Leping

1 / 3

RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE

LEPING nr 7-1/256-2

Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse SA (edaspidi

toetuse saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva riigieelarvelise tegevustoetuse

kasutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas.

1. Üldsätted

1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2026. aasta riigieelarve seaduse § 1 lõikes 2 ette nähtud

Kultuuriministeeriumi valitsemisala toetuse maksmise ja kasutamise tingimused.

1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 22.12.2025 käskkirja nr 194 alusel, kooskõlas 2026. aasta

riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise tegevustoetuse taotlusest

(edaspidi taotlus).

1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument.

1.4. Lepingu lisad:

1.4.1. Lisa 1– tegevuskava;

1.4.2. Lisa 2– tekkepõhine kulude-kulude eelarve.

2. Toetus

2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.–31.12.2026 toetust summas 77 370 eurot.

2.2. Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja 02.02.2026.

2.3. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui 3 tööpäeva

enne lepingu punktis 2.2 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse

teha 7 tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest.

3. Toetuse kontroll ja aruandlus

3.1. Toetuse aruande esitamise tähtpäev on 25.01.2027. Aruande kohustuslik vorm on kättesaadav

Kultuuriministeeriumi veebilehel www.kul.ee. 3.2. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande

puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja on tagastanud toetuse kasutamata jäägi.

3.3. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid, toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust.

3.4. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist.

3.5. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul pärast toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust.

3.6. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse Euroopa Komisjoni eri- või audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal õigus kümne aasta jooksul, nõuda täpsustatud aruande esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid.

4. Poolte kohustused

4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel; 4.1.2. järgima riigihanke korraldamisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja

on hankija riigihangete seaduse mõistes; 4.1.3. järgima tegevusega seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid

ning võtma vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb tegevuste elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 5000 euroga või ületab seda. Juhul, kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada toetuse andjale sellekohane põhjendus;

2 / 3

4.1.4. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti;

4.1.5. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega;

4.1.6. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse

osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel;

4.1.7. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud

aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust;

4.1.8. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses

toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad

mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu

täitmisel.

4.2. Toetuse andja kohustub:

4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a

lepingu punktis 2.3 toodud juhul.

5. Vastutus

5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat.

5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse

tagastamisega viivitatud päeva eest.

5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse

summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus või toetuse jääk tagasi juhul, kui toetuse

saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi; 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud

toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina; 5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt; 5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.

5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud

võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt

riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt

lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude

ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui kolm kuud, on

mõlemal poolel õigus lepingust taganeda.

6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine

6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud

lepingu kätte saanud.

6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel

maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud

juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg

olema tasutud ajakava kohaselt.

6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui

pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult

põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul.

Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada.

6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse

ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult

põhjendada.

6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui:

6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi

rasket kahjustumist;

6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord;

6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus.

3 / 3

6.6. Leping lõpeb:

6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel;

6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral;

6.6.3. poolte allkirjastatud kokkuleppel;

6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel.

7. Lõppsätted

7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud:

7.1.1. toetuse andja kontaktisik on Artjom Tepljuk [email protected], 628 2266;

7.1.2. toetuse saaja kontaktisik on Jana Stahl, [email protected], 5349 5368. 7.2. Toetuse saaja teavitab toetuse andjat tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse

rikkumisest e-posti aadressil [email protected]. 7.2.1. Toetuse andja tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest

teavitaja kaitse 7.2.2. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse tagamise õiguslike aluste ning kohustuste

rikkumisel kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses sätestatust.

7.3. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest.

7.4. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel

lahendatakse vaidlused kohtus.

Toetuse andja: Toetuse saaja:

Kultuuriministeerium Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse SA

Registrikood: 70000941 Registrikood: 90009861

E-posti aadress: [email protected] E-posti aadress: [email protected]

Arvelduskonto: EE462200221043163932

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Merilin Piipuu Jana Stahl

kantsler juhatuse liige

Tegevused Ajakava Oodatav tulemus Mõõdikud Märkus

TUGEVAD KOGUKONNAD Rannarootsi ajaloolised piirkonnad on elujõulised ja tagatud on nende igakülgne areng

1.Innustada saarte kogukondadevahelisi ühisalgatusi ja koostada ühisettepanekuid seadusandluses Eesti saarte püsikogukondade eripäradega arvestavalt.

1 jaan - 31 dets 2026

Saarte püsikogukondade säilimine.

Juhatuse esimees on Eesti Saarte Kogu/ ESK juhatuse liige ja tegeleb selle valdkonnaga ESK juures.

Kulud katab ESK eelarve.

2. Toetada Aibolandi kogukondi arengustrateegiate koostamisel ja projektitaotluste ettevalmistamisel. Anda infot erinevate fondide ja programmide avanemise osas.

1.jaan – 1.detsem ber 2026

Kogukonnad saavad tuge projektitaotluste ettevalmistamisel ning suureneb projektitaotluste arv.

Saarte pärimuskultuuri programmi (2026. aastaks rannarootsi kultuuriruumiga seonduvalt) saadetud taotluste arv kasvas eelmise aasta võrdluses 9-lt 16-ni.

3. Koostöös kogukondadega infotahvlite, külasiltide jm info kasutamine kakskeelsena ning tunnustame selles valdkonnas tublimaid.

1 jaan - 31 dets

Suunaviidad vahetatakse uute vastu Väike-Pakril ja mujal Aibolandis.

Eesmärk vähemalt 50 uut või uuendatud infokandjat Aibolandis.

4. Jätkata uute liikmete kaasamisega rahvusnimekirja

1. jaan - 31-dets

Rahvusnimekirja kontroll I kvartalis ja sellel eelnevalt rahvusnimekirja uuendamine. Soovime kaasata rahvusnimekirja uusi, aktiivseid inimesi, kes huvituvad enda identiteedist ja pärandist. Kontrollitud rahvusnimekiri on kinnitatud

Eesmärk 5 uut avaldust aastal 2026.

Kultuurministeeriumi poolt.

KEEL JA KULTUUR Rannarootslaste keele- ja kultuuritraditsioonid on hoitud ja hinnatud

5. Kultuuriteekondade väljaarendamiseks kogukondade sees on alustatud Noarootsis ja sellel aastal saab lisada veel ühe piirkonna.

1.-jaan – 31.dets

Eesmärk kaardistada kõik piirkonna sisesed teekonnad, mis on mõeldud siseturistile ja siduda nii välis- kui koduturisti (sh lasteekskursioonide) teekonnad ja avalikustada need veebilehel Visitaiboland. Noarootsile lisandub sellel aastal Ruhnu.

Kahe piirkonna teekonnad on kaardistatud.

6. Eestirootslaste VI laulu- ja tantsupeo ettevalmistavad arutelud ja rahastustaotlused.

1. jaan – 31.dets

Valmib laulu- ja tantsupeo repertuaar. Osalejate harjutusperiood algab sügisel.

Eestirootslaste VI laulu- ja tantsupidu toimub Haapsalu piiskopilinnuses 19.juunil 2027 (proovipäev 18.juuni)

7. Projekt „Aiboland – õpetades ja õppides”, mille käigus valmib koostöös Aibolandi koolidega rannarootsi pärandil põhnev õppematerjal, et anda Eesti koolide erinevate ainevaldkondade õpetajatele, kes rannarootslaste pärandit tutvustavad lisamaterjale ja innistada noori materjale kasutama.

1. jaan – 31.dets

Projekti käigus valmib kaasaegne ja noortele suunatud digitaalne õppevara. Loodavad multimeedia õppematerjalid hõlmavad tekste, fotosid, arhiivi- ja nüüdisaja helisalvestisi ning videoklippe, mis avavad rannarootslaste elu eri tahke.

Projekti lõppedes (kui kogu materjal on veebis kättesaadav) saame hinnata sellest kasusaajate arvu.

Rahastus selgub esimeses kvartalis.

8. Projekt „Ruhnu pulm Eesti Rahva Muuseumis”

Ettevalmi stus 01.03.20 26 – 29.05.20

Valmib professionaalne ja sisukas lavateos, mis esitleb Ruhnu pulmakombeid ning rahvapärimust enneolematul moel ning toob selle laiema

Ruhnu pulma lavastus ERMis 31.05.2026 (proovipäev 30.05.2026) Projekti edu parameetriks on suur hulk kaasalöövaid ruhnlasi: saareelanike seast valitud etenduse osatäitjad (16),

Rahastus selgub I kvartalis.

26 publiku ette. Valmib etendust saatev ja lisateadmisi pakkuv digitaalne ning füüsiline buklett, lisaks etenduse foto- ja videojäädvustus. Projekti tulemusel tugevneb rannarootslaste identiteet ja nähtavus Eesti kultuuriruumis laiemalt

etenduse sisuline tuumtiim (3) ja töötubade korraldamine (5). Töötoad pakuvad hariduslikku väljundit ka ruhnu pärimuse tutvustamisele laiemalt ja on seetõttu omaette mõõdetav tulemus. - Pulmadekoratsioonide valmistamine: Ruhnu käsitöö ringis Külli Uustali juhendamisel (-15) - Ruhnu tantsude õpetamine: Ruhnu saarel koolilastele ja huvilistele; Sabatantsul festivalipublikule ja suveruhnlastest mandril elajatele (100), ERMis etendusepublikule ja simmanikülastajatele (50-70) - Pulmakroonide töötuba: ERMis (25-40) - Pulmatoitude õpituba (15 in) - Ruhnu kohalike ettevõtjate kutsumine sündmusele ja etendusele järgnevale simmanile, eesmärgiga seal tutvustada nende pakutavaid tooteid (8) - Ruhnu pulma etendus (250 in. + osatäitjad) - Videomaterjal ja fotogalerii lavastusest, mida saab kasutada nii haridustegevuses kui ka muuseumides ning avab võimaluse materjali kasutada ka ruhnu inimestel turismi eesmärkidel (giidiga Ruhnu pulmaaineline tuur vmt). - Etenduseks valmib ruhnu kombeid ja pulmatraditsioone tutvustav digitaalne materjal ja füüsiline voldik, mis täidab ka kava-ning laululehe funktsiooni etenduse publikule, kuid mida on võimalik hiljem Ruhnu kohalikel inimestel saart tutvustava materjalina kasutada. - Meediakajastus

pulmaetenduse eel, ajal ja järgsel perioodil (vähemalt 2 pressiteadet, 1 telekajastus, sotsiaalmeediapostitused ja vähemalt 1 raadiointervjuu).

9. Projekt „Pärimuse kogumine rannarootslaste järeltulijatelt”

01.03.20 26 - 30.11.20 26

Suureneb rannarootsi pärimusest huvitatute arv. Ajaperiood, mis hõlmab okupatsiooniaega on vähem kirjeldatud, sest inimesed ei rääkinud pikka aega enda elust sellel perioodil. Inimesed kirjutavad enda mälestusi üles teisiti, kui nad sellest räägivad, sest kirjutamisel toimub enesetsensuur. Selliselt kogutud materjal sisaldab rohkem infot, mis vastasel juhul võiks kaduma minna.

Intervjueeritavate arvuks hindame kümmekond isikut. Audiovisuaalseid lühiformaate on plaanis toota 6 kuni 8.

10. Ajaloo lühikokkuvõtete sarja järgmise raamatu ilmumine.

I p-a 2026 I kv tõlge rootsi keelest eesti keelde, II kv kujundus , trükk.

Valmib Noarootsi piikronna rannarootslaste asustuslugu kirjeldav raamat.

1 teos, raamatututvustus Rannarootsi Muuseumis

11. Kogukondade rootsi keele õppeprogrammi jätkumine Ruhnus, Vormsil ja Tallinnas Eva-Tiina Põlluste eestvedamisel ja toimub keelelaager (erinevatest Aibolandi

1.jaan – 31.dets

Paraneb rootsi keele tase, mis veebipõhises õppes on B2 keskmiselt. Suueneb saarte laste ühtsustunne keelelaagris, mis tähtsustab rootsi keelt ja annab

Veebikursuste arv ja loogika jääb samaks. Rohkem kursuseid ei ole võimalik läbi viia rootsi keele õpetajate nappuse tõttu. Toimub rootsi keelelaager kooliõpilastele.

piirkondadest) kooliõpilastele Kai Sommeri eestvedamisel Ruhnus

seda edasi mänguliselt. Õpetajad saavad vahetada keeleõppe kogemusi.

12. Osaleda Etnolaadal ja jagada infot kogukonna kohta.

Sept 2026

Eestimaa rootslased on esindatud Etnolaadal.

Samas mahus nagu eelmisel aastal – osaleme mõlmal päeval.

13. Uuendada Facebooki ja Visitaibolandi kujundust, ülesehitust ja sisu

I p-a 2026 Kahe veebileh e ühendam ine, ülesehitu s, sisuloom e

Visitaiboland hakkab toimima veebiväravana rannarootsi kultuuriruumi ja on lõplikult valmis vahendama infot erinevatel teemadel. Facebook vahendab lisaks kultuurisündmustele huvitavaid lugusid. Kujundus muutub atraktiivsemaks noorematele huvirühmadele.

1 paranenud ja rohkem jälgijaid haarav FB ja koduleht Visitaiboland. Loodame jälgijate arvu viia FB lehel 400-lt 500-le.

TURISM JA NÄHTAVUS Piirkondades pakutavad turismiteenused ja loomeettevõtlus toetavad kohalikku arengut ning tutvustavad rannarootslaste kultuuripärandit

laiemale avalikkusele.

Tegevused Ajakava Oodatav tulemus Mõõdikud Märkus

1. Parandame ja anname nõu Aibolandi kohalike omavalitsuste kodulehtede sisu osas.

I p-a 2026

Nelja valla kodulehel olev info on parandatud.

4 valda annavad kodulehtedel vajalikku ja sisukat info rannarootslaste kohta

2. Veebiajalehe Eestirootslane ilmub 4 x aastas, eri piirkondi kajastavad väljaanded

1.jaan – 31.dets

Valminud on veebilehel Visitaiboland kättesaadavad ajakirjad

Ajalehe maht jääb samaks eelmise aastaga võrreldes

3. Veebiajalehe fotopanga viimine Flickr keskkonda ja materjalid

I kv Valmib fotopank, mis toetab Visitaibolandi ja teistes

1 korrastatud fotopank Flickr keskkonnas

korrastada meediakanalites loodava materjali kujundust

4. Rannarootsi toidukultuuri programmi käivitamine

I kv Juhul, kui õnnestub leida toetust veel ühe projektijuhi kaasamiseks, siis on see võimalik. Praegu otsime selleks rahalisi vahendeid.

Kui õnnestub palgata veel 1 projektijuht, siis on võimalik: Viia igal aastal läbi Rannarootsi kultuurifestifali, millel oleks üleriigiline ja rahvusvaheline haare. 2. Käivitada kultuuriresidentuuride programmi kultuurikontaktide tihendamiseks rannarootsi asualadel. 3. Välja töötada rannarootsi kultuuriteekond rahvusvaheliselt. 4. Käivitada 2-aastase toidukultuuri programmi, et täiendavate uuringute alusel välja töötada uusi retsepte, mis annavad kogukondadele võimaluse kasutada neid igapäevaselt. Vajame uusi rannarootsi pärimusel põhinevaid toidutooteid.

Tegevused Ajakava Oodatav tulemus Mõõdikud Märkus

KOOSTÖÖ JA VÕIMEKUS Rannarootsluse arendamiseks on olemas toimivad koostöövõrgustikud, vajalikud teadmised ning rahaline võimekus.

1. Ühiskondliku mõttekoja kokkukutsumine mais ja seejärel erinevatel teemadel: Nt Aibolandi ühine kultuuriteekond, rootsi keele õppe vajadused jm.

1.jaan – 31.dets

Laieneb rannarootsi kultuuriruumi aktiivselt mõtestavate inimeste arv ja seome väliskogukonna Rootsis lisaks kodupaigale kogu rannarootsi kultuuriruumis toimuvaga. Mõtte-/ nõukoda on platvorm uutele ühistele

Mõttekojas kaasame inimesi, kes ei kuulu rahvusnimekirja ja lisaks kultuurinõukogule lisandub veel vähemalt 29 aktiivset kogukonna liiget ühtsesse tekkivasse võrgustikku.

algatustele rannarootsi kultuuriruumis ehk Aibolandis.

Juhatus koosolekud 2 x kvartalis aasta jooksul

Juhtimiseks vajalik info on värskendatud ja juhatuse pädevus lahendada olukordi olemas.

Toimub kaheksa koosolekut.

Sihtasutuse nõukogu koosolekud 1 x kvartalis

Vastavalt põhikirjale on sihtasutuse järelvalve juhatuse üle ja koostöö korraldatud.

Toimub neli koosolekut aastas.

Kultuurinõukohu koosolekud 2 x aastas. Kevad ja sügistalv.

Vastavalt kultuuriomavalitsuse põhimäärusele on kokku kutsutud kultuurinõukogu infovahetuseks ja vabatahtlikkuse suurendamiseks. Suureneb vabatahtliku töö osakaal.

Toimub kaks koosolekut. Palume igal kultuurinõukogu liikmel, kes ei ole sellel aastal endale võtnud vabatahtlikku ülesannet, endale ise võtta ühe probleemkohaga töötamine, mida ta on enda kandideerimisavaldusel kirjeldanud.

Valimiste peakomitee ja juhatus teeb ettepanekud valimiseeskirja parandamiseks Kultuuriministeeriumile.

I kv 2026 Parandatud valimiskorraldus annab võimaluse kultuurinõukogu eduka valimise korraldamiseks 2028. Reaalset olukorda arvestav muudatus seaduses, mis ei kajasta enam muutunud olukorda võimaldab kultuuriomavalitsusel jätkata enda tööd edaspidi.

2028. a. Kultuurinõukogu valimised on edukad.

€, sh

Taotleja nimi

Taotlusvooru nimetus (täita, kui taotlus esitatakse taotlusvooru)

Eelarve kokku

Toetuse kasutamise periood

omafinantseering

kaasfinantseering

taotletav summa €

€

€

pp.kk.aaaa -

pp.kk.aaaa (aasta)

1 (6)

TEGEVUSTOETUSE TAOTLUS KULTUURIMINISTEERIUMILE

7

Juriidiline nimetus KOVi hallatava asutuse puhul nii KOVi kui asutuse nimi

Registrikood KOVi hallatava asutuse puhul KOVi registrikood

Taotleja suurus

suurettevõtja

mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtja

Postiaadress

E-post Telefon

Kodulehekülje aadress

Käibemaksukohustuslase number Avaliku sektori tehingupartneri kood

Kontoomaniku nimi

Pangakonto number (IBAN) Viitenumber (vajadusel)

Allkirjaõigusliku isiku nimi

E-post Telefon

Projektijuhi/kontaktisiku nimi

E-post Telefon

SWIFT kood (vajadusel)

Ettevõtja Euroopa Liidu õiguse kontekstis on majandustegevusega tegelev mis tahes üksus, olenemata selle õiguslikust vormist (sh MTÜ, SA või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik, KOV, riik, avalik-õiguslik juriidiline või muu haldusüle- sandeid täitev isik)

Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) kategooriasse kuuluvad ettevõtjad, millel on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot

Suurettevõtjaga on tegemist siis, kui ettevõtja ei vasta mikroettevõtja või VKE tunnustele ja/või kui 25 % või enam selle kapitalist või hääleõigustest on otseselt või kaudselt ühe või mitme avalik-õigusliku asutuse ainu- või ühiskontrolli all (suurettevõtjatena määratletakse näiteks riigi poolt asutatud SA-d, KOVid ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud)

TAOTLEJA ANDMED

Pangakonto andmed KOVi hallatava asutuse puhul KOVi andmed

Kontaktisikute andmed

2 (10)

TULUD

Taotletav toetus Kultuuriministeeriumilt

KAASFINANTSEERING, MUUD TOETUSED

TAOTLETAV TOETUS

(erinevate KOVide toetused märkida nimeliselt)

Selgitused

(toetajate lõikes - nt Kultuuriministeeriumi sama perioodi investeeringu või muud toetused, Kultuurkapital, HMN, koostööpartnerid, sponsorid jm)

€

€

€

€

€

€

€

€

€

€

€

€

€

€

€

€

€

€

€

€

€

€

taotlemisel olevatel toetustel orienteeruv otsuse tegemise aeg)

Toetused Eesti kohalikult omavalitsuselt

Muud toetused

(kaasfinantseerijate poolt eraldatud toetustel otsuse kuupäev,

3 (6)

OMAFINANTSEERING

Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema

€ €

(nt piletitulu, müügitulu kohviku või muuseumipoe tegevusest, liikmemaksud, muu tulu)

1.

2.

3.

KULUD (1/2)

PERSONALIKULUD

(kulugruppide kaupa) Kultuuriministeerium Omafinantseering Kaasfinantseering

MAJANDAMISKULUD

Finantseerimisallikad

4 (6)

Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema

€

€

€

€

€

€

€

€

€

€

€ € €

€ € €

€ € €

€ € €

€ € €

€ € €

€ € €

€ € €

€ € €

€ € €

€ € € €

€€€€

KOKKU

Täidetud töökohtade arv

1.

2.

Koosseisuline töötasu (bruto)

Lepinguline töötasu (bruto)

Tööandja maksukulud

(nt rendi-, kommunaal-, transpordi-, korralduskulud jm)

€ € € €

€ € € €

€

€

€%

€ €

€

€

€

€

€

€%€%

€€ € € €

€ € €

€ € €

€ € €

€ € €

€ € €

€ € € €

1. Personalikulud

2. Majandamiskulud

5 7

Rendikulud Kommunaalkulud, sh vesi, elekter, küte vms Lähetuskulud Koolituskulud Sidekulud IT kulud Sõidukite- ja transpordiga seotud kulud Turundus ja kommunikatsiooni kulud Põhitegevusega seotud kulud (üritused, näitused jm)

€ €

€% €

€

€

€%€% €€

€ € €

€ € €

KULUD (2/2)

SOETATAV PÕHIVARA JA INVESTEERINGUD

(kulugruppide kaupa) Kultuuriministeerium Omafinantseering Kaasfinantseering

MUUD KULUD

Finantseerimisallikad

5 (6)

€

€ €

€

€

€

€

€

€

€

€

€€ € € €

€ € €

€ € €

€ € €

€ € €

€ € €

€ € €

€ € €

€ € €

€

€

€

€

€

€

€

€

€

€

€ € €

€ € €

€ € €

€ € €

€ € €

€ € €

€ € €

€ € €

€ € €

€ € €

€ € € €

€€€€

KOKKU

4.

3.

€ € € €

€ € € €

(nt edasikantavad toetused jm)

KULUD (2/2)

3. Soetatav põhivara ja investeeringud kokku

(kulugruppide kaupa) Taotlus Kultuuriministeeriumilt Omafinantseering Kaasfinantseering

4. Muud kulud kokku

Finantseerimisallikad

6 7

€

€

€

€

€

€

€

€

€

€

€ € €

€ € €

€ € €

€ € €

€ € €

€ € €

€ € €

€ € €

€ € €

€

€

€

€

€

€

€

€

€

€

€ € €

€ € €

€ € €

€ € €

€ € €

€ € €

€ € €

€ € €

€ € €

€ € €

€ € € €

€€€€

KOKKU

pp.kk.aaaa

TAOTLEJA KINNITUS Allkirjaga kinnitan järgnevat

kõik käesolevas taotluses esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ning vajadusel võimaldan neid kontrollida; .

taotleja ja tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega välja kuulutatud pankrotti ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; .

taotleja ei ole raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses; .

taotlejal puuduvad riiklikud ajatamata maksuvõlad, mis ületavad 100 €; . taotlejal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga;

. taotlejal ei ole taotluse esitamise ajal tähtajaks täitmata kohustusi ministeeriumi ees; . kui taotlus on esitatud avatud taotlusvooru, siis taotleja vastab taotlusvooru tingimustes esitatud nõue- tele ning taotlus koos selle lisa(de)ga on koostatud taotlusvooru tingimustes toodud nõudeid järgides;

.

. taotlejal on taotluses kavandatud vahendid projekti omafinantseeringu tagamiseks;

omafinantseeringuna ei ole arvestatud teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondid poolt antud tagastamatuid toetusi; .

taotlejale ei ole esitatud seni täitmata korraldust Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu poolt riigiabi tagasimaksmiseks; .

kuni Kultuuriministeeriumi poolt viimase toetusosa väljamaksmiseni teavitan Kultuuriministeeriumit kirjalikult 7 tööpäeva jooksul käibemaksukohustuslaseks registreerimisest käibemaksuseaduse § 20 lõike 3 või 4 alusel.

.

Teateid soovin saada e-posti teel

kirja teel

Allkirjaõigusliku isiku ees- ja perenimi

Allkiri (paberkandjal)

Kuupäev

KONTROLL-LOEND TAOTLUSE ESITAJALE Enne taotluse esitamist kontrollige veelkord, et kõik taotlusele esitatavad nõuded oleksid täidetud

taotleja vastab taotlusvooru tingimustele taotlus vastab taotlusvooru eesmärkidele

taotluse eelarve (tulud-kulud) koostamisel on järgitud vormikohast struktuuri ja detailsust

kõik taotlusvoorus nõutud täiendavad dokumendid on taotlusele lisatud

taotlus on allkirjastatud allkirjaõigusliku isiku poolt

TAOTLUSEGA KOOS ESITATAKSE Lisa 1. Tegevuskava (või arengukava) vabas vormis (sh tegevuse eesmärgid, kavandatud tegevuste ülevaade, tegevuste

toimumise peamine koht ning oodatavad tulemused)

Kui taotlus on esitatud avatud taotlusvooru

6 (6)