 493 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud erieesmärkide jaoks;

e) 125 204 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis d osutatud erieesmärkide jaoks.

3. Pikemalt kui ühe eelarveaasta vältel võetavate meetmetega kaasnevad eelarvelised

kulukohustused võib jagada aastasteks osamakseteks mitmele aastale.

4. Liidu eelarvesse võib kanda assigneeringuid ka pärast 2034. aastat, et katta kulusid,

mis on vajalikud artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et oleks võimalik

hallata meetmeid, mis ei ole käesoleva artikli lõikes 1 osutatud perioodi lõpuks

lõpule viidud, ning kriitiliste operatiivtegevuste ja -teenuste kulusid.

5. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rahastamispaketti ja artiklis 5 osutatud

lisavahendeid võib kasutada ka tehniliseks ja haldusabiks Euroopa

Konkurentsivõime Fondi rakendamisel, näiteks ettevalmistus-, järelevalve-,

kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistegevuseks, institutsiooni

infotehnoloogiasüsteemide ja -platvormide tarbeks, info- ja

kommunikatsioonitegevuseks, sealhulgas liidu poliitiliste prioriteetide

tutvustamiseks, ning kõigiks muudeks tehnilise ja haldusabi või personaliga seotud

kuludeks, mis komisjonil tekivad seoses Euroopa Konkurentsivõime Fondi

juhtimisega.

2. JAGU

ÜHTNE REEGLISTIK

Artikkel 5

Täiendavad vahendid

1. Liikmesriigid, liidu institutsioonid, organid ja asutused, kolmandad riigid,

rahvusvahelised organisatsioonid, rahvusvahelised finantseerimisasutused või muud

kolmandad isikud võivad teha Euroopa Konkurentsivõime Fondile või selle mis

tahes konkreetsele tegevusele või eesmärgile, millele on osutatud artikli 3 lõikes 2,

kättesaadavaks täiendava rahalise või mitterahalise osaluse, sealhulgas konkreetne

rahaline osalus ECFi InvestEU instrumendi eelarvelises tagatises ja artiklis 21

osutatud rahastamisvahendites. Täiendavat rahalist osalust käsitatakse sihtotstarbelise

ET 41 ET

välistuluna määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 21 lõike 2 punkti a, d või e või

artikli 21 lõike 5 tähenduses.

2. Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, võib

nende taotluse korral kooskõlas määruse (EL) [XXX] [riikliku ja piirkondliku

partnerluse fondi määrus] artikliga X teha kättesaadavaks Euroopa

Konkurentsivõime Fondile. Komisjon haldab neid vahendeid eelarve otsese või

kaudse täitmise raames kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 62

lõike 1 punktiga a või c. Need täiendavad artiklis 4 osutatud summat. Neid vahendeid

kasutatakse asjaomaste liikmesriikide huvides. Kui komisjon ei ole eelarve otsese või

kaudse täitmise raames võtnud sel viisil Euroopa Konkurentsivõime Fondile

kättesaadavaks tehtud täiendavate summade osas juriidilist kohustust, võib vastavad

kulukohustustega sidumata summad asjaomase liikmesriigi taotlusel kava ühte või

mitmesse vastavasse peatükki või nende õigusjärglasesse tagasi kanda.

3. Käesoleva määruse VII peatüki 3. jao kohastest tegevustest ja komponentidest

saadud tulu käsitatakse määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 21 lõike 5

tähenduses sihtotstarbelise välistuluna Euroopa Konkurentsivõime Fondile või selle

õigusjärglasele.

4. Erandina määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 212 lõike 3 esimesest, teisest ja

neljandast lõigust kasutatakse käesoleva määruse ja selle eelkäija alusel loodud ja

määruse (EL) 2021/523 IV lisas osutatud rahastamisvahendite tulusid, tagasimakseid

ja sissenõutud summasid [alates 1. jaanuarist 2028 / programmi alguskuupäevast]

liidu toetuse andmiseks Euroopa Konkurentsivõime Fondist. Erandina artikli 21

lõike 3 punktist f ja kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 21 lõikega 5

käsitatakse neid vahendeid Euroopa Konkurentsivõime Fondi sihtotstarbelise

välistuluna.

5. Erandina määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 216 lõike 4 punktist a võib

määrustega (EL) 2015/1017 ja (EL) 2021/523 kehtestatud eelarveliste tagatiste

eraldiste ülejääki [alates 1. jaanuarist 2028 / programmi alguskuupäevast] kasutada

liidu toetuse andmiseks Euroopa Konkurentsivõime Fondist. Neid vahendeid

käsitatakse Euroopa Konkurentsivõime Fondi sihtotstarbelise välistuluna määruse

(EL) 2024/2509 artikli 21 lõike 5 tähenduses.

Artikkel 6

Alternatiivne, kombineeritud ja kumulatiivne rahastamine

1. Euroopa Konkurentsivõime Fondi rakendatakse koostoimes muude liidu

programmidega. Meede, mis on saanud liidu rahalist toetust mõnest teisest

programmist, võib saada ka teise rahalise toetuse Euroopa Konkurentsivõime

Fondist. Vastava rahalise toetuse suhtes kohaldatakse liidu asjaomase programmi

eeskirju või kõigi toetuste suhtes võib kohaldada ühtseid eeskirju ja võtta ühe

juriidilise kohustuse. Kui liidu rahaline toetus põhineb rahastamiskõlblikel kuludel,

ei tohi liidu eelarvest antav kumulatiivne toetus ületada meetme rahastamiskõlblike

kulude kogusummat ja selle võib arvutada proportsionaalselt kooskõlas toetuse

tingimusi käsitlevate dokumentidega.

2. Euroopa Konkurentsivõime Fondi raames võib väljavalimismenetlusi korraldada

eelarve otsese või kaudse täitmise raames ühiselt liikmesriikide, liidu

institutsioonide, nende osakondade, organite ja asutustega, kolmandate riikidega,

rahvusvaheliste organisatsioonidega, rahvusvaheliste finantsasutustega või muude

ET 42 ET

kolmandate isikutega, tingimusel et on tagatud liidu finantshuvide ning liidu ja selle

liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvide kaitse. Selliste menetluste suhtes

kohaldatakse ühtseid eeskirju ja nendega kaasnevad ühtsed juriidilised kohustused.

Selleks võivad partnerid teha vahendid kättesaadavaks Euroopa Konkurentsivõime

Fondile kooskõlas käesoleva määruse artikliga 5 või usaldada partneritele

väljavalimismenetluse rakendamise, kui see on kohaldatav kooskõlas määruse (EL,

Euratom) 2024/2509 artikli 62 lõike 1 punktiga c. Ühises väljavalimismenetluses

võivad ühise väljavalimismenetluse partnerite esindajad olla ka määruse (EL,

Euratom) 2024/2509 artikli 153 lõikes 3 osutatud hindamiskomisjoni liikmed.

Artikkel 7

Koordineerimine

1. Komisjon tagab Euroopa Konkurentsivõime Fondi, teadusuuringute ja innovatsiooni

raamprogrammi ning innovatsioonifondi järjepideva rakendamise.

2. Komisjon ja liikmesriigid hõlbustavad oma vastutusaladele vastaval viisil

kooskõlastamist ja sidusust Euroopa Konkurentsivõime Fondi ning riikliku ja

piirkondliku partnerluse kavade vahel seoses konkurentsivõime ühiste prioriteetidega

valitud põhivaldkondades ja projektidega, mida peetakse strateegiliselt tähtsateks ja

üleeuroopalist huvi pakkuvateks.

3. Euroopa Konkurentsivõime Fondi rakendatakse koostoimes muude liidu fondidega,

sealhulgas fondiga „Globaalne Euroopa“, eelkõige selleks, et toetada ülemaailmset

konkurentsivõimet, tagada mitmekesised tarneallikad ning tugevdada Euroopa

ettevõtete ekspordipotentsiaali ja -võimalusi.

Artikkel 8

Konkurentsivõime märgis

1. Konkurentsivõime märgise võib anda kvaliteetsetele meetmetele, mis vastavad

vähemalt järgmistele tingimustele:

a) neid on hinnatud Euroopa Konkurentsivõime Fondi kohases väljavalimismenetluses;

b) need vastavad kõnealuse väljavalimismenetluse kvaliteedi miinimumnõuetele.

2. Tööprogrammis või väljavalimismenetlusega seotud dokumentides võib sätestada

lisatingimusi.

3. Liikmesriigid võivad toetada projekte, millele on antud konkurentsivõime märgis,

või anda toetust Euroopa Konkurentsivõime Fondi kaudu, tehes vastavalt artikli 5

lõigetele 1 või 2 Euroopa Konkurentsivõime Fondile kättesaadavaks täiendavad

vahendid.

4. Konkurentsivõime märgis antakse otse kriitiliste toormete määruse, nullnetotööstuse

määruse ja , esmatähtsate ravimite õigusakti kohastele strateegilistele projektidele

ning liidu õigusaktides kindlaks määratud muudele strateegilistele projektidele, mis

vastavad lõikes 1 sätestatud tingimustele.

ET 43 ET

Artikkel 9

Rahastamiskõlblikkus

1. Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid kehtestatakse selleks, et toetada käesoleva

määruse artiklis 3 osutatud üld- ja erieesmärkide saavutamist kooskõlas määrusega

(EL, Euratom) 2024/2509, ning neid kohaldatakse kõigi Euroopa Konkurentsivõime

Fondi kohaste väljavalimismenetluste suhtes.

2. Kui iga poliitikaharu või komponendi raames kehtestatud eritingimused on täidetud,

võib eelarve otsese või kaudse täitmise raames toimuvas väljavalimismenetluses

saada liidu toetust üks või mitu järgmistest õigussubjektide kategooriast:

a) liikmesriigis või ülemeremaades ja -territooriumidel asutatud üksused;

b) assotsieerunud kolmandas riigis asutatud üksused;

c) rahvusvahelised organisatsioonid;

d) muud mitteassotsieerunud kolmandates riikides asutatud üksused, kui selliste üksuste

rahastamine on meetme rakendamise seisukohast oluline ja aitab kaasa artiklis 3

sätestatud eesmärkide saavutamisele.

3. Lisaks määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 168 lõigetes 2 ja 3 sätestatule

võivad käesoleva määruse artikli 11 lõikes 1 osutatud assotsieerunud kolmandad

riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid vajaduse korral osaleda määruse (EL,

Euratom) 2024/2509 artikli 168 lõigetes 2 ja 3 sätestatud hankemehhanismides ja

saada neist kasu. Määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 168 kohaselt

liikmesriikide suhtes kohaldatavaid norme kohaldatakse mutatis mutandis osalevate

assotsieerunud kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide suhtes.

4. Väljavalimismenetluses ei ole rahastamiskõlblikud järgmised tegevused:

a) tegevus, mis on keelatud liidu õiguse, kohaldatava rahvusvahelise õiguse või kõigi

liikmesriikide riigisisese õigusega;

b) tegevus, mida on juba täielikult rahastatud muudest avaliku või erasektori allikatest;

c) kooskõlas finantsmääruse artikliga 136 kohaldatakse suure riskiga tarnijate suhtes

kooskõlas ELi õigusega julgeolekukaalutlustel rahastamiskõlblikkuse piiranguid.

5. Tööprogrammis või väljavalimismenetlusega seotud dokumentides võidakse

käesolevas määruses sätestatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriume täpsustada või

sätestada täiendavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid konkreetsete meetmete

jaoks.

6. Kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad ei osale

rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide / hindamiskriteeriumide üle peetavates

aruteludes.

Artikkel 10

ELi eelistamine

1. Euroopa Konkurentsivõime Fondi toetus suunatakse strateegiliste tehnoloogiate ja

sektorite arendamisele, tootmisele ja kasutamise toetamisele liidus kooskõlas liidu

õiguse ja rahvusvaheliste kohustustega. Väljavalimismenetlustes võib kohaldada

lõikes 2 sätestatud tingimusi, et kaitsta liidu strateegilisi ja majanduslikke

ET 44 ET

julgeolekuhuve, samuti julgeolekut ja kriitilise tähtsusega vara ning nende

osutatavaid teenuseid.

2. Tööprogrammis, investeerimissuunistes või väljavalimismenetlusega seotud

dokumentides võib sätestada rahastamiskõlblikkuse tingimused, et tagada liidu

konkurentsivõime, sealhulgas liidu majandushuvide ja autonoomia kaitse, kui see on

vajalik ja asjakohane, sealhulgas selliste soodustingimuste kaudu nagu piirangud või

stiimulid liidu üksustele, piirates samal ajal ühtse turu moonutamist. Need

rahastamiskõlblikkuse tingimused võivad olla järgmised:

a) osalemis- ja tegevuspiirangud, millega nõutakse, et osalevad üksused peavad olema

asutatud, kasutama rajatisi või tegutsema liikmesriikides ja vajaduse korral muudes

rahastamiskõlblikes riikides. Tööprogrammis või väljavalimismenetlusega seotud

dokumentides võib esitada täiendavaid üksikasju selliste osalemis- ja

tegevuspiirangute kohaldamise kohta;

b) tegevuse mujaleviimise piirangud, mille kohaselt ei tohi Euroopa Konkurentsivõime

Fondi vahendite saajad meetme ajal või viie kalendriaasta jooksul pärast meetme

lõppu otse ega kaudselt viia kõiki või teatavaid toiminguid, tulemusi või nendega

seotud juurdepääsu- ja kasutusõigusi, sealhulgas litsentside andmist,

rahastamiskõlblikust liikmesriigist või assotsieerunud riigist rahastamiskõlbmatusse

kolmandasse riiki. Vastasel juhul võidakse liidu rahalisi vahendeid vähendada ja

need võidakse täielikult või osaliselt tagasi nõuda. Tööprogrammis või

väljavalimismenetlusega seotud dokumentides võib esitada täiendavaid üksikasju

kõnealuste tegevuse mujaleviimise piirangute kohaldamise kohta;

c) tarne- ja sisupiirangud, millega nõutakse, et Euroopa Konkurentsivõime Fondi

vahendite saajad tagaksid meetme jaoks kasutatavate seadmete, asjade ja materjalide

või nende komponentide teatava minimaalse kasutamise või hankimise lõike 2

punktides a ja b osutatud rahastamiskõlblikelt üksustelt, välja arvatud juhul, kui neid

asju ja materjale ei ole võimalik kõnealustelt rahastamiskõlblikelt üksustelt

mõistlikult hankida. Tööprogrammis või väljavalimismenetlusega seotud

dokumentides võib esitada täiendavaid üksikasju kõnealuste tarne- ja sisupiirangute

kohaldamise kohta;

d) kontrollipiirangud, mille kohaselt peavad Euroopa Konkurentsivõime Fondi

vahendite saajad omandama suutlikkuse ja/või omama suutlikkust otsustada

tulemuste loomise ja kasutamise üle ilma rahastamiskõlbmatute üksuste kehtestatud

piiranguteta, sealhulgas seaduslik õigus ja praktiline suutlikkus muuta, asendada või

kõrvaldada tulemuste komponente, mille suhtes kehtivad rahastamiskõlbmatute

üksuste või kolmandate riikide kehtestatud piirangud. Tööprogrammis või

väljavalimismenetlusega seotud dokumentides võib esitada täiendavaid üksikasju

projekteerimisõiguse piirangute kohaldamise kohta.

3. Väljavalimismenetlusi, mis mõjutavad julgeolekut, kaitset või avalikku korda,

eelkõige seoses liidu või selle liikmesriikide strateegiliste varade ja huvidega, tuleb

piirata kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikliga 136. Need

rahastamiskõlblikkuse piirangud võivad hõlmata eelkõige järgmist:

a) osalevate üksuste juhtimisstruktuuridega seotud piirangud ning omandi- ja

kontrollipiirangud, mis piiravad kõigi või teatavate üksuste osalemise nende

üksustega, mille juhtimisstruktuur asub liikmesriikides ja vajaduse korral muudes

rahastamiskõlblikes riikides ning mis on liikmesriikides ja vajaduse korral muudes

ET 45 ET

rahastamiskõlblikes riikides asuvate füüsiliste või juriidiliste isikute omandis ja

kontrolli all;

b) elluviidud tegevusega, tegevuskohaga, rajatiste või seadmete kasutamisega seotud

piirangud, mille kohaselt tuleb kõik või teatavad tegevused ellu viia liikmesriikides

ja vajaduse korral muudes rahastamiskõlblikes riikides asuva varaga või kõnealustest

riikidest pärineva varaga;

c) muud julgeolekupiirangud, julgeoleku- ja riskihindamised, juurdepääsuload,

üleandmis- ja juurdepääsuõiguste piirangud, sealhulgas litsentside andmise

piiramine, et tagada asjakohased kaitsemeetmed kõigi või teatavate tulemuste ja muu

meetme raames loodud või kasutatava teabe jaoks.

Artikkel 11

Kolmandate riikide assotsieerumine Euroopa Konkurentsivõime Fondi raames

võetavate meetmetega

1. Euroopa Konkurentsivõime Fondi võib avada osalemiseks järgmistele kolmandatele

riikidele täieliku või osalise assotsieerimise kaudu kooskõlas artiklis 3 sätestatud

eesmärkidega ning kooskõlas asjaomaste rahvusvaheliste lepingutega või kõnealuste

lepingute raames vastu võetud otsustega, mida kohaldatakse järgnevate riikide

suhtes:

a) Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmed, kes on Euroopa

Majanduspiirkonna liikmed, ning Andorra, Monaco ja San Marino;

b) ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid;

c) Euroopa naabruspoliitika riigid;

d) muud kolmandad riigid.

2. Kui huvitatud kolmas riik täidab iga poliitikaharu või komponendi raames sätestatud

võimalikke eritingimusi, käsitletakse Euroopa Konkurentsivõime Fondi programmis

osalemiseks sõlmitavates assotsieerimislepingutes järgmist:

a) tagatakse õiglane tasakaal Euroopa Konkurentsivõime Fondis osaleva kolmanda riigi

rahalise osaluse ja kasu vahel;

b) sätestatakse programmides osalemise tingimused, sealhulgas rahalise osaluse

arvutamine Euroopa Konkurentsivõime Fondile ja selle üldisteks halduskuludeks,

mis koosneb tegevustoetusest ja osalemistasust;

c) ei anta kolmandale riigile programmi raames otsustusõigust;

d) kindlustatakse liidu õigus tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma

finantshuve;

e) tagatakse liidu ja selle liikmesriikide strateegiliste, julgeoleku-, kaitsealaste ja

avaliku korraga seotud huvide kaitse.

3. Punkti d kohaldamisel annab kolmas riik määruste (EL, Euratom) 2024/2509 ja (EL,

Euratom) nr 883/2013 kohaselt nõutavad õigused ja juurdepääsu ning tagab, et

täiteotsused, millega kehtestatakse rahaline kohustus ELi toimimise lepingu

artikli 299 alusel, ning Euroopa Liidu Kohtu otsused ja määrused on täitmisele

pööratavad, ning tagab, et tema pädevad asutused teevad kooskõlas kohaldatavate

rahvusvaheliste lepingute või muude kohaldatavate õigusnormidega koostööd

ET 46 ET

Euroopa Prokuratuuriga liidu finantshuve kahjustavate kuritegude uurimisel ja nende

eest süüdistuste esitamisel.

4. Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 218 võib sõlmida eraldi

erilepinguid Euroopa Konkurentsivõime Fondi sellise tegevuse kohta, mis on seotud

julgeoleku, turvaliste teenuste osutamise ja kriitilise tähtsusega vara andmisega

ELile.

Artikkel 12

Liidu toetuse rakendamine ja vormid

1. Euroopa Konkurentsivõime Fondi rakendatakse tööprogrammide kaudu kooskõlas

määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikliga 110.

2. Euroopa Konkurentsivõime Fondi rakendatakse kooskõlas määrusega (EL, Euratom)

2024/2509 eelarve otsese või kaudse täitmise raames koos kõnealuse määruse

artikli 62 lõike 1 punktis c osutatud üksustega.

3. Euroopa Konkurentsivõime Fondi alusel rakendatavad väljavalimismenetlused

peavad olema kooskõlas käesoleva määruse I ja II peatükis sätestatud Euroopa

Konkurentsivõime Fondi üldsätetega, mis konflikti korral on ülimuslikud mis tahes

muude tegevust käsitlevate eeskirjade või hilisemate rakendusaktide suhtes.

4. Kui väljavalimismenetlus on seotud rohkem kui ühe artikli 3 lõikes 2 sätestatud

erieesmärgiga, võib tööprogrammis täpsustada, et väljavalimismenetlust

rakendatakse ühtsete eeskirjade alusel, kohaldades otse määrust (EL, Euratom)

2024/2509, mida täiendavad I ja II peatükis sätestatud üldeeskirjad, või kohaldades

ühe asjaomase erieesmärgi jaoks kehtestatud eeskirju.

5. Teatavatel nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel võib liidu rahalisi vahendeid anda

ilma taotlusvooruta kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikliga 198,

sealhulgas punktiga e.

6. Kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2024/2509 võib liidu toetust anda mis tahes

vormis, eelkõige sihttoetuste, auhindade, hangete, mitterahaliste annetuste,

eelarveliste tagatiste ja rahastamisvahendite vormis.

7. Kui liidu toetust antakse eelarvelise tagatise ja rahastamisvahendite vormis,

sealhulgas juhul, kui neid kombineeritakse muude tagastamatute toetustega

segarahastamistoimingute raames, rakendatakse seda kooskõlas määruse (EL,

Euratom) 2024/2509 X jaotisega.

8. Kui liidu rahalisi vahendeid antakse sihttoetusena, sealhulgas juhul, kui neid

kombineeritakse segarahastamistoimingute raames muude tagastatava toetuse

vormidega, mida liidu eelarvest ei toetata, antakse rahalisi vahendeid kooskõlas

määruse (EL, Euratom) 2024/2509 VIII jaotisega ja kuludega sidumata rahastamise

vormis vastavalt kõnealuse määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 125 lõike 1

punktile a või vajaduse korral lihtsustatud kuluarvestust kasutades. Rahalisi

vahendeid võib anda ka tegelike rahastamiskõlblike kulude hüvitamise vormis, kui

meetme eesmärke ei ole võimalik muul viisil saavutada või kui see vorm on vajalik

muude rahastamisallikate, sealhulgas liikmesriikidepoolse rahastamise

võimaldamiseks.

ET 47 ET

9. Vastavalt määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 153 lõikele 3 võib

hindamiskomisjon teadus- ja innovatsioonitegevuse rakendamise meetmete puhul

koosneda osaliselt või täielikult sõltumatutest välisekspertidest.

10. Riske, mis on seotud vahendite saaja poolt võlgnetavate summade sissenõudmisega,

võib katta osalusega teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi artiklis 30

sätestatud vastastikuses kindlustusmehhanismis ja sellist osalust käsitatakse määruse

(EL, Euratom) 2024/2509 artikli 155 kohase piisava tagatisena. Toetusesaajatelt ei

võeta vastu ega nõuta lisagarantiid ega -tagatist.

11. Kui see on vajalik artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks, võib osa Euroopa

Konkurentsivõime Fondist rakendada teadusuuringute ja innovatsiooni

raamprogrammi alusel loodud avaliku ja erasektori või avaliku sektori siseste

partnerluste kaudu, eelkõige delegeerides eelarve täitmisega seotud ülesanded

kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 62 lõike 1 punktiga c ELi

toimimise lepingu artikli 187 kohaselt asutatud ühisettevõtetele. Euroopa

Konkurentsivõime Fondist antav toetus sõltub liidu rahaliste vahendite tõhusast

kasutamisest, muude partnerite proportsionaalsest rahalisest osalusest, mis vastab

vähemalt liidu rahalisele toetusele ja liidu hääleõigusele juhtorganites, mis tagavad

liidu huvide kaitse partnerluses. Selleks luuakse ühisettevõtted üheainsa

asutamisaktiga, millega tagatakse tsentraliseeritud haldusfunktsioonid.

12. Lisaks määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artiklis 132 sätestatud põhjustele on

võimalik väljavalimismenetlused ja nendest tulenevad juriidilised kohustused

lõpetada, kui meetme eesmärke ei saavutata tõenäoliselt üldse või kindlaksmääratud

tähtaegade jooksul või kui meede on kaotanud oma poliitilise asjakohasuse.

Artikkel 13

Salastatud teavet ja tundlikku teavet reguleerivate eeskirjade kohaldamine

1. Komisjon kaitseb salastatud teavet kooskõlas komisjoni otsuses (EL, Euratom)

2015/444 sätestatud julgeolekunormidega42.

2. Iga liikmesriik ja assotsieerunud riik tagab, et ta pakub ELi salastatud teabe kaitset

tasemel, mis on samaväärne nõukogu otsuses 2013/488/EL sätestatud

julgeolekueeskirjadega43. Kaitse samaväärsus kolmandates riikides määratakse

kindlaks ELi toimimise lepingu artikli 218 kohaselt vastu võetud salastatud teabe

kaitse lepinguga.

3. Salastatud teabe ja tundliku teabe vahetamise hõlbustamiseks liikmesriikide ja

vajaduse korral muude teabe saajatega kasutatakse turvalist teabevahetussüsteemi.

4. Liidu eelarve täitmises osalevatel liidu institutsioonidel, organitel ja asutustel on

juurdepääs teabele, sealhulgas salastatud teabele, mis on vajalik

väljavalimismenetluste läbiviimiseks, meetmete rakendamiseks, sealhulgas

aruandluseks ja maksete tegemiseks, samuti kontrollideks, hindamisteks, audititeks ja

uurimisteks.

42 Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike

julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53–88). 43 Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade

kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1–50).

ET 48 ET

5. Selleks et tagada vastavus määruses (EL, Euratom) 2024/2509 sätestatud nõuetele,

sealhulgas läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetele, käsitatakse

väljavalimismenetluste kõigis salastatud teavet hõlmavates etappides liidu toetuse

hindamiseks, andmiseks ja auditeerimiseks vajalikke haldusandmeid, mis piirduvad

õigus-, finants- ja menetlusteabega, tundliku, kuid salastamata teabena.

Artikkel 14

Juhtimis- ja nõuandekogud

1. Luuakse strateegiliste sidusrühmade nõukogu.

2. ECFi strateegiliste sidusrühmade nõukogu liikmed nimetab ametisse komisjon pärast

avalikku kandideerimis- või osalemiskutset või mõlemat, olenevalt sellest, kumb on

komisjoni arvates asjakohasem, ning püüdes saavutada tasakaalu sektori,

organisatsiooni liigi (sealhulgas erainvestorite) ning suuruse, eksperditeadmiste, soo,

vanuse ja geograafilise jaotuse vahel. Nõukogu liikmete ametiaeg on piiratud nelja

aastaga ja seda saab üks kord pikendada. Nõukogu liikmed peaksid tegutsema

usaldusväärselt ja ausalt.

3. Komisjon kehtestab üksikasjalikud eeskirjad ECFi strateegiliste sidusrühmade

nõukogu valimise ja koosseisu, tasustamise, töökorra, huvide konfliktide ja

konfidentsiaalsuse kohta. Need tingimused on nõukogu liikmetele siduvad.

4. ECFi strateegiliste sidusrühmade nõukogu, keda abistab kujunemisjärgus

tehnoloogiate vaatluskeskus, annab nõu Euroopa Konkurentsivõime Fondi üldise

juhtimise kohta, pikaajaliste suundumuste kohta konkurentsivõime valdkonnas ning

turutõrgete ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade kohta, mida võiks Euroopa

Konkurentsivõime Fondi rakendamisel käsitleda, ning nõustab strateegiliste

portfellide kindlaksmääramisel Euroopa Konkurentsivõime Fondi tegevuse raames ja

tegevuste vahel, kusjuures nõukogu koosseis võib vastavalt käsitletavale

poliitikaharule erineda.

5. ECFi InvestEU instrumendi raames luuakse sõltumatu investeeringute komitee

(edaspidi „investeeringute komitee“).

6. Investeeringute komitee koosseisuga tagatakse, et komiteel on laialdased teadmised

Euroopa Konkurentsivõime Fondiga hõlmatud sektoritest ja liidu geograafilistest

turgudest ning et investeeringute komitee tervikuna on sooliselt tasakaalustatud.

7. Investeeringute komitee vaatab läbi rahastamis- ja investeerimistoimingute

toetusavaldused, mille rakenduspartnerid on esitanud liidu tagatise saamiseks, ning

kontrollib, et ECFi InvestEU instrumendi raames rahaliste vahendite saamist

käsitlevad taotlused vastavad kohaldatavatele eeskirjadele.

8. ECFi InvestEU instrumendi nõuandekogusse kuulub üks esindaja igast

rakenduspartnerist ja üks esindaja igast liikmesriigist. ECFi InvestEU instrumendi

nõuandekogu annab nõu finantstoodete ülesehituse ning strateegilisi ja

tegevussuuniseid oma pädevusvaldkonnas. Samuti annab ta nõu Euroopa

Innovatsiooninõukoguga koordineerimise kohta, et tagada vastastikune täiendavus

muude liidu rahaliste vahendite või erainvesteeringutega. Nõuandekogu eesistuja on

komisjoni esindaja.

9. Komisjon kehtestab üksikasjalikud eeskirjad investeeringute komitee ja ECFi

InvestEU instrumendi nõuandekogu valimise ja koosseisu, tasustamise, töökorra,

huvide konfliktide ja konfidentsiaalsuse kohta.

ET 49 ET

10. Komisjon ja rakenduspartnerid alustavad korrapäraseid poliitika läbivaatamise

dialooge, et arutada finantstoodete rakendamisel tehtud edusamme ja asjakohaseid

poliitilisi arenguid.

11. Komisjon tagab, et tööprogrammide väljatöötamisel konsulteeritakse

sidusrühmadega, luues iga poliitikaharu kohta ühe või mitu temaatilist platvormi.

II peatükk

EUROOPA KONKURENTSIVÕIME FONDI VAHENDITE

KOGUM

1. JAGU

SIHTTOETUSTE, HANGETE JA TÖÖSTUSPOLIITIKA KOORDINEERIMISE VAHENDID

Artikkel 15

Tööprogrammid

1. Tööprogrammides võib sätestada järgmise teabe:

a) Euroopa Konkurentsivõime Fondi meetmed ja nendega seotud eelarve, samuti

meetmed, mis on sätestatud lõikes 2 osutatud tööprogrammide spetsiaalses

sihtotstarbelises osas;

b) rahastamisvahendid ja rahastamise vorm;

c) rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ja hindamiskriteeriumid;

d) tegelikel kuludel põhineva sihttoetuse puhul üksainus kaasrahastamise määr meetme

kohta;

e) meetmed, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) [XXX] [programm „Euroopa

horisont“] kohast vastastikust kindlustusmehhanismi;

f) eeskirjad, mida kohaldatakse meetmete suhtes, mis on seotud rohkem kui ühe

erieesmärgiga;

g) meetmed, mille suhtes kohaldatakse erieeskirju, eelkõige omandiõiguse, kasutamise

ja levitamise, üleandmise ja litsentsimise ning tulemuste kasutusõiguste kohta;

h) meetmed, mille suhtes kohaldatakse artiklis 20 sätestatud mehhanisme.

2. Käesoleva määruse kohased tööprogrammid integreeritakse teadus- ja

innovatsioonikoostöö spetsiaalsesse sihtotstarbelisse osasse ning nende

sihtotstarbelise eelarve alla.

3. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu tööprogrammid, millega rakendatakse

artikli 3 lõike 2 punktides a, b, c ja d osutatud erieesmärke ning III peatükis

sätestatud horisontaalseid tegevusi. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu

kooskõlas artikli 83 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

4. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu tööprogrammid, millega täidetakse artikli 3

lõike 2 punkti d alapunktides 2, 3 ja 4 osutatud erieesmärke. Nimetatud

ET 50 ET

rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 3 osutatud

kontrollimenetlusega.

5. Nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel, mis on seotud asjaoluga, et

tööprogrammi ei ole vastu võetud eelarve täitmise aastale eelneva aasta

1. oktoobriks, võtab komisjon tööprogrammi vastu viivitamata kohaldatavate

rakendusaktidega artikli 83 lõikes 4 osutatud korras ja hiljemalt eelarve täitmise

aastale eelneva aasta 15. oktoobriks. Nimetatud rakendusaktid jäävad kehtima

eelarve täitmise ajaks.

6. Nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel, mis on seotud vajadusega

reageerida viivitamata kriisile või muudele sarnastele erandlikele ja nõuetekohaselt

põhjendatud hädaolukordadele, võib komisjon tööprogrammi vastu võtta viivitamata

kohaldatavate rakendusaktidega artikli 83 lõikes 4 osutatud korras.

Artikkel 16

Ühtse turu väärtusahelate tugevdamine

1. Vastupidavate liidu väärtusahelate edendamiseks võivad tööprogrammid sisaldada

väärtusahelate laiendamist hõlmavaid spetsiaalseid taotlusvoorusid, millega

toetatakse nii projektide ettevalmistamist kui ka täiendava avaliku ja erasektori

kapitali ligimeelitamist, et kaasata eri liikmesriikide tarnijad, tootjad ja novaatorid

ning mitmekesistada tarneallikaid.

Artikkel 17

ELi tehnoloogiavaldkonna eestvedajad

1. Tööprogrammid võivad hõlmata spetsiaalseid kaheetapilisi alt üles suunatud

väljavalimismenetlusi, et teha kindlaks ja toetada ELi tehnoloogiavaldkonna

eestvedajaid tööstusest lähtuvate konsortsiumide kaudu, mis võimendavad nende

rolli innovatsiooni ja ekspordi liikumapaneva jõuna, et tugevdada nende

ülemaailmset konkurentsipositsiooni koos nende Euroopa VKEdest tarnijatega,

investeerides uutesse lahendustesse ja tehes kindlaks asjaomased partnerid. Toetada

võib projektide ettevalmistamist ning täiendava avaliku ja erasektori kapitali

ligimeelitamist.

2. Esimeses etapis võib avaldada avaliku osalemiskutse kaupade, ehitustööde või

teenuste jaoks, mis võivad aidata kaasa liidu konkurentsivõimele üldiselt või

kindlaksmääratud sektoris, täpsustamata, millist tegevust või eelarve täitmise

vahendit kasutatakse.

3. Teises etapis toetatakse täiendava riikliku ja erakapitali analüüsimist ja

ligimeelitamist.

4. Toetusavaldusi ja pakkumusi hinnatakse ja need järjestatakse ühiste

hindamiskriteeriumide alusel, nagu nende suhteline panus liidu konkurentsivõimesse.

5. Hindamiskomisjon määrab kindlaks kõige sobivama eelarve täitmise vahendi ning

teeb ettepaneku liidu rahalise toetuse maksimumsumma ja vormi kohta.

ET 51 ET

Artikkel 18

Tootmise suurendamise meetmed

1. Erandina finantsmääruse artikli 196 lõikest 2 võib rahaline toetus, kui see on vajalik

artikli 3 lõikes 1 osutatud üldise vastupanuvõime eesmärgi toetamiseks vajalike

tootmisprojektide või artikli 3 lõike 2 punktis d osutatud julgeoleku, vastupanuvõime

või teenuste järjepidevuse tagamiseks vajalike tegevuste rakendamiseks, hõlmata

meetmeid, mida alustati enne nende meetmete jaoks toetusavalduste esitamise

kuupäeva.

2. Tööprogrammis või väljavalimismenetlusega seotud dokumentides sätestatakse

lisatingimused tagamaks, et toetus on vajalik ja proportsionaalne, toetuse andmisel

välistatakse ülemäärane hüvitamine ja topeltrahastamine ning et toetus on ajutine ja

väheneb aja jooksul.

Artikkel 19

Üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide täiendav rahastamine

1. Euroopa Konkurentsivõime Fondist võib toetada järgmist:

a) projektid, mis osalevad otseselt üleeuroopalist huvi pakkuvas tähtsas projektis, mille

komisjon on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b kohaselt heaks

kiitnud;

b) üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide tulemustel põhinevad

jätkuprojektid, kui nende toetamiseks on tehtud märkimisväärseid erainvesteeringuid.

2. Lõikes 1 osutatud Euroopa Konkurentsivõime Fondi toetus üleeuroopalist huvi

pakkuvatele tähtsatele projektidele sõltub riiklikust kaasrahastamisest.

Artikkel 20

Kiirendatud ja sihipärased meetmed konkurentsivõime suurendamiseks

1. Selleks et luua või hõlbustada liidu toetuse saamise võimalust põhjendatud avaliku

huviga seotud või kriitiliselt ajatundlikele meetmetele, mida liidu eelarve või

valdkondliku poliitika suhtes kohaldatavate tavapäraste eeskirjade alusel ei oleks

muidu võimalik tulemuslikult rakendada, võidakse tööprogrammides kindlaks

määrata teatavad eelarve otsese või kaudse täitmise raames toimuvad

väljavalimismenetlused, mille puhul võib väljavalimismenetluse või toetatava

tegevuse rakendamise ajal kasutada teatavaid täiendusi, erandeid ja kitsendusi

kohaldatavast õigusest, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a) meede on vajalik ja asjakohane meetme eesmärkide saavutamiseks kooskõlas

programmi üld- või erieesmärkidega;

b) meede on nõuetekohaselt põhjendatud põhjendatud avaliku huvi tõttu ja/või on

ajatundlik või mõlemat;

c) meedet ei saa vastavalt väljavalimismenetluste suhtes kohaldatavatele tavapärastele

eeskirjadele muul viisil tulemuslikult rakendada.

2. Kooskõlas lõikega 1 võib väljavalimismenetluse suhtes kohaldada üht või mitut

järgmistest meetmetest:

ET 52 ET

a) ilma et see piiraks konkurentsipõhiste menetluste kasutamist asjakohastel juhtudel

määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 192 lõike 1 kohaselt ja lisaks artiklis 198

sätestatule, võib sihttoetuste puhul tööprogrammis täpsustada, et

väljavalimismenetlus toimub sihipärase sekkumise vormis, et teha järgmist:

(1) määrata kindlaks liidu põhjendatud avalikke huve teeniv meede ja

toetusesaajad või toetusesaajate kategooriad, keda võidakse

kutsuda esitama toetusavaldust ilma taotlusvoorus osalemise

kutseta, või

(2) kehtestada summa, mille ulatuses võib kindlaks määrata ja kutsuda

üles esitama toetusavaldusi, millele on antud käesoleva määruse

artiklis 8 osutatud märgis, kuid mis ei ole eelarve puudumise tõttu

saanud liidu rahalisi vahendeid. Avalduse esitajatel võidakse

paluda oma toetusavaldus ilma taotlusvoorus osalemise kutseta

uuesti esitada; kui toetusavaldus esitatakse uuesti ilma oluliste

muudatusteta, võib toetust andev asutus otsustada täielikult

tugineda eelnevale positiivsele hinnangule ning mis tahes varem

tehtud kontrollidele ja esitatud tõendavatele dokumentidele;

üksikmeetmele toetuse andmise põhjused peavad olema toetuse

andmise otsuses nõuetekohaselt põhjendatud ning meetmete loetelu

avaldatakse määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 74 lõikes 9

osutatud iga-aastases tegevusaruandes või

(3) täpsustada meede ja toetusesaajad või poliitikavaldkond ja

toetusesaajate kategooriad ning määrata kindlaks summa, mille

ulatuses võib esitada toetusavaldusi Euroopa Konkurentsivõime

Fondi või muude liidu programmide kohaste meetmete

pikendamiseks, et jätkata või lisada täiendavaid tegevusi või üksusi

ja/või tulemusi edasi arendada; kui meetmeid ja toetusesaajaid ei

ole tööprogrammis eraldi kindlaks määratud, põhjendatakse toetuse

andmist üksikmeetmele nõuetekohaselt toetuse andmise otsuses

ning meetmete loetelu avaldatakse määruse (EL, Euratom)

2024/2509 artikli 74 lõikes 9 osutatud iga-aastases

tegevusaruandes. Toetuse võib anda algse meetme muudatusena,

lisades uusi tegevusi ja suurendades liidu maksimaalset rahalist

toetust;

b) erandina sellest, mis on sätestatud määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artiklites 199,

201 ja 203 sihttoetuste kohta või artikli 170 lõike 1 punktides b ja c ning lõikes 2

hangete kohta, võib tööprogrammis täpsustada, et väljavalimismenetlus toimub

kiirendatud sekkumise vormis, et teha järgmist:

(1) piirata toetuse andmise otsuse ja juriidiliste kohustuste

allkirjastamise nõudeid hindamiskriteeriumide ja menetlusest

kõrvalejätmise kriteeriumide esialgse hindamisega; teha toetuse

andmise otsus üksnes avalduse esitajate ja pakkujate endi kinnituse

alusel kvalifitseerimise ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide

täitmise kohta, nõudmata eelhindamise ajal vastavaid tõendavaid

dokumente; teha lõpphindamine, sealhulgas kvalifitseerimise ja

rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide hindamine, ning taotleda mis

tahes asjakohaseid tõendavaid dokumente kolme kuu jooksul alates

juriidilise kohustuse allkirjastamisest ja

ET 53 ET

(2) nõuda, et avalduse esitajaid või pakkujaid teavitatakse esialgse

hindamise tulemustest 30 kalendripäeva jooksul alates

toetusavalduste või pakkumuste esitamise tähtajast; toetuse

andmise otsus tehakse 60 kalendripäeva jooksul alates

toetusavalduste või pakkumuste esitamise tähtajast ning vajaduse

korral vabastatakse see artiklis 83 sätestatud menetlustest; kuni

lõpphindamise lõpuni eelmakseid ei tehta;

c) erandina käesoleva määruse artiklis 9 sätestatust võib tööprogrammis täpsustada, et

väljavalimismenetlus toimub motiveeriva sekkumise vormis, mis võimaldab ajutiselt

ja tingimuslikult loobuda rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide teatava osa, eelkõige

asutamiskohaga seotud nõude täitmisest väljavalimismenetluse ja meetme

rakendamise teatavate etappide ajal; kui rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide

täitmisest on ajutiselt loobutud, tuleb need siiski täita ja neid hinnata meetme

rakendamise ajal juriidilises kohustuses kindlaks määratud aja jooksul. Kui

rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide täitmisest on ajutiselt loobutud ja neid ei ole

kindlaksmääratud kuupäevaks täidetud, loetakse meede tervikuna

rahastamiskõlbmatuks ja kõik liidu rahalised vahendid nõutakse täielikult tagasi;

motiveerivate sekkumiste puhul eelmakseid ei tehta;

d) tööprogrammiga võib kehtestada spetsiaalsed kaheetapilised alt üles suunatud

väljavalimismenetlused vastavalt järgmistele eeskirjadele:

(1) esimeses etapis võib osalemiskutse välja kuulutada, täpsustamata

tegevuse laadi või kasutatavat eelarve täitmise vahendit, et

võimaldada avalduse esitajatel, pakkujatel ja sambapõhiselt

hinnatavatel üksustel esitada projektitaotlusi või kaupade,

ehitustööde või teenuste pakkumusi, mis võivad aidata kaasa liidu

konkurentsivõimele üldiselt või kindlaksmääratud sektoris;

(2) toetusavaldusi ja pakkumusi hinnatakse ja need järjestatakse ühiste

hindamiskriteeriumide alusel, nagu nende suhteline panus liidu

konkurentsivõimesse. Hindamiskomisjon määrab kindlaks kõige

sobivama eelarve täitmise vahendi eelarve otsese või kaudse

täitmise raames, eelkõige sihttoetused, hanked, mitterahalised

annetused, rahalist toetust käsitlevad lepingud või muu toetuse,

ning teeb ettepaneku liidu rahalise toetuse maksimumsumma ja

vormi kohta;

(3) teises etapis palutakse edukalt hinnatud projektidel või

pakkumustel oma toetusavaldust või pakkumust vastavalt

hindamiskomisjoni järeldustele olemasoleva eelarve piires

kohandada ja täiendada. Muus osas toimub väljavalimismenetlus

kooskõlas artiklis 12 sätestatud eeskirjadega, mida kohaldatakse

vastava eelarve täitmise vahendi suhtes.

3. Kooskõlas lõikega 1 võib tööprogrammis selliste meetmete puhul, mis nõuavad

väljavalimismenetluse raames rahastatavate rajatiste planeerimist, ehitamist ja

käitamist, kindlaks määrata, et sõltuvalt meetme laadist pakub see avalikku huvi ja

võib olla üldiste huvide seisukohast eriti mõjuv põhjus nõukogu direktiivi

92/43/EMÜ artikli 6 lõike 4 ja artikli 16 lõike 1 punkti c ning Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 7 tähenduses, kaitse huvides Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 2 lõike 3 tähenduses, ning

rahvatervise ja ohutuse huvides Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

ET 54 ET

2009/147/EÜ artikli 9 lõike 1 punkti a tähenduses kooskõlas kohaldatavate

õigusaktidega, nagu nullnetotööstuse määrus (EL) 2024/1735, III taastuvenergia

direktiiv (direktiiv 2023/2413) või kaitsevalmiduse koondpakett (COM(2022) 349) ja

nendes sätestatud tingimustel, juhul kui muud nende sätetega kehtestatud tingimused

on täidetud.

2. JAGU

ECFI INVESTEU INSTRUMENT

Artikkel 21

Üldine raamistik

1. Liidu sisepoliitika horisontaalse toetusvahendina sisaldab ECFi InvestEU instrument

eelarvelist tagatist ja rahastamisvahendeid, sealhulgas kombineerituna tagastamatu

toetusega segarahastamistoimingu raames, et aidata kaasa artiklis 3 sätestatud üld- ja

erieesmärkide saavutamisele, ning seda võib rakendada koostoimes muude liidu või

riiklike meetmetega, sealhulgas liikmesriikide osade kaudu.

2. ECFi InvestEU instrumendiga käsitletakse turutõrkeid või mitteoptimaalseid

investeerimisolukordi. ECFi InvestEU instrumendist võib anda eelkõige laene,

tagatisi, edasigarantiisid, kapitalituruinstrumente, mis tahes muud liiki rahastamist

või krediidikvaliteedi parandamist, sealhulgas allutatud laene, või omakapitali- või

kvaasiomakapitali investeeringuid, mida antakse otse või kaudselt

finantsvahendajate, fondide, investeerimisplatvormide või muude vahendite kaudu,

mis suunatakse vahendite lõplikele saajatele.

3. ECFi InvestEU instrumendi ELi osa eelarvelise tagatise maksimumsumma on

70 000 000 000 eurot jooksevhindades. Selle eraldiste määr on 50 %.

4. Euroopa Konkurentsivõime Fondist ECFi InvestEU instrumendi kaudu antava liidu

toetuse miinimumsumma on 17 000 000 000 eurot, mida kasutatakse artiklis 3

sätestatud üld- ja erieesmärkide toetamiseks. Seda miinimumsummat suurendatakse

artiklis 15 sätestatud tööprogrammidest saadava rahalise osaluse võrra. Rahaline

osalus on Euroopa Konkurentsivõime Fondi raames eelistatud rakendusvahend, mida

kasutatakse eelarvelise tagatise eraldiste jaoks või rahastamisvahendite

rahastamiseks.

5. Komisjoni kehtestatud investeerimissuunistes määratakse üksikasjalikumalt kindlaks

sekkumise ulatus, et toetada artiklis 3 sätestatud üld- ja erieesmärke.

Investeerimissuunised koostatakse tihedas dialoogis võimalike rakenduspartneritega.

6. Lõikes 3 osutatud eraldiste suhtes kohaldatakse järgmisi eeskirju:

a) eraldiste määra hinnatakse igal aastal vastavalt määruse (EL, Euratom) 2024/2509

artikli 41 lõikes 5 osutatud hindamisele;

b) artikli 23 lõikes 2 osutatud muudest liidu programmidest toetuse saamiseks tehakse

eraldised kõnealusest muust liidu programmist;

c) eraldised seotakse kulukohustustega kuni 31. detsembrini 2034 ja nende puhul

võetakse arvesse edusamme eelarvelise tagatise andmisel ECFi InvestEU

instrumendi raames;

ET 55 ET

d) kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 214 lõikega 2 moodustatakse

eraldised kuni 31. detsembrini 2037 ning nende puhul võetakse arvesse rahastamis-

ja investeerimistoimingute heakskiitmisel ja allkirjastamisel tehtud edusamme.

7. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 84 vastu delegeeritud õigusakte lõike 3

muutmiseks, et kohandada eraldiste määra ja eelarvelise tagatise maksimumsummat

kuni 20 % ulatuses kõnealusest summast.

Artikkel 22

Toetus kasvu- ja idufirmadele

1. ECFi InvestEU instrument on liidu integreeritud platvorm, mille kaudu antakse

sihtotstarbelist rahalist toetust kõigis arenguetappides ettevõtetele – idu- ja

kasvufirmadele, sealhulgas neile, kes tegelevad aktiivselt tootmise, tööstusliku

kasutuselevõtu ja turuleviimisega. Sellega tagatakse, et suure potentsiaaliga Euroopa

ettevõtetel, kes arendavad või võtavad kasutusele uuenduslikke lahendusi, on

juurdepääs kapitalile ja ressurssidele, et kasvada liidus ja tugevdada seeläbi ühtse

turu integreerimist ning hoiuste ja investeeringute liitu.

2. Eelkõige töötab komisjon koostöös Euroopa Investeerimispanga Grupi, muude

rahvusvaheliste finantseerimisasutuste ja riiklike tugipankadega välja kasvurahastu.

Rahastu pakub koordineeritud ja järjepideval viisil kasvufirmade ainulaadsetele

vajadustele kohandatud ulatuslikku rahastamisvahendite kogumit, sealhulgas kaudne

ja otsene omakapital ja kvaasiomakapital, riskikapital, laenud, tagatised ja

segarahastamine, et meelitada erainvestoreid kasvufirmade rahastamist toetama ja

hõlbustada väljumisvõimalusi. Rahastu on suunatud VKEdele, väikestele keskmise

turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele.

3. Rahastut kasutatakse juhul, kui turuinvestorid ei suuda pakkuda piisavat rahastamist

suure kasvupotentsiaaliga, uuenduslikele ja strateegilistele Euroopa ettevõtetele,

sealhulgas juhul, kui see on vajalik liidu strateegiliste varade, huvide, autonoomia

või majandusjulgeoleku kaitsmiseks.

4. See võimendab avaliku sektori investeeringuid, et hoogustada märkimisväärseid era-

ja institutsionaalseid kapitalivooge, näiteks börsivälistesse ettevõtetesse

investeerivatest fondidest, äriühingutest, pensionifondidest, kindlustusseltsidest ja

muudest pikaajalistest investoritest, süvendades seeläbi Euroopa kapitaliturge ja

soodustades kasvufirmade kestlikku kasvu.

Artikkel 23

Ainuõiguslikkuse klausel

1. Mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 kestuse ajal kehtestatakse eelarvelised

tagatised, rahastamisvahendid või sellised rahastamisvahendid, mida komisjon

rakendab eelarve otsese täitmise raames kooskõlas määruse (EL, Euratom)

2024/2509 artikliga 219, et toetada poliitikaeesmärke liidu territooriumil, üksnes

käesoleva jao alusel.

2. Eelarvelist tagatist artikli 21 lõikes 3 osutatud maksimumsumma piires ja

rahastamisvahendeid, sealhulgas kombineerituna tagastamatu toetusega

segarahastamistoimingu raames, võib kasutada toetuse andmiseks muudest liidu

programmidest, sealhulgas ELi heitkogustega kauplemise süsteemi

innovatsioonifondist ja muudest liidu programmidest, mida rahastatakse muudest

ET 56 ET

allikatest kui liidu eelarvest, kooskõlas kõnealustes programmides sätestatud

eesmärkidega.

Artikkel 24

ELi osa ja liikmesriikide osa

1. ECFi InvestEU instrument koosneb ELi osast ja liikmesriikide osadest.

2. Kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 211 lõikega 2 ja artikli 221

lõikega 2 võib artikli 5 lõike 1 alusel ECFi InvestEU instrumendis rahaliselt osaleda.

Konkreetne rahaline osalus ECFi InvestEU instrumendi eelarvelises tagatises

suurendab artikli 21 lõikes 3 osutatud eelarvelise tagatise summat.

Artikkel 25

Rakenduspartnerite kogukond

1. ECFi InvestEU instrument on avatud struktuuriga ja seda rakendavad partnerid,

sealhulgas Euroopa Investeerimispanga Grupp, rahvusvahelised

finantseerimisasutused, riiklikud tugipangad ja finantseerimisasutused.

2. Erandina määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 211 lõikest 5 ja kui käesoleva

määruse artiklist 12 ei tulene teisiti, võib eelarvelise tagatise või rahastamisvahendi

rakendamise, sealhulgas kui seda kombineeritakse tagastamatu toetusega

segarahastamistoimingu raames, usaldada määruse (EL, Euratom) 2024/2509

artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktis c osutatud mis tahes üksusele.

3. Lisaks määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktis c

ja artikli 211 lõikes 5 osutatud üksustele võib liikmesriigis asutatud asutustele, kelle

suhtes kohaldatakse liikmesriigi või liidu eraõigust, pärast positiivset sambapõhist

hinnangut erandkorras usaldada eelarvelise tagatise või rahastamisvahendi

rakendamise, sealhulgas juhul, kui see on kombineeritud tagastamatu toetusega

segarahastamistoimingu raames, kui sellistele asutustele antakse piisavad

finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse

maksimumsummaga. Kõnealused eraõiguslikud asutused valitakse välja, võttes

nõuetekohaselt arvesse rakendatava rahastamisvahendi või eelarvelise tagatise laadi,

asutuste kogemusi ning finants- ja tegevussuutlikkust ning nende eeskirju ja

menetlusi vahendite lõplike saajate projektide majandusliku elujõulisuse

kontrollimiseks. Valik peab olema läbipaistev, põhjendatud objektiivsetel alustel ja

sellest ei tohi tuleneda huvide konflikti.

ET 57 ET

III peatükk

Projektinõustamine, VKEde koostöö, oskuste arendamine ja

juurdepääs rahastamisele

1. JAGU

PROJEKTINÕUSTAMINE

Artikkel 26

Projektinõustamine

1. Projektinõustamine tehakse kättesaadavaks nii tagastatavate kui ka tagastamatute

vahendite jaoks. Käesoleva peatüki alusel toetatavad meetmed ja tegevused aitavad

kaasa artikli 3 lõikes 1 sätestatud üldeesmärkide saavutamisele ning toetavad ja

täiendavad vajaduse korral muude peatükkide alla kuuluvaid tegevusi.

2. Tagatakse keskne juurdepääs nõustamis- ja ettevõtluse hoogustamise teenustele, mis

võivad hõlmata järgmist:

a) investeerimisnõustamisteenused, sealhulgas turuarendustegevus ja nõustamistoetus

investeerimisprojektide kindlakstegemiseks, ettevalmistamiseks, arendamiseks,

struktureerimiseks, hankimiseks ja rakendamiseks ning projektiarendajate ja

finantsvahendajate suutlikkuse suurendamine rahastamis- ja investeerimistoimingute

rakendamiseks ning rahastamisvahendite mõistmiseks ja kasutamiseks, et kasutada

ära kogu nende potentsiaal. Selline toetus võib hõlmata mis tahes etappi projekti

olelusringis või toetatava üksuse rahastamises;

b) ettevõtlusalane nõustamine ja ettevõtluse hoogustamise teenused, mis on suunatud

potentsiaalsetele Euroopa Konkurentsivõime Fondi toetusesaajatele ja muudele

projektiarendajatele, sealhulgas VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga

ettevõtjatele, idu- ja kasvufirmadele, toetades ja hõlbustades nende juurdepääsu

Euroopa Konkurentsivõime Fondi rahastamisele ja finantseerimisele ning

hõlbustades sidemete loomist erainvestoritega ja edendades ettevõtjate

finantskirjaoskust, sealhulgas kapitaliturupõhise rahastamise pakutavate võimaluste

mõistmist.

3. Projektinõustamisega toetatakse muu hulgas projektide registrite loomist ja

võimalike investeerimisprojektide arendamist ECFi InvestEU instrumendi raames

ning aidatakse kaasa nende edasiarendamisele. Projektinõustamine teeb koostööd ka

tööstusliitude ja Euroopa klastritega. Projektinõustamine on kättesaadav iga osutatud

poliitikaharu raames ja hõlmab selle poliitikaharu alla kuuluvaid sektoreid. Lisaks

võib nõustamistoetus hõlmata üldeesmärke ja valdkondadevahelisi meetmeid.

4. Komisjon võib sõlmida nõustamispartnerite ja teenuseosutajatega

nõustamislepinguid kooskõlas iga poliitikaharu vajadustega. Komisjon ja

nõustamispartnerid, sealhulgas Euroopa Investeerimispanga Grupp, teevad tihedat

koostööd, et tagada tõhusus, koostoime ja tulemuslik geograafiline katvus kogu

liidus, võttes samal ajal arvesse olemasolevaid struktuure ja käimasolevat tööd.

5. Olenemata nõustamisteenuste omandamiseks või osutamiseks kasutatavast eelarve

täitmise vahendist valitakse teenuste osutajad ja saajad läbipaistvuse ja võrdse

ET 58 ET

kohtlemise ning huvide konflikti vältimise, sealhulgas ametialaste huvide konflikti

vältimise põhimõtete kohaselt.

6. Projektinõustamise rakendamisel teevad komisjon, tema nõustamispartnerid ja muud

teenuseosutajad vajaduse korral koostööd muude liidu või riiklike avaliku või

erasektori nõustamis- ja tugiteenuste osutajatega, sealhulgas ELi

ettevõtlusvõrgustikuga.

2. JAGU

VKEDE KOOSTÖÖ

Artikkel 27

ELi ettevõtlusvõrgustik

1. Luuakse ELi ettevõtlusvõrgustik, et aidata liidu ettevõtetel muutuda

konkurentsivõimelisemaks ja innovaatilisemaks, kasvada ja laieneda nii ühtsel turul

ja kaugemalgi, pöörates erilist tähelepanu VKEdele, idufirmadele, kasvufirmadele ja

väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele. Võrgustiku katvus hõlmab

kogu liitu ja on geograafiliselt tasakaalustatud, võttes arvesse liidu igat liiki

piirkondade, sealhulgas vähem arenenud piirkondade ja liidu äärepoolseimate

piirkondade, eripära.

Artikkel 28

Ettevõtluse toetamine

1. Euroopa Konkurentsivõime Fond viib läbi valdkondadevahelisi tegevusi, mis

keskenduvad VKEde konkurentsivõime tugevdamisele ja täiendavuse saavutamisele

liidu tasandil, sealhulgas järgmiste meetmete kaudu:

a) pakutakse integreeritud ärinõustamist ja toetust ettevõtetele, sealhulgas kolmandatele

isikutele antava rahalise toetuse kaudu;

b) pakutakse partnerlusvõimalusi ja suurendatakse suutlikkust;

c) toetatakse ja abistatakse tehnoloogiale, tehnoloogiataristule ja -rajatistele

juurdepääsemisel, innovatsiooni turul kasutuselevõtmisel ning toetatakse

äriorganisatsioone, VKEsid ja väikesi keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaid,

sealhulgas idu- ja kasvufirmasid koostööplatvormides ja koostööl põhinevates

sektorites osalemisel;

d) edendatakse ettevõtjate arusaamist liidu poliitikast ning saadakse tagasisidet selle

tulemuslikkuse kohta;

e) parandatakse VKEde ning väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate

juurdepääsu rahastamisele ja rahaliste vahendite, sealhulgas mikrorahastamise ja

sotsiaalsetele ettevõtetele antava toetuse kättesaadavust kõnealustele ettevõtjatele;

f) hõlbustatakse turulepääsu, sealhulgas VKEde rahvusvahelistumise toetamise ja

turuteabe pakkumise kaudu, muu hulgas vähem arenenud piirkondades ja

äärepoolseimates piirkondades;

g) parandatakse VKEde ettevõtluskeskkonda ja edendatakse VKEde uusi ärivõimalusi,

toetades muu hulgas intellektuaalomandi väärtustamist, standardite kehtestamist ja

riigihankeid;

ET 59 ET

h) edendatakse ettevõtlust, sealhulgas naiste ja noorte ettevõtlust ning ettevõtlus- ja

ärialaste oskuste omandamist.

Artikkel 29

VKEdele suunatud meetmed VKEde osaluse suurendamiseks

1. Iga poliitikaharu raames toetatakse sihtotstarbelisi sektoripõhiseid meetmeid, mis on

suunatud idufirmadele, VKEdele ja väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga

ettevõtjatele, või VKEdele mõeldud taotlusvoorusid strateegilistes sektorites, et

edendada innovatsiooni, hoogustada ettevõtlust, turustamist ja laienemist.

Artikkel 30

Oskuste arendamise toetamine

1. Euroopa Konkurentsivõime Fondist rahastatakse meetmeid, millega toetatakse

oskuste arendamist, eelkõige strateegilistes sektorites, luues tugevaid sidemeid

kõrghariduse, kutsehariduse ja -õppe pakkujate, rakendusuuringute ja ettevõtete

vahel, et saavutada paindlik, innovaatiline ja konkurentsivõimeline majandus. See

hõlmab toetust Euroopa oskuste garantiile, et toetada väärtusahela üleminekut

strateegiliste kasvusektorite või kutsealade kasuks kogu tööturul tööjõu täiend- ja

ümberõppe ning kutsehariduse ja -õppe partnerluste kaudu, mis tugevdab koostööd

kutsehariduse ja -õppe pakkujate ja ettevõtjate, eelkõige VKEde vahel, ning ühendab

nad piirkondlike tööstusökosüsteemidega.

3. JAGU

TOETUSESAAJATELE MÕELDUD TUGITEENUS

Artikkel 31

Juurdepääs liidu rahalistele vahenditele

1. Kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikliga 150 aitab Euroopa

Konkurentsivõime Fond kaasa osalejate jaoks loodud ühtse elektrooniliste andmete

vahetuse koha säilitamisele ja laiendamisele, et tagada lihtsustatud juurdepääs liidu

rahalistele vahenditele. See kaasaaitamine ei sõltu eelarve täitmise viisist või

vahendist ning hõlmab nõustamis- ja ettevõtluse hoogustamise teenuseid ja toetust

ühtsele portaalile, mille kaudu pääseb juurde liidu toetusele kooskõlas määrusega

(EL) [XXX] [tulemusraamistiku määrus].

2. Euroopa Konkurentsivõime Fond võib toetada mis tahes lisategevust, et hõlbustada

ja kiirendada juurdepääsu liidu ja muudele rahalistele vahenditele, rahastamisele ja

investeeringutele ning tagada tulemuste väärtustamine ja kasutuselevõtt selliste

vahendite ja instrumentide kaudu nagu lahenduse kontroll, kasutuselevõtutoetused,

nõustamis- ja ettevõtluse toetusteenused ning mis tahes spetsiaalsed platvormid.

ET 60 ET

IV peatükk

Puhtale energiale ülemineku ja tööstuse süsinikuheite

vähendamise toetamine

Artikkel 32

Reguleerimisese

1. Käesoleva peatüki alusel toetatavad meetmed aitavad saavutada artikli 3 lõikes 1

sätestatud üldeesmärke ja artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud erieesmärke.

2. Toetust käesoleva peatüki kohastele meetmetele rahastatakse artiklis 4 sätestatud

eelarvest ja mis tahes täiendavast rahalisest osalusest, mis on määratud kooskõlas

artikliga 5.

Artikkel 33

Konkreetsed tegevused puhtale energiale ülemineku ja tööstuse süsinikuheite

vähendamise poliitika toetamiseks

1. Puhtale energiale ülemineku ja tööstuse süsinikuheite vähendamise poliitikaharu

toetamist rakendatakse eelkõige järgmiste tegevuste kaudu.

a) Programmi LIFE tegevused: toetada alt üles suunatud projekte uuenduslike

lahenduste ja parimate tavade tutvustamiseks, katsetamiseks ja turul

kasutuselevõtmiseks puhtale energiale üleminekul ja tööstuse süsinikuheite

vähendamisel ning kliima- ja keskkonnaalase teadlikkuse suurendamisel asjaomastel

juhtimistasanditel.

b) Energiatõhusus, energia salvestamine, tarbimiskaja, riigisisesed ülekande- ja

jaotusvõrgud, energiasüsteemide digitaliseerimine, integreeritud taastuvenergia,

hoonete energiatõhusaks renoveerimine ning kütte- ja jahutuslahendused, -süsteemid

ja -teenused.

c) Puhta energia ja süsinikuheite vähendamise lahendused tööstuses, sealhulgas

energiamahukate tööstusharude elektrifitseerimine ning süsinikdioksiidi kogumine,

utiliseerimine ja säilitamine, ning linnades, eelkõige energia, transpordi ja hoonete

puhul.

d) Kestlike kütuste hankimine, tootmine, ladustamine, jaotamine ja kasutuselevõtt, mis

hõlbustab liikuvuse süsinikuheite vähendamist.

e) Puhtad, mitmeliigilised ja digitaliseeritud ohutud transpordi- ja liikuvuslahendused,

sealhulgas liikuv vara (nt sõidukid, laevad, sealhulgas kalalaevad, õhusõidukid,

veeremid) ja taristud (muu hulgas laadimistaristu, sadamad või kiirraudtee),

süsteemid ja käitamine.

f) Aruka liikuvuse, sealhulgas sõidukite, taristu, ühendatud ja automatiseeritud

liikuvuse, arukate liikluskorraldussüsteemide ja nendega seotud teenuste arendamise

ja kasutuselevõtu toetamine.

g) Puhta tehnoloogia tootmine ja selle tarneahelad, sealhulgas määruse (EL) 2024/1735

kohaste strateegiliste projektide rahalise toetamise, nullnetotehnoloogia ja selle

ET 61 ET

tarneahelate tootmisvõimsuse suurendamise ning olemasolevate tootmisliinide

tootmisvõimsuse suurendamise kaudu.

h) Liidu innovatsioonisuutlikkuse suurendamine ning kõrgtehnoloogilise tootmise ja

kõrgtehnoloogiliste materjalide tööstuslik kasutuselevõtt.

i) Ringmajandus, veetõhusus, ookeanide tervise- ja keskkonnapoliitika, sealhulgas

lahendused keskkonna, sealhulgas õhu, vee, mere ja pinnase kvaliteedi kaitsmiseks,

taastamiseks ja parandamiseks, elurikkuse vähenemise peatamiseks ja

ümberpööramiseks ning ökosüsteemi kahjustumise vastu võitlemiseks, kestlikud

lahendused kliimameetmeteks põllumajandusliku toidutööstuse ja metsanduse

tarneahelates.

j) Kliima- ja veekerksus.

k) Saastuse vältimine, kontroll ja heastamine.

l) Investeeringud, innovatsioon ja ajakohastamine kestliku sinise majanduse sektorites,

nagu laevaehitus ja laevandus, avamereenergia, ookeaniseire tehnoloogiad,

sinimajanduse tehnoloogia ja ökosüsteemide säilitamine.

m) VKEde kestlikkus ja üleminek puhtale energiale, sealhulgas turismi-, ehitus- ja

muudes majandussektorites.

n) Kasutuselevõtt turul, suutlikkuse suurendamine ja oskuste arendamine puhtale

energiale üleminekuks, sealhulgas puhtale energiale üleminek ja energia nõudluse

poolega seotud tegevus (nt nullnetotööstuse akadeemiad) ning üleminek kestlikule ja

ohutule liikuvusele ja säästvale turismile linnades, maapiirkondades, kogukondades

ja hoonetes.

o) Toetusmeetmed asjakohaste liidu õigusaktide ja poliitika väljatöötamiseks,

rakendamiseks, järelevalveks ja täitmise tagamiseks. See hõlmab asjaomaste

institutsioonide toetamist, koostööd riiklike ametiasutuste vahel ja sidusrühmadega,

uuringuid ning vahendite ja taristu, sealhulgas IT-taristu ja -vahendite väljatöötamist

ja kasutuselevõttu.

2. Lõikes 1 osutatud tegevuste kaudu antavat toetust võib anda mis tahes vormis,

sealhulgas määruses (EL) [XXX] [teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm]

sätestatud teadus- ja innovatsioonikoostöö kaudu, mis on kindlaks määratud

tööprogrammi spetsiaalses sihtotstarbelises osas.

Artikkel 34

Täiendavad eeskirjad

1. Sellise tegevuse puhul, millega toetatakse koordineerimis- ja toetusmeetmeid

energiatõhususe ja puhtale energiale ülemineku valdkonnas, võib liidu toetus katta

kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest, ilma et see piiraks kaasrahastamise

põhimõtte kohaldamist.

2. Erandina finantsmääruse artikli 184 lõikest 6 võib vastutav eelarvevahendite käsutaja

artikli 34 lõike 1 punktis a osutatud tegevuste puhul, millega toetatakse

koordineerimis- ja toetusmeetmeid energiatõhususe ja puhtale energiale ülemineku

valdkonnas ning programmi LIFE meetmeid, lubada rahastada või kohustada

rahastama toetusesaaja kaudseid kulusid ühtse määra alusel kuni 25 % ulatuses

rahastamiskõlblike otseste kulude kogusummast, välja arvatud alltöövõtu otsesed

ET 62 ET

rahastamiskõlblikud kulud, rahaline toetus kolmandatele isikutele ning mis tahes

ühikuhinnad või kindlasummalised maksed, mis sisaldavad kaudseid kulusid.

3. Tööprogrammidega tagatakse sidusus direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 8

osutatud fondi raames rakendatavate meetmete liikidega ning sidusus ja vastastikune

täiendavus määrusega (EL) [XXX] [Euroopa ühendamise rahastu].

4. Käesoleva määruse eeskirjade kohaselt käesoleva peatüki alusel vastu võetud

tööprogrammidesse integreeritakse spetsiaalne sihtotstarbeline osa ning tagatakse

sidusus määruse (EL) [XXX] [teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm

„Euroopa horisont“] alusel toetatava konkurentsivõime ja ühiskonna valdkonna

tegevusega.

Artikkel 35

Võistupakkumise mehhanismid

1. Käesoleva peatüki kohased väljavalimismenetlused võivad toimuda võistupakkumise

vormis. See hõlmab hinnavahelepinguid, süsinikuheite hinnavahe lepinguid või

fikseeritud tasumääraga lepinguid süsinikuheite vähendamisse tehtavate

investeeringute toetamiseks, tingimusel et liidu finantshuvid on kaitstud ja eelarve

riskipositsioon piirdub maksimaalse rahalise osalusega. Võistupakkumismenetlusi

võib rakendada artiklis 12 sätestatud eelarve täitmise vahendite kaudu ja kooskõlas

nendega.

V PEATÜKK

TERVISHOIU, BIOTEHNOLOOGIA, PÕLLUMAJANDUSE JA

BIOMAJANDUSE TOETAMINE

Artikkel 36

Erisätted tervishoiu-, biotehnoloogia-, põllumajandus- ja biomajanduse poliitika

toetamiseks

1. Käesoleva peatüki alusel toetatavad meetmed aitavad kaasa artikli 3 lõikes 1

sätestatud üldeesmärkide ja artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud erieesmärkide

saavutamisele.

2. Toetust käesoleva peatüki kohastele meetmetele rahastatakse artikli 4 lõikes 2

sätestatud eelarvest ja artikli 5 kohaselt määratud täiendavast rahalisest osalusest.

Artikkel 37

Konkreetsed tegevused

1. Tervise-, biotehnoloogia-, põllumajandus- ja biomajanduspoliitika toetamist

rakendatakse eelkõige järgmiste tegevuste kaudu.

a) Tervise, sealhulgas piiriülese tervise parandamine ja kaitsmine, kus prioriteediks

seatakse tervise edendamine ja haiguste ennetamine kogu elu jooksul, kasutades

lähenemisviisi „Tervis kõikides poliitikavaldkondades“ ja terviseühtsuse põhimõtet,

pöörates erilist tähelepanu nakkushaigustele ja mittenakkuslikele haigustele,

sealhulgas vaimsele tervisele, degeneratiivsele tervisele, autismile, südame-

veresoonkonna haigustele, vähktõvele ja muudele mittenakkuslikele haigustele,

ET 63 ET

sealhulgas saastega, seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud haigustele, ning

tõhustades rahvusvahelisi tervishoiualgatusi ja koostööd.

b) Tervishoiusüsteemide tõhususe ja vastupanuvõime suurendamine, parandades

terviseandmete ja digivahendite, -taristute ja -teenuste kättesaadavust, kasutamist ja

taaskasutamist, sealhulgas selleks, et toetada Euroopa terviseandmeruumi,

tehisintellekti- ja robootikapõhiste lahenduste kasutuselevõttu tervishoius, edendada

tervishoiu digiüleminekut, parandada juurdepääsu tervishoiuteenustele, pöörates

erilist tähelepanu rahvatervisele ja tervishoiutöötajatele, töötada välja ja rakendada

liidu tervishoiualaseid õigusakte, muu hulgas digitehnoloogia abil, edendades

tõenditel põhinevat otsuste tegemist (sealhulgas toetades tervisetehnoloogia

hindamist), pakkudes digilahendusi riiklike tervishoiusüsteemide seireks ja

koordineerimiseks ning soodustades nende tegevuse integreerimist, et tagada sidusus

ja tõhusus kogu liidus.

c) Tervise- ja biomajanduse tehnoloogia arendamise, tootmisvõimsuse, tootmise ja

tööstusliku kasutuselevõtu edendamine, et suurendada sektori konkurentsivõimet

ning tagada piiriülesteks terviseohtudeks valmisoleku ja neile reageerimise

seisukohast oluliste liidu ravimite, meditsiiniseadmete, digilahenduste ja

meditsiiniliste vastumeetmete kättesaadavus ning sektorite konkurentsivõime ja

vastupanuvõime edendamine, tagades, et sellised tooted on uuenduslikud, ohutud,

juurdepääsetavad, kättesaadavad ja taskukohased, edendades seeläbi võrdset

juurdepääsu kogu liidus.

d) Biotehnoloogia uuenduste avastamise, arendamise, riskide vähendamise,

tutvustamise, katsetamise ja kasutamise ning laiendamise toetamine,

biotehnoloogialahenduste turuletoomise ja turul kasutuselevõtmise kiirendamine,

tekkivate väärtusahelate tugevdamine ning VKEdele, idufirmadele, kasvufirmadele

ja novaatoritele juurdepääsu tagamine rahastamisele ja muule toele.

e) Inimeste kaitsmine, toetades terviseturbepoliitika väljatöötamist, rakendamist ja

järelevalvet koostöös liikmesriikide ametiasutuste ja sidusrühmadega ning

koordineerides liidu ja riiklikke ennetus-, valmisoleku- ja reageerimiskavasid.

f) Uuendusliku ja konkurentsivõimelise biomajanduse sektori edendamine liidus,

sealhulgas tervishoiualase biotehnoloogia, bioressursipõhiste materjalide ja toodete,

põllumajandus- ja metsajäätmete taaskasutamise, CO2-negatiivsete toodete,

biotootmise ja biokemikaalide valdkonnas, eelkõige toetades biomajanduse

uuenduste avastamist, arendamist, riskide vähendamist, tutvustamist, katsetamist ja

laiendamist; kiirendades põllumajandusest ja metsandusest ning biomajanduse

lahendustest pärit bioressursipõhiste materjalide turuleviimist ja kasutuselevõtmist

turul; tugevdades tekkivaid väärtusahelaid; luues kvalifitseeritud tööjõudu, pakkudes

VKEdele, idufirmadele, kasvufirmadele ja novaatoritele juurdepääsu rahastamisele ja

muule toetusele.

g) Põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja metsandussektori ning maapiirkondade ja

rannikualade konkurentsivõime, kestlikkuse, vastupanuvõime ja õigluse edendamine

ning kaasaaitamine pikaajalisele toiduga kindlustatusele liidus.

h) Asjaomaste liidu õigusaktide ja poliitika väljatöötamise, rakendamise, järelevalve ja

täitmise tagamise meetmete toetamine. See hõlmab asjaomaste institutsioonide

toetamist, koostööd riiklike ametiasutuste vahel ja sidusrühmadega, uuringuid ning

vahendite ja taristu, sealhulgas IT-taristu ja -vahendite väljatöötamist ja

kasutuselevõttu.

ET 64 ET

2. Käesoleva määruse eeskirjade kohaselt käesoleva peatüki alusel vastu võetud

tööprogrammidesse integreeritakse spetsiaalne sihtotstarbeline osa ja tagatakse

sidusus [määruse (EL) [XXX] [teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm

„Euroopa horisont“] alusel toetatava konkurentsivõime ja ühiskonna valdkonna

tegevusega.

VI PEATÜKK

DIGITAALSE JUHTPOSITSIOONI TOETAMINE

Artikkel 38

Erisätted digitaalse juhtpositsiooni poliitika toetamiseks

1. Käesoleva peatüki alusel toetatavad meetmed aitavad kaasa artikli 3 lõikes 1

sätestatud üldeesmärkide ja artikli 3 lõike 2 punktis c sätestatud erieesmärkide

saavutamisele.

2. Toetust käesoleva peatüki kohastele meetmetele rahastatakse artikli 4 lõike 2

punktis d sätestatud eelarvest ja artikli 5 kohaselt määratud täiendavast rahalisest

osalusest.

Artikkel 39

Konkreetsed meetmed digitaalse juhtpositsiooni poliitika toetamiseks

1. Digitaalse juhtpositsiooni toetamine hõlmab terviklikul ja sidusal viisil kogu

digisektori ulatust, nagu tehisintellekt (sealhulgas tehisintellektitehased ja

gigatehased), kõrgjõudlusega andmetöötlus, kvanttehnoloogia, pooljuhid ja

fotoonika, robootika, suured andmetehnoloogiad, telco edge ja pilvtehnoloogia, 6G ja

muu traadita tehnoloogia, sidevõrgud, täiustatud ühendatus; seiretehnoloogia,

küberturvalisus ja võrgu vastupanuvõime, tarkvara projekteerimine, liitreaalsus ja

virtuaalmaailm, digiteisikud, liidu digiidentiteedi ja ettevõtluskukrud,

usaldustehnoloogia, uued ja kujunemisjärgus digitehnoloogiad ning

valdkondadevahelised digitehnoloogiad ja -rakendused, sealhulgas need, millel on

kahesuguse kasutuse potentsiaal, ning andmetehnoloogiate ja andmeruumide

toetamine.

2. Digitaalse juhtpositsiooni toetamist rakendatakse eelkõige järgmiste tegevuste kaudu.

a) Juhtpositsiooni saavutamine digi- ja tehisintellektitehnoloogia valdkonnas

teadusuuringute ja innovatsiooni, rakendusuuringute, tehnosiirde, tööstusliku

kasutuselevõtu ja turul kasutuselevõtmise kaudu. Rakendamine hõlmab muu hulgas

selliste kestlike põhiliste digitehnoloogiate arendamist ja kujundamist, mis

kajastavad liidu väärtusi, kaitsevad liidu julgeolekut ja edendavad liidu

konkurentsivõimet kogu maailmas.

b) Tehnoloogilise suveräänsuse saavutamine, arendades vastupidavaid

digiökosüsteeme, sealhulgas kõrgema taseme digioskusi, ja tagades liidus

küberturvalisuse kõrge taseme. Rakendamine hõlmab muu hulgas atraktiivse

ökosüsteemi loomist murrangulistele uuenduslikele ettevõtjatele, VKEdele, idu- ja

kasvufirmadele ning digisektoris esilekerkivatele tööstusliidritele, et nad jääksid

liidus püsima, kasvaksid ja areneksid, toetades neid kasvamisel, oma turgude

laiendamisel, sealhulgas hangete kaudu, ja panustades liidu digitaalsesse

ET 65 ET

suveräänsusse, keskendudes tehnoloogiliste väärtusahelate keerukusele,

standardimisele, kõrgetasemelise digitehnoloogia, taristu ja teenuste

varustuskindlusele, vajalikule suutlikkusele, sealhulgas tootmisele,

tootmisvõimsusele ja kõrgema taseme digioskustele nii era- kui ka avalikus sektoris.

c) Ettevõtjatele ja kodanikele digivõimekuse võimaldamine, võttes kogu liidus

kasutusele tipptasemel ja kestlikud digirakendused, -taristud ja -teenused.

Rakendamine hõlmab muu hulgas meetmeid täiustatud digitaristu teadusuuringuteks

ja innovatsiooniks, arendamiseks, tootmiseks, valmistamiseks või ulatuslikuks

kasutuselevõtuks kogu liidus (nt kõrgjõudlusega andmetöötlus, telco cloud edge,

tehisintellektitehased ja gigatehased, andmed ja andmeruumid, testimis- ja

eksperimenteerimisrajatised, pooljuhtide, fotoonika ja kvantkiipide katseliinid,

kvantandmetöötlus, side- ja seiretaristud, küberturvalisuse keskused, ELi

ettevõtlusvõrgustik, Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused, täiustatud

ühenduvustaristud, sealhulgas merekaablid ja muud kui maapealsed võrgud, ELi

digiidentiteedikukrud ja usaldusteenused ning Euroopa ettevõtluskukrud ja -

teenused, turvaline ja koostalitlusvõimeline avalik digitaristu, mis toimivad

digiülemineku peamise võimaldajana ning toetavad ühiskonna vastupanuvõimet ja

valmisolekut, luues ettevõtjatele, avalikele teenustele ja kodanikele selget

lisaväärtust. Kui see on asjakohane, kooskõlastatakse need meetmed riiklike

investeeringutega ja kasutatakse muul viisil ära kasutamata potentsiaali, et luua

Euroopas toodetud tipptasemel digitehnoloogia siseturg. Selliseid meetmeid võib

võtta otsuse (EL) 2022/2481 kohaselt loodud mitut riiki hõlmavate projektide

raames, sealhulgas eelkõige selliste projektide raames, mida rakendatakse Euroopa

digitaristu konsortsiumide või ühisettevõtete kaudu.

d) Liidu avaliku ja erasektori digiülemineku toetamine, sealhulgas digioskuste

arendamise ja ringluse toetamine. Rakendamine hõlmab muu hulgas vajaliku toetuse

andmist, et kiirendada ja süvendada digilahenduste kasutuselevõttu ja juurutamist

kõigis majandussektorites teadusuuringute, innovatsiooni ja kasutuselevõtu kaudu,

mis suurendab majandussektorite tootlikkust ja konkurentsivõimet, keskendudes

keerukamale tehnoloogiale ning tuues kasuühiskonnale. Avaliku sektori rakenduste

toetamise ja avaliku sektori laiema digitaliseerimise eesmärk on tagada kogu liitu

hõlmav ühtne koostalitlusvõimeline digitaalsete avalike teenuste keskkond, toetada

tehnoloogilist suveräänsust ning maksimeerida nende tõhusust ettevõtjate ja

kodanike jaoks. Majanduse ja avaliku sektori digiüleminekut toetatakse ka Euroopa

Konkurentsivõime Fondi muudest valdkondlikest poliitikaharudest.

e) Toetusmeetmed asjakohaste liidu õigusaktide ja poliitika väljatöötamiseks,

rakendamiseks, järelevalveks ja täitmise tagamiseks. See hõlmab asjaomaste

institutsioonide toetamist, koostööd riiklike ametiasutuste vahel ja sidusrühmadega,

uuringuid ning vahendite ja taristu, sealhulgas IT-taristu ja -vahendite väljatöötamist

ja kasutuselevõttu.

3. Käesoleva jao kohase tegevusega toetatakse kõrgetasemelise küberturvalisuse alase

suutlikkuse, taristu, tehnoloogia ja suutlikkuse arendamist, kasutuselevõttu ja

hankimist, et tagada elutähtsa taristu ja digitaalsete tarneahelate turvalisus, töötada

välja liidu olukorrapilt ohuolukorrast ning parandada avastamis- ja intsidentidele

reageerimise suutlikkust; toetatakse liidu küberturvalisuse tööstusbaasi

konkurentsivõimet, küberturvalisuse alaste oskuste arendamist ja Euroopa

tööstusbaasi, sealhulgas VKEde küberküpsust.

ET 66 ET

4. Käesoleva määruse eeskirjade kohaselt käesoleva peatüki alusel vastu võetud

tööprogrammidesse integreeritakse spetsiaalne sihtotstarbeline osa ja tagatakse

sidusus [määruse (EL) [XXX] [teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm

„Euroopa horisont“] alusel toetatava konkurentsivõime ja ühiskonna valdkonna

tegevusega.

VII PEATÜKK

VASTUPANUVÕIME JA JULGEOLEKU, KAITSETÖÖSTUSE

JA KOSMOSESEKTORI TOETAMINE

Artikkel 40

Reguleerimisese

1. Käesoleva jao alusel toetatavate meetmetega aidatakse kaasa artikli 3 lõikes 1

sätestatud üldeesmärkide ja artikli 3 lõike 2 punktis d sätestatud erieesmärkide

saavutamisele.

2. Toetust käesoleva jao kohastele meetmetele rahastatakse artikli 4 lõike 2 punktis e

sätestatud eelarvest ja artikli 5 kohaselt määratud täiendavast rahalisest osalusest.

Artikkel 41

Kosmose- ja kaitsevaldkonna koostoime

1. Luuakse kosmose- ja kaitsevaldkonna nõuandekogu, mis võib anda komisjonile nõu

artikli 3 lõike 2 punkti d alapunktides 1 ja 2 sätestatud kosmose- ja kaitsetegevuse

koordineerimise ja vastastikuse täiendavuse valdkonnas ning sellega seotud

finantsvahendite kohta, et suurendada investeeringute tõhusust ja tulemuste

tulemuslikkust. Lõikes 1 osutatud nõuandekogu liikmed nimetavad ametisse

liikmesriigid.

1. JAGU

VASTUPANUVÕIME POLIITIKA TOETAMINE

Artikkel 42

Konkreetne tegevus vastupanuvõime poliitika toetamiseks

1. Vastupanuvõime poliitika toetamisega tugevdatakse liidu tööstuse strateegilist

autonoomiat, majanduslikku julgeolekut ja vastupanuvõimet, tugevdades toormete

väärtusahela eri etappe, sealhulgas kolmandatest riikidest pärit kriitiliste toormete

tarnete mitmekesistamise kaudu.

2. Vastupanuvõime poliitika toetamist rakendatakse eelkõige järgmiste tegevuste

kaudu:

a) ELi toormete uurimise, kaevandamise, töötlemise ja ringlussevõtu suutlikkuse

suurendamise toetamine;

ET 67 ET

b) toormete ostmine kooskõlas majandusjulgeoleku vajaduste ning rohe- ja

digiülemineku eesmärkidega, et vähendada tarnehäirete ohtu ELi ettevõtjate jaoks,

sealhulgas kriitiliste toormete varude loomine ja haldamine koostöös liikmesriikide

ja tööstusega;

c) rahaline toetus kriitiliste toormete määruse kohastele strateegilistele projektidele

kooskõlas majandusjulgeoleku vajadustega ning rohe- ja digiülemineku

eesmärkidega.

3. Lõikes 2 osutatud tegevuste kaudu antavat toetust võib anda mis tahes vormis,

sealhulgas teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis [teadusuuringute ja

innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“] sätestatud ja tööprogrammi

spetsiaalses sihtotstarbelises osas kindlaks määratud teadus- ja innovatsioonikoostöö

kaudu.

4. Käesoleva määruse eeskirjade kohaselt käesoleva peatüki alusel vastu võetud

tööprogrammidesse integreeritakse spetsiaalne sihtotstarbeline osa ja tagatakse

sidusus määruse (EL) [XXX] [teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm

„Euroopa horisont“] alusel toetatava konkurentsivõime ja ühiskonna valdkonna

tegevusega.

Artikkel 43

Täiendavad eeskirjad

1. Kriitiliste toormete määruse kohastes strateegilistes projektides ja asjaomaste

valdkondlike õigusaktidega ette nähtud strateegilistes projektides võib kohaldada

artiklis 20 sätestatud eeskirju.

2. JAGU

KAITSETÖÖSTUSE POLIITIKA TOETAMINE

Artikkel 44

Konkreetsed meetmed kaitsetööstuse poliitika toetamiseks

1. Kaitsetööstuse poliitikat toetatakse eelkõige järgmiste komponentide kaudu:

a) käesoleva määruse artiklis 45 osutatud Euroopa ühishuvi pakkuvate kaitseprojektide

elluviimise toetamine;

b) toetus kaitsealasele teadus- ja arendustegevusele, innovatsioonile ja tehnoloogilisele

paremusele, nagu on osutatud artiklis 46;

c) toetus kaitsetööstuse reageerimisvõimele, tööstusliku tootmise laiendamisele ja

vastupanuvõimele, nagu on osutatud artiklis 47;

d) artiklis 48 osutatud kaitsevaldkonna hangete, hoolduse ja kättesaadavuse alase

koostöö toetamine;

e) artiklis 49 osutatud sõjalise logistika võimaldamine ja toetamine.

2. Uutele osalejatele, uuenduslikele idufirmadele, VKEdele ja kasvufirmadele antav

toetus kohandatakse esimeses lõikes loetletud tegevustele, et tagada kiirus,

paindlikkus ja kiire reageerimine. See toimub ELi kaitseinnovatsiooni kava (EUDIS)

ET 68 ET

sihtotstarbelise programmi vormis, mis hõlmab uuenduslikke ja laiendatavaid

tegevusi, sealhulgas lõhkuva tehnoloogia ja üksikute üksuste toetamiseks, näiteks:

sidemete loomise üritused ja ettevõtlusalane nõustamine novaatoritele, paindlikud

rahastamismehhanismid, proovilepanekud, häkatonid, innovaatiliste hangete

toetamine, kiiresti arenevate süsteemide järkjärguliste hankemudelite väljatöötamine

ning muud meetmed innovatsioonitsüklite ja tehnoloogia integreerimise,

valideerimise ja eksperimenteerimise kiirendamiseks.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud tegevuste kaudu antavat toetust võib anda mis tahes vormis,

sealhulgas teaduskoostöö ning innovatsioonitegevuse toetusena üksikutele üksustele

ja rahastamisvahenditele.

Artikkel 45

Euroopa ühishuvi pakkuvad kaitseprojektid

1. Euroopa ühishuvi pakkuvad kaitseprojektid koosnevad koostööpõhistest

tööstusprojektidest, mille eesmärk on tugevdada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise

ja tööstusliku baasi konkurentsivõimet kogu liidus, aidates samal ajal kaasa

liikmesriikide sõjaliste võimete ja ühist huvi pakkuvate ja/või ühiselt kasutatavate

süsteemide arendamisele, sealhulgas nendele, mis tagavad juurdepääsu kõikidele

tegevusvaldkondadele, nimelt maismaale, merele, õhule, kosmosele ja

kübervaldkonnale.

2. Komisjon võib kindlaks määrata Euroopa ühishuvi pakkuvad kaitseprojektid

rakendusaktis, mis võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 3 osutatud

kontrollimenetlusega.

3. Lõikes 2 osutatud projektide kindlaksmääramisel teeb komisjon järgmist:

a) võtab nõuetekohaselt arvesse artiklis 56 osutatud kaitsetööstuse nõuandekogu raames

antud suuniseid, eelkõige projekti panust ühise välis- ja julgeolekupoliitika, eelkõige

võimearendusplaani raames kindlaks määratud võimete prioriteetidesse ning

julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegilise kompassi eesmärke;

b) teeb kindlaks üldised rahastamisvajadused ja võimaliku mõju liidu eelarvele;

c) võtab arvesse liikmesriikide kõiki seisukohti.

4. Euroopa ühishuvi pakkuvad kaitseprojektid peavad vastama järgmistele

üldkriteeriumidele:

a) projekt hõlmab vähemalt nelja liikmesriiki;

b) projekti eesmärk on arendada võimeid, sealhulgas neid, mis tagavad juurdepääsu

strateegilistele valdkondadele ja vaidlusalustele aladele, strateegilisi võimaldeid ning

vajaduse korral süsteeme, mis toimivad ühist huvi pakkuvate ja ühiselt kasutatavate

Euroopa kaitsetaristutena;

c) projektist saadav kasu laieneb suurele osale liidust ja sellega tagatakse geograafiliselt

mitmekesine osalus;

d) projektid on oma suuruse või ulatuse poolest eriti olulised ja nende eesmärk on

maandada märkimisväärset tehnoloogilist või finantsriski;

e) projekti võimalik üldine kasu kaalub üles selle kulud, sealhulgas pikemas

perspektiivis.

ET 69 ET

5. Euroopa ühishuvi pakkuv kaitseprojekt peab hõlmama vähemalt nelja liikmesriiki.

Euroopa Komisjon võib vajaduse korral projektis osaleda.

6. Euroopa ühishuvi pakkuvat kaitseprojekti käsitatakse projektina, mis aitab kaasa

liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvide seisukohast kriitilise

tähtsusega kaitsevõimele ning on seega avalikes huvides. Neid võib luua määruse

(EL) [XXX] [Euroopa kaitsetööstuse programm] kohaselt loodud Euroopa

relvastusprogrammi koostööstruktuuride raames.

7. Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist, võivad

liikmesriigid kohaldada Euroopa ühishuvi pakkuva kaitseprojekti suhtes

toetuskavasid ja näha ette haldustoetust.

8. Euroopa ühishuvi pakkuvate kaitseprojektide kasutuselevõttu võib käsitada üldiste

huvide seisukohast eriti mõjuva põhjusena direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 4 ja

artikli 16 lõike 1 punkti c tähenduses ning eriti tähtsana üldiste huvide seisukohalt

direktiivi 2000/60 artikli 4 lõike 7 tähenduses. Seetõttu võib nendega seotud

tootmisrajatiste projekteerimist, ehitamist ja käitamist pidada ülekaalukaks avalikuks

huviks, tingimusel et muud kõnealuste sätete tingimused on täidetud.

9. Liit toetab mis tahes tegevust, mis on vajalik Euroopa ühishuvi pakkuva

kaitseprojekti arendamiseks, industrialiseerimiseks, hankimiseks või

kasutuselevõtmiseks, eelkõige käesoleva jao alusel toetatavate tegevuste kaudu.

Artikkel 46

Koostööpõhine kaitsealane teadus- ja arendustegevus, innovatsioon ja tehnoloogiline

paremus

1. Kaitsealast teadus- ja arendustegevust, innovatsiooni ja tehnoloogilist paremust

toetavad tegevused võivad hõlmata eelkõige järgmist:

a) kaitsealased teaduskoostöö meetmed alates alusuuringutest kuni

rakendusuuringuteni, kus keskendutakse ühiselt kokku lepitud võimete

prioriteetidele;

b) koostööpõhine arendustegevus uute kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia

jaoks, sealhulgas vähemalt süsteemi prototüüpide loomine, katsetamine,

kvalifitseerimine või sertifitseerimine;

c) meetmed lõhkuva kaitsetehnoloogia toetamiseks;

d) meetmed, millega toetatakse kiiremaid innovatsioonitsükleid ja tehnoloogia

integreerimist, sealhulgas pidev teadus- ja arendustegevus ning tehnoloogilised

ülesanded;

e) pookemeetmed, et kohandada tsiviiltehnoloogiat kaitsevaldkonna tarbeks.

Artikkel 47

Kaitsetööstuse reageerimisvõime, laienemine ja vastupanuvõime

1. Reageerimisvõime, tööstusliku tootmise laiendamise ja vastupanuvõime

suurendamisega seotud tegevused: suurendada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise

ET 70 ET

ja tööstusliku baasi reageerimisvõimet ja vastupanuvõimet, võimaldades sellel

arendada, toota ja säilitada kriitilist kaitsealast tootmisvõimsust/-suutlikkust vajalikus

ulatuses ja vajaliku kiirusega, sealhulgas toetades uuenduslike ettevõtete tööstusliku

tootmise laiendamist ja toetades oskuste arendamist; võivad hõlmata eelkõige

järgmist:

a) olemasolevate tootmisvõimsuste optimeerimine, laiendamine, ajakohastamine,

uuendamine või kasutusotstarbe muutmine või uute tootmisvõimsuste loomine, kui

need komponendid ja toormed on ette nähtud või neid kasutatakse täielikult

kaitseotstarbeliste toodete tootmiseks, eelkõige tootmisvõimsuse suurendamiseks või

tootmisaja lühendamiseks, sealhulgas vajalike tööpinkide ja muu vajaliku sisendi

hankimise või omandamise teel;

b) piiriüleste tööstuspartnerluste loomine, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerluste

või muude tööstuskoostöö vormide kaudu ühise tööstusliku jõupingutuse raames,

näiteks piiriülesed ühisettevõtted, sealhulgas tegevused, mille eesmärk on

koordineerida kaitseotstarbeliste toodete, komponentide ja vastavate toormete

hankimist või reserveerimist ja varumist, kui need komponendid ja toormed on ette

nähtud või neid kasutatakse täielikult kaitseotstarbeliste toodete tootmiseks, ning

koordineerida tootmisvõimsust ja tootmiskavasid;

c) kaitseotstarbeliste toodete ning, juhul kui komponente ja tooret on ette nähtud

kasutada või kasutatakse täielikult kaitseotstarbeliste toodete tootmiseks, selliste

komponentide ja toorme reserveeritud tootmisvõimsuse lisamahu (alalises

valmisolekus rajatised) loomine ja kasutuselevõtmine vastavalt tellitud või

kavandatud tootmismahtudele;

d) selliste kaitseotstarbeliste toodete tööstusliku tootmise ja turustamise edendamine,

mis on välja töötatud liidu rahastatavate meetmete või muude koostöömeetmete

raames, mida on toetanud vähemalt kaks liikmesriiki, sealhulgas piiriüleste

tööstuspartnerluste, avaliku ja erasektori partnerluste või muu tööstuskoostöö vormi

raames, millega suurendatakse esialgset tootmist ja vajaduse korral tootmise

litsentsimist;

e) kaitseotstarbeliste toodete katsetamine, sealhulgas vajaliku taristu loomine, ja

vajaduse korral taastamise sertifitseerimine, et tegeleda nende toodete aegumisega ja

muuta need lõppkasutajatele kasutatavaks;

f) tööstuse strateegilise sõltuvuse vähendamine, eelkõige selliste komponentide

asendamine, mille suhtes kohaldatakse piiranguid mitteassotsieerunud kolmanda riigi

või kolmanda riigi üksuse poolt, või selliste komponentide asendamise või

kõrvaldamise suutlikkuse arendamine.

2. Selleks et tagada kaitseotstarbeliste toodete õigeaegne ja õiges mahus kättesaadavus,

edendades seeläbi Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi ja

vajaduse korral Ukraina kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi

konkurentsivõimet, toetab komisjon järgmisi meetmeid (ELi kaitseotstarbeliste

toodete müügi mehhanism):

a) kaitseotstarbeliste toodete kaitsetööstusreservi loomine, haldamine ja hooldamine;

b) Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi ning Ukraina kaitsesektori

tehnoloogilise ja tööstusliku baasi raames välja töötatud kaitseotstarbeliste toodete

ühtse tsentraliseeritud kataloogi loomine ja haldamine;

c) kaitseotstarbeliste toodete riigihangetega seotud haldussuutlikkuse suurendamine.

ET 71 ET

3. Lõike 2 punktis a osutatud kaitsetööstuse valmisoleku reservi loob, seda haldab ja

hooldab üksnes Euroopa relvastusprogrammi koostööstruktuur, nagu on sätestatud

määruses [Euroopa kaitsetööstuse programm], ning see pakub liikmesriikidele,

assotsieerunud riikidele ja Ukrainale kohest soodustingimustel ostu- või kasutus-

/rentimisvõimalust reservi kuuluvatele kaitseotstarbelistele toodetele.

4. Komisjon koostab pärast Euroopa Kaitseagentuuriga konsulteerimist lõike 2

punktis b osutatud kataloogi ja ajakohastab seda. Komisjon konsulteerib Euroopa

Kaitseagentuuriga ja võtab selle seisukohti arvesse kõnealuse kataloogi tehniliste

kirjelduste koostamisel ning vajaduse korral hangib selle koostamiseks vajaliku

asutusesisese IT-platvormi. Liikmesriike, Ukrainat ja ettevõtjaid kutsutakse üles seda

kataloogi vabatahtlikult täitma.

Artikkel 48

Kaitsevaldkonna ühishanked, hooldamine ja kättesaadavus

1. Programmiga toetatakse tegevusi, mille eesmärk on suurendada koostööd

liikmesriikide ja assotsieerunud riikide vahel ühise sertifitseerimisvõimekuse

arendamise, hangete, hoolduse ja kaitsevõime kättesaadavuse valdkonnas,

vähendades seeläbi killustatust ja suurendades koostalitlusvõimet, saavutades

mastaabisäästu, tagades kiirema juurdepääsu vajalikule varustusele ning tugevdades

kollektiivset kaitsevalmidust.

2. Liikmesriigid ja assotsieerunud riigid, kes viivad ellu kaitsevaldkonna ühishangete,

hooldamise ja kättesaadavusega seotud meetmeid, määravad ühehäälselt

rahastamiskõlbliku õigussubjekti esindajaks, kes tegutseb nende nimel kõnealuse

meetme elluviimisel. Eelkõige viib esindaja läbi hankemenetlused ja sõlmib

osalevate riikide nimel töövõtjatega lepingud. Esindaja võib osaleda meetmes

toetusesaajana ja tegutseda konsortsiumi koordinaatorina, olles seega võimeline

haldama ja kombineerima programmi vahendeid ning osalevate liikmesriikide ja

assotsieerunud riikide vahendeid.

3. Esindaja kohaldab oma hankemenetlustes ja töövõtjatega lepingute sõlmimisel

kriteeriume, mis on samaväärsed artiklis 51 sätestatud kriteeriumidega, ning nõuab

pakkumiskutses, et neid kriteeriume kohaldataks alltöövõtjate suhtes.

4. Esindajad teavitavad komisjoni artiklis 51 osutatud tagatistest ja

riskimaandamismeetmetest. Lisateave kõnealuste tagatiste ja

riskimaandamismeetmete kohta tehakse komisjonile taotluse korral kättesaadavaks.

Komisjon teavitab artikli 83 lõike 1 punktis e osutatud komiteed kõigist käesoleva

lõike kohaselt esitatud teadetest.

5. Kõik lepingud, mis tulenevad kaitsevaldkonna ühishanke, hooldamise ja

kättesaadavusega seotud meetmetest, peavad sisaldama sätteid, millega

reguleeritakse kaitseotstarbeliste toodete täiendavate koguste ostmist muudele

liikmesriikidele, assotsieerunud riikidele või Ukrainale.

6. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „esindaja“ direktiivi 2014/24/EL artikli 2

lõike 1 punktis 1 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 3 lõikes 1 määratletud avaliku

sektori hankijat, kes on asutatud liikmesriigis või assotsieerunud riigis, Euroopa

Kaitseagentuuri, Euroopa relvastusprogrammi koostööstruktuuri või rahvusvahelist

organisatsiooni, kelle liikmesriigid, assotsieerunud riigid või Ukraina on määranud

korraldama nende nimel ühishanget.

ET 72 ET

Artikkel 49

Sõjalise logistika võimaldamine ja toetamine

1. Tegevus, mis on seotud sõjaväelise liikuvuse parandamisega liidus, toetades tsiviil-

sõjaliste vahendite, sealhulgas varustuse, taristu ja pealisehitiste kahesugust

kasutamist, hõlbustades, võimaldades ja toetades sõjaväelist liikumist ning

juurdepääsu sõjaväelise liikuvuse võimetele, sealhulgas sõjaväelise liikuvuse

vahendite panustamise ja jagamise kaudu; see hõlmab ka sõjaväebaaside toetamist

ning sõjaväelaste eluaset ja sotsiaaltaristut, et võimaldada ja säilitada sõjaväelaste

suuremat paiknemist liikmesriikides; mis võib hõlmata järgmist:

a) selliste toodete hankimise stimuleerimine, mis võimaldavad või tõhustavad

sõjaväelaste, vahendite või varustuse liikumist, transporti või lähetamist ning

parandavad juurdepääsu sõjaväelise liikuvuse võimetele;

b) liikmesriikide abistamine kommertsturul või muudest allikatest kättesaadavate

selliste transpordi- ja logistiliste ressursside ja varustuse kindlakstegemisel ja neile

juurdepääsul, mis aitavad toetada sõjaväelist liikuvust;

c) sõjaväelise liikuvusega seotud protsesside digitaliseerimise toetamine, et tagada ja

hõlbustada otsest ja turvalist teabevahetust sõjaväelist liikumist ja muid asjakohaseid

menetlusi taotlevate ja heaks kiitvate liikmesriikide vahel;

d) tööstusliku suutlikkuse tugevdamine, ajakohastamine, laiendamine ja kasutusotstarbe

muutmine selliste toodete tootmiseks ja hooldamiseks, mis aitavad otseselt kaasa

sõjaväelise liikuvuse edendamisele ja parandamisele liidus;

e) töötajate koolitamine, ümber- ja täiendõpe, et parandada kvalifitseeritud töötajate

kättesaadavust kaitseotstarbeliste toodete, komponentide ja varustuse veoks, eelkõige

ülemõõduliste, ülekaaluliste ja ohtlike kaupade ohutuks ja tõhusaks liikumiseks;

f) sõjaväelise liikuvuse jaoks strateegiliste taristute kaitse ja vastupanuvõime

parandamine, eelkõige sõjaväelise liikuvuse koridoris asuvate ja Euroopat mõjutava

taristu puhul;

g) toetusmeetmed asjakohaste liidu õigusaktide ja poliitika väljatöötamiseks,

rakendamiseks, järelevalveks ja täitmise tagamiseks. See hõlmab asjaomaste

institutsioonide toetamist, koostööd riiklike ametiasutuste vahel ja sidusrühmadega,

uuringuid ning vahendite ja taristu, sealhulgas IT-taristu ja -vahendite väljatöötamist

ja kasutuselevõttu.

2. Meetmeid rakendatakse vastastikuses täiendavuses määrusega (EL) [XXX] [Euroopa

ühendamise rahastu].

Artikkel 50

Täiendavad eeskirjad kolmandate riikide assotsieerimise kohta

1. Lisaks artiklis 11 sätestatud eeskirjadele võivad artikli 3 lõike 2 punkti d alapunktis 2

osutatud erieesmärgi alla kuuluvates meetmetes osaleda:

a) Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed, kes on Euroopa

Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, vastavalt EMP lepingus sätestatud tingimustele;

b) Ukraina.

2. Lisaks artikliga 11 ettenähtud sätetele sätestatakse muude kui lõikes 1 osutatud

kolmandate riikidega sõlmitud assotsieerimislepingus järgmine:

ET 73 ET

a) täpsustatakse, kuidas tuleb kohandada rahastamiskõlblikkuse tingimusi, eelkõige

selleks, et võimaldada assotsieerunud riigis asutatud, kuid mõne muu kolmanda riigi

või kolmanda riigi üksuse kontrolli all olevate üksuste osalemist;

b) kehtestatakse asjakohased meetmed varustuskindluse tagamiseks ning kõik muud

meetmed, mis on vajalikud Euroopa Liidu ja liikmesriikide julgeoleku- ja

kaitsehuvide kaitsmiseks;

c) aidatakse kaasa kaitsesüsteemide standardimise suurendamisele ning liikmesriikide

ja asjaomaste kolmandate riikide suutlikkuse suuremale koostalitlusvõimele.

Artikkel 51

Täiendavad rahastamiskõlblikkuse eeskirjad sihttoetuste puhul

1. Lisaks käesoleva määruse artiklis 9 sätestatud rahastamiskõlblikkuse tingimuste

täitmisele täidavad liidu rahaliste vahendite saajad lõigetes 2–6 sätestatud kohustusi.

2. Vahendite saajate juhtimisstruktuurid asuvad liidus või assotsieerunud riigis ning nad

ei ole mitteassotsieerunud kolmanda riigi või mitteassotsieerunud kolmanda riigi

üksuse kontrolli all.

3. Erandina lõikest 2 on liidus või assotsieerunud riigis asutatud ja mitteassotsieerunud

kolmanda riigi või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse kontrolli all olev

õigussubjekt rahastamiskõlblik liidu rahaliste vahendite saaja, kui tagatised on heaks

kiidetud kooskõlas selle liikmesriigi või assotsieerunud riigi riiklike menetlustega,

kus ta on asutatud; sealhulgas tehakse komisjonile kättesaadavaks määruse (EL)

2019/452 artikli 2 punktis 3 sätestatud taustauuringute kohased piisavad meetmed.

4. Nende tagatismeetmetega tagatakse, et kõnealuses punktis osutatud õigussubjekti

osalemine meetmes ei ole vastuolus liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku- ja

kaitsehuvidega, mis on kehtestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames

vastavalt Euroopa Liidu lepingu V jaotisele.

5. Esimeses lõigus osutatud tagatistest peab eeskätt nähtuma, et meetme elluviimiseks

on võetud abinõusid, millega tagatakse, et

a) õigussubjekti üle ei teostata kontrolli viisil, mis takistaks või piiraks tema suutlikkust

meedet ellu viia või saavutada tulemusi, mis piiraks tema taristut, rajatisi, vara,

ressursse, intellektuaalomandit või oskusteavet, mida kasutatakse meetme jaoks, või

kahjustaks tema suutlikkust ja standardeid, mida on vaja meetme elluviimiseks;

b) mitteassotsieerunud kolmandal riigil või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksusel

puudub juurdepääs meetmega seotud tundlikule teabele ning meetmes osalevad

töötajad ja muud isikud on vajaduse korral läbinud liikmesriigi või assotsieerunud

riigi julgeolekukontrolli;

c) meetmest tulenev intellektuaalomand ja meetme tulemused kuuluvad nii meetme

elluviimise ajal kui ka pärast selle lõpuleviimist vahendite saajale, nende üle ei tee

kontrolli ega neile ei sea piiranguid mitteassotsieerunud kolmas riik ega

mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksus, neid ei või liidust ega assotsieerunud

riikidest välja viia ja neile ei anta väljastpoolt liitu ega assotsieerunud riike

juurdepääsu ilma õigussubjekti asukohaks oleva liikmesriigi või assotsieerunud riigi

heakskiiduta ning vastavalt artiklis 3 sätestatud eesmärkidele.

6. Kui õigussubjekti asukohaks olev liikmesriik või assotsieerunud riik peab seda

asjakohaseks, võib anda lisatagatisi.

ET 74 ET

7. Komisjon teavitab artikli 83 lõike 1 punktis e osutatud komiteed kõigist käesoleva

lõike kohaselt rahastamiskõlblikest õigussubjektidest.

8. Välja arvatud tööprogrammis või väljavalimismenetlusega seotud dokumentides

kindlaks määratavatel nõuetekohaselt põhjendatud ja erandlikel asjaoludel, peavad

meetmes osalevate liidu rahaliste vahendite saajate taristu, rajatised, vara ja ressursid,

mida kasutatakse kõnealuse meetme jaoks, asuma liikmesriigi või assotsieerunud

riigi territooriumil. Vajaduse korral võib tööprogrammides sätestada sellest reeglist

tingimuslikke erandeid.

9. Artikli 44 lõike 1 punktides a, b ja e ning artikli 45 lõikes 2 osutatud meetmete puhul

kohaldatakse meetmes osalevate alltöövõtjate suhtes lõigetes 2–6 osutatud tingimusi.

Meetmes osalevad alltöövõtjad on alltöövõtjad, kellel on otsene lepinguline suhe

vahendite saajaga, muud alltöövõtjad, kellele eraldatakse vähemalt 10 % meetme

rahastamiskõlblikest kogukuludest, ja alltöövõtjad, kes võivad vajada meetme

elluviimiseks juurdepääsu salastatud teabele. Meetmes osalevad alltöövõtjad ei ole

konsortsiumi liikmed.

10. Artikli 44 lõike 1 punktides a ja d osutatud meetmete puhul kohaldatakse meetmes

või ühishankes osalevate alltöövõtjate suhtes lõigetes 2–6 osutatud tingimusi.

Ühishankes osalevad alltöövõtjad on õigussubjektid, kes pakuvad kriitilise tähtsusega

sisendeid, millel on toote toimimiseks olulised ainulaadsed omadused, kellele on

eraldatud vähemalt 15 % lepingu maksumusest, ning kes vajavad lepingu täitmiseks

juurdepääsu salastatud teabele.

11. Mitteassotsieerunud kolmas riik ega mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksus ei tohi

otseselt või kaudselt ühe või mitme vahepealse õigussubjekti kaudu kontrollida ega

piirata artikli 44 lõike 1 punktides a ja b ning artikli 44 lõikes 2 osutatud meetmete

tulemusi, samuti nendest meetmetest tulenevaid tooteid või tehnoloogiat, sealhulgas

tehnosiirde raames.

12. Artikli 44 lõike 1 punktides a, c ja d osutatud meetmete puhul ei tohi liidust pärit

komponentide hinnanguline maksumus olla väiksem kui 65 % lõpptoote

hinnangulisest maksumusest. Komponente ei tohi hankida kolmandatest riikidest,

kelle tegevus on vastuolus liidu ja liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega,

sealhulgas heanaaberlike suhete põhimõtte austamisega.

13. Artikli 44 lõike 1 punktides a, c ja d osutatud meetmete puhul on vahendite saajatel

ja töövõtjatel võimalik ilma kolmandate riikide või kolmandate riikide üksuste

kehtestatud piiranguteta otsustada hangitud kaitseotstarbelise toote kavandi

määratlemise, kohandamise ja edasiarendamise või toetatava tootmisvõimsuse

suurendamise üle, sealhulgas õigus asendada või eemaldada komponente, mille

suhtes kohaldatakse kolmandate riikide või kolmandate riikide üksuste kehtestatud

piiranguid.

14. Artikli 44 lõike 1 punktides c ja d osutatud meetmete puhul võib tööprogrammiga

ette näha, et käesoleva artikli lõigetes 10 ja 11 sätestatud rahastamiskõlblikkuse

nõudeid hinnatakse meetme lõpus.

15. Välja arvatud artikli 44 lõikes 2 osutatud meetmete puhul või kui tööprogrammides

ei ole sätestatud teisiti, antakse liidu toetust üksnes meetmetele, mida viivad ellu:

a) vähemalt kolmest rahastamiskõlblikust õigussubjektist koosnevas konsortsiumis

koostööd tegevad õigussubjektid, kes on asutatud vähemalt kolmes eri liikmesriigis

või assotsieerunud riigis. Vähemalt kolm neist rahastamiskõlblikest

õigussubjektidest, kes on asutatud vähemalt kahes eri liikmesriigis või

ET 75 ET

assotsieerunud riigis, ei tohi kogu meetme elluviimise aja jooksul olla otse või

kaudselt sama õigussubjekti kontrolli all ega vastastikku üksteise kontrolli all;

b) või määruse (EL) [XXX] [Euroopa kaitsetööstuse programm] kohaselt loodud

Euroopa relvastusprogrammi koostööstruktuur.

16. Kui liidu tasandil luuakse register eesmärgiga suurendada selliste toodete

kättesaadavust, mis võimaldavad või suurendavad sõjaväelaste, vahendite või

varustuseliikuvust, transporti või lähetamist, registreeritakse artikli 49 alusel

toetatavad tooted selles registris, et teha need tooted liidule või selle liikmesriikidele

kättesaadavaks.

17. Artiklis 48 osutatud kaitsevaldkonna ühishangete, hooldamise ja kättesaadavusega

seotud meetmed on rahastamiskõlblikud ainult järgmiste õigussubjektide puhul:

a) liikmesriikide ja assotsieerunud riikide avaliku sektori hankijad;

b) rahvusvahelised organisatsioonid;

c) määruse (EL) [XXX] [Euroopa kaitsetööstuse programm] kohaselt loodud Euroopa

relvastusprogrammi koostööstruktuurid;

d) Euroopa Kaitseagentuur.

18. Olenemata määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artiklist 201 kontrollitakse ainult

konsortsiumi koordinaatori finantssuutlikkust.

19. Kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 153 lõikega 3 võivad

hindamiskomisjoni abistada sõltumatud väliseksperdid, kellel on kehtiv salastatud

teabele juurdepääsu luba, kui see on tööprogrammiga ette nähtud. Erandina määruse

(EL, Euratom) 2024/2509 artiklist 242 ei avalikustata sõltumatute ekspertide

nimekirja.

Artikkel 52

Rahastamismäärad

1. Artikli 44 lõike 1 punktis a osutatud meetmete puhul võib liidu toetusest katta kuni

100 % rahastamiskõlblikest kuludest.

2. Artikli 44 lõike 1 punktis b osutatud kaitseuuringuid ja -innovatsiooni toetavate

meetmete puhul võib liidu toetusest katta kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest.

3. Artikli 44 lõike 1 punktis b osutatud meetmete puhul, millega toetatakse

kaitsetehnoloogia ja kaitsevõime arendamist, võib liidu toetusest katta kuni 50 %

rahastamiskõlblikest kuludest või teadus- ja arendusteenuste hangete puhul kuni

50 % lepingu hinnangulisest maksumusest.

4. Artikli 44 lõike 1 punktis c osutatud meetmete puhul võib liidu toetusest katta kuni

50 % rahastamiskõlblikest kuludest.

5. Artikli 44 lõike 1 punktis d osutatud meetmete puhul võib liidu toetusest katta kuni

25 % ühishanke hinnangulisest maksumusest.

6. Artikli 44 lõike 1 punktis e osutatud meetmete puhul võib liidu toetusest katta

järgmist:

a) kuni 25 % ulatuses hanke hinnangulisest maksumusest, kui meetmega toetatakse

liikmesriikide korraldatavat hanget;

ET 76 ET

b) kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest, kui meetmete eesmärk on aidata

liikmesriikidel pääseda ligi transpordi- ja logistilistele ressurssidele.

7. Selleks et võtta nõuetekohaselt arvesse asjaomase strateegilise partneri konkreetset

olukorda, võib liidu toetusest katta kuni 100 % artikli 44 lõike 1 punktis f osutatud

meetmete rahastamiskõlblikest kuludest.

8. Erandina finantsmääruse artikli 184 lõikest 6 võib vastutav eelarvevahendite käsutaja

artikli 44 lõike 1 punktides a ja b osutatud meetmete puhul lubada rahastada või

kohustada rahastama toetusesaaja kaudseid kulusid ühtse määra alusel kuni 25 %

ulatuses rahastamiskõlblike otseste kulude kogusummast, välja arvatud alltöövõtu

otsesed rahastamiskõlblikud kulud, rahaline toetus kolmandatele isikutele ja mis

tahes ühikuhinnad või kindlasummalised maksed, mis sisaldavad kaudseid kulusid.

Artikkel 53

Hindamiskriteeriumid

1. Vastavalt tööprogrammides sätestatule hinnatakse meetmete toetusavaldusi

kooskõlas järgmiste tipptasemele orienteeritud hindamiskriteeriumidega.

a) Meetme rakendamise kvaliteet ja tõhusus.

b) Asjaomase meetme jaoks seatud eesmärgid, prioriteedid ja oodatavad tulemused,

eelkõige ühe või mitme järgmise kriteeriumi hindamise kaudu, nagu on täpsustatud

tööprogrammides: i) panus kaitsevaldkonna tipptaseme saavutamisse, ii)

innovatsioonisuutlikkus, iii) piiriülene koostöö, eelkõige VKEde ja keskmise

turukapitalisatsiooniga ettevõtjatega, kes annavad meetmele olulist lisaväärtust, iv)

konkurentsivõime, v) tootmisvõimsuse ja kättesaadavuse suurendamine, vi) tellimuse

täitmise aja lühendamine, v) koostalitlusvõime suurendamine, vii) asendatavuse

suurendamine ja viii) varustuskindlus kogu liidus, et reageerida tuvastatud riskidele,

sealhulgas eelkõige suurele ohule, et realiseeruvad tavapärased sõjalised ohud.

Artikkel 54

Tulemuste omandiõigus

1. Kui liidu toetust antakse sihttoetuse vormis, on liidu institutsioonidel, organitel või

asutustel ning toetust andvatel asutustel taotluse korral õigus kasutada tulemusi

tasuta, et töötada välja, rakendada ja jälgida olemasolevaid liidu poliitikaid või

programme oma pädevusvaldkondades, ning õigus anda kolmandatele isikutele

lihtlitsentse või nõuda, et vahendite saajad annaksid kolmandatele isikutele

lihtlitsentse tulemuste kasutamiseks õiglastel ja mõistlikel tingimustel, mis

sätestatakse huvitatud isikute vahelistes lepingulistes suhetes ilma all-litsentsimise

õiguseta, kui sihttoetuslepingus ei ole sätestatud teisiti.

2. Ilma et see piiraks liikmesriikide ja assotsieerunud riikide vastutusalasse kuuluvate

kohaldatavate ekspordikontrolli eeskirjade kohaldamist, kehtib järgmine.

a) Liikmesriikide ja assotsieerunud riikide ametiasutustel on õigus tutvuda artikli 44

lõike 1 punkti b alusel rahastatud tegevusi käsitlevate eriaruannetega.

Tutvumisõigused antakse tasuta ja komisjon annab need üle liikmesriikidele ja

assotsieerunud riikidele pärast seda, kui komisjon on kontrollinud asjakohaste

konfidentsiaalsuskohustuste olemasolu.

ET 77 ET

b) Liikmesriikide ja assotsieerunud riikide ametiasutused kasutavad eriaruannet ainult

oma relvajõudude, julgeoleku- või luurejõudude poolt või nende heaks kasutamisega

seotud põhjustel, sealhulgas nende koostööprogrammide raames. Kõnealune

kasutamine hõlmab uuringuid, hindamisi, teadusuuringuid, kavandamisi, toote

vastavushindamist ja sertifitseerimist, käitamist, koolitust ja kõrvaldamist, samuti

hanke tehniliste nõuete hindamist ja koostamist.

c) Kui kaks või enam liikmesriiki või assotsieerunud riiki on mitmepoolselt või liidu

raames sõlminud ühe või mitu lepingut ühe või mitme vahendite saajaga, et ühiselt

edasi arendada fondist artikli 45 lõike 1 punkti b alusel toetatud tegevuste tulemusi,

saavad nad nende tulemuste kasutusõiguse ulatuses, milles need tulemused kuuluvad

vahendite saajatele ja neid on vaja lepingu või lepingute täitmiseks. Kasutusõigus

antakse tasuta ja eritingimustel selle tagamiseks, et õigusi kasutatakse ainult lepingus

või lepingutes ette nähtud eesmärgil ning et on kehtestatud asjakohased

konfidentsiaalsuskohustused.

d) Kaitsetehnoloogia ja kaitsevõime arendamist toetavate meetmete puhul antakse

arendustegevuse tulemustele juurdepääsu õigused meedet kaasrahastavatele riiklikele

asutustele õiglastel ja mõistlikel tingimustel, milles lepitakse kokku selliseid

tulemusi loovate vahendite saajatega. Kõnealuste juurdepääsuõiguste kasutamise

tingimused määratakse kindlaks vahendite saajate ja meedet kaasrahastavate riiklike

asutuste vahelises lepingulises suhtes.

e) Kaitsetööstuse tugevdamist, tööstusliku tootmise laiendamist ja strateegilise

tootmisvõimsuse loomist toetavate meetmete puhul on komisjonil lubatud esitada

liikmesriikidele ja assotsieerunud riikidele taotluse korral asjaomased meedet

käsitlevad dokumendid, et vältida samade kulude topeltrahastamist.

f) Kui liit toetab kaitseotstarbeliste toodete ühishankeid, teevad osalevad liikmesriigid

ja assotsieerunud riigid teistele liikmesriikidele ja assotsieerunud riikidele taotluse

korral kättesaadavaks asjakohase teabe, nagu põhiomadused, tulemuslikkus,

ühikuhinnad ja tarneajad, et võimaldada neil hankega hiljem õiglastel ja mõistlikel

tingimustel ühineda.

g) Sellised juurdepääsuõigused hõlmavad õigust lubada teistel liidus või assotsieerunud

riikides asutatud õigussubjektidel kasutada tulemusi nende nimel, järgides vajaduse

korral konfidentsiaalsustingimusi.

3. Mitteassotsieerunud kolmandates riikides asutatud õigussubjektidele või

mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksustele saadud tulemuste omandiõiguse

üleandmiseks või tulemuste kasutamiseks ainulitsentside andmiseks peab komisjon

või asjaomane liikmesriik või assotsieerunud riigi ametiasutused sellest eelnevalt

teatama ja selle heaks kiitma kolme aasta jooksul pärast meetme lõppmakset

tingimusel, et tagatakse liidu julgeoleku- ja kaitsehuvide kaitse.

Artikkel 55

Salastatud teabe suhtes kohaldatavad täiendavad eeskirjad

1. Kolmandas riigis elavad füüsilised isikud ja juriidilised isikud, kes on asutatud

kolmandas riigis, võivad töödelda programmiga seotud liidu salastatud teavet üksnes

juhul, kui nende suhtes kohaldatakse kõnealustes riikides julgeolekueeskirju, millega

tagatakse kaitsetase, mis on vähemalt samaväärne sellega, mis on ette nähtud

komisjoni ja nõukogu julgeolekueeskirjadega, mis on sätestatud vastavalt otsuses

(EL, Euratom) 2015/444 ja otsuses 2013/488/EL.

ET 78 ET

2. Füüsilisele või juriidilisele isikule, kolmandale riigile või rahvusvahelisele

organisatsioonile võib anda juurdepääsu liidu salastatud teabele, kui seda peetakse

konkreetsel juhul vajalikuks tulenevalt teabe laadist ja sisust, teabe saaja

teadmisvajadusest ning liidule tuleneva kasu ulatusest, ning ilma et see piiraks otsuse

2013/488/EL artiklit 13 ning otsuses (EL, Euratom) 2015/444 sätestatud

tööstusjulgeolekut reguleerivate normide kohaldamist.

3. .Salastatud teabega seotud, seda nõudvate või sisaldavate meetmete puhul täpsustab

asjaomane rahastamisasutus taotlusvooru või pakkumismenetlust käsitlevates

dokumentides vajalikud meetmed ja nõuded niisuguse teabe kaitse tagamiseks

nõutaval tasemel.

4. Kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis kohaldatavate

julgeolekueeskirjade samaväärsus määratakse kindlaks liidu ja asjaomase kolmanda

riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel vastavalt ELi toimimise lepingu artiklis

218 sätestatud menetlusele sõlmitud salastatud teabe kaitse lepingus, mis sisaldab

vajaduse korral tööstusjulgeoleku küsimusi käsitlevaid sätteid, ning otsuse

2013/488/EL artiklit 13 arvesse võttes.

5. Julgeolekuraamistik, millega tagatakse käesoleva jao alusel rahastatava meetme

elluviimise käigus saadud salastatud tulemteabe asjakohane kaitse, kehtestatakse

kooskõlas otsusega (EL, Euratom) 2015/444 ja rakenduseeskirjadega, ning sellele

aitavad kaasa julgeolekueksperdid, kelle on määranud liikmesriigid ja assotsieerunud

riigid, kelle territooriumil toetusesaajad on asutatud. Liikmesriigid ja assotsieerunud

riigid esitavad komisjoni julgeolekualase eksperdirühma (ComSEG) töö raames

komisjonile ühiselt kokku lepitud salastatuse taseme määramise juhendi. Kui

liikmesriigid ja assotsieerunud riigid ei ole sellist ühiselt kokku lepitud salastatuse

taseme määramise juhendit koostanud, kehtestab komisjon meetme

julgeolekuraamistiku kooskõlas kohaldatavate komisjoni julgeolekusätetega.

Käesoleva jao alusel rahastatava meetme elluviimise käigus saadud salastatud

tulemteavet ei levitata edasi ilma osalevate liikmesriikide ja assotsieerunud riikide

vahel kokku lepitud tõendatud teadmisvajaduseta. Meetme suhtes kohaldatav

julgeolekuraamistik kehtestatakse igal juhul enne rahastamislepingu allkirjastamist.

Artikkel 56

Kaitsetööstuse nõuandekogu

1. Käesolevaga asutatakse kaitsetööstuse nõuandekogu.

2. Nõuandekogu üldine ülesanne on abistada komisjoni ning anda talle nõu ja soovitusi

vastavalt käesolevale määrusele. Eelkõige annab ta nõu kaitse poliitikaharu

pikaajalise investeerimisstrateegia kohta.

3. Kaitsetööstuse nõuandekogusse kuuluvad liikmesriikide ja komisjoni esindajad ning

kõrge esindaja / agentuuri juht. Iga liikmesriik nimetab ühe esindaja ja ühe

asendusliikme.

ET 79 ET

3. JAGU

KOSMOSESÜSTEEMID JA KOSMOSEPOLIITIKA RAKENDAMINE

Artikkel 57

Erieeskirjad

1. Käesoleva jao alusel toetatavad tegevused aitavad saavutada artikli 3 lõikes 1

sätestatud üldeesmärke ja artikli 3 lõike 2 punktis e sätestatud erieesmärke.

2. Toetust käesoleva jao kohastele tegevustele rahastatakse artikli 4 lõike 2 punktis e

sätestatud eelarvest ja artikli 6 kohaselt määratud täiendavast rahalisest osalusest.

Artikkel 58

Komponendid

1. Liidu kosmosesüsteeme ja kosmosepoliitikat rakendatakse eelkõige järgmiste

komponentide kaudu:

a) positsioneerimine, navigeerimine ja ajamääramine, sealhulgas Galileo programmi ja

Euroopa Geostatsionaarse Navigatsioonilisasüsteemi EGNOS alakomponendid;

b) Maa seire, sealhulgas Copernicuse ja Maa seire valitsustasandi teenuse

alakomponendid;

c) turvaline ühendus, sealhulgas satelliitide abil tagatava vastupidavuse, ühenduvuse ja

turvalisuse taristu (IRIS²) ja riikliku satelliitside (GOVSATCOM) alakomponendid;

d) kosmosesektori olukorrast ülevaate saamine, sealhulgas kosmose jälgimise ja seire,

kosmoseilmastiku nähtuse ja Maa-lähedaste objektide alakomponendid;

e) juurdepääs kosmosele;

f) kosmosesektori äriline kasutamine ja kosmosemajandus;

g) tehnoloogiline suveräänsus, teadusuuringud ja innovatsioon.

Käesoleva määruse eeskirjade kohaselt käesoleva peatüki alusel vastu võetud

tööprogrammidesse integreeritakse spetsiaalne sihtotstarbeline osa ja tagatakse

sidusus määruse (EL) [XXX] [raamprogramm „Euroopa horisont“] alusel toetatava

konkurentsivõime ja ühiskonna valdkonna tegevusega, võttes arvesse käesoleva jao

kohaseid erieeskirju.

Artikkel 59

Positsioneerimine, navigeerimine ja ajamääramine

1. Käesoleva jao alusel toetatav positsioneerimise, navigeerimise ja ajamääramise

komponent (Galileo programmi ning Euroopa Geostatsionaarse

Navigatsioonilisasüsteemi EGNOS alakomponendid) aitab pakkuda pikaajalisi,

tipptasemel ja turvalisi positsioneerimise, navigeerimise ja ajamääramise teenuseid,

mis toimivad ilma katkestusteta ka ebasoodsates tingimustes ja võimaluse korral

ülemaailmsel tasandil, ning nende abil peab saama toetada liidu poliitilisi prioriteete.

2. Positsioneerimise, navigeerimise ja ajamääramise komponendi raames on

rahastamiskõlblikud järgmised tegevused:

ET 80 ET

a) vähemalt kosmose- ja maapealse taristu ja osutatavate teenuste haldamine, käitamine,

hooldus, pidev täiustamine ja kaitse;

b) positsioneerimise, navigeerimise ja ajamääramise teenuste edasiarendamine ning

süsteemide järgmiste põlvkondade väljatöötamine ja kasutuselevõtt; sealhulgas Maa-

lähedase orbiidi puhul;

c) teadus- ja arendustegevus, millega toetatakse taristu ajakohastamist (eelnev teadus-

ja arendustegevus) ning rakenduste, kasutajatehnoloogia, standardimise ja

sertifitseerimise arendamist (järgnev teadus- ja arendustegevus);

d) koostöö muude piirkondlike või ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemidega,

sealhulgas selleks, et hõlbustada ühilduvust ja koostalitlusvõimet ning edendada liidu

rolli ülemaailmse osalejana kosmosesektoris, soodustada rahvusvahelist koostööd ja

toetada Euroopa kosmosediplomaatiat.

3. Liidu positsioneerimise, navigeerimise ja ajamääramise komponendi osutatavad

teenused hõlmavad eelkõige järgmist:

a) avatud teenus tarbijatele;

b) kutsealaseks või äriotstarbel kasutamiseks mõeldud täppisteenus;

c) avatud teenuse navigeerimissõnumi autentimine Galileo avatud teenuse

autentimiseks;

d) avalik reguleeritud teenus, mis on ette nähtud üksnes valitsuselt loa saanud

kasutajatele;

e) Galileo hädaolukorrast hoiatamise satelliitteenus;

f) ajamääramise teenus;

g) kosmosenavigatsiooniteenus, mida kasutavad kosmosevarade operaatorid;

h) ülemaailmne eraldiseisev otsingu- ja päästeteenistus, sealhulgas valitsustasandi

kasutajatele, mis toetab päästeoperatsioone kahepoolse side suutlikkusega;

i) päästeinfo teenus kasutajatele, kelle jaoks ohutus on otsustava tähtsusega, sealhulgas

tsiviillennundus-, mere- ja muud transpordirakendused;

j) andmete levitamise teenus (EDAS);

k) kõigi kosmosekomponentide volitatud kasutajaskondadele mõeldud

raadiosagedushäirete seire teenused;

l) panus täiendavatesse positsioneerimise, navigeerimise ja ajamääramise teenustesse,

mis suurendab vastupanuvõimet positsioneerimise, navigeerimise ja ajamääramise

komponendi pakutavate teenuste häirete korral.

4. Avalik reguleeritud teenus on liikmesriikidele, nõukogule, komisjonile, Euroopa väli

teenistusele ja vajaduse korral nõuetekohaselt volitatud liidu ametitele tasuta.

Positsioneerimise, navigeerimise ja ajamääramise komponendi teenuseid osutatakse

esmajärjekorras kõigi positsioneerimise, navigeerimise ja ajamääramise

alakomponentides osalevate liikmesriikide ja kolmandate riikide geograafiliselt

Euroopas asuvatel territooriumidel.

5. Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta meetmed, mis on vajalikud

positsioneerimise, navigeerimise ja ajamääramise andmetele ja teenustele

juurdepääsu poliitika kehtestamiseks ja reguleerimiseks. Nimetatud rakendusaktid

võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

ET 81 ET

Artikkel 60

Maa seire

1. Maa seire süsteem koosneb Copernicusest ja Maa seire valitsustasandi teenusest.

Copernicus on tsiviilkontrolli all olev operatiivne, autonoomne, kasutajakeskne ja

tsiviilotstarbeline Maa seire süsteem, mis tugineb olemasolevale riiklikule ja

Euroopa suutlikkusele. See pakub geoteabega seotud andmeid ja -teenuseid ning

koosneb satelliitidest, maapealsest taristust, andmete ja teabe töötlemise seadmetest

ning jaotustaristust, tuginedes tasuta, täielike ja avatud andmete poliitikale ning

võttes vajaduse korral arvesse julgeolekuvajadusi ja -nõudeid.

2. Copernicuse programmiga toetatakse ka liidu ja selle liikmesriikide poliitika

kujundamist, rakendamist ja järelevalvet eelkõige keskkonna, kliimamuutuste,

merekeskkonna, merenduse, atmosfääri, põllumajanduse ja maaelu arengu,

kultuuripärandi säilitamise, elanikkonnakaitse, taristu seire, ohutuse ja julgeoleku

ning digitaalmajanduse valdkonnas digitaalse juhtpositsiooni poliitikaharu raames,

mis viiakse kooskõlla Copernicuse eesmärgiga.

3. Copernicus edendab Maa seire süsteemide rahvusvahelist koordineerimist ja sellega

seotud andmevahetust, et tugevdada selle ülemaailmset mõõdet ja vastastikust

täiendavust, võttes arvesse rahvusvahelisi kokkuleppeid ja koordineerimisprotsesse.

4. Copernicuse põhikasutajad on liidu institutsioonid ja asutused ning Euroopa riiklikud

või piirkondlikud avaliku sektori asutused, mis asuvad liidus või assotsieerunud

kolmandates riikides, kellele on tehtud ülesandeks avaliku tsiviilpoliitika, nagu

keskkonna-, elanikkonnakaitse- ,ja ohutuspoliitika, sealhulgas taristu ohutust

hõlmava ohutuspoliitika või julgeolekupoliitika kujundamine, rakendamine, täitmise

tagamine või seire, ja kes kasutavad Copernicuse andmeid ja Copernicuse teavet ning

kelle täiendav roll on kannustada Copernicuse arengut.

5.  Selleks et tagada Copernicuse järjepidevus ja edasiarendamine ning vastata

kasutajate, eelkõige liidu institutsioonide ja asutuste ning selliste Euroopa riiklike või

piirkondlike avaliku sektori asutuste, mis asuvad liidus või assotsieerunud

kolmandates riikides, muutuvatele vajadustele, koosneb Copernicus eelkõige

järgmisest:

a) Copernicuse taristu, sealhulgas Copernicuse Sentineli satelliitide arendamine,

kasutuselevõtt ja käitamine, juurdepääs kolmandate isikute kosmosepõhistele Maa

seire andmetele ning pidev juurdepääs kohapealsetele ja muudele lisaandmetele,

sealhulgas võimalik panus rahvusvahelistesse in situ võrkudesse;

b) Copernicuse teenused, sealhulgas maismaa, kliimamuutuste, atmosfääri ja

merekeskkonna keskkonnaseire ülemaailmsel tasandil; hädaolukordade ohjamise

teenused; ennetus- ja valmisolekuteenused; julgeolekuteenused liidus; sealhulgas

mereseire ja piiride jälgimine; liidu välistegevuse ning ühise välis- ja

julgeolekupoliitika toetamine;

c) juurdepääs Copernicuse andmetele ja nende levitamine, sealhulgas taristu ja

teenused, et tagada Copernicuse andmete ja Copernicuse teabe otsing ja avastamine,

vaatamine, neile juurdepääs, nende levitamine ja kasutamine ning pikaajaline

säilitamine kasutajasõbralikul viisil, eelkõige koostoime muude andmeruumidega,

nagu Euroopa ühtne roheleppe andmeruum või digiteisikud.  

ET 82 ET

d) Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta tehnilised kirjeldused, milles osutatakse

lõikes 4 loetletud rahastamiskõlblikele meetmetele. Nimetatud rakendusaktid

võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

6. Samuti võib komisjon võtta kooskõlas artikliga 84 vastu delegeeritud õigusakte, et

täiendada Copernicuse andme- ja teabepoliitikat seoses julgeolekupiirangutega ning

Copernicuse andmetele ja Copernicuse teabele juurdepääsu ja nende kasutamise

spetsifikatsioonide, tingimuste ja menetlustega.

7. Maa seire valitsustasandi teenusega suurendatakse olukorrateadlikkust, et toetada

liidu ja liikmesriikide valmisolekut, otsuste tegemist ja meetmeid julgeoleku ja kaitse

valdkonnas. Maa seire valitsustasandi teenus hõlmab eelkõige satelliite, maapealset

taristut, andme ja teabe töötlemise seadmeid ning jaotustaristut. See pakub turvalisi,

usaldusväärseid, õigeaegseid, püsivaid ja sihipäraseid kosmosepõhiseid Maa seire

andmeid, millega tugevdatakse olemasolevat ja kavandatavat suutlikkust. See

täiendab Euroopa Liidu Satelliidikeskuse, sealhulgas liikmesriikide olemasolevaid

võimeid ja tugineb neile. Maa seire valitsustasandi teenus võib anda ka täiendavat

teavet Copernicuse teenustele, eelkõige elanikkonnakaitse ja julgeoleku valdkonnas.

8. Maa seire valitsustasandi teenus koosneb eelkõige järgmisest:

a) Maa seire valitsustasandi teenuse taristu, sealhulgas selliste uute Maa seire

kosmosemissioonide arendamine ja käitamine, mis on ette nähtud tundlikeks

valitsustasandi rakendusteks; juurdepääs kolmandate isikute täiendavatele

kosmosepõhistele Maa seire andmetele; juurdepääs in situ andmetele ja muudele

lisaandmetele; 

b) Maa seire valitsustasandi teenused, sealhulgas tegevused lisaväärtusega georuumilise

teabe loomiseks, mis on mõeldud üksnes valitsuselt loa saanud kasutajatele tundlike

olukorrateadlikkuse rakenduste jaoks, et toetada valmisolekut ja otsuste tegemist

julgeoleku ja kaitse valdkonnas;

c) Maa seire valitsustasandi teenuse andmetele juurdepääs ja nende levitamine,

sealhulgas taristu ja teenused, et tagada turvalisel viisil juurdepääs Maa seire

valitsustasandi teenuse andmetele ja teabele, nende levitamine ja kasutamine ning

pikaajaline säilitamine.

9. Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta lõikes 8 loetletud Maa seire

valitsustasandi teenuse rahastamiskõlblikele meetmetele viitavad tehnilised

kirjeldused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 2

osutatud nõuandemenetlusega.

10. Maa seire valitsustasandi teenuse kasutajad peavad saama komisjonilt või

liikmesriikidelt nõuetekohase loa ning nad peavad vastama artiklis 69 osutatud

üldistele turvalisusnõuetele. Maa seire valitsustasandi teenuse kasutamise loa võivad

saada järgmised üksused:

a) liidu või liikmesriigi avaliku sektori asutus või organ, kes on volitatud teostama

avalikku võimu;

a) füüsiline või juriidiline isik, kes tegutseb punktis a osutatud üksuse nimel ja tema

kontrolli all.

11. Liikmesriigid võivad panustada Maa seire valitsustasandi teenusesse satelliitide

suutlikkusega, maapealse segmendi tegevuskohtadega või maapealse segmendi

rajatiste osaga.

ET 83 ET

12. Liidu ametitel võib olla juurdepääs Maa seire valitsustasandi teenusele üksnes

ulatuses, mida on vaja nende ülesannete täitmiseks ja vastavalt asjaomase ameti ning

selle üle järelevalvet tegeva liidu institutsiooni vahelises halduskokkuleppes

sätestatud üksikasjalikele reeglitele.

13. Teadus- ja arendustegevus toetab Copernicuse ja Maa seire valitsustasandi teenuse

edasiarendamist, sealhulgas nende teenuseid, ning järgnevat teadus- ja

arendustegevust Maa seire teenuste kasutuselevõtuks vajalike rakenduste ja

kasutajatehnoloogia väljatöötamiseks.

Artikkel 61

Turvaline ühendus

1. Turvalise ühenduse komponendi kohaldamisala on eelkõige järgmine:

a) usaldusväärsete, turvaliste ja kulutõhusate valitsustasandi teenuste ja

GOVSATCOMi teenuste pikaajalise kättesaadavuse tagamine;

b) turvalise ühenduse programmi IRIS² kommertsteenuste võimaldamine;

c) võimaluse korral side- ja täiendavate sidega mitteseotud teenuste arendamise

võimaldamine, eelkõige parandades käesoleva jao kohaseid tegevusi ja komponente,

luues nende vahel koostoimet ning laiendades nende suutlikkust ja teenuseid, samuti

liikmesriikidele osutatavate sidega mitteseotud teenuste arendamine, majutades

täiendavaid satelliitide allsüsteeme, sealhulgas kasulikke laadungeid;

d) turvalise ühenduse parandamine strateegilist huvi pakkuvates geograafilistes

piirkondades, nagu Aafrika ja Arktika, samuti Läänemeri, Must meri, Vahemere

piirkond ja Atlandi ookean.

2. See komponent hõlmab eelkõige järgmisi rahastamiskõlblikke tegevusi:

a) turvalise ühenduse programmi IRIS² riiklike teenuste osutamiseks vajaliku kosmose-

ja maapealse taristu määratlemise, projekteerimise, arendamise, valideerimis- ja

seonduvad kasutuselevõtutoimingud;

b) turvalise ühenduse programmi IRIS² riiklikke teenuste osutamisega seonduv

kasutamistegevus, mis hõlmab kosmose- ja maapealse taristu käitamist, hooldust,

pidevat täiustamist ja kaitset, sealhulgas uuendamist ja iganenud vahendite

haldamist;

c) Euroopa kvantkommunikatsiooni taristu (EuroQCI) järkjärguline integreerimine

turvalise ühenduse süsteemi;

d) teadus- ja arendustegevus kosmose- ja maapealse taristu järgmiste põlvkondade

jaoks, turvalise ühenduse programmi IRIS² riiklike teenuste edasiarendamine;

GOVSATCOMi teenused, tehnoloogia areng, eelkõige selleks, et tagada liidu

tehnoloogiline suveräänsus, ning turvaliste ühenduse teenuste kasutuselevõtt,

sealhulgas kasutajaterminalide projekteerimise, arendamise ja tootmisega seotud

tegevus;

e) GOVSATCOMi teenuste panustamiseks ja jagamiseks vajaliku riikliku ja

kommertsotstarbel satelliitside suutlikkuse, teenuste ja kasutajaseadmete hankimine

ja pakkumine; suutlikkus, teenused ja kasutajaseadmed, mida pakuvad:

(1) lõikes 17 osutatud GOVSATCOMi osalised või

ET 84 ET

(2) juriidilised isikud, kes on nõuetekohaselt volitatud pakkuma

satelliitside suutlikkust või teenuseid vastavalt artiklis 69 osutatud

turvalisuse akrediteerimise menetlusele, mida tehakse kooskõlas

artiklis 77 osutatud üldiste turvalisusnõuetega.

3. Turvalise ühenduse programmi IRIS² ja GOVSATCOMi taristud peavad täitma

järgmisi nõudeid.

a) Turvalise ühenduse programmi IRIS² taristu põhineb moodulitel ning koosneb

riiklikust taristust ja kommertstaristust. See hõlmab kõiki asjaomaseid maapealseid ja

kosmosesegmente, mis on vajalikud riiklike teenuste osutamiseks, sealhulgas

asjaomaseid juhtimiskeskusi.

b) Turvalise ühenduse programmi IRIS² kommertstaristu hõlmab kõiki kosmose- ja

maapealseid varasid, välja arvatud need, mis on osa riiklikust taristust.

Kommertstaristu ei tohi kahjustada riikliku taristu toimimist ega turvalisust.

Kommertstaristut ja sellega seotud riske rahastab täielikult erasektor.

c) Turvalise ühenduse programmi IRIS² riiklik taristu majutab vajaduse korral

täiendavaid satelliitide allsüsteeme, eelkõige kasulikku laadungit, mida võib kasutada

Euroopa Konkurentsivõime Fondi muude kosmosekomponentide kosmosetaristu

osana, ning satelliitide allsüsteeme, mida kasutatakse liikmesriikidele sidega

mitteseotud teenuste osutamiseks.

d) GOVSATCOMi taristu hõlmab GOVSATCOMi teenuste osutamiseks vajalikku

taristut, eelkõige GOVSATCOMi keskust.

e) Lõigetes 3 ja 4 osutatud maapealsed ja kosmosesegmendid ning nende käitamine

peavad vastama artikli 77 lõikes 3 osutatud üldistele turvalisusnõuetele.

4. Turvalise ühenduse teenuste osutamine tagatakse teenuste portfellis sätestatud viisil

ning kooskõlas tegevusnõuetega ja artiklis 77 osutatud turvalisusnõuetega.

GOVSATCOMi teenuste osutamisel järgitakse ka lõikes 9 osutatud jagamise ja

prioriseerimise eeskirju.

5. Juurdepääs GOVSATCOMi teenustele ja turvalise ühenduse programmi IRIS²

riiklikele teenustele on institutsioonilistele ja valitsustasandi kasutajatele tasuta, välja

arvatud juhul, kui komisjon kehtestab kooskõlas lõikega 11 hinnapoliitika.

6. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu teenuste portfelli GOVSATCOMi teenuste

turvalise ühenduse programmi IRIS² riiklike teenuste tarbeks, sealhulgas

kommertstaristul põhinevad teenused valitsuselt loa saanud kasutajatele.

7. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu GOVSATCOMi teenuste ja turvalise

ühenduse programmi IRIS² riiklike teenuste tegevusnõuded.

8. GOVSATCOMi teenuste jagamisel ja prioriseerimisel seatakse GOVSATCOMi

kasutajad esikohale vastavalt nende asjakohasusele ja elutähtsusele. Komisjon võtab

rakendusaktidega vastu üksikasjalikud eeskirjad GOVSATCOMi suutlikkuse,

teenuste ja kasutajaseadmete jagamise ja prioriseerimise kohta. Komisjon võtab

rakendusaktidega vastu ka üksikasjalikud eeskirjad turvalise ühenduse programmi

IRIS² riiklike teenuste osutamise kohta. Nende õigusaktide koostamisel võtab

komisjon arvesse eeldatavat nõudlust erinevate kasutusjuhtumite järele, kõnealuste

kasutusjuhtumite turvariskide analüüsi ja vajaduse korral kulutõhusust.

9. Kui lõikes 11 osutatud riskide ja eeldatava nõudluse analüüsis jõutakse järeldusele, et

esineb suutlikkuse nappus või kui nõudlus ületab turvalise ühenduse programmi

ET 85 ET

IRIS² riiklike teenuste juurdepääsusuutlikkust, mis võib põhjustada turumoonutusi,

võib komisjon rakendusaktidega võtta vastu hinnapoliitika. Hinnapoliitika

vastuvõtmisega tagab komisjon, et GOVSATCOMi teenuste ja turvalise ühenduse

programmi IRIS² riiklike teenuste osutamine ei moonuta konkurentsi, et neid

teenuseid oleks piisavalt ning et kindlaksmääratud hind ei too kaasa ülemäärast

hüvitamist lõikes 20 osutatud lepingute puhul.

10. Lõigetes 9–12 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 3

osutatud kontrollimenetlusega.

11. Liikmesriigid, nõukogu, komisjon ja Euroopa välisteenistus on turvalises

ühenduvuses osalejad niivõrd, kui nad annavad kasutajatele loa või pakuvad

satelliitside suutlikkust, maapealse segmendi kohti või maapealse segmendi rajatiste

osa.

12. Liidu ametid võivad saada turvalises ühenduvuses osalejateks ainult ulatuses, mida

on vaja nende ülesannete täitmiseks ja vastavalt asjaomase ameti ning selle üle

järelevalvet tegeva liidu institutsiooni vahelises halduskokkuleppes sätestatud

üksikasjalikele reeglitele.

13. Kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid võivad saada turvalises

ühenduses osalejateks, kui ELi toimimise lepingu artikli 218 ja käesoleva määruse

artikli 11 lõike 3 kohaselt sõlmitakse spetsiaalne rahvusvaheline kokkulepe.

14. Riiklike teenuste kasutajatel peab olema osalejate antud nõuetekohane luba

GOVSATCOMi teenuste või turvalise ühenduse programmi IRIS² riiklike teenuste

kasutamiseks ning nad peavad vastama artikli 77 lõikes 3 osutatud üldistele

turvalisusnõuetele. GOVSATCOMi teenuste või turvalise ühenduse programmi

IRIS² riiklike teenuste kasutamise loa võivad saada järgmised üksused:

a) liidu või liikmesriigi avaliku sektori asutus või organ, kes on volitatud teostama

avalikku võimu;

b) füüsiline või juriidiline isik, kes tegutseb punktis a osutatud üksuse nimel ja tema

kontrolli all.

15. Turvalise ühenduse programmi IRIS² rakendatakse kontsessioonilepingu kaudu. Kui

turvalise ühenduse programmi IRIS² kontsessioonileping ebaõnnestub, tagab

komisjon optimaalse täitmise, h sõlmides asjakohasel juhul asjade, teenuste või

ehitustööde hankelepingu või segalepingu.

16. Komisjon võtab vajalikud meetmed, et tagada turvalise ühenduse programmi IRIS²

riiklike teenuste järjepidevus, kui käesolevas artiklis osutatud töövõtjad ei suuda oma

kohustusi täita.

17. Käesolevas artiklis osutatud lepingutega tagatakse eelkõige, et turvalise ühenduse

programmi IRIS² kommertstaristul põhinevate teenuste osutamisel säilitatakse liidu

olulised huvid ja alakomponendi eesmärgid. Need lepingud sisaldavad ka

asjakohaseid kaitsemeetmeid, et vältida olukorda, kus käesolevas artiklis osutatud

töövõtjad saavad ülemäärast hüvitist, ning konkurentsimoonutusi, huvide konflikte,

põhjendamatut diskrimineerimist või muid varjatud kaudseid eeliseid. Sellised

kaitsemeetmed võivad hõlmata kohustust pidada eraldi raamatupidamisarvestust

turvalise ühenduse programmi IRIS² riiklike teenuste ja kommertsteenuste osutamise

vahel, mis hõlmab vertikaalselt integreeritud operaatorist struktuuriliselt ja

juriidiliselt eraldiseisva üksuse loomist riiklike teenuste osutamiseks, ning avatud,

õiglase, mõistliku ja mittediskrimineeriva juurdepääsu andmist kommertsteenuste

ET 86 ET

osutamiseks vajalikule taristule. Lepingutega tagatakse ka abikõlblikkuse tingimuste

täitmine kogu nende kestuse jooksul.

18. Kui turvalise ühenduse programmi IRIS² riiklikud ja kommertsteenused tuginevad

koostoime tagamiseks ühistele allsüsteemidele või liidestele, määratakse käesolevas

artiklis osutatud lepingutes ka kindlaks, millised neist liidestest ja ühistest

allsüsteemidest moodustavad osa riiklikust taristust, et tagada liidu ja selle

liikmesriikide julgeolekuhuvide kaitse.

19. Lõikes 3 osutatud kommertstaristut rahastavad täielikult käesolevas artiklis osutatud

töövõtjad, et täita lõike 1 punktis b osutatud eesmärki.

Artikkel 62

Kosmose jälgimine ja seire

1. Kosmose olukorrast ülevaate saamise kosmose jälgimise ja seire alakomponent

hõlmab eelkõige järgmist:

a) liikmesriikide sensorite võrgustiku loomine, arendamine ja käitamine; võrgustik

valitakse arhitektuuriuuringute alusel ja see koosneb liikmesriikide maapealsetest ja

kosmosepõhistest kosmose jälgimise ja seire sensoritest, sealhulgas Euroopa

Kosmoseagentuuri või liidu kommertssektori kaudu välja töötatud sensorid ja liidu

sensorid, mille eesmärk on jälgida ja seirata kosmoseobjekte ning koostada

autonoomne Euroopa kosmoseobjektide kataloog;

b) kosmose jälgimise ja seire andmete töötlemine ja analüüsimine kosmose jälgimise ja

seire teabe ja teenuste saamiseks;

c) kosmose jälgimise ja seire teenuste osutamine kosmose jälgimise ja seire

kasutajatele;

d) koostoime taotlemine, edendamine ja toetamine algatustega, millega edendatakse

kosmoseaparaatide kasutusea lõpus kasutuselt kõrvaldamise tehnoloogiate ning

kosmoseprügi vältimise ja kõrvaldamise tehnoloogiliste süsteemide väljatöötamist ja

kasutuselevõttu;

e) koostöö, sealhulgas operatiivtasandil, kosmoseliikluse koordineerimise

rahvusvaheliste algatustega;

f) määrusega (EL) [XXX] [kosmosetegevuse ohutus, kerksus ja keskkonnakestlikkus

liidus] kehtestatud tegevuste elluviimine;

g) kosmose jälgimise ja seire, sealhulgas selle teenuste edasiarendamist toetav teadus-

ja arendustegevus.

2. Kosmose jälgimise ja seire alakomponent pakub ka tehnilist ja haldustuge, et tagada

üleminek Euroopa Konkurentsivõime Fondi raames toimuvalt kosmose jälgimise ja

seire tegevuselt määruse (EL) 2021/696 kohasele kosmose jälgimise ja seire

tegevusele.

3. Määruse (EL) 2021/696 alusel loodud kosmose jälgimise ja seire partnerlus kehtib

jätkuvalt Euroopa Konkurentsivõime Fondi raames. Komisjon võib rakendusaktidega

vastu võtta üksikasjalikud eeskirjad liikmesriigi hilisemaks kaasamiseks kosmose

jälgimise ja seire partnerlusse. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas

artikli 83 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

ET 87 ET

4. Lõikes 5 osutatud kosmose jälgimise ja seire partnerluse ülesandeid laiendatakse, et

toetada kosmose jälgimise ja seire rakendamist. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas

artikliga 84 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat lõiget kosmose

jälgimise ja seire partnerluse täidetavate ülesannete üksikasjaliku loeteluga.

5. Kosmose jälgimise ja seire teenused on tasuta, igal ajal katkestusteta kättesaadavad

ja kohandatud kosmose jälgimise ja seire kasutajate vajadustele ning hõlmavad

järgmist:

a) kosmoseaparaatide või kosmoseaparaadi ja kosmoseprügi vahelise kokkupõrke ohu

hindamine ning kokkupõrke vältimiseks hoiatusteadete potentsiaalne koostamine

kosmoseaparaadi missiooni stardi, orbiidile siirdumise, orbiidile tõusmise, orbiidil

tegutsemise ja kasutusest kõrvaldamise etapil;

b) orbiidil toimuvate osadeks purunemiste, rikete või kokkupõrgete avastamine ja

kirjeldamine;

c) kosmose-tehisobjektide ja kosmoseprügi kontrollimatu Maa atmosfääri

taassisenemisega seotud ohu hindamine ning asjaomase teabe koostamine, sealhulgas

võimaliku kokkupõrke aja ja tõenäolise koha prognoosimine;

d) kosmoseprügi olukorra leevendamisega seotud tegevuste arendamine, et vähendada

nende teket, kosmoseprügiga seotud olukorra parandamine, missiooni stardi

jälgimine pärast orbiidile viimist, eriteenused satelliitide kogumitele, kosmose

jälgimise ja seire teenuste turu loomine, süsteemi ettevalmistamine Cislunari

operatsioonideks, kosmosesiseste toimingute ja teenuste ning ööpimeduse säilitamise

ja interferentsi piiramise toetamine.

6. Kosmose jälgimise ja seire teenused võivad hõlmata riiklikele kosmose jälgimise ja

seire kasutajatele mõeldud teenuseid, mis põhinevad lõike 1 punktis a osutatud

kataloogil.

7. Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada kosmose

jälgimise ja seire muude kasutajate loetelu ja täpsustada teenuseid, millele neil võib

olla juurdepääs.

8. Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta kosmose jälgimise ja seire teenuste

tegevus- ja juurdepääsunõuded ning turva- ja tehnilised kirjeldused. Nimetatud

rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 3 osutatud

kontrollimenetlusega.

9. Kosmose jälgimise ja seire kasutajate hulka kuuluvad:

a) kosmose jälgimise ja seire põhikasutajad, kellel on juurdepääs kõigile kosmose

jälgimise ja seire teenustele: liikmesriigid, Euroopa välisteenistus, komisjon,

nõukogu, Euroopa Kosmoseagentuur ning avalikus ja erasektoris tegutsevad

kosmoseaparaatide omanikud ja operaatorid, kes on liidus asutatud;

b) kosmose jälgimise ja seire muud kasutajad;

c) riiklikud kosmose jälgimise ja seire kasutajad riikliku teenuse jaoks: liikmesriikide

ametiasutused, Euroopa välisteenistus, nõukogu.

10. Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta üksikasjalikud sätted kosmose jälgimise

ja seire kasutajate juurdepääsu kohta kosmose jälgimise ja seire teenustele ja

asjakohased menetlused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas

artikli 83 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

ET 88 ET

11. Kolmandad riigid, välja arvatud Norra, ei saa kosmose jälgimise ja seire

alakomponendis osaleda.

Artikkel 63

Maa-lähedased objektid

1. Kosmose olukorrast ülevaate saamise Maa-lähedase objekti alakomponendi eesmärk

on Maale lähenevate päikeseesüsteemi looduslike objektide riskiseire.

2. Maa-lähedase objekti alakomponendi raames rahastamiskõlblikud tegevused

hõlmavad eelkõige lõikes 1 sätestatud eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi,

eelkõige tegevusi, mis on seotud Maa-lähedaste objektide füüsiliste omaduste liidu

kataloogi hoolduse ja andmekannetega.

3. Teadus- ja arendustegevus, mis toetab Maa-lähedase objekti alakomponendi

edasiarendamist, sealhulgas selle teenuseid, ning järgnevat teadus- ja

arendustegevust rakendustes ja kasutajatehnoloogias Maa-lähedase objekti

alakomponendi teenuste kasutuselevõtuks.

Artikkel 64

Kosmoseilmastiku nähtused

1. Kosmoseilmastiku nähtuse alakomponendi eesmärk on jälgida ja hinnata

kosmoseilmastikuga seotud looduslikke muutusi, näiteks päikesetuuli ja

päikeseloiteid.

2. Kosmoseilmastiku nähtuse alakomponendi raames rahastamiskõlblikud tegevused

hõlmavad kõiki tegevusi, mis on vajalikud kosmoseilmastiku teenuste osutamiseks,

sealhulgas teadus- ja arendustegevust, millega toetatakse kosmoseilmastiku nähtuse

alakomponendi edasiarendamist, samuti selle teenuseid ning järgnevat teadus- ja

arendustegevust rakendustes ja kasutajatehnoloogias, mis on vajalik

kosmoseilmastiku nähtuse teenuste kasutuselevõtuks.

3. Kosmoseilmastiku nähtuse teenuste eesmärk on olla igal ajal katkestusteta

kättesaadav ning need hõlmavad eelkõige järgmist:

a) kosmosevaldkond;

b) positsioneerimise, navigeerimise ja ajamääramise valdkond;

c) Maa seire valdkond;

d) telekommunikatsiooni/satelliitside valdkond.

4. Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta üksikasjalikud sätted kosmoseilmastiku

nähtuse teenuste kohta, sealhulgas nende teenustega seotud nõuded ja tehnilised

kirjeldused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikes 3

osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 65

Juurdepääs kosmosele

1. Juurdepääs kosmosele on võime startida ja transportida kosmoseaparaate

kosmosesse, kosmoses ja kosmosest.

ET 89 ET

2. Liit edendab autonoomset ja vastupidavat juurdepääsu kosmosele, toetades Euroopa

usaldusväärseid ja kulutõhusaid startimisteenuseid koos sidusa Euroopa

lähenemisviisiga, võttes arvesse liidu ja selle liikmesriikide olulisi julgeolekuhuve.

3. Koostoimes muude liidu programmide ja rahastamiskavadega hõlmavad

rahastamiskõlblikud tegevused eelkõige järgmist:

a) liidu vajadustele vastavate startimisteenuste hankimine ja koondamine ning

startimisteenuste koondamine ja ühishanked liikmesriikide, rahvusvaheliste

organisatsioonide ja muude avaliku sektori asutuste vajaduste rahuldamiseks nende

taotluse korral;

b) juurdepääs kosmoseinnovatsioonile, sealhulgas uute tehnoloogiate, süsteemide ja

teenuste ajakohastamine ja arendamine.

c) liidus asuva elutähtsa maapealse taristu arendamine, kohandamine, ehitamine,

hooldamine ja käitamine, sealhulgas, kuid mitte ainult, kosmosetehnoloogiale ja -

teenustele juurdepääsu testimiseks, käivitamiseks ja taastamiseks vajalikud rajatised.

4. Komisjon loob Euroopa avalik-õiguslike üksuste, sealhulgas liikmesriikide ja

määruse (EL) [XXX] [tulevane Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti

asutamismäärus] kohaselt loodud ameti, muude asjaomaste rahvusvaheliste

organisatsioonide ja avaliku sektori asutuste esindajatest koosneva juhtorgani, et

koordineerida Euroopa tegevust kosmosele juurdepääsu valdkonnas.

5. Liidu julgeolekuhuvide kaitsmiseks saadetakse riikliku taristu hulka kuuluvad

kosmosevarad orbiidile selliste teenuseosutajate poolt, kes vastavad artiklis 69

sätestatud rahastamiskõlblikkuse ja osalemise tingimustele, ja nad teevad seda

kolmanda riigi territooriumilt üksnes põhjendatud erakorralisel juhul või sellist

tegevust ette nägeva rahvusvahelise lepingu alusel

Artikkel 66

Kosmosesektori äriline kasutamine ja kosmosemajandus

1. CASSINI on liidu kosmoseettevõtluse algatus. CASSINI võtab meetmeid, et toetada

liidu kosmosetööstuse ja -teenuste ärilist kasutamist, keskendudes eelkõige

ettevõtlusele, ning võimendada erainvesteeringuid, toetades ettevõtjaid ühtselt turul

kasvamisel ja laienemisel.

2. See komponent hõlmab järgmisi rahastamiskõlblikke tegevusi:

a) liidu investeerimisrahastute loomine algusjärgus, varajase kasvu ja kasvuetapi

erainvesteeringuteks ning asutajate ja investorite väljumise hõlbustamine;

b) liidu tööstuse kasvurahastu loomine, et võimaldada investeeringuid uutesse

tootmisrajatistesse ja tugevdada liidus asuvaid tarneahelaid;

c) oskuste liidu arendamise toetamine, pidades silmas kosmosesektori vajadusi,

sealhulgas oskuste prognoosimine, kosmoseõppe õppekavade väljatöötamine, täiend-

ja ümberõppe ning liikuvus- ja vahetusprogrammid;

d) eri osalejaid ühendavate kohalike kosmoseökosüsteemide tugevdamine, et edendada

kosmoseinnovatsiooni, pakkuda kodanikele ja ettevõtetele tuge, vahendeid ja

teenuseid ettevõtluse edendamiseks, eelkõige tehnosiirde, ettevõtluse inkubatsiooni

hoogustamise teenuste, sidemete loomise ja investorite võrgustike loomise kaudu

ning võimaldades paremat turulepääsu ja rahvusvahelisi ärivõrgustikke;

ET 90 ET

e) kavad, mille eesmärk on kiirendada kommertsärilise tegevuse kasvu, kasutades

võtmekliendilepinguid ja kavasid klientide kaasamiseks nii era- kui ka avaliku

sektori turgudele, mis hõlmavad kosmosekomponente ja -taristut ning

kosmoseandmeid ja -teenuseid kasutavaid tooteid;

f) mis tahes täiendavad meetmed, mis on vajalikud liidu kosmosemajanduse

toetamiseks ja ühtse kosmoseturu loomiseks.

Artikkel 67

Tehnoloogiline suveräänsus, teadusuuringud ja innovatsioon

1. Tehnoloogilise suveräänsuse ja innovatsiooni komponent võimaldab liidul luua

konkurentsivõimelise, autonoomse ja uuendusliku kosmosetööstuse ökosüsteemi,

mille eesmärk on suurendada liidu tehnoloogilist suveräänsust, sõltumatust ja

isemajandamist kosmosesektoris. See soodustab tipptasemel kosmoselahenduste

väljatöötamist ja kasutuselevõttu. Selles seatakse prioriteediks kriitilise sõltuvuse

vähendamine liiduvälisest tehnoloogiast ja keskendutakse kahesuguse kasutusega

tehnoloogiale, mis võib olla kasulik nii tsiviil- kui ka kaitserakendustes.

2. Komponent hõlmab järgmisi rahastamiskõlblikke tegevusi:

a) tegevus, mis on seotud liidu tehnoloogilise suveräänsusega, nagu elutähtsa

kosmosetehnoloogia alane teadus- ja arendustegevus ning selle kasutuselevõtt,

sealhulgas tehnoloogia, mis kuulub otseselt elutähtsa tehnoloogia ELi vaatluskeskuse

tegevusvaldkonda, samuti vaatluskeskuse selliste seonduvate tegevuskavade

rakendamine, mis vähendavad liidu sõltuvust ja suurendavad liidu

kosmoseökosüsteemi konkurentsivõimet;

b) tegevused, mille eesmärk on parandada kriitilise toorme, kõrgtehnoloogiliste

materjalide, komponentide ja tehnoloogia õigeaegset kättesaadavust sektori jaoks,

sealhulgas nende tarneaja lühendamise, tootmisaegade reserveerimise või toodete,

vahetoodete või toorme varude loomise kaudu;

c) liidu uue kosmosealase suutlikkuse ja sellega seotud progressi võimaldava

tehnoloogia alane teadus- ja arendustegevus, millega edendatakse uut maavälist

majandust, eelkõige maaväliste operatsioonide ja teenuste ning kvanttaju tehnoloogia

väljakujundamise, tutvustamise ja kasutuselevõtmise kaudu;

d) liidu tööstuse konkurentsivõime suurendamine ülemaailmsetel kommertsturgudel,

sealhulgas näidismissioonide kaudu, millega edendatakse terviklike

kosmosesüsteemide digitaliseerimist;

e) koostoime uurimine ja võimendamine täiendavate valdkondadega, nagu kaitse ja

muud asjaomased sektorid sellistes olulistes valdkondades nagu tehisintellekt ja

küberturvalisus;

f) liidu kosmosesektori jaoks olulise standardimis- ja sertifitseerimistegevuse

toetamine;

g) testimis- ja andmetöötlusrajatiste kättesaadavuse ja neile juurdepääsu hõlbustamine;

h) Copernicuse kasutuselevõtu edendamine Copernicuse põhikasutajate jaoks turu

arendamise ja suutlikkuse suurendamise kaudu, sealhulgas Copernicuse andmete ja

teenuste, järgneva etapi rakenduste ja nende arendamise edendamine kõigil

tasanditel, et maksimeerida sotsiaal-majanduslikku kasu, ning Copernicuse kasutajate

vajaduste kogumine ja analüüs.

ET 91 ET

Artikkel 68

Juurdepääs teenustele

1. Kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid võivad saada juurdepääsu

turvalise ühenduse teenustele ja Maa seire valitsustasandi teenustele vastavalt ELi

toimimise lepingu artikli 218 ja artikli 11 lõike 3 kohaselt sõlmitud lepingule, milles

sätestatakse kõnealustele teenustele juurdepääsu tingimused, ning tingimusel, et need

vastavad artiklile 78.

2. Kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid, kelle peakorter ei ole

liikmesriikides, võivad saada juurdepääsu turvalistele tundlikele kosmose jälgimise

ja seire teenustele, kui nad sõlmivad ELi toimimise lepingu artikli 218 kohase

lepingu, milles sätestatakse kõnealustele teenustele juurdepääsu tingimused ja nad ja

täidavad artiklis 77 osutatud turvalisusnõudeid.

3. Kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide juurdepääsu Galileo

pakutavale avalikule reguleeritud teenusele reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu otsuse nr 1104/2011/EL artikli 3 lõikega 5.

4. Erandina lõikest 2 ei nõuta kokkupõrke vältimise ja laskumisega seotud kosmose

jälgimise ja seire teenustele juurdepääsuks ELi toimimise lepingu artikli 218 kohaselt

sõlmitud lepingut.

Artikkel 69

Rahastamiskõlblikkuse ja osalemise tingimused liidu toimivate kosmosesüsteemide

turvalisuse, terviklikkuse ja vastupanuvõime säilitamiseks

1. Komisjon kohaldab lõikes 2 sätestatud rahastamiskõlblikkuse ja osalemise tingimusi

käesoleva jaotise kohaste hangete, sihttoetuste ja auhindade suhtes, kui ta leiab, et

see on vajalik ja asjakohane liidu toimivate süsteemide turvalisuse, terviklikkuse ja

vastupanuvõime säilitamiseks, võttes arvesse eesmärki edendada liidu strateegilist

autonoomiat, eelkõige mis puudutab määrava tähtsusega tehnoloogia ja

väärtusahelates kasutatava tehnoloogia lõikes, säilitades samal ajal avatud

majanduse.

2. Enne rahastamiskõlblikkuse ja osalemise tingimuste kohaldamist vastavalt lõikele 1

teavitab komisjon artikli 83 lõike 1 punktis g osutatud komiteed ning võtab

võimalikult suurel määral arvesse liikmesriikide seisukohti kõnealuste

rahastamiskõlblikkuse ja osalemise tingimuste kohaldamisala ja põhjendatuse kohta.

3. Rahastamiskõlblikkuse ja osalemise tingimused on järgmised:

a) rahastamiskõlbliku õigussubjekti asukoht on liikmesriigis ja selle juhtimisstruktuur

asub kõnealuses liikmesriigis;

b) rahastamiskõlblik õigussubjekt kohustub teostama kõiki asjaomaseid tegevusi ühes

või mitmes liikmesriigis ning

c) rahastamiskõlblik õigussubjekt ei ole kolmanda riigi või kolmanda riigi üksuse

kontrolli all.

4. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada kriteeriumid, millega määratakse

kindlaks, milline võime omada õigussubjekti üle kas otse või kaudselt ühe või mitme

vahepealse õigussubjekti kaudu otsustavat mõju võib mõjutada liidu toimivate

süsteemide turvalisust, terviklikkust ja vastupanuvõimet, võttes arvesse eesmärki

ET 92 ET

edendada liidu strateegilist autonoomiat, eelkõige seoses määrava tähtsusega

tehnoloogiaga

5. Komisjon võib loobuda lõike 3 punktides a ja b sätestatud tingimuste kohaldamisest

konkreetse õigussubjekti puhul, kui hindamine põhineb järgmistel kumulatiivsetel

kriteeriumidel:

a) liikmesriikides ei ole kergesti kättesaadavaid alternatiive konkreetse tehnoloogia,

kaupade või teenuste jaoks, mis on vajalikud lõikes 1 osutatud tegevusteks;

b) õigussubjekt on asutatud riigis, mis on Euroopa Majanduspiirkonna või Euroopa

Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liige ja mis on sõlminud liiduga artiklis 11 osutatud

rahvusvahelise lepingu, nimetatud riigis asub õigussubjekti juhtimisstruktuur ning

hanke, sihttoetuse või auhinnaga seotud tegevus toimub kõnealuses riigis või ühes

või mitmes sellises riigis ning

c) rakendatakse piisavaid meetmeid, et tagada artikli 78 kohane ELi salastatud teabe

kaitse ning programmi komponentide, nende toimimise ja teenuste terviklikkus,

turvalisus ja vastupanuvõime.

6. Erandina käesoleva lõike esimese lõigu punktist b võib komisjon loobuda lõike 2

esimese lõigu punkti a või b tingimuste täitmisest õigussubjekti puhul, kes on

asutatud kolmandas riigis, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna või Euroopa

Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liige.

7. Komisjon võib loobuda lõike 3 punktis c sätestatud tingimuse kohaldamisest, kui

liikmesriigis asutatud õigussubjekt annab järgmised tagatised:

a) õigussubjekti üle ei tehta kontrolli viisil, mis takistab või piirab tema suutlikkust

1) korraldada hanget, anda sihttoetust või auhinda ning

2) saavutada tulemusi, eelkõige aruandluskohustuse kaudu;

b) kontrolliv kolmas riik või kolmanda riigi üksus kohustub hoiduma õigussubjekti

suhtes kontrolliõiguse kasutamisest või aruandluskohustuse kehtestamisest seoses

hanke, sihttoetuse või auhinnaga ning

c) õigussubjekt vastab artiklile 69.

8. Selle liikmesriigi pädevad asutused, kus õigussubjekt on asutatud, hindavad, kas

õigussubjekt vastab lõike 5 punktis c sätestatud kriteeriumidele lõike 3 punkti b

kohaste erandite ja lõikes 7 osutatud tagatiste kohta. Komisjon järgib seda hinnangut.

9. Komisjon esitab artikli 83 lõike 1 punktis g osutatud programmikomiteele järgmise

teabe:

a) käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rahastamiskõlblikkuse ja osalemise tingimuste

kohaldamisala;

b) käesoleva artikli kohaselt tehtud erandite üksikasjad ja põhjendused ning

c) hinnangu, mis oli aluseks käesoleva artikli lõigete 3 ja 4 kohasele erandile,

avaldamata seejuures tundlikku äriteavet.

10. Lõikes 3 sätestatud tingimused, lõigetes 4, 5 ja 6 sätestatud kriteeriumid ning lõikes 7

sätestatud tagatised lisatakse vastavalt vajadusele hankeid, sihttoetusi või auhindu

käsitlevatesse dokumentidesse ning hangete puhul kohaldatakse neid sõlmitava

lepingu kogu kehtivusaja jooksul.

ET 93 ET

11. Käesolev artikkel ei piira otsuse nr 1104/2011/EL ja komisjoni 15. septembri

2015. aasta delegeeritud otsuse (43), määruse (EL) 2019/452, otsuse 2013/488/EL ja

otsuse (EL, Euratom) 2015/444 kohaldamist ega liikmesriikide teostatavat

julgeolekukontrolli seoses õigussubjektidega, kes osalevad tegevuses, mis nõuab

juurdepääsu ELi salastatud teabele vastavalt kohaldatavatele riigisisestele

õigusnormidele.

12. Kui käesoleva artikli kohaldamisest tulenevad lepingud on salastatud, ei tohi

komisjoni vastavalt lõikele 1 kohaldatavate rahastamiskõlblikkuse ja osalemise

tingimustega piirata riiklike julgeolekuasutuste pädevust.

13. Käesoleva artikli alusel ei tohi sekkuda liikmesriigis kehtivasse töötlemisloa ja

salastatud teabele juurdepääsu loa saamise menetlusse, seda muuta ega minna sellise

menetlusega vastuollu.

Artikkel 70

Liidu kosmosevarade omandiõigus ja juurdepääs tulemustele

1. Välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhul, on liit kogu sellise materiaalse ja

immateriaalse vara omanik, mis on loodud, arendatud või ostetud eelarve otsese või

kaudse täitmise raames käesoleva jao alusel toetatavate meetmete rakendamisel.

Selleks tagab komisjon, et asjaomased lepingud ja muud kokkulepped, mis on seotud

tegevusega, mille tulemuseks võib olla sellise vara loomine või arendamine,

sisaldavad sätteid, millega tagatakse liidu omandiõigus.

2. Lõiget 1 ei kohaldata materiaalse ja immateriaalse vara suhtes, mis on loodud või

arendatud eelarve otsese või kaudse täitmise raames käesoleva jao alusel toetatavate

tegevuste rakendamisel:

a) kui liidu toetust antakse sihttoetuste, auhindade või kommertskasutusele eelnevate

hangete vormis või

b) tegevust ei rahasta täielikult liit, välja arvatud turvalise ühenduse programmi IRIS²

korral, kui ei ole sätestatud teisiti, või

c) tegevus on seotud liikmesriikides välja töötatud avaliku reguleeritud teenuse

vastuvõtjatega.

3. Lõikes 2 sätestatud tingimustel ei omanda liidu institutsioonid, organid ja asutused

omandiõigust, vaid neil on tasuta kasutusõigused tulemuste kasutamiseks nende endi

jaoks ja õigus anda kolmandatele isikutele või nõuda vahendite saajatelt, et need

annaksid kolmandatele isikutele lihtlitsentse tulemuste kasutamiseks õiglastel ja

mõistlikel tingimustel ilma all-litsentsimise õiguseta.

4. Liidul on õigus sõlmida asjaomaseid lepinguid kolmandate isikute arendatud varade

omandiõiguse omandamiseks, kui sellised varad on vajalikud artiklis 3 sätestatud

eesmärkide saavutamiseks.

5. Komisjon tagab, et liidule kuuluvad järgmised õigused:

a) õigus kasutada turvalise ühenduse programmi IRIS², positsioneerimise,

navigeerimise ja ajamääramise komponentide ja Maa seire komponentide riikliku

taristu genereeritud signaalide edastamiseks vajalikke sagedusi kooskõlas

kohaldatavate õigus- ja haldusnormide ning asjaomaste litsentsilepingutega, mis on

võimalik tänu liikmesriikide asjaomastele reserveeritud sagedustele, mis kuuluvad

jätkuvalt liikmesriikide vastutusalasse;

ET 94 ET

b) õigus seada turvalise ühenduse programmi IRIS² riiklike teenuste osutamine

kommertsteenuste osutamisest tähtsamale kohale, lähtudes artiklis 61 osutatud

lepingutega kehtestatud tingimustest ja võttes arvesse valitsuselt loa saanud

kasutajate vajadusi.

Artikkel 71

Garantii ja vastutus

1. Kui ei ole sätestatud teisiti, pakutakse käesoleva jao kohaste komponentide ja

tegevuste pakutavaid teenuseid, andmeid ja teavet ilma sõnaselgete või kaudsete

tagatisteta nende kvaliteedi, täpsuse, kättesaadavuse, usaldusväärsuse, kiiruse ja mis

tahes otstarbeks sobivuse kohta. Liit, sealhulgas komisjon ja amet (Euroopa Liidu

Kosmoseprogrammi Amet), ei vastuta järgmise eest.

2. Kosmose jälgimise ja seire puhul ei vastuta kosmose jälgimise ja seire

alakomponendis osalevad liikmesriigid järgmise eest: kahju, mis tuleneb kosmose

jälgimise ja seire teenuste osutamises esinevatest puudujääkidest või teenuse

katkemisest, viivitusest kosmose jälgimise ja seire teenuste osutamisel; kosmose

jälgimise ja seire teenuste kaudu esitatud teabe ebatäpsuse eest või meetmete eest,

mis võetakse vastusena kosmose jälgimise ja seire teenuste osutamisele.

Artikkel 72

Täiendav hankelepingute sõlmimise kord

1. Kaitstes liidu autonoomiat, võib avaliku sektori hankija nõuda, et pakkuja sõlmiks

lepingu mis tahes osa suhtes sobival tasandil läbiviidava konkurentsipõhise hanke

alusel allhankelepingu ettevõtjatega, kes ei kuulu pakkuja kontserni. Lepingute

puhul, mille maksumus ületab 10 miljonit eurot, püüab avaliku sektori hankija

tagada, et lepingu väärtusest vähemalt 30 % kohta sõlmitakse eri tasanditel

läbiviidava konkurentsipõhise hanke alusel allhankeleping ettevõtjatega, kes ei kuulu

põhipakkuja kontserni, eelkõige selleks, et võimaldada VKEde piiriülest osalemist

kosmoseökosüsteemis. Pakkuja põhjendab allhanke nõude täitmatajätmist või 30 %

eesmärgist kõrvalekaldumist. Avaliku sektori hankija võib väljavalimismenetluse

dokumentidesse lisada konkreetsed nõuded, millega tagatakse, et peatöövõtjad

järgivad lepingu täitmisel käesolevas määruses sätestatud hankepõhimõtteid,

eelkõige seoses VKEde ja uute osalejate kaasamisega, konkurentsiga ja pideva

võrdlemisega parimate turutingimustega.

2. Hanked, mis on seotud riiklike teenuste, teenuste järjepidevuse või artikli 3 lõike 2

punkti d alapunktis 3 osutatud eesmärkide täitmisega, eelkõige seoses julgeolekuga,

loetakse finantsmääruse I lisa punkti 11.1 alapunktis c sätestatud kiireloomulisuse

tingimusele vastavaks.

Artikkel 73

Täiendavad sihttoetuse andmise eeskirjad

1. Liit võib rahastada kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest, ilma et see piiraks

kaasrahastamise põhimõtte kohaldamist.

2. Erandina finantsmääruse artikli 184 lõikest 6 võib vastutav eelarvevahendite käsutaja

ühtsete määrade kohaldamisel lubada rahastada või kohustada rahastama toetusesaaja

ET 95 ET

kaudseid kulusid kuni 25 % ulatuses meetme rahastamiskõlblikest otsestest

kogukuludest.

3. Erandina finantsmääruse artiklist 207 ei tohi kolmandale isikule makstava rahalise

toetuse maksimumsumma ületada 200 000 eurot.

4. Kosmose jälgimise ja seire partnerlust käsitatakse kosmose jälgimise ja seire

sihttoetuse eelnevalt kindlaks määratud toetusesaajana.

Artikkel 74

Eelarve kaudse täitmise täiendavad eeskirjad

1. Määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 131 kohane kolmepoolne leping

sõlmitakse nii määruse (EL) [XXX] [Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti

tulevane asutamismäärus] kohaselt loodud ametiga kui ka Euroopa

Kosmoseagentuuriga, mille kohaselt võib eelarve täitmisega seotud ülesanded

usaldada [Kosmoseprogrammi Ametile] ja Euroopa Kosmoseagentuurile.

2. Kui amet või Euroopa Kosmoseagentuur loob kolmepoolse lepingu alusel

korraldatava hanke jaoks pakkumuste hindamise komisjoni, võivad komisjoni ja

vajaduse korral teise volitatud üksuse eksperdid jätta endale õiguse osaleda

liikmetena pakkumuste hindamise komisjoni koosolekutel, saada juurdepääsu kõigile

tulemustele ja osaleda läbivaatamiskoosolekutel. Selline osalemine ei mõjuta

pakkumuste hindamise komisjoni tehnilist sõltumatust.

3. Erandina finantsmääruse artikli 62 lõikest 1 ja olenevalt komisjoni hinnangust liidu

huvide kaitse kohta võib amet volitada talle või tema õigusjärglastele eelarve kaudse

täitmise raames usaldatud ülesandeid täitma määruse (EL, Euratom) 2024/2509

artikli 62 lõike 1 punktis c osutatud asutusi komisjoni suhtes kohaldatavate eelarve

kaudse täitmise tingimuste alusel.

4. Kui hanke- või sihttoetusmeetmeid rakendavad volitatud üksused eelarve kaudse

täitmise kaudu, tuleb teavitus- ja levitamistegevuses ning hanke või sihttoetusega

rahastatud mis tahes taristu, seadmete, sõidukite, asjade või olulise tulemuste puhul

ära märkida liidu toetus ning kujutada Euroopa Liidu lippu (embleemi), samuti

esitada märge rahastamise päritolu kohta (mis vajaduse korral tõlgitakse kohalikesse

keeltesse) vastavalt komisjoni standardsetele teabevahetuseeskirjadele.

Artikkel 75

Ülesanded

1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada käesoleva jao alusel

toetatavate meetmete sujuv toimimine, ning võivad anda oma panuse, tehes

kättesaadavaks oma tehnilise pädevuse, oskusteabe ja abi, eriti ohutuse, julgeoleku ja

sageduste jaotamise valdkonnas. See panus hõlmab muu hulgas nende valduses

olevate või nende territooriumil asuvate andmete, teabe, teenuste ja taristu

kättesaadavaks tegemist liidule, mis on vajalik meetmete nõuetekohaseks

toimimiseks. Liikmesriigid vastutavad kohalikul tasandil oma territooriumil asuvate

selliste tegevuskohtade turvalisuse akrediteerimise eest, mis on osa komponendi

turvalisuse akrediteerimise alast, eelkõige teostavad kosmose jälgimise ja seire

partnerluses osalevad liikmesriigid turvalisuse akrediteerimist artiklis 77 osutatud

üldiste turvalisusnõuete alusel.

ET 96 ET

2. Komisjonil on üldine vastutus käesolevas jaos osutatud komponentide rakendamise eest,

sealhulgas julgeoleku valdkonnas, ilma et see piiraks liikmesriikide eesõigusi riikliku

julgeoleku valdkonnas, ning nende rakendamise üle järelevalve teostamise eest.

3. Komisjon teeb järgmist:

a) haldab komponente või alakomponente, mida ei ole usaldatud teisele üksusele;

b) määrab vastavalt kasutajanõuetele kindlaks nende komponentide prioriteedid ja pika

perspektiivi arengusuunad ning teostab järelevalvet nende rakendamise üle;

c) määrab kindlaks ja koordineerib komponentide rahvusvahelist mõõdet, et tagada

sidusus liidu välistegevuse poliitikaga ja selle ühtne lähenemisviis.

4. Kui see on vajalik käesoleva peatüki kohase juhtimise, julgeoleku ja teenuste

osutamise täpsemaks kindlaksmääramiseks ja täpsustamiseks, võib komisjon

rakendusaktidega täiendada osutatavate teenuste kataloogi ning määrab kindlaks

käesoleva peatüki kohaste komponentide ja nende pakutavate teenuste

rakendamiseks ja arendamiseks vajalikud tehnilised- ja tegevusnõuded, olles

kõigepealt konsulteerinud kasutajate ja muude sidusrühmadega.. Kõnealuste

tehniliste ja tegevusnõuete kindlaksmääramisel peab komisjon vältima üldise

turbeastme alandamist ja täidab tagasiühilduvuse nõuet. Nimetatud rakendusaktid

võetakse vastu kooskõlas artikli 83 lõikega 2.

5. Vajaduse korral võtab komisjon rakendusaktidega vastu meetmed, mis on vajalikud

maapealse taristu asukoha kindlaksmääramiseks avatud ja läbipaistva menetluse teel,

tagades usaldusväärse finantsjuhtimise ning liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku ja

avaliku korra kaitse. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83

lõikega 2.

6. Ametil on oma ülesanded ja komisjon võib talle usaldada muid ülesandeid kooskõlas

määrusega (EL) [XXX] [Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti

asutamismäärus].

7. Tingimusel, et liidu huvid on kaitstud, võib Euroopa Kosmoseagentuurile anda

järgmised ülesanded:

a) positsioneerimise, navigeerimise ja ajamääramise puhul: süsteemide ulatuslik

edasiarendamine ning maapealse segmendi ja satelliitide osade projekteerimine ja

arendamine, sealhulgas katsetamine ja valideerimine;

b) Copernicuse puhul: i) kosmosekomponendi koordineerimine ja rakendamine ning

selle edasiarendamine; ii) Copernicuse kosmosetaristu projekteerimine, arendamine

ja ehitamine, sealhulgas selle taristu käitamine ja sellega seotud hanked, välja

arvatud juhul, kui seda teevad muud üksused; iii) vajaduse korral juurdepääsu

võimaldamine kolmandatelt isikutelt pärinevatele andmetele;

c) Maa seire valitsustasandi teenuse puhul: uute Maa seire kosmosemissioonide ja

nendega seotud maapealse segmendi osade projekteerimine ja arendamine;

d) seoses järgmisega: i) turvalise ühenduse programmi IRIS²: riiklike teenuste

määratlemise, kavandamise, arendamise, valideerimise ja kasutuselevõtu etappidega

seotud arendus-, valideerimis- ja kasutuselevõtutegevuste ning riiklike teenuste

osutamiseks vajaliku arendamise ja edasiarendamise järelevalve, tagades

koordineerimise Euroopa Kosmoseagentuurile usaldatud ülesannete ja eelarve ning

Euroopa Kosmoseagentuuri võimaliku panuse vahel, välja arvatud artikli 47 lõike 2

ET 97 ET

punktis a osutatud panustamise ja jagamisega seotud meetmed; ii) tehnilise

oskusteabe pakkumine, sealhulgas komponentide rakendamise ajal.

4. Komisjoni hinnangu alusel võib Euroopa Kosmoseagentuurile usaldada muid

ülesandeid, lähtudes käesoleva jao kohaste tegevuste vajadusest, tingimusel et need

ülesanded ei dubleeri teise volitatud üksuse tegevust ja kui ülesannete eesmärk on

suurendada kosmose poliitikaharu tegevuse rakendamise tõhusust.

5. Tingimusel et liidu huvid on kaitstud, võib komisjon usaldada käesoleva jao alusel

toetatavate komponentide rakendamise täielikult või osaliselt ka asjaomastele

üksustele, nagu Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsioon,

Euroopa Keskkonnaamet, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, Euroopa

Meresõiduohutuse Amet, Euroopa Liidu Satelliidikeskus, Euroopa Keskpika

Ilmaennustuse Keskus ja [Mercatori Rahvusvaheline Ookeanikeskus].

Artikkel 76

Pädevad asutused

1. Kui see on vajalik turvalisuse seisukohast tundlike komponentide, nagu

positsioneerimise, navigeerimise ja ajamääramise, Maa seire ja turvalise ühenduse

jaoks, määrab iga selle komponendi osaline, kes on määratud teostama järelevalvet

teenustele juurdepääsu üle, iga komponendi jaoks pädeva asutuse. Pädev asutus

tagab, et:

a) asjaomaste teenuste kasutamine on kooskõlas artiklis 77 osutatud üldiste

turvalisusnõuetega;

b) asjaomastele teenustele juurdepääsu õigused määratakse kindlaks ja neid hallatakse;

c) asjaomaste teenuste kasutamiseks vajalikke kasutajaseadmeid ning nendega seotud

elektroonilise side ühendusi ja teavet kasutatakse ja hallatakse vastavalt artiklis 77

osutatud üldistele turvalisusnõuetele;

d) luuakse keskne kontaktpunkt, et aidata vajaduse korral kaasa urvariskidest ja -

ohtudest teatamisele, eelkõige kosmose poliitikaharu raames välja töötatud teenuseid

mõjutavate võimalike kahjulike elektromagnetiliste häirete avastamisele.

2. Erandina lõikest 1 on avaliku reguleeritud teenuse eest vastutavate asutuste

tegevusele, ülesannetele ja toimimisele osutatud otsuse nr 1104/2011/EL artiklis 5.

Artikkel 77

Juhtimise ja turvalisuse põhimõtted

1. Käesoleva jao kohaste konkreetsete tegevuste ja komponentide juhtimise põhimõtted

põhinevad järgmisel:

a) ülesannete ja kohustuste selge jaotus rakendamises osalevate üksuste vahel,

tuginedes nende vastavatele pädevustele ning vältides ülesannete ja kohustuste

kattumist või dubleerimist ning tagades seeläbi selge vastutuse;

b) vajaduse korral juhtimisstruktuuri asjakohasus iga komponendi ja meetme

konkreetsete vajaduste suhtes;

c) tugev kontroll tegevuste ja komponentide üle, sealhulgas kulude, ajakava ja

tulemuslikkuse range järgimine kõigi üksuste poolt nende vastava rolli ja ülesannete

piires;

ET 98 ET

d) läbipaistev ja kulutõhus haldamine;

e) teenuste järjepidevus ja vajalik taristu järjepidevus, sealhulgas kaitse asjaomaste

ohtude eest;

f) komponentide pakutavate andmete, teabe ja teenuste kasutajate vajaduste ning

nendega seotud teaduse ja tehnoloogia arengu süstemaatiline ja struktureeritud

arvessevõtmine;

g) pidevad püüdlused riske ohjata ja vähendada.

2. Käesoleva jao kohaste konkreetsete tegevuste ja komponentide julgeolekupõhimõtted

põhinevad järgmisel:

a) võetakse arvesse liikmesriikide kogemusi turvalisuse valdkonnas ja juhindutakse

nende parimatest tavadest;

b) kosmose poliitikaharu lahutamatuks osaks olevate ja nende territooriumil asuvate

maapealse taristu kaitse tagamiseks võtavad liikmesriigid meetmeid, mis on

vähemalt samaväärsed meetmetega, mis on vajalikud Euroopa elutähtsate

infrastruktuuride kaitseks nõukogu direktiivi 2008/114/EÜ tähenduses;

c) kohaldatakse nõukogu ja komisjoni julgeolekureegleid, millega nähakse muu hulgas

ette operatiivülesannete ja akrediteerimisega seotud ülesannete eraldamine;

d) käsitatakse komisjoni artikli 68 lõikes 1 osutatud volitatud üksuste loodud kogu

salastatud teabe koostajana;

e) tagatakse, et määrusega (EL) [XXX] [Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti

asutamismäärus] loodud turvalisuse akrediteerimise nõukogu täidab oma ülesandeid,

ilma et see piiraks komisjoni või kõnealuste volitatud üksuste vastutust ning

liikmesriikide pädevust seoses turvalisuse akrediteerimisega;

f) komisjon edastab turvalisuse akrediteerimise otsused ja tuvastatud jääkriskid

nõukogule teadmiseks. Komisjon võib võtta asjakohaseid meetmeid kooskõlas

käesoleva määrusega;

g) luuakse struktuur, et koordineerida eri komponentide riiklike teenuste toimimist

asjaomaste komponentide jaoks määratud riiklike pädevate asutuste või riiklike

üksustega.

3. Komisjon tagab, et iga uue komponendi kohta tehakse riski- ja ohuanalüüs ning

olemasolevate komponentide riski- ja ohuanalüüse ajakohastatakse. Selle analüüsi

põhjal määrab komisjon rakendusaktidega kindlaks iga komponendi üldised

turvalisusnõuded. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 83

lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

4. Kui süsteemide toimimine võib mõjutada liidu või selle liikmesriikide julgeolekut,

kohaldatakse vajaduse korral otsuses (ÜVJP) 2021/698 sätestatud menetlusi.

Artikkel 78

Täiendavad eeskirjad salastatud teabe kaitse kohta

1. Käesoleva jao alusel toetatavate komponentidega seotud salastatud teabe vahetamise

eelduseks on liidu ja kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vaheline

salastatud teabe vahetamist käsitlev rahvusvaheline leping või vajaduse korral

pädeva liidu institutsiooni või organi ja kolmanda riigi või rahvusvahelise

ET 99 ET

organisatsiooni vahel sõlmitud salastatud teabe vahetamise kokkulepe ning selles

sätestatud tingimused.

2. Kolmandates riikides elavad füüsilised isikud ja kolmandas riigis asutatud juriidilised

isikud võivad töödelda kosmose poliitikaharuga seotud ELi salastatud teavet üksnes

juhul, kui nende suhtes kohaldatakse kõnealustes kolmandates riikides

julgeolekueeskirju, millega tagatakse kaitsetase, mis on vähemalt samaväärne

sellega, mis on ette nähtud otsuses (EL, Euratom) 2015/444 sätestatud komisjoni

julgeolekunormidega ja otsuse 2013/488/EL lisades esitatud nõukogu

julgeolekueeskirjadega. Kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis

kohaldatavate julgeolekueeskirjade samaväärsus määratakse kindlaks liidu ja

asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel vastavalt ELi

toimimise lepingu artiklis 218 sätestatud menetlusele sõlmitud salastatud teabe kaitse

lepingus, mis sisaldab vajaduse korral tööstusjulgeoleku küsimusi käsitlevaid sätteid,

ning otsuse 2013/488/EL artiklit 13 arvesse võttes.

3. Füüsilisele või juriidilisele isikule, kolmandale riigile või rahvusvahelisele

organisatsioonile võib anda juurdepääsu liidu salastatud teabele, kui seda peetakse

konkreetsel juhul vajalikuks tulenevalt teabe laadist ja sisust, teabe saaja

teadmisvajadusest ning liidule tuleneva kasu ulatusest, ning ilma et see piiraks otsuse

2013/488/EL artiklit 13 ning otsuses (EL, Euratom) 2015/444 sätestatud

tööstusjulgeolekut reguleerivate normide kohaldamist.

4. JAGU

TÖÖSTUSPOLIITIKA TOETAMINE JULGEOLEKU VALDKONNAS

Artikkel 79

Erisätted tööstuspoliitika toetamiseks tsiviiljulgeoleku valdkonnas

1. Käesoleva jao alusel toetatavad meetmed aitavad kaasa artikli 3 lõikes 1 sätestatud

üldeesmärkide ja artikli 3 lõike 2 punktis f sätestatud erieesmärkide saavutamisele.

2. Toetust käesoleva jao kohastele meetmetele rahastatakse artikli 4 lõike 2 punktis e

sätestatud eelarvest ja artikli 6 kohaselt määratud täiendavast rahalisest osalusest.

3. Meetmeid rakendatakse vastavalt I peatükis esitatud üldsätetele ja käesolevas jaos

sätestatud täiendavatele eeskirjadele.

Artikkel 80

Konkreetsed meetmed tööstuspoliitika toetamiseks tsiviiljulgeoleku valdkonnas

1. Tööstuspoliitika toetamine tsiviiljulgeoleku valdkonnas hõlmab eelkõige järgmisi

rakendusvaldkondi:

a) elutähtsa tsiviiltaristu turvalisus ja vastupanuvõime, eelkõige hübriidohtude suhtes;

b) tehnoloogia, suutlikkus ja lahendused, mis on olulised kuritegevuse, eelkõige

terrorismi ja vägivaldse äärmusluse, organiseeritud kuritegevuse ja küberruumi

kasutades toime pandud kuritegevuse ennetamiseks ja neile reageerimiseks;

c) tehnoloogia, suutlikkus ja lahendused kaupade ja isikute kontrollimiseks piiridel,

piiride ja logistikakeskuste kaitseks, meresõidu turvalisuseks ning seireks ja

tollijulgeolekuks;

ET 100 ET

d) tsiviilvalmisolek nii looduslikeks kui ka inimtegevusest tingitud, juhuslikeks või

tahtlikeks julgeolekuohtudeks.

2. Tööstuspoliitika toetamist tsiviiljulgeoleku valdkonnas rakendatakse eelkõige

järgmiste tegevuste kaudu:

a) teadusuuringud ja innovatsioon, laienemine, VKEde toetamine, oskuste arendamine

ja tootmismeetmed;

b) tehnoloogia ja lahenduste katsetamine ja valideerimine;

c) tehnoloogia ja lahenduste kasutuselevõtt ja turul kasutuselevõtmine, eelkõige

julgeolekuvaldkonna praktikute poolt;

d) toetusmeetmed asjaomaste liidu õigusaktide ja poliitika väljatöötamiseks,

rakendamiseks, järelevalveks ja täitmise tagamiseks.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud tegevuste kaudu antavat toetust võib anda mis tahes vormis,

sealhulgas teadus- ja innovatsioonikoostöö kaudu, mis on sätestatud määruses (EL)

[XXX][teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm] ja mis on kindlaks

määratud tööprogrammi spetsiaalses sihtotstarbelises osas.

4. Käesoleva määruse eeskirjade kohaselt käesoleva jao alusel vastu võetud

tööprogrammidesse integreeritakse spetsiaalne sihtotstarbeline osa ja tagatakse

sidusus määruse (EL) [XXX] [teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm

„Euroopa horisont“] alusel toetatava konkurentsivõime ja ühiskonna valdkonna

tegevusega.

Artikkel 81

Tulemuste omandiõigus

1. Kui liidu toetust antakse hanke vormis, kuuluvad tulemused liidule.

2. Kui liidu toetust antakse sihttoetuse vormis, on liidu institutsioonidel, organitel ja

asutustel taotluse korral õigus kasutada tulemusi tustasuta, et töötada välja,

rakendada ja jälgida olemasolevaid liidu poliitikaid või programme oma

pädevusvaldkondades, ning õigus anda kolmandatele isikutele lihtlitsentse või nõuda,

et vahendite saajad annaksid kolmandatele isikutele lihtlitsentse tulemuste

kasutamiseks õiglastel ja mõistlikel tingimustel ilma all-litsentsimise õiguseta, kui

sihttoetuslepingus ei ole sätestatud teisiti.

3. Mitteassotsieerunud kolmandates riikides asutatud õigussubjektidele või

mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksustele saadud tulemuste omandiõiguse

üleandmiseks või tulemuste kasutamiseks ainulitsentside andmiseks peab komisjon

või asjaomane liikmesriik või assotsieerunud riigi ametiasutused sellest eelnevalt

teatama ja selle heaks kiitma kolme aasta jooksul pärast meetme lõppmakset

tingimusel, et tagatakse liidu julgeolekuhuvide kaitse.

Artikkel 82

Täiendavad sihttoetuse andmise eeskirjad

1. Tsiviiljulgeoleku valdkonnas võib liit tööstuse koordineerimis- ja toetusmeetmeid

toetavate meetmete puhul katta kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest, ilma et see

piiraks kaasrahastamise põhimõtte kohaldamist.

ET 101 ET

2. Erandina finantsmääruse artikli 184 lõikest 6 võib vastutav eelarvevahendite käsutaja

ühtsete määrade kohaldamisel lubada rahastada või kohustada rahastama toetusesaaja

kaudseid kulusid kuni 25 % ulatuses meetme rahastamiskõlblikest otsestest

kogukuludest.

VIII peatükk

Lõppsätted

Artikkel 83

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee, mis on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses ja

mis võib kokku tulla järgmistes koosseisudes:

a) Euroopa Konkurentsivõime Fondi üldkomitee üldeesmärkidega seotud küsimustes

või küsimustes, mis on seotud rohkem kui ühe artikli 3 lõikes 2 sätestatud

erieesmärgiga;

b) puhtale energiale ülemineku komitee artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud

erieesmärkidega seotud küsimustes;

c) tervishoiu, biotehnoloogia, põllumajanduse ja biomajanduse komitee artikli 3 lõike 2

punktis b sätestatud erieesmärkidega seotud küsimustes;

d) digiküsimuste komitee artikli 3 lõike 2 punktis c sätestatud erieesmärkidega seotud

küsimustes;

e) kaitsetööstuse komitee artikli 3 lõike 2 punktis d sätestatud erieesmärkidega seotud

küsimustes;

f) vastupanuvõime komitee artikli 3 lõike 2 punktis d sätestatud erieesmärkidega seotud

küsimustes;

g) kosmosekomitee artikli 3 lõike 2 punktis d sätestatud erieesmärkidega seotud

küsimustes. Kosmosekomitee võib vastavalt oma töökorrale moodustada

allkomiteesid ja töörühmi, näiteks kasutajate foorumi, et anda nõu kasutajanõuete

aspektide, teenuste edasiarendamise ja kasutuselevõtu kohta;

h) julgeolekutööstuse komitee artikli 3 lõike 2 punkti d alapunktis 4 sätestatud

erieesmärkidega seotud küsimustes.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4 ja

arvamust taotletakse sellelt komitee koosseisult, mis on küsitud arvamuse

valdkonnas kõige pädevam.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5 ja

arvamust taotletakse kõige enam asjaga seotud komitee koosseisult.

4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8

koostoimes selle artikliga 5.

5. Kui komitee arvamus saadakse kirjaliku menetlusega, lõpetatakse nimetatud

menetlus ilma tulemust saavutamata, kui arvamuse esitamiseks ettenähtud tähtaja

jooksul komitee eesistuja nii otsustab või kui komitee liikmete lihtenamus seda

taotleb.

ET 102 ET

6. Lõike 1 punktides b–h nimetatud komiteed võivad kokku tulla eri koosseisudes või

allkomiteedes, mis on kooskõlas poliitikaharude konkreetsete komponentidega.

7. Kooskõlas liidu sõlmitud rahvusvaheliste lepingutega võib kolmandate riikide,

rahvusvaheliste organisatsioonide või Euroopa Liidu muude institutsioonide,

organite ja asutuste esindajaid kutsuda osalema vaatlejatena komitee koosseisude

koosolekutel vastavalt komiteede töökorras sätestatud tingimustele ning võttes

arvesse liidu julgeoleku ja avaliku korraga seotud huve. Kolmandate riikide või

rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad ei osale rahastamiskõlblikkusega seotud

aruteludes, sealhulgas käesoleva määruse artiklitega 9 ja 10 seotud aruteludes.

8. Euroopa Kaitseagentuuril palutakse esitada oma seisukohad ja eksperditeadmised

vaatlejana kaitsetööstuse komiteele. Euroopa välisteenistust kutsutakse samuti

kaitsetööstuse komitee töös osalema.

Artikkel 84

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis

sätestatud tingimustel.

2. Käesolevas määruses osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse

komisjonile ajavahemikuks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast kuni

31. detsembrini 2035.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad käesolevas määruses osutatud volituste

delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses

nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle

avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal

kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli

2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud

põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal

teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Käesoleva määruse alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul,

kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti

teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes

vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist

komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu

algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 85

Määruse (EL) 2021/696 muutmine

1. Määruse (EL) 2021/696 I, II ja III jaotis, artiklid 26, 27, 28, 30, 31, 32, 33, 43 ning

VI, VII, VIII ja X jaotis tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2028.

ET 103 ET

Artikkel 86

Määruse (EL) 2023/588 muutmine

2. Määruse (EL) 2023/588 I, II, III ja IV peatükk, artiklid 24, 25, 26, 28 ja 29 ning VII,

VIII, IX ja X jaotis tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2028.

Artikkel 87

Määruse [Euroopa kaitsetööstuse programm] muutmine

3. Määruse (EL) [Euroopa kaitsetööstuse programm] I ja II peatükk, välja arvatud

Ukraina toetusvahendiga seotud sätted [kinnitatakse pärast Euroopa kaitsetööstuse

programmi vastuvõtmist] ja V peatükk tunnistatakse kehtetuks [alates 1. jaanuarist

2028].

Artikkel 88

Kehtetuks tunnistamine

4. Alates 1. jaanuarist 2028 tunnistatakse kehtetuks järgmised määrused:

(a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/522,

millega luuakse liidu tervisevaldkonna tegevusprogramm (programm „EL tervise

heaks“) ajavahemikuks 2021–2027 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr

282/2014;

(b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/694,

millega luuakse programm „Digitaalne Euroopa“ ja tunnistatakse kehtetuks otsus

(EL) 2015/2240;

(c) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/697,

millega luuakse Euroopa Kaitsefond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL)

2018/1092;

(d) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/783,

millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse

kehtetuks määrus (EL) nr 1293/2013.

Artikkel 89

Üleminekusätted

1. Käesolev määrus ei mõjuta selliste meetmete jätkamist või muutmist, mis on

algatatud vastavalt artiklis 85 osutatud alusaktidele, mida kohaldatakse kõnealuste

meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni.

2. Käesolev määrus ei mõjuta kosmoseprogrammi määruse (EL) 2021/696 ja turvalise

ühenduse programmi IRIS² määruse (EL) 2023/588 alusel vastu võetud

rakendusakte. Kõnealused õigusaktid jäävad vajaduse korral jõusse kuni nende

muutmiseni käesoleva määruse alusel, välja arvatud määruse (EL) 2023/588

artikli 36 lõike 4 kohaselt tehtud otsuste puhul.

ET 104 ET

3. Artikli 4 lõikes 1 osutatud rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi

kulud, mis on vajalikud ülemineku tagamiseks Euroopa Konkurentsivõime Fondi ja

esimeses lõigus osutatud alusaktide kohaselt vastu võetud meetmete vahel.

Artikkel 90

Jõustumine

1. Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu

Teatajas.

2. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2028.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

ET 1 ET

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK .............................................................. 3

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus ........................................................................................ 3

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad ................................................................................. 3

1.3. Eesmärgid ..................................................................................................................... 3

1.3.1. Üldeesmärgid ............................................................................................................... 3

1.3.2. Erieesmärgid ................................................................................................................ 3

1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju ...................................................................................... 3

1.3.4. Tulemusnäitajad ........................................................................................................... 3

1.4. Ettepanek/algatus käsitleb ............................................................................................ 4

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused ................................................................................ 4

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava ................................................................................ 4

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva

punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu

sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. .. 4

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid ......................................................... 4

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega ............................................................................................... 5

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang ........................................................................ 5

1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus .......................................................... 6

1.7. Kavandatud eelarve täitmise viisid .............................................................................. 6

2. HALDUSMEETMED .................................................................................................. 8

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid ................................................................................. 8

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) .................................................................................... 8

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus ......................................................... 8

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta .................................................................................... 8

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja

sulgemise ajal) .............................................................................................................. 8

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed ......................................... 9

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU ....................... 10

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub10

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele ........................................... 12

ET 2 ET

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade.......................................... 12

3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ..................................................... 12

3.2.1.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud .............................................. 17

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund ....................................... 22

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade ........................................... 24

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ...................................................... 24

3.2.3.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud .............................................. 24

3.2.3.3. Assigneeringud kokku ................................................................................................ 24

3.2.4. Hinnanguline personalivajadus .................................................................................. 25

3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest ........................................................................ 25

3.2.4.2. Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust .................................................................. 26

3.2.4.3. Personalivajadus kokku .............................................................................................. 26

3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade ............. 28

3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga................................................. 28

3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus ............................................................................ 28

3.3. Hinnanguline mõju tuludele ....................................................................................... 29

4. DIGIMÕÕDE ............................................................................................................. 29

4.1. Diginõuded ................................................................................................................. 30

4.2. Andmed ...................................................................................................................... 30

4.3. Digilahendused ........................................................................................................... 31

4.4. Koostalitlusvõime hindamine .................................................................................... 31

4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed ............................................................. 32

ET 3 ET

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: 

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, 

millega luuakse Euroopa Konkurentsivõime Fond (edaspidi „ECF“), sealhulgas

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 182 lõikes3 kohane kaitseuuringute ja -

innovatsiooni eriprogramm

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad

Euroopa konkurentsivõime

Üleminek puhtale energiale ja tööstuse süsinikuheite vähendamine

Tervishoid, biotehnoloogia ja biomajandus

Digitaalne juhtpositsioon

Vastupanuvõime ja julgeolek, kaitsetööstus ja kosmosesektor

1.3. Eesmärgid

1.3.1. Üldeesmärgid

Üldeesmärk nr 1 – luua investeerimissuutlikkus, et toetada Euroopa

konkurentsivõimet strateegiliste tehnoloogiate ja sektorite, sealhulgas innovatsiooni,

süsinikuheite vähendamise ja vastupanuvõime valdkonnas, sujuvama

investeerimistsükli kaudu alates alusuuringutest ja rakendusuuringutest kuni

kasutuselevõtu ja tootmiseni.

Üldeesmärk nr 2 – võimendada ELi eelarve rahastamisvahendeid, et kaasata

erasektori, institutsioonilisi ja riiklikke investeeringuid strateegilise tehnoloogia ja

sektorite toetamiseks, sealhulgas teadusuuringuteks ja innovatsiooniks ELis. 

1.3.2. Erieesmärgid

Erieesmärk nr 1 – edendada avaliku ja erasektori investeeringuid kogu

investeerimistsükli jooksul, eelkõige teadusuuringuid ja innovatsiooni, ning kasutada

paremini ära ELi eelarve riskide vähendamise potentsiaali, et maksimeerida selle ELi

lisaväärtust

Erieesmärk nr 2 – lihtsustada juurdepääsu ELi programmidest saadavale

rahastamisele kasutajakesksete, kiiremate, lihtsustatud ja ühtlustatud menetluste

kaudu ning parandada sidusust ELi vahendite vahel ja liikmesriikide

investeeringutega

Erieesmärk nr 3 – suurendada ja suunata investeeringuid ELi strateegilistesse

sektoritesse ja tehnoloogiasse, sealhulgas nende aluseks olevatesse väärtusahelatesse,

elutähtsasse taristusse, võimetesse ja oskustesse, ning süsinikuheite vähendamise,

tervishoiu, biotehnoloogia, põllumajanduse ja biomajanduse ning digi-, julgeoleku-

ja vastupanuvõime, kaitsetööstuse ja kosmosesektori toetamiseks.

1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

Majanduslik mõju

ET 4 ET

– Makromajanduslik tasuvus: eeldatavasti aitab see kaasa SKP kasvule,

kiirendab investeerimiskulutusi ja lihtsustab protsesse.

– Tõhusus ja tootlikkus: eeldatavasti vähendatakse halduskulusid ja

integreeritakse juurdepääsupunktid, mis lihtsustab protsesse kiire

majanduskasvuga tööstusharude ja idufirmade jaoks.

– Lihtsustatud rahastamiskeskkond: väiksemad kulud ning otsinguaja,,

toetusavalduste ettevalmistamise aja, teavitamiseni kuluva aja ja sihttoetuse

saamiseni kuluva aja lühenemine hõlbustavad juurdepääsu

rahastamisvahenditele, mis võib suurendada edumäärasid.

– VKEde toetamine: ühte fondi koondumine oleks tõenäoliselt kasulik

VKEdele, sest neil puuduvad tavaliselt vahendid keerukates ja killustatud

süsteemides orienteerumiseks. Lisaks võib strateegiline keskendumine

lõhkuvale innovatsioonile pakkuda VKEdele uusi võimalusi kiire

majanduskasvuga valdkondades.

– Turu konkurentsivõime: fondi eesmärk on suurendada Euroopa ettevõtete,

sealhulgas VKEde ja idufirmade konkurentsivõimet, muutes rahastamise

kättesaadavamaks ja strateegilisemaks. Algatusega toetatakse Euroopa

strateegilist autonoomiat, vähendatakse sõltuvust välismaistest tarneahelatest ja

sõltuvust välistest osalejatest ning tugevdatakse seeläbi ELi ettevõtjate

turupositsiooni nii riigisiseselt kui ka kogu maailmas. Lisaks püütakse sellega

paremini siduda teadusuuringud turu arenguga ja viia teadusuuringute

prioriteedid kooskõlla tööstuse vajadustega, säilitades samal ajal alusuuringute

alt üles suunatud lähenemisviisi.

– Teadusuuringud ja innovatsioon: teadusuuringute ja innovatsiooni

rahastamise prognoositavus jääks samaks nagu praegu, kooskõlas aluslepingust

tulenevate kohustustega. Samal ajal võib ühte fondi koondumine, mis hõlmab

kogu investeerimistsüklit, hõlbustada teadusuuringute tulemuste

kasutuselevõtmist turul ja siduda rakendusuuringud paremini

tööstusprioriteetidega.

Sotsiaalne mõju

– Tööhõive ja oskused: suuremad investeerimismahud peaksid suurendama

tööhõivet. Fond integreerib oskused, haridus- ja koolitusalgatused ühtsesse

raamistikku, mis on kooskõlas tööstuse vajadustega sellistes strateegilistes

sektorites nagu puhas tehnoloogia ja tehisintellekt. Selle lähenemisviisiga

edendatakse sihtotstarbelisi investeeringuid ümber- ja täiendõppesse,

tõhustatakse koostoimet hariduse, teadusuuringute ja ettevõtluse vahel ning

võimaldatakse kiiret kohanemist esilekerkivate suundumustega.

– Piirkondlik areng: strateegilistes piirkondades võib täheldada

märkimisväärset majanduskasvu, mis meelitab ligi investeeringuid ja

ettevõtlust.

– Tervishoiusektori täiustamine: ühtlustatud mehhanismide eesmärk on

vähendada halduskoormust ja kiirendada kriisidele reageerimist.

Keskkonnamõju

ET 5 ET

– Süsinikuheite vähendamise prioriteet: keskendumine süsinikuheite

vähendamisele ja puhtale tehnoloogiale on kooskõlas ELi 2050. aasta

kliimaneutraalsuse eesmärgiga, mis võib suurendada positiivset kliimamõju.

– Investeeringute ebakindlus: suur ebakindlus puhtasse tehnoloogiasse

investeerimisel nõuab hoolikat tasakaalu prognoositavuse ja paindlikkuse

vahel, et saavutada positiivsed keskkonnatulemused.

1.3.4. Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

Seda algatust jälgitakse mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034

tulemusraamistiku kaudu, mida käsitletakse eraldi ettepanekus. Käesoleva

ettepanekuga kehtestatakse eelarve tulemusraamistiku eeskirjad, sealhulgas

programmide hindamise eeskirjad.

1.4. Ettepanek/algatus käsitleb

 uut meedet

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest44

 olemasoleva meetme pikendamist

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist

teise või uue meetmega

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava

EL seisab silmitsi konkurentsivõime lõhega teiste ülemaailmsete osalejatega

võrreldes. Lisaks sellele, et USA ja Hiina on kriitilise tähtsusega sektorites ja

peamistes innovatsiooniklastrites juhtpositsioonil, võimendavad kõnealused riigid

oluliselt suuremat rahalist toetust teadusuuringutele ja innovatsioonile,

kasutuselevõtule ja laienemisele. Seetõttu tuleb konkurentsivõime taastamiseks

võetavaid meetmeid koordineerida ELi tasandil, et need oleksid tõeliselt

tulemuslikud, rõhutades tungivat vajadust luua sihtotstarbeline fond selle

tasakaalustamatuse kõrvaldamiseks ning ELi pikaajalise majandusliku

vastupanuvõime ja majanduskasvu tagamiseks.

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva

punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu

sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

ELi tasandi meetmete põhjused (eelhindamine)

Ressursside koondamine ELi tasandil võib maksimeerida investeeringute mõju ja

lisaväärtust kohapeal ning tuua kaasa mastaabisäästu investeerimisalgatustes, mis

muudab need kulutõhusamaks kui siis, kui iga liikmesriik tegutseks iseseisvalt.

Erasektori alainvesteeringud on ELis endiselt püsiv probleem, mis mõjutab paljusid

eri liiki investeeringuid, sealhulgas taristut, innovatsiooni, rohe- ja digiüleminekut

44 Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

ET 6 ET

ning tööstussuutlikkust. Seda alainvesteerimist süvendavad killustatud kapitaliturud,

mis takistab säästude tõhusat piiriülest jaotamist tootlikesse

investeerimisvõimalustesse. Finantsturgude killustatus piirab piiriüleseid

kapitalivooge, vähendab mastaapi ja suurendab investorite riske, mis mõjutab

eelkõige VKEsid ja strateegilisi sektoreid.

Nagu Draghi aruandes märgitakse, on EL praegu maha jäänud mitmes valdkonnas,

sealhulgas tehnoloogia arengus, teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuslikkuses,

turu dünaamilisuses ja tööstussuutlikkuses. ELi tasandi meetmed on vajalikud, et

toetada sellist liiki ja sellise ulatusega projekte, mida ei oleks võimalik teostada

juhul, kui liikmesriigid tegutseksid üksi.

ELi toetus loob kriitilise massi suurtele projektidele ja partnerlustele, et avaldada

suuremat mõju ja täita üleeuroopalisi ühiskondlikke vajadusi ning võimendada samal

ajal rohkem era- ja avaliku sektori investeeringuid. Lisaks on koostöö, mis edendab

teadmiste edasikandumist ja riskijagamisvõimalusi, oluline tegur konkurentsivõime

suurendamisel. Kogu ELi hõlmav lahendus edendaks mastaabisäästu ja

sidusrühmade vahelist koostööd, mis on väga oluline teadmiste väärindamise ning

organisatsioonilise ja tehnilise suutlikkuse parandamiseks.

ELi rahastamine soodustab ulatuslikku koostööd sidusrühmade vahel ja piiriüleselt

ning see vähendab ressursside ja jõupingutuste killustatust ning hõlbustab

teadmussiiret sidusrühmade ja sektorite vahel alates alusuuringutest kuni

ettevõteteni. ELi rahastamisega kõrvaldatakse riiklikud tõkked ja luuakse

võrgustikud, mis loovad kriitilise massi selliste probleemide lahendamiseks nagu

kliimaneutraalsus, elurikkuse vähenemine, saaste, digiüleminek, julgeolek või

valmisolek, mida üksikud liikmesriigid üksi ei suuda lahendada.

ELi rahastamine aitab kõrvaldada turutõrkeid ja mitteoptimaalseid

investeerimistingimusi, nagu rohelisatasuga investeeringud ning suured

taristuprojektid, mille sotsiaalne kasu kaalub üles erasektori tulu. Vähendades

investeerimisriske ja stimuleerides sidusrühmade kaasamist, toetatakse ELi rahaliste

vahenditega majanduslikult kasulikke projekte, mis muidu ei pruugi õnnestuda. See

suurendab majanduslikku vastupanuvõimet, võimendab erasektori vahendeid,

meelitab ligi kapitali ja suurendab tootlikkust kogu ELis, hoogustades SKP kasvu ja

edendades pikaajalist stabiilsust.

Koordineeritud rahastamisega tagatakse, et vahenditega lahendatakse ühiseid

probleeme ja aidatakse edendada partnerlusi erasektoriga, kooskõlastades poliitilisi ja

tööstusprioriteete. See kollektiivne lähenemisviis toetab läbimurdelist innovatsiooni

ja strateegilisi eesmärke ning aitab ületada liikmesriikide vahelisi

koordineerimispiiranguid.

Oodatav ELi lisaväärtus (ex post)

Euroopa Konkurentsivõime Fond pakub terviklikku poliitikameetmete kogumit, et

kõrvaldada praegused puudujäägid ELi konkurentsivõimega seotud

rahastamiskeskkonnas. Sellega loodaks ühtne investeerimissuutlikkus, et toetada

strateegilisi sektoreid ja tehnoloogiat, hõlbustada sujuvat investeerimistsüklit

teadusuuringutest kuni kasutuselevõtuni ELi tasandil ning tugevdada ELi

investeerimissuutlikkust ja finantsvõimenduse vahendit. Euroopa Konkurentsivõime

Fond lihtsustaks ja ühtlustaks vahendite taotlemise eeskirju ja nõudeid, kehtestades

avalduse esitajate jaoks ühtse reeglistiku. See vähendaks keerukust, kõrvaldaks

kattuvused ning võimaldaks ELil täielikult ära kasutada oma potentsiaali erakapitali

ET 7 ET

kaasamiseks ja eelarve paindlikkuse suurendamiseks. Uus fond tugevdaks ka

sidemeid teadusuuringute, innovatsiooni tootmise ja kasutuselevõtu vahel ning

tagaks ELis dünaamilise majandusstruktuuri eesmärgiga edendada Euroopa

vastupanuvõimet ja juhtpositsiooni ülemaailmse innovatsiooni ajastul.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Mitme rahastamisvahendi koondamine ühtsesse InvestEU raamistikku 2020. aastal

andis väärtuslikke õppetunde, mida uue fondi kavandamisel võimendatakse.

Kogemustest nähtus, et eelmiste mitmeaastaste finantsraamistike eeskirjade ja

menetluste killustatus ning paljusus tekitas ebatõhusust ja kattuvust nii

poliitikaeesmärkide kui ka finantstehingute puhul. Üleminek ühtsele programmile,

millel on tugev identiteet, üks eelarvevahendite käsutaja ning ühtsed

rahastamiskõlblikkuse, järelevalve ja aruandluse nõuded, aitas lihtsustada juhtimist ja

rakendamist. Need õppetunnid rõhutavad kasu, mida annab ühtlustatud ja lihtsustatud

raamistik, millest juhindutakse uue fondi arendamisel, et tagada suurem tõhusus,

läbipaistvus ja mõju kogu rahastamisahelas.

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega

Euroopa Konkurentsivõime Fondi eesmärk on lihtsustada ja parandada ELi

rahastamist, koondades 12 olemasolevat programmi ühte fondi ning tagades samal

ajal tiheda seose teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga ning sidususe

innovatsioonifondiga. Tänu sellele konsolideerimisele on selliste ELi programmide

arv, millega koostoime saavutada, piiratud. Konkurentsivõime koordineerimise

töövahendiga tagatakse koostoime riiklikult ja piirkondlikult eelnevalt eraldatud

rahastamispakettidega. Eeldatakse, et tekib sünergia fondiga „Globaalne Euroopa“

ELi tööstuse ja ettevõtete konkurentsivõimega seotud aspektides kolmandates

riikides (st ühinevates riikides, tärkava turumajandusega riikides ja areneva

majandusega riikides).

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang

Eelarve täitmisel peaks Euroopa Konkurentsivõime Fond pakkuma liidu rahaliste

vahendite täielikku kogumit ja tagama koostoime toetatavate poliitikavaldkondade

vahel, eelkõige võimaldades lihtsustatud ühiseid väljavalimismenetlusi, et saavutada

eesmärke, mis on seotud rohkem kui ühe poliitikavaldkonnaga. Rahastamine peaks

keskenduma poliitikaeesmärkide saavutamisele. Seega tuleks peamise

lihtsustamismeetmena püüda kuludega sidumata rahastamise võimalikult laialdase

kasutamise kaudu kaotada koormav finantsaruandlus.

ET 8 ET

1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

 piiratud kestus

–  hõlmab ajavahemikku 1.1.2028–31.12.2034

–  finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul 2028–

2034 ja maksete assigneeringutele ajavahemikul 2028–2040.

 piiramatu kestus

– Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7. Kavandatud eelarve täitmise viisid

 Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–  oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat

komisjoni personali;

–  rakendusametite kaudu

 Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

 Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on

delegeeritud:

–  kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele

–  rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (täpsustada)

–  Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile

–  finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele

–  avalik-õiguslikele asutustele

–  avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile

antakse piisavad finantstagatised

–  liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku

ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

–  asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V

jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes

on kindlaks määratud asjaomases alusaktis

–  liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi

eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega

usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd,

kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke

teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile

solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed

finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse

maksimumsummaga.

Märkused

Euroopa Konkurentsivõime Fondi tuleks rakendada otsese ja kaudse eelarve täitmise raames.

Määratud rakendusviis peaks kajastama kindlaksmääratud vajadusi suunatuse, paindlikkuse ja

tõhususe järele, mida on vaja Euroopa Konkurentsivõime Fondi eesmärkide saavutamiseks.

ET 9 ET

Igal juhul tuleks Euroopa Konkurentsivõime Fondi vahendeid anda viisil, mis sobib kõige

paremini selle eesmärkide saavutamiseks, piirates samal ajal vahendite saajate

halduskoormust absoluutse miinimumini.

ET 10 ET

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid

Euroopa Konkurentsivõime Fondi üldist mõju hinnatakse selle hindamise käigus.

Komisjon avaldab hiljemalt neli aastat pärast programmi rakendamise algust

rakendusaruande, et hinnata eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme. Komisjon

viib hiljemalt kolm aastat pärast programmi programmitöö perioodi lõppu läbi

tagasiulatuva hindamise, et hinnata programmi tulemuslikkust, tõhusust,

asjakohasust, sidusust ja liidu lisaväärtust.

Euroopa Konkurentsivõime Fondi volitatud üksused annavad komisjonile

korrapäraselt aru kooskõlas käesoleva määruse, tulemusraamistiku ja

finantsmäärusega.

Komisjon jälgib Euroopa Konkurentsivõime Fondi rakendamise tulemuslikkust nii

otsese kui ka kaudse eelarve täitmise raames. Otsese eelarve täitmise puhul kohaldab

komisjon finantsmääruse 3. peatükis sätestatud eeskirju ja menetlusi. Kaudse eelarve

täitmise puhul kohaldavad volitatud üksused oma eeskirju ja menetlusi, mille

vastavust finantsmääruse artiklile 157 on hinnatud selles sätestatud nõuetele

vastavaks.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Konkurentsivõime toetamiseks on vaja nii otsese kui ka kaudse eelarve täitmise

meetmeid. Fondi terviklik ülesehitus võimaldab fondil toetada Euroopa projekte

kogu investeerimistsükli vältel alates teadus- ja arendustegevusest kuni tehnoloogia,

teenuste ja lahenduste tutvustamise ja turul kasutuselevõtmiseni. Fond saab

paindlikult kasutusele võtta finantsmäärusega ette nähtud finantsvahendite täieliku

kogumi, sealhulgas sihttoetused, rahastamisvahendid ja hanked.

Fond pakub ka lihtsustatud eeskirju, millega kiirendatakse sihttoetuste andmiseks

kuluvat aega ja vähendatakse halduskoormust.

Euroopa Konkurentsivõime Fondi rakendatakse otsese eelarve täitmise raames

Euroopa projektidele antavate sihttoetuste kaudu ning otse või kaudselt ECFi

InvestEU instrumendi kaudu. Euroopa Konkurentsivõime Fondi projektinõustamist

ja VKEde valdkonnaülest toetustegevust rakendatakse kaudse või otsese eelarve

täitmise kaudu, sõltuvalt abi laadist.

ECFi InvestEU instrumenti rakendatakse peamiselt kaudse eelarve täitmise raames

volitatud üksuste kaudu, kes reeglina aitavad kaasa ka vahendite lõplikele saajatele

antavale toetusele. Sõltuvalt poliitiliste eesmärkide saavutamise vajadusest

kaalutakse ka eelarve otsese täimise viise.

Komisjon sõlmib volitatud üksustega tagatislepingud ja/või rahalist toetust käsitlevad

lepingud. Kui InvestEU määruse alusel on rakenduspartneriga juba sõlmitud

tagatisleping, võib komisjon otsustada seda lepingut muuta, et lisada sellesse ELi

täiendav rahaline toetus Euroopa Konkurentsivõime Fondist.

Volitatud üksused koosnevad Euroopa Investeerimispanga Grupist, rahvusvahelistest

finantseerimisasutustest, liikmesriikide tugipankadest ja finantseerimisasutustest ning

muudest finantsvahendajatest, mis on reguleeritud ja/või pangandussektori

ET 11 ET

järelevalve all olevad liidu asutused. Liidu rahastatavat toetust annavad volitatud

üksused vastavalt nende eeskirjadele ja menetlustele.

Volitatud üksused esitavad komisjonile iga-aastased auditeeritud finantsaruanded,

liidu vahendite haldaja kinnitused ning auditite ja kontrollide kokkuvõtted kooskõlas

finantsmääruse artikliga 158.

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta

Euroopa Konkurentsivõime Fondi peamised riskid on järgmised:

komisjoni mainerisk pettuse, kuritegeliku või ebaseadusliku tegevuse korral;

risk, et ELi vahendeid kasutatakse ebatõhusalt, kui tegemist on Euroopa

projektidega, millel puudub ELi lisaväärtus või millel on väga piiratud lisaväärtus;

finantsrisk, mis tuleneb sihttoetuse saajatele või volitatud üksustele alusetult makstud

summadest või komisjonile võlgnetavatest summadest, mis tuleb ELi eelarvesse

tagasi nõuda.

Nende riskidega tegelemise sisekontrolliraamistik põhineb komisjoni sisekontrolli

põhimõtete rakendamisel ja täpsemalt järgmisel:

volitatud üksuste sambapõhised eelhindamised; kuna volitatud üksused kannavad

reeglina osa riskist, on liidu ja volitatud üksuse huvid omavahel kooskõlas, mis

leevendab ohtu eelarvele;

ECFi InvestEU instrumendi raames tehtavad rahastamis- ja investeerimistoimingud

tehakse vastavalt volitatud üksuste töökorrale ja usaldusväärsele pangandustavale.

Valitud volitatud üksused ja komisjon sõlmivad tagatislepingu või rahalist toetust

käsitleva lepingu, milles sätestatakse rakendamisega seotud üksikasjalikud sätted ja

menetlused.

Menetlused ELi vahenditest toetatavate projektide valimiseks kas otse komisjoni

poolt või kaudselt volitatud üksuste poolt;

ELi tagatise kasutamiseks luuakse spetsiaalne juhtimisstruktuur (st investeeringute

komitee).

volitatud üksuste aruandlus ja järelevalve, sealhulgas auditeeritud finantsaruanded,

liidu vahendite haldaja kinnitused ning auditite ja kontrollide kokkuvõtted;

välisaudiitorite, siseauditi talituse või Euroopa Kontrollikoja järelauditid ja komisjoni

tehtavad kontrollid, sealhulgas aruandluse ja järelevalve kaudu ning

Euroopa Konkurentsivõime Fondi hindamised, sealhulgas rakendamise vahearuanne

ja järelhindamine.

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja

sulgemise ajal)

Vastutav eelarvevahendite käsutaja tagab kulutõhusa sisekontrollisüsteemi, et hoida

veariski eeldatav tase (maksete tegemisel ja lõpetamisel) alla 2 % olulisuse

piirmäära.

Komisjoni kehtestatud järelauditid ja -kontrollid ning kaudse eelarve täitmise korral

aruandlus, auditite ja kontrollide kokkuvõte ning volitatud üksuste esitatud liidu

ET 12 ET

vahendite haldaja kinnitused annavad veariskist õiglase ja usaldusväärse ülevaate

ning võimaldavad tõhusalt uurida pettuse märke.

Lisaks peaksid sihttoetuste puhul aitama riskide maandamisele ja kontrollide

kulutõhususele kaasa ka toetusavalduste eelkontroll enne sihttoetuslepingute

allkirjastamist ja toetuskõlblikkuse eeskirjade selgitamine.

Rahastamis- ja investeerimistoimingute ning nõustamisülesannete puhul peaksid

komisjoni ja volitatud üksuste tehtavad eelkontrollid koos rahastamiskõlblikkuse

eeskirjade selgitamisega samuti aitama maandada riske ja suurendada kontrollide

kulutõhusust.

Seoses komisjoni sisekontrollidega tekivad ELi eelarves tehtud kontrollidega seotud

kulud. Lisaks võivad kulud tekkida ka volitatud üksustele nende sisekontrollidega

seoses makstavate haldustasude tõttu.

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

Nii otsese kui ka kaudse eelarve täitmise puhul võtab komisjon asjakohaseid

meetmeid tagamaks, et Euroopa Liidu finantshuve kaitstakse pettuse, korruptsiooni

ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetustegevusega, tõhusa kontrolliga ja

eeskirjade eiramise avastamise korral alusetult väljamakstud summade

sissenõudmisega ning vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate

karistustega.

Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide

põhjal ja kohapeal kõiki sihttoetuse saajaid, volitatud üksusi, finantsvahendajaid ja

vahendite lõplikke saajaid, kes on saanud liidu toetust.

Euroopa Pettustevastasel Ametil on õigus teha kohapealseid kontrolle ja

inspekteerimisi ettevõtjate puhul, keda selline rahaline toetus otseselt või kaudselt

puudutab.

Sellega seoses rakendab komisjon mitmeid meetmeid, näiteks:

– Euroopa Konkurentsivõime Fondi rakendamisega seotud otsused, kokkulepped ja

lepingud annavad komisjonile, sealhulgas Euroopa Pettustevastasele Ametile ja

kontrollikojale selgesõnaliselt õiguse teha auditeid, kohapealseid kontrolle ja

inspekteerimisi;

– avalduse esitajaid, pakkujaid ning finantsvahendajaid ja vahendite lõplikke saajaid

kontrollitakse avaldatud menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumide ning varajase

avastamise ja menetlusest kõrvalejätmise süsteemi alusel ning

– jälgitakse kulude ja rahalise toetuse rahastamiskõlblikkuse eeskirju.

ET 13 ET

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju

avaldub

Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Eelarverida Kulu

liik Rahaline osalus

Nr

Liige

ndatu

d/liig

enda

mata

EFT

A

riigi

d

Kand

idaatr

iigid

ja

poten

tsiaal

sed

kandi

daadi

d

Muu

d

kolm

anda

d

riigi

d

Muu

sihtotstarb

eline tulu

2 04 01 01 – Euroopa

Konkurentsivõime Fondi

toetuskulud

Liig

enda

mata JAH JAH JAH JAH/

2 04 02 01 – Üleminek puhtale

energiale ja tööstuse

süsinikuheite vähendamine

Liig

enda

tud JAH JAH JAH JAH

2

04 02 02 – Tervishoid,

biotehnoloogia,

põllumajandus ja

biomajandus

Liig

enda

tud JAH JAH JAH JAH

2 04 02 03 – Digitaalne

juhtpositsioon

Liig

enda

tud JAH JAH JAH JAH

2 04 02 04 – Vastupanuvõime

ja julgeolek, kaitsetööstus ja

kosmosesektor

Liig

enda

tud JAH JAH JAH JAH

2 04 02 05 – Projektinõustamis-

ja valdkonnaülesed meetmed

Liig

enda

tud

JAH JAH JAH JAH

2 04 02 06 – Rahaline toetus

ECFi InvestEU instrumendile

Liig

enda

tud

JAH JAH JAH JAH

ET 14 ET

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

 Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

Miljardites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Nr 2

DG

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta MITMEAASTANE

FINANTSRAAMIS

TIK 2028–2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

Tegevusassigneeringud

04 02 01 – Üleminek puhtale energiale ja tööstuse süsinikuheite

vähendamine

Kulukohustus

ed (1a

) 2,954 3,516 3,586 3,919 3,997 4,077 4,159 26,210

Maksed (2a

) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

04 02 02 – Tervishoid, biotehnoloogia, põllumajandus ja

biomajandus

Kulukohustus

ed (1b

) 2,318 2,702 2,764 3,049 3,117 3,186 3,256 20,393

Maksed (2b

) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

04 02 03 – Digitaalne juhtpositsioon

Kulukohustus

ed (1a

) 5,833 6,857 7,004 7,701 7,865 8,032 8,202 51,493

Maksed (2a

) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

04 02 04 – Vastupanuvõime ja julgeolek, kaitsetööstus ja

kosmosesektor

Kulukohustus

ed (1a

)

14,16

2

16,71

3

17,06

3

18,72

3

19,11

4

19,51

3

19,92

0 125,204

Maksed (2a

) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

04 02 05 – Projektinõustamis- ja valdkonnaülesed meetmed

Kulukohustus

ed (1a

) 143 143 142 143 143 143 143 1,000

Maksed (2a

) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

04 02 06 – Rahaline toetus ECFi InvestEU instrumendile Kulukohustus

ed (1a

) 1,000 1,500 1,500 1,500 1,500 1,500 1,500 10,000

ET 15 ET

Maksed (2a

) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud45

04 01 01 – Euroopa Konkurentsivõime Fondi toetuskulud –3 p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

DG <…….>

assigneeringud KOKKU

Kulukohustus

ed

=

1a

+

1b

+ 3

26,41

0

31,43

1

32,05

9

35,05

3

35,73

6

36,45

1

37,18

0 234,300

Maksed

=

2a

+

2b

+ 3

p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

Optional: if more than one DG is involved in the proposal, please fill in the below tables; if not, please delete them.

DG: <…….> Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta MITMEAASTANE

FINANTSRAAMISTIK

2028–2034 KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

Tegevusassigneeringud

Eelarverida Kulukohustused (1a) 0

Maksed (2a) 0

Eelarverida Kulukohustused (1b) 0

Maksed (2b) 0

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud

Eelarverida –3 0

DG <…….> assigneeringud

KOKKU Kulukohustused = 1a + 1b + 3 0 0 0 0 0

0 0 0

Maksed = 2a + 2b + 3 0 0 0 0 0 0 0 0

45 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

ET 16 ET

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta MITMEAASTANE

FINANTSRAAMISTIK

2028–2034 KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

Tegevusassigneeringud

KOKKU

Kulukohustused –4 0 0 0 0 0 0 0 0

Maksed –5 0 0 0 0 0 0 0 0

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU –6 0 0 0 0 0 0 0 0

RUBRIIGI <….>

assigneeringud

KOKKU

Kulukohustused 10 0 0 0 0 0 0 0 0

Mitmeaastase

finantsraamistiku Maksed 11 0 0 0 0 0 0 0 0

====================================================================================================

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 4 Halduskulud46

DG: <…….> Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta MITMEAASTANE

FINANTSRAAMISTIK

2028–2034 KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

 Personalikulud 0 0 0 0 0 0 0 0

 Muud halduskulud 0 0 0 0 0 0 0 0

46

ET 17 ET

DG <…….>

KOKKU Assigneeringud 0 0 0 0 0 0 0 0

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 4

assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste

kogusumma =

maksete

kogusumma)

0 0 0 0 0 0 0 0

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta MITMEAASTANE

FINANTSRAAMISTIK

2028–2034 KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

RUBRIIKIDE 1–4

assigneeringud

KOKKU

Kulukohustused 0 0 0 0 0 0 0 0

Mitmeaastase

finantsraamistiku Maksed 0 0 0 0 0 0 0 0

=================================================================================================

Optional: if the proposal is partly or fully financed from external assigned revenues, fill in the table in Section 3.2.1.2. If not, please delete the

whole section.

3.2.1.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Nr

DG: <…….> Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta MITMEAASTANE

FINANTSRAAMISTIK

ET 18 ET

2028–2034 KOKKU

2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

Tegevusassigneeringud

Eelarverida Kulukohustused (1a) 0

Maksed (2a) 0

Eelarverida Kulukohustused (1b) 0

Maksed (2b) 0

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud47

Eelarverida –3 0

DG <…….> Kulukohustused

=

1a

+

1b

+ 3

0 0 0 0 0

0 0 0

assigneeringud KOKKU Maksed

=

2a

+

2b

+ 3

0 0 0 0 0

0 0 0

================================================================================================

Mandatory table

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta

MITMEAASTANE

FINANTSRAAMISTIK

2028–2034 KOKKU

2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

Tegevusassigneeringud KOKKU Kulukohustused –4 0 0 0 0 0 0 0 0

Maksed –5 0 0 0 0 0 0 0 0

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU –6 0 0 0 0 0 0 0 0

47 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

ET 19 ET

RUBRIIGI <….> assigneeringud

KOKKU Kulukohustused 10 0 0 0 0 0 0 0 0

Mitmeaastase finantsraamistiku Maksed 11 0 0 0 0 0 0 0 0

====================================================================================================

Mandatory table

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta MITMEAASTANE

FINANTSRAAMISTIK

2028–2034 KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

Tegevusassigneeringud

KOKKU

Kulukohustused –4 0 0 0 0 0 0 0 0

Maksed –5 0 0 0 0 0 0 0 0

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU –6 0 0 0 0 0 0 0 0

RUBRIIGI <….>

assigneeringud

KOKKU

Kulukohustused 10 0 0 0 0 0 0 0 0

Mitmeaastase

finantsraamistiku Maksed 11 0 0 0 0 0 0 0 0

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta MITMEAASTANE

FINANTSRAAMISTIK

2028–2034 KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

• Tegevusassigneeringud

KOKKU (kõik

rubriigid)

Kulukohustused –4 0 0 0 0 0 0 0 0

Maksed –5 0 0 0 0 0 0 0 0

• Eriprogrammide vahenditest

rahastatavad haldusassigneeringud

KOKKU (kõik rubriigid)

–6 0 0 0 0 0 0 0 0

Rubriikide 1‒3

assigneeringud

KOKKU

Kulukohustused 10 0 0 0 0 0 0 0 0

Mitmeaastase Maksed 11 0 0 0 0 0 0 0 0

ET 20 ET

finantsraamistiku

(vajalikud vahendid)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 4 Halduskulud48

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Euroopa Konkurentsivõime Fond Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta MITMEAASTANE

FINANTSRAAMISTIK

2028–2034 KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

 Personalikulud 164,911 164,911 164,911 164,911 164,911 164,911 164,911 1 154,377

 Muud halduskulud 11,00 11,00 11,00 11,00 11,00 11,00 11,00 77,00

KOKKU Assigneeringud 175,911 175,911 175,911 175,911 175,911 175,911 175,911 1 231,377

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI

4 assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste

kogusumma =

maksete

kogusumma)

175,911 175,911 175,911 175,911 175,911 175,911 175,911 1 231,377

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta MITMEAASTANE

FINANTSRAAMISTIK

2028–2034 KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

RUBRIIKIDE 1–4

assigneeringud Kulukohustused 0 0 0 0 0 0 0 0

48 Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel.

ET 21 ET

KOKKU

Mitmeaastase

finantsraamistiku Maksed 0 0 0 0 0 0 0 0

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (not to be completed for decentralised agencies)

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige

eesmärgid ja

väljundid



Aasta

2028

Aasta 2029

Aasta 2030

Aasta 2031

Lisage vajalik arv aastaid, et näidata

finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) KOKKU

VÄLJUNDID

Väljun

di

liik 49

Kesk

mine

kulu A

rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu

Väljun

dite

arv

kokku

Kulud

kokku

ERIEESMÄRK nr 1 50

…

- Väljund

- Väljund

- Väljund

Erieesmärk nr 1 kokku

ERIEESMÄRK nr 2 ...

- Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

KOKKU

49 Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms). 50 Vastavalt punktile 1.3.2. „Erieesmärgid“.

ET 22 ET

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

 Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

 Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

HEAKSKIIDETUD EELARVE Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta 2028–

2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

RUBRIIK 4

Personalikulud 164,911 164,911 164,911 164,911 164,911 164,911 164,911 1 154,377

Muud halduskulud 11,000 11,000 11,000 11,000 11,000 11,000 11,000 77,000

RUBRIIK 4 kokku 175,911 175,911 175,911 175,911 175,911 175,911 175,911 1 231,377

RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud

Personalikulud p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

Muud halduskulud p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud

kokku p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

KOKKU p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

3.2.3.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud

SIHTOTSTARBELINE

VÄLISTULU

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta 2028–

2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

RUBRIIK 4

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIK 4 kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud

kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

KOKKU 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

3.2.3.3. Assigneeringud kokku

HEAKSKIIDETUD EELARVE

+ SIHTOTSTARBELINE

VÄLISTULU KOKKU

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta 2028–

2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

RUBRIIK 4

Personalikulud 164,911 164,911 164,911 164,911 164,911 164,911 164,911 1 154,377

Muud halduskulud 11,000 11,000 11,000 11,000 11,000 11,000 11,000 77,000

RUBRIIK 4 kokku 175,911 175,911 175,911 175,911 175,911 175,911 175,911 1 231,377

RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud

kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

ET 23 ET

KOKKU 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

3.2.4. Hinnanguline personalivajadus

 Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

 Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina 51

HEAKSKIIDETUD

EELARVE

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta

2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris

ja esindustes) 824 824 824 824 824 824 824

20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0 0 0 0

04 01 01 11 (kaudne

teadustegevus) 45 45 45 45 45 45 45

Otsene teadustegevus 0 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0 0 0 0

• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)

20 02 01 (üldvahenditest

rahastatavad lepingulised töötajad ja

riikide lähetatud eksperdid)

99 99 99 99 99 99 99

20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud

eksperdid ja noored eksperdid ELi

delegatsioonides)

0 0 0 0 0 0 0

Haldustoetuse

eelarverida – peakorteris 168 168 168 168 168 168 168

[XX.01.YY.YY] – ELi

delegatsioonides 0 0 0 0 0 0 0

04 01 01 12 (lepingulised töötajad

ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)

25 25 25 25 25 25 25

Lepingulised töötajad ja riikide

lähetatud eksperdid otsese

teadustegevuse valdkonnas

0 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) -

Rubriik 7 0 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) -

Rubriigist 7 välja jäävad kulud 0 0 0 0 0 0 0

KOKKU 1 161 1 161 1 161 1 161 1 161 1 161 1 161

3.2.4.2. Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust

SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta

2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

51 Please specify below the table how many FTEs within the number indicated are already assigned to the

management of the action and/or can be redeployed within your DG and what are your net needs.

ET 24 ET

20 01 02 01 (komisjoni

peakorteris ja esindustes) 0 0 0 0 0 0 0

20 01 02 03 (ELi

delegatsioonides) 0 0 0 0 0 0 0

04 01 01 11 (kaudne

teadustegevus) 0 0 0 0 0 0 0

Otsene teadustegevus 0 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0 0 0 0

• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)

20 02 01 (üldvahenditest

rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)

0 0 0 0 0 0 0

20 02 03 (lepingulised töötajad,

kohalikud töötajad, riikide lähetatud

eksperdid ja noored eksperdid ELi

delegatsioonides)

0 0 0 0 0 0 0

Haldustoetuse

eelarverida – peakorteris 0 0 0 0 0 0 0

[XX.01.YY.YY] – ELi

delegatsioonides 0 0 0 0 0 0 0

04 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse

teadustegevuse valdkonnas)

0 0 0 0 0 0 0

Lepingulised töötajad ja riikide

lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas

0 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) -

Rubriik 7 0 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) -

Rubriigist 7 välja jäävad kulud 0 0 0 0 0 0 0

KOKKU 0 0 0 0 0 0 0

3.2.4.3. Personalivajadus kokku

HEAKSKIIDETUD

EELARVE +

SIHTOTSTARBELINE

VÄLISTULU KOKKU

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta

2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris

ja esindustes) 824 824 824 824 824 824 824

20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0 0 0 0

04 01 01 11 (kaudne

teadustegevus) 45 45 45 45 45 45 45

Otsene teadustegevus 0 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0 0 0 0

• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)

20 02 01 (üldvahenditest

rahastatavad lepingulised töötajad ja

riikide lähetatud eksperdid)

99 99 99 99 99 99 99

20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud

eksperdid ja noored eksperdid ELi

delegatsioonides)

0 0 0 0 0 0 0

Haldustoetuse

eelarverida – peakorteris 168 168 168 168 168 168 168

[XX.01.YY.YY] –

delegatsioonides 0 0 0 0 0 0 0

ET 25 ET

04 01 01 12 (lepingulised töötajad

ja riikide lähetatud eksperdid kaudse

teadustegevuse valdkonnas)

25 25 25 25 25 25 25

Lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese

teadustegevuse valdkonnas

0 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7

0 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) -

Rubriigist 7 välja jäävad kulud 0 0 0 0 0 0 0

KOKKU 1 161 1 161 1 161 1 161 1 161 1 161 1 161

Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)

Kaetakse komisjoni

talituste

olemasolevast

personalist

Lisapersonal

Rahastatakse

rubriigist 7 või

teadusuuringute

eelarveridadelt

Rahastatakse BA

ridadelt

Rahastatakse

tasudest

Ametikohtade

loeteluga ette

nähtud

ametikohad

739 130 ei kohaldata

Koosseisuväline

personal

(lepingulised

töötajad, riikide

lähetatud

eksperdid ja

renditööjõud)

247 10 35

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad Euroopa Konkurentsivõime Fondi rakendamise juhtimine ning sise- ja

väliskoordineerimine

Eelarve täitmine kõigi Euroopa Konkurentsivõime Fondi poliitikaharude

raames

ECFi InvestEU instrumendi rakendamine

Projektinõustamis- ja valdkondadevaheliste meetmete rakendamine

Koosseisuvälised töötajad Euroopa Konkurentsivõime Fondi rakendamise juhtimine ning sise- ja

väliskoordineerimine

Eelarve täitmine kõigi Euroopa Konkurentsivõime Fondi poliitikaharude

raames

ECFi InvestEU instrumendi rakendamine

Projektinõustamis- ja valdkondadevaheliste meetmete rakendamine

ET 26 ET

3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

Kohustuslik: järgmises tabelis tuleks esitada parim hinnang ettepanekust/algatusest tulenevate

digitehnoloogiaga seotud investeeringute kohta.

Erandkorras, kui see on vajalik ettepaneku/algatuse rakendamiseks, tuleks rubriigi 4

assigneeringud esitada selleks ettenähtud eelarvereal.

Rubriikide 1–4 assigneeringud tuleks kajastada järgmiselt: „Poliitikavaldkondade IT-kulud,

mis on eraldatud rakenduskavadele“. Nende kulud kuuluvad tegevuseelarvesse, mida

kasutatakse otseselt algatuse rakendamisega seotud IT-platvormide/vahendite

taaskasutamiseks/ostmiseks/arendamiseks ja nendega seotud investeeringuteks (nt litsentsid,

uuringud, andmete säilitamine jne). Selles tabelis esitatud teave peaks olema kooskõlas 4. jaos

„Digimõõde“ esitatud üksikasjadega.

Digi- ja IT-

assigneeringud

KOKKU

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta MITMEAASTANE

FINANTSRAAMISTI

K 2028–2034 KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

RUBRIIK 4

Institutsiooni tasandi IT-kulud

9520200

9520200 9520200 9520200 9520200 9520200 9520200

66641400

RUBRIIK 4 kokku 9520200 9520200 9520200 9520200 9520200 9520200 9520200

66641400

RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud

Poliitikavaldkonda de IT-kulud rakenduskavadele

1447250

1447250 1447250 1447250 1447250 1447250 1447250 10130750

RUBRIIGIST 4

välja jäävad kulud

kokku

1447250

1447250 1447250 1447250 1447250 1447250 1447250 10130750

KOKKU 1096745

0

1096745

0

1096745

0

1096745

0

1096745

0

1096745

0

1096745

0 76772150

3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

 on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese

vahendite ümberpaigutamise kaudu

 tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomases rubriigi mittesihtotstarbelise varu

ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu

 nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist

3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

 ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

ET 27 ET

 näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on

järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Kokku

2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

Nimetage

kaasrahastav

asutus

Kaasrahastatavad

assigneeringud

KOKKU

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

 Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

 Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

 omavahenditele

 muudele tuludele

 märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida

Jooksval

eelarveaastal

kättesaadavad

assigneeringud

Ettepaneku/algatuse mõju 52

Aasta

2028

Aasta

2029

Aasta

2030

Aasta

2031

Aasta

2032

Aasta

2033

Aasta

2034

Artikkel ….

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

[…]

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

[…]

4. DIGIMÕÕDE

4.1. Diginõuded

• Leitakse, et ettepanek on digitaalselt asjakohane, kuna sellega luuakse uusi

andmeseeriaid. See tugineb siiski programmi „InvestEU“ käsitleva määruse

digiraamistikule, eelkõige seoses programmi „InvestEU“ juhtimisteabe

süsteemiga, mida kohandatakse, et võtta arvesse Euroopa Konkurentsivõime

Fondi rakendamist, eelkõige seoses andmevahetusega volitatud üksustega

(rakendus- ja nõustamispartnerid), investeeringute komitee liikmete ja muude

52 Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st

brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

ET 28 ET

komisjoni talitustega.

4.2. Andmed

• Komisjoni ja volitatud üksuste vaheline andmevahetus põhineb asjaomastes

lepingutes sätestatud nõuetel. See sisaldab tegevus-, finants- ja riskiandmeid,

mida esitatakse korrapäraselt (nt perioodilised aruanded) ja juhtumipõhiselt

(nt volitatud üksuste poolt toimingute esitamiseks).

• Andmete vahetamine investeeringute komitee liikmetega piirdub toimingutega,

mille volitatud üksused esitavad investeeringute komiteele.

4.3. Digilahendused

4.4. Koostalitlusvõime hindamine

4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

• Programmi „InvestEU“ olemasolevat juhtimisteabe süsteemi kohandatakse ja

kasutatakse ECFi InvestEU instrumendi ja projektinõustamise rakendamiseks.

• Programmi „InvestEU“ juhtimisteabe süsteemi kasutatakse Euroopa

Konkurentsivõime Fondi jaoks ja see säilitab oma koostalitlusvõime omadused,

eelkõige järgmiste komisjoni IT-vahendite abil: Secunda+, Ares, Decide ja

komisjonisisene teavitussüsteem.

• Komisjon töötab Euroopa Konkurentsivõime Fondi jaoks välja programmi

„InvestEU“ juhtimisteabe süsteemi kohandamiseks mõeldud IT-projekti ja

rakendab seda. Sellesse tuleks kaasata süsteemi peamised kasutajad (komisjoni

kasutajad, rakendus- ja nõustamispartnerite kasutajad ning investeeringute

komitee liikmed).

1

Seletuskiri

Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu “Eesti seisukohad Euroopa Konkurentsivõime Fondi loomise määruse kohta” juurde

Euroopa Komisjoni 16. juulil 2025 avaldatud ettepanek Euroopa Konkurentsivõime Fondi (EKF) loomiseks on osa ELi 2028–2034 perioodi mitmeaastasest finantsraamistikust (MFF). EKFi eesmärk on suurendada ELi konkurentsivõimet, vähendades strateegilisi sõltuvusi ja tugevdades majanduslikku vastupanuvõimet, eelkõige strateegilistes sektorites ja tehnoloogiates toetades kogu investeerimisteekonda alates teadus- ja arendustegevusest kuni tootmise ja turule viimiseni.

EKF koondab ühtsesse raamistikku 14 olemasolevat ELi rahastamisvahendit1, mille kogumahuks on komisjon pakkunud 451 miljardit eurot. Sellest EKFi määruse alusel on võimalik taotleda vahendeid nelja poliitikavaldkonna toetuseks: 1) vastupidavuse, kaitse- ja kosmosevaldkond (125,2 mld); 2) digiarengusse panustamine (51,5 mld); 3) puhas üleminek ja tööstuse heitkoguste vähendamine (26,2 mld) ning 4) tervis, põllumajandus, biotehnoloogia ja biomajandus (20,4 mld). Sellele lisandub 11 mld eurot InvestEU instrumendi jaoks, mis tagastamatute toetuste kõrval suurendab finantsinstrumentide (laenud, käendused jm) osakaalu ning võimendab eelarve mahtu kaasates erasektori rahalise panuse.

Eesti toetab EKFi loomist, pidades seda strateegiliselt oluliseks Euroopa majandusliku tugevuse, tehnoloogilise arengu ja tarneahelate vastupanuvõime tagamisel. Fond peab toimima koostoimes teiste ELi poliitikate ja programmidega ning tagama sujuva ülemineku ilma halduskoormust või rahastuse katkestusi tekitamata. Eesti rõhutab, et fond peab parandama innovatsiooni rahastamist kogu arendusahela ulatuses, toetama väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid ning tagama kõikide liikmesriikide huvide kaitse ja liikmesriikide võimaluse täpsemate tööprogrammide ja rakendamise tingimuste kujundamisel kaasa rääkida.

Eesti toetab fondi jagunemist nelja poliitikavaldkonna vahel, mis katavad kõiki Eesti jaoks pikema aja jooksul prioriteetseid valdkondi. Nii tehnoloogiate arendamisel ja tegevuse skaleerimisel vajavad ELi tasemel tugevat toetust ja koordineeritud lähenemist kaitse, kosmose ja siseturvalisuse (sh kriitilise infrastruktuuri kaitse) valdkond, kui ka rohe- ja digipöörde ning tervise, põllu- ja biomajanduse valdkonnad (sh toiduainetööstus), mille edukus ja eesmärkide täitmine sõltuvad samuti tehnoloogilisest innovatsioonist, lahenduste turuküpsusest ja kasutuselevõtust. Eesti seisukohad käsitlevad ka täpsemaid rõhuasetusi

1 Horizon Europe, Innovatsioonifond (IF), Digitaalse Euroopa Programm (DEP), CEF Digital, Euroopa kaitsefond (EDF), laskemoona tootmist toetav määrus (ASAP), Instrument Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks ühishangete kaudu (EDIRPA), Euroopa kaitsetööstuse programm (EDIP), ELi terviseprogramm EU4Health, Euroopa kosmoseprogramm, IRIS, InvestEU programm, ühtse turu programm (VKE-osa) ja LIFE- programm.

2

poliitikavaldkondade kaupa.

1. SISSEJUHATUS

Euroopa Komisjon avaldas 16.07.2025. a COM( 2025) 555 määruse eelnõu, millega luuakse Euroopa Konkurentsivõime Fond, sealhulgas kaitseuuringute ja -innovatsiooni eriprogramm, tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) 2021/522, (EL) 2021/694, (EL) 2021/697 ja (EL) 2021/783 ning muudetakse määrusi (EL) 2021/696, (EL) 2023/588 ja (EL) [Euroopa kaitsetööstuse programm].

Euroopa Konkurentsivõime Fond (edaspidi „EKF“ või „fond“) on osa ELi 2028-2034 perioodi mitmeaastasest finantsraamistikust (MFF). EKFi eesmärk on suurendada ELi konkurentsivõimet, vähendades strateegilisi sõltuvusi ja tugevdades majanduslikku vastupanuvõimet, eelkõige strateegilistes sektorites ja tehnoloogiates toetades kogu investeerimisteekonda alates teadus- ja arendustegevusest kuni tootmise ja turule viimiseni.

EKFi määruse fookuses on nelja valdkondliku poliitikaakna edendamine: vastupanuvõime, kaitse- ja kosmosevaldkond; digiarengusse panustamine; puhas üleminek ja tööstuse heitkoguste vähendamine ning tervis, põllumajandus, biotehnoloogia ja -majandus. EKFiga soovitakse eelistada ELis strateegiliste tehnoloogiate ja tootmise arendamist. Tagastamatute toetuste kõrval on eelnõuga kavas suurendada finantsinstrumentide (laenud, käendused jm) osakaalu, et suurendada erasektori rahalist osalust ja huvi tulemuste vastu (tuginedes praeguse InvestEU programmi kogemustele ja praktikale).

EKF koondab ühtsesse raamistikku 14 olemasolevat ELi rahastamisvahendit: Euroopa horisont (HE), Innovatsioonifond (IF), Digitaalse Euroopa programm (DEP), Euroopa ühendamise rahastu digitaalvaldkond (CEF), Euroopa Kaitsefond (EDF), Laskemoona tootmist toetav määrus (ASAP), Instrument Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks ühishangete kaudu (EDIRPA), Euroopa kaitsetööstuse programm (EDIP), EL tervise heaks programm (EU4Health), Euroopa kosmoseprogramm, IRIS, InvestEU programm, ühtse turu programm (VKEde tegevussuund) ja Keskkonna rahastusinstrument (LIFE).

EKFiga seotud instrumentide kogumaht on 451 mld eurot. Sellest 175 mld kavandatakse

Euroopa Horisondile ja 41 mld Innovatsioonifondile, mis jätkavad iseseisvate instrumentidena

kuid on EKFiga otseselt seotud ja võimendavad samu poliitikaeesmärke. Konkurentsivõime

fondi fookuses olevad neli poliitikavaldkonda ja nendega seotud eelarved on järgmised: 1)

vastupidavuse, kaitse- ja kosmosevaldkond (125,2 mld); 2) digiarengusse panustamine (51,5

mld); 3) puhas üleminek ja tööstuse heitkoguste vähendamine (26,2 mld) ning tervis,

põllumajandus, biotehnoloogia ja biomajandus (20,4 mld). Sellele lisandub 11 mld eurot

suuresti InvestEU instrumendi jaoks, mis tagastamatute toetuste kõrval suurendab

finantsinstrumentide osakaalu ning võimendab eelarve mahtu kaasates erasektori rahalise

panuse. EKF määruse eelnõus on valdkonnaosade jaotus esitatud väiksemate summadena kui

3

MFFis, sest MFF-i raames on summad suuremad tänu 11 miljardi euro suurusele InvestEU

instrumendile, mida saab kasutada horisontaalselt kõigi valdkondade üleselt.

EKFi eelarve mahu osas, sh selle jagunemise kohta poliitikaakende vahel, võetakse seisukohad

ELi pikaajalist eelarvet aastateks 2028-2034 käsitletavates Vabariigi Valitsuse seisukohtades.

Samuti käsitletakse seal Eesti seisukohti ELi eelistamise (EU preference) küsimuses ja

viidatakse ka paindlikkusele 10% ulatuses eelarvesummasid (sh EKFi poliitikaakende vahel)

ümber suunata juhul, kui väliskeskkond või muud asjaolud oluliselt muutuvad.

Määrus võetakse vastu seadusandliku erimenetluse raames. Nõukogus on eelnõu vastuvõtmiseks vajalik ühehäälne otsus. Eelnõu üle toimuvad läbirääkimised ELi Nõukogu vastavas MFF-i ad hoc töörühmas. Novembri lõpus ja detsembri alguses käsitleti töörühmas nõukogu eesistuja kompromissteksti esimest tervikversiooni. Rahvusparlamentide subsidiaarsuskontrolli tähtaeg oli 13.11.2025. a.

Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Silver Tammik ([email protected]). Seletuskirja on kooskõlastanud EL asjade asekantsler Maria Alajõe ([email protected]).

2. MÄÄRUSE EELNÕU JA VÕRDLEV ANALÜÜS

I PEATÜKK. Üldsätted

I Jagu. Fondi eesmärgid ja struktuur

I jaos (artiklid 1-4) artiklis 1. kirjeldatakse Euroopa Konkurentsivõime Fondi (EKF) ning sätestatakse fondi eesmärgid, eelarve aastateks 2028-2034, liidu toetuse vormid ning eeskirjad toetuse andmiseks. Määratletakse ka fondi poliitikaharud ning rõhutatakse seda, et eelnõuga kehtestatakse õigusraamistik, et tagada varustuskindlus, kõrvaldada investeerimistakistused ja tootmise kitsaskohad ning toetada liidu tööstusbaasi konkurentsivõimet. Eelnõu artiklis 2 määratletakse eelnõus kasutatavad mõisted. Artikkel 3 sätestab määruse eelnõu üldeesmärgid ja erieesmärgid. Fondi erieesmärgid jagunevad nelja valdkonda: 1) puhta energia ja tööstuse süsinikuheite vähendamine, 2) tervishoiu, biotehnoloogia, põllumajanduse ja biomajanduse konkurentsivõime suurendamine, 3) ELi digitaalse juhtpositsiooni kindlustamine ja 4) vastupanuvõime, julgeoleku, kaitsetööstuse ning kosmosepoliitika tugevdamine. Artikkel 4 sätestab fondi rahastamise alused ning eelarve aastateks 2028-2034, mis on 234,3 miljardit eurot. See summa jaotub üld- ja erieesmärkide vahel, millest 11 miljardit eurot eraldatakse üldeesmärkideks ning 223,3 miljardit eurot eelnõu artikli 3 lõike 2 punktides osutatud erieesmärkide jaoks.

II Jagu. Ühtne reeglistik

II jaos (artiklid 5-14) määratakse fondi rahastuse, koordineerimise, rakendamise ja juhtimise põhimõtted. Fondi võivad täiendavalt panustada liikmesriigid, kolmandad riigid,

4

rahvusvahelised organisatsioonid ja muud partnerid, mida käsitletakse sihtotstarbelise välistuluna. Rahastamine võib toimuda koos teiste liidu programmidega, sealhulgas kombineeritud või kumulatiivse rahastamisena. Euroopa Komisjon vastutab fondi järjepideva rakendamise ja kooskõlastamise eest riiklike ning piirkondlike partnerluste ning muude liidu fondidega, toetades seejuures liidu strateegilisi, julgeoleku- ja majandushuvisid. EKFi rakendatakse tööprogrammide ja väljavalimismenetluste kaudu, mis võivad hõlmata rahalist tuge, auhindu, eelarvelisi tagatisi ja rahastamisvahendeid, ning mille puhul kehtivad rahastamiskõlblikkuse ja ELi eelistamise tingimused. Samuti sätestatakse kolmandate riikide võimalik osalemine fondis läbi assotsieerimislepingute, tagades seejuures õiglane panus ja kasu ning liidu finantshuvide ja julgeoleku kaitse. Lisaks luuakse nõuandekogud ja strateegiliste sidusrühmade nõukogu, kes annavad soovitusi fondi tegevuse, investeeringute ja strateegiliste prioriteetide kohta.

II PEATÜKK. Euroopa konkurentsivõime fondi vahendite kogum

I Jagu. Sihttoetuste, hangete ja tööstuspoliitika koordineerimise vahendid

I jaos (artiklid 15-20) sätestatakse EKFi rakendamise põhimehhanismid, mille kaudu kavandatakse, juhitakse ja viiakse ellu fondi meetmeid tööprogrammide vormis. Tööprogrammid määravad kindlaks rahastamisvormid, hindamiskriteeriumid ja prioriteetsed tegevused. Samuti luuakse võimalus paindlikumate ja erandlike rahastus- ning väljavalimismenetluste kasutamiseks, et kiirendada investeeringuid ja tugevdada liidu tööstuslikku ning tehnoloogilist vastupanuvõimet.

II Jagu. EKFi InvestEU instrument

II jaos (artiklid 21-25) sätestatakse, et EKFi InvestEU instrument on liidu horisontaalne toetusvahend, mis pakub eelarvelist tagatist ja rahastamisvahendeid, sealhulgas segarahastamist, eesmärgiga toetada üld- ja erieesmärke ning kõrvaldada turutõrkeid. Instrumendi kaudu suunatakse toetust eelkõige kasvu- ja idufirmadele, et tagada nende juurdepääs kapitalile ja soodustades kasvufirmade kestlikku kasvu. Instrumenti rakendavad avatud struktuuriga partnerid, nagu Euroopa Investeerimispank, rahvusvahelised ja riiklikud finantseerimisasutused ning erandkorras eraõiguslikud asutused, kelle valik peab olema läbipaistev ja objektiivne. Ainuõiguslikkuse põhimõte aitab tagada, et rahastamisvahendeid kasutatakse üksnes selle jao raames.

III PEATÜKK. Projektinõustamine, VKEde koostöö, oskuste arendamine ja juurdepääs rahastamisele

I Jagu. Projektinõustamine

I jaos (artikkel 26) sätestatakse, et projektinõustamine peab olema kättesaadav nii tagastatavate kui ka tagastamatute vahendite puhul ning toetama fondi üldeesmärkide saavutamist. Määratletakse, milliseid teenuseid nõustamine hõlmab, sealhulgas investeerimisprojektide arendamist, ettevõtluse hoogustamist ning VKEde ja idu- ning kasvufirmade ligipääsu

5

rahastusele. Lisaks sätestatakse nõustamisteenuste läbipaistva ja koordineeritud osutamise, huvide konfliktide vältimise ning koostöö liidu ja riiklike partneritega reeglid.

II Jagu. VKEde koostöö

II jaos (artiklid 27-30) sätestatakse, kuidas luuakse ELi ettevõtlusvõrgustik, mis toetab eelkõige VKEsid, idu- ja kasvufirmasid aidates neil kasvada ja laieneda nii liidus kui ka rahvusvaheliselt. Fondi kaudu pakutakse ettevõtetele laiaulatuslikku tuge, sealhulgas ärinõustamist, rahastamisele juurdepääsu, turulepääsu hõlbustamist ja ettevõtluse edendamist. Samuti toetatakse VKEdele suunatud sektoripõhiseid meetmeid, mis edendavad innovatsiooni ja laienemist strateegilistes valdkondades. Lisaks rahastatakse oskuste arendamist ja koolituspartnerlusi, et tagada tööjõu ümber- ja täiendusõpe ning tugevdada sidet hariduse ja ettevõtluse vahel konkurentsivõimelise majanduse saavutamiseks.

III Jagu. Toetusesaajatele mõeldud tugiteenus

III jaos (artikkel 31) sätestatakse, et fond tagab ühtse elektroonilise andmevahetuse säilitamise ja laiendamise, et lihtsustada osalejate juurdepääsu liidu rahalistele vahenditele. Lisaks võib fond toetada lisategevusi, mis kiirendavad rahastamisele ja investeeringutele ligipääsu ning soodustavad tulemuste rakendamist ja väärtustamist erinevate toetuste, nõustamisteenuste ja spetsiaalsete platvormide kaudu.

IV PEATÜKK. Puhtale energiale ülemineku ja tööstuse süsinikuheite vähendamise toetamine.

IV peatükis (artiklid 32-35) sätestatakse, et fond vahenditest rahastatakse meetmeid, mis toetavad liidu üldeesmärke, eelkõige puhtale energiale üleminekut ja tööstuse süsinikuheite vähendamist. Toetust antakse laiale tegevuste ringile, alates uuenduslike energialahenduste, energiatõhususe ja kestlike kütuste arendamisest kuni puhta tehnoloogia tootmise, ringmajanduse ja sinimajanduse edendamiseni. Lisaks nähakse ette eeskirjad rahastamise paindlikkuse ja sidususe tagamiseks teiste ELi programmidega ning võimaldatakse kasutada võistupakkumise mehhanisme, et tõhusamalt suunata investeeringuid süsinikuheidet vähendavatesse projektidesse.

V PEATÜKK. Tervishoiu, biotehnoloogia, põllumajanduse ja biomajanduse toetamine

V peatükis (artiklid 36-37) sätestatakse, et fond toetab tervishoiu-, biotehnoloogia-, põllumajandus- ja biomajanduspoliitika meetmeid, mis aitavad saavutada liidu üld- ja erieesmärke. Selline toetus hõlmab tegevusi, mis parandavad rahvatervist ja tervishoiusüsteeme, edendavad meditsiini- ja biotehnoloogia arendamist ning kättesaadavust, toetavad biomajanduse ja põllumajanduse innovatsiooni ja konkurentsivõimet ning tugevdavad toiduga kindlustatust ja kestlikkust. Lisaks soodustatakse VKEde ja idufirmade ligipääsu rahastusele, suurendatakse sektori konkurentsivõimet ja tagatakse sidusus teiste ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammidega.

VI PEATÜKK. Digitaalse juhtpositsiooni toetamine

6

VI peatükis (artiklid 38-39) sätestatakse, kuidas fond toetab digitaalse juhtpositsiooni poliitikat, et saavutada liidu üld- ja erieesmärke. Toetus hõlmab tervet digisektorit, sealhulgas tehisintellekti, andmehaldust, andmevahetust ja töötlust, kvanttehnoloogiat, pooljuhte, fotoonikat, küberturvalisust, kõrgjõudlusega andmetöötlustvõimekust, sh gigatehaseid ja nende harud, 6G sidevõrke, pilv- ja serverandmetöötlust ja uusi kujunemisjärgus digitehnoloogiaid. Meetmetega soodustatakse tehnoloogilist suveräänsust, ettevõtjate ja VKEde konkurentsivõimet, digioskuste arendamist ning digiüleminekut, sh kvaliteetsete ja automatiseeritud teenuste vaatest avalikus ja erasektoris. Lisaks nähakse ette, et tagatakse sidusus teiste ELi programmidega ning toetatakse õigusaktide ja poliitikate väljatöötamist ja rakendamist.

VII PEATÜKK. Vastupanuvõime ja julgeoleku, kaitsetööstuse ja kosmosesektori toetamine

VII peatükis (artiklid 40-41) sätestatakse, kuidas fond toetab kosmose- ja kaitsevaldkonna poliitikat, et saavutada liidu üld- ja erieesmärgid. Rahastust eraldatakse artikli 4 lõike 2 punktis e sätestatud eelarvest ja täiendavatest osalustest. Lisaks nähakse ette, et luuakse kosmose- ja kaitsevaldkonna nõuandekogu, mis nõustab komisjoni koordineerimise, vastastikuse täiendavuse ja rahaliste vahendite kasutamise osas, et suurendada investeeringute tõhusust ja tulemuste kvaliteeti.

I Jagu. Vastupanuvõime poliitika toetamine

I jaos (artiklid 42-43) sätestatakse, et fond toetab vastupanuvõime poliitikat, et tugevdada ELi tööstuse strateegilist autonoomiat, majanduslikku julgeolekut ja toormete väärtusahela vastupidavust. See hõlmab toormete uurimise, kaevandamise, töötlemise ja ringlussevõtu arendamist, kriitiliste toormete varude loomist ning strateegiliste projektide toetamist vastavalt rohe- ja digiülemineku eesmärkidele. Toetust võib anda ka teadus- ja innovatsioonikoostöö kaudu ning strateegiliste projektide puhul kohaldatakse erisätteid, et tagada sidusus ja tõhus rakendamine.

II Jagu. Kaitsetööstuse poliitika toetamine

II jaos (artiklid 44-56) sätestatakse ELi kaitsetööstuse poliitika toetamise õiguslik raamistik. Artiklis 44 määratletakse viis põhisuunda, mille kaudu EL toetab kaitsetööstust, sealhulgas ühishuviprojektid, teadus- ja arendustegevus, tööstuse vastupanuvõime ja vastupanuvõime tugevdamine, ühishanked ning sõjaline logistika ja liikuvus. Artiklid 45–49 täpsustavad iga toetussuunaga seotud meetmeid, sealhulgas Euroopa ühishuvi kaitseprojektide elluviimist, innovatsiooni ja koostalitusvõime parandamist, kaitsetoodete tootmise laiendamist ning logistiliste võimekuste arendamist. Artiklis 50 käsitletakse kolmandate riikide, nagu Ukraina ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmete, osalemise tingimusi liidu kaitseprogrammides. Võimalik on ka teiste riikide osalemine vastavalt sõlmitavatele assotsiatsioonilepingutele.

Artiklis 51 sätestatakse rahastamiskõlblikkuse nõuded, et mh vältida mitteassotsieerunud kolmandate riikide kontrolli või mõju ELi kaitseprojektidele. Artiklid 52-55 reguleerivad rahastamismäärasid, projektide hindamiskriteeriume, tulemuste omandiõigust ja salastatud

7

teabe käsitlemise korda, et tagada ELi kaitseuuringute ja -tööstuse julgeolekut ning strateegilist autonoomiat. Lisaks luuakse kaitsetööstuse nõuandekogu, mille ülesanded ja liikmed sätestatakse artiklis 56.

III Jagu. Kosmosesüsteemid ja kosmosepoliitika rakendamine

III jaos (artiklid 57-78) kirjeldatakse, milliste komponentide kaudu liidu kosmosesüsteeme ja kosmosepoliitikat rakendatakse, millised on fondi alusel rahastamiskõlbulikud tegevused ning kuidas toimub rahastamine ja millised on juurdepääsutingimused. ELi strateegilise autonoomia ja julgeoleku tagamiseks on selle jao alusel toetatavad programmid näiteks Galileo, Copernicus ja turvalise ühenduse süsteemid. Kehtestatakse reeglid kolmandate riikide osalemise, rahastamiskõlblikkuse, hankemenetluste, omandiõiguse ja andmete kasutamise kohta. Erilist tähelepanu pööratakse turvalisusele, salastatud teabe kaitsele ja riskihaldusele, et tagada süsteemide töökindlus ja usaldusväärsus. Lisaks käsitletakse EKFi kaudu kosmosevaldkonna majandusliku ja tehnoloogilise suutlikkuse tugevdamist, toetades innovatsiooni, ettevõtlust ja CASSINI algatust. Käsitletakse ka läbipaistva juhtimise, pädevate asutuste rolli ning koostöö tähtsust Euroopa Kosmoseagentuuri ja liikmesriikidega, et kujundada ühtne ja konkurentsivõimeline Euroopa kosmoseökosüsteem.

IV Jagu. Tööstuspoliitika toetamine julgeoleku valdkonnas

IV jaos (artiklid 79-82) sätestatakse tööstuspoliitika toetamise raamistik tsiviiljulgeoleku valdkonnas. Sätestatakse, et liit toetab meetmeid, mis hõlmavad elutähtsa taristu kaitset, kuritegevuse ja terrorismi vastast võitlust, piiride ja mereturvalisuse tagamist ning tsiviilvalmiduse tugevdamist looduslike ja inimtekkeliste kriiside korral. Toetuste raames soodustatakse teadus- ja arendustegevust, innovatsiooni, VKEde kasvu, tehnoloogiliste lahenduste katsetamist, valideerimist ja kasutuselevõttu, samuti poliitika- ja õigusraamistike väljatöötamist ja rakendamist. Artiklid käsitlevad ka tulemuste omandiõigust ja kasutamise korda, andes ettenähtud tingimustel liidule õiguse kasutada või omada rahastatud projektide tulemusi ning piiratakse nende tulemuste omandi- või kasutamisõiguse üleandmist kolmandate riikide õigussubjektidele, et kaitsta ELi julgeolekuhuve. Lisaks kehtestatakse sihttoetuste andmise finantseeskirjad, mis võimaldavad katta kuni 100% rahastamiskõlblikest kuludest ja toetada ka kaudseid kulusid kuni 25% ulatuses.

VIII PEATÜKK. Lõppsätted

VIII peatükis (artiklid 83-90) sätestatakse EKFi komiteemenetlus, delegeeritud volituse ning varasemate programmide kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted. Euroopa Komisjoni abistavad erinevates koosseisudes komiteed vastavalt energia, tervishoiu, digivaldkonna, kaitse, kosmose ja julgeoleku valdkonnale. Euroopa Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kuni 2035. aastani. Samuti sätestatakse üleminekusätted, mis tagavad varasemate meetmete jätkumise kuni nende lõpetamiseni. Eelnõu kohaselt jõustub määrus selle avaldamisele järgneval päeval ning on alates 2028. aasta 1. jaanuarist siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

8

3. MÄÄRUSE EELNÕU VASTAVUS ÕIGUSLIKULE ALUSELE, SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTETELE

Õiguslik alus

Määrusega kehtestatakse Euroopa Konkurentsivõime Fondi rahastuspakett, sealhulgas EL rahalised vahendid puhtale energiale üleminekus ja tööstuse süsinukuheite vähendamiseks, digitaalse juhtpositsiooni edendamiseks, tervisehoiu, biotehnoloogia, põllumajanduse ja biomajanduse, vastupanuvõime, kaitsetööstuse ja kosmosesektori edendamiseks.

Fond tugineb mitmele Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklile. ELTL artikkel 43 lõige 2 näeb ette ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide toetamist. ELTL artikkel 168 lõige 5 näeb ette kaitsta ja parandada inimeste tervist, toetades tervishoiu-, biotehnoloogia-, põllumajandus- ja biomajanduse sektori konkurentsivõimet.

ELTL artikli 172 kohaselt tuleb asjaomaste tegevustega toetada konkurentsivõimet digiülemineku kaudu avalikku huvi pakkuvates valdkondades. ELTL artikkel 173 lõige 3 näeb ette meetmeid Euroopa tööstusbaasi konkurentsivõime suurendamiseks, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamise teadusuuringute, puhta energia ja digiülemineku, tervishoiu, biotehnoloogia, põllumajanduse, biomajanduse, kosmose, julgeoleku ja kaitse valdkondades.

ELTL artikkel 175 kohaselt tuleb teostada meetmeid, et parandada konkurentsivõimet kogu siseturul, sealhulgas laienduste kontekstis, arvestades majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust.

ELTL artikkel 182 lõige 4, artikkel 183 ja artikkel 188 lõige 2 näevad ette meetmeid teadusuuringute ja innovatsiooni toetamiseks kaitsevaldkonnas. ELTL artikkel 189 lõige 2 kohaselt tuleb liidu kosmosepoliitika toetamiseks rakendada asjaomaseid meetmeid.

ELTL artikkel 192 lõige 1 näeb ette meetmeid keskkonna säilitamiseks, kaitsmiseks ja kvaliteedi parandamiseks ning toetab üleminekut puhtale energiale kliimamuutuste leevendamiseks.

ELTL artikkel 194 lõige 2 kohaselt tuleb tagada energiaturu toimimine, energiavarustuskindlus, energiatõhusus ja energia säästmine ning arendada uusi ja taastuvenergiaallikaid ning energiavõrkude ühendamist.

ELTL artikkel 212 lõige 2 näeb ette meetmeid strateegiliste partnerite toetamiseks kaitsetööstuses.

ELTL artikkel 322 lõige 1 punkt a kohaselt tuleb kehtestada finantseeskirjad eelarve koostamiseks, täitmiseks, aruandluseks ja auditeerimiseks.

Eeltoodust tulenevalt on EL-il ELTL sätete alusel pädevus määruse eelnõu vastuvõtmiseks ning eelnõu on kooskõlas ELTL eesmärkidega.

Subsidiaarsus

9

Liidu konkurentsivõime tugevdamiseks on vajalik meetmete kooskõlastamine liidu tasandil, kuna see suurendab investeeringute mõju ja väärtust, võimaldab mastaabisäästu ning vähendab riske strateegiliselt olulistes poliitikavaldkondades. Erasektor ei tee piisavalt pikaajalisi investeeringuid elutähtsates valdkondades nagu taristu, rohe- ja digiüleminek ning tööstussuutlikkus, ning avaliku sektori kulutused teadus- ja arendustegevusele on killustatud. Liidu tasandi meetmed võimaldavad luua kriitilise massi mõjukate projektide ja partnerluste toetamiseks, soodustavad teadmiste levikut, vähendavad investeerimisriske ja suurendavad konkurentsivõimet. Liikmesriikidel eraldiseisvalt ei pruugi olla selleks piisavalt ressurssi. Otse hallatav liidu programm tagab ühtsete reeglite rakendamise piiriüleses koostöös, poliitikate kooskõla ning mastaabisäästu erinevate sektorite ja liikmesriikide vahel.

Eelnõu on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, kuna määruse eesmärke ei ole võimalik piisavalt saavutada riigisiseselt, mistõttu on vajalik meetmete reguleerimine liidu tasandil.

Proportsionaalsus

Eesti hinnangul on eelnõu kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Eelnõuga kavandatud meetmed ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik liidu eesmärkide ja liidu lisaväärtuse saavutamiseks.

4. ESIALGSE MÕJUDE ANALÜÜSI KOKKUVÕTE

4.1 Euroopa komisjoni mõjuhinnang

Eelnõuga koos esitatud mõjuhinnang kinnitab vajadust tugevdada ELi konkurentsivõimet ja vähendada killustatust liidu rahastamiskeskkonnas. Viimaste aastakümnete jooksul on ELi tootlikkus ja innovatsioonijõud jäänud maha teistest suurtest majanduspiirkondadest, mistõttu on vajalike investeeringute süsteemne koondamine muutunud oluliseks prioriteediks. Eelkõige vajab parandamist sidusus teadusuuringute, innovatsiooni ja tootmise vahel, samuti juurdepääs rahastamisvahenditele ning ELi suutlikkus erakapitali kaasamiseks ja strateegilise autonoomia tugevdamiseks.

4.1.1 Kaalutud poliitikavaldkonnad

Mõjuhinnangus kaaluti kolme poliitikavarianti: 1) tavapärase tegevuse laiendatud jätkamine, mille puhul jääksid kehtima 14 eraldiseisva programmi reeglid ning komisjon püüaks parandada sidusust Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi lähenemisviisi kaudu, 2) programmide paremat koordineerimist ja ühtset reeglistikku, mis ühtlustaks eesmärke, tegevussuundi, rakendusvahendeid ja horisontaalseid õigusnorme, 3) programmide konsolideerimine uue Euroopa Konkurentsivõime Fondi alla, mis ühendaks kõik asjakohased liidu programmid ühtse strateegilise juhtimisega raamistikku, milles programmikeskne lähenemine asenduks poliitikapõhise investeerimismudeliga.

Eelistatud variandiks osutus kolmas lahendus, kuna see pakub kõige terviklikumat poliitikameetmete kogumit ning kõrvaldab paremini praegused puudused ELi rahastamissüsteemis. Konsolideeritud fond looks ühtse investeerimistsükli alusuuringutest

10

kuni turule jõudmise ja tootmiseni, suurendaks strateegilist kooskõla ning võimaldaks kiiremini reageerida uutele poliitilistele prioriteetidele. Mõjuhinnangu kohaselt pakub see variant ka kõige suuremat majanduslikku kasu: 15 aasta jooksul oleks investeeringutasuvus märkimisväärselt kõrgem ning ELi eksport suureneks tänu investeeringute mahu tõusule.

4.1.2 Mõju toetusesaajatele

Kolmas variant vähendaks toetusesaajate halduskulusid, koondades juurdepääsupunktid ja kehtestades ühtse reeglistiku, mis lihtsustab taotlusprotsessi ning muudab rahastamise kättesaadavamaks. Sellest võidaksid eriti kiiresti kasvavad tööstusharud, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, uuenduslikud idufirmad ning projektid, mis vajavad pikaajalist investeerimistuge. Ühtne ja selgem taotlusprotsess looks ettevõtjasõbralikuma keskkonna ning aitaks vähendada korduvat halduskoormust, millega taotlejad praegu mitme erineva programmi puhul kokku puutuvad.

4.1.3 Majanduslik ja strateegiline mõju

Lisaks tugevdaks eelistatud variant rahastamisprotsesse ning laiendaks juurdepääsu erinevatele rahastamisvahenditele, mis võimaldaks ELil paremini kasutada oma potentsiaali erakapitali kaasamisel ja suurendada eelarve paindlikkust. Konsolideeritud raamistik looks tugevamad sidemed teadusuuringute, innovatsiooni ja tootmise vahel ning toetaks ideede kiiremat jõudmist turule, aidates samal ajal vähendada Euroopa sõltuvust kriitilistest tehnoloogiatest ja ressurssidest. See omakorda toetaks strateegilist autonoomiat ja suurendaks ELi majanduslikku vastupanuvõimet.

4.1.4 Üleminek

Eelistatud variandiga kaasnevad küll esialgsed kohandamiskulud toetusesaajatele, kes juba kasutavad liidu rahastust, kuid need kulud on ajutised ja piirduvad uute reeglite ja süsteemidega tutvumisega. See õppeprotsess tuleb läbida vaid üks kord, erinevalt praegusest olukorrast, kus taotlejad peavad kohanema mitme erineva programmiga. Pikemas perspektiivis peaks koondamine oluliselt vähendama halduskoormust ja parandama rahastamise kättesaadavust.

4.1.5 Turupõhine ja majanduslik mõju

Turupõhiselt on ühtse rahastamisraamistiku eesmärk tugevdada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet, tagades rahastamise strateegilise kooskõla ja parema tõhususe kogu investeerimistsükli ulatuses. Fond toetaks ka rohepööret ja digitaliseerimist strateegiliste tehnoloogiate ja sektorite kaudu ning looks dünaamilisema majandusstruktuuri, mis soodustab innovatsiooni ja uusi turuvõimalusi. Samuti vähendaks see Euroopa kriitilist sõltuvust välisallikatest ja toetaks liidu strateegilist autonoomiat.

4.2 Mõju Eesti majandusele

Algatuse kogumõju Eesti jaoks on esialgsel hinnangul positiivne ja algatus on hästi kooskõlas Eesti seniste prioriteetidega, mh Eesti raamseisukohtadega 2028. aastal algava EL pikaajalise eelarve läbirääkimisteks ning ka valdkondlike strateegiatega, sh Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 (TAIE)

11

fookusvaldkondadega. Nii kaitse, kosmose ja siseturvalisuse (sh kriitilise infrastruktuuri) valdkond kui ka rohe- ja digipöörde ning tervise, põllu- ja biomajanduse teemad on Eestile väga olulised, ja nendega seotud poliitikate edukus ja eesmärkide täitmine sõltuvad samuti tehnoloogilisest innovatsioonist, turuküpsusest ja kasutuselevõtust. See on tänases geopoliitilises olukorras eriti oluline kaitsepoliitika valdkonnas, kus sektori toetuseks ei ole Euroopa Liidu tasemel muid instrumente ette nähtud ja mille rahastamine on otseselt seotud Eesti julgeoleku tagamisega, mis mõjutab oluliselt ka Eesti konkurentsivõimet. Samuti sõltub näiteks kliimaeesmärkide saavutamine Eestis kui ka mujal otseselt uute tehnoloogiate arengust ja kasutuselevõtust ning EKFi ja sellega koostöös rakendatava Euroopa Horisondi edukus on selleks võtmetähtsusega. Mõju esialgsel hindamisel on ennekõike lähtutud sellest, mil määral muutub rahastatavate tegevuste maht, kas see keskendub konkurentsivõime kasvatamise vaatest olulistele tegevustele ning kas fond võimaldab seniseid rahastusinstrumente paremini rakendada. Samuti sõltub programmist taotlemine rakendamise detailidest, mis kõik ei ole hetkel veel selged ning ka Eesti taotlejate ja tugistruktuuride valmisolekust EKFi rakendusfaasis osaleda ja projektidele rahastust saada.

Komisjoni ettepaneku kohaselt on fondi kogumaht ligikaudu 450,5 miljardit eurot, millest Innovatsiooni Fond ja Horizon Europe osa on 216,2 miljardit eurot ja millest 234,3 miljardit moodustab EKFi määruse kohaselt rakendatav osa, mis varem oli jagatud eraldi programmide vahel. See tähendab senise rahastuse olulist kasvu ja seda kõigi poliitikavaldkondade lõikes:

- Kaitse-, julgeoleku- ja kosmosevaldkonna programmide kogumaht on perioodil 2021-2027 kokku ligikaudu 27,45 miljardit eurot. EKFi uus kaitse-, julgeoleku- ja kosmoseaken on 130,7 miljardit eurot. Seega suureneb valdkonna rahastus EKFi raames ligikaudu 4,8 korda võrreldes praeguse perioodiga, mis on üks suurimaid hüppeid kogu MFFi struktuuris. Euroopa Liidu eesmärgiks on saada järgmise kümnendi jooksul iseseisvamaks kaitse- ja kosmosetööstuse keskuseks, vähendada sõltuvust kolmandatest riikidest ning ehitada välja oma satelliit- ja turvasidevõrk. Eesti taotlejate jaoks tähendab see avaramaid võimalusi tarneahelatesse pääsemisemisel ja ekspordipotentsiaali kasvu kõrge lisandväärtusega sektorites.

- Digivaldkonna programmide kogumaht on umbes 10,2 miljardit eurot. EKFi rahastus uuel perioodil on kavandatud 54,8 miljardit eurot. See tähendab, et digivaldkonna rahastus on umbes 5,4 korda suurem kui varem. Eesti jaoks võib see mh tähendada digi- ja andmetaristu tugevdamise võimalust, sh kohapealse kõrgjõudlusega arvutusvõimekuse tekitamist (sh tehisaru gigatehased), süsteemse andmekorralduse rakendamist ning tehisaru laialdast kasutuselevõtu toetamist, digitaalse koosvõime paranemisest tulenevaid piiriüleseid digiteenuseid kodanike jaoks ja paremaid võimalusi küberturvalisuse tagamisel. Eesti ettevõtjatel on selles valdkonnas head eeldused olla osaks sektori väärtusahelatest.

- Puhast energiat ja tööstuse dekarboniseerimist tagavate programmide (LIFE) maht on perioodil 2021-2027 ligikaudu 5,4 miljardit eurot (ilma Innovatsiooni fondita). EKFi uus maht on 67,4 miljardit eurot ehk umbes 12,48 korda suurem kui varem. Toetuse saamine tähendaks suuremaid investeerin- guid taastuvenergiasse, energiasalvestusse ja tööstuse süsinikuheite vähendamisse, mis

12

aitab suurendada energiajulgeolekut, vähendada sõltuvust imporditud fossiilkütustest ja arendada rohetehnoloogiatel baseeruvat tööstust.

- Tervis, biotehnoloogia, põllumajandus ja biomajanduse arendamise maht läbi EU4Health programmi on aastatel 2021-2027 4,4 miljardit eurot. EKF-i uus maht on 22,6 miljardit eurot. See tähendab, et rahastus on ligikaudu 5,1 korda suurem kui varem, kuid silmas tuleb pidada, et see ei kata vaid tervisesektorile suunatud tegevusi. EKFi fookus Euroopa-sisesele ravimite ja meditsiiniseadmete tootmisele tähendab, et Eestis väheneb sõltuvus kolmandate riikide tarnetest, raviminappus leeveneb ning apteekides ja haiglates paraneb kriitiliste toodete kättesaadavus. Biomajanduse ja terviseühtsuse (One Health) lähenemine tõstab Eesti toiduohutust ja põllumajanduse stabiilsust, vähendades loomataudide ja kriiside mõju. Pikemas plaanis toetab fond ka Eesti biotehnoloogia- ja tervisetehnoloogia sektori arengut, kiirendades biopõhiste materjalide ja lahenduste arendamist ning turulejõudmist, luues siia uusi T&A projekte, kõrgema lisandväärtusega töökohti ja potentsiaalselt ka väiksemahulisi ravimite tootmisüksusi.

EKF siiski ei kata kaugeltki ära kogu Euroopa Liidu investeeringute puudujääki. Draghi raporti järgi on hinnatud investeerimislõheks 750-800 miljardit eurot aastas, mille katmine ei ole võimalik erasektori investeeringuteta. EKFi üheks eesmärgiks on ka kapitaliturgude areng, mille peamiseks instrumendiks on InvestEU. Selle rakendamiseks eraldatud 11 miljardit eurot peaks erakapitali kaasates muutma EKFi poolt toetatud investeeringute mahu mitmekordistama.

Eesti on seni olnud Euroopa Liidu teadmispõhistes ja konkurentsipõhistes programmides taotluste esitamisel suhteliselt edukas: Euroopa Horisondist on Eesti projektid saanud 2024. a seisuga üle 286 miljoni euro, osaledes ligi 600 teadus- ja innovatsiooniprojektis. Edu on olnud ka LIFE programmides (näiteks LIFE-IP CleanEST projekt 2024. aastal, mille EL toetus oli 17,9 miljonit eurot) ning EDF-is, kus Eesti ettevõtete ja teadusasutuste osalusega projektide kogumaht on ulatunud juba üle 365 miljoni euro. Siiski on seniste instrumentide rakendamisel ka näiteid, millega rahul olla ei saa. Nii on Eesti Loov Euroopa programmi vahehindamisel välja toonud, et Euroopa Investeerimisfondi laenugarantii meede kultuuri- ja loomesektorile ei ole Eestis ja mitmetes teistes liikmesriikides end senisel kujul õigustanud ning juhtinud tähelepanu, et meetme tingimused ja rakendamise põhimõtted vajaksid ümberkujundamist selliselt, et sooduslaenud kultuuri- ja loomesektorile oleksid oluliselt rohkem kättesaadavad ka väiksema finantssektoriga riikides ning meetme kasutamise geograafiline jaotus oleks ühtlasem. Nimelt on ettevõttele pakutavad tingimused (näiteks laenuintress kuni 16% aastas)

Eestis oluliselt pärssinud meetme laialdasemat kasutamist. See on ühtlasi näide olukorrast, kus

meetme toel garanteeritud laenud on Euroopa Liidus väga ebaühtlaselt jaotunud (3 riigi osakaal 85%).

Vajadusele pidada EKFi kujundamisel silmas VKE-de paremaid võimalusi ja geograafilist tasakaalu on juhtinud tähelepanu ka mitmed teised ministeeriumid ja huvigrupid. Nii on Kaubandus-Tööstuskoda juhtinud tähelepanu sellele, et väiksematel ettevõtetel peab olema reaalne võimalus toetusi taotleda ja oma projekte ellu viia, toetuste jaotus ei koonduks üksnes suurematele ettevõtetele ning et toetuste tegelik kättesaadavus sõltub suuresti fondi

13

rakendamisest. Vastasel korral on oht, et suuremad ja majanduslikult jõukamad riigid või piirkonnad saavad fondi rahastusest ebaproportsionaalselt suure osa. Komisjoni ettepanek adresseerib küll geograafilise tasakaalu ja VKE-de osaluse küsimusi, kuid konkreetseid eesmärke selles osas ei seata.

EKF on seadnud eesmärgiks katta terviklikult kogu innovatsiooniväärtusahel, alates teadus- ja arendusprojektidest kuni pilootliinide, tööstuse skaleerimise ja taristu investeeringuteni. Selle toimimise oluliseks eelduseks on loodud kooskõla nii EKFi kui Euroopa Horisondi vahel, mis pakuvad muu hulgas tuge ka samadele poliitikavaldkondadele. Selles vaates on kindlasti positiivse mõjuga HE mahu kasv ja sealt eelduslikult Eestisse laekuv osa. Siiski on nii Haridus- ja Teadusministeerium kui ka näiteks Metrosert juhtinud tähelepanu sellele, et Fondi edukus sõltub muu hulgas ka sellest, mil määral HE ja EKF omavahel sünergias toimivad. Kuigi eesmärgiks on fondide vahelise reeglistiku ühtlustamine, võib tekkida praktikas siiski küsimusi selle täpse rakendumise osas (näiteks HE märgiste kasutamine, EL eelistamise reeglitega arvestamine juba HE projektides jne).

EKFi puhul sihiks seatud rahastusinstrumentidele paranenud juurdepääsul ja koordinatsioonil on positiivne mõju, kuid mitmed detailid sõltuvad alles sellest, kuidas see praktikas rakendub. Kui seni tuli erinevate fondide puhul arvestada eraldiseisvate reeglite, taotlusloogikate ja seiremehhanismidega, siis EKF ühtlustab need üheks raamistikuks. Väikeriigile tähendab see väiksemat halduskoormust, vähem bürokraatiat ja paremat võimalust kaasata ettevõtteid, ülikoole ja avaliku sektori asutusi. Eelduslikult väheneb ka seniste fondidega seotud komiteede ja ekspertgruppide arv, näiteks koondatakse strateegiliste suuniste andmine ja tööprogrammidega tegelemine EKFi üldkomitee ja kuue alakomitee kätte, mis vähendab kokkuvõttes ka seal osalevate ametnike arvu.

Siiski võib ette näha, et Eesti vaatest on EKFi edukaks rakendamiseks vaja tugevdada Eesti sisest fondi koordinatsiooni, et läbirääkimiste ja rakendusfaasis ilmnevad puudused ja võimalused saaksid lahendatud ja loodaks paremad eeldused Eestiga seotud taotluste rahastamiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi jaoks on see uus ja välja arendamist vajav roll, sest ministeeriumi üksused on varem olnud otseselt seotud vaid kosmoseprogrammi rakendamisega. Samamoodi aitaks kaasa kohaliku riikliku tugipanga olemasolu Eestis, mille funktsioonide väljaarendamine näiteks EISi baasil vajab aega ja investeeringuid.

EKFi disainimisel on silmas peetud, et fond täiendaks lisaks konkurentsivõimele ka muid Eestile ja Euroopa Liidule olulisi eesmärke ning omaks positiivset mõju keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele, kvaliteetsete töökohtade jaoks vajalike oskuste arendamisele, võrdsete võimaluste edendamisele ja kogukondade arendamisele.

5. VABARIIGI VALITSUSE SEISUKOHAD JA NENDE PÕHJENDUSED

5.1 Üldised seisukohad

14

5.1.1 Eesti toetab Euroopa Konkurentsivõime Fondi eesmärki suurendada Euroopa Liidu majanduse konkurentsivõimet, vähendada strateegilisi sõltuvusi ning suurendada investeeringuid Euroopa Liidu tehnoloogilise ja tootmisvõimekuse kasvatamiseks. Toetame fondi jaotust nelja valdkonna vahel, sealhulgas peame eriti oluliseks fondi abil kaitsevalmiduse, kosmosetööstuse ja kriitilise taristu vastupanuvõime arendamist ning digiteenuste ja -taristu tugevdamist. Samuti peame oluliseks puhtale energiale ja tööstusele ülemineku, Euroopa Liidu digitaalse suveräänsuse, küberturvalisuse ning tervishoiu, biotehnoloogia, bio- ja põllumajanduse edendamise toetamist.

Selgitus: Euroopa Konkurentsivõime Fondi loomine on strateegiliselt oluline samm suurendamaks ELi konkurentsivõimet, vähendades seejuures strateegilisi sõltuvusi ja tugevdades majanduslikku vastupanuvõimet strateegiliselt olulistes sektorites.

Fond koondab järgmiseks ELi eelarveperioodiks (2028-2034) ühtse juhtimise alla mitmed seni iseseisvad keskselt juhitud fondid ning selle eelarve on komisjoni ettepaneku kohaselt ligi 234 miljardit eurot. See tähendab konkurentsivõimega seotud poliitikavaldkondade ja tegevuste olulist prioriseerimist ning eelduste loomist, et fondide juhtimine on edaspidi efektiivsem ja oluliselt suurema mõjuga.

Seejuures keskendub fond uute tehnoloogiate arendamisele ja kasutuselevõtule kattes kogu investeerimisteekonda alates teadus- ja arendustegevusest kuni lahenduste tootmise ja turule viimiseni. Eesti toetab ka fondi jagunemist nelja poliitikavaldkonda (poliitika akna – policy window), mis hõlmavad sektoreid, mis on olnud ka Eestile pikema aja jooksul prioriteedid.

Tehnoloogiate arendamisel ja tegevuse skaleerimisel vajavad ELi taseme toetust ja koordineeritud lähenemist nii kaitse, kosmose ja siseturvalisuse (sh kriitilise infrastruktuuri kaitse) valdkond kui ka rohe- ja digipöörde ning tervise, põllu- ja biomajanduse valdkonnad, mille edukus ja eesmärkide täitmine sõltuvad samuti tehnoloogilisest innovatsioonist, turuküpsusest ja kasutuselevõtust.

5.1.2 Taotlejate halduskoormuse vähendamiseks ning selguse suurendamiseks toetame fondide senise suure arvu ja rahastusvõimaluste killustatuse vähendamist. Peame oluliseks, et üleminek Euroopa Konkurentsivõime Fondi rahastusele on sujuv ja liidetud fondide pikaajalistele projektidele on tagatud võimalus rahastuse taotlemiseks.

Selgitus: Euroopa Konkurentsivõime Fond koondab ühtsesse raamistikku 14 olemasolevat ELi rahastamisvahendit: Euroopa Horisont (HE), Innovatsioonifond (IF), Digitaalse Euroopa Programm (DEP), Euroopa Ühendamise Rahastu digitaalvaldkond (CEF), Euroopa Kaitsefond (EDF), Laskemoona tootmist toetav määrus (ASAP), Instrument Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks ühishangete kaudu (EDIRPA), Euroopa kaitsetööstuse programm (EDIP), EL tervise heaks programm (EU4Health), Euroopa kosmoseprogramm, IRIS, InvestEU programm, ühtse turu programm (VKEde tegevussuund) ja Keskkonna rahastusinstrument (LIFE).

See on kooskõlas Eesti seniste raamseisukohtadega 2028. aastal algava EL pikaajalise eelarve läbirääkimisteks, mis joonis alla vajaduse vähendada fondide suurt arvu, et taotlejate halduskoormus oleks tulevikus väiksem ning suureneks selgus rahastatavates valdkondades.

15

Kuna EKF hõlmab mitme senise ELi programmi eesmärke ja tegevusi, on oluline, et neis valdkondades ELi eelarve toel elluviidavate pikaajaliste projektide (nt LIFE integreeritud projektide, CEF Digitali mitmeetapilised projektid) üleminek Euroopa Konkurentsivõime Fondi reeglistiku alusel vahendite taotlemisele ja kasutusele lahendataks sujuvalt, vältides kattuvusi ja minimeerides sellega seotud halduskoormust.

5.1.3 Toetame Euroopa Konkurentsivõime Fondi kavandamist ja kasutust koostöös teiste Euroopa Liidu eelarve osadega. Parima koosmõju saavutamiseks on oluline erinevate Euroopa Liidu poliitikavaldkondade ja fondide sisuline haakuvus ning prognoositavus. Peame oluliseks tagada tugi teadustulemuste väärindamiseks ja ülekandmiseks teadussüsteemist tööstusesse ning võimalust taotleda toetust kõigis investeerimisteekonna etappides, alates varajase etapi alusuuringutest ja innovatsioonist kuni tööstusliku kasutuselevõtuni. Toetame Euroopa Konkurentsivõime Fondi ja programmi „Euroopa horisont“ rakendamist ühiste valdkondlike poliitikaakende ning fondide planeerimisprotsessi kaudu, mis võimaldab innovatsiooniahelat terviklikult toetada. Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut avada fond osalemiseks Euroopa Liidu partnerriikide taotlejatele vastavalt assotsiatsioonilepingutele. Peame vajalikuks selle võimaluse ja koostöö laiendamist Ukrainale lisaks kaitsetööstusele ka teistes fondi valdkondades, ennekõike puhta tööstuse ja energia, kliimamuutuste, keskkonna ja elurikkuse valdkonnas, digivaldkonnas ning ka vastupanuvõime ja piirikaitse teemadel.

Selgitus: EKFi juhtimisraamistik peab olema valmis integreerima ja koordineerima erinevaid ELi tasandi poliitikaid. Fondimääruse artiklis 7 rõhutatakse, et komisjon ja liikmesriigid peavad pöörama tähelepanu sidususele EKFi ning riikide ja piirkondade partnerluskavade vahel. Liikmesriigid võivad ka taotleda täiendavalt riigiplaani vahendite suunamist fondi ning neid tuleb kasutada selle liikmesriigi huvides (eelnõu artikkel 5 lõige 2).

See tähendab, et mingit osa riigiplaani rakendamiseks eraldatud vahenditest on võimalik kasutada läbi EKFi ilma, et need oleks seotud riigiplaanis sätestatud reformidega.

EKFi rakendatakse koostoimes ja sünergias muude ELi fondidega (sh HE, IF, CEF ja Globaalse Euroopa Fondiga). Eesti jaoks on oluline tagada tugi teadustulemuste väärindamiseks ja ülekandmiseks teadussüsteemist tööstusesse ja majandusse. Selleks on vajalik tugev seos HE programmiga, mis pakub tuge projektidele samades poliitikavaldkondades nende varasemas küpsusfaasis. Samas on vaja suuremat selgust, kuidas tagatakse kooskõla fondide reeglistike vahel.

Oluline on jätkuv EKFi sünergia CEF energia- ja transpordiosaga. Soovime, et suurtes piiriülestes transpordi- ja energeetika projektides oleks abikõlblik kulu elektroonilise sidetaristu komponendid vastavalt konkreetsete projektide vajadustele. ELi suurem eesmärk peab olema, et EL tervikuna on ühenduva transpordivõrgustikuga kaetud, selle eeldus on ka kõikehõlmav side toimepidevus, vajadus ühendada erinevaid digiteenuseid ja panustada julgeoleku ja siseturvalisuse eesmärkidesse.

16

Peame oluliseks ka sidusust EKFi poliitikavaldkondade vahel. Nii tuleb silmas pidada, et näiteks investeeringud tööstusesse, digitehnoloogiasse ja kaitsevaldkonda avaldavad mõju ka keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisse.

Samuti on oluline silmas pidada naiste osakaalu suurendamise võimalusi ettevõtluses (art 28) ja püüelda võrdsema esindatuse poole erinevates fondi juhtimis- ja nõuandekogudes (art 14).

Kaitsetööstuse, digiarengu, ning säästva- ja puitehituse kaetus vastab Eesti valitsuse kehtestatud Ukraina ülesehituse põhimõtetele, sealhulgas standardi-, tehnoloogia- ja teadmussiire Ukraina ülesehituses vastavalt Euroopa standarditele.

Arvestades seda, et Üleilmse Euroopa rahastamise arhitektuur liigub Ukraina rahastamisel sarnases suunas riigiplaanidele (riigiplaan ja eelarvetoetus), vähenevad sellega seoses tõenäoliselt võimalused välisvahendeid kaasata ning seega ka võimalused tegelikuks koostööks.

Arvestades Eesti praeguseid tegevusi Ukrainas sõja ajal, on meil hetkel võimalus Eesti ja Ukraina koostöö pöörata mõlemale kasulikuks suhteks ning teadmuse ja tehnoloogia siirdeks. Täna toimiv LIFE+ programm võimaldab projektide realiseerimist Ukrainas ja koostööd Ukrainaga ning Eesti on seda võimalust ka aktiivselt kasutamas ülikoolide vahel aga ka välisministeeriumile eraldatud vahenditest Ukraina ülesehituseks koostöös ESTDEVi, kliimaministeeriumi ja TalTechiga (hetkel on esitatud rahastamiseks tehaselise renoveerimise valdkonnas õppekava arendamise ja tehnoloogiasiirde projekt prioriteetses Žõtomõri piirkonnas).

Kliimaministeerium on alates 2025. prioriseerinud ka rohetehnoloogiate siiret Ukrainasse läbi osa emisioonitulude suunamise Ukrainasse (KIKI kaudu). Võimalus nende tegevussuundade laiendamiseks Ukrainale võimaldab tulevikus seda koostööd erinevate vahendite kaudu võimendada. Valitsus tegi 2025. aastal põhimõttelise otsuse jätkata Ukraina toetamist ka 2028. aastast edasi, seega on teema asjakohane ka uuel EL eelarveperioodil.

Samuti võib täiendavat potentsiaali näha ka 2040. kliimamuutuste eesmärkide saavutamises, mis tulevikus võimaldab liikmesriikidel kliimaeesmärkide saavutamist ka arenguriikides (k.a hetkel Ukraina). Eestil on ka reaalsed pikaajalised projektid sisejulgeoleku, vastupidavuse ja piiritehnoloogia valdkonnas Ukrainas (välispiiritehnoloogia, politseiõppe simulatsioonikeskus, demineerimine jne) ning arvestades idapiiri kaalukust - ca 3000 km Ukraina piiri Venemaa ja Valgevenega, mis on potentsiaalselt enam kui 50% tulevasest EL idapiirist/-tiivast – peaks ka see valdkond olema projektideks.

5.1.4 Euroopa Konkurentsivõime Fondi kaudu vahendite taotlemine ja kasutamine peab olema eriti väikestele ning keskmise suurusega ettevõtetele lihtne, ühetaoline, vähekoormav, kiire ja kättesaadav. Peame oluliseks, et fondi juhtimiskorraldus ja taotluste hindamiskriteeriumid on sätestatud fondimääruses võimalikult läbipaistvalt. Kaitse- ja kosmose valdkonnas julgeoleku tagamise eesmärgil taotlejatele sätestatud täiendavad pädevus- ja kontrollinõuded peavad olema piisavad ja põhjendatud, kuid ei tohi pärssida innovatsiooni ja rahvusvahelist koostööd.

17

Selgitus: EKF kasutab kõiki olemasolevaid ELi rahastamis viise – toetusi, hankeid, laene, tagatisi, omakapitaliinvesteeringuid, segarahastamist jne. Ettevõtetel peab olema juurdepääs rahastamisele lihtsalt ja kiiresti, kasutades selgeid juhiseid ja minimaalseid haldustakistusi.

Kiired ja prognoositavad taotlus- ja hindamisprotsessid ning vastavalt läbi viidud taotlusvoorud on väga olulised, eriti VKEde - ja kasvufirmade jaoks, kes soovivad kasvada ülemaailmselt konkurentsivõimelisteks.

Samal ajal peavad investoritel olema stiimulid osalemiseks ja kindlus, et rahastamisvõimalused ja riskijagamise mehhanismidest on võimalus taotleda tuge investeerimisteekonna kõigi etappide jaoks, alates varajase etapi innovatsioonist kuni tööstusliku kasutuselevõtuni.

Tuleb silmas pidada, et fondi suure mahuga kaasnevad riskid, mis nõuavad kontrolli- ja järelevalvemeetmete rakendamist, seda eriti kaitse, julgeoleku ja kosmosega seotud toetuste puhul ettenähtud erireeglite puhul.

Fondi rakendamise keerukus ja lai valdkondade haare võivad tuua liigset halduskoormust ja bürokraatiat, mis omakorda võivad aeglustada rahastamisprotsesse ning raskendada kiiret reageerimist muutustele või kriisidele ning pärssida innovatsiooni.

Selle vältimiseks on oluline kavandada fondi juhtimiskorraldus ning taotlemise ja vahendite kasutuse reeglistik viisil, milles osalejate halduskoormus on proportsionaalne ning optimeeritud, arvestades seejuures ka ELi finantshuvide kaitset.

Eelnevat silmas pidades vajavad fondi rakendamise detailid, sh liikmesriigi ning EKF rakendamisel osalevate asutuste kohustused ja fondi rakendamise administratiivne koormus eelnõu läbirääkimistel täpsustamist.

Kaitse ja kosmose valdkonnas on esitatud täiendavaid ELi julgeolekut suurendavaid nõudeid, mis mh peavad näiteks tagama kolmandate riikide usaldusväärsete taotlejate osalemine rahastatavates projektides ja teabe turvalise käitlemise.

Need täiendavad nõuded on küll põhjendatud, kui sellega kaasnev halduskoormus võib olla ettevõtetele täiendavaks takistuseks, eriti just VKEdele. Oluline on siiski silmas pidada, et turvalisuse kaalutlusel lisanduvad need nõuded ei pärsi liigselt innovatsiooni ja rahvusvahelist koostööd.

5.1.5 Euroopa Konkurentsivõime Fond peab toetama konkurentsivõime kasvu kogu siseturul ja olema võrdselt ligipääsetav kõigile riikidele. Laenude/garantiide kasutamisel tuleb kindlustada Euroopa Liidu väiksemate liikmesriikide või piirialade ettevõtjatele mõistlikud rahastamistingimused (sealhulgas intressimäärad). Euroopa Liidu konkurentsivõime eesmärkide saavutamise huvides on vajalik määruses näha ette võimalus eelistada fondi taotlusvoorudes Euroopa Liidu idapiiririikide projekte, et tugevdada piiriäärsete alade kaitsevalmidust ja säilenõtkust ning panustada selle piirkonna sotsiaal-majandusliku olukorra parandamisse.

Selgitus: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on juhtinud tähelepanu riskile, et suuremad ja majanduslikult jõukamad riigid või piirkonnad võivad saada fondi rahastusest

18

ebaproportsionaalselt suure osa. Selle vältimiseks peab fondi kavandamisel ja rakendamisel pidama silmas geograafilist tasakaalu, et toetused jõuaksid kõikidesse liikmesriikidesse ja piirkondadesse, mitte ainult suurtesse keskustesse ning tagada tuleb kooskõla riigiabi reeglitega.

Rahastuse jaotus peab toetama kogu Euroopa majanduse konkurentsivõimet ja vältima peab liikmesriikide vahelise ebavõrdsuse süvenemist. Ettepanek ei sisalda sätteid, mis tagaks otseselt geograafilise tasakaalu või sätestaks mehhanismi, mis välistaks toetuste koondumise suurematesse ja majanduslikult arenenumatesse riikidesse või piirkondadesse.

Eelkõige peaks seda tagama sätted, mis tagavad geograafilist tasakaalu juhtimis- ja nõuandvates kogudes (art 14) ning nõustamisteenuse osutamisel (art 26). Samuti leiab geograafilist tasakaalu tagavaid sätteid ettepaneku kaitsele ja kosmosele suunatud poliitikavaldkondadest (art 45 ja art 61). Ka muude poliitikavaldkondade puhul on oluline saavutada fondi mõju võimalikult ühtlane jaotumine ELis.

Mõnedes fondi osades (või tööprogrammides ja nende osades) võib olla otstarbekas määratleda, et selle kasutamisel arvestatakse geograafilise tasakaalustatuse põhimõtteid (nt analoogselt EL LIFE programmi kogemusele). Mitmeaastase finantsraamistiku teatises juhib ka Euroopa Komisjon tähelepanu idapiiri piirkondade väljakutsetele majanduse, ettevõtete ja inimeste toetamisel ja seega tuleks fondis näha ette rohkem võimalusi eelistada EL idapiiririikide projekte.

Peame oluliseks, et laenude ja garantiide kasutamisel kindlustatakse mõistlikud rahastamistingimused ka piirialade teadus-arendusasutustele.

Konkreetsemalt julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas on Eesti jaoks oluline, et fond võimaldaks rahastust ELi idatiiva tugevdamisele ja selle eesmärgiga seotud erinevatele projektidele. Eesti soovib, et idatiiva tugevdamine oleks määruses nimetatud kui prioriteetne Euroopa kaitsevaldkonna ühishuviprojekt.

Idatiiva tugevdamist tuleks käsitleda üldnimetusena, mille alla koondatakse erinevad projektid Vene Föderatsiooni ja Valgevenega piirnevate liikmesriikide kaitse ja julgeoleku tugevdamiseks, sealhulgas ELi idatiiva tippkohtumisel detsembris 2025 ellu kutsutud Eastern Flank Watch algatus, droonimüür ning Balti kaitsevööndiga seotud tegevused.

Soovime, et EKF võimaldaks finantseerida võimalikult laia spektrit piirikaitseks ja kaitsevalmiduse tõstmiseks vajalikke investeeringuid ning hõlmaks kõiki Venemaa ja Valgevenega piirnevaid ELi liikmesriike.

5.1.6 Liikmesriikidel peab olema Euroopa Konkurentsivõime Fondi juhtimisel ja rakendamisel oluline roll, sealjuures otsustusõigus fondi puudutavate strateegiliste, põhimõtteliste ning olulise mõjuga otsuste tegemisel, oluliste kriteeriumide kindlaksmääramisel ja uuendamisel, et neis arvestataks riikide ja piirkondade eripärasid. Fondi eesmärke ja nende saavutamist mõjutavad ning muid olulisi aspekte puudutavad asjaolud (sealhulgas hindamiskriteeriumid) tuleb sätestada fondi määruses. Soovime, et fondi poliitikavaldkondade rakendamiseks ja rahastamisvoorude aluseks olevad tööprogrammid kiidetaks heaks kontrollimenetluse alusel, milles liikmesriikide arvamus on Euroopa Komisjonile siduv. Peame oluliseks, et tööprogrammide

19

prioriteedid ja kavandatavate taotlusvoorude fookus ning ajastus on piisava ajavaruga ette teada ja kindlaks määratud ka mitmeaastastes töökavades.

Selgitus: Eelnõu näeb ette tööprogrammide heakskiitmise üle otsustamise nõuandva menetluse abil, mis vähendaks märkimisväärselt liikmesriikide võimalust rääkida kaasa detailsemate rahastamistingimuste osas ja viiks tõenäoliselt suurema tsentraliseerituseni fondi rakendamisel.

Eesti on seisukohal, et ELi liikmesriikide roll EKFi puudutavate oluliste otsuste tegemisel ei tohi väheneda ja liikmesriikidel peab olema piisav sõnaõigus fondi puudutavate strateegiliste, põhimõtteliste ning olulise mõjuga otsuste tegemisel, oluliste kriteeriumide määratlemisel ja uuendamisel. Nende konkreetsem sisustamine on otstarbekas rakendusaktides (mille juures on riikidel suhteliselt suurem sõnaõigus), aga mitte delegeeritud aktides (kus riikide sõnaõigus on väiksem).

Liikmesriikide sõnaõiguse tagamiseks on muuhulgas oluline, et komitoloogias tuginetakse kontrollimenetlusele (examination procedure).

Peame oluliseks et EKFi tööprogrammide koostamises oleks liikmesriikidel sisuline roll ning neid kaasataks õigeaegselt. Liikmesriikidele tuleb tagada piisav aeg, et oleks võimalik siseriiklikult kaasata eri osapooli (asjassepuutuvad ministeeriumid, valitsusvälised partnerid sh ametiühingud, keskkonna- ja ettevõtlusorganisatsioonid).

Toetame fondi tööprogrammide koostamise protsessis maksimaalset läbipaistvust ja avatud dialoogi Euroopa Komisjoni, liikmesriikide ja sidusrühmade vahel.

5.1.7 Eesti toetab laenude/garantiide laiemat kasutamist suurema finantsvõimenduse saamiseks avaliku sektori vahenditele Euroopa Konkurentsivõime Fondist. Peame otstarbekaks Euroopa Liidu garantii- ja finantsinstrumentide kasutuse koondamist Euroopa Liidu eelarve erinevatest programmidest Euroopa Konkurentsivõime Fondi InvestEU instrumenti, et tagada Euroopa Liidu garantiifondi ratsionaalne kasutus ja erakapitali tõhus kaasamine. Peame otstarbekaks Euroopa Liidu garantiifondi kavandatud mahu paindlikku jaotust fondi erinevate osade ning teiste Euroopa Liidu fondide kasutusega seoses, et arvestada erinevate valdkondade ja piirkondade projektide erinevat tasuvust ja seega erinevat finantsinstrumentide toel investeeringute rahastamise määra.

Selgitus: EL investeerimislõhet on Draghi raportis hinnatud kuni 800 miljardi euroni aastas ning nii EL 2021-2027 eelarveperioodil ellu viidavat kui ka tulevast InvestEU programmi peetakse raporti kohaselt ka peamiseks ELi eelarve toel riskijagamise instrumendiks, mida selle ületamiseks kasutada.

Järgmise ELi pikaajalise eelarve uuendatud struktuuris on komisjoni ettepaneku kohaselt kavas koondada ELi sees kasutatavad finantsinstrumendid – EL garantiifondi toel rahaturgudelt investeeringute kasutusse võtmise võimaldamine – ühte kohta EKF InvestEU instrumenti.

20

Seda instrumenti kasutataks nii ELi eelarve konkurentsivõime rubriigi teiste fondide kui ka teiste rubriikide raames laenude-käenduste jt finantsinstrumentide kasutamiseks, samuti tagastamatute toetuste ja laenude kombineerimiseks.

Pidades silmas, et EKFi kõrval tuleb ka teiste ELi fondide (nt Euroopa Horisont või CEF) eesmärkidesse panustavatele tegevustele/projektidele taotleda garantiid vm finantsinstrumenti investeeringuteks InvestEU instrumendi kaudu, tuleb mitme fondi vahendite koos kasutuseks näha ette läbipaistev kord ja protsess, et võimaldada rahastamisele ligipääs kattuvust vältides ja halduskoormust piirates ning samas kaitsta ELi finantshuve. Kuna ELi garantiifondi kasutuse vajadus ja võimalikkus ning selle valdkondade vaheline jaotus eelarveperioodi kestel sõltuvad finantsinstrumentide taotlemise aktiivsusest (see omakorda ELi ja riikide eesmärkidesse panustavate projektide tasuvusest ning neile kommertspankadest investeeringuraha saamise võimalikkusest), siis ei ole ELi garantiifondi kasutuse kogumahtu ega valdkondade vahelist jaotust lihtne prognoosida.

Samas on oluline, et garantiifondi kasutamist saaks taotleda kõigi EKFi valdkondade projektide tarvis (vältimaks garantiifondi ammendamist üksnes mõne valdkonna projektidega seoses).

5.1.8 Eelistame, et Euroopa Investeerimispanga grupi kasutatav osa Euroopa Liidu garantiifondist InvestEU instrumendi elluviimisel oleks sama või väiksem kui eelarveperioodil 2021-2027. See aitab kaasa InvestEU instrumendi rakenduspartnerite vahelise konkurentsi suurenemisele ning nende ringi mitmekesistamisele. Ligipääsu võimaldamisel programmi „InvestEU“ rakendamisele peab kohtlema liikmesriikide riiklikke tugipanku või institutsioone võrdselt kommertspankadega, parandades nende võimalusi Euroopa Konkurentsivõime Fondi rahastamisvahendite pakkumisel.

Selgitus: Pakutav rakendusraamistik võimaldab vahendada InvestEU garantiifondi kasutamist Euroopa Investeerimispanga (EIB) ja teiste rakenduspartnerite ning riiklike arengupankade ja – institutsioonide kaudu. Rakenduspartnerite hulgas on määruse eelnõus nimetatud privilegeeritud partnerina EIB, mille kaudu eeldatakse eelnõu kohaselt ca 75% garantiifondi kasutuse korraldamist.

Kõik InvestEU rakenduspartnerid peavad vastama piisava pädevuse, kogemuse ja riskide maandatuse taseme tagamiseks määratletud kriteeriumidele ning olema läbinud asjakohase eelhinnangu (ingl k pillar assessment).

Eestis on InvestEU nö eelkäija EFSI ja/või käimasoleva ELi eelarveperioodi InvestEU programmi rakendamise kogemused (küll mitte rakenduspartnerina) olemas SA Kredexil (tänane EIS) ning mitmel kommertspangal.

2021-2027 ELi eelarveperioodi InvestEU programmi rakenduspartnerite valikuks oli sätestatud kriteerium, mille kohaselt rakenduspartner peaks üksi või koostöös teistega katma vähemalt kolme ELi liikmesriiki.

21

Fondi määruse eelnõus sellist kriteeriumi ei sisaldu ning peame otstarbekaks seda mitte kehtestada, kuna selline kriteerium ei pruugi aidata kaasa InvestEU eesmärkide saavutamisele, ent võib osutuda ebamõistlikult koormavaks.

Põhjendatud on kaaluda rakenduspartneritele ning riiklikele arengupankadele ja – institutsioonidele seatavaid kriteeriume nii instrumendi eesmärgipärasuse, garantiifondi toel investeeringutele piisava ligipääsu tagamise (mistahes EL osas) kui ka riskide piisava maandatuse seisukohast, vältides samas liigselt kitsendavaid kriteeriume.

InvestEU garantiifondi kasutusega seotud juhised, reeglistik ning koostöö korraldus rakendussüsteemi osaliste vahel on vaja enne rakendusperioodi algust kokku leppida ning heaks kiita, et rakendussüsteemi osalised oleksid valmis heatasemelistele taotlustele hindamise tulemusel garantiifondi toel rahastusele ligipääsu võimaldama.

Seejuures on oluline mitte üksnes InvestEU vahendite kasutamisega, vaid segarahastamise korral ka InvestEU ja teiste ELi fondide-programmide vahendite kasutamisega seotud reeglistiku mõistetavus ja asjakohasus ning mitme instrumendi kooskasutusel korral võimalusel ühest reeglistikust lähtumine.

InvestEU instrumendi (EL garantii) kasutuse rakenduspartneriteks kandideerimisel on oluline lihtsustada ligipääsu väiksematele liikmesriikide tugipankadele (nn samba-hindamise protsess ja sellega seotud kulude proportsionaalsus) ning vähendada rakenduspartneritele seatavate kriteeriumide ja piirmäärade-mahtude diskrimineerivust.

Täna on näiteks EIB grupis oleva Euroopa Investeeringufondi (EIF) kaudu InvestEU all erapankadel võimalik saada edasikindlustuse limiit 7,5 mln eurot, aga riiklikel pankadel 2,5 mln eurot. Põhjendatud oleks vähemalt võrdne kohtlemine, arvestades mh et riiklikud arengupangad peavad tavaliselt toimetama keerulistema turutõrgetega, et katta turu koguvajadus.

5.1.9 Peame tähtsaks kindlustada väike- ja keskmise suurusega ja iduettevõtetele ligipääs fondi vahenditele. Soovime, et määruses sätestatakse neile ettenähtud minimaalne toetuste osakaal või muud sobivad mehhanismid rahastusele ligipääsu tagamiseks (näiteks eraldi taotlusvoorud või kohustuslikud hindamiskriteeriumid). Peame oluliseks, et väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate määratlust määruses ei muudeta. Oluline on ka oskuste arendamine uute tehnoloogiate arendamiseks ja elluviimiseks.

Selgitus: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on juhtinud tähelepanu sellele, et fondi kavandamisel tuleb silmas pidada, et ka väiksematel ettevõtetel oleks reaalne võimalus toetusi taotleda ja oma projekte ellu viia.

Kuigi ettepanek viitab VKEdele ja sisaldab ka neile mõeldud teenuseid (näiteks artikkel 27 ELi ettevõtlusvõrgustiku kohta), sõltub toetuste tegelik kättesaadavus suuresti fondi rakendamisest. Kuna fondis ei ole nähtud ette eraldi eelarveosa VKEdele, tuleb tagada, et toetuste jaotus ei koonduks üksnes suurematele ettevõtetele. Samas tuleb silmas pidada, et näiteks piiriüleste projektide puhul võib ka VKEdel olla kasu koostööst rahvusvaheliste suurettevõtetega.

22

Iduettevõtted ja VKEd on ka Euroopa kaitseinnovatsiooni ökosüsteemi kõige paindlikum ja uuenduslikum osa, kes suudavad kiiresti tuua turule uusi ja kulutõhusaid tehnoloogiaid. Ilma selgete tagatisteta võivad nad jääda suurte tööstuskontsernide varju, kuna konsortsiumid ja hangete tingimused eelistavad sageli juba väljakujunenud tegijaid.

Fond peab seetõttu sisaldama tingimusi, mis tagavad iduettevõtetele ja VKEdele reaalse ligipääsu lepingutele ja väldivad võimekuse koondumist ainult suurtesse keskustesse. Üks mõjusaimatest viisidest oleks määrata konkreetne osa fondi kaitsevaldkonna osa eelarvest ainult iduettevõtetele ja VKEdele.

Oluline on ka sotsiaalne mõõde, kus EKF toetab oskuste arendamist just strateegilistes sektorites, aidates kaasa tööhõivele ning kindlustades, et Euroopa talendid suudavad uute tehnoloogiate tarbeks vastavad teadmised omandada ja neid pidevalt täiendada.

5.2 Puhtale energiale üleminek ja tööstuse süsinikuheite vähendamise toetamine

5.2.1 Peame oluliseks puhta tööstuse kokkuleppe eesmärkide toetamist Euroopa Konkurentsivõime Fondi vahenditest, mis aitab edasi viia Eestis ja Euroopas kõrgtehnoloogilise, innovatiivse, konkurentsivõimelise ning väiksema heitega tööstuse arengut. Puhta tööstuse kokkuleppe ning teiste kvaliteetset elu- ja looduskeskkonda edendavate Euroopa Liidu algatuste tõhusaks rakendamiseks ja tööstuse süsinikuheite vähendamise tagamiseks on oluline jätkata keskkonna- ja kliimapoliitika toetamist ning kindlustada sujuv üleminek käimasolevate ja uute projektide vahel. Näeme elurikkuse, keskkonna- ning kliimavaldkonda konkurentsivõime olulise osana ning seetõttu peame oluliseks, et Euroopa Konkurentsivõime Fondist on võimalik rahastada keskkonna kaitsmisele, taastamisele ja kvaliteedi parandamisele suunatud projekte.

Selgitus: Puhta tööstuse kokkuleppe peamine eesmärk on ühendada EL kliimaeesmärgid tööstuse konkurentsivõimega. Kokkuleppe eesmärkide toetamine läbi Fondi 26,2 mld suuruse puhta energia ja tööstuse süsinikuheite vähendamise valdkonna, millele lisandub vastav Horizon Europe sammas, on oluline Euroopa ja seeläbi ka Eesti tööstuse arenguks.

Kuna EL on selgelt võtnud suuna puhtaid tehnoloogiaid rakendavale tööstusele kui ühele konkurentsivõime allikale, on Eesti tööstuse jaoks väga oluline, et EL pakutavad rahastusallikad Fondi raames on Eesti ettevõtetele kättesaadavad. Fondi finantsinstrumentide rakendamisega suureneb võimalus kaasata uusi erainvesteeringuid, mis on Eesti tööstuse arengu huvides.

Fondi meetmed mis aitavad suurendada tööstuse energiatõhusust, puhta energia kättesaadavust, võtta kasutusele erinevaid süsinikuheite vähendamise, sh elektrifitseerimise lahendusi ning muid puhta tööstuse lahendusi toetavad Eesti tööstuse konkurentsivõime kasvu Euroopas.

Komisjoni ettepanek ühendada varasemad 14 fondi Euroopa Konkurentsivõime Fondi tekitab ebaselgust selle toimise osas praktikas, sest alati ei pruugi olla üheselt mõistetav, kuidas ja mil määral peavad planeeritavad tegevused panustama ELi konkurentsivõimesse. Oluline on, et

23

konkurentsivõime määratlus kajastaks ELi liikumist jätkusuutliku, vastupidava ja kaasava majanduse suunas, kus tööstuslik võimekus on tasakaalus keskkonnakaitse, innovatsiooni ja sotsiaalse heaoluga.

Kuna varasem keskkonna- ja kliimavaldkonna LIFE programm, mis oli suunatud konkreetsetele tegevustele, sh ringmajandus, elurikkus ja elukvaliteet, on ühendatud EKF-i, siis on oluline saavutada selgus, kuidas tagatakse puhta tööstuse leppe ja tööstuse süsinikuheite vähendamise valdkondliku osa all endiselt vahendid keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks. Viide sellele, et keskkonna teema on EKF-i vaates laiema mõju ja võimalusega, ei anna kindlust, et vahendite kasutusel arvestatakse mõjuga inimtervisele ja keskkonnale.

Peame oluliseks, et EKFi vahendite kasutusega aidatakse kaasa keskkonna, sealhulgas vee, ranniku, mere ja pinnase kaitsmisele, taastamisele ja kvaliteedi parandamisele, reostuse vähendamisele, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamisele ja tagasipööramisele ning maismaa- ja mereökosüsteemide seisundi halvenemise vastu võitlemisele.

Kliimamuutuste mõjud ja elurikkuse kiire kadumine on ühtaegu keskkonna-, majandus- ja julgeolekuprobleem. Oluline on jälgida, et vajalikud investeeringud kliima- ja keskkonnategevustesse ei jää teiste valdkondade kõrval alarahastatuks.

Vajadust tõhustada elurikkuse rahastamist kõikidest allikatest on rõhutatud ka bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni 25. veebruaril 2025 heakskiidetud otsuses. Konventsiooni on ratifitseerinud teiste hulgas ka Eesti ja Euroopa Liit.

5.3 Tervishoiu, biotehnoloogia, põllumajanduse ja biomajanduse toetamine

5.3.1 Kuna Euroopa Konkurentsivõime Fondi üheks prioriteetseks poliitikavaldkonnaks on toidusüsteemid ning ring- ja biomajandus, siis peame oluliseks Euroopa Konkurentsivõime Fondi ja riigiplaani õigusraamistike kooskõla, sealhulgas ühise põllumajanduspoliitika ja ühise kalanduspoliitikaga, arvestades seejuures kattuvaid eesmärke (näiteks konkurentsivõime, toiduga kindlustatus, kliimaneutraalsus ja kliimamuutustega kohanemine, elurikkuse kaitse, teadmussiirde- ja innovatsioonitegevused). Soovime, et määruses käsitletakse toetatava tegevusena ka toiduainete tootmist ja töötlemist.

Selgitus: Euroopa Komisjon plaanib 2026. a lõpus avaldada ringmajanduse määruse (Circular Economy Act). Määrus katab olemasolevate jäätme- ja ringmajanduse valdkonna õigusaktide (jäätmete raamdirektiivi, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete direktiivi, kestlike toodete ökodisaini määruse, pakendite ja pakendijäätmete määruse jt) mõju ja toimimist, muutes neid EL siseturule sobivamateks. EKF-i määruse eelnõus on ringmajandus artiklites 3 ja 33 välja toodud, kuid leiame, et see vääriks enam esile tõstmist ja seostamist.

24

Arvestades seda, et nii põllumajanduse esmatootja kui töötleja majanduslik elujõulisus on toidutarneahela toimimise ja toidujulgeoleku tagamiseks elulise tähtsusega, peab võimalus toiduainetööstuste projektidele toetust taotleda jätkuma ka uuel perioodil. Hetkel ei ole toidutööstuse roll fondi ettepaneku artiklis 37 piisavalt selgelt välja toodud.

EKFis ja riigiplaanis tuleb käsitleda toidusüsteeme, ring- ja biomajandust ja teisi suuri valdkondi ühte moodi, et ei tekiks olukord, kus ühes raamistikus reguleeritakse sama valdkonna või eesmärgi sisu ühtmoodi ja teises teistmoodi, näiteks konkurentsivõime, kliima või innovatsiooni kontekstis. Näiteks ei saa olla riigiplaanis põllumajanduse ja kalanduse innovatsiooni käsitlus ja reeglistik täiesti erinev võrreldes EKFiga.

5.3.2 Toetame Euroopa Konkurentsivõime Fondi eesmärki edendada tervisesektori innovatsiooni ja toimepidevust, sealhulgas personaalmeditsiini arendamist ning digitaalsete tehnoloogiate ja terviseandmete laialdasemat kasutamist ning ravimite ja meditsiinitehnoloogiate varustuskindluse parendamist. Samas peame oluliseks võimalust jätkata seni Euroopa Liidu terviseprogrammist „Euroopa Liidu tervise heaks“ toetatud prioriteetsete eesmärkide ja tegevuste elluviimist, sealhulgas tervise edendamise ja haiguste ennetamise valdkonnas, mis toetavad liikmesriike tõenduspõhiste rahvatervise- ja tervishoiupoliitika kujundamisel ja rakendamisel.

Selgitus: Kuigi EKF-i üldine eesmärk on tugevdada Euroopa majanduslikku konkurentsivõimet, keskendudes eeskätt majanduskasvule ja tehnoloogilist innovatsiooni soodustavatele investeeringutele, on fondi eesmärkide ja tegevuste kujundamisel oluline arvestada ka sotsiaalse heaolu ja võrdsete võimaluste mõõdet. Majanduskasv ja tehnoloogiline areng on pikaajaliselt kestlikud ainult siis, kui need toetavad inimeste heaolu ja edendavad ühiskonna sidusust.

Seni on EL tervisevaldkonnaga seotud eesmärke ja tegevusi rahastatud peamiselt programmist „EL tervise heaks“ 2021-2027“2. Komisjoni ettepanekuga konsolideeritakse tervisevaldkonna tegevused EKF-i alla. Selleks on ette nähtud EKF valdkondlik osa (nn poliitikaaken), mille alla on koondatud tervise, biotehnoloogia, põllumajanduse ja biomajanduse valdkonna toetatavad tegevused.

Tervisevaldkonna eesmärkidena nähakse ette tervise edendamine ja haiguste ennetus (sh nakkus- ja mittenakkushaigused, vaimne tervis, vähk, südame-veresoonkonna haigused, üks tervis ja tervis kõikides poliitikates põhimõtete rakendamine), tervisesüsteemide tõhusus ja vastupanuvõime (toetatakse Euroopa terviseandmeruumi rakendamise ja terviseandmete kasutamisega seotud algatusi, digilahenduste, sh tehisintellekti ja robootika kasutuselevõttu, tervishoiu tööjõu võimestamist ning tõenduspõhist poliitikakujundamist), tervisetehnoloogiate arendamist ja tootmisvõimekuse tõstmist (sh ravimite, meditsiiniseadmete, digilahenduste ja tervisealaste vastumeetmete tootmise, kättesaadavuse ja taskukohasuse tagamine) ning

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021-522, millega luuakse liidu tervisevaldkonna tegevusprogramm (programm „EL tervise heaks“) ajavahemikus 2021-2027 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 282/2014.

25

tervisejulgeoleku poliitikate väljatöötamist, rakendamist ja seiret (sh tervisealaste ohtude ennetamise, valmisoleku ja reageerimise plaanide koordineerimine).

Leiame, et fondide konsolideerimisel peaksid säilima EL tasandil tervisevaldkonna senised strateegilised prioriteedid ja see ei tohiks kaasa tuua seniste tegevuste katkemist. Komisjoni ettepanekus toodud toetatavad tegevused on üldjoontes asjakohased, kuid tegevuste täpsem sisu pannakse paika tööprogrammide koostamisel.

Seega on oluline, et edaspidi korraldatakse valdkondlike tööprogrammide koostamine kaasates liikmesriikide tervisevaldkonna spetsialistid. Poliitikavaldkondade vahelise eelarve jaotuse määratlemisel tuleks silmas pidada, et innovatsiooni ja konkurentsivõimet toetavate tegevuste kõrval oleks piisavalt kaetud ka muud meetmed, mis tugevdavad rahvatervise- ja tervishoiupoliitikate tõenduspõhist kujundamist ja elluviimist.

Eesti jaoks prioriteetsed valdkonnad on näiteks tervishoiusüsteemi kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine, vaimse tervise edendamine, esmatasandi tugevdamine, tervise- ja sotsiaalvaldkonna integratsioon, innovatiivsete digilahenduste arendamine ning haiguste ennetus. Tähelepanu peab pöörama innovatiivsete raviviiside ja teenusmudelite arendamisele, terviseriskide ennetusele ja uutele terviseandmete kasutamise võimalustele.

Samuti on olulised tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkust toetavad tegevused, mis on seotud näiteks tervishoiusüsteemide rahastusmudelite ümberkorraldamisega ning tulemuspõhise rahastamise ja andmepõhise juhtimise arendamisega.

EKF peaks võimaldama toetada ka valdkonnaülest sünergiat – näiteks tervise- ja sotsiaalvaldkonna ühendatud innovatsiooni, ühtsete või sünkroniseeritud digilahenduste ja IT- süsteemide arendamist ning teenuste ühtset juhtimist. Peame oluliseks, et määrus ja tööprogrammid võimaldaksid selliste tegevuste toetamist.

Seega on oluline, et EKF ei käsitleks tervist üksnes innovatsiooni ja tehnoloogia kaudu, vaid toetaks terviklikku lähenemist, mis ühendab tervise, sotsiaalvaldkonna, kriisivalmiduse ja majanduse arenguvajadused. Fondi vahendid peavad aitama luua paindlikku ja vastupidavat tervishoiusüsteemi, mis toetab ühiskonna heaolu ja Euroopa pikaajalist konkurentsivõimet.

5.4 Digitaalne juhtpositsioon

5.4.1 Nõustume, et Euroopa Liit peab kiirendama digitaalset üleminekut ning aitama kaasa uutele arenguhüpetele uute tehnoloogiate (sealhulgas tehisaru ja privaatsuskaitse tehnoloogiate) kasutuselevõtuga, tugevdama digitaalset autonoomiat, sideühenduste toimepidevust ja usaldusväärsust ning andmete kasutamist ja väärindamist. On oluline toetada digioskuste ajakohastamist ning kaitsta Euroopa Liidu kodanikke ja taristut hübriidohtude, sealhulgas küberrünnete ja muu organiseeritud kuritegevuse eest. Digivaldkonna sihipärane rahastamine peab toetama koostööd partnerriikidega ja kaksikpöörde eesmärkide saavutamist ning aitama Euroopa Liidu idapiiri riikidel edukalt areneda vaatamata Ukraina sõjast tingitud negatiivsetele mõjudele.

26

Selgitus: CEF Digital rahastusprogrammi lõppemise järel peab Euroopa Konkurentsivõime Fond täitma digivaldkonna arendamisel keskset rolli. Eesti peab oluliseks, et EKF toetaks digivaldkonna strateegilisi eesmärke kõikides poliitikavaldkondades üle ELi. Oluline on seejuures, et ELi ja liikmesriikide strateegilised prioriteedid oleksid omavahel kooskõlas ja saaksid elluviimiseks fondist tuge.

Globaalses konkurentsis püsimiseks peab EL olema paremini valmis arenguhüpeteks läbi andmete parema kasutamise ja väärindamise, süsteemse andmekorralduse ja andmevahetuse, tehisaru, privaatsuskaitse tehnoloogiate jm uute tehnoloogiate kasutuselevõtu.

EL peab prioritiseerima digisüsteemide toimepidevust ning digitaalse suveräänsuse tõstmist, mis toetab nii ELi julgeolekut kui majanduse konkurentsivõimet. Selleks on muuhulgas vajalik tagada investeeringud kohapealse kõrgjõudlusega arvutusvõimekuse arendamiseks.

Digilahenduste süsteemne kasutamine aitab vähendada halduskoormust, lihtsustada aruandlust, kiirendada fondide rakendamist, pakkuda personaalsemaid teenuseid, säilitada kultuuripärandit ning aidata kaasa rohepöördele.

Digitaalsed tehnoloogiad peavad aitama kaitsta isikute põhiõigusi ja vabadusi, toetama demokraatia ja õigusriigi põhimõtet, piiriülest koostööd ning tagama digiteenuste stabiilse ja usaldusväärse toimimise ning võimaluse kuritarvitajad kiiresti tuvastada ja vastutusele võtta.

Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt seab kõrgemaid nõudmisi inimkapitalile ning vajalik on tagada nii vajalike spetsialistide ettevalmistamine, mis võimaldaks mh tehisaru, pilve- ja kvanttehnoloogiaid turvaliselt rakendada, kui ka üldine digipädevuste areng ühiskondades. Eesti hinnangul võiks artikli 39 lõige 2 punkti c täiendada viitega andmete paremale kasutamisele ning väärindamisele.

Koostöö Norra, Islandi, Ühendkuningriigi ja Ukrainaga tugevdab ELi digivõimekust ja vastupanuvõimet, võimendades teadmisi ja oskusi. Strateegiline partnerlus Ühendkuningriigi, Ukraina ja Põhja-Balti riikidega (NB8) digi- ja kübervaldkonnas toetab oluliste ELi valdkondlike eesmärkide saavutamist. See partnerlus põhineb vastastikusel kompetentside ja teadmiste jagamisel ning ühistel uute tehnoloogiate arendamisel.

Ukraina, olles sõjakogemustega riik, annab ELile ainulaadse, rindejoone praktikal põhineva kompetentsi reaalsete küberrünnakute tagasilöömisel, millest kogu ELil on võimalus õppida. Koostöö NB8 regiooniga toetab samal ajal küberkaitse standardite ühtlustamist ja kindlustab piirkonna kriitilise digitaalse infrastruktuuri ohutuse, mis on ELi siseturu toimimiseks möödapääsmatu.

See koordineeritud tegevus tugevdab oluliselt kogu ELi vastupanuvõimet ning konkurentsi, kiirendab ühiste küberjulgeoleku lahenduste loomist ning kindlustab ELi digitaalse suveräänsuse ja tehnoloogilise eesrindlikkuse globaalses konkurentsis. Seega peavad fondi

27

rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid jääma avatuks ja võimaldama osalemist taotlusvoorudes ka assotsieerunud riikide üksustel.

5.4.2 Peame prioriteetseks Euroopa Liidu kestliku ja turvalise digi- ja sidetaristu arendamist, mis hõlmab 5G/6G võrke, rahvusvahelisi digiühendusi, andmekeskusi, pilvetaristut ning tehisaru gigatehaseid, sealhulgas taristu füüsilisi elemente ning vastavat riist- ja tarkvara, mis on vajalikud teenuste osutamiseks ja majandustegevuseks. Digitaristu arendamisel tuleb kiirendada suurte andmekeskuste ja pilvetaristu rajamist nii, et oleks tagatud geograafiline tasakaal ning võrdsed võimalused ka vähem jõukamatele liikmesriikidele ja väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Oluline on toetada Euroopa Liidu õigusruumile alluvate teenusepakkujate arengut ning tugevdada Euroopa Liidu digisuveräänsust ja tarneahelate kindlust.

Selgitus: Uusimad (5G/6G) sidetehnoloogiad ning turvalised rahvusvahelised ühendused on vundamendiks digitaristu (sh tehisaru taristule) ja kogu digivaldkonna (teenused) laialdasele kasutamisele. On oluline tagada, et füüsiline sidetaristu (sh rahvusvahelised ühendused ja merekaablid) ning tarneahelad oleksid vastupidavad geopoliitilistele ohtudele, mis mõjutavad nii energiavarustust, komponente kui sideühendusi. On eriti oluline, et võimalus digitaristu projektidele rahastust taotleda on tagatud olukorras, kus valdkonnale eelnevas ELi eelarveperioodis pühendatud CEF digivaldkonna fondi enam eraldiseisvana ei ole.

Kõrgjõudlusega arvutusvõimekusega andmekeskused on digitaalse ökosüsteemi tuumik ning aina kasvava tähtsusega ELi julgeoleku ja konkurentsivõime tagamiseks. Nende paiknemine ja võimekus määravad, kuhu rajatakse sidevõrgud ja milline on piirkondade ligipääs digiteenustele. Euroopas andmekeskuste ja pilveteenuste arendamine võimaldab tagada, et kriitilised andmed ja teenused jäävad ELi õigus- ja väärtusruumi kontrolli alla. Nii saab ELis digiteenused järgmisele tasemele viia ning luua alusstruktuur järgmise põlvkonna tehnoloogiate nagu tehisaru ja kvantarvutuse arendamiseks, mille edukas rakendamine eeldab tugevat, usaldusväärset ja suveräänset andmetaristut.

Tehisaru taristu (sh tehisaru gigatehased) ning nende harud on eelduseks tänapäevaste ja tuleviku teenuste osutamisel, andes eelised andmepõhiste otsustusprotsesside kvaliteedi ja efektiivsuse toetamisel.

Kiipide ja protsessorite tootmine on strateegiline prioriteet, et Euroopa suurendaks oma sõltumatust väljastpoolt tulenevatest tarneahelatest. ELis tuleb tarneahelate ja varustatuse kindlustamiseks tõsta tootmisvõimekust ja panustada targa spetsialiseerumise kaudu – näiteks kiipide testimine, disaini ja arenduse tugiteenuste pakkumine ning osalemine rahvusvahelistes tarneahelates.

Lisaks kiipidele hõlmab see ka muud andmekeskuste toimimiseks kriitilist tehnoloogiat, sealhulgas energiasalvestus- ja jahutussüsteeme, toite- ja võrguinfrastruktuuri, turvalisi side- ja

28

andmetöötluslahendusi ning nende integreerimist terviklikeks, energiatõhusateks ja skaleeritavateks andmekeskuse ökosüsteemideks.

Eesti soovib selles protsessis aktiivselt osaleda, panustades nii oma tehnoloogilise kompetentsi, teadus- ja arendusvõimekuse kui ka rahvusvaheliste tarneahelate koostöövõrgustikes erasektori ning avaliku sektori koostöö kaudu.

ELi digisuveräänsuse tõstmine ei tähenda isoleerumist muust maailmast, vaid võimet iseseisvalt ning ELi reeglite alusel oma taristut ja teenuseid hallata ning majandust konkurentsivõimelisena hoida. 5.4.3 Nõustume, et digivaldkonna rahastamine Euroopa Konkurentsivõime Fondi kaudu peab sihipäraselt toetama Euroopa strateegilisi eesmärke, innovatsiooni, tehisaru ja kvanttehnoloogiate turvalist arendust ning andmekorralduse ja andmepõhise juhtimise parandamist. Euroopa vajab tipptasemel tööriistu ja arvutusvõimsust, mis lähtuvad Euroopa väärtustest ja regulatsioonidest ning vähendavad sõltuvusi kolmandatest riikidest.

Selgitus: Tänapäevaste teenuste ja andmepõhiste otsuste eelduseks on andmete targem haldamine ja kasutamine ning selleks peavad andmed olema kvaliteetsed ja kättesaadavad. Sellest lähtuvalt on vajalik senisest oluliselt enam panustada süsteemse andmekorralduse rakendamisse.

Tehisaru mudelite kasutuselevõtu aluseks on andmete kvaliteet ja kättesaadavus, mis peavad paranema, et toetada andmepõhist juhtimist ja tehisintellekti rakendamist ning fondide tõhusust. Teisalt on kriitiline tagada tehisaru arendamiseks ja rakendamiseks kohapealne kõrgjõudlusega arvutusvõimekus ning vähendada sõltuvust ELi välistest tehisaru- ja andmepõhistest pilveteenustest ja -toodetest.

EL ei saa riskida, et kriitilistes teenustes sõltuksime kolmandate riikide teenusepakkujatest. Digiühiskonna järgmise arenguhüppe eelduseks on see, et avaliku sektori poolt kogutavad ning seal loodavad andmed oleksid kättesaadavad, kvaliteetsed, taaskasutatavad ja usaldusväärsed.

Süsteemne andmekorraldus täna avaliku sektori organisatsioonides puudub, mistõttu andmete halb kvaliteet ja leitavus takistavad nii personaalsemaid teenuseid, andmepõhist juhtimist kui ka tärkavate tehnoloogiate kasutuselevõttu, sh tehisaru arendamist ja rakendamist. Kokkuvõtetes ei realiseeri see kogu potentsiaali, mis riikidel oleks nii riigivalitsemise tõhustamise kui majanduskasvu toetamise vaates.

Teisalt tuleb soodustada andmevahetust erinevate osapoolte vahel, luues selleks täiendavaid võimalusi andmete turvaliseks jagamiseks ja kasutamiseks nii riigisiseselt kui ka piiriüleselt (näiteks valdkondlike andmeruumide loomine, turvalised liivakastid, privaatsuskaitse

29

tehnoloogiate arendamine ja rakendamine, rahvusvaheline õiguskoostöö) ja tagada seejuures kooskõla ELi väärtuste ja regulatsioonidega.

Uuel eelarveperioodil tuleb eelnevast lähtuvalt senisest enam hakata toetama ning prioritiseerima tehisaru, privaatsuskaitse tehnoloogiate, andmehalduse, andmete kättesaadavuse, kohapealse arvutusvõimekuse ja teisi andmete valdkonnaga seotud tegevusi.

Digiühiskonna areng ja nii Eesti kui ka ELi konkurentsivõime ja sõltuvuse vähendamine kolmandatest riikidest sõltub sellest, kas suuname valdkonda suunata senisest enam investeeringuid ajal, mis arendame andme- ja tehisarupõhiselt majandust ja ühiskonda.

5.4.4 Toetame ettepanekut arendada süsteemselt küberturvalisust, mis tagab muu hulgas Euroopa Liidu vastupanuvõime küberohtudele, hoiab ühiskonna kõrget usaldust digitaalsete teenuste vastu, panustab rahvusvahelise küberkoostöö tugevdamisse ning tagab küberspetsialistide järelkasvu.

Selgitus: Peame oluliseks, et küberturvalisuse toetamine Euroopa Konkurentsivõime Fondist aitab kaasa ELi küberjulgeoleku ja konkurentsivõime tagamisele ülemaailmsel areenil tervikuna, arvestades globaalsete tehnoloogiliste trendidega ning on täienduseks liikmesriikide strateegiatele.

Küberohtude kasvu on märkimisväärselt suurendanud Venemaa agressioonisõda Ukrainas. Küberründeid kasutatakse hübriidsõja osana, kogutakse luureinfot ning „karistatakse ebasõbralikke riike“ nende poliitiliste otsuste eest.

Samuti mõjutavad küberohtude kasvu ka üldised tehnoloogilised suundumused: 5G- tehnoloogia järjest laiem kasutuselevõtt, tehisintellekti ulatuslikum rakendamine, kvantarvutite ja postkvantkrüptograafia, digitaalsete teenuste ühilduvus uue põlvkonna internetiprotokolliga IPv6 jne.

Seetõttu toetame seda, et artikli 39 punktis 3 pööratakse küberturvalisusele eraldi tähelepanu ja rõhutatakse EKFi kaudu uute kübertrendide ja ohtudega arvestamise rahastamist, liikmesriikide ühise olukorrapildi ajakohast tekitamist, ühiste õppuste läbiviimist, mis aitab oluliselt kaasa liikmesriikide küberstrateegiate rakendamisele. Küberturvalisuse tööprogrammi kokkuleppimisel riigi esindaja tagab, et programmi tegevused on täienduseks riigisisesele strateegiale.

Küberspetsialistide puudus ELis on kriitiline – vaja on toetada küberspetsialistide defitsiidi vähendamist ning järelkasvu tagamist kõigil haridustasemetel. ENISA andmetel on Euroopas küberturvalisuse spetsialistide defitsiit umbes 300 000 töökohta, mida hetkel ei suudeta täita olemasolevate lõpetajatega.

30

Sama kinnitas ka ISC 2023. aasta uuring, mille järgi ISC2 2023. aasta tööjõu-uuringu hinnangul on küberturvalisuse spetsialistide puudus ELis 274 000 ja selle puudujäägi kaotamiseks on vaja oskuste baasi laiendada. Üle kahe kolmandiku ELi uuringutele vastanutest väidab, et nende organisatsioonides on küberturvalisuse töötajate puudus, kes suudaksid ennetada ja tõrkeotsingut teha.

Sellest tulenevalt toetame küberspetsialistide järelkasvu aktiivset rahastamise võimalust EKFist hariduse kõigil tasanditel: nii üldhariduskoolides kui kutse- ja ülikoolides, sh doktori- ja magistriõppes.

5.4.5 Nõustume, et digihariduse edendamine ning digiekspertide arvu ja digipädevuste süsteemne suurendamine nii era- kui ka avalikus sektoris üle Euroopa Liidu on kriitilise tähtsusega ning vajab piisavat rahastust järgmisteks arenguhüpeteks ja konkurentsivõime kasvatamiseks. Konkurentsivõime kasvuks on oluline toetada eelkõige just väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete digitaalse arengu edendamist ja ajakohasuse suurendamist.

Selgitus: Digiharidus ja ekspertiisi kasvatamine on strateegiliselt keskne prioriteet – rohkem on vaja nii tippspetsialiste, avaliku- ja erasektori digipädevuste arendamist kui ka üldist digipädevuse tõstmist kogu ühiskonnas.

Peame looma eeldused, et toimuvad vajalikul määral investeeringud digitaristusse ELi ning liikmesriikide huvides, luues majandusse lisandväärtust ja tõstes kogu regiooni konkurentsivõimet. Ilma vajalike oskusteta ei ole võimalik arendada ning rakendada uusi tehnoloogiaid ega maandada nendega kaasnevaid riske. Haridussüsteem peab tagama muuhulgas nii tehisintellekti inseneride, küberkaitse ekspertide ja pooljuhtide arendajate ettevalmistamise kui ka ühiskonna üldiste digipädevuste tõusu, et inimesed oskaksid uusi lahendusi kasutada ja neid usaldada.

Eesti ja ELi tugevus sõltub sellest, kui hästi suudetakse ühendada kõrgharidus, teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus, et luua tipptasemel teadmisi ja oskusi, mis toetavad digipöörde eesmärke. Samal ajal peab digipädevuste arendamine olema läbiv kõigil haridustasemetel ja ka täiskasvanute õppes, et kogu ühiskond oleks valmis kasutama ja arendama lahendusi, millele tugineb Euroopa konkurentsivõime ja turvalisus.

Lisaks avaliku sektori digivõimestamisele on oluline toetada ka väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, kuna edukalt digitaliseeritud ELi avalik sektor ei saa toimida ilma ettevõtete laiapõhjalise digivõimekuseta. Ettevõtlussektori digitaliseerimine on sama oluline kui avaliku sektori areng, kuna just ettevõtted loovad tootlikkust, konkurentsivõimet ja uusi töökohti.

31

ELis tuleb toetada VKEde suutlikkust võtta kasutusele uuenduslikke digilahendusi, arendada uusi ärimudeleid ja kasvatada oma rahvusvahelist konkurentsivõimet – nii ettevõtluses kui ka avalikus sektoris. See aitab vältida killustatust ja kiirendab ELi digieesmärkide saavutamist. 5.4.6 Peame oluliseks ettepanekut soodustada Euroopa Konkurentsivõime Fondi rahastuse toel Euroopa Liidu ülest koostööd ja digitaalsete lahenduste arendamist kuritegevuse vastases võitluses ning digikriminalistikas. Soovime, et fondist on võimalik taotleda toetust liikmesriikide tegevustele, mis suurendavad justiitssüsteemi kättesaadavust, läbipaistvust ja kaasavust ning võimaldaks rahastada kohtumenetluse digitaliseerimist.

Selgitus: Konkurentsivõime suurendamine eeldab kuritegevuse vaba ettevõtluskeskkonda. Selleks on vaja arendada digitaalset andmevahetust, õiguskaitsekoostööd ja tugevdada Europoli/Eurojusti rolli. Digitaalne andmevahetus kiirendab kuritegevuse jälituse protsesse ja tõhustab kurjategijate kättesaamist.

Organiseeritud kuritegevuse puhul on oluline riikide vaheline koostöö, kriminaaluurimise materjalide edastamine digitaalsete kanalite kaudu ning õigusemõistmise digivõimekuse kasv. Tõhustama peab võitlust organiseeritud kuritegevuse vastu (majanduskuriteod, sh rahapesu, kelmused, terrorismi rahastamine, korruptsioon, küberkuritegevus), tugevdades õiguskaitsealast koostööd ja andmevahetust.

Uurimisvõimekuse arendamine peab hõlmama AI-analüüsi, massandmete töötlemist ja hübriidohtude ekspertiise. Arvestades, et masskuritegude (nt küberrünnakud) toimepanemisel kasutatakse aina sagedamini erinevaid arvutisüsteeme ning tehisaru arenemine ja laialdasem kasutusele võtmine loob suurema riski võltsitud tõendite loomiseks, tuleb luua paremad digikriminalistika võimekused.

Kohtueelse ja kohtuliku uurimise tõhustamiseks on vaja tõhustada õiguskaitseametnike justiitskoostööd ja suurendada teadmisi kuritegude, küberrünnete ja riigi infrastruktuuri kahjustamise uurimisel, sh parandades andmeanalüüsi kvaliteeti (sh AI analüüs, massandmete analüüs, mõjutustegevuse aluseks oleva sotsiaalmeedia, sh kampaaniate analüüs, süvavõltsingute leidmine jm) ja teabe tõendiks vormistamist. Eraldi tähelepanu väärib hübriidohtude temaatika, nt merekaablitega seotud ekspertiisid, laevades olevate tehniliste vahendite ekspertiisid, GPS spoofing, selle modelleerimine.

Õiguskaare digitaliseerimine tähendab, et justiitssüsteem on inimestele digitaalselt kättesaadav ja arusaadav, tagatud on läbipaistev ja kaasav õigusloome protsess ning kiired ja õiglased kohtumenetlused, sh digitaalne õigusemõistmine.

Oluline on tagada ettevõtluskeskkonna efektiivsus ja usaldusväärsus, tagada tugev konkurentsiõiguse rikkumise vastane võitlus ja madalat halduskoormust tagavad digitaalsed teenused. Ettevõtja peab saama oma kohustusi riigi ees täita riigile ühekordselt andmeid

32

edastades. Tõhus justiitssüsteem kasutab ja pakub masintöödeldavaid andmeid, kasutab tehisintellekti abilisena ja suurendab partnerite vahel (piiriüleselt) turvalist andmete vahetamist.

Õigussüsteemi digitaliseerimine ja kuritegude vastane võitlus kajastuvad nii artikli 39 lg 2 c, d kui art 3 (2) d (4), mis on seotud art 80 lg 1 b. Digitaalse juhtpositsiooni puhul on vaja arvestada vastavates tegevussuundades tööprogrammide väljatöötamisel ka avalike teenuste kontekstis õigussüsteemi digitaliseerimisega ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga või teise akna puhul kuritegude vastase võitluse ja julgeoleku kontekstis liikmesriikide vajadustega.

5.4.7 Peame oluliseks, et Euroopa Konkurentsivõime Fondi kavandamisel arvestataks kultuuri- ja loomemajanduse panust Euroopa konkurentsivõime, digijuhtpositsiooni ja vastupanuvõime kujundamisel. Samuti on oluline tugevdada idapiiri piirkondade kerksust ja kohalikku infokeskkonda. Peame vajalikuks, et Euroopa Konkurentsivõime Fond käsitleks digisuveräänsuse osana ka Euroopa kultuuri- ja infokeskkonna vastupanuvõimet, sealhulgas kvaliteetse meedia- ja kultuurisisu tootmist, meediapädevuse suurendamist ning piirialade infovälja tugevdamist. Oluline on ka ühiste Euroopa-üleste lahenduste loomine digitaalse kultuuripärandi kaitsmiseks ja piiriüleseks säilitamiseks.

Selgitus: Loomemajandus tugineb loovusele ja intellektuaalomandile ning loob kõrget lisandväärtust, mis toetab nii majanduse innovatsioonivõimet kui ka ühiskonna sidusust. Loomevaldkondade mõju ulatub kaugemale otsesest majanduslikust panusest: need valdkonnad toetavad muuhulgas artiklis 39 välja toodud uute digitehnoloogiate kasutuselevõttu, kujundavad Euroopa kultuurilist identiteeti ning suurendavad ELi pehmet jõudu ja rahvusvahelist nähtavust.

Arvestades loomemajanduse seotust teiste sektoritega, alates digitehnoloogiatest ja teenusmajandusest kuni hariduse, turismi ja kaitsetööstuseni, aitab loomeettevõtete (sh VKE- de) toetamine otseselt kaasa ELi teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonisuundade tugevdamisele, mis on ära märgitud ka EKFi artiklis 3.2 (c).

Euroopa digisuveräänsuse ja julgeoleku seisukohalt on strateegiline meedia- ja infokeskkonna vastupanuvõime: sõltumatu kvaliteetne ajakirjandus, mitmekeelne kultuurisisu ja tugev meediapädevus vähendavad väärinfo, mõjutustegevuse ja platvormiriskide mõju. Piiririigina on Eestil eriline roll idapiiri infovälja tugevdamisel ning kohalike kogukondade elu- ja teabekeskkonna kaitsmisel. Euroopa ülesel tasandil on vaja toetada väiksemate meediaturgude kestlikkust, kriisivalmidust ja tehnoloogilist võimekust.

Digitaalse kultuuripärandi kaitse, sealhulgas selle turvaline säilitamine ja piiriülene kasutatavus, on Euroopa kriisikindluse lahutamatu osa. Venemaa rünnakud Ukraina kultuuripärandile on tõstnud selgelt esile vajaduse Euroopa-ülese lahenduse järele kultuuripärandi kaitseks nii füüsiliste kui ka küberohtude eest. EL töötab sellel suunal kultuuristrateegia raames, kus Eesti osaleb aktiivselt Euroopa Komisjoni juhitavas

33

fookusrühmas, mis arendab lahendusi digipärandi piiriüleseks säilitamiseks ja turvaliseks varundamiseks.

5.5 Vastupanuvõime, julgeoleku ja kaitsetööstuse toetamine

5.5.1 Peame oluliseks sisejulgeoleku ja -turvalisuse, sealhulgas elanikkonnakaitse valdkonna hõlmamist Euroopa Konkurentsivõime Fondis. Arvestades muutusi julgeolekukeskkonnas ja kliimaprotsessides ning kriitiliste teenuste omavahelisi ristsõltuvusi, on Eesti seisukohal, et Euroopa Konkurentsivõime Fondi raames peab olema võimalik toetada ka olemasoleva eraomandis oleva ja/või riikliku kriitilise taristu (sealhulgas energia-, transpordi- ja digitaristu) vastupanuvõime suurendamist erinevate ohtude vastu. Soovime määruses täpsustada, et Euroopa majandusjulgeoleku parandamiseks on toetuskõlbulik kriitilise energia-, transpordi- ja digitaristu küber- ja füüsilise turvalisuse ja vastupanuvõime suurendamine, sealhulgas mehitamata sõidukitega seotud riskide valdkonnas. Eelistame, et fond võimaldaks taotleda toetust investeeringuteks nii maismaal asuva kui ka merealuse kriitilise taristu kaitsmiseks ja seiramiseks.

Selgitus: EKF on investeerimistööriist, mis rõhutab selgelt sisejulgeoleku, sh elanikkonnakaitse tugevdamise vajadust läbi teaduse ja tööstuse ühtse arengu, riskide maandamise ja koostööpõhise poliitikajuhtimise. EKFi kasutuselevõtu õnnestumine on oluline samm ELi vastupanuvõime ja julgeoleku tugevdamisel, aidates tagada kestlikku konkurentsivõimet Euroopas ning vastata uutele ja keerukatele sisejulgeoleku väljakutsetele tõhusalt ja koordineeritult.

EKF ergutab kaasaegsete, kõrgtehnoloogiliste lahenduste loomist, mis aitavad toime tulla kasvavate hübriidohtude, küberkuritegevuse ja terroristlike rünnakutega. Fond võimaldab lihtsamat ligipääsu kapitalile sisejulgeoleku ja -turvalisuse valdkonnas tegutsevatele idufirmadele ning VKEdele ning avada nende potentsiaali innovatsiooniallikana.

See on ELi jaoks oluline arvestades, et teadus- ja tööstuspoliitika sidusus ning rahaliste vahendite efektiivne koordineerimine suurendavad võimekust vastata mitmetahulistele strateegilistele ohtudele. Toetame fondi lähenemist tsiviiljulgeoleku valdkonnas, mille kohaselt võib tööstuse koordineerimis- ja toetusmeetmete ELi toetusmäär olla kuni 100% abikõlblikest kuludest.

Kiirelt muutuvas maailmas tuleb jätkuvalt tagada energiasüsteemi töökindlus ja varustuskindlus, samuti logistika ja tarneahelate toimimine ning vähendada ristsõltuvustest tulenevaid kaskaadimõjusid teistele kriitilistele teenustele ning laiemalt kogu ühiskonnale ja majandusele.

EL-i ümbritsev riskikeskkond on viimase kümnendi jooksul drastiliselt muutunud, suurenenud on sõltuvus kolmandate riikide tehnoloogiast ja tarneahelatest ning sagenenud on erinevad sabotaažid näiteks digitaristu vastu ja küberrünnakud kriitilise taristu ja infosüsteemide vastu -

34

need on vaid üksikud näited, mis kõik mõjutavad kriitilise taristu toimimist ja seeläbi ühiskonna toimimiseks hädavajalike elutähtsate teenuste tagamist.

Seejuures on kõik elutähtsad teenused suuremal või vähemal määral omavahel ristsõltuvuses, st häire või katkestus ühes elutähtsas teenuses toob kaasa kaskaadiefektina ebasoodsaid mõjusid teistes elutähtsates teenustes, mis võivad avalduda nii siseriiklikult kui ka piiriüleselt. Näiteks mõjutab laiaulatuslik elektrikatkestus mh ka lennujaamade, sadamate, tanklate, sidemastide, haiglate, toidupoodide jm taristu tööd kui riskid ei ole piisavalt maandatud.

Kuna CEF keskendub uute piiriüleste energia- ja transpordiühenduste arendamisele, siis jäävad olemasolevad ja/või riikliku tähtsusega kriitilised energia- ja transporditaristuobjektid selle fookusest välja. Samas mõjutab ka sellise taristu toimimine laiemalt kogu ühiskonda, sh teiste elutähtsate teenuste tagamist, ning nende rikete/intsidentide tagajärjel võivad kaasneda märkimisväärsed kulud tarbijatele ja kogu majandusele.

Näiteks ulatus 2024. a lõpus juhtunud Eesti-Soomevahelise elektrikaabli Estlink2 intsidendi puhul Eesti majanduslik kahju ligikaudu 200 miljoni euroni. Sarnaseid suure mõjuga näiteid on ka transpordivaldkonnas, näiteks hilines septembris 2025. a küberrünnaku tõttu mitmes Euroopa suurtes lennujaamades (nt Brüsseli, Heathrow´ ja Berliini) üle 1000 lennu ja mitmed lennud tühistati, täpne majanduslik kahju pole veel teada, aga eelduslikult ulatub see miljonitesse.

Seega on ilmne vajadus täiendavate investeeringute järele, mis tõstaksid olemasoleva ja/või riikliku energia- ja transporditaristu vastupanuvõimet erinevate ohtude vastu (sh hübriidrünnetele) ja vähendaksid võimalike katkestuste mõju varustuskindlusele ning tarneahelate toimimisele. Eelnevast tulenevalt peab Eesti oluliseks, et EKFist oleks võimalik rahastada tegevusi, mis suurendavad kriitilise energia- ja transporditaristu vastupanuvõimet erinevateks ohtudeks ning toetavad süsteemide kiiret taastumist kriisiolukordades.

Praegune MFF raamistik ei võimalda selliseid siseriiklikke, kuid strateegiliselt olulisi projekte piisavalt toetada, kuigi nende mõju ulatub selgelt üle riigipiiride. Seetõttu on Eesti seisukohal, et EKF peab täitma olulise tühimiku olemasolevate ELi instrumentide vahel, et tagada liikmesriikide kriitilise energia-, transpordi- ja digitaristu turvalisus, suurendada liidu strateegilist autonoomiat ning tugevdada Euroopa majandusjulgeolekut.

Eesti soovib, et rahastamistingimused võimaldaksid taotleda fondist toetust Läänemere tingimustes tegutsemiseks sobivate multifunktsionaalsete kaitse, seire ja reostustõrje võimekusega laevade soetamiseks. Laevade eesmärgiks on viia läbi patrulltegevusi, tagamaks adekvaatne olukorrateadlikkus kriitilise taristu olukorra seiramisel ning selle kaitse.

Samuti on Eesti jaoks oluline tagada kriitilise taristu kaitseks vajalike tehnoloogiliste võimekuste, teenuste ja lahenduste (näiteks piiri kaitseks vajaliku laskemoona, mitmekihilise õhukaitse taristu, droonitõrjeks vajalike võimekuste) rajamine ja hankimine.

5.5.2 Soovime, et Euroopa Konkurentsivõime Fond võimaldab rahastada Euroopa ühishuve teenivaid kaitseprojekte (EDPCI-s) kuni 100% ulatuses abikõlblikest kuludest.

35

Peame oluliseks määruses täpsustada abikõlblikkuse kriteeriumeid nii, et need võimaldavad ellu viia ka regionaalseid projekte juhul kui nende hüvede mõjud laienevad kogu Euroopa Liidule. Seejuures peame oluliseks, et prioriteetseks peetakse Venemaa Föderatsiooni ja Valgevenega piirnevate liikmesriikide kaitsevalmiduse tugevdamise projekte ning taotlusvoorudes arvestatakse esmatähtsate kaitsetööstusprojektide rahastamisvajadustega Euroopa Liidu idapiiririikides. Samuti peame vajalikuks, et üheks projektide eesmärgiks on kaitseotstarbeliste toodete kättesaadavuse parandamine piirkondades, kus varustusriskid on kõige kõrgemad.

Selgitus: Eesti jaoks on oluline, et Euroopa kaitsevaldkonna ühishuvi projektidele (sealhulgas nende võimalikele osadele) säiliks võimalus anda EKFist toetust kuni 100% ulatuses abikõlblikest kuludest, kuna see tagab solidaarsuse liikmesriikide vahel ning loob võrdsed tingimused nii suurtele kui väikestele riikidele sõltumata nende eelarvelistest piirangutest.

Peame põhjendamatuks komisjoni ettepaneku artiklis 45 sisalduvat toetuskõlblikkuse kriteeriumite topeltnõuet, mis nõuab nii vähemalt nelja riigi osalemist kui ka võimalikult suur geograafilist hajutatust. Kui projekt tagab tulemuste ja kasu laienemise kõikidele liikmesriikidele, ei tohiks jäik geograafilise hajutatuse tingimus olla piirang, mis võib takistada Eesti ja Euroopa kaitsevõime seisukohalt hädavajalike sisuliselt häid ja kiirelt rakendatavaid algatusi.

Samuti leiame, et projektide valikul peaks eelistama algatusi, mis suurendavad kaitsetoodete kättesaadavust piirkondades, kus varustusriskid on kõige suuremad. Eesti jaoks on see eriti oluline, kuna idapiiri riigina seisame julgeolekuriskide fookuses ning vajame kindlust, et kaitsetööstuslik tootmis- ja arendusvõimekus oleks toimiv ja kättesaadav meie piirkonnas.

5.5.3 Toetame, et Euroopa Konkurentsivõime Fond jätkab kaitsevaldkonna teadus- arendustegevuse finantseerimist, kaitsetööstuse tootmisvõimekuste loomist ja suurendamist ning liikmesriikide koostööd ühishangete soodustamisel. Toetame, et fond pakub rahastamisvõimalusi kaitsetööstuse testimiseks vajaliku taristu arendamiseks.

Selgitus: Eesti jaoks on oluline tagada kriitilise taristu kaitseks vajalike tehnoloogiliste võimekuste, teenuste ja lahenduste (näiteks piiri kaitseks vajaliku laskemoona, mitmekihilise õhukaitse taristu, droonitõrjeks vajalike võimekuste) rajamine ja hankimine. EKFi kavandatud finantseerimisprioriteedid toetavad seda eesmärki ning on kooskõlas Euroopa Liidu senise eelarvepraktikaga, kus sarnaseid tegevusi on rahastatud mitme varasema fondimääruse kaudu.

Nende määruste hulgas on Euroopa Kaitsefond, ASAP (laskemoona tootmist toetav määrus), EDIRPA (määrus, millega luuakse instrument Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks ühishangete kaudu), EDIP (Euroopa kaitsetööstuse programm). Uuel ELi eelarveperioodil koondab EKF need suunad üheks terviklikuks instrumendiks. Peame sellist lähenemist põhjendatuks, kuna see võimaldab pakkuda kaitsevaldkonnale mitmekülgset, sidusat ja strateegiliselt suunatud rahastust.

Eestis on loomisel kaitsetööstuse edasiarendamiseks kaitsetööstuspark ning testimise ökosüsteem. Mõlemad initsiatiivid on otseselt suunatud kaitsetööstust arendava taristu ning

36

tööstusbaasi laiendamisele. Lisaks on oluline tagada, et kaitsetööstusvaldkonna tootmismahte saaks suurendada ning tarneahelaid kindlamaks muuta.

Seega soovime, et fondist oleks võimalik taotleda toetust ka kaitsetööstust arendava taristu arendamiseks ja võimaluste loomiseks üleeuroopaliselt ning piiriülese koostöö tähenduses.

5.5.4 Toetame, et Euroopa Konkurentsivõime Fond võimaldab investeeringuid sõjaliseks liikuvuseks vajalikku taristusse ja transpordivahenditesse, sõjaväelinnakute majutus- ja olme taristu arendamiseks ning liitlaste vastuvõtuks vajaliku taristu rajamiseks. Peame oluliseks, et määruses säiliks ka võimalus taotleda toetust sidetaristu nendele komponentidele, mis on konkreetsete sõjalise liikuvusega seotud kaitse- ja julgeolekuprojektide jaoks vajalikud.

Selgitus: Eestile on sõjalise liikuvuse programm olnud varasemalt edukas. EKF pakub lisaks CEFi määrusele võimalusi sellisteks investeeringuteks toetust taotleda. Komisjoni esialgse ettepaneku kohaselt (artikkel 49) laiendab fond võimalusi toetada sõjalise liikuvuse investeeringuid ning lisab võimaluse transpordi vahendite ja varustuse jaoks toetust taotleda ning eelnõu kohaselt on võimalik taotleda sõjalise liikuvuse alt toetust ka liitlaste vastuvõtuks vajalike linnakute majutuse ja olmetaristu projektidele. Seisame selle eest, et läbirääkimiste tulemusel jääb selline võimalus fondi alles.

5.5.5 Toetame Euroopa Konkurentsivõime Fondi eesmärke väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ja innovatsiooni toetamiseks ning ettevõtete koostöö edendamiseks võimearenduses. Eelistame, et eesmärkides oleks selgemalt esile toodud ka piiriülese koostöö edendamine ning ühtsema ja avatud Euroopa kaitseturu kujundamine. Eestile on iseäranis oluline, et fondimääruses säilitatakse võimalus toetada kaitsetööstuse ettevõtete tootmise skaleerimist.

Selgitus: Omamaise kaitsetööstuse arendamine on Eestile strateegiliselt oluline. Eesti Kaitsetööstuspoliitika 2030 toob ühe väljakutsena esile, et kaitsetööstusettevõtetel on sõltuvalt arenguetapist raskusi kaasata kapitali või valminud prototüübi tootmismahtusid skaleerida. Samal ajal on skaleerimine vajalik suutmaks müüa tooteid eksporditurgudele. Seepärast toetame määruse eelnõu kohast võimalust neil eesmärkidel projekte toetada ning peame oluliseks läbirääkimistel selle võimaluse säilimist.

Ühtsema ja avatuma Euroopa kaitseturu kujundamine aitab parandada mastaabiefekti, suurendada tööstuse konkurentsivõimet ning soodustada innovatsiooni, võimaldades ettevõtetel (sh väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel) osaleda piiriülestes projektides ja hangetes. Selgem suunitlus piiriülesele koostööle toob eeldused ressursside tõhusamaks kasutamiseks, dubleerimise vähendamiseks ning Euroopa kaitsevõime terviklikumaks ja koordineeritud arendamiseks.

Seetõttu töötame selle nimel, et määruse kaitsevaldkonna peatükis, sealhulgas artiklites 46 ja 47, kajastuks piiriüleste partnerluste edendamise eesmärgi raames ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtete kaasamise olulisus ning ühtse ja avatud kaitseturu kujundamine.

37

Nagu ka Draghi konkurentsivõime raport esile tõi, kannatab Euroopa kaitseturg killustatuse, läbipaistvuse puudumise ning suurriikide kalduvuse all eelistada oma riigisisest tootmist. Selline praktika sulgeb väiksemate riikide ettevõtetele turu ning takistab õiglast konkurentsi ja innovatsiooni, mis omakorda vähendab EL kaitsetööstusbaasi suutlikkust kiiresti kohaneda uute ja kulutõhusate tehnoloogiate nõudlusega.

EKF peab seetõttu aitama neid tõkked kõrvaldada ning soosima ka väikeriikide ettevõtete (sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete) ligipääsu rahvusvahelistesse tarneahelatesse.

5.5.6 Toetame, et Euroopa Konkurentsivõime Fondi kaitsetööstussektsiooni abikõlblikkuse kriteeriumid ja Euroopa eelistuse tingimused tuginevad Euroopa kaitsetööstusprogrammi (EDIP) ja Euroopa julgeolekumeetme (SAFE) laenuinstrumendi määrustes kokkulepitule ega ole nendest piiravamad. Oluline on, et nimetatud kriteeriumid ja tingimused toetavad liikmesriikide vajadust parandada kaitsevõimet kiiresti ning oleksid kooskõlas julgeolekuolukorrast tulenevate ajapiirangute ja vajadusega tagada lahenduste kulutõhusus.

Selgitus: Euroopa eelistamise reeglid on varasemates instrumentides olnud läbirääkimistel ajamahukas aruteluteema. Nüüdseks kokku lepitud ELi instrumentide (EDIP, SAFE) tingimustes on saavutatud poliitiline tasakaal. Seepärast peame mõistlikuks EKFi määruse läbirääkimistel lähtuda kaitsevaldkonnas neist juba kokku lepitud toetuskõlblikkuse kriteeriumidest ja Euroopa eelistuse tingimustest. Komisjoni ettepanekus on EKFi määruse artiklis 51 (12) antud pretsedentidest ka lähtutud.

Täpsemalt on sätestatud, et EDIPi ja SAFE instrumendi korral ei tohi väljastpoolt liitu hangitud komponentide eeldatav maksumus ületada 35% lõpptoote või toote, mille tootmisvõimsuse suurendamist toetatakse liidu rahaliste vahenditega, komponentide eeldatavast maksumusest. Komponente ei tohi hankida kolmandatest riikidest, mis on vastuolus liidu ja liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega, sealhulgas heanaaberlike suhete põhimõtte austamisega.

Eesti peab oluliseks, et EKFi määruses ei mindaks nendest sätetest veelgi kaugemale ja ei lisataks täiendavaid piiranguid, kuna see võib liigselt pärssida võimet tõsta kaitsevõimet kiiresti ning võib kaasa tuua ka täiendavat halduskoormust.

5.5.7 Soovime, et kaitsevaldkonna teadus-arendustegevuseks mõeldud Euroopa Liidu toetuse andmisel on toodete arendamiseks (prototüübid) toetusmäär 50% asemel kuni 75% abikõlblikest kuludest. Eesti toetab ühishangete toetusmäära suurendamist, eelistatult vähemalt 25%-ni ühishangete maksumusest.

Selgitus: Soovime, et määrus võimaldaks EKFi tavamääraga võrreldes mõnevõrra kõrgemat toetusmäära prototüübi arendamiseks. Kõnealune toetusmäär on sama, mis Euroopa Kaitsefondis ka praegu, kuid kaitsetööstuse arendamise seisukohalt oleks kõrgem toetusmäär soodsam. See võimaldab kiiremini arendada välja kaitseotstarbeliste toodete prototüüpe ja soodustab nii kaitsetööstuse arengut. Lisaks vähendab kõrgem toetusmäär riigieelarvest taotletava kaasfinantseeringu vajadust.

38

Toetame praeguses Euroopa Kaitsefondis ettevõtete osalemist riigieelarvest ca 2 mln euroga aastas. Kuivõrd Eesti on Euroopa Kaitsefondis edukas toetuse saaja, siis järk-järgult kasvab ka taotletava kaasfinantseeringu maht.

Ühishangete edendamiseks mõeldud toetusmäär on EKFi ühe eelkäija instrumendis (EDIRPA) 15%. Ettepaneku kohaselt on seda tõstetud 25%ni ning Eesti toetab 25% määra säilitamist eelnõu läbirääkimistel. EDIRPA instrumendist sai Eesti toetuse mitmele projektile ja seega on kõrgem toetusmäär positiivse mõjuga.

5.5.8 Toetame kolmandate riikide, sealhulgas eriti NATO liitlaste võimalust olla kaasatud Euroopa Konkurentsivõime Fondi kaitsevaldkonna projektidesse, kuna peame taolist koostööd vastastikku kasulikuks ning oluliseks koostoimelisuse tagamise ja Euroopa julgeoleku seisukohalt. Toetame võimalust Ukraina kaasamiseks Euroopa Liidu liikmesriikidega sarnastel tingimustel ning eesmärki integreerida Ukraina kaitsetööstusbaas lähemalt Euroopa Liidu omaga.

Selgitus: EKFi kolmandate riikide osalemist võimaldavad tingimused artiklites 50 ja 51 on sarnased varasemalt vastuvõetud instrumendi SAFE tingimustele. Kui EDIPi määrus võimaldab kolmandatel osapooltel liituda programmi tegevustega ainult piiratud julgeoleku tingimustel, siis SAFE määrus võimaldas osalust eraldiseisvate lepingute sõlmimise alusel.

EKFi määruse eelnõu kohaselt on assotsieerimine võimalik Euroopa Majanduspiirkonna riikidele ning Ukrainale, teised kolmandad riigid peavad sõlmima ELiga assotsieerimislepingu, kus täpsustatakse abikõlbulikkuse tingimustele kohaldamist, pannakse paika tarnekindlust ning ELi ja selle liikmesriikide julgeolekut ja kaitset tagavad meetmed ning toetatakse kaitsesüsteemide standardite alast ühilduvust ning ELi liikmesriikide ja vastava kolmanda riigi kaitsevõimete koostoimet.

Eesti toetab, et kolmandate riikide osalemine EKFi programmis oleks lubatud võimalikult väheste piirangutega.

5.6 Kosmosesüsteemide ja kosmosepoliitika toetamine

5.6.1 Toetame Euroopa Konkurentsivõime Fondi kosmoseprogrammi komponentide arengut ja uue jaotuse loomist, mis loob terviklikuma pildi Euroopa kosmosevaldkonna tegevustest ning võimaldab arendada Euroopa Liidu tehnoloogilist võimekust. Euroopa Konkurentsivõime Fond peab looma maksimaalset lisandväärtust ja selleks on oluline tagada, et uued algatused ei dubleeriks tegevusi, mida liikmesriigid juba praegu ellu viivad koostöös Euroopa Kosmoseagentuuri ja teiste rahvusvaheliste partneritega.

Selgitus: EKFi kosmoseprogrammi ülesehitus pakub võimaluse tugevdada Euroopa strateegilist autonoomiat ja tehnoloogilist võimekust. Selleks arendatakse edasi nii seniseid tegevusi kui lisatakse uusi, näiteks valitsusasutustele suunatud kaugseire teenused.

Kosmose programmi tõhusa rakendamise ja sektori arengu huvides on tagada, et uued algatused ei dubleeriks olemasolevaid tegevusi, mida liikmesriigid juba täna viivad ellu koostöös Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) ja teiste rahvusvaheliste partneritega.

39

Mitmed artiklites kirjeldatud tegevused kattuvad sisuliselt ESA programmide sisuga, mistõttu tuleb hinnata, kas ja kuidas peaks EL nendesse tegevustesse ise sekkuma. Võimalikke kattuvusi näeme näiteks seoses ESA äriinkubaatori võrgustikuga, kanderakettide teadus- ja arendustegevuse ja taristu investeeringutega, aga arutelu käigus võib selguda veel kohti, kus võib tekkida sünergia asemel dubleerimine, mida tuleks vältida.

Toetame lähenemist, mis soodustab koostööd ja sünergiat olemasolevate mehhanismidega, mitte nende asendamist. Samuti on oluline, et komponentide sisu oleks piisavalt selgelt määratletud, et tagada läbipaistvus, strateegiline fookus ja liikmesriikide võrdne ligipääs. Selline lähenemine aitab tagada, et fondi kaudu tehtavad investeeringud toovad maksimaalset lisandväärtust nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil. Tegevuste ebamõistlike kattuvuste vältimiseks ja sünergiate loomiseks tuleks näiteks luua selge koordineerimismehhanism ELi ja ESA vahel.

5.6.2 Nõustume, et positsioneerimise, navigeerimise ja ajamääramise teenuste arendamine, kättesaadavus ja väga hea kvaliteet Euroopa Liidus on äärmiselt oluline. Toetame Galileo avaliku reguleeritud teenuse tasuta kättesaadavusse panustamist Euroopa Konkurentsivõime Fondist ning leiame, et eelnõus tuleb lisa tähelepanu pöörata nimetatud teenustega seotud seadmete kättesaadavuse parandamisele. Samuti peame oluliseks fondi toel navigatsiooniteenuste pakkumist kosmoseobjektide käitajatele ja tegevusi, mis on suunatud raadiosagedushäirete tuvastamisele.

Selgitus: Määruse artikkel 59 käsitleb positsioneerimise, navigeerimise ja ajamääramise komponente (Galileo programmi ning Euroopa Geostatsionaarse Navigatsioonilisasüsteemi EGNOS alakomponendid), mis aitavad pakkuda pikaajalisi, tipptasemel ja turvalisi positsioneerimise, navigeerimise ja ajamääramise (PNT) teenuseid. Peame Galileo ja EGNOS süsteemide arendamist ning nende signaalide katkematut ja kvaliteetset kättesaadavust kogu ELi territooriumil strateegiliselt oluliseks. PNT teenused on Euroopa autonoomia, taristuohutuse ja kriitilise infrastruktuuri toimimise seisukohalt keskse tähtsusega ning nende usaldusväärne toimimine peab olema tagatud ka häireolukordades ja geopoliitiliselt pingelistes tingimustes.

Toetame Galileo avalikult reguleeritud teenuse ehk üksnes valitsuselt loa saanud kasutajatele mõeldud teenuse (PRS) tasuta kättesaadavust liikmesriikidele. Samas juhime tähelepanu asjaolule, et PRS-võimeliste seadmete piiratud kättesaadavus on olnud takistuseks teenuse laialdasemale kasutuselevõtule. Peame oluliseks, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid töötaksid välja meetmed, mis toetaksid PRS seadmete arendust, sertifitseerimist ja turule pääsu, et tagada teenuse tegelik rakendatavus.

Lisaks toetame raadiosagedushäirete seire teenuste (artikli 59 lõike 3 punkt k) arendamist ja suutlikkuse suurendamist. Arvestades viimastel aastatel sagenenud GNSS signaali häiringuid Balti riikide idapiiril, on oluline, et EL suurendaks oma suutlikkust häiringute tuvastamiseks, allikate määratlemiseks ja nende mõju leevendamiseks. Selline suutlikkus on oluline nii tsiviil- kui ka julgeolekukaalutlustel ning aitab tugevdada Euroopa strateegilist autonoomiat.

5.6.3 Nõustume ettepanekuga toetada Maa kaugseire teenuste, sealhulgas Copernicuse ja uue valitsusasutustele suunatud Maa kaugseire teenuse komponendi edasiarendamist,

40

mis võimaldab andmepõhiste otsuste tegemist nii tsiviil- kui ka kaitseotstarbel ning loob uusi võimalusi liikmesriikide tööstusvõimekuse kasvatamiseks. Samuti peame oluliseks uute valitsusasutustele suunatud missioonide seostamist Euroopa Kosmoseagentuuri valikprogrammidega, mis võimaldaks liikmesriikidel arendada oma tööstusvõimekust Euroopa Kosmoseagentuuri kaudu ning looks võimaluse, et Euroopa Liit oleks nende teenuste kliendiks. Peame oluliseks kolmandate osapoolte Maa seire andmete kättesaadavuse parandamist liikmesriikide jaoks.

Selgitus: Määruse artikkel 60 käsitleb Maa seire süsteeme, mis koosnevad Copernicusest ja Maa seire valitsustasandi teenusest. Copernicus on tsiviilkontrolli all olev operatiivne, autonoomne, kasutajakeskne ja tsiviilotstarbeline Maa seire süsteem, mis tugineb olemasolevale riiklikule ja Euroopa suutlikkusele.

See pakub geoteabega seotud andmeid ja -teenuseid ning koosneb satelliitidest, maapealsest taristust, andmete ja teabe töötlemise seadmetest ning jaotustaristust, tuginedes tasuta, täielike ja avatud andmete poliitikale ning võttes vajaduse korral arvesse julgeolekuvajadusi ja -nõudeid.

ELi kriisivalmiduse strateegias rõhutatakse, et olemasolevate kosmoseprogrammide Copernicuse, Galileo programmi ja peagi kasutusele võetava IRIS² teenused pakuvad reaalajas olukorrateadlikkust ning toetavad varajast hoiatamist ja usaldusväärset sidet juhul, kui maapealsed võrgud lakkavad toimimast. Need süsteemid on olulised ELi tasandi vahendid, et tulemuslikult valmistuda katastroofideks ja kriisideks nii ELi piires kui ka mujal ning neile reageerida. Seni on olnud kõik Copernicuse programmi andmed avaliku hüvena kõigile kättesaadavad.

Plaanitava valitsusasutustele suunatud kaugseire (Earth Observation Governmental Service – EOGS) programmi eesmärk oleks suurendada ainult ELi liikmesriikidele suunatud andmete levikut, mis aitab kaasa EL konkurentsieelise ja turvalisuse kasvule.

EOGSi arendamisel on oluline rakendada selget ja läbipaistvat juhtimismudelit ning ühtseid ligipääsupõhimõtteid, mis tagavad turvalise andmekäitluse ja liikmesriikide võrdse juurdepääsu teenusele. See tähendab, et otsustusprotsessid peavad olema arusaadavad ja kontrollitavad, andmete kasutamise reeglid üheselt määratletud ning ligipääs tagatud vastavalt turvalisuse tasemele. Selline lähenemine aitab vältida huvide konflikti ja suurendab usaldust liikmesriikide vahel.

EOGS missioonide seostamine artikli 75 lõige 7 punkt c kohaselt ESA valikprogrammidega (nt Earth Watch, Future EO) võimaldab liikmesriikidel suunata oma panuseid tööstusvõimekuse arendamisse ESA kaudu ning samal ajal tagab, et EL oleks nende süsteemide kasutaja. See loob sünergia ESA ja ELi programmide vahel ning tugevdab Euroopa strateegilist autonoomiat.

EOGS missioonid tähendavad seost ka ESA Euroopa kosmose vastupanuvõime (European resilience from Space, ERS) valikprogrammiga, mis tähendaks, et riigid saavad arendada oma tööstuse võimekust ESA kaudu ja EL oleks nende süsteemide kliendiks. Tõhusa riigipoolse toega on sel viisil võimalik luua majandusüksustele turgu.

41

Eesti peab oluliseks, et EOGS hõlmaks ka võimalust kasutada kolmandate osapoolte satelliitmissioonide andmeid ning et need oleksid liikmesriikidele kättesaadavad nii nagu on ette nähtud artiklis 60 lõige 8 punkt a.

Kolmandate osapoolte satelliitandmete kasutamine EOGSi kaudu loob võimaluse, et EL võiks olla kliendiks ka Eesti ettevõtetele, kes arendavad kaugseiremissioone. Näiteks võimaldaks see Eesti ettevõtetel, nagu KappaZeta, pakkuda oma andmeid EOGSi kaudu ELi institutsioonidele ja liikmesriikidele. Selline lähenemine toetab Euroopa tööstusvõimekuse kasvu ning loob uusi turge Eesti majandusüksustele.

5.6.4 Toetame turvalise ühenduse programmi eesmärke ja peame vajalikuks tagada teenustele tasuta või läbipaistvast hinnapoliitikast lähtuv juurdepääs, mis ei kahjustaks väikeriikide huve. Turvalise ühenduse lahendused peavad tagama, et Eesti ja teised Balti riigid oleksid kaitstud ning kriitiline side toimiks ka kriisiolukordades. Toetame turvalise ühenduse programmi vahendite suunamist eelkõige valitsussektorile vajaliku taristu ja strateegiliste teenuste arendamiseks. Samuti peame oluliseks programmi agiilsust kohanemaks tehnoloogiast, poliitilises olukorrast ja turust tulenevate muutustega.

Selgitus: Määruse artikkel 61 käsitleb turvalise ühenduse komponente. Eesti jaoks on EL turvalise ühenduvuse komponendi ja sellega seotud tegevuste arendamine, mis tagab pikaajalise, usaldusväärse ja turvalise satelliitside valitsusasutustele, väga olulise tähtsusega. Toetame IRIS² ja GOVSATCOM süsteemide arendamist, mis tugevdavad Euroopa tehnoloogilist suveräänsust, digitaalset vastupanuvõimet ja julgeolekut. Eesti seisukohast on oluline, et valitsusasutustele ja institutsionaalsetele kasutajatele säiliks GOVSATCOM ja IRIS² teenustele tasuta ligipääs, välja arvatud juhul, kui Euroopa Komisjon kehtestab selge ja läbipaistva hinnapoliitika, mis ei kahjusta väiksemate liikmesriikide huve.

Toetame Balti piirkonna katvuse prioriseerimist turvalise ühenduvuse lahenduste arendamisel (artikkel 61 lõige 1 punkt d), arvestades regiooni geopoliitilist olukorda ja sagenenud julgeolekuintsidente, sealhulgas küberrünnakud ja taristu vastu suunatud hübriidintsidendid.

Toetame määruse artikkel 61 lõige 3 punktis b väljatoodut, et kommertstaristut ja sellega seotud riske rahastab täielikult erasektor, samal ajal kui avaliku sektori raha suunatakse valitsussektorile vajaliku taristu ja strateegiliste teenuste arendamisele. Teenuste portfelli ja töökorralduse kehtestamisel peab olema tagatud liikmesriikide sisuline kaasatus ja läbipaistvus. Hinnapoliitika peab olema õiglane ja mitte diskrimineeriv väiksemate liikmesriikide suhtes. Lahendused peavad olema kooskõlas EL-i digistrateegiate, küberturvalisuse ja kriitilise taristu kaitse eesmärkidega.

Satelliitsidega seotud teadusarendustegevused liiguvad kiirelt edasi, seega peavad ELi tegevused olema valmis nii tehnoloogiaarengule kui ka turu nõudlustele kiiremini reageerima, kui me seni seda Euroopas teinud oleme. Vastasel juhul kaotame konkurentsieelise teistele regioonidele. ESA poolt pakutava satelliitside võimekuse arendamiseks on loodud valikprogramm ARTES.

42

5.6.5 Peame oluliseks Euroopa Konkurentsivõime Fondi eesmärki tagada kosmosesektori olukorrateadlikkus, mis hõlmab kosmose jälgimise ja seire, kosmoseilmastiku nähtuste ning Maa-lähedaste objektide andmete kogumist, jagamist, seiramist ja töötlemist. Leiame, et kosmose jälgimises ja seires osalemise mudel peab pakkuma kõikidele liikmesriikidele võrdseid võimalusi neisse panustada, teenuseid kasutada ja vastavates hangetes osaleda.

Selgitus: Määruse artiklid 62-64 käsitlevad kosmosesektori olukorrast ülevaate saamise komponenti, mille alamkomponentideks on kosmose jälgimine ja seire, kosmoseilmastiku nähtuse ja Maa-lähedaste objektid.

Kosmose jälgimine ja seire (Space Surveillance Tracking, SST), maalähedased objektid (Near Earth Objects, NEO) ja kosmoseilma teenused on kriitilise tähtsusega satelliitide ohutuse, kosmoseprügi vähendamise, looduslike riskide hindamise ning side- ja navigatsioonisüsteemide töökindluse tagamisel.

Toetame SST-teenuste turva- ja kvaliteedipõhist korraldust ning 24/7 töökindlust, kuid peab vajalikuks hinnata kehtiva partnerlusformaadi jätkamise sobivust. Praegune artikli 62 lõikes 3 nimetatud SST partnerlusvorm tähendab, et ligipääs detailsetele andmetele ja teenustele (sh võimalik ligipääs hangetele) sõltub partnerluse liikmestaatuse olemasolust, mis võib väiksemad riigid jätta ebasoodsasse olukorda.

Eesti ei ole seni partnerluses osalenud mitte huvi puudumise, vaid piiratud haldus- ja tehniliste ressursside tõttu, samal ajal kui Eesti ettevõtetel ja teadusasutustel on olemas kompetents, mis võiks tugevdada Euroopa SST teenuseid.

Seega tuleb kosmose jälgimise ja seire osalemismudeli ja sellega seotud rakendusaktide puhul pöörata tähelepanu, et see ei paneks osasid liikmesriike ebasoodsamasse olukorda ega piiraks nende võimalusi panustada, teenuseid kasutada ja vastavates hangetes osaleda.

Peame oluliseks, et partnerlus oleks paindlikum ja võimaldaks liikmesriikidel järk-järgult ning erinevate kompetentsidega panustada, sh tarkvara, andmetöötluse või teenuste komponentidega.

5.6.6 Toetame Euroopa Liidu ambitsiooni tagada autonoomne, usaldusväärne ja kulutõhus ligipääs kosmosele. Samas leiame, et Euroopa Liit peab kanderakettide turul osalema eelkõige targa tellijana ja soodustama sektoris erasektori innovatsiooni ja konkurentsi teket. Toetame ühtse kanderakettide juhtorgani loomist Euroopa Liidu tasandil, mille otsustusprotsessides on tagatud liikmesriikide kaasatus ja läbipaistvus.

Selgitus: Määruse artikkel 65 puudutab juurdepääsu kosmosele, mis tähendab võimet startida ja transportida kosmoseaparaate nii kosmosesse, kosmoses kui ka kosmosest. Eesti toetab ELi strateegiat tagada autonoomne, usaldusväärne ja kulutõhus ligipääs kosmosesse, lähtudes liidu julgeolekuhuvidest ja strateegilisest autonoomiast.

43

Eesti jaoks on oluline, et EL-i kanderakettide sektoris tehtavad otsused ja investeeringud lähtuksid liidu tegelikest vajadustest ning oleksid läbipaistvad ja kulutõhusad. Sellest lähtuvalt toetame ettepanekut leppida kokku ühtne kanderakettide juhtorgan (steering board) ELi tasandil.

Toetame artikli 65 põhimõtteid, mis rõhutavad EL-i rolli kanderaketi teenuste hankimisel ja liidu vajaduste koondamisel - EL peaks tegutsema eelkõige kui tark tellija, hankides kanderaketi teenuseid turult, eelistades erasektori innovatsiooni ja konkurentsi ning vältides ressursside suunamist üksikute liikmesriikide või riiklike huvide toetamiseks.

Eesti seisukohast ei oleks otstarbekas EL eelarvest rahastada kanderakettide teadus- ja arendustegevust, taristu ehitust ega jooksvat hooldust, kuna need tegevused võiksid jääda erasektori ja riiklike tellimuste kanda. Tehnoloogilise arendustegevusega tegeleb täna ESA, kellel on olemas selleks vajalik pädevus ja võimekus.

Eesti ei näe vajadust, et EL hakkaks ESA funktsioone dubleerima. EL-i roll võiks piirduda vajaduspõhise teenuse hankimisega, mitte arendus- või taristuinvesteeringute otsese rahastamisega Selline lähenemine aitaks hoida ressursikasutuse tõhusana ning soodustaks erasektori innovatsiooni ja konkurentsi.

5.6.7 Kosmoseettevõtluse ja -majanduse arendamiseks on oluline toetada idu- ja kasvuettevõtteid ning pöörata tähelepanu oskuste arendamisele. Eelkõige peaks Euroopa Liit kosmosetööstuse ja -teenuste tellijana täitma ankurkliendi rolli, tugevdama kohalikke ökosüsteeme ja tagama turule juurdepääsu. Eelistame, et kosmosetaristu rajamine või tootmisvõimekuse loomine toimuks turupõhiselt ja Euroopa Konkurentsivõime Fondi toel tehtud investeeringud peavad olema hästi põhjendatud.

Selgitus: Määruse artikkel 66 käsitleb kosmosesektori ärilist kasutamist ja kosmosemajandust. Peame oluliseks, et EL toetaks iduettevõtete loomist ja kasvu, pakkudes investeerimisvõimalusi ettevõtetele varajases ja kasvufaasis ning soodustades ettevõtjate ligipääsu kapitalile.

Tööjõu arendamine, sh oskuste tõstmine, vahetusprogrammid ja kosmosevaldkonna haridus, on olulised, et tagada sektori jätkusuutlikkus ja innovatsioon. Näiteks arendavad Eesti ülikoolid kosmoseküberturbega seotud õppekavasid, mis on ainulaadsed Euroopas.

Ankurkliendi mudel, kus EL ise on tellijaks, on väga mõistlik ja võiks olla fondimääruses selgemalt esile toodud. ELi roll peaks keskenduma lõpptoodete ja teenuste tellimisele, mitte kallite tehase- või taristuinvesteeringute otse soetamisele, vältides ressursi raiskamist taristule, mida tegelikult ei kasutata.

Eesti toetab kohalike kosmose ökosüsteemide tugevdamist, sünergia loomist olemasolevate võrgustike ja tugistruktuuridega ning ettevõtluse ja innovatsiooni edendamist tehnoloogiaülekande, inkubatsiooni ja kiirendi teenuste kaudu.

44

Ühtse Euroopa kosmoseturu loomine on oluline eesmärk, kuid selle praktiline rakendamine vajab veel täpsustamist, et tagada tõeline turu avatus ja ettevõtjate ligipääs.

5.6.8 Vajalik on Euroopa Liidu tehnoloogiasuveräänsuse tugevdamine ja sõltumatuse suurendamine, sealhulgas kriitiliste tehnoloogiate ja toormete vallas. Peame oluliseks, et Euroopa Konkurentsivõime Fond panustaks strateegiliste tehnoloogiate arendamisse, standardimisse ja turuletoomisse, sealhulgas kahese kasutusega lahenduste arendamisse, mis toetavad nii tsiviil- kui ka julgeolekuvaldkonda. Kosmosevõimekuste arendamisel toetame määruses esitatud küberjulgeoleku ja tehisintellekti valdkondade esiletõstmist, arvestades nende kasvavat strateegilist ja majanduslikku tähtsust ning Eesti ettevõtete potentsiaali nendes valdkondades.

Selgitus: Määruse artikkel 67 käsitleb ELi suutlikkust arendada ja kasutada strateegilisi kosmosetehnoloogiaid viisil, mis vähendab sõltuvust kolmandatest riikidest ning tugevdab liidu autonoomiat.

Eesti toetab selle komponendi eesmärke, kuid rõhutab vajadust tagada, et tegevused oleksid kooskõlas juba olemasolevate ELi ja ESA programmidega ning vältida tuleb dubleerimist, eriti kosmosevõimekuste arendamisel, mida ESA on juba süsteemselt käsitlenud. Eelistame, et uute võimekuste arendamine toimuks tihedas koostöös ESAga, kasutades ära olemasolevaid mehhanisme ja kogemusi.

Peame oluliseks, et artiklis käsitletud küberjulgeoleku ja tehisintellekti valdkonnad oleksid selgemalt esile toodud, kuna need on võtmetähtsusega nii Euroopa strateegilise autonoomia kui ka majandusarengu seisukohalt. Eesti ettevõtetel on neis valdkondades olemas arvestatav potentsiaal, mistõttu on oluline, et EKF looks neile ligipääsu rahastuse taotlemisele ja turule.

Toetame ka standardimise ja sertifitseerimise tegevuste ning testimis- ja andmetöötlustaristu kättesaadavuse parandamise, mis on vajalikud uute tehnoloogiate usaldusväärseks kasutuselevõtuks. Selleks on tarvis EKFist toetuse taotlemise võimaldamist. Samuti peame oluliseks, et rahastuse kavandamisel kasutatakse võimalusi geograafilise tasakaalu ning paindlikkuse saavutamiseks, et toetada ka väiksemaid liikmesriike ja VKEsid, sealhulgas individuaalseid projekte väljaspool suuri konsortsiume.

ELi tehnoloogilise suveräänsuse suurendamise eesmärgil on kosmosesektori spetsiifiliselt lisatud ka ELi ettevõtete eelistamise võimalusele viitavaid sätteid artikli 69 lõikesse 3. Lähtekohaks on, et kosmoseprogrammides osaleva ettevõtte asukoht ja juhtimisstruktuur on liikmesriigis ning kõiki asjaomaseid tegevusi teostatakse samuti ühes või mitmes liikmesriigis ehk ei olda kolmanda riigi või kolmanda riigi üksuse kontrolli all.

Kuna need sätted võivad hõlmata kosmoseprogrammile olulisi (sh ka Eesti) ettevõtteid, siis on olulised ka artikli 69 lõigetes 5 ja 7 ette nähtud erandid, juhtudeks mil nimetatud osalemise põhitingimusi koheselt ei täideta.

45

5.6.9 Mitmekesistamaks Euroopa kosmosesektorit tuleb tugevdada määruse sätteid, mis parandavad peatöövõtja kontserni mittekuuluvate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate võimalusi piiriüleseks osalemiseks kosmose ökosüsteemis.

Selgitus: Soovime määrusese artiklis 72 tugevamat sõnastust eesmärgiga, et avaliku sektori hankija peab tagama, et 30% üle 10 miljoni euro suuruste hangete väärtusest läheks läbi allhangete peatöövõtja kontserni mittekuuluvatele ettevõttele, eelkõige VKEdele teistest liikmesriikidest.

Praegune määruse sõnastus ei aita piisavalt kaasa Euroopa kosmosesektori mitmekesistamisele. Samasugune 30% eesmärk oli sees ka eelmises programmis, samas selle tulemused on pigem küsitavad. Eesti majandusüksuste kaasamisele see otseselt kaasa ei aidanud.

Senise kogemuse ja õppetundide kohta on oluline Euroopa Komisjoni kaudu infot ja andmeid küsida ning neid kasutades kaaluda sõnastuse ja tingimuse kohendamist, et seniseid vigu vältides soovitud tulemusi saavutada.

ARVAMUSE SAAMINE JA KOOSKÕLASTAMINE

Määruse eelnõu esitati arvamuse andmiseks kõigile ministeeriumidele ja Riigikantseleile ning huvigruppidele, kelle nimekiri on esitatud lisas 1. Lisaks tutvustati eelnõud huvigruppidele suunatud webinaril 8.10.2025 ja partnerpäeval 15.10.2025, kus toimusid ka lauaarutelud.

Tagasisided edastasid Justiits- ja Digiministeerium, Rahandusministeerium, Kliimaministeerium, Sotsiaalministeerium, Siseministeerium, Kaitseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ja Kultuuriministeerium.

Saabunud sisendid ja hinnangud nendega arvestamise kohta on esitatud kaasamise tabelis (Lisa 2).

1

Lisa 1: Huvigrupid, kellele esitati arvamuse saamiseks EKFi loomise määruse eelnõu

Asutus E-post Alexela [email protected] Arenguseire Keskus [email protected] Autode Müügi ja Teenindusettevõtete Eesti Liit

[email protected]

Autoettevõtete Liit [email protected] Auvetech [email protected] Balti Keskkonnafoorum [email protected] Circkle K [email protected] Edelaraudtee [email protected] Eesti Biogaasi Assotsiatsioon [email protected] Eesti Biokütuste Ühing [email protected] Eesti Ehitusettevõtjate Liit [email protected] Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit [email protected] Eesti Energia [email protected] Eesti Gaas [email protected] Eesti Gaasiliit [email protected] Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing [email protected] Eesti Kaubandus-Tööstuskoda [email protected] Eesti Kaupmeeste Liit [email protected] Eesti Keemiatööstuse Liit [email protected] Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon [email protected] Eesti Keskkonnauuringute Keskus [email protected] Eesti Keskkonnaühenduste Koda [email protected] Eesti Korteriühistute Liit [email protected] Eesti Laevaomanike Liit [email protected] Eesti Lennuakadeemia [email protected] Eesti Linnade ja Valdade Liit [email protected] Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon

[email protected]

Eesti Maaülikool [email protected] Eesti Masinatööstuse Liit [email protected] Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit [email protected] Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda [email protected] Eesti Raudtee [email protected] Eesti Rooma Klubi [email protected] Eesti Sadamate Liit [email protected] Eesti Soojustehnikainseneride Selts [email protected] Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon [email protected] Eesti Taastuvenergia Koda [email protected] Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing [email protected] Eesti Teadusagentuur [email protected] Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon [email protected]