Vabaühenduse arenguhüpet ettevalmistava ja arenguhüppe toetuse andmise tingimused ja kord

1

EELNÕU

22.01.2026

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Vabaühenduse arenguhüpet ettevalmistava ja arenguhüppe toetuse andmise tingimused

ja kord

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 ja § 551 lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Määrusega kehtestatakse vabaühenduste arenguhüpet ettevalmistava ja arenguhüppe toetuse

(edaspidi toetus) taotlemise ja andmise, taotlusvoorude läbiviimise, taotluse ja taotleja

vastavaks tunnistamise, taotlusvoorude avamise, taotluse esitamise, hindamise ja menetlemise

ning taotluse kohta otsuse tegemise, toetuse kasutamise, aruandluse ning toetuse või selle jäägi

tagasinõudmise tingimused ja kord.

(2) Määrust kohaldatakse mittetulundusühingutele ja sihtasutustele, kes oma tegevusega seoses

toetust taotlevad. Määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles

käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese

tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), artikli 1 lõike 1 punktides a–f sätestatud

juhtudel.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk, sihtrühm ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on avalikes huvides tegutsevate vabaühenduste arenguvõimekuse

tõstmine, et suurendada vabaühenduste suutlikkust täita oma põhikirjalisi eesmärke ning

panustada sidusa ja tugeva kodanikuühiskonna arengusse.

(2) Toetuse eesmärgi saavutamiseks korraldab Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital

(edaspidi KÜSK) järgmised taotlusvoorud:

1) arenguhüpet ettevalmistav voor;

2) arenguhüppe voor.

(3) Toetuse sihtrühm on avalikes huvides ja piirkondlikul, üleriigilisel või rahvusvahelisel

tasandil tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused (edaspidi ka vabaühendused).

Piirkondlikuks loetakse vabaühendus, mis tegutseb ühe või mitme asula, valla, linna või

maakonna sihtgrupi heaks. Piirkonnaks loetakse vooru mõistes kuni kolme maakonda.

Üleriigiliseks või rahvusvaheliseks loetakse vabaühendus, kelle tegevused on suunatud

sihtgrupile üle Eesti, väljaspool Eestit või enam kui kolmes maakonnas.

(4) Toetuse tulemusel:

1) arenguhüpet ettevalmistava projekti puhul valmib vabaühenduse arenguhüppeks vajalik

tegevuskava, mis viiakse ellu ning mille abil vabaühendus saavutab uue arengutaseme,

2

võimaldades tõhusamalt ellu viia põhikirjalisi eesmärke ja pakkuda avalikku hüve ning

ühiskondlikku väärtust;

2) arenguhüppe projekti puhul esitab taotleja saavutatud muutused vabaühenduse arendamisel

ning milliste indikaatorite alg- ja sihttasemetega ta seda mõõdab.

§ 3. Toetuse andja

KÜSK toetuse andjana kuulutab taotlusvoorud välja, menetleb toetuse taotlusi (edaspidi

taotlus), teeb toetuse väljamakseid ja järelevalvet toetuse kasutamise üle.

§ 4. Toetuse taotleja

(1) Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) on mittetulundusühing või sihtasutus, mis ei ole riigi ega

kohaliku omavalitsuse, erakonna, äriühingu või äriühingute või nende liidu, ametiühingu või

kutseliidu valitseva mõju all ning:

1) kes tegutseb avalikes huvides;

2) kes on taotluse esitamisel olnud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud

vähemalt ühe aasta;

3) kelle tegevus on avalik;

4) kelle juhatuse, nõukogu või muu juht- või järelevalveorgani liige ei ole KÜSK-i juhatuse või

nõukogu liige või muu isik, kes saab oma ametiseisundit kasutades toetuse andmist mõjutada;

5) kes arenguhüppe voorus või arenguhüpet ettevalmistavas voorus toetust taotledes ei ole

viimasel kolmel aastal saanud KÜSK-ilt toetust vastavas voorus.

(2) Toetuse taotleja võib osaleda nii määruse § 2 lg 2 punktis 1 kui 2 nimetatud voorus.

§ 5. Vähese tähtsusega abi

(1) Kui määruse alusel antav toetus loetakse vähese tähtsusega abiks, järgitakse

konkurentsiseaduse 6. peatükki ja Euroopa Komisjoni määrust (EL) 2023/2831.

(2) KÜSK kontrollib riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise

korral ei ületaks taotlejale eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust eraldatava

toetusega kolme aasta jooksul 300 000 eurot.

(3) Vähese tähtsusega abi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülemmäära arvestamisel:

1) loetakse üheks ettevõtjaks omavahel seotud ettevõtted komisjoni määruse (EL) 2023/2831

artikli 2 lõike 2 tähenduses;

2) võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 5 nõudeid vähese tähtsusega abi

kumuleerimise kohta.

(4) Vähese tähtsusega abi andmisel säilitab abi andja toetuse andmisega seotud dokumente

kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates.

2. peatükk

Toetuse andmise alused

§ 6. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse tegevusele, mis otseselt aitab saavutada toetuse andmise eesmärki ja

tulemust.

3

(2) Arenguhüppe toetus on mõeldud tegevusteks, mis tõstavad taotleja võimekust oma

põhikirjalisi avalikes huvides eesmärke saavutada või loovad selleks vajalikud eeldused.

Toetust võib taotleda muu hulgas järgmisteks tegevusteks:

1) taotleja tegevuskava koostamine ja elluviimine;

2) organisatsioonilise võimekuse arendamine;

3) taotleja teenuste arendamine ja innovatiivsete lahenduste rakendamine, mis loovad avalikku

hüve;

4) projekti või tegevuste planeerimine ja elluviimine, mis suurendab organisatsiooni

jätkusuutlikkust ja sihtrühma heaolu;

5) võrgustike loomine ja koostöö edendamine teiste vabaühenduste, avaliku ja erasektori ning

kogukondadega.

(3) Arenguhüpet ettevalmistav toetus on mõeldud vabaühendustele tegevuskava koostamiseks

seoses nende põhikirjaliste avalikes huvides eesmärkide elluviimisega. Sellega seoses

toetatavad tegevused on muu hulgas:

1) sihtrühma vajaduste kaardistamine;

2) senise tegevuse mõju süvitsi hindamine;

3) arenguvajaduste terviklik kaardistamine;

4) arenguhüppe sooritamiseks vajalike tegevuste väljaselgitamine ja kavandamine;

5) kogukonnas või ühiskonnas vajalike toodete või teenuste pakkumise kavandamine.

§ 7. Kulu abikõlblikkus

(1) Abikõlblik on kulu, mis on tekkinud ja mille toetuse saaja on teinud projekti abikõlblikkuse

perioodil ja mis vastab projekti eesmärgile ning on vajalik, põhjendatud ja otseselt seotud

projekti elluviimisega.

(2) Abikõlblikud on järgmised kulud:

1) kavandatud tegevuste ja tegevuskava elluviimisega otseselt seotud kulud;

2) tegevustega seotud ürituste ja koolituste korraldamise ning nendel osalemise kulud;

3) kommunikatsiooni- ja teavituskulud;

4) toetatavate tegevustega seotud ja eesmärkide elluviimiseks vajalike sisseostetavate teenuste

kulu;

5) lõivud, maksud või muud tagastamatud avalik-õiguslikud tasud;

6) põhjendatud inventari, väike- ja põhivara soetused arenguhüppe toetuse puhul;

7) muud põhjendatud kulud, mis on ette nähtud tegevustega seotud eelarves.

(3) Mitteabikõlblikud on järgmised kulud:

1) inventari, väike- ja põhivara soetused arenguhüpet ettevalmistava toetuse puhul;

2) toetuse saaja juhtorgani liikmete või projektist tasu saavate seotud isikutega tehtud tehingud,

eelkõige enda või pereliikmete, lähikondsete kontroll juriidilise isiku üle või kuulumine

juhtorganisse, kellelt ostetakse või kasutatakse projektis kaupa, esemeid või teenust;

3) finantstehingute intressikulud, valuuta vahendamise komisjonitasud ja kahjud ning teised

finantskulud;

4) viivised, leppetrahvid ja karistuslikud trahvid;

5) vaide- ja kohtumenetluse menetluskulud;

6) reserv ootamatute või ettenägematute kulude katmiseks;

4

7) sotsiaaltoetused;

8) kindlustuskulu ja sellega kaasnev kulu;

9) kulu, mis on käsitletav erisoodustusena, ja sellelt tasutav maks;

10) kulu, mille katteks on toetust eraldatud või makstud teisest projektist, riigieelarve või muu

avaliku sektori toetusest või muust välistoetusest;

11) kulud, mida tehakse avaliku sektori poolt tasuta võõrandatud vara soetamiseks;

12) projekti juhtimise sisse ostmine teiselt juriidiliselt isikult, sealhulgas füüsilisest isikust

ettevõtjalt;

13) organisatsioonide liikmemaksud;

14) esinduskulud ja kingitused;

15) muud tegevuste elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud.

(4) Kõik toetuse kasutamisel tekkinud kulud peavad olema tõendatud raamatupidamise

algdokumendiga ja selle alusel tehtud ülekannet tõendava maksekorralduse või pangakonto

väljavõttega.

(5) Projekti kulu tasutakse toetuse saaja arvelduskontolt.

§ 8. Toetuse andmise periood ja projekti abikõlblikkuse periood

(1) Toetuse andmise periood on ajavahemik, mille jooksul võib taotlusvoorud välja kuulutada,

esitada taotlusi, teha taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuseid ning ellu viia ja

rahastada toetatavaid tegevusi. Toetuse andmise periood algab taotlusvooru väljakuulutamise

kalendriaasta 1. jaanuaril ja lõpeb hiljemalt sama aasta 30. novembril.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood on ajavahemik, mille kestel saab teha projekti tegevusi ja

saavad tekkida projekti kulud. Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise

kuupäevast ja lõpeb sama aasta 30. novembril, kui KÜSK ei ole vooru väljakuulutamisel

määranud lühemat perioodi.

(3) Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendatakse üksnes põhjendatud juhtudel. Taotluses

esitatakse põhjused koos asjakohaste tõenditega, mis on viivituse asjaolud ning kuidas taotletud

lisaaja jooksul tagatakse projekti eesmärkide saavutamine. KÜSK teavitab toetuse saajat

abikõlblikkuse perioodi pikendamisest või pikendamata jätmisest 10 tööpäeva jooksul pärast

põhjendatud taotluse saamist taotluste menetlemise infosüsteemi (edaspidi TMS) teel. Taotlust

saab esitada hiljemalt 20 tööpäeva enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

§ 9. Taotlusvoorude eelarve ja toetuse ülemmäär

(1) Toetuse taotlusvoorude eelarve kujuneb riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud

vahenditele kalendriaasta kohta.

(2) Kalendriaastaks eraldatud eelarvest toetatakse 10% ulatuses arenguhüpet ettevalmistavaid

projekte, 45% ulatuses piirkondlike vabaühenduste arenguhüppe projekte ja 45% ulatuses

üleriigilisel või rahvusvahelisel tasandil tegutsevate vabaühenduste arenguhüppe projekte.

(3) Arenguhüpet ettevalmistavas voorus on toetuse ülemmäär toetuse andmise perioodil ühe

toetuse saaja kohta 4000 eurot.

(4) Arenguhüppe voorus on toetuse ülemmäär toetuse andmise perioodil ühe toetuse saaja kohta

5

25 000 eurot ja taotleja rahaline omafinantseering 5% taotletavast toetussummast.

(5) Ühel taotlejal on taotlusvoorus võimalik esitada üks taotlus.

3. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele

§ 10. Nõuded taotlejale

Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:

1) taotlejal ei ole tähtaegselt esitamata majandusaasta aruandeid;

2) taotlejal puudub maksuvõlg või see on ajatatud või summas alla 100 euro;

3) taotleja ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel;

4) taotlejal ja tema juhtorgani liikmel ei ole nõuetekohaselt täitmata kohustusi KÜSK-i ees;

5) taotlejal ja tema juhtorgani liikmel puudub kehtiv karistus riigivastase, avaliku julgeoleku

või avaliku usalduse vastase, majandus-, ametialase või varavastase kuriteo eest;

6) kui taotleja on varem saanud riigieelarvelist toetust, siis on ta lepinguid või tingimusi

nõuetekohaselt täitnud;

7) kui taotleja on varem saanud toetust riigieelarvest, Euroopa Liidu või muudest vahenditest,

mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksed tehtud tähtajaks ja nõutud summas;

9) taotleja ei ole saanud ega taotle samal ajal riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt ega Euroopa

Liidust või muudest välisvahenditest projekti samadele tegevustele toetust.

§ 11. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus esitatakse eesti keeles ja see peab sisaldama teavet ulatuses, mis võimaldab KÜSK-

il kontrollida, kas taotleja ja taotlus vastavad käeoleva määruse nõuetele.

(2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) taotleja nimi ja registrikood;

2) projekti eesmärk ja planeeritavad tegevused;

3) taotleja kontaktandmed;

3) taotleja arvelduskonto number ja pank;

4) projekti eelarve abikõlblike kulude lõikes ja taotletav toetuse summa;

5) taotleja esindusõigusliku isiku nimi ja kontaktandmed;

6) omafinantseeringu suurus arenguhüppe taotlusvooru puhul.

(3) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:

1) sisaldama kinnitust, et taotleja vastab käesoleva määruse § 4 lõikes 1, § 10 ja käesolevas

paragrahvis sätestatud tingimustele;

2) sisaldama kinnitust, et projekti samade tegevuste finantseerimiseks, mis on nimetatud

taotluses, ei ole eelnevalt juba saadud kolmandatelt isikutelt toetust ja seda ei ole taotletud

samaaegselt käesolevas määruses nimetatud toetuse taotlusvooruga;

3) kirjeldama taotluses taotleja senist tegevust, tulemusi ja mõju;

4) sisaldama analüüsi tegevustest, mis tõstavad taotleja võimekust oma põhikirjalisi avalikes

huvides eesmärke saavutada, kui toetust taotletakse arenguhüppe ettevalmistamiseks;

5) sisaldama tegevuskava juhul, kui taotletakse toetust arenguhüppeks;

6) sisaldama väljastpoolt vabaühendust kaasatava arengueksperdi digiallkirjastatud

kinnituskirja, mis kinnitab valmisolekut nõustada taotlejat toetatavate tegevuste elluviimisel,

tutvumist käesoleva määruse tingimustega ja taotleja taotlusega.

6

(4) Taotluse esitajal peab olema õigus vabaühendust esindada. Kui taotleja esindusõiguslik isik

tegutseb volituse alusel või taotluse esitanud vabaühenduse juhatuse liikmetel on ühine

esindusõigus, tuleb lisada taotlusele digiallkirjastatud esindusõigust tõendav volikiri.

4. peatükk

Taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ja menetlemine ning taotluse kohta otsuse

tegemine

§ 12. Taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine

(1) Toetuse taotlusvooru (edaspidi taotlusvoor) avamisest, selle tingimustest ja eelarvest teatab

KÜSK oma veebilehel vähemalt seitse kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

(2) Taotlusvooru avamise teade sisaldab vähemalt järgmist teavet:

1) KÜSK-i andmed;

2) sihtrühma kirjeldus;

3) taotluse esitamise tähtaeg ja aadress;

4) taotlusvooru tingimused.

(3) Taotlusvooru tingimustes esitatakse vähemalt:

1) toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused;

2) toetuse abikõlblikkuse periood ja taotlusvooru eelarve;

3) nõuded taotlejale;

4) nõuded taotlusele;

5) taotluse hindamise kriteeriumid.

(4) Taotlusvoor on avatud vähemalt 30 kalendripäeva.

(5) Toetuse taotluse esitab taotleja kehtival KÜSK-i taotlusvormil TMS-is.

§ 13. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemine koosneb taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, taotluse

hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

(2) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 70 tööpäeva taotluse esitamise tähtajast arvates.

§ 14. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll

(1) KÜSK kontrollib, kas taotleja ja tähtajaks esitatud taotlus vastavad käesolevas määruses

sätestatud nõuetele.

(2) Kui taotluse kontrollimisel avastatakse ebaõigeid või mittetäielikke andmeid, teavitab

KÜSK sellest taotlejat. Puuduste kõrvaldamiseks määrab KÜSK mõistliku tähtaja. Puuduste

kõrvaldamise ajaks peatub taotluse menetlemise aeg. Taotlejal on õigus esitatud taotlust

täiendada ja muuta vaid KÜSK-i osutatud puuduste kõrvaldamiseks.

(3) KÜSK jätab taotluse kontrollimata ja sisuliselt läbi vaatamata, kui taotleja ei kõrvalda

puudusi KÜSK-i määratud tähtajaks.

7

(4) Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui nad vastavad käesoleva määruse §

4 lg 1 ning §-des 10 ja 11 sätestatud tingimustele.

(5) Nõuetele mittevastava taotleja või taotluse kohta teeb KÜSK taotluse rahuldamata jätmise

otsuse 14 tööpäeva jooksul alates nõuetele vastavuse kontrolli lõpetamise teate esitamisest

TMS-is.

§ 15. Taotluse hindamine, hindamiskriteeriumid ja valiku kord

(1) Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli läbinud taotlusi hindavad KÜSK-i hindajate

kogu kolm sõltumatut hindajat. Vajaduse korral võib KÜSK-i juhatus määrata lisaks hindajaks

kogusse mittekuuluvaid valdkonna asjatundjaid.

(2) Arenguhüpet ettevalmistavaid taotlusi hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: 1) kogukondliku, ühiskondliku, valdkondliku või sihtrühma probleemi kirjeldus ja olulisuse

põhjendus – 15% maksimaalsest koondhindest; 2) taotleja võimekus avalikes huvides seatud eesmärke saavutada ja neid mõõta, oma

sihtrühmale tõendatud väärtust ja mõju luua – 20% maksimaalsest koondhindest; 3) taotleja vajaduse põhjendus arenguhüppeks, teenuste või toodete pakkumise

väljaarendamiseks – 20% maksimaalsest koondhindest; 4) kavandatud tegevuste piisavus, arusaadavus ja vastavus taotlusvooru eesmärgi saavutamisele

– 20% maksimaalsest koondhindest; 5) projekti meeskonna, partnerite, vabatahtlike, arengueksperdi asjakohasus ja rolli kirjeldus –

15% maksimaalsest koondhindest;

6) projekti kulude kalkulatsiooni läbimõeldus ja mõistlikkus tulemuse saavutamiseks – 10%

maksimaalsest koondhindest.

(3) Arenguhüppe taotlusi hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: 1) taotleja võimekus avalikes huvides seatud eesmärke saavutada ja neid mõõta, oma

sihtrühmale tõendatud väärtust ja mõju luua – 20% maksimaalsest koondhindest; 2) projekti ettevalmistamise sisukus, arenguvajaduste analüüsi põhjalikkus, sellest lähtudes

projekti vajalikkuse põhjendus ja selle vastavus taotlusvooru eesmärgile seatud tulemuste ja

nende mõõtmise realistlikkus – 25% maksimaalsest koondhindest; 3) kavandatud tegevuste piisavus, arusaadavus ja vastavus vabaühenduse arendamise

vajadustele ning nende teostatavus ja tulemuste jätkusuutlikkus – 30% maksimaalsest

koondhindest; 4) projekti meeskonna, partnerite, vabatahtlike, arengueksperdi asjakohasus ja rolli kirjeldus –

15% maksimaalsest koondhindest;

5) projekti kulude kalkulatsiooni läbimõeldus ja mõistlikkus tulemuse saavutamiseks – 10%

maksimaalsest koondhindest.

(4) Taotlustest moodustatakse paremusjärjestus taotluste hindamistulemuste põhjal. Taotluse

hindamistulemuse saamiseks liidetakse kõigi hindajate poolt taotlusele antud punktid ja

arvutatakse hindajate arvuga jagades keskmine punktisumma. Hindamistulemuste ja

ettepanekute läbiarutamiseks toimub hindajate koosolek. Hindajad on kohustatud läbi arutama

kõik nõuetele vastavad taotlused, mille puhul kõrgeima ja madalaima taotlusele antud hinde

vahe on enam kui 25 punkti.

8

(5) Võrdse koondhindega taotluste korral saab paremusjärjestuses arenguhüpet ettevalmistava

vooru taotluse puhul kõrgema koha taotlus, mille käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3

nimetatud hindamiskriteeriumite liidetud punktisumma on suurem. Kui liidetud punktisummad

on võrdsed, saab pingereas kõrgema koha taotlus, mille käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4

nimetatud hindamiskriteeriumi punktisumma on suurem. Kui ka need punktisummad on

võrdsed, saab paremusjärjestuses kõrgema koha ajaliselt varem esitatud taotlus.

(6) Võrdse koondhindega taotluste korral saab paremusjärjestuses arenguhüppe vooru taotluse

puhul kõrgema koha taotlus, mille käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud

hindamiskriteeriumite liidetud punktisumma on suurem. Kui liidetud punktisummad on

võrdsed, saab pingereas kõrgema koha taotlus, mille käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1

nimetatud hindamiskriteeriumi punktisumma on suurem. Kui ka need punktisummad on

võrdsed, saab paremusjärjestuses kõrgema koha ajaliselt varem esitatud taotlus.

(7) Taotluse maksimaalne koondhinne on 100 punkti. Taotluse rahuldamise lävend on

koondhinne vähemalt 70 punkti.

(8) Lävendi ületavad taotlused rahuldatakse hindamistulemuste paremusjärjestuse alusel kuni

vooru eelarve lõppemiseni.

(9) Taotluseid hinnanud hindajate nimesid ei avalikustata.

§ 16. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse teeb paremusjärjestuse alusel KÜSK-i

juhatus.

(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui:

1) taotleja või taotlus on tunnistatud käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks;

2) taotluse koondhinne on väiksem kui 70 punkti;

3) taotluse rahuldamiseks vastavalt pingereale ei jagu eelarvevahendeid;

4) taotluse menetlemisel selgub, et taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid

ning puudused on KÜSK-i määratud tähtpäevaks kõrvaldamata;

5) taotleja või temaga seotud isik mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või

muul õigusvastasel viisil.

(3) Taotluse rahuldamise otsus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

1) otsuse kuupäev;

2) toetuse saaja nimi ja registrikood;

3) toetatud projekti tegevuste lühikirjeldus ja toetuse suurus;

4) viide otsuse vaidlustamise tähtajale ja korrale;

5) aruande esitamise tähtaeg;

6) muu vajalik teave.

(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

1) otsuse kuupäev;

2) taotleja nimi ja registrikood;

3) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;

4) viide otsuse vaidlustamise tähtajale ja korrale;

5) muu vajalik teave.

9

(5) Taotlejat teavitatakse taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest elektrooniliselt

TMS-is hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast otsuse avaldamist TMS-is lõpliku

paremusjärjestuse kohta taotlusvoorus.

(6) Toetuse saajate nimekiri koos projekti lühikirjelduse ja eraldatud toetuse summaga

avalikustatakse KÜSK-i kodulehel www.kysk.ee.

5. peatükk

Toetuse kasutamine ja tagasinõudmine

§ 17. Toetuse maksmine

Toetus makstakse toetuse saajale välja toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel 20

tööpäeva jooksul:

1) arenguhüppe ettevalmistava taotlusvooru tulemusel ettemaksena ühes osas pärast taotluse

rahuldamise otsuse tegemist;

2) arenguhüppe taotlusvooru tulemusel kahes osas, millest esimene osa 80% ulatuses

ettemaksena 20 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist ja teine osa 20%

ulatuses pärast taotleja esitatud lõpparuande kinnitamist.

§ 18. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistada edasi- või tagasiulatuvalt kehtetuks seaduses

sätestatud alustel või kui selleks on ette nähtud võimalus taotluse rahuldamise otsuses.

(2) Taotlejal on õigus enne toetuse kehtetuks tunnistamise otsuse tegemist esitada 10 tööpäeva

jooksul KÜSK-i vastava teate saamisest enda seisukohad ja vastuväited.

§ 19. Teavitusnõuded

(1) Toetuse saaja on kohustatud täitma teavituskohustust ehk teavitama projekti elluviimise

käigus regulaarselt avalikkust saadud toetusest, projekti eesmärkidest, ellu viidud tegevustest

ja tulemustest.

(2) Toetuse saaja peab avalikustama ühe kalendrikuu jooksul pärast taotluse rahuldamise otsust

oma veebilehel või sotsiaalmeedia lehel, projekti eesmärgid, toetussumma ning teabe

olulisemate tegevuste ja tulemuste kohta.

(3) Toetuse saaja peab viitama KÜSK-ile ja Siseministeeriumile taasesitatavas vormis,

kasutades selleks ametlikke logosid.

§ 20. Aruande esitamine ja kinnitamine

(1) Toetuse saaja esitab KÜSK-ile tegevuste elluviimise aruande kehtival vormil TMS-i teel

taotlusvooru väljakuulutamise teates määratud tähtajaks.

(2) Arenguhüpet ettevalmistava vooru puhul esitab taotleja aruande lisana arenguhüppe

tegevuskava ning kaasatud arengueksperdi digiallkirjastatud hinnangu valminud

tegevuskavale.

10

(3) Arenguhüppe vooru puhul esitab taotleja lõpparuande koos kaasatud arengueksperdi

digiallkirjastatud hinnanguga taotleja arengule ja indikaatorid muutuse mõõtmiseks.

(4) Kui aruande kontrollimisel ilmneb puudusi, teeb KÜSK ettepaneku kõrvaldada puudused,

mis tuleb toetuse saajal lahendada mõistliku aja jooksul KÜSK-i äranägemisel.

(5) KÜSK jätab aruande kinnitamata ja teavitab sellest taotlejat, kui toetuse saaja:

1) on aruandes või toetuse kasutamisega seotud dokumendis esitanud ebaõigeid või

mittetäielikke andmeid;

2) ei ole taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud projekti tegevusi eeltoodud otsuses kokku

lepitud tähtajaks ja tingimustel teinud või kui toetuse saaja tegevused ei ole tõendatud.

§ 21. Toetuse tagasinõudmine

(1) KÜSK võib makstud toetuse põhjendatud mahus osaliselt või täielikult tagasi nõuda

riigieelarve seaduse § 551 lõikes 1 ettenähtud alustel või täiendavalt juhul, kui:

1) projekti tulemuste ja eesmärgi saavutamine ei ole tõendatud;

2) tehtud tegevused ei vasta toetuse rahuldamise otsusele või pole tõendatud;

3) kantud kulud ei vasta nõuetele või taotluse rahuldamise otsusele ja toetust on kasutatud

mitteabikõlblikuks kuluks;

4) ei ole esitatud aruannet tähtajaks;

5) taotluse rahuldamise otsus on kehtetuks tunnistatud;

6) käesoleva määruse §-is 19 sätestatud teavitusnõudeid on oluliselt rikutud;

7) toetuse saaja on rikkunud käesolevas määruses kehtestatud nõudeid või taotluse rahuldamise

otsuses määratud tingimusi;

8) selgub, et toetuse saaja on mõjutanud toetuse saamist pettuse või ähvardusega või muul

õigusvastasel viisil;

9) toetus jääb osaliselt või täielikult projekti abikõlblikkuse perioodil kasutamata;

10) KÜSK on otsustanud jätta aruanne kinnitamata või kui toetus jääb osaliselt kasutamata või

toetuse saaja loobub toetusest.

(2) KÜSK-il on õigus jätta toetus tagasi nõudmata, kui:

1) esinevad riigieelarve seaduse § 551 lg 3 punktides 1 või 2 sätestatud alused;

2) tagasinõutav toetuse summa on 100 eurot või väiksem, välja arvatud juhul, kui tegemist on

riigieelarve seaduse § 551 lg 1 punktis 1 nimetatud asjaoludega;

3) puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse KÜSK-i ja toetuse saaja vahel kokku

lepitud aja jooksul või kui toetuse saaja avastas ja teatas KÜSK-ile esimesel võimalusel, et talle

on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse KÜSK-i määratud tähtajaks.

(3) KÜSK saadab toetuse tagasinõudmise otsuse toetuse saajale elektrooniliselt TMS-is.

Kahtluse korral, kas otsus on TMS-i kaudu taotlejani jõudnud, toimetab KÜSK otsuse taotlejale

kätte muul viisil.

(4) Toetuse saaja võib taotleda KÜSK-ilt toetuse tagasimaksmise ajatamist, esitades selleks 15

tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates KÜSK-ile kirjaliku

avalduse TMS-is, milles on kirjeldatud ajatamise vajaduse põhjendus ja tagasimaksmise

soovitud ajatamiskava. Ajatamistaotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad

dokumendid.

11

(5) Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb KÜSK otsuse 20 tööpäeva

jooksul ajatamistaotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega

pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.

(6) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab KÜSK, arvestades võimaluse korral

toetuse saaja esitatud tagasimaksmise ajatamiskava.

(7) Ajatamise otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava

kohaselt toetust tagasi.

6. peatükk

Poolte õigused ja kohustused

§ 22. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus:

1) saada KÜSK-ilt teavet ja nõuandeid, mis on seotud käesolevas määruses või taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;

2) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva ja sellega lahutamatult seotud teabega

avaliku teabe seaduses sätestatud korras;

3) loobuda toetusest või tagastada see igal ajal osaliselt või täies ulatuses.

(2) Toetuse saaja on kohustatud:

1) kasutama toetust sihipäraselt taotluses, taotluse rahuldamise otsuses, käesolevas määruses ja

teistes õigusaktides sätestatu järgi;

2) kajastama tegevuste abikõlblikke kulusid raamatupidamises muudest kuludest selgelt

eristatavalt;

3) võimaldama KÜSK-il juurdepääsu kõikidele toetuse kasutamisega seotud dokumentidele

vähemalt viie tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates;

4) teavitama KÜSK-i viivitamata asjaoludest, mis võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste

täitmist;

5) täitma käesoleva määruse §-s 19 sätestatud teavitusnõudeid;

6) kandma kasutamata ja tagasinõutud toetuse tagasi KÜSK-i antud tähtajaks;

7) säilitama taotluse ja projekti elluviimisega seonduvat dokumentatsiooni seitse aastat pärast

projekti lõppemist;

8) edastama määruses ettenähtud teabe KÜSK-ile TMS-i teel.

§ 23. Toetuse andja õigused ja kohustused

(1) KÜSK-il on õigus:

1) kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust, sealhulgas seda, kas toetust kasutatakse

kooskõlas käesoleval määruse ja taotluse rahuldamise otsusega;

2) nõuda, et taotluses sisaldunud tegevuste eesmärkide, kestuse, oodatavate tulemuste ja kulude

kohta esitataks lisaandmeid ja -dokumente, mis tõendavad, et tegevused on nõuetekohaselt ellu

viidud ning toetuse saaja kohustused on nõuetekohaselt täidetud;

3) jätta toetus välja maksmata või nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saaja

rikub käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või kaldub

muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses

sätestatust;

12

4) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees

ja see on ajatamata.

(2) KÜSK on kohustatud:

1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused käesolevas

määruses sätestatud aja jooksul;

2) tagama vähese tähtsusega abi andmise korral andmete kandmise registrisse ja vähese

tähtsusega abi registrisse ning muude konkurentsiseaduse 6. peatükis sätestatud kohustuste

täitmise;

3) säilitama vähese tähtsusega abi andmise korral toetuse taotlemise, andmise, kulu

abikõlblikkust tõendavate ja muude dokumentide ning teabega seotud tõendeid kümme aastat

viimase taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates;

4) kontrollima toetatud tegevuste elluviimist;

5) juhendama taotlejat ja toetuse saajat toetuse andmise ja kasutamise küsimustes;

6) korraldama taotluse vastuvõtmise, registreerimise, menetlemise ja säilitamise;

7) lahendama KÜSK -i otsuse või toimingu peale esitatud vaide.

7. peatükk

Vaidemenetlus

§ 24. Vaide esitamine ja lahendamine

KÜSK-i otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras. Vaide lahendab KÜSK.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

Siseministri määruse

„Vabaühenduse arenguhüpet ettevalmistava ja arenguhüppe toetuse

andmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrusega reguleeritakse vabaühendustele arenguhüppeks või selle ettevalmistamiseks

toetuse andmise tingimusi ja korda. Eelnõus määratakse kindlaks taotlejale ja taotlusele

esitatavad nõuded, kulude abikõlblikkuse tingimused, toetatavad tegevused, taotluse

hindamiskriteeriumid ja menetluskord, toetuse aruandlus ja kontroll, toetuse või selle jäägi

tagasinõudmise täpsustatud alused ja kord, poolte õigused jakohustused ning vaidemenetlus.

Toetust annab Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital, kes vastutab taotlusvooru

korraldamise, taotluste hindamise ning toetuse kasutamise kontrollimise eest.

Toetuse peamine eesmärk on tõsta avalikes huvides tegutsevate vabaühenduste

arenguvõimekust, võimet oma arengut analüüsida ja kavandada ning parandada suutlikkust

oma põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks. Kokkuvõttes panustab toetus sidusa ja tugeva

kodanikuühiskonna arengusse.

Toetust jagatakse kahes taotlusvoorus, millest ühes rahastatakse arenguhüpet ettevalmistavaid

projekte ning teises arenguhüppe projekte. Arenguhüppe ettevalmistamist toetatakse

eesmärgiga tagada oma arengut analüüsivad ja kavandavad vabaühendused. Arenguhüppe

toetust saab küsida tegevusteks, mis tõstavad taotleja vabaühenduse võimekust saavutada oma

avalikes huvides põhikirjalisi eesmärke.

Abikõlblikuks loetakse põhjendatud kulud, mis vastavad tingimustele ning aitavad tõhusalt

saavutada toetuse eesmärke. Näiteks tööjõukulud, eksperditasud, koolituste ja ürituste

korraldamise kulud, trüki- ja digimaterjalide väljaandmine. Määrus sätestab loetelu kuludest,

mis loetakse alati mitteabikõlblikuks.

Toetuse maksimaalne suurus ühe taotluse kohta arenguhüppe voorus on 25 000 eurot ja

arenguhüpet ettevalmistavas voorus 4000 eurot. KÜSK otsustab taotluse alusel makstava

toetuse summa ülemmäära piires. Taotlusvoorus kasutatavate toetuste maht kokku on 400 000

eurot, millest 200 000 euro ulatuses toetatakse piirkondlike vabaühenduste projekte ja

200 000 euro ulatuses üleriigilise või rahvusvahelise tegutsemispiirkonnaga vabaühenduste

projekte.

Taotlejateks võivad olla vähemalt ühe aasta registrisse kantud mittetulundusühingud ja

sihtasutused, kes tegutsevad avalikes huvides, kelle tegevus on avalik ning kes täidavad

seadusest ja varasematest lepingutest tulenevaid kohustusi. Taotlejal ei tohi olla maksuvõlgu

ega nõuetekohaselt täitmata kohustusi KÜSKi ees. Taotlejal ei tohi olla taotlemise hetkel

käimas arenguhüpet ettevalmistavat projekti ega arenguhüppe projekti, mida rahastab KÜSK.

Toetuse tulemusena paraneb avalikes huvides avalikult tegutsevate vabaühenduste võime oma

arengut analüüsida, kavandada ning täita oma põhikirjalisi eesmärke, mis kokkuvõttes aitab

kaasa kodanikuühiskonna arengule.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi usuasjade ja kodanikuühiskonna

osakonna juhataja Martin Tulit ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja

juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik Kristjan Ots.

Eelnõu ja seletuskiri on keeleliselt toimetamata.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi

ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõu eesmärk on toetada kodanikuühiskonna arengut vabaühenduste arenguhüppe

ettevalmistamise ja arenguhüppe toetamise teel. Toetus on mõeldud mittetulundusühingutele

ja sihtasutustele, tõstmaks nende võimekust saavutada oma põhikirjalisi eesmärke, mis on

avalikes huvides.

Arenguhüppe toetust on KÜSK andnud alates 2018 aastast, arenguhüppe ettevalmistamise

toetust alates 2019 aastast. Määrusega kehtestatud tingimustel ja korras jagatakse toetust

arenguhüpet ettevalmistavatele projektidele ning arenguhüppe projektidele.

Jätkuna varasematele vabaühenduste arenguhüpet toetavatele meetmetele tagab toetus ühtse,

stabiilse ja läbipaistva raamistiku. Toetus aitab vabaühendustel viia oma avalikke huve

edendav tegevus uuele tasemele, aidates kaasa avatud, kaasava ja ühtehoidva ühiskonna

kujunemisele. Riigi panus annab ka selge signaali, et kodanikuühiskonna areng ja kodanike

aktiivne osalemine on riiklikult väärtustatud ja strateegiliselt tähtis.

Siseminister kehtestab toetuse andmiseks määruse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel,

mille kohaselt kehtestab minister määrusega tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala

vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite

saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks, kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene

muust õigusaktist.

Määrus loob toetusest huvitatud isikute jaoks selguse, kes ja millistel tingimustel saab toetust

taotleda, milline on sellega seotud korraldus ja menetlus. Seeläbi tagatakse avaliku raha aus

jaotus kooskõlas toetuse eesmärgiga ning vahendite sihipärane ja läbipaistev kasutamine.

Määruses sätestatakse taotlemise ja hindamise põhimõtted, taotlejale ja taotlusele esitatavad

nõuded, abikõlblike kulude tingimused, aruandlusnõuded ning toetuse kasutamise üle tehtav

järelevalve.

Toetuse andmine on seotud arengukava „Sidus Eesti 2021–2030“ eesmärkide täitmisega.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 7 peatükist ja 24 paragrahvist. Eelnõu ülesehitus on järgmine:

­ 1. peatükk „Üldsätted“ (§-d 1–5);

­ 2. peatükk „Toetuse andmise alused“ (§-d 6–9);

­ 3. peatükk „Nõuded taotlejale ja taotlusele“ (§-d 10–11);

­ 4. peatükk „Taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ja menetlemine ning taotluse kohta

otsuse tegemine“ (§-d 12–16);

­ 5. peatükk „Toetuse kasutamine ja tagasinõudmine“ (§-d 17–21);

­ 6. peatükk „Poolte õigused ja kohustused“ (§-d 22–23);

­ 7. peatükk „Vaidemenetlus“ (§ 24).

1. peatükk. Üldsätted

Selles peatükis sätestatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala, toetuse andmise

eesmärk, sihtrühm ja tulemus, toetuse andja, toetuse taotleja ning vähese tähtsusega abi sätted.

Paragrahviga 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala.

Lõike 1 järgi kehtestatakse määrusega vabaühenduse arenguhüpet ettevalmistava ja

arenguhüppe toetuse taotlemise ja andmise, taotlusvoorude läbiviimise, taotluse ja taotleja

kvalifitseerumise, taotlusvoorude avamise, taotluse esitamise, hindamise ja menetlemise ning

toetuse kohta otsuse tegemise, toetuse kasutamise, aruandluse ning toetuse või selle jäägi

tagasinõudmise tingimused ja kord.

Lõikes 2 piiritletakse määruse kohaldamisala. Määrust kohaldatakse mittetulundusühingutele

ja sihtasutustele, kes oma tegevusega seoses toetust taotlevad. Määrust ei kohaldata Euroopa

Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 (milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes) (ELT L, 2023/2831,

15.12.2023) (edaspidi VTA määrus) artikli 1 lõike 1 punktides a–f sätestatud juhtudel.

Viidatud komisjoni määruse sätted näevad ette üksikasjaliku loetelu juhtudest, mida ei loeta

vähese tähtsusega abiks. Muu hulgas ei saa toetust:

 kalandus- ja vesiviljelusvaldkonnas tegutsevad ettevõtjad;

 ettevõtjad, kes tegutsevad põllumajandustoodete esmatootmise ning töötlemise ja

turustamisega;

 ekspordi korral kolmandatesse riikidesse või Euroopa Liidu liikmesriikidesse;

 kodumaiste kaupade ja teenuste kasutamisel importkaupade ja -teenuste asemel.

Paragrahviga 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärk, sihtrühm ja tulemus.

Toetust antakse eesmärgiga tõsta avalikes huvides tegutsevate vabaühenduste

arenguvõimekust, parandada nende suutlikkust oma põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks,

panustades seeläbi sidusa ja tugeva kodanikuühiskonna arengusse. Toetus aitab

mittetulundusühingutel ja sihtasutustel oma avaliku huvi edendamisele suunatud tegevusi

paremini analüüsida ja kavandada, selleks vajalikku tegevuskava koostada ning oma

põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks vajalikke oskusi arendada. See hõlmab strateegilist

juhtimist, tulemuste ja mõju mõõtmist, inimeste ja tööprotsesside juhtimist,

finantsplaneerimist (sh omatulu teenimist), kommunikatsiooni ja koostööd, võimekust

tegutseda efektiivselt omal alal (nt teenuse osutamine, huvikaitse, kogukondliku või

valdkondliku sidususe loomine, ressursside vahendamine).

KÜSK jagab taotlusvooru raames toetust nii arenguhüpet ettevalmistavatele kui ka

arenguhüppe projektidele.

Toetuse sihtrühma ehk toetuse taotlejate hulka saavad kuuluda mittetulundusühingud ja

sihtasutused, kes tegutsevad avalikes huvides piirkondlikult, üleriigiliselt või rahvusvaheliselt.

Piirkondlikult tegutsev vabaühendus on maakonna, valla, linna, alevi, aleviku või küla

sihtgruppide huvides tegutsev vabaühendus. Piirkonnaks loetakse vooru mõistes kuni kolme

maakonda. Üleriigiliselt või rahvusvaheliselt tegutsev vabaühendus (sh katus- ja

eestkosteorganisatsioon või võrgustik) on ühendus, kelle tegevused on suunatud sihtgrupile

üle Eesti, väljaspool Eestit või enam kui kolmes maakonnas.

Toetus aitab edendada vabaühenduste jätkusuutlikku arengut, parandades nende avalikke huve

teenivate põhikirjaliste ülesannete täitmise võimekust.

Paragrahviga 3 nimetatakse toetuse andjaks Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital

(edaspidi KÜSK), kes menetleb toetuse taotlusi (edaspidi taotlus), teeb toetuse väljamakseid ja

järelevalvet toetuse kasutamise üle. KÜSK vastutab taotlusvooru väljakuulutamise ja

koordineerimise eest, teavitab toetuse saamise võimalusest, menetleb esitatud taotlust ning

otsustab, kas taotlus rahuldada või mitte jne. Toetuse andja täpsem õiguste ja kohustuste loend

on esitatud §-s 23.

Paragrahviga 4 sätestatakse tingimused toetuse taotlejale. Toetust saavad taotleda Eestis

avalikes huvides ja avalikult tegutsevad mittetulundusühingud või sihtasutused, kes taotluse

esitamise ajaks on olnud vähemalt aasta registrisse kantud.

Toetuse taotleja peab tegutsema avalikes, mitte erahuvides. Avalik huvi on määratlemata

õigusmõiste. Avalikes huvides saab anda toetust vabaühendustele, mille põhikirjaline tegevus

ja sihtrühm ulatub väljapoole ühenduse liikmete või töötajate huvidest. Erivajadustega inimesi

ühendavate organisatsioonide puhul ei ole väljapoole suunatus alati nõutav. Avalikes huvides

tegutsemine eeldab kooskõla põhiseaduslike väärtustega. Avalikes huvides toimiva ühenduse

tegevust iseloomustab avatus ja läbipaistvus, liikmeks astumine peaks olema avatud

võimalikult paljudele, eesmärk on ühiskonna kui terviku huvides tegutsemine ja avaliku hüve

loomine. Toetust võib kasutada majandustegevuseks, kuid see ei tohi olla peamine eesmärk

ega tekitada ebaausat konkurentsi erasektoriga. Taotleja tegevus on avalik, mis tähendab seda,

et taotlejal on oma tegevust tutvustav ja avalikkusele kättesaadav veebisait või

sotsiaalmeediakonto (näiteks Facebooki konto), millelt on leitav eestikeelne teave

vabaühenduse eesmärkide ja tegevuse kohta ning kus on avaldatud viide eetilise tegevuse

põhimõtetele ja/või väärtustele, mida ta oma tegevuses järgib. Taotleja võib oma tegevuse

kohta infot jagada ka katus- või partnerorganisatsiooni või kohaliku omavalitsuse veebisaidi

alamlehel.

Taotleja peab olema taotluse esitamise hetkel olnud Eesti mittetulundusühingute ja

sihtasutuste registrisse kantud vähemalt ühe aasta, mis tagab, et toetust saavad taotleda ainult

juba toimivad ja usaldusväärsed organisatsioonid, mitte hiljuti loodud või registreeritud

üksused. Ühe aasta tegutsemisnõue võimaldab hinnata taotleja varasemat tegevust,

usaldusväärsust ja suutlikkust projekte ellu viia. Samuti aitab see vältida olukordi, kus luuakse

lühikese tegutsemisajaga organisatsioone ainult selleks, et saada toetust, mõtlemata

pikaajalisele tegutsemisele ja jätkusuutlikkusele.

Välistatud on toetuse andmine isikutele, kelle juht- või kontrollorgani (juhatus, nõukogu vms)

liikmete hulka kuulub mõni KÜSK-i juhatuse või nõukogu liige või muu selline isik, kelle

ametiseisund võimaldab tal toetuse andmist mõjutada. Lisaks välistab toetuse saamise

põhimõte, et arenguhüpet ettevalmistavat või arenguhüppe toetust saab sama taotleja kolme

aasta jooksul samas taotlusvoorus taotleda vaid korra. Piirangu eesmärk on tagada kummaski

voorus toetuse maksmiseks ettenähtud raha jõudmine laiema sihtrühma kasutusse. Sellele

vaatamata on võimalik ühel taotlejal saada toetust nii arenguhüppe ettevalmistamiseks kui

arenguhüppeks.

Paragrahviga 5 sätestatakse täpsemalt vähese tähtsusega abi andmisega seonduv.

Kui määruse alusel antav toetus liigitub vähese tähtsusega abiks, siis järgitakse toetuse

andmisel reegleid ja põhimõtteid, mis tulenevad konkurentsiseaduse 6. peatükist ning VTA

määrusest. KÜSK peab kontrollima, kas toetus on vähese tähtsusega abi, võttes arvesse

taotleja esitatud andmeid. Kahtluse korral KÜSK analüüsib, kas toetusega luuakse

majanduslik eelis ja moonutatakse konkurentsi. Vähese tähtsusega abi andmisel tuleb muu

hulgas jälgida, et ühele taotlejale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks mis

tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul 300 000 eurot. Alates 1. jaanuarist 2024. a

tõusis vähese tähtsusega abi ülemmäär 300 000 euroni taotleja kohta kolme aasta jooksul. See

tähendab, et ülemmäära arvestatakse jooksvalt abi andmise kuupäevast kolm aastat tagasi.1

Lisaks on oluline tähele panna, et vähese tähtsusega abi andmisel peab toetuse andja säilitama

toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat.

2. peatükk. Toetuse andmise alused

Paragrahviga 6 sätestatakse toetatavad tegevused.

Lõige 1 sätestab, et toetust antakse tegevustele, mis otseselt aitavad saavutada toetuse

andmise eesmärki ja tulemust. See tagab, et vahendeid kasutatakse sihipäraselt ning projekti

mõju on mõõdetav ja kontrollitav.

1 Vähese tähtsusega abi. Rahandusministeerium. https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-

osalused/riigiabi/vahese-tahtsusega-abi.

Lõike 2 sätestab näitliku loetelu, milleks toetust saab taotleda ja milleks mitte. Toetatava

tegevuse ja kulu abikõlblikkuse tingimused aitavad tagada toetuse eesmärgipärast kasutamist.

Arenguhüppe toetust saab taotleda tegevusteks, mis tõstavad taotleja võimekust saavutada

oma põhikirjalisi avalikes huvides seatud eesmärke. Võimekusena on mõeldud oskusi, mis on

vajalikud ja olulised vabaühenduse eesmärkide saavutamiseks. Selle, milliste võimete

arendamisele taotleja keskendub ja selleks projekti tulemusena tegevuskava koostab, on

taotleja otsustada ja põhjendada.

Arenguhüpet ettevalmistavas voorus toetatakse tegevusi, mis loovad arenguhüppeks vajalikud

eeldused. Näiteks sihtrühma vajaduste kaardistamine, senise tegevuse mõju uuringud või

arenguvajaduse terviklik kaardistamine. Arenguhüpet ettevalmistava toetuse tulemusena

valmiv dokument on tegevuskava, mille täpsemaks sisuks võib olla ka arengukava või

äriplaan. Tegevuskava on realistlik, konkreetsete tegevuste kogum koos ajaplaaniga.

Tegevuskava võib olla suunatud ka taotleja sihtrühma kuuluvate avalikes huvides tegutsevate

vabaühenduste arendamisele. Arengukava on suunatud arengueesmärkide saavutamisele.

Äriplaan on läbimõeldud kava toodete/teenuste pakkumiseks, selleks et saavutada taotleja

avalikes huvides põhikirjaliste eesmärkide iseseisev rahastamine. Tegevuskava peab

sisaldama minimaalselt eesmärke, mõju hindamise indikaatoreid, ajakava, vastutavaid isikuid,

tegevusi ja tulemusi.

Arenguhüppe toetuse objektiks võib olla näiteks taotleja tegevuskava koostamine ja

elluviimine; organisatsioonilise võimekuse arendamine; taotleja teenuste arendamine ja

innovatiivsete lahenduste rakendamine, mis loovad avalikku hüve; projekti või tegevuste

planeerimine ja elluviimine, mis suurendab organisatsiooni jätkusuutlikkust ja sihtrühma

heaolu; võrgustike loomine ja koostöö edendamine teiste vabaühenduste, avaliku ja erasektori

ning kogukondadega.

Paragrahviga 7 reguleeritakse kulu abikõlblikkust.

Lõike 1 kohaselt on käesoleva määruse raames abikõlblikud kulud selgelt määratletud, et

tagada toetuse sihipärane ja tõhus kasutamine. Abikõlblik on kulu, mille on teinud toetuse

saaja projekti abikõlblikkuse perioodil ja mis vastab projekti eesmärkidele ning on vajalik,

põhjendatud ja otseselt seotud projekti elluviimisega. Tegemist on kulu abikõlblikuks

lugemise üldpõhimõttega.

Lõige 2 sätestab, millised kulud on abikõlblikud, et tagada toetuse sihipärane ja läbipaistev

kasutamine. Abikõlblikeks kuludeks on kavandatud tegevuste ja tegevuskava elluviimisega

otseselt seotud kulud, tegevustega seotud ürituste ja koolituste korraldamise ning nendel

osalemise kulud, samuti kommunikatsiooni- ja teavituskulud. Viimase hulka kuuluvad näiteks

teavitamiskohustuse täitmisega seotud vajalikud kulutused. Toetust saab taotleda ka

toetatavate tegevustega seotud ja eesmärkide elluviimiseks vajalike selliste teenuste katteks,

mis ostetakse sisse (nt õigusabi, notaritasud, tehniline ja finantsekspertiis,

raamatupidamiskulud). Arenguhüppe toetuste puhul loetakse põhjendatud juhtudel

abikõlblike kulude hulka inventari-, väike- ja põhivara soetused. Abikõlblikuks loetakse ka

sellised avalik-õiguslikud tasud nagu lõivud ja maksud, mida isik riigilt tagasi ei saa ning

muud põhjendatud kulud, mis on ette nähtud tegevustega seotud eelarves. Selline täpsustus

tagab, et toetust kasutatakse ainult otseselt projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikeks

kuludeks ning võimaldab hinnata eelarve realistlikkust ja kulude põhjendatust.

Lõike 3 järgi on selgelt välistatud mitteabikõlblikud kulud, et tagada toetuse sihipärane

kasutamine ja vältida väärkasutust. Esmalt ei ole lubatud maksta arenguhüpet ettevalmistavat

toetust inventari- väike- või põhivara soetamiseks. Küll on see põhjendatud juhtudel lubatud

arenguhüppe toetuse puhul. Abikõlblikuks ei loeta seotud isikutega tehtud tasulisi tehinguid,

mis võivad ohustada läbipaistvust ja tekitada huvide konflikti. Finantskulud, nagu intressid,

valuutavahetustasud ja viivised või leppetrahvid, samuti kindlustuskulu ja sellega kaasnev

kulu ei ole seotud projekti eesmärkide elluviimisega ning seetõttu ei kuulu abikõlblike kulude

hulka. Samuti on välistatud rahatrahvid, vaide- ja kohtumenetluse kulud, reserv ootamatute

kulude katmiseks ning sotsiaaltoetused ning erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt tasutav

maks. Toetusest ei saa katta kulusid, mis on juba rahastatud teistest projektidest või avaliku

sektori vahenditest, vältimaks topeltrahastamist. Lisaks ei ole lubatud projektijuhtimise

sisseostmine teiselt juriidiliselt isikult, liikmemaksude, esinduskulude ja kingituste katmine.

Kõik põhjendamatud ja ebaolulised kulud on samuti mitteabikõlblikud, et tagada toetuse

eesmärgipärane ja tõhus kasutamine.

Lõike 4 järgi peavad kõik kulud olema tõendatud asjakohaste raamatupidamisdokumentidega,

nagu arved või samaväärse tõendusväärtusega dokumendid, et kulutused oleksid läbipaistvad

ja kontrollitavad.

Lõikes 5 toetuse saajale ettenähtud nõue tasuda projekti kulu enda arvelduskontolt, täidab

kulutuste läbipaistvuse ja kontrollitavuse eesmärki.

Paragrahviga 8 sätestatakse toetuse andmise periood ja projekti abikõlblikkuse periood.

Lõikega 1 sätestatakse toetuse andmise periood ehk ajavahemik, mille jooksul võib kuulutada

välja taotlusvooru, esitada taotlusi, teha taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuseid

ning viia ellu ja rahastada toetatavaid tegevusi. Lõike teine lause täpsustab, et toetuse andmise

periood algab taotlusvooru kalendriaasta 1. jaanuaril ja lõpeb hiljemalt sama aasta 30.

novembril. Toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud tegevused peavad mahtuma selle

perioodi sisse. Küll on KÜSK-il hiljem võimalik algatada näiteks toetuse tagasinõudmist.

Lõike 2 kohaselt on projekti abikõlblikkuse periood ajavahemik, mille kestel saab teha

projekti tegevusi ja saavad tekkida projekti kulud. Väljaspool abikõlblikkuse perioodi

tekitatud kulud ei ole abikõlblikud.

KÜSK esitab abikõlblikkuse perioodi alg- ja lõppkuupäeva vooru avamise teates.

Abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamisest ja lõpeb samuti 30. novembril, kui KÜSK

ei ole vooru välja kuulutades määranud varasemat tähtaega.

Lõike 3 järgi saab KÜSK pikendada abikõlblikkuse perioodi üksnes põhjendatud juhtudel. Nii

on KÜSK-il võimalik hoida ära põhjendamatud viivitused, kuid samas ja pakkuda

paindlikkust olukordades, kus projekti elluviimisel tekivad ootamatud ja toetuse saajast

sõltumatud viivitused, nagu:

 loodusõnnetused või muud ettenägematud takistused;

 viivitused koostööpartnerite poolt;

 sellised projekti elluviimise tingimuste olulised muudatused, mida ei olnud võimalik

ette näha.

Pikendamise avaldus esitatakse läbi taotluste menetlemise infosüsteemi (TMS), tuues

pikendamise põhjused ja tõendid viivituste kohta ning näidaes ära, kuidas tagatakse projekti

eesmärkide saavutamine taotletud lisaaja jooksul.. KÜSK lahendab taotluse 10 tööpäeva

jooksul ning teavitab sellest taotlejat läbi TMS-i. Pikendamise taotlemisel tuleb silmas pidada

reeglit, et avaldus oleks esitatud hiljemalt 20 tööpäeva enne perioodi lõppu ehk vooru avamise

teates ettenähtud tähtaega. Niisugune menetluskord aitab vältida perioodi põhjendamatut

pikendamist ning tagada toetuse sihipärast kasutamist võrdsetel tingimustel.

Paragrahviga 9 reguleeritakse taotlusvooru eelarve ja toetuse ülemmäär.

Lõike 1 kohaselt kujuneb taotlusvooru eelarve vastavalt riigieelarvest sihtotstarbeliselt

eraldatud vahenditele konkreetse kalendriaasta kohta.

Lõige 2 sätestab taotlusvoorus jagatavate toetuste osakaalud projektide lõikes. Kalendriaastaks eraldatud eelarvest toetatakse 10% ulatuses arenguhüpet ettevalmistavaid

projekte, 45% ulatuses piirkondlike vabaühenduste projekte ja 45% ulatuses üleriigiliselt või

rahvusvaheliselt tegutsevate vabaühenduste projekte. Seega 90% kummagi taotlusvooru

toetustest kokku on suunatud arenguhüppe projektidele ning viimastest omakorda 50%

moodustab piirkondlike vabaühenduste rahastus.

Lõike 3 kohaselt on ühe taotluse toetuse ülemmäär toetuse andmise perioodil ühe toetuse

saaja kohta arenguhüpet ettevalmistavate projektide puhul 4000 eurot. Omafinantseeringut

selles voorus ei nõuta.

Lõige 4 sätestab toetuse ülemmäära 25 000 eurot ning 5% omafinantseeringu nõude

arenguhüppe voorus. Nõutava omafinantseeringu summa arvutatakse projekti eelarvest.

Ettenähtud piirmäärad aitavad saavutada toetuste proportsionaalse jaotuse vastavalt toetuse

eesmärgile. Lõikes 2 toodud osakaalud tagavad piirkondlike vabaühenduste toetamise

proportsiooni suhtes üleriigiliste ja rahvusvaheliselt tegutsevate vabaühenduste projektidega.

Lõikes 5 sätestatakse piirang, et ühes taotlusvoorus saab üks taotleja esitada ühe taotluse.

Piirang aitab tagada piiratud ressursi võimalikult laialdase kasutamise, välistamata samal ajal

võimalust taotleda toetust nii arenguhüppe ettevalmistamiseks kui arenguhüppeks. Tuleb

tähele panna, et samas voorus ei saa üks isik ega ka ühe ettevõtjana käsitletavad mitu isikut

taotleda toetust rohkem kui ühele projektile. Piirang kehtib sõltumata vabaühenduse

tegutsemispiirkonnast.

3. peatükk. Nõuded taotlejale ja taotlusele

Paragrahviga 10 sätestatakse toetuse taotlejaks kvalifitseerumise nõuded.

Toetuse taotlejaks võib olla Eestis registrisse kantud mittetulundusühing või sihtasutus, mis ei

ole riigi ega kohaliku omavalitsuse, erakonna, äriühingu(te) või nende liidu, ametiühingu või

kutseliidu valitseva mõju all. Seega on taotlejatena välistatud seltsingud, erakonnad,

äriühingud ning riigi või kohaliku omavalitsuse asutatud ja nende kontrolli all olevad

mittetulundusühingud ja sihtasutused või nendest moodustatud võrgustikud ja katusliidud

ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

Õigusmõiste „valitsev mõju“ sisustamisel lähtutakse konkurentsiseaduse § 2 lõikes 4

sätestatust, kohaldades seda käesoleva määruse sisu ja selle rakendamisega seotud juriidiliste

isikute liikide kontekstis.2 Näiteks tuleb silmas pidada, et ühel taotlejal ei oleks teise suhtes

põhikirjaliselt sarnast kontrolli nagu ema- ja tütarettevõtja suhetes.

Taotleja peab vastama tingimustele, mille alusel tuvastatakse, kas taotleja on seaduskuulekas

ja usaldusväärne ning kas tal on tegevuste elluviimiseks vajalik suutlikkus ja valdkondlik

pädevus, sealhulgas võime korrektselt asjaajamist korraldada ja oma kohustusi täita.

Taotleja peab olema suuteline kavandatud tegevust ellu viima. Taotlejal ei tohi olla

majandusaasta aruanded esitamata, KÜSKiga sõlmitud riigieelarvelise toetuse lepingu

rikkumist ega muid kehtivaid kohustusi KÜSKi ees. Samuti ei tohi taotleja juhtorgani liikmel

olla KÜSKi ees kohustusi, mis on nõuetekohaselt täitmata. Majandusaasta aruannete

esitamise kontrollimine võib näidata KÜSKile, et taotlejal on probleeme oma kohustuste

täitmise ja aruandlusega või ta väldib aruannete esitamist tahtlikult. Majandusaasta aruande

esitamist kontrollitakse äriregistrist.

Taotlejal ei tohi olla maksuvõlga, välja arvatud juhul, kui see võlg on täies ulatuses ajatatud.

Eesmärk on mitte toetada isikuid, kes on jätnud oma kohustused riigi ees täitmata. Teavet

maksuvõla kohta saadakse Maksu- ja Tolliametilt. Maksukorralduse seaduse § 27 lõike 1

punktide 4 ja 5 järgi on maksuvõla ning ajatatud maksuvõla andmed avalik teave, mida

maksuhaldur võib igaühele avaldada ilma maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta.

Kui taotleja on varem saanud riigieelarvest, Euroopa Liidu või muudest vahenditest toetust,

mis on tulnud tagasi maksta, saab ta toetust üksnes juhul, kui kõik tagasimaksed on tehtud

määratud tähtajaks ja nõutud summas. See on vajalik selleks, et vältida olukorda, kus riik

toetab taotlejat, kes ei täida oma kohustusi. Silmas on peetud kõiki riigieelarvelistest

vahenditest makstavaid toetusi (mitte üksnes KÜSKi makstud toetusi), Euroopa Liidu

makstavaid toetusi või muudest välisvahenditest makstavaid toetusi. Nõude mõte on tagada

taotleja kohustuste tähtaegset täitmist, mitte panna isikut tegema tagasimakseid

ennetähtaegselt.

2 KonkS § 2 lg 4: „Valitsev mõju on võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise

isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil

otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses:

1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või

2) kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest.“

Samuti on oluline, et taotleja suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust ega

sundlõpetamist. Kui selgub vastupidine, saab järeldada, et taotlejal puudub tegevuse

elluviimiseks vajalik finants-, haldus- ja toimimissuutlikkus. Teavet pankroti, likvideerimise

ja sundlõpetamise menetluse kohta saab äriregistrist, samuti väljaandest Ametlikud

Teadaanded.

Lisaks ei tohi taotleja ega tema juhtorgani liige olla karistatud riigivastase, avaliku julgeoleku

või avaliku usalduse vastase, majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest või kui

teda on karistatud, siis peavad olema karistusandmed karistusregistrist kustutatud.

Paragrahviga 11 määratakse kindlaks andmed, mida taotlus peab sisaldama, ja nõuded

taotluse sisule.

Lõikes 1 nähakse ette taotluse eestikeelsus ja üldine tingimus taotluse sisule, mille kohaselt

taotleja peab esitama teabe, mis on vajalik kontrollimaks taotleja ja taotluse vastavust määruse

nõuetele. Sellekohaselt tuleb taotlejal esitada täiendavalt § 11 lõigete 2 ja 3 järgi nõutavale

teabele ka näiteks andmed seoses enda ja endaga seotud ettevõtja majandustegevusega, mis on

vajalikud §-s 5 sätestatud vähese tähtsusega abi ja selle lubatavuse kindlakstegemiseks.

KÜSK-il on võimalik saada teavet ka avalikest andmebaasidest (nt kontrollida registrist

vähese tähtsusega abi jääki), kuid see ei välista kohustust esitada asjakohane teave taotluses.

Eeldatavalt on taotlejale teada temaga seotud majandustegevuse asjaolud nagu ka see, kas ta

moodustab ühe ettevõtja mõne muu isikuga.

Lõike 2 järgi peab taotlus vormiliselt sisaldama vähemalt teavet taotleja (sh nimi,

registrikood, kontaktandmed, arveldusandmed), projekti eesmärgi ja planeeritavate tegevuste,

taotletava toetuse summa ja esindusõigusliku isiku kohta. Samuti peab taotlus sisaldama

projekti eelarvet abikõlblike kulude lõikes ja taotletava toetuse summat. Arenguhüppe vooru

puhul peab olema toodud omafinantseeringu suurus. Nimetatud teave ja andmed on aluseks

käesoleva määruse §-s 14 sätestatud esmaseks nõuetelevastavuse kontrolliks.

Lõikes 3 on sätestatud olulised nõuded, millele taotlus peab vastama. Punkti 1 kohaselt peab

taotlus sisaldama kinnitust vastavuse kohta määruses taotlusele ja taotlejale sätestatud

tingimustele. Nõue kinnitada vastavust eeltoodud tingimustele tagab, et taotleja on teadlik

toetuse saamise eelduseks seatud nõuetest ja vastab neile. Punkt 2 seab tingimuseks sama

projekti topeltrahastuse puudumise. See nõue välistab olukorrad, kus sama projekti jaoks

saadakse rahastust mitmest allikast, mis võiks viia topeltrahastamiseni ja ressursside

ebatõhusa kasutamiseni. Samuti aitab see säilitada rahastamise läbipaistvust ja ausust. Punkti

3 kohaselt sisaldab taotlus taotleja senise tegevuse ja selle tulemuste ning mõju kirjeldust.

Punkt 4 nõuab arenguhüppe ettevalmistamise projektide puhul, et taotlus sisaldaks analüüsi

tegevustest, mis tõstavad taotleja võimekust oma põhikirjalisi avalikes huvides eesmärke

saavutada. Teave on KÜSKile vajalik hindamaks taotluse vastavust hindamiskriteeriumidele,

sh taotleja võimekust taotlusega seotud eesmärke saavutada ja mõõta, sihtrühmale tõendatud

väärtust ja mõju luua. Punkt 5 nõuab, et arenguhüppe voorus esitataks taotluses tegevuskava.

Punktis 6 sisalduv sõltumatu arengueksperdi nõue kehtib kummaski taotlusvoorus. Taotlus

peab sisaldama väljastpoolt toetust taotlevat vabaühendust kaasatava arengueksperdi

digiallkirjastatud kinnituskirja, mis kinnitab valmisolekut nõustada taotlejat toetatavate

tegevuste elluviimisel, tutvumist käesoleva määruse tingimustega ja taotleja taotlusega.

Lõikes 4 seatakse nõue tõendada taotluse esitaja esindusõigust. See aitab vältida olukordi, kus

taotlusi esitavad isikud, kellel asjaomane õigus puudub. Ühise esindusõiguse korral nõutav

kõigi esindusõiguslike isikute allkiri tagab otsuste legitiimsuse ja organisatsiooni juhtorgani

täieliku heakskiidu.

4. peatükk. Taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ja menetlemine ning taotluse

kohta otsuse tegemine

Paragrahv 12 sätestab, et KÜSK teatab taotlusvooru avamisest, selle tingimustest ja eelarvest

oma veebilehel vähemalt seitse kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. Teade peab

sisaldama vähemalt KÜSKi andmeid, sihtrühma kirjeldust, taotluse esitamise tähtaega, TMS

veebiaadressi ning taotlusvooru tingimusi.

Taotlusvooru tingimustes esitatakse vähemalt toetuse andmise eesmärk ja oodatavad

tulemused, toetuse abikõlblikkuse periood ja eelarve, nõuded taotlejale ja taotlusele ning

taotluse hindamise kriteeriumid. Taotlusvoor on avatud vähemalt 30 kalendripäeva, mis tagab

taotlejatele piisava aja taotluse ettevalmistamiseks. Taotleja esitab taotluse kehtival KÜSK-i

taotlusvormil TMS-is, tagades taotluse menetluse läbipaistvuse ja järjepidevuse.

Paragrahv 13 sätestab taotluse menetluskorra.

Lõike 1 kohaselt koosneb taotluse menetlus kolmest põhietapist: 1) taotleja ja taotluse

nõuetele vastavuse kontroll, 2) taotluse hindamine, 3) otsuse tegemine taotluse rahuldamise

või rahuldamata jätmise kohta.

Lõike 2 kohaselt on menetlustähtaeg kuni 70 tööpäeva taotluse esitamise tähtajast arvates.

Antud ajaraam võimaldab ühelt poolt KÜSKil teha kaalutletud otsuseid vastavalt

järjepidevale praktikale ning teisalt loob ettenähtava selguse taotleja jaoks ning võimaldab tal

kavandada oma tegevusi.

Paragrahviga 14 reguleeritakse taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimist.

Lõigete 1–3 kohaselt kontrollib KÜSK, kas taotleja ja esitatud taotlus vastavad määruses

sätestatud nõuetele. Kui taotlus sisaldab vormilisi puudusi, teavitab KÜSK taotlejat ning

määrab mõistliku tähtaja nende kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamise ajaks peatub taotluse

menetlemise aeg. Taotlejal on õigus esitatud taotlust täiendada ja muuta üksnes KÜSKi

osutatud puuduste kõrvaldamiseks. See tähendab, et pärast taotluse esitamist ei ole taotlejal

õigus seda omaalgatuslikult parandada ega täiendada. Kui taotleja ei kõrvalda puudusi

määratud tähtajaks või esitatud lisateave ei täida nõuet, võib KÜSK jätta taotluse

kontrollimata ja sisuliselt läbi vaatamata ning teha rahuldamata jätmise otsuse, teavitades

sellest taotlejat.

Lõike 4 kohaselt tunnistatakse taotlus ja taotleja nõuetele vastavaks, kui kontrollimisel ei

tuvastatud vastuolu määruses taotlusele ja taotlejale sätestatud tingimustele. Esmane

vormiline kontroll teeb kindlaks, kas taotleja vastab taotlusvoorus kvalifitseerumiseks

ettenähtud nõuetele, kas kõik nõutavad andmed ja kinnitused on esitatud jms.

Lõike 5 kohaselt teeb KÜSK taotleja või taotluse nõuetele mittevastavuse korral taotluse

rahuldamata jätmise otsuse 14 tööpäeva jooksul alates vormilise kontrolli lõpetamisest, mille

kohta taotleja on saanud TMS-i kaudu teate. Kui vahepeal on KÜSK algatanud puuduste

kõrvaldamise, siis pikeneb 14-tööpäevane menetlustähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud

tähtaja võrra. Selline kord tagab nõuetele mittevastavate taotluste võimalikult tõhusa

eemaldamise taotlusvoorust ning võimaldab KÜSKi hindajatel keskenduda nõuetekohaste

taotluste sisulisele hindamisele. Seeläbi tagatakse kohane menetlus ning taotlejate võrdne

kohtlemine.

Paragrahv 15 reguleerib nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste sisulist hindamist,

sätestades hindamiskriteeriumid arenguhüpet ettevalmistava ja arenguhüppe taotlusvooru

kohta ning valiku korra.

Nõuetekohaseid taotlusi hindavad KÜSK-i hindajate kogu kolm sõltumatut hindajat (edaspidi

hindajad). Vajaduse korral võib KÜSK-i juhatus määrata lisaks hindajaks kogusse

mittekuuluvaid valdkonna asjatundjaid. Hindajad peavad kooskõlas korruptsioonivastase

seadusega kinnitama oma erapooletust ning sõltumatust hinnatava taotluse ja taotleja suhtes.

Seotuse olemasolu korral on hindaja kohustatud ennast HMS §-s 10 toodud tingimustel ja

korras taandama.

Toetuste sisuline läbivaatamine ühtsetel alustel tagab, et toetust saavad professionaalselt

korraldatud ja avalikku huvi teenivad projektid. Läbipaistvad ja selgelt kirjeldatud

hindamiskriteeriumid on taotlejale abiks taotluse koostamisel ning tegevuste ja tulemuste

kirjeldamisel. Teisalt on kriteeriumid juhendiks taotluste hindajatele ja otsuse tegijatele.

Kokku saab ühele taotlusele anda maksimaalselt 100 punkti. Et vältida olukorda, kus küll

nõuetele vastav, kuid sisuliselt nõrk taotlus saaks rahastuse, nähakse taotluse sisule ette

miinimumpunktisumma, milleks on 70 punkti. Lävendi kehtestamine tagab, et toetust saavad

ainult need taotlused, mis on piisavalt asjakohased ja kvaliteetse sisuga.

Lõike 2 järgi toimub arenguhüpet ettevalmistavate taotluste hindamine kuue kriteeriumi

alusel, mille eest antavate hinnete summa on maksimaalselt 100 punkti. Esimene kriteerium

(15% maksimaalsest koondhindest) on kogukondliku, ühiskondliku, valdkondliku või

sihtrühma probleemi kirjeldus ja olulisuse põhjendus. Teine kriteerium (20% maksimaalsest

koondhindest) väljendab taotleja võimekust avalikes huvides seatud eesmärke saavutada ja

neid mõõta, oma sihtrühmale tõendatud väärtust ja mõju luua. Kolmas kriteerium (20%

maksimaalsest koondhindest) näitab taotleja vajaduse põhjendust arenguhüppeks, teenuste

või toodete pakkumise väljaarendamiseks. Neljas kriteerium (20% maksimaalsest

koondhindest) on kavandatud tegevuste piisavus, arusaadavus ja vastavus taotlusvooru

eesmärgi saavutamisele. Viies kriteerium (15% maksimaalsest koondhindest) on projekti

meeskonna, partnerite, vabatahtlike, arengueksperdi asjakohasus ja rolli kirjeldus. Kuues

kriteerium (10% maksimaalsest koondhindest) on projekti kulude kalkulatsiooni läbimõeldus

ja mõistlikkus tulemuse saavutamiseks.

Lõike 3 järgi toimub arenguhüppe taotluste hindamine viie kriteeriumi alusel, millest igaühe

eest antavate hinnete summa on maksimaalselt 100 punkti. Esimene kriteerium (20%

maksimaalsest koondhindest) näitab taotleja võimekust avalikes huvides seatud eesmärke

saavutada ja neid mõõta, oma sihtrühmale tõendatud väärtust ja mõju luua. Teine kriteerium

(25% maksimaalsest koondhindest) on projekti ettevalmistamise sisukus, arenguvajaduste

analüüsi põhjalikkus, sellest lähtudes projekti vajalikkuse põhjendus ja selle vastavus

taotlusvooru eesmärgile seatud tulemuste ja nende mõõtmise realistlikkus. Kolmas kriteerium

(30% maksimaalsest koondhindest) on kavandatud tegevuste piisavus, arusaadavus ja

vastavus vabaühenduse arendamise vajadustele ning nende teostatavus ja tulemuste

jätkusuutlikkus. Neljas kriteerium on (15% maksimaalsest koondhindest) projekti meeskonna,

partnerite, vabatahtlike, arengueksperdi asjakohasus ja rolli kirjeldus. Viies kriteerium (10%

maksimaalsest koondhindest) on projekti kulude kalkulatsiooni läbimõeldus ja mõistlikkus

tulemuse saavutamiseks.

Nõuetele vastavate taotluste hindamistulemuste ja ettepanekute arutamiseks toimub hindajate

koosolek.

Lõige 4 näeb ette, kuidas hindamisetulemuste põhjal moodustatakse paremusjärjestus.

Taotluse koondhinne moodustub sellele taotlusele hindajate antud punktide summa jagamisel

hindajate arvuga. Kui hindajad on andnud samale taotlusele oluliselt erinevaid koondhindeid

(üle 25-punktine vahe), peavad nad erinevuse põhjuseid ühiselt arutama. Selline nõue aitab

vältida hindamisvigu ja vähendada subjektiivsuse mõju, saavutades ühtlasema ning

põhjendatuma hindamistulemuse.

Lõigetes 5 ja 6 sätestatakse täiendavad hindamisreeglid juhuks, kui esmaste

hindamistulemuste järgi on kahe või enama taotluse koondhinne võrdne.

Arenguhüpet ettevalmistavas voorus saab sel juhul kõrgema koha paremusjärjestuses taotlus,

mille lg 2 punktides 2 ja 3 liidetud punktisumma on suurem ehk taotleja võimekus avalikes

huvides seatud eesmärke saavutada ja neid mõõta, oma sihtrühmale tõendatud väärtust ja

mõju luua (p 2) ja taotleja vajaduse põhjendus arenguhüppeks, teenuste või toodete

pakkumise väljaarendamiseks (p 3). Kui nii liidetud punktisummad on võrdsed, siis saab

pingereas eelise taotlus, mis on saanud rohkem punkte vastavalt lg 2 p 4 kriteeriumile ehk

kavandatud tegevuste piisavuse, arusaadavuse ja vastavuse eest taotlusvooru eesmärgi

saavutamisele. Kui ka seejärel on punktisummad võrdsed, saab eelise ajaliselt varem esitatud

taotlus.

Arenguhüppe voorus saab esmase võrdse koondhinde korral eelise taotlus, mille lg 3

punktides 2 ja 3 liidetud punktisumma on suurem ehk projekti ettevalmistamise sisukus,

arenguvajaduste analüüsi põhjalikkus, sellest lähtudes projekti vajalikkuse põhjendus ja selle

vastavus taotlusvooru eesmärgile seatud tulemuste ja nende mõõtmise realistlikkus (p 2) ja

kavandatud tegevuste piisavus, arusaadavus ja vastavus vabaühenduse arendamise vajadustele

ning nende teostatavus ja tulemuste jätkusuutlikkus (p 3). Kui nii liidetud punktisummad on

võrdsed, siis saab pingereas eelise taotlus, mis on saanud rohkem punkte vastavalt lg 3 p 1

kriteeriumile ehk taotleja võimekuse eest avalikes huvides seatud eesmärke saavutada ja

neid mõõta, oma sihtrühmale tõendatud väärtust ja mõju luua. Kui ka seejärel on

punktisummad võrdsed, saab eelise ajaliselt varem esitatud taotlus.

Lõige 7 sätestab taotluse maksimaalse koondhinde 100 punkti ja sellest vähemalt 70 punkti

lävendi, millest allapoole jääb taotlus rahuldamata.

Lõike 8 järgi taotlused, mis on saanud vähemalt 70 punkti, järjestatakse hindamistulemuste

alusel alates kõrgeimast koondhindest. Toetust eraldatakse vastavalt sellele järjestusele kuni

vastava vooru eelarve ammendumiseni. Kui taotlusvooru eelarve ammendub, jäävad

madalamale järjestatud taotlused rahastusest välja, isegi kui nende hinne ületab lävendi.

Lõike 9 kohaselt ei kuulu taotlusi hinnanud hindajate nimed avalikustamisele.

Hindamisprotsessi konfidentsiaalsuse tagamiseks ei avalikustata teavet, milles taotluste

hindajate nimed on isikuliselt seostatud nende antud kriteeriumipõhiste hindamispunktidega.

See tagab hindamise erapooletuse ja usaldusväärsuse. Andmekaitse Inspektsioon on

väljendanud seisukohta, et „eksperdi nime avalikustamine kujul, mil see on kokkuviidav tema

antud hindamispunktide ja/või hinnangute/kommentaaridega, võib kaasa tuua hindajale eraelu

olulise riive nt võimaliku rünnaku näol“.3

Paragrahviga 16 reguleeritakse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse tegemise

tingimused ja kord.

KÜSKi juhatus teeb taotluse rahuldamise otsuse taotluse hindamise paremusjärjestuse alusel,

kui taotleja ja taotlus vastavad nii vormiliselt kui ka sisuliselt kõikidele nõuetele ning taotluse

rahuldamiseks on olemas piisavad eelarvevahendid.

Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse vähemalt otsuse kuupäev, toetuse saaja andmed,

toetuse summa ja toetatavad tegevused ning aruande esitamise tähtaeg. Samuti sisaldab otsus

viidet vaidlustamise korra kohta. Taotluse rahuldamata jätmise otsus keskendub sisulises osas

taotluse rahuldamata jätmise põhjendusele.

Taotlus jäetakse rahuldamata, kui see ei vasta täielikult määruse vormilistele või sisulistele

nõuetele. Rahuldamata jätmise aluseks võib samuti olla taotluste rohkuse korral piisavate

eelarvevahendite puudumine, olukord, kus selgub, et taotluses on esitatud ebaõigeid või

mittetäielikke andmeid ning puudused on KÜSKi määratud tähtajaks kõrvaldamata, või kui

taotleja või temaga seotud isik mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või

muul õigusvastasel viisil. Samuti kui esitatud taotlus ei kogu hindamisel vähemalt 70 punkti.

Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt otsuse tegemise kuupäev, taotleja

nimi, otsuse põhjendus ning selgitus otsuse vaidlustamise korra kohta.

Taotlejat teavitatakse tema taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest elektrooniliselt

TSM-is hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast taotluste lõpliku paremusjärjestuse selgumist

taotlusvoorus.

Kõigi toetust saanud vabaühenduste nimed koos projekti nime ja toetussummaga avaldatakse

KÜSKi veebilehel, et toetuse andmine oleks avalik ja läbipaistev.

5. peatükk. Toetuse maksmise tingimused, aruandlus ja tagasinõudmine

Paragrahviga 17 reguleeritakse riigieelarvelise toetuse väljamaksmise tingimusi.

Kui KÜSKi juhatus otsustab, et taotlus rahuldatakse täielikult, maksab KÜSK toetuse välja

toetuse saajale ühes osas ettemaksena 20 tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse

tegemise järgselt. Toetuse maksmine ettemaksuna ühes osas võimaldab toetuse saajal projekti

tegevustega õigeaegselt alustada ja vältida rahavoogude puudujäägist tulenevaid takistusi. See

on eriti oluline väiksemate organisatsioonide puhul, kellel puudub võimekus katta tegevusi

oma vahenditest ja oodata hilisemat kulude hüvitamist. Toetuse eesmärgipärase kasutamise

3 Andmekaitse Inspektsiooni 02.10.2024. a vaideotsus nr 2.1-3/24/807-1947-10, p 17.

tagamiseks on toetuse saaja kohustatud täitma määruses sätestatud aruandlus-, järelevalve- ja

teavituskohustusi, eristama kulusid raamatupidamises ning võimaldama KÜSKil kontrollida

toetatud tegevuste elluviimist. Nii tagatakse, et ettemaksuna makstud toetus kasutatakse

sihipäraselt ja läbipaistvalt.

Paragrahv 18 reguleerib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist. Sätted

seonduvad määruse §-s 21 ettenähtud toetuse tagasinõudmise regulatsiooniga.

Lõike 1 kohaselt on võimalik KÜSKil taotluse rahuldamise otsus edasi- või tagasiulatuvalt

kehtetuks tunnistada seaduses või otsuses endas ettenähtud alustel. Seaduse järgi saab

haldusakti isiku kahjuks tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistada üksnes piiratud juhtudel.

Haldusmenetluse seaduse § 66 lg 3 järgi on see võimalik toetuse mitte-eesmärgipärane

kasutamise, samuti haldusaktiga seotud lisakohustuse mittetäitmise korral. Lisaks juhtudel,

mis on seaduses või haldusaktis endas ette nähtud. Võrreldes seaduses sätestatuga võib

taotluse rahuldamise otsuses ette näha otsuse tagasiulatuva kehtetuks tunnistamise näiteks

olukorras, kus ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud, toetuse saaja taotletud

muudatusi ei rahuldata ja projekti ei saa esialgsel kujul ellu viia või kui toetuse saaja avaldab

soovi toetuse kasutamisest loobuda. Selgelt ettenähtav võimalus isiku kasuks tehtud toetuse

määramise otsust tagasi pöörata tagab avaliku raha otstarbeka kasutamise ning isikute võrdse

kohtlemise.

Lõige 2 täpsustab ärakuulamisõiguse kasutamise korda, sätestades taotleja õiguse 10 tööpäeva

jooksul KÜSK-ilt vastava teate saamisest esitada oma seisukohad ja vastuväited seoses otsuse

kehtetuks tunnistamisega. See tähendab, et KÜSK peab enne taotluse rahuldamise otsuse

kehtetuks tunnistamist sellest taotlejale teada andma, näidates ära põhjendused ja tõendid.

Taotlejale peab jääma vastamiseks vähemalt 10 tööpäeva. Toetust on võimalik tagasi nõuda

määruse §-s 21 ning riigieelarve seaduses ettenähtud alustel ja korras. Määruse § 21 lg 1 p 5

järgi on otsuse kehtetuks tunnistamine üks alus toetuse tagasinõudmiseks. Toetuse

tagasinõudmise korral peab KÜSK aga igal juhul kaaluma, kas sellega seoses on vaja taotluse

rahuldamise otsus täielikult või osaliselt, edasi- või tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistada.

Taotluse rahuldamise otsuse tervikuna tagasiulatuv kehtetuks tunnistamine on asjakohane

juhul, kui sisuliselt otsustatakse kogu toetus tühistada. Toetuse tagasimaksmine toimub

vastavalt riigieelarve seaduse § 551 lõigetes 4-8 ettenähtule. Toetus tuleb tagasi maksta 60

päeva jooksul arvates sellekohase otsuse saamisest.

Paragrahv 19 sätestab toetuse saaja teavituskohustuse, mille eesmärk on tagada toetuse

kasutamise läbipaistvus ning suurendada laiema avalikkuse teadlikkust projekti eesmärkidest,

tegevustest ja planeeritud tulemustest. Nõuete kohaselt peab toetuse saaja avalikustama teabe

toetuse ja projekti kohta seotud infokanalites ning viitama KÜSKile ja Siseministeeriumile

taasesitatavas vormis, üldjuhul kirjalikult ja visuaalselt. Välistatud pole ka muud salvestatud

väljendusviisid. Toetuse andja ametlikud logod on leitavad KÜSKi kodulehel aadressil:

https://kysk.ee/taotlejale/. Siseministeeriumi ametlikud logod on leitavad aadressil:

https://riigikantselei.ee/valitsuslogo.

Paragrahviga 20 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud aruandluskohustuse nõuded,

millega reguleeritakse seda, kuidas toimub toetuse saaja aruandlus, millised on tähtajad,

aruannete kontrollimise kord ja võimalikud tagajärjed, kui aruandlus või projektitegevused ei

vasta nõuetele.

Toetuse saaja esitab aruande toetuse rahuldamise otsuses määratud tähtajaks. Aruanne

võimaldab KÜSKil hinnata, kuidas projekti tegevused ja eesmärgid on projekti kestel ellu

viidud, ning tuvastada võimalikke kõrvalekaldeid. Aruanne peab andma KÜSKile ülevaate

kavandatud tegevuste üldisest tulemuslikkusest, nende mõjust ja tegevuste jätkusuutlikkusest.

Arenghüppe ettevalmistava toetuse aruandele lisatakse arenguhüppe tegevuskava ning

kaasatud sõltumatu arengueksperdi digiallkirjastatud hinnang sellele. Arenguhüppe toetuse

kohta esitatakse aruanne koos kaasatud sõltumatu arengueksperdi digiallkirjastatud

hinnanguga taotleja arengule ja indikaatorid muutuse mõõtmiseks. Taoline järelevalve

suurendab läbipaistvust ja aitab tagada avalike vahendite tõhusa kasutamise. Aruande eesmärk

on tagada, et tegevused on ellu viidud tulemuslikult, toetuse vahendeid on kasutatud

eesmärgipäraselt ja kõik tegevused vastavad tegevus- ja ajakavale.

Aruanded peab esitama esindusõiguslik isik ja aruannete koostamiseks tuleb kasutada TMS-is

olevaid aruandevorme. Kui aruande kontrollimisel ilmnevad puudused (näiteks ebatäpsused,

lisadokumentide puudumine), on KÜSKil õigus teha ettepanek nende kõrvaldamiseks.

KÜSK ei saa esitatud aruannet kinnitada, kui toetuse saaja aruandluses või toetuse

kasutamisega seotud dokumentides on esitatud ebaõigeid või puudulikke andmeid või kui

projekti tegevusi ei ole taotluse rahuldamise otsuses kokku lepitud tähtajaks ja tingimustel

ellu viidud või need ei ole tõendatud. Olenevalt asjaoludest võib KÜSK anda sellistel juhtudel

taotlejale parandamisvõimaluse või otsustada toetus osaliselt või täies ulatuses tagasi nõuda.

Selle sättega tagatakse, et toetuse kasutamine oleks läbipaistev ja kontrollitav.

Paragrahviga 21 reguleeritakse toetuse tagasinõudmist, -maksmist ja ajatamist, sätestades

vastava korra, täpsustades toetuse tagasinõudmise aluseid ja sätestades erisuse tagasinõude

määra osas. Paragrahvis sätestatakse riigieelarve seaduse § 551 lg 2 järgi täpsustavad

tingimused, mille korral on KÜSKil õigus nõuda makstud toetus osaliselt või täielikult tagasi.

Need tingimused on mõeldud selleks, et toetust kasutataks sihipäraselt, läbipaistvalt ja

kooskõlas määruses sätestatud nõuetega. KÜSK otsustab toetuse täieliku või osalise

tagasinõudmise algatamise igal üksikjuhul kõiki olulisi asjaolusid arvestades.

Toetuse tagasinõudmise alused hõlmavad juhtumeid, mille puhul ei ole tagatud toetuse

eesmärgipärane kasutamine. Täpsemalt, kui taotluse saaja ei täida oma tõendamiskohustust

projekti tulemuste ja eesmärgi saavutamiseks, projekti tulemuste ja eesmärgi saavutamine

pole tõendatud, tehtud tegevused ei vasta toetuse rahuldamise otsusele või pole tõendatud.

Samuti, kui kantud kulud on mitteabikõlblikud, ei vasta nõuetele või taotluse rahuldamise

otsusele. Tagasinõudmine on põhjendatud ka juhul, kui toetuse saaja on jätnud aruande

tähtaegselt ja nõuetekohaselt esitamata. Eraldi aluse toetuse tagasinõudmiseks annab taotluse

rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine.

Olulised rikkumised teavitusnõuetes või tähtaegade ületamine võivad samuti põhjustada

tagasinõude. Sellised rikkumised võivad kahjustada projekti avalikku nähtavust või mõjutada

teiste seotud osaliste tööd ja eesmärke. Teavitusnõuded tulenevad käesoleva määruse §-st 19.

Toetus tuleb tagasi maksta, kui toetuse saaja on rikkunud määruses kehtestatud nõudeid või

taotluse rahuldamise otsuses kehtestatud tingimusi või kui selgub, et toetuse saaja on

mõjutanud toetuse saamist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil. Taotleja

peab vastama määruses esitatud nõuetele ka pärast taotluse rahuldamist projekte ellu viies.

Sellest tulenevalt on tagasinõudmine võimalik ka näiteks juhul, kui toetuse saajal on KÜSKi

ees muid täitmata rahalisi kohustusi, millest nähtub tema ebausaldusväärsus rahaliste

kohustuste täitmisel.

Kui toetus jääb abikõlblikkuse perioodi lõpuks kasutamata või toetuse saaja esitab avalduse

toetuse kasutamisest loobumise kohta, on toetuse tagasinõudmine loogiline samm, et vältida

vahendite mitte-eesmärgipärast kasutamist. Täpsustus on vajalik, kuna KÜSKi teistes

taotlusvoorudes on selliseid olukordi esinenud.

Toodud tingimused tagavad, et toetust kasutatakse läbipaistvalt ja tulemuslikult, toetades

taotlusvooru eesmärke parimal viisil ning minimeerides väärkasutuse riski.

Riigieelarve seaduse § 551 lg 3 punktide 1 ja 2 järgi võib toetuse andja loobuda seaduses

sätestatud alustel toetuse tagasinõudmisest, kui:

1) toetust ei ole võimalik sihipäraselt kasutada vääramatu jõu või toetuse saaja tahtest

sõltumatu muu asjaolu tõttu;

2) toetuse saaja on avastanud ja toetuse andjat esimesel võimalusel teavitanud, et talle on

hüvitatud kulu, mida toetusest ei hüvitata, ning on tagastanud toetuse või selle osa toetuse

andmise tingimustes sätestatud viisil.

Lisaks nimetatud kahele seadusest tulenevale alusele näeb määruse § 21 teine lõige ette, et

KÜSK-il on õigus jätta toetus tagasi nõudmata ka juhul, kui toetuse summa on 100 eurot või

väiksem. See tingimus on kehtestatud riigieelarve seaduse § 551 lg 2 alusel, mis volitab

ministrit määrusega kehtestama toetuse täpsustavad või muud tagasinõudmise alused.

Erandina ei saa tagasinõudest loobuda juhul, kui isik on toetuse taotlemise või kasutamise

korral esitanud teadlikult valeandmeid, on täitnud toetuse saamise või kasutamisega seotud

tingimused näiliselt ning toetuse kasutamise korral on esinenud kelmus, pettus, korruptsioon

või huvide konflikt või ilmneb asjaolu, mille korral ei oleks toetuse taotlust rahuldatud.

KÜSK otsustab toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kaalutlusõiguse kohaselt, hinnates

ühtlasi vajadust tunnistada taotluse rahuldamise otsus osaliselt või täielikult, edasi- või

tagasiulatuvalt kehtetuks. Kui toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud

nõudeid ja rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid KÜSKil ei ole võimalik rahalise mõju

suurust hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust

kulu abikõlblikkusele. Toetuse tagasinõudmine või toetussumma vähendamine otsustatakse

käesoleva määruse §-s 20 sätestatud aruandluse käigus.

KÜSK ei hakka toetust tagasi nõudma, kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue

täidetakse poolte vahel kokkulepitud aja jooksul või kui toetuse saaja avastas ja teatas

KÜSKile esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas

toetuse. KÜSK-il ei ole siiski kohustust taotlejaga kokku leppida kohustuse või nõude

täitmises juhul, kui taotleja poolne minetus on oluline ja tahtlik või muul moel sellist laadi,

mis muudab taotleja KÜSKi jaoks ebausaldusväärseks partneriks.

Tagasimakstava toetuse võib KÜSK põhjendatud ajatamistaotluse alusel ajatada. Toetuse

tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja KÜSKile hiljemalt 15 tööpäeva jooksul

toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates ajatamistaotluse, milles on esitatud

ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamistaotlusele

peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid (näiteks kontoväljavõtted,

laenulepingute koopiad, teenuseosutamise lepingud, muid tulusid ja kulusid kajastavad

lepingud).

Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb KÜSK otsuse 20 tööpäeva

jooksul ajatamistaotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega

pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.

Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab KÜSK, arvestades võimaluse korral

toetuse saaja esitatud tagasimaksmise ajatamiskava. Kui esitatud tagasimaksmise

ajatamiskava ei ole võimalik arvestada (näiteks on soovitud ajatamiskava esitatud

ebamõistlikult pikale perioodile), peab KÜSK ajatamise perioodi määramist põhjendama,

kuna tegemist võib olla toetuse saaja kahjuks tehtava otsusega.

Ajatamise otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt

toetust tagasi.

6. peatükk. Poolte õigused ja kohustused

Paragrahviga 22 sätestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused. Selles paragrahvis

sätestatakse toetuse saaja üldised õigused ja kohustused, mis tagavad, et toetuse andmine

vastab haldusmenetluse põhimõtetele, ning aitavad täita haldusorgani kohustusi toetuse

saajate ees ja tagada toetuse andmise järelevalve.

Lõike 1 järgi on toetuse saajal õigus saada KÜSKilt teavet ja nõuandeid, mis on seotud

määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

Samuti on toetuse saajal igal ajal õigus toetusest loobuda või see tagastada.

Lõikes 2 on sätestatud toetuse saaja kohustused. Kohustusi rakendatakse alates taotluse

rahuldamise otsusest. Toetuse saaja peab tagama taotluses, määruses, toetuse rahuldamise

otsuse käskkirjas ja teistes õigusaktides sätestatud kohustuste täitmise ning tegevuse eduka

elluviimise, sealhulgas eristama abikõlblikke kulusid raamatupidamises, võimaldama

järelevalvet, teavitama viivitamata asjaoludest, mis võivad mõjutada kohustuste täitmist,

täitma teavitusnõudeid, tagastama kasutamata või tagasinõutud toetuse ning säilitama

dokumentatsiooni seitse aastat. Teabevahetus KÜSKiga toimub TMSi teel. Ettenähtud nõuded

on vajalikud, et tagada toetuse läbipaistev ja korrektne kasutamine, võimaldada tõhusat

järelevalvet ning kaitsta avalike vahendite sihipärast ja vastutustundlikku kasutamist.

Paragrahviga 23 sätestatakse toetuse andja õigused ja kohustused.

Lõike 1 järgi on KÜSKil õigus kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust, saada toetuse

saajalt toetuse kasutamise kohta teavet, tutvuda dokumentidega, nõuda toetuse osalist või

täielikku tagastamist ning keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja rikub määruses

sätestatud tingimusi või kaldub määruses sätestatust muul viisil kõrvale.

Lõike 2 kohaselt juhendab KÜSK taotlejat ja toetuse saajat toetuse andmise ning kasutamise

küsimustes ning lahendab KÜSKi otsuse või toimingu peale esitatud vaide. Samuti peab

KÜSK edastama taotlejale või toetuse saajale määrusega reguleeritud otsused, kontrollima

toetatavate tegevuste elluviimist ning teavitama toetuse saajat määruses ja muudes toetuse

kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest. Rahastatud tegevuste elluviimise

kontrolli vastavalt määruses ja toetuse andmise tingimustes sätestatud nõuetele teostab KÜSK

esitatud aruannete, vahetu suhtluse kaudu toetuse saajaga, kohakülastuste ja paikvaatluste

põhiselt, mis dokumenteeritakse toetuse andja poolt. Toetuse andjal tuleb tagada, et vähese

tähtsusega abi andmisel kantakse andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse ning

täidetakse muid konkurentsiseaduse 6. peatükis nimetatud kohustusi. KÜSKi ülesandeks on

korraldada taotluse vastuvõtmine, registreerimine, menetlemine ja säilitamine vastavalt

andmekaitse, infoturbe ja sisekorra nõuetele taotluste menetlemisel. KÜSK on kohustatud

säilitama toetuse taotlemise, andmise, kulu abikõlblikkust tõendavad ja muud asjakohased

dokumendid kümme aastat alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Toetuse andja

kohustuste hulka kuulub vaidemenetluse korras KÜSKi otsuse või toimingu peale esitatud

vaide lahendamine.

7. peatükk. Vaidemenetlus

Paragrahviga 24 reguleeritakse vaide esitamist ja menetlemist. KÜSKi otsuse või toimingu

peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab KÜSK.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga ei võeta üle ega rakendata Euroopa Liidu õigust. Eelnõu on kooskõlas VTA

määrusega.

5. Määruse mõjud

5.1. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: toetuse sihtrühmad on mittetulundusühingud ja sihtasutused, mis tegutsevad

avalikes huvides ega ole riigi või kohaliku omavalitsuse, erakondade, äriühingute või ameti-

ja kutseliitude valitseva mõju all. Arenguhüppe taotlusvoorudes on alates 2018 aastast toetust

saanud kokku 148 vabaühendust, arenguhüpet ettevalmistavates voorudes alates 2019 aastast

234 vabaühendust.

Mõju ulatus: toetuse abil korraldatud projektid aitavad arendada vabaühenduste

organisatsiooni võimekust ja tuua kaasa soovitud ühiskondlikke arenguid. Oma arengus uuele

tasemele jõudvad vabaühendused suudavad paremini ellu viia oma põhikirjalisi avalikes

huvides eesmärke. Ebasoovitava mõju risk on väike, kuna toetuste kasutamine on läbipaistev

ja reguleeritud ning järelevalve kaudu ennetatakse võimalikke väärkasutusi või huvide

konflikte. Võimalik risk võib seonduda ressursside ebaefektiivse kasutamisega, kuid seda

maandatakse nõuetekohaste hindamiskriteeriumide ja aruandluse kaudu.

Määruse rakendamisega ei kaasne isikutele täiendavat halduskoormust, kuna seni on

vabaühendused saanud sarnastel tingimustel ja sarnases menetluskorras taotleda nii

arenguhüpet ettevalmistavat kui arenguhüppe toetust. Määrusega vaid ühtlustatakse ja

täpsustatakse olemasolevat korda, lisamata kokkuvõttes menetluskoormust toetust taotlevatele

ega kolmandatele isikutele.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju sihtrühmale on oluline, kuid positiivne.

5.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital töötajad, kes taotlusi menetlevad ja

toetuse andja hindamiskogu liikmed. KÜSKis töötab 15 inimest. Toetuse taotluste

menetlemise, sealhulgas hindamisega, puutub kokku kõige rohkem viis inimest. Seega on

sihtrühm väike.

Mõju ulatus: määruse rakendamine ei too kaasa täiendavat töökoormust, kuna KÜSK-il on

pikaajaline praktika vastavate taotlusvoorude läbiviimise, taotluste läbivaatamise, hindamise

ja projektide aruandluse alal. Määrus arvestab väljakujunenud praktikat, seda üksnes

täpsustades. Seoses sellega ei teki vajadust ka lisatöökohtade järele. Mõju avaldumise sagedus

ja ebasoovitava mõju esinemise risk on väike, sest KÜSKi ülesandeid eelnõuga ei muudeta.

Seega ei kaasne vajadust muudatustega kohaneda.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju sihtrühmale on väheoluline.

6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital teeb kõik tegevused seoses toetuse andmisega ehk

korraldab taotlusvooru, menetleb toetuse taotlusi, nõustab taotlejaid ja toetuse saajaid ning

tagab toetuse andmise ja kasutamise kontrolli kooskõlas määrusega.

Eelnõul puudub vahetu mõju riigieelarve tuludele ja kuludele võrreldes toetuse senise

rakendamisega.

Eelnõu rakendamiseks on vaja määrata taotluste hindajad, kelle ülesanne on hinnata taotlusi.

Hindajate töö on tasustatud ja seda rahastatakse KÜSK-i eelarvest.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, s.o kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Kuna

määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi, ei ole vaja planeerida määrusega

kohanemiseks lisaaega.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Rahandusministeerium

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital

29.01.2026 nr 1-6/3366-1

Vabaühenduse arenguhüpet ettevalmistava ja

arenguhüppe toetuse andmise tingimused ja

kord kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks

esitamine

Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks siseministri määruse

„Vabaühenduse arenguhüpet ettevalmistava ja arenguhüppe toetuse andmise tingimused ja

kord“ eelnõu koos seletuskirjaga. Palume eelnõu kooskõlastada või arvamus esitada 10

tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa:

1. eelnõu 12 lk-l

2. seletuskiri 20 lk-l.

Kristjan Ots

[email protected]