Otsus

<

OTSUS

Vaidlustusasja number

299-25/302597

Otsuse kuupäev 28.01.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik

Vaidlustus Elisa Eesti AS-i vaidlustus Sihtasutuse Tallinna

Kultuurikatel riigihankes „Sideteenused“ (viitenumber

302597) hankija otsustele lükata tagasi Elisa Eesti AS-i

pakkumus, tunnistada edukaks ja vastavaks Telia Eesti

AS-i pakkumus ning kvalifitseerida ja jätta kõrvaldamata

Telia Eesti AS

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Elisa Eesti AS, esindajad vandeadvokaat

Mario Sõrm ja advokaat Kärt Saar

Hankija, Sihtasutus Tallinna Kultuurikatel, esindajad

vandeadvokaat Kadri Matteus ja advokaat Merily Tamm

Kolmas isik, Telia Eesti AS, esindaja Kristi Rohtmets

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p-i 4 ja § 198 lg 3 alusel

1. Jätta rahuldamata Elisa Eesti AS-i vaidlustus Sihtasutuse Tallinna Kultuurikatel riigihankes

„Sideteenused“ (viitenumber 302597).

2. Mõista Elisa Eesti AS-ilt Sihtasutuse Tallinna Kultuurikatel kasuks välja Sihtasutuse Tallinna

Kultuurikatel lepinguliste esindajate kulud summas 3372,50 eurot käibemaksuta.

3. Jätta Elisa Eesti AS-i poolt vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

2 (23)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 11.11.2025 avaldas Sihtasutus Tallinna Kultuurikatel (edaspidi ka Hankija) riigihangete

registris (edaspidi RHR) avatud hankemenetlusega riigihanke „Sideteenused“ (viitenumber

302597) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke

alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD), sh Vastavustingimused ning Tehnilise

kirjelduse (edaspidi TK). Riigihange on korraldatud raamlepingu sõlmimiseks.

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 08.12.2025, esitasid pakkumused Elisa Eesti AS ja Telia

Eesti AS.

2. 19.12.2025 otsustega lükkas Hankija tagasi Elisa Eesti AS-i pakkumuse, tunnistas vastavaks

ja edukaks Telia Eesti AS-i pakkumuse ning kvalifitseeris ja jättis kõrvaldamata Telia Eesti

AS-i.

Koos otsustega tehti Elisa Eesti AS-ile 22.12.2025 kättesaadavaks ka hankekomisjoni

protokolli lisa - Vastavusotsus Elisa (edaspidi Hankija põhjendused), mis sisaldas Hankija

põhjendusi Elisa Eesti AS-i pakkumuse tagasilükkamise kohta.

3. 31.12.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Elisa

Eesti AS-i (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsustele lükata tagasi Elisa Eesti AS-i

pakkumus, tunnistada vastavaks ja edukaks Telia Eesti AS-i (edaspidi ka Kolmas isik)

pakkumus ning kvalifitseerida ja jätta kõrvaldamata Telia Eesti AS.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 08.01.2026 kirjaga nr 12.2-10/299 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja, andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks

aega kuni 13.01.2026 ja neile vastamiseks 16.01.2026. Vaidlustuskomisjoni määratud

esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Vaidlustaja ja menetluskuluse taotluse

Vaidlustaja ja Hankija. Teiseks tähtpäevaks esitasid täiendava seisukoha Hankija ja Kolmas isik.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, Elisa Eesti AS, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Riigihankes on ainsaks hindamiskriteeriumiks pakkumuse kogumaksumus. Vaidlustaja

pakkumuse maksumus oli majanduslikult kõige soodsam. Seega kui Vaidlustaja pakkumust

poleks tagasi lükatud, tulnuks raamleping sõlmida Vaidlustajaga.

Vaidlustaja on lisaks enda pakkumuse tagasilükkamise otsusele vaidlustanud ka Kolmanda

isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse, kuivõrd kui vaidlustus ei ole Vaidlustaja

pakkumuse mittevastavuses edukas, kuid on edukas Kolmanda isiku pakkumuse vastavuse

osas, siis on Vaidlustajal võimalus konkureerida uues võimalikus riigihankes.

5.2. Vaidlustaja saab oma pakkumuse tagasilükkamise otsuse põhjendustest aru kokkuvõtvalt

järgmiselt. Vaidlustaja pakkumuses ei ole toodud:

1) pakutavate rendiseadmete tehnilise kirjeldust ja täpset mudelit vastavalt tootja

spetsifikatsioonile;

2) iga rendiseadme õiglast hinda.

Lisaks tugineb Hankija sellele, et pakkumus ei vasta Vastavustingimustele ja TK-le, kuna

pakkuja ei ole esitanud kinnitust ega selgitust TK p-ides 7.10, 7.10.1 ja 7.10.2 sätestatud

tingimuste täitmise võimekuse kohta ning pakkumuse koosseisus esitatud demokeskkonnas

genereeritud arve ei vasta TK p-ile 9.11.

Hankija on oma järeldustes eksinud.

3 (23)

5.3. Vaidlustaja esitas pakkumuses pakutavate rendiseadmete tehnilise kirjelduse ja täpse

mudeli.

5.3.1. Hankija hinnangul ei vasta Vaidlustaja pakkumus Vastavustingimuste osa „Pakkumuse

esitamine“ alapunktile 5 (edaspidi Alapunkt 5), sest Vaidlustaja ei esitanud tehnilist kirjeldust

ja tootja spetsifikatsioone. Hankija hinnangul on Vaidlustaja esitanud üksnes hüperlingid, millel

esitatut ei saa lugeda pakkumise osaks. Vaidlustaja ei nõustu Hankijaga, sest Vaidlustaja esitas

tehnilise kirjelduse ja täpse mudeli nii nagu seda nõuavad Vastavustingimused.

Alapunkti 5 kohaselt: Pakkumuse koosseisus tuleb esitada pakkumuse kirjeldus, mis sisaldab

vähemalt järgmist: [---] 5) Pakutavate rendiseadmete tehniline kirjeldust ja täpset mudelit

vastavalt tootja spetsifikatsioonist; [---]. Tingimus ei ole grammatiliselt õnnestunud ning

üheselt ei ole võimalik mõista, mida Hankija on soovinud iseäranis lauseosaga vastavalt tootja

spetsifikatsioonist. Hankija ei ole kõnealuse tingimuse sisu selgitanud ka registri

teabevahetuses.

5.3.2. Haldus- ja kohtupraktika kohaselt tuleb tingimuse ebaselguse korral tingimust mõista

võimalikult laialt, et potentsiaalsed pakkujad saaksid hankes osaleda ning tagataks konkurents

võimalikult väheste piirangutega. Euroopa Kohtu lahendite kohaselt peavad kõik

hankemenetluse tingimused ja menetluse kord olema hanketeates või hankedokumentides

sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt, võimaldamaks ühelt poolt kõigil piisavalt

informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikel pakkujatel mõõta nende täpset ulatust ja nendest

ühtemoodi aru saada.

5.3.3. Kuna Alapunkt 5 on ebaselge, tuleb seda tõlgendada laiendavalt. Vaidlustaja tõlgendas

tingimust nii, et ta pidi esitama rendiseadmete tehnilise kirjelduse ja täpse mudeli vastavalt

tootja spetsifikatsioonist ehk rendiseadmete tehnilise kirjelduse ja täpse mudeli kohta andmeid,

mis on kooskõlas tootja spetsifikatsiooniga. Kui Hankija soovis, et pakkujad esitaksid

pakkumuse koosseisus midagi muud, nt tootelehti või muud viisil teavet mingis Hankijale

sobivas detailsusastmes, võinuks Hankija tingimuse selliselt sõnastada.

5.3.4. Samamoodi ei olnud RHAD-is defineeritud ega Vaidlustajale mingil muul põhjusel teada,

mida Hankija soovib termineid tehnilist kirjeldust ja eriti vastavalt tootja spetsifikatsioonist

kasutades pakkujatelt saada ning millises detailsusastmes.

Vaidlustaja tõlgendas tingimust selliselt, et Hankija aktsepteerib tehnilise kirjeldusena pakkuja

väljatoodud peamisi parameetreid rendiseadmete kohta (isegi kui need ei hõlma ammendavalt

tootja spetsifikatsioone). Vaidlustaja arusaama järgi oli oluline see, et pakkuja tehnilises

kirjelduses väljatoodu oleks kooskõlas tootja spetsifikatsioonides väljatooduga. Kui Hankija

oleks soovinud iga toote kohta tootelehti, siis oleks tulnud selline tingimus ka seada.

Kui Hankija soovis, et pakkujad esitaksid iga toote kohta ammendava tehnilise spetsifikatsiooni

ja kopeeriks selle nt pakkumusse ümber, siis oleks iga pakkuja pakkumuse kirjeldus olnud sadu

lehekülgi pikk.

5.3.5. Alapunktiga 5 on kooskõlas Vaidlustaja pakkumuse kirjelduses esitatud mudeli nimi ja

tehniline kirjeldus. Vaidlustaja esitas oma pakkumuse kirjelduse p-is 5 mudeli ja kirjelduse mh

VoIP telefoni, VoIP adapteri, ja Digiboxi kohta. Esitatud andmed on kooskõlas tootja

spetsifikatsioonidega. Seega esitas Vaidlustaja rendiseadmete kohta nii mudeli kui ka tehnilise

kirjelduse.

5.3.6. Vaidlustaja pakkumust ei muuda Alapunktile 5 mittevastavaks see, et pakkumuse

kirjelduses toodi välja ka rendiseadmete tootjate kodulehtede hüperlingid. Esiteks olid iga toote

peamised spetsifikatsioonid juba pakkumuses välja toodud ning teiseks ei tulenenud Hankija

seatud tingimusest sellist dokumendinõuet nagu Hankija otsuse põhjendustes väidab.

4 (23)

5.3.7. Vaidlustaja on teadlik Hankija otsuse põhjendustes viidatud Euroopa Kohtu praktikast

hüperlinkide kohta, kuid praegusel juhul on Hankija põhjendused otsitud, kuna Vaidlustaja ei

ole piirdunud tootja kodulehe hüperlinkidega, vaid esitanud toodete spetsifikatsioonid suures

ulatuses pakkumuses endas. Hankijale oli pakkumusest arusaadav, milliseid tooteid pakutakse

ja millised on nende spetsifikatsioonid. Viide tootja kodulehele oli esitatud selleks, et Hankija

saaks pakkumuses esitatud teabes vajadusel ka tootja kodulehe kaudu veenduda, kui tal selline

vajadus tekiks.

Seega vastab Vaidlustaja pakkumus Alapunktile 5, kuna Vaidlustaja esitas tehnilise kirjelduse

ja täpse mudeli, mis on kooskõlas tootja spetsifikatsioonidega.

5.4. Vaidlustaja ei nõustu Hankija hinnanguga, et Vaidlustaja pakkumus ei vasta

Vastavustingimuste osa „Pakkumuse esitamine“ alapunktile 4 (edaspidi Alapunkt 4), sest

Vaidlustaja ei esitanud rendiseadmete õiglast hinda.

5.4.1. Alapunkti 4 kohaselt: Pakkumuse koosseisus tuleb esitada pakkumuse kirjeldus, mis

sisaldab vähemalt järgmist: [---] 4) Iga rendiseadme õiglast hinda;[---] .

Vastavustingimuste p-is 4 ega üheski RHAD-is ei ole Hankija välja toonud, mis juhul on

rendiseadme hind õiglane või mida õiglane hind tähendab. Tegu pole ka üldlevinud mõistega.

5.4.2. Vaidlustaja mõistis tingimust selliselt, et pakkuja peab kinnitama rendiseadmete vastavust

õiglasele hinnale ning õiglase hinna võib välja tuua maksumusvormil. Kinnituse õiglase hinna

kohta andis Vaidlustaja pakkumuse kirjelduse p-is 4. Vaidlustaja esitas pakkumuse esemeks

olnud rendiseadmete hinna maksumusvormil (VoIP telefoni, VoIP adapteri ja digiboxi rendi

kuutasu) (maksumusvorm, read 4-5 ja 12).

5.4.3 Alapunktis 4 ega üheski RHAD-is ei ole välja toodud, et pakkuja peaks esitama hinna ka

juhtmeta võrgu (WiFi) ja juhtmega võrgu (LAN) üüriseadmete kohta. Teave tuli esitada

rendiseadmete kohta – vt iga rendiseadme õiglast hinda (Alapunkt 4) ja pakutavate

rendiseadmete tehnilist kirjeldust ja täpset mudelit vastavalt tootja spetsifikatsioonist

(Alapunkt 5). Seega oli Vastavustingimustes nõutud seadmete puhul kitsalt silmas peetud VoIP

telefoni, VoIP adapterit ja digiboxi, mitte aga otsuse põhjendustes viidatud TK p-is 10.4.5

nimetatud WiFi ja LAN üüriseadmeid.

Hankija ei heida oma otsuse põhjendustes ette, et Vaidlustaja ei oleks WiFi ja LAN

üüriseadmete kohta esitanud pakutavate rendiseadmete tehnilist kirjeldust ja täpset mudelit

vastavalt tootja spetsifikatsioonist. Seega mõistab Hankija enda seatud nõudeid samamoodi, et

nn õiglase hinna esitamise kohustus ei hõlmanud TK p-is 10.4.5 nimetatud seadmeid.

Vaidlustaja on veendunud, et ka Kolmas isik ei esitanud oma pakkumuses TK p-is 10.4.5

nimetatud seadmete õiglast hinda ega nende seadmete tehniline kirjeldust ja täpset mudelit

vastavalt tootja spetsifikatsioonist.

Seega vastab Vaidlustaja pakkumus Alapunktile 4, kuna Vaidlustaja esitas rendiseadmete

õiglase hinna maksumusvormil.

5.5. Hankija hinnangul ei vasta Vaidlustaja pakkumus Vastavustingimuste osa „Pakkumuse

esitamine“ alapunktile 7 (edaspidi Alapunkt 7) ja TK p-idele 7.10, 7.10.1 ja 7.10.2, kuna

Vaidlustaja ei ole kinnitanud ega selgitanud pakkumuse koosseisus nende tingimuste täitmise

võimekust.

Vaidlustaja ei pidanudki nende tingimuste täitmise võimekuse kohta andma eraldi kinnitusi ega

selgitusi.

5.5.1. TK p-i 7.10 kohaselt: Hankija jätab endale õiguse tellida täitjalt ajutiselt kõrgema

kiirusega internetiühendusi. P-i 7.10.1 kohaselt: Täitja peab tagama punktis 7.1 tabeli

aadressidel sümmeetrilist kiirust 2500 Mbit/s maksimaalselt kuni ühe tööpäevase

etteteatamisega. ja p-i 7.10.2 kohaselt: Täitja peab tagama aadressil Kursi 3 sümmeetrilisi

5 (23)

kiirusi 5000 Mbit/s ja 10000 Mbit/s maksimaalselt kuni ühe nädalase etteteatamisega.

Alapunkti 7 kohaselt: Pakkumuse koosseisus tuleb esitada pakkumuse kirjeldus, mis sisaldab

vähemalt järgmist: [---] 7) Nõuded eelnevalt loetletud tingimustele on täpsemalt lahti

kirjeldatud tehnilises kirjelduses. Pakkumus peab vastama tehnilises kirjelduses sätestatud

tingimustele.[---].

Vastavustingimustest ei tulene, et pakkuja peab pakkumuses esitama kirjelduse või selgituse

kõige kohta, mis on sätestatud TK-s, vaid pakkumuse kirjeldus peab hõlmama

Vastavustingimuste osa „Pakkumuse esitamine“ alapunktides 1-6 sätestatut. See järeldub

otseselt Alapunkti 7 algusest Nõuded eelnevalt loetletud tingimustele on täpsemalt lahti

kirjeldatud tehnilises kirjelduses.

5.5.2. Hankija ei ole tingimust – esitada pakkumuses kirjeldus iga TK punkti kohta –

Vastavustingimustes seadnud. Kui tingimust, millele mittevastavust ette heidetakse, seatud ei

ole, siis ei saa Vaidlustaja pakkumus olla ka sellele tingimusele mittevastav. Kui

vaidlustuskomisjon peaks tõlgendama Hankija otsuse põhjendustes esitatud mõtteid nii, et

pakkujad pididki esitama andmed iga TK punkti kohta, siis on selge, et Kolmas isik ei ole iga

TK punkti kohta andmeid, sh kirjeldusi ja selgitusi esitanud ning tema pakkumus ei saa RHS §

114 lg 2 mõttes vastav olla.

Seega vastab Vaidlustaja pakkumus Alapunktile 7 ja TK p-idele 7.10, 7.10.1, 7.10.2, kuna

Vaidlustaja ei pidanud esitama eraldi kinnitusi või selgitusi nende tingimuste täitmise

võimekuse kohta.

5.6. Hankija hinnangul ei vasta Vaidlustaja pakkumus TK p-ile 9.11, kuna demokeskkonnas kui

„tootenäidise“ analoogil genereeritud arvel ei ole grupi põhist liigendatust. Hankija hinnangul

on arvel on ära toodud, milline number millises grupis on, kuid grupi põhjal pole tehtud

summeerimist. Hankija ei ole RHAD-is seadnud tingimust, mida ta Vaidlustajale ette heidab.

5.6.1. TK p-i 9.11 kohaselt: Hankijal peab olema võimalik saada pakkujalt arved, kus on selgelt

eristatud eelnevalt määratud gruppide põhjal teenuste liigendatus. Sobib ka funktsionaalsus,

kus teenused on eraldi arvetel vastavalt eelnevale määratlusele.

Seega oli Hankija seadnud nõudeks üksnes selle, et arvel on selgelt eristatud eelnevalt määratud

gruppide põhjal teenuste liigendatus. Grupipõhist summeerimist ei ole TK p-is 9.11 tingimuseks

seatud. Kui puudub tingimus, millele mittevastavust Hankija ette heidab, siis ei saa Hankija

otsus selles osas olla õiguspärane.

5.6.2. Vaidlustaja pakkumus vastab TK p-ile 9.11, kuna iseteeninduses saab teenuste põhjal luua

endale sobilikke gruppe enne arveldust. See võimekus on olemas „Teenused ja seadmed“ lehel

„Gruppide haldus“ all. Seega vastab Vaidlustaja pakkumus TK p-ile 9.11, kuna Vaidlustaja

iseteeninduskeskkonnas genereeritud arvel on võimalik luua grupi põhist liigendatust. Hankija

pole RHAD-is grupipõhist summeerimist tingimuseks seadnud.

5.7. Arvestades Hankija otsuse põhjendustes esitatud etteheiteid Vaidlustaja pakkumusele ning

selles toodud tõlgendusi RHAD-i tingimustele, on Vaidlustaja veendunud, et Kolmanda isiku

pakkumus ei saa Hankija tõlgenduste kohaselt vastav olla ning tuleks seetõttu RHS § 114 lg 2

alusel tagasi lükata.

Vaidlustaja hinnangul ei vasta Kolmanda isiku pakkumus järgmistele tingimustele:

1) Kolmas isik ei ole esitanud Alapunktis 5 nõutud rendiseadmete tehnilist kirjeldust ja

täpset mudelit vastavalt tootja spetsifikatsioonist TK p-is 10.4.5 loetletud üüriseadmete kohta;

2) Kolmas isik ei ole esitanud Alapunktis 4 nõutud iga rendiseadme õiglast hinda, sh TK

p-is 10.4.5 loetletud üüriseadmete õiglast hinda.

3) Kolmas isik ei ole esitanud Alapunktis 5 nõutud pakutavate rendiseadmete tehnilist

kirjeldust ja täpset mudelit vastavalt tootja spetsifikatsioonist VoIP telefoni, VoIP adapteri ja

digiboxi kohta;

6 (23)

4) Kolmas isik ei ole kinnitanud ega selgitanud pakkumuse koosseisus, kas ja kuidas

vastavad Kolmanda isiku pakutavad juhtmeta võrgu (WiFi) ja juhtmega võrgu (LAN)

üüriseadmeid TK lisas 1 ja 2 toodud tingimustele;

5) Kolmas isik ei ole kinnitanud ega selgitanud pakkumuse koosseisus, kas ja kuidas

vastavad Kolmanda isiku võimekused TK p-ides 7.10, sh 7.10.1 ja 7.10.2 nõutule.

Seega vaidlustab Vaidlustaja Hankija otsuse Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks

tunnistamise kohta suuresti samadel etteheidetel või tõlgendustel, mida Hankija heidab ette

Vaidlustajale.

5.8. 13.01.2026 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti.

5.8.1. Hankija vastuses vaidlustusele sisaldab vastuolusid Hankija otsuse põhjenduste,

vaidlustuse vastuse ja reaalsuse vahel. Lisaks andis Hankija Kolmandale isikule võimaluse

esitada tema pakkumusest puuduvad andmed pärast pakkumuste esitamise tähtaega, kuid

Vaidlustajale sama etteheite osas sellist võimalust ei antud. See asjaolu toob juba kaasa

vaidlustuse rahuldamise vähemalt Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise osas.

5.8.2. Vaidlustaja vaidlustas Kolmanda isiku pakkumuse vastavuse ka argumendil, et Kolmas

isik ei ole esitanud Alapunktis 4 nõutud iga rendiseadme õiglast hinda, sh TK p-is 10.4.5

loetletud üüriseadmete õiglast hinda.

Kolmas isik väidab oma vastuses vaidlustusele, et TK p-is 10.4.5 nimetatud üüriseadmete osas

ei tulnud õiglast hinda pakkumuses esitada. Hankija aga väidab oma vastuses, et Kolmas isik

eksib ning ka nende seadmete osas tuli õiglane hind pakkumuses esitada.

5.8.3. Pikaaegsest haldus- ja kohtupraktikast tuleneb mh see, et kui pakkumuses pidi esitama

mingit laadi teabe, kuid see jäeti esitamata, siis ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega, mida

saaks ületada nt hilisema selgituse esitamise kaudu. Liiatigi väidab Hankija ise vastuses

vaidlustusele, et õiglase hinna esitamine ei olnud vabatahtlik. Järelikult on ka Kolmas isik

jätnud pakkumuses esitamata need andmed, mille esitamine oli Hankija väitel kohustuslik ja

mille esitamata jätmist Hankija Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamise ühe alusena ette

heidab.

5.8.4. Vastuses vaidlustusele on Hankija jätkanud oma vaidlustatud otsusest tulenevat RHAD-i

tingimuste sisu laiendamist. Selle raames väidab Hankija, et Vaidlustaja pakkumuses ei olnud

esitatud kõiki Vastavustingimustes nõutud osi. Samamoodi on Hankija asunud venitama nõuet,

mille kohaselt tingimus „genereeritud arvel on grupi põhine liigendatus“ tähendab hoopis seda,

et arvetel peab olema grupipõhine maksumuste summeerimine.

5.8.5. Hankija väidab vastuses vaidlustusele, et pakkumus pidi vastama kõigile TK-s toodud

nõuetele, millest Vaidlustaja saab aru nii, et Hankija siis ka pakkumuse vastavust kõigile TK

nõuetele kontrollis. Vaidlustaja hinnangul tuleb eristada seda, mis on TK-s nõutud, sellest, mille

kontrollimist ja kuidas oli Hankija RHAD-s ette näinud. Viimast küsimust reguleerib Alapunkt

7, mis sätestab: Nõuded eelnevalt loetletud tingimustele on täpsemalt lahti kirjeldatud tehnilises

kirjelduses. Pakkumus peab vastama tehnilises kirjelduses sätestatud tingimustele.

Mõistlik tõlgendus Vastavustingimustes sätestatule on see, et pakkumuste vastavus

kontrollimiseks pidid pakkujad esitama Alapunkti 7 kohaselt Vastavustingimuste osa

„Pakkumuse esitamine“ alapunktides 1-6 sätestatud teabe. Lähtudes Hankija tõlgendusest,

pidanuks pakkujad esitama andmed ja dokumendid, mis hõlmanuks kõiki TK-s esitatud

nõudeid. Kahtlemata ükski pakkuja kogu TK kohta pakkumuses teavet ei esitanud. Nõnda

tähendaks Hankija tõlgendus, et Vaidlustaja ja Kolmanda isiku pakkumused on mittevastavad

juba sellel põhjusel, et puudub sadu lehekülgi „pakkumuse kirjeldust“.

7 (23)

5.8.6. Hankija vastusest jääb mõistetamatuks, mis on see mittevastavus RHAD-ile, mida

Hankija on oma otsuse põhjendustes Vaidlustaja rendiseadmete tehnilisele kirjeldusele ette

heidab ning miks Vaidlustaja esitatud teave polnud piisav.

Ka Kolmas isik on oma vastuses vaidlustusele öelnud, et esitas nõutud seadmete kohta mudeli,

tehnilise kirjelduse ja viite tootja lehele, kus on kättesaadav täiendav tehniline informatsioon.

Seega Kolmas isik esitas enda pakkumuses rendiseadmete tehnilise kirjelduse ja mudeli

sarnaselt Vaidlustajale.

5.8.7. Kui uskuda Hankija tõlgendust, et pakkumuse kooseisus pidi olema iga seadme kohta

esitatud teave kõigi TK nõuete osas ja see ei tohtinud olla leitav tootja kodulehelt, siis

tõenäoliselt ei ole ka Kolmas isik oma pakkumuses kogu nõutavat teavet esitanud.

5.8.8. Hankija vastusest nähtub, et RHAD oli sedavõrd puudulikult ja vastuoluliselt koostatud,

et mõistlikul pakkujal ei olnudki võimalik lõpuni aru saada, mille kohta ja kuidas Hankija

pakkumuses teavet soovib saada.

5.8.9. Vaidlustaja jääb seisukohale, et nn grupipõhist summeerimist ei olnud RHAD-is ette

nähtud. TK p-is 9.11 ei ole ainsatki sõna ega viidet sellele, et arveid peaks saama grupipõhiselt

summeerida.

Hankija ei saa pärast pakkumuste esitamist sõnast „arve“ tuletada mh arvete grupipõhist

summeerimist.

5.8.10. Põhjus miks demokeskkonnas arvete ja gruppide nägemine võis Hankijal

vaidlustusmenetluse ajal ebaõnnestuda, peitub selles, et demokeskkonnas peab kasutaja

määratlema ennast selle tarbeks „täisvolitustega kasutajaks“. Hankija aga ilmselt oli rollis

„numbrikasutaja“, mille raames ei saagi soovitud teabele ligi.

6. Hankija, Sihtasutus Tallinna Kultuurikatel, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta selle

rahuldamata järgmistel põhjustel.

6.1 Vaidlustaja pakkumus ei ole RHAD-ile vastav ja tuli sisuliste puuduste tõttu RHS § 114 lg

2 alusel tagasi lükata. Vaidlustaja pakkumusest ei ole võimalik kontrollida pakkumuse vastavust

TK-le.

6.2. Hankija ei nõustu Vaidlustaja käsitlusega RHAD-i tingimustest, eeskätt sellest, mida

pakkuja pidi pakkumuse koosseisus esitama. Nt on Vaidlustaja küsinud vajalike seadmete

kohta, kuid jätnud nende seadmete andmed esitamata. Oluline ei ole, et maksumusvormis kõiki

rendiseadmeid ei olnud, kuna Hankija ei tahtnud hinnata WiFi ja LAN võrgu seadmete

rendimaksumust RHS § 117 lg 1 mõttes, mistõttu ei olnud nad hõlmatud maksumusvormis, küll

aga oli vaja esitada infot oli vaja selleks, et tuvastada pakkumuse vastavus TK-le ja

Vastavustingimustele. Ilma nõuetekohaste seadmeteta ei saa Hankija nõuetele vastavat teenust.

Hankijal puudub info, mis seadmeid Vaidlustaja pakub WiFi ja LAN seadmete osas ning mis

on nende õiglane hind.

6.3. Vastavustingimuse kohaselt pidi pakkuja esitama sisulise pakkumuse kirjelduse, mis mh

pidi sisaldama kõikide pakutavate rendiseadmete tehnilist kirjeldust ja täpset mudelit vastavalt

tootja spetsifikatsioonile, ning iga rendiseadme õiglase hinna. Lisaks pidi pakkumus vastama

TK-s toodule, sh selle lisades 1 ja 2 märgitule. Vaidlustaja esitas küll sisulise pakkumuse

kirjelduse dokumendi, kuid see ei sisaldanud kõiki nõutud osi.

6.4. Pakkumuse vastavust tuleb kontrollida ainult RHAD-is esitatud tingimuste alusel

tulenevalt võrdse kohtlemise põhimõttest ja läbipaistvuskohustusest. Kui Hankija on RHAD-is

nõudnud pakkumuse koosseisus konkreetsete dokumentide esitamist, on ta vastavate

8 (23)

tingimustega ka ise rangelt seotud ega tohi asuda pakkumuste vastavuse kontrollimise

staadiumis seisukohale, et piisab ka muudest dokumentidest. Hankija on esitanud

Vastavustingimuste osa „Pakkumuse esitamine“ raames nõude esitada pakkumuse vastavuses

RHAD-i tingimustele. Vaidlustaja esitatud kirjeldus ei sisalda kõiki nõutud osi, kusjuures

Vaidlustaja ise sellele asjaolule ka vastu ei vaidle.

6.5. Vastavuse kontroll ei ole piiritletud üksnes Vastavustingimustega vaid kõikides RHAD-is

(nt ka TK, juhised pakkujale) olevate tingimustega. Vastavustingimus on iga tingimus, mis

sisaldab nõudeid pakkumuse sisule hoolimata selle asukohast või sellest, millise pealkirjaga

dokumendis see nõue on esitatud. Seega ei ole kohased Vaidlustaja selgitused sellest, justkui

Riigihankes puuduksid vastavustingimused tehniliste tingimuste osas. TK koos lisadega on 11

lk pikk tehnilisi tingimusi sisaldav dokument, millest igaühele peab pakkumus vastama.

6.6. Vaidlustaja põhiargument on, et pole selgelt mõistetav, mida pidi pakkuja pakkumuses

„sisulise pakkumuse kirjeldusena“ esitama. Vaidlustaja leiab, et kuivõrd sõna

„spetsifikatsioonile“ asemel oli tingimuses kasutatud sõna „spetsifikatsioonist“, siis ei olnud

pakkuja võimeline mõistma, mida pakkumuses oli vaja esitada. Kui tingimus on keeleliselt

kehv, ei tähenda see automaatselt, et see oleks sisuliselt täiesti arusaamatu või tõlgendamatu.

Tingimus tuleb panna kogu RHAD-i konteksti, mitte võtta seda eraldiseisvalt ehk kuigi

tingimus ei ole keeleliselt täiuslikult sõnastatud, ei muuda see nõude sisu ega selle mõistetavust

mõistliku ja hoolsalt tegutseva pakkuja jaoks. Kõnealune lauseosa Alapunktis 5 ei kehtesta

eraldiseisvat või uut vastavustingimust vaid täpsustab juba niigi (sh valdkondlikes hangetes)

tavapärast nõuet, et pakutavate seadmete ja teenuse vastavus RHAD-ile peab olema pakkumuse

koosseisust tuvastatav, kui hankija just eraldi kinnitusi ei küsi.

6.7. Vaidlustaja väidab, et mõistis Alapunkti 4 - Pakkumuse koosseisus tuleb esitada pakkumuse

kirjeldus, mis sisaldab vähemalt järgmist: [---] 4) Iga rendiseadme õiglast hinda - nii, et õiglase

hinna esitamine on vabatahtlik. Alapunkt 4 ei nõudnud pakkujalt üksnes kinnitust, et

rendiseadmete hinnad on „õiglased“, vaid nõudis iga rendiseadme õiglase hinna esitamist. On

õige, et osasid pakutavate rendiseadmete hindu küsis Hankija maksumusvormil ja hindas neid,

kuid osade puhul seda vajalikuks ei pidanud. Hanketingimustes on selgelt eristatud pakkumuse

sisuline kirjeldus ja maksumusvorm, millel on erinev eesmärk menetluse protsessis.

6.8. Olukorras, kus mõni RHAD-i tingimus ei ole selge või ühemõtteline, tuleb hanketingimusi

tõlgendada mõistliku ja kogenud pakkuja vaatepunktist, kes tutvub dokumentatsiooniga

tervikuna. Kolmas isik sai tingimusest aru. Vaidlustaja väited sellest, et valesti käänatud sõnade

tõttu ei olnud võimalik tuvastada asjaolu, et pakkumuse koosseisus tuleb esitada andmed

kõikide tingimuste täitmise kontrollimist võimaldaval viisil, ei ole eluliselt usutav.

6.9. Kuigi RHR-i vormil olev vastavustingimus ei ole keeleliselt ideaalne, on selle eesmärk ja

sisu RHAD-i tervikuna lugedes üheselt mõistetav. Hankija soovis saada pakutavate

rendiseadmete täpseid mudeleid ning nende tootja ametlikel andmetel põhinevat tehnilist

kirjeldust ulatuses, mis võimaldaks kontrollida tehniliste tingimuste täitmist. Tingimuse

tõlgendamine viisil, mis nõuab keeleliselt täiuslikku sõnastust iga tehnilise detaili puhul, oleks

ebaproportsionaalne ja viiks tingimuse sisutuseni.

6.10. Vastavustingimuse asjakohatuse või õigusvastasuse vastuväide tuleb esitada RHAD-i,

mitte pakkumuse tagasilükkamise otsuse vaidlustamisel.

6.11. Pikaajalise kohtupraktika kohaselt on tähtaegselt vaidlustamata riigihanke alusdokument

kehtiv ning sellest tuleb pärast pakkumuste esitamist lähtuda. Hankija eesmärk

vastavustingimuste koosseisus pakkumuse sisulise kirjelduse küsimisel oli kontrollida

pakkumuse sisulist vastavust kõikidele tehnilises kirjelduses märgitud nõuetele ehk tegemist ei

9 (23)

olnud ka asjaoludega, mida oleks saanud kontrollima asuda alles lepingu sõlmimise järgselt

muus etapis. Seega oli Riigihankes nõutud konkreetse sisuga dokument, mille Vaidlustaja esitas

puudulikult.

6.12. Hankija otsustas panna Riigihanke tingimustesse suuremad interneti kiirused ja WiFi ning

LAN teenused, et leida täitja, kes on võimeline neid teenuseid pakkuma vajalikul tasemel

vastavalt Hankija tegevuse eripäradele. Hankija seadis tingimuse esitada sisuline pakkumuse

kirjeldus, andes seeläbi võimaluse pakkujatele vabas vormis kajastada pakkumise koosseisus

nende teenuste ja rendiseadmete pakkumise võimekust.

6.13. Vaidlustaja pakkumuses esinesid järgmised sisulised puudused.

6.13.1. Puudusid osade (kahel seadmel viiest) nõutud rendiseadmete tehnilised kirjeldused

(Vastavustingimuste osa „Pakkumuse esitamine“) – st puudu olid vastavalt otsuses märgitule

juhtmeta võrgu (WiFi) ja juhtmega võrgu (LAN) üüriseadmete (TK p 10.4.5 ja TK lisad 1-2)

tehnilised kirjeldused.

6.13.2 Puudusid pakutavate rendiseadmete (kahel seadmel viiest) täpsed mudelid vastavalt

tootja spetsifikatsioonile (Vastavustingimuste osa „Pakkumuse esitamine“) – st puudusid

juhtmeta võrgu (WiFi) ja juhtmega võrgu (LAN) üüriseadmete mudelid (TK p 10.4.5 ja TK

lisad 1-2).

6.13.3. Puudusid osalised andmed (kolmel seadmel viiest) pakutud rendiseadmete tehnilistest

kirjeldustest (Vastavustingimuste osa „Pakkumuse esitamine“) – st nende seadmete kohta (VoIP

telefoni, VoIP adapteri, ja Digiboxi), mille puhul olid mudelid ja osaline info esitatud, oli

suurem osa informatsioonist viitega esitletud, mitte ei sisaldunud pakkumuse koosseisus;

6.13.4. Puudusid andmed pakkumuse vastavuse kohta TK p-idele 7.10, 7.10.1, 7.10.2 – st

puudus kirjeldus või kinnitus sellest, kuidas nimetatud nõudeid on võimalik täita, kusjuures

vastavustingimuse raames esitatud kinnitus puudutas üksnes väljavahetatavaid seadmeid ja

lahendusi, kuid mitte internetiühendust.

6.13.5. Esines puudus demokeskkonnas genereeritud arvel (TK p 9.11) - Hankijal pidi olema

võimalik saada pakkujalt arved, kus on selgelt eristatud eelnevalt määratud gruppide põhjal

teenuste liigendatus, kusjuures sobib ka funktsionaalsus, kus teenused on eraldi arvetel

vastavalt eelnevale määratlusele. Demokeskkonnas kui „tootenäidise“ analoogil genereeritud

arvel ei ole grupi põhist liigendatust. Arvel on ära toodud, milline number millises grupis on,

kuid grupi põhjal pole tehtud summeerimist.

6.13.6. Vaidlustaja pakkumuses oli puudus seoses puuduvate (kahe) rendiseadmete õiglaste

hindadega, mida oleks teoreetiliselt olnud võimalik selgituste teel kõrvaldada, kui esitatud

oleksid vähemalt algandmed rendiseadmete kohta. Kuna pakkumuse koosseisus puudusid

mistahes algandmed juhtmeta võrgu (WiFi) ja juhtmega võrgu (LAN) üüriseadmete kohta, siis

ei olnud võimalik neid selgitada ja tegemist ei olnud ka olukorraga, kus pakkujaid pidanuks

kohtlema selgituste küsimisel võrdselt.

6.14. Vaidlustaja ei esitanud pakkumuses täielikku tehnilist kirjeldust kolme seadme kohta

(kajastatud ka maksumusvormil), täielikult puudub tehniline kirjeldus WiFi ja LAN seadme

osas, sh puuduvad ka nende täpsed mudelid. Kõikide viie rendiseadme puhul puuduvad õiglased

hinnad. TK p-i 10.4.5 kohaselt on Hankijal õigus täitjalt tellida juhtmeta võrgu (WiFi) ja

juhtmega võrgu (LAN) üüriseadmeid, mis vastavad TK lisas 1 ja 2 toodud tingimustele. Seega

on Hankija nõudnud pakutava toote tehnilist kirjeldust ja tootja spetsifikatsioone, kuid

Vaidlustaja on jätnud kas igasugused andmed üldse esitamata või on esitanud vähesed andmed,

10 (23)

viidates suuresti üksnes tootja veebilehtedele.

6.15. Vaidlustaja väitel on ta esitanud kõikide maksumusvormil märgitud seadmete info ja

hinnad. Hankija otsuses märgitud puudused ei puudutagi neid seadmeid, vaid üksnes WiFi ja

LAN seadmeid, mille puhul Vaidlustaja isegi selgitab, et neid esitatud ei ole kirjeldades, et

esitatud on info VoIP telefoni, VoIP adapteri, ja Digiboxi kohta. RHS paneb pakkujale kohustuse

arvestada RHAD-i tingimusi tervikuna, mitte üksnes esitada hankemenetluse vormidel

nõutavaid andmeid ja dokumente, millele vastab hankija kohustus kontrollida pakkumuse

vastavust kõikide tingimuste osas. Kahe seadme kirjeldused on puudu, lisaks on teiste seadmete

puhul esitatud üksnes viited hüperlinkidele, mis ei ole kooskõlas RHAD-iga.

6.16. Seoses õiglase hinnaga selgitab Vaidlustaja, milliste rendiseadmete hinnad on

maksumusvormil esitatud, kuid ei selgita, kust võiks leida nende kolme seadme õiglased hinnad

ning ka täiendavalt juhtmeta võrgu (WiFi) ja juhtmega võrgu (LAN) õiglased hinnad, mis

samuti tuli RHAD-i kohaselt esitada. Vaidlustaja väide, et RHAD ei näinud ette juhtmeta võrgu

(WiFi) ja juhtmega võrgu (LAN) üüriseadmete hindade esitamise kohustust, ei ole korrektne.

TK p-i 10.4.5 kohaselt on Hankijal õigus täitjalt tellida juhtmeta võrgu (WiFi) ja juhtmega

võrgu (LAN) üüriseadmeid, mis vastavad TK lisas 1 ja 2 toodud tingimustele. Vastavustingimus

selgitab, et „iga rendiseadme õiglast hinda“ on vajalik kajastada just pakkumuse kirjelduses.

Rent ja üür on sünonüümid, mistõttu ei saanud jääda pakkujale ebaselgeks, et lepingu eseme

hulka kuuluvad ka WiFi ja LAN rendiseadmed. Ka vastava tõlgenduse selgitus on arusaamatu

– Hankija on kogu vastavusotsuse vältel selgitanud, et puudu on WiFi ja LAN seadmete kohta

igasugused andmed, alustades selle viitega juba esimeses lõigus. Seega – esitama ei pidanud

maksumusvormil WiFi ja LAN seadmete rendihindasid, kuid nende seadmete õiglane hind tuli

esitada pakkumuses.

6.17. TK p 7.10 sätestab, et Hankija jätab endale õiguse tellida täitjalt ajutiselt kõrgema

kiirusega internetiühendusi. TK p-i 7.10.1 kohaselt peab täitja tagama TK p-is 7.1 tabeli

aadressidel sümmeetrilist kiirust 2500 Mbit/s maksimaalselt kuni ühe tööpäevase

etteteatamisega. TK p-i 7.10.2 kohaselt peab täitja tagama aadressil Kursi 3 sümmeetrilisi

kiirusi 5000 Mbit/s ja 10000 Mbit/s maksimaalselt kuni ühe nädalase etteteatamisega.

Vastavustingimuse kohaselt pidi pakkumuse koosseisus esitama pakkumuse kirjelduse, mis

sisaldab ka andmeid selle kohta, et pakkumus vastab TK-s sätestatud tingimustele. Vaidlustaja

ei ole kinnitanud ega selgitanud pakkumuse koosseisus nende tingimuste täitmise võimekust,

kusjuures muude tingimuste täitmist on kinnitatud või selgitatud. Vastavustingimuse raames

esitatud kinnitus puudutas üksnes väljavahetatavaid seadmeid ja lahendusi, kuid mitte

internetiühendust.

6.18. TK p-i 9.11 kohaselt peab Hankijal olema võimalik saada pakkujalt arved, kus on selgelt

eristatud eelnevalt määratud gruppide põhjal teenuste liigendatus. Sobib ka funktsionaalsus, kus

teenused on eraldi arvetel vastavalt eelnevale määratlusele. Pakkumuse sisuliseks puuduseks

tuleb pidada pakkumuse koosseisus esitatud tootenäidise mittevastavust RHAD tingimustele.

Demokeskkonnas kui „tootenäidise“ analoogil genereeritud arvel ei ole grupi põhist

liigendatust. Arvel on ära toodud, milline number millises grupis on, kuid grupi põhjal pole

tehtud summeerimist.

6.19. Küsimus ei ole selles, mida iseteeninduses teha saab, vaid konkreetselt arves ja selle sisus.

Arvel on teenuse järgi sisuliselt ainult märksõna, mis vastab sellele grupile, kuhu see teenus on

lisatud. Lihtne märksõna teenuse järel ei ole liigendatus tehnilise tingimuse mõttes. Liigendatus

esineb iseteeninduskeskkonna kuvatõmmistel, millele Vaidlustaja on viidanud: mitu kasutajat

on grupis. Samuti ei ole asjakohane väide, et tingimus ei sisaldanud summeerimist. TK ei

nõudnud pelgalt võimalust andmeid töödelda vaid võimalust saada arved, mis vastavad

nõuetele. TK p-i 9.11 eesmärgiks oli tagada, et Hankijale esitataks arved, kus teenused on

11 (23)

liigendatud eelnevalt määratud gruppide kaupa viisil, mis võimaldab iga grupi kohta eraldi

arveldust ilma täiendava käsitööta. Arve kui raamatupidamisdokument eeldab, et iga eristatava

arveldusüksuse kohta on esitatud ka vastav rahaline koondsumma. Mõiste „grupipõhine

liigendatus“ eeldab seega, et arvel on lisaks teenuseridadele esitatud ka grupi tasemel

koondsumma. Seda kinnitab ka alternatiivne lahendus (teenuste esitamine eraldi arvetel), mis

eeldab paratamatult summeerimist. Pelgalt teenuseridade märgistamine grupi kuuluvusega ei

täida nõude eesmärki ega vasta TK p-i 9.11 sisule. Kui pidada piisavaks pelgalt teenuseridade

märgistamist grupi nimega, siis ei erineks „grupipõhine liigendatus“ sisuliselt tavalisest

detailsest arvest, ning TK p 9.11 kaotaks oma iseseisva tähenduse.

6.20. Vaidlustuse laekumise järel proovis Hankija uuesti demokeskkonnas arvega seonduvat

kontrollida, kuid tuvastas, et kuigi sisse logida õnnestub, siis arveid ja gruppe Hankija ei näe.

See aga ei ole kooskõlas RHAD-i nõudega, mille kohaselt pidi demokeskkond olema aktiivne

vähemalt pakkumise esitamisest kuni hankemenetluse või pakkuja pakkumuse jõusoleku

kehtivuse lõppemiseni, mis ei ole veel möödunud (Vastavustingimuste p 4, pakkumuse sisu

kirjelduse p 2, TK p 2.20). Lisas 1 on lisatud kuvatõmmised Hankija vaatest demokeskkonnas

käesoleva dokumendi koostamise ajal. Seega ei ole Hankijal võimalik kontrollida, kas

Vaidlustaja on demokeskkonda vahepeal muutnud või loonud sinna funktsionaalsusi, mida seal

varem ei olnud. Samuti ei ole võimalik kontrollida vaidlustuses esitatud kuvatõmmiste ja

vastuväidete paikapidavust.

6.21. Hankija kontrollib pakkumuse vastavust talle hankemenetluse käigus esitatud

dokumentide põhjal. Käesoleval juhul on vajalikud andmed kas esitatud puudulikult või jäetud

üldse esitamata. Puuduvaid andmeid ega dokumente ei ole esitatud ka vaidlustusmenetluse ehk

Hankijal ei olnud vastavuskontrolli raames ega ole ka praegu võimalik Vaidlustaja pakkumuse

sisulises vastavuses veenduda.

6.22. Hankija on lähtunud otsuse tegemisel eelkõige proportsionaalsuse põhimõttest ning

sellest, et kui puuduse kõrvaldamine ei annaks pakkujale mistahes eelist, siis ei ole tegemist

sisulise puudusega ning see tuleks võimalusel lasta kõrvaldada. Kolmanda isiku suhtes oleks

ebakohane, kui Vaidlustaja saaks võimaluse esitada pakkumuse koosseisus hulgaliselt esitamata

jäänud andmeid.

6.23. Vaidlustaja ei ole väitnud, et WiFi ja LAN seadmete puhul nõutud andmed üleüldse

pakkumuse koosseisus oleks, seega ka juhul, kui vaidlustuskomisjon peaks leidma puudusi

Hankija tegevuses, siis uue vastavuskontrolli tegemisel tuleks puuduolevad andmed selgituste

teel küsida. Selgituste küsimise kaudu ei ole lubatav kõrvaldada pakkumuse olulisi puudusi, st

selliseid minetusi, mis välistavad pakkumuse vastavaks või edukaks tunnistamise. Seega

kahaneb Hankija kaalutlusõigus selgituste küsimise osas ikkagi nullini olukorras, kus sisulised

puudused pakkumuses on niivõrd ilmselged, et vastamisega muudaks pakkuja kindlasti

pakkumust. Samuti on keelatud pakkuja selgitustega pakkumuse olulises osas täiendamine või

pakkumuse muutmine. Selline olukord esineb näiteks siis, kui tegelikult on vajalikud andmed

pakkumuse kooseisus esitatud, kuid ebaselgelt - kuid käesoleval juhul puuduvad igasugused

andmed WiFi ja LAN seadmete kohta, mida teoorias, seega ei saa neid ka selgitada.

6.24. Sisuline kõrvalekalle esineb ka juhul, kui pakkumuse koosseisus on jäetud esitamata

RHAD-s nõutud dokument, milleta ei ole hankijal võimalik pakutava toote nõuetekohasust

kontrollida. Vaidlustaja on faktiliselt jätnud esitamata vajalikud andmed ning Hankijal ei ole

võimalik pakkumuse koosseisust tuvastada pakkumuse sisulist vastavust.

6.25. Kuivõrd pakkumuse vastavust kontrollitakse kumulatiivselt (st pakkumus peab vastama

kõikidele vastavustingimustele), ei mängi sisulise puuduse tuvastamisel määravat rolli asjaolu,

kui suurt või väikest osa hankelepingu mahust puudus mõjutab. Seega ei oma käesoleval juhul

12 (23)

tähtsust ka see, et mitmete seadmete kohta oli andmeid esitatud.

6.26. Vaidlustaja on pakkumuses esitamata jäetud seadme kohta esitanud hankemenetluses ka

küsimusi, mistõttu saab väita, et Vaidlustaja ei mõistaks ka nende seadmete pakkumise vajadust.

Kolmanda isiku pakkumus on vastav

6.27. Vaidlustaja on justkui samadel põhjendusel leidnud, et Kolmanda isiku pakkumus ei saa

olla vastav. Hankija sellega ei nõustu. Kolmanda isiku pakkumus vastab kõikidele vaidlustuses

väljatoodud asjaoludele. Ainus, sealjuures mittesisuline ja kõrvaldatav, puudus oli WiFi ja LAN

seadmete õiglase hinna osas, kuid olukorras, kus nende seadmete kohta oli nõutud tehnilised

kirjeldused ja mudelid esitatud, oli võimalik selgituste teel see puudus kõrvaldada. Vaidlustaja

ja Kolmas isik olid selles mõttes erinevas olukorras. Kuigi Kolmas isik selgitab 07.01.2026

seisukohas, et WiFi ja LAN seadmete puhul ei olnud õiglase hinna esitamine nõutud, siis

Hankija selle seisukohaga ei nõustu. Kõik muud nõutud andmed, sh tehnilised kirjeldused

vastavalt RHAD-ile (millele lisati täiendavalt ka tootja lehe viited), tootja spetsifikatsiooniga

kooskõlas olevad täpsed mudelid nii maksumusvormil märgitud kui ka WiFi ja LAN seadmete

kohta on pakkumuses esitatud. Ühtlasi on Kolmas isik kinnitanud ja/või selgitanud kõikide

muude tehniliste nõuete osas nendele vastavust.

6.28. 16.01.2026 esitas Hankija täiendavad seisukohad.

6.28.1. Võrdselt saab kohelda üksnes võrdses olukorras pakkujaid. Vaidlustaja ja Kolmanda

isiku pakkumustes olnud puudused ei olnud võrreldavad.

6.28.2. Ilmselt mõistis Vaidlustaja ka ise oma pakkumuse puudulikkust ja püüab nüüd sellest

mööda pääseda Kolmanda isiku pakkumuses puudusi otsides ning tagantjärele RHAD-i

tingimusi kahtluse alla seades. See aga ei muuda fakti, et Vaidlustaja pakkumus on sisuliste

puudustega ka siis, kui mõningaid nüansse selles saanuks selgituste abil kõrvaldada. Viited

RHAD-i mõistmatusele ja segadusele on otsitud. Valdkonna eksperdina selgitab Vaidlustaja

vaidlustusmenetluses justkui ei mõistaks ta RHAD-i sätet, mille kohaselt tuleb pakkumuse

kooseisus esitada pakkumuse kirjeldus, mis sisaldab vähemalt [---] pakutavate rendiseadmete

tehnilist kirjeldust ja täpset mudelit [---]. Nimetatud Hankija soov pidi olema pakkujale

arusaadav.

6.28.3. TK p-i 9.11 eesmärk oli tagada grupipõhine arveldus, mitte üksnes informatiivne

liigitus. Tingimuse kohaselt oli vajalik arvel tagada grupid, liigendatud ja selgelt eristatavus.

Nüüd, kus Hankijal on taas võimalik ligi pääseda iseteenindusele, oli võimalik tuvastada ka

asjaolu, et selge eristatus ja grupid liigendatuna koos eraldi summeerimisega on iseteeninduses

olemas, kuid see ei kajastu arvel. Küll aga, kuigi iseteeninduses tegemist pole grupipõhise

summeerimisega, vaid teenuse põhise summeerimisega, on see siiski näide sellest, milline

peaks olema liigendatus ja summeerimine arvel. Iseteeninduses liigendatus on olemas ja on

võimalik ka eraldi summeerida, arvel aga mitte. Iseteeninduse summeerimine on

teenusepõhine, mis omakorda tähendab, et Hankija ei saa seda kasutada kuluüksuste kulu

määramisel, nt ühe hoone või osakonna lõikes. Vaidlustaja esitatud tootenäidisel puudub grupi

tasemel koondsumma, mistõttu ei vasta see nõude sisule ega võimalda arvelduse läbiviimist

ilma täiendava käsitööta. Sellest tulenevalt jääb Hankija selle juurde, et demokeskkonnas

genereeritud arve ei ole TK p-iga 9.11 kooskõlas. Pakkujal oli võimalik kahe võimaliku

alternatiivse arve koostamise lahenduse vahel valida.

6.28.4. Iseteeninduse kohta märgib Hankija täiendavalt, et Hankija teostas täpselt samamoodi

sisse logimise, nagu varasemalt, mida saab tuvastada ka kuvatõmmisel näha olevast rollist

„Elisa Demo Äriklient OÜ“ (lisa 2 ja 3). Varasemalt samas rollis aga eelpool kirjeldatud

funktsionaalsust ei olnud lisaks arvele ka mitte iseteeninduses. Seega ei ole Hankijale teada,

13 (23)

mida täpsemalt võis Vaidlustaja vahepealsel ajal demokeskkonnaga teha, kuid sellist vaadet

vastavuskontrollimisel demokeskkonnas ei olnud.

6.28.5. Arvestades, et Vaidlustajal puuduvad sisulised vastuväited selle kohta, et tema

pakkumuses puudusid Hankija poolt vastavusotsuses välja toodud puudused, ei ole Hankija

eksinud Vaidlustaja pakkumuse vastavuse kontrollimisel.

7. Kolmas isik, Telia Eesti AS, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata

järgmistel põhjustel.

7.1. Hankija arvates esinevad Vaidlustaja pakkumuses järgmised puudused:

1) pole esitatud pakutavate rendiseadmete tehnilise kirjeldust ja täpset mudelit vastavalt

tootja spetsifikatsioonile;

2) pole esitatud iga rendiseadme õiglast hinda;

3) pakkumus ei vasta Vastavustingimustele ja TK-le, kuna pakkuja ei ole esitanud

kinnitust ega selgitust TK p-ides 7.10, 7.10.1, 7.10.2 sätestatud tingimuste täitmise võimekuse

kohta; pakkumuse koosseisus esitatud demokeskkonnas genereeritud arve ei vasta TK p-ile

9.11.

Kui viidatud puudused Vaidlustaja pakkumuses esinevad, on Hankija Vaidlustaja pakkumuse

õiguspäraselt tagasilükanud.

7.2. Vaidlustusest on selge, et Vaidlustaja on jätnud rendiseadmete õiglase hinna esitamata,

mistõttu on ainuüksi seetõttu õige, et Hankija tunnistas Vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks.

7.3. Vaidlustuse kohaselt võrdsustas Vaidlustaja õiglase hinna rendihinnaga ning esitas selle

maksumusvormil. RHAD-i alusel on selge, et need ei ole samad. Maksumusvormil ei ole

õiglase hinna esitamiseks lahtrit, mistõttu seda ei oleks saanud maksumusvormil ilma vormi

muutmata esitada.

Õiglane hind on RHAD-is terminina defineerimata, kuid see ei tähenda, et tegemist on

arusaamatu ja esmakordse kontseptsiooniga.

7.4. Kui Vaidlustajale jäi mõni RHAD-i tingimus arusaamatuks, oleks ta pidanud küsima

Hankijalt RHS § 46 lg 1 alusel selgitusi.

7.5. Hankija on Kolmanda isiku pakkumuse õiguspäraselt vastavaks tunnistanud. Vaidlustaja

kahtlused Kolmanda isiku pakkumuse mittevastavuse kohta ei vasta tõele.

7.6. Kolmanda isiku pakkumuses on esitatud iga rendiseadme mudel, tehniline kirjeldus ning

viide tootja lehele, kus on kättesaadav täiendav tehniline informatsioon. TK p-is 10.4.5

nimetatud üüriseadmete kohta on samuti pakkumuses asjakohane teave esitatud, sh on esitatud

seadme mudel ning viide tootja dokumentatsioonile.

Kolmanda isiku pakkumuses on esitatud iga rendiseadme õiglane hind iga rendiseadme kohta.

Seega vastab Kolmanda isiku pakkumus ka selles osas Vastavustingimuste p-is 4 toodule. TK

p-is 10.4.5 nimetatud üüriseadmete osas ei tulnud õiglast hinda pakkumuse kooseisus esitada

(millisel seisukohal on ka Vaidlustaja ise).

Kolmanda isiku pakkumuses on esitatud pakutavate rendiseadmete (nii VoIP telefoni, VoIP

adapteri kui digiboksi osas) mudel, tehnilised parameetrid ning viide tootja lehele, kus on

kättesaadav täiendav tehniline informatsioon. Kolmanda isiku pakkumus sisaldab kinnitust, et

seadmed vastavad vastavalt TK lisas 1 ja 2 esitatud spetsifikatsioonile, pakkumuses (p-d 7 ja 8)

on esitatud seadme mudel ning viide tootja dokumentatsioonile.

Kolmas isik on pakkumuses otsesõnu kinnitanud valmisolekut pakkuda TK p-is 7.10 nimetatud

ajutisi ühendusi. Tegemist on olulise asjaoluga, kuivõrd vastavat kinnitust andmata ei saaks

Hankija veenduda, kas tal on neid ühendusi võimalik pakkujalt saada või mitte. Olukorras, kus

14 (23)

pakkuja ei ole selle kohta pakkumuses midagi öelnud, ei saa Hankija eeldada, et talle küsitut

võimaldatakse.

7.7. 16.01.2026 esitas Kolmas isik täiendavad seisukohad.

7.7.1. Kolmanda isiku pakkumuses on rendiseadmete õiglane hind esitatud RHAD-ile vastavalt.

TK kontekstis on oluline eristada, mis on Riigihanke esemeks olevad teenused ja millised mitte.

TK kohaselt ostab Hankija Riigihanke tulemusena mobiiltelefoniside kõne- ja lühisõnumi ning

mobiilse andmeside teenust, lauatelefoniside kõneteenust, püsiinterneti ühenduse teenuse, TV

teenust ja sideteenustega seotud lisateenuseid. Sellest tulenevalt on oluline ka eristada

seadmeid, mida Hankija hakkab hankelepingu alusel rentima, ning seadmeid, mille üürimiseks

või ostmiseks on Hankija üksnes andnud indikatsiooni, et ta võib soovida neid üürida/osta,

kehtestamata seejuures vastavaid (kasutus)tingimusi või küsimata pakkumuse koosseisus üüri-

või ostuhinda.

7.7.2. WiFi, ega muud sisevõrgu teenust, Hankija Riigihanke raames ei hangi. TK p-i 10.4.5

kohaselt jättis Hankija endale õiguse üürida juhtmeta võrgu (WiFi) ja juhtmega võrgu (LAN)

üüriseadmeid ning TK p-i 10.4.6 alusel osta mobiiltelefone, ruutereid, adaptereid. Seega on TK

ja selle tingimuste tõlgendamisel olulise tähtsusega, mille puhul on tegemist Riigihanke skoobis

tellitava ja kasutatava teenuse/seadmega ning mille puhul on tegemist lisavõimalusega, mille

osas pakkujatel tuleb arvestada vajadusega tagada Hankijale TK-s ette nähtud võimaluste

kasutamine, kuid ei ole teada, kas ja mis ulatuses hankija seda õigust kasutab.

7.7.3. Eeltoodust tulenevalt ei olnud Kolmandal isikul pakkumust koostades ka arusaamatust

sellest, miks Hankija osade seadmete kohta maksumusvormil kuutasu küsis, ja osade kohta

mitte – igakuine tasu tuli maksumusvormil esitada nende seadmete osas, mida Hankija vajab

hankelepingu esemeks oleva teenuse (vastavalt ATA adapter ja VoIP aparaat telefonisideteenuse

ja digibox TV teenuse) kasutamiseks ning mida peab TK kohaselt Riigihanke raames teenuse

koosseisus pakkuma. Maksumusvormil ei küsitud nende seadmete kuutasu ega maksumust,

mille tellimiseks Hankija nägi ette õiguse (võimaluse), kuid mida hankelepingu alusel pakutav

teenus vaikimisi kohustuslikuna ei sisalda.

7.7.4. Kolmas isik esitas oma pakkumuses mudeli täpsusega andmed kõikide seadmete kohta,

mille suhtes TK vastava nõude kehtestas, sh ka üüriseadmete osas.

Vastavustingimuste alusel õiglase hinna esitamisel esitas Kolmas isik pakkumuses õiglase

hinna kõikide hankelepingu esemeks olevate teenuste kasutamiseks vajalike seadmete osas,

mida peab Riigihanke raames teenuse koosseisus pakkuma ning mille kohta Hankija mh

hindamistabelis nõudis kuutasu esitamist.

7.7.5. Vastavustingimustes nimetatud „iga rendiseadme“ all ei saa Kolmanda isiku arvates

mõista, et tuleb esitada õiglane hind nende seadmete osas, mille tellimiseks on Hankija

lisavõimalusena õiguse jätnud (nö hankelepingu esemeks oleva teenuse välised seadmed,

sõltumata kas need on TK p-is 10.4.5 nimetatud üüritavad võrguseadmed, mille suhtes ei tulnud

ka pakkumuses esitada üüri- või rendihinda, või TK p 10.4.6 nimetatud ostetavad

mobiiltelefonid, ruuterid või adapterid). „Iga rendiseadme“ all tuleb õiglase hinna esitamisel

TK-s sätestatut arvestades mõista ikkagi konkreetselt neid seadmeid, mida Hankija on teenuse

raames hankinud ning hakkab rentima.

Seetõttu ei nõustu Kolmas isik Hankija seisukohaga, et TK p 10.4.5 nimetatud (potentsiaalselt

üüritavate) seadmete suhtes pidi õiglase hinna esitama pakkumuse koosseisus. RHAD sellist

kohustust ei sisalda. Teenuses sisalduvat ja teenuseväliseid lisavõimalusi ei saa samastada, nagu

pole ka nende suhtes TK-st tulenevad nõuded tervikuna samad. Õiglase hinna esitamine

teabevahetuse raames ei muuda pakutud seadmete valikut ega muid omadusi.

15 (23)

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine

8. Hankija põhjendused Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamiseks on esitatud hankekomisjoni

protokolli lisaks olevas selgituses (Hankija põhjendused). Hankija põhjendusi on

süstematiseerinud Hankija oma vastuses vaidlustusele (vt käesoleva otsuse p-id 6.13.1-6.14).

Kokkuvõtlikult leiab Hankija, et Vaidlustaja pakkumuses:

1) puudusid kahe pakutud seadme (juhtmeta võrgu (WiFi) ja juhtmega võrgu (LAN)

üüriseadmed) Alapunkti 5 kohased rendiseadmete tehnilised kirjeldused ja täpsed mudelid

vastavalt tootja spetsifikatsioonile;

2) puudusid kahe pakutud seadme (juhtmeta võrgu (WiFi) ja juhtmega võrgu (LAN)

üüriseadmed) Alapunkti 4 kohased õiglased hinnad. Teoreetiliselt oleks seda puudust olnud

võimalik kõrvaldada selgituste küsimisega, kui esitatud oleksid vähemalt algandmed

rendiseadmete kohta. Kuna pakkumuses puudusid igasugused algandmed juhtmeta võrgu

(WiFi) ja juhtmega võrgu (LAN) üüriseadmete kohta, siis ei olnud Hankijal võimalik neid

selgitada;

3) kolmel pakutud seadmel (VoIP telefon, VoIP adapter ja Digibox), mille puhul olid

mudelid ja osaline info esitatud, oli suurem osa informatsioonist esitletud viitega ega sisaldunud

pakkumuse koosseisus. Nende seadmete kohta polnud esitatud ka õiglasi hindu;

4) puudusid andmed pakkumuse vastavuse kohta TK p-idele 7.10, 7.10.1, 7.10.2, st

puudus kirjeldus või kinnitus sellest, kuidas nimetatud nõudeid on võimalik täita, kusjuures

Vastavustingimuse osa „Pakkumuse esitamine“ raames esitatud kinnitus puudutas üksnes

väljavahetatavaid seadmeid ja lahendusi, mitte internetiühendust;

5) esines puudus demokeskkonnas genereeritud arvel (TK p 9.11) - Hankijal pidi olema

võimalik saada pakkujalt arved, kus on selgelt eristatud eelnevalt määratud gruppide põhjal

teenuste liigendatus, kusjuures sobib ka funktsionaalsus, kus teenused on eraldi arvetel

vastavalt eelnevale määratlusele. Demokeskkonnas kui „tootenäidise“ analoogil genereeritud

arvel ei ole grupi põhist liigendatust. Arvel on ära toodud, milline number millises grupis on,

kuid grupi põhjal pole tehtud summeerimist.

Vaidlustuskomisjon leiab, et kuigi seda pole Hankija põhjendustes otseselt märgitud, on

Vaidlustaja pakkumus tagasi lükatud üksnes mittevastavuse tõttu Vastavustingimuste osale

„Pakkumuse esitamine“.

9. Vastavustingimuste osa „Pakkumuse esitamine“ on sõnastatud järgmiselt:

PAKKUMUSE ESITAMINE

Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud

tingimuste ülevõtmist.

Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud.

Pakkumuse koosseisus tuleb esitada pakkumuse kirjeldus, mis sisaldab vähemalt järgmist:

1) Pakkuja teenustoe kontaktandmeid (telefon, e-posti aadress);

2) Täisfunktsionaalsuses iseteenindusportaali ligipääsu infot demo kontole, mis on aktiivne

vähemalt riigihanke pakkumise esitamisest kuni hankemenetluse või pakkuja pakkumuse

jõusoleku kehtivuse lõppemiseni. Pakkuja peab esitama kasutajakonto, parooli ja lingi

keskkonda. Kui keskkonda ligipääsemiseks on vajalik tellija kontaktisiku andmeid, siis on need

järgmised: xx, isikukood xx , meili aadress xx;

3) Iseteenindusportaali eestikeelset kasutusjuhendit;

4) Iga rendiseadme õiglast hinda;

5) Pakutavate rendiseadmete tehniline kirjeldust ja täpset mudelit vastavalt tootja

spetsifikatsioonist;

6) Pakutava fikseeritud kõneside lahenduse tehnilist kirjeldust, mis peab sisaldama vähemalt

kasutatavat platvormi, kõrgkäideldavuse tagamise viisi ning keskjaamade geograafilised

asukohti linna täpsusega;

16 (23)

7) Nõuded eelnevalt loetletud tingimustele on täpsemalt lahti kirjeldatud tehnilises kirjelduses.

Pakkumus peab vastama tehnilises kirjelduses sätestatud tingimustele.

Küsimused ettevõtjale:

1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud

tingimustele? (Raadionupp valikutega „Jah/Ei“)

2. Sisuline pakkumuse kirjeldus (Vabas vormis dokument)

3. Kõik väljavahetatavad seadmed ja lahendused peavad vastama alusdokumentides esitatud

tehnilistele nõuetele ja nõutud funktsionaalsusele. Hankijal on pakkumuse vastavuse kontrolli

käigus õigus nõuda sertifikaate või muid andmeid või dokumente, mis kinnitavad seadmete või

lahenduste vastavust alusdokumentides esitatud nõuetele. Pakkuja kinnitab paigaldatavate

seadmete ja lahenduste tehnilisele kirjeldusele vastavust: (Raadionupp valikutega „Jah/Ei“)

9.1. Vaidlustuskomisjon peab võtma esmalt seisukoha selles, millises vahekorras on

Vastavustingimuste osa „Pakkumuse esitamine“ TK-ga, ehk kuivõrd pidid pakkujad arvestama

pakkumuse kirjelduse koostamisel nende TK tingimustega, mida ei ole välja toodud

Vastavustingimuste osas „Pakkumuse esitamine“ .

Vaidlustuskomisjon jääb varem korduvalt esitatud seisukoha juurde, et pakkumuse

vastavustingimused ei pea sisalduma üksnes dokumendis vastavustingimused vaid võivad

tuleneda ka mujalt riigihanke alusdokumentidest, sh sageli tehnilisest kirjeldusest, kuid

vaidlustuskomisjoni arvates pole praegusel juhul tegemist küsimusega, kas pakkumused pidid

vastama TK nõuetele (muidugi pidid), vaid selles, kas Vastavustingimuste osast „Pakkumuse

esitamine“ tulenes kohustus esitada pakkumuse kirjelduses nõutud andmed kõikidele TK-st

tulenevatele tingimustele vastavuse kohta.

9.2. Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et Vastavustingimuste osa „Pakkumuse

esitamine“ sellist nõuet ette ei näinud.

Vastavustingimuste osa „Pakkumuse esitamine“ märkis väga konkreetselt, et pakkumuse

koosseisus esitatav pakkumuse kirjeldus peab sisaldama vähemalt alapunktides 1-6 märgitud

andmeid. Alapunkt 7 täpsustab seejuures: Nõuded eelnevalt loetletud tingimustele on täpsemalt

lahti kirjeldatud tehnilises kirjelduses. Pakkumus peab vastama tehnilises kirjelduses

sätestatud tingimustele.

Eeltoodust on ilmne, et eelnevalt loetletud tingimused, mille kohta nõuded on lahti kirjutatud

TK-s, saavad olla üksnes need tingimused, mis sisalduvad Vastavustingimuste osa „Pakkumuse

esitamine“ alapunktile 7 eelnenud alapunktides 1-6. Ükski nende alapunktide tingimus ei viita

aga sellele, et pakkumuse kirjelduses tuleks esitada andmed nende tingimuste (sh TK-st

tulenevate) täitmise kohta, mis Vastavustingimuste osast „Pakkumuse esitamine“ ei tulene.

Alapunkti 7 viimane lause ei käi aga sõnaselgelt mitte pakkumuse kirjelduse vaid kogu

pakkumuse kohta. Seda tõendab ka „Küsimused ettevõtjale“ küsimus 1:

1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud

tingimustele? (Raadionupp valikutega „Jah/Ei“). Pakkumuse kirjeldust puudutab

küsimus 2.

10. Arvestatav osa Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise põhjendustest seisneb selles, et

Hankija hinnangul jättis Vaidlustaja täielikult esitamata juhtmeta võrgu (WiFi) ja juhtmega

võrgu (LAN) seadmete kohta Alapunkti 5 kohased andmed ja Alapunkti 4 kohase õiglase hinna.

Vaidlustaja on seisukohal, et pakkujad ei pidanudki neid esitama, kuna RHAD-ist niisuguseid

nõudeid ei tulene.

10.1. Vaidlustuskomisjoni arvates esineb RHAD-is, Hankija põhjendustes ja Hankija vastuses

vaidlustusele ilmne ebajärjekindlus, et mitte öelda vastuolulisus, käesoleva vaidluse

lahendamisel oluliste mõistete „rendiseadmed“ ja „üüriseadmed“ kasutamises.

Vastavustingimustes, sh Vastavustingimuste osas „Pakkumuse esitamine“ ei ole kordagi

kasutatud sõnaühendit üüri-, sh „üüriseadmed“. Alapunktides 4 ja 5 on esitatud nõuded

17 (23)

„rendiseadmetele“. TK-s ja selle lisades puudub omakorda sõna „rendiseadmed“, kuid

kasutatud on korduvalt sõna „üüriseadmed“ (TK p-ides 10.4.4 ja 10.4.5). Seejuures seob TK

alapunkt 10.4.5 „üüriseadmed“ juhtmeta võrgu (WiFi) ja juhtmega võrgu (LAN) seadmetega.

Raamlepingu projektis on eri kohtades nimetatud „renditud seadmeid“ või „renditavaid

seadmeid“, kuid puudub viide „üüriseadmetele“.

Selgituste lõigus 1 näib Hankija eristavat „rendiseadmeid“, mille kohta tuli andmed esitada

vastavalt Alapunktile 4 ja Alapunktile 5 ning juhtmeta võrgu (WiFi) ja juhtmega võrgu (LAN)

„üüriseadmeid“, viitega TK p-ile 10.4.5.

Vaidlustusmenetluses kinnitab Hankija küll sõnaselgelt, et rent ja üür on sünonüümid (vt

käesoleva otsuse p 6.16), kuid praktilises käsitluses peab sellest hoolimata pidevalt eristavalt

välja tooma „rendiseadmed“ ning juhtmeta võrgu (WiFi) ja juhtmega võrgu (LAN)

„üüriseadmed“ (vt nt 6.13.1 ja 6.13.2).

Seega, kokkuvõtlikult leiab Hankija, et kuigi TK p-is 10.4.5 juhtmeta võrgu (WiFi) ja juhtmega

võrgu (LAN) „üüriseadmed“ on „rendiseadmed“ Alapunktide 4 ja 5 mõttes ning neile

rakendusid Alapunktides 4 ja 5 sätestatud nõuded.

Tähelepanuväärne on käesoleval juhul see, et Hankija eeltoodud tõlgendusele vaidleb lisaks

Vaidlustajale vastu ka Kolmas isik. Seega pole kumbki pakkuja suutnud mõista Hankija loodud

konstruktsiooni, et kuigi eri RHAD-i dokumentides räägitakse kord „rendiseadmetest” ja kord

„üüriseadmetest”, seejuures olukorras, kus „üüriseadmete” puhul on eranditult tegemist

juhtmeta võrgu (WiFi) ja juhtmega võrgu (LAN) seadmetega, mille tellimiseks on Hankija

lisavõimalusena õiguse jätnud, peaksid ka neile „üüriseadmetele“ rakenduma Alapunktide 4 ja

5 nõuded, mis on sõnaselgelt on kehtestatud „rendiseadmetele“.

10.2. Vaidlustuskomisjon leiab, et kuigi vaidluses Hankija otsuste üle ei saa enam vaidlustada

riigihanke alusdokumentide nõudeid, tuleb ka pakkumuste vastavuse vaidluses võtta ebaselgete

nõuete puhul siiski seisukoht selles, kuidas tuleks neid mõisteid ja nendest tulenevaid nõudeid

sisustada, kusjuures ei saa asuda seisukohale, et alati on õige Hankija seisukoht.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et olukorras, kus RHAD-i dokumentidest kogumis ei nähtu

üheselt mõistetavalt, et „rendiseadmeid“ ja „üüriseadmeid“ tuleb mõista sünonüümidena nagu

väidab Hankija vastuses vaidlustusele, võis mõistlik pakkuja RHAD-ist aru saada nii, et eristada

tuleb „rendiseadmeid“, mida Hankija vajab hankelepingu esemeks oleva teenuse kasutamiseks

(ATA adapter, VoIP aparaat, digibox), mis tuli TK kohaselt Riigihanke raames teenuse

koosseisus pakkuda ning mille hindade esitamise nägi Hankija ette ka Pakkumuse

Maksumusvormil, ning juhtmeta võrgu (WiFi) ja juhtmega võrgu (LAN) „üüriseadmeid“, mille

tellimiseks jättis Hankija endale õiguse TK p-i 10.4.5 kohaselt.

Vaidlustuskomisjon leiab, et RHAD-i kohaselt ei ole juhtmeta võrgu (WiFi) ja juhtmega võrgu

(LAN) „üüriseadmed“ Vastavustingimuste osa „Pakkumuse esitamine“ mõttes

„rendiseadmed“ ning nende kohta andmete esitamisele ei laiene Alapunktide 4 ja 5 nõuded.

11. Alljärgnevalt käsitleb vaidlustuskomisjon Hankija konkreetseid põhjendusi Vaidlustaja

pakkumuse tagasilükkamiseks.

11.1. Vaidlustaja pakkumuse kirjelduses puudusid juhtmeta võrgu (WiFi) ja juhtmega võrgu

(LAN) „üüriseadmete“ tehnilised kirjeldused ja täpsed mudelid vastavalt tootja

spetsifikatsioonile.

Käesoleva otsuse p-ides 10-10.2 esitatud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et

juhtmeta võrgu (WiFi) ja juhtmega võrgu (LAN) üüriseadmetele ei laienenud Alapunktis 5

rendiseadmetele kehtestatud nõuded, mistõttu eelnimetatud üüriseadmete kohta ei tulnud

pakkujatel esitada mudelit ega muid konkreetseid andmeid. Seega ei ole Vaidlustaja pakkumuse

tagasilükkamine selle põhjendusega õiguspärane.

11.2. Vaidlustaja pakkumuse kirjelduses puudusid juhtmeta võrgu (WiFi) ja juhtmega võrgu

(LAN) üüriseadmete Alapunkti 4 kohased õiglased hinnad.

18 (23)

Käesoleva otsuse p-ides 10-10.2 esitatud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et

juhtmeta võrgu (WiFi) ja juhtmega võrgu (LAN) üüriseadmetele ei laienenud Alapunktis 4

rendiseadmetele kehtestatud nõuded, mistõttu eelnimetatud üüriseadmete kohta ei tulnud

pakkujatel esitada õiglast hinda. Seega ei ole Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine selle

põhjendusega õiguspärane.

11.3. Vaidlustaja pakkumuse kirjelduse p-is 5 pakutud kolme seadme (VoIP telefon, VoIP

adapter ja Digibox) kohta olid esitatud mudelid ja osaline info, kuid suurem osa

informatsioonist oli esitatud hüperlinkidena tootjate kodulehekülgedele ega sisaldunud

pakkumuse koosseisus.

11.3.1. Alapunkt 5 on sõnastatud järgmiselt: Pakkumuse koosseisus tuleb esitada pakkumuse

kirjeldus, mis sisaldab vähemalt järgmist: [---] 5)Pakutavate rendiseadmete tehniline kirjeldust

ja täpset mudelit vastavalt tootja spetsifikatsioonist; [---].

Vaidlustuskomisjon nõustub menetlusosalistega, et Alapunkti 5 sõnastus on ebaselge.

Vaidlustaja on seisukohal, et Alapunkti 5 kohaselt tuli pakkujatel pakkumuse kirjelduses esitada

rendiseadmete tehniline kirjeldus ja mudel, mis on kooskõlas tootja spetsifikatsiooniga.

Vaidlustusmenetluses sisustab Hankija Alapunkti 5 nii, et selle kohaselt tuli pakkumuse

kooseisus esitada pakkumuse kirjeldus, mis sisaldab vähemalt [---] pakutavate rendiseadmete

tehnilist kirjeldust ja täpset mudelit [---] (vt käesoleva otsuse p 6.28.2). Hankija väidab ka seda,

et mõistlik pakkuja pidi aru saama, et Hankija soovis saada pakutavate rendiseadmete täpseid

mudeleid ning nende tootja ametlikel andmetel põhinevat tehnilist kirjeldust ulatuses, mis

võimaldaks kontrollida tehniliste tingimuste täitmist. Viimasega vaidlustuskomisjon ei nõustu.

Pakkujad ei pidanud välja mõtlema, millise ulatusega peab tehniline kirjeldus olema (milliseid

tehnilisi andmeid sisaldama). Juhul, kui Hankija soovis pakutavate rendiseadmete kohta

konkreetse teabe esitamist, oleks tulnud see ka RHAD-is ette näha. Hankija ei ole ka

osundanud, millised on need tehnilised tingimused pakutavatele seadmetele, millele vastavust

Hankija kontrollida tahtis.

Vaidlustuskomisjon leiab, et Alapunkti 5 kohaselt tuli esitada rendiseadme täpne mudel ja

tehniline kirjeldus, kusjuures seadme tehnilise kirjelduse mahtu ja sisu ei ole RHAD-is avatud.

11.3.2. Puudub vaidlus, et Vaidlustaja pakkumuse kirjelduses esitatud kolme rendiseadme (VoIP

telefon, VoIP adapter ja Digibox) kohta olid esitatud mudelid ja osaline info, kuid suurem osa

informatsioonist oli esitatud viitena hüperlinkidena tootjate kodulehekülgedele. Samas on

märkimisväärne, et täpselt samal viisil on oma pakkumuse kirjelduses esitanud andmed

pakutavate rendiseadmete kohta ka Kolmas isik – mudel, osaline info, kuid suurem osa

informatsioonist oli viitena hüperlinkidele.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et olukorras, kus Hankija pole suutnud või tahtnud

konkretiseerida RHAD-is, millised andmed pakutavate rendiseadmete kohta tuleb esitada või

millised on seadmetele esitatavad tehnilised tingimused, millele vastavuse kohta tulnuks

andmed esitada, puudub vajadus ja mõte hakata eri rendiseadmete puhul kokku lugema,

mitmest reast algab tehniline kirjeldus.

11.3.3. Hankija põhjendustes märgib Hankija, et kuna RHS § 45 lg 1 ja 8 koostoimes peavad

kõik pakkumuse dokumendid olema esitatud ministri määrusele vastavas elektroonilises

keskkonnas (riigihangete registris) siis ei ole vastavustingimus täidetud. Tootja veebilehele

esitatud hüperlingi viide ei vasta Alapunktile 5, kuna Euroopa Üldkohus on leidnud, et kui

pakkumus tuli RHAD kohaselt esitada eSubmission platvormi kaudu (analoog RHR-ile), siis ei

saanud pakkumuse osaks lugeda dokumente, mis tehti hankijale kättesaadavaks hüperlinkide

kaudu ega olnud üles laetud eSubmission platvormil, sest sellega kaasnes oht, et hüperlinkide

taga olevaid dokumente oli võimalik muuta peale pakkumuste esitamise tähtaega1.

1EÜK T-376/21, p-d 139-142.

19 (23)

Vaidlustuskomisjon märgib veelkord, et kuna puudusid nõuded rendiseadmete tehnilisele

spetsifikatsioonile, ei pidanud Hankija seda ka Vaidlustaja pakkumuses esitatud hüperlinkide

kaudu kontrollima. Kui aga Hankija seda siiski vajalikuks pidas, vähemalt Vaidlustaja

pakkumuse mittevastavuse põhjendamisel ning ühena selle tagasilükkamise alustest, siis leiab

vaidlustuskomisjon, et tegemist on ilmse pakkujate ebavõrdse kohtlemisega. Nagu käesoleva

otsuse p-is 11.3.2 juba märgitud, oli Kolmanda isiku pakkumuse kirjelduse p 5 (pakutavate

rendiseadmete tehniline kirjeldus) üles ehitatud täpselt samal viisil kui Vaidlustaja pakkumuse

kirjeldus, kuid Vastavusotsuse kohaselt on Kolmanda isiku pakkumus sellele tingimusele

vastavaks tunnistatud, kuna Hankija kontrollis pakkumuse vastavust hanke alusdokumentide

nõuetele ning tunnistab RHS § 114 lõike 1 alusel vastab kõikidele hankes seatud tingimustele.

11.3.4. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Vaidlustaja pakkumuses ei ole

Hankija väidetud vastuolu Alapunktiga 5.

11.4. Vaidlustaja pakkumuse kirjelduse p-is 5 pakutud kolme seadme (VoIP telefon, VoIP

adapter ja Digibox) kohta polnud pakkumuse kirjelduses esitatud Alapunkti 4 kohaseid õiglasi

hindu.

11.4.1. Alapunkt 4 on sõnastatud järgmiselt: Pakkumuse koosseisus tuleb esitada pakkumuse

kirjeldus, mis sisaldab vähemalt järgmist: [---] 4) Iga rendiseadme õiglast hinda [---].

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et eeltoodud sõnastusest on selge, et pakkumuse kirjelduses

pidi sisalduma pakutavate rendiseadmete õiglane hind ning seda ei saanud asendada pakkuja

kinnitusega.

Vaidlust ei saa olla selles, et Vaidlustaja pakkumuse kirjelduses rendiseadmete õiglasi hindu

esitatud pole. Pakkumuse kirjelduse p-is 4 on märgitud: 4) Iga rendiseadme õiglast hinda;

Kinnitame nõude vastavuse. Kui käsitleda eeltoodud lauset pakkuja kinnitusena, jääb

arusaamatuks, mida Vaidlustaja õieti kinnitab.

11.4.2. Vaidlustuses selgitas Vaidlustaja, et kuna Hankija ei ole välja toonud nõudeid, millisel

juhul on rendiseadme hind õiglane, siis mõistis Vaidlustaja tingimust selliselt, et Vaidlustaja

peab kinnitama rendiseadmete vastavust õiglasele hinnale ning õiglase hinna võib välja tuua

maksumusvormil. Vaidlustaja esitas pakkumuse esemeks olnud rendiseadmete hinna

maksumusvormil (VoIP telefoni, VoIP adapteri ja digiboxi rendi kuutasu) (maksumusvorm, read

4-5 ja 12).

Vaidlustuskomisjon Vaidlustajaga ei nõustu:

1) grammatiliselt ei saa Alapunkti 4 nõuet, et pakkumuse kirjeldus peab sisaldama iga

rendiseadme õiglast hinda mitte mingil viisil mõista ega tõlgendada nii, et peab kinnitama

rendiseadmete vastavust õiglasele hinnale ning õiglase hinna võib välja tuua maksumusvormil.

On ilmselge, et Alapunkti 4 kohaselt pidi iga rendiseadme õiglane hind sisalduma pakkumuse

kirjelduses;

2) Hankija on kehtestanud, millised maksumused/hinnad tuli esitada maksumusvormil

ja millised pakkumuse kirjelduses. Vaidlustaja ei saanud omal algatusel käsitleda õiglast hinda

rendi kuutasuna või esitada seda rendi kuutasu asemel maksumusvormil. Maksumusvormil

puudub õiglase hinna esitamise lahter, mistõttu seda poleks saanud maksumusvormil ilma

vormi muutmata esitada;

2) maksumusvormi ridadel 4-5 ja 12 esitatud VoIP telefoni, VoIP adapteri ja digiboxi

rendi kuutasu ei saa sisuliselt mõista rendiseadmete õiglase hinnana või üldse rendiseadmete

hinnana;

3) Vaidlustaja ei ole esitanud oma pakkumuses, ei pakkumuse kirjelduses ega

maksumusvormil vähimatki viidet sellele, et rendiseadmete õiglane hind on tema poolt esitatud

maksumusvormi ridadel 4-5 ja 12 esitatud VoIP telefoni, VoIP adapteri ja digiboxi rendi

kuutasuna. Seega ei saanud ega pidanud Hankija selle kohta selgitusi küsida.

Asjaolu, et Hankija ei olnud RHAD-is selgitanud, millistele tingimustele peab vastama õiglane

20 (23)

hind, omaks tähtsust vaidluses selle üle, kas esitatud hind on õiglane või mitte, kuid sellise

vaidluse tekkimiseks peaks olema mingisugune hind, mida pakkuja ise peab õiglaseks, igal

juhul esitatud.

11.4.3. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et rendiseadmete õiglane hind

on Vaidlustaja pakkumuse kirjelduses (ning ka mujal Vaidlustaja pakkumuses) esitamata ning

seda puudust ei olnud võimalik kõrvaldada ka pakkujalt selgituste küsimisega RHS § 46 lg 3

alusel. Seega ei vasta Vaidlustaja pakkumus Alapunktile 4.

11.5. Vaidlustaja pakkumuse kirjelduses puudusid andmed pakkumuse vastavuse kohta TK

p-idele 7.10, 7.10.1, 7.10.2, st puudus kirjeldus või kinnitus sellest, kuidas nimetatud nõudeid

on võimalik täita. Vastavustingimuse osa „Pakkumuse esitamine“ raames esitatud kinnitus

puudutas üksnes väljavahetatavaid seadmeid ja lahendusi, mitte internetiühendust.

Käesoleva otsuse p-ides 9-9.2 esitatud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et

Vastavustingimuste osast „Pakkumuse esitamine“ ei tulenenud pakkujatele kohustust esitada

pakkumuse kirjelduses andmed kõikidele TK-st tulenevatele tingimustele vastavuse kohta,

mida Vastavustingimuste osas „Pakkumuse esitamine“ nimetatud ei ole. Sellest tulenevalt ei

pidanud pakkujad esitama kirjeldust või kinnitust (andmed) TK p-idele 7.10, 7.10.1, 7.10.2

vastavuse kohta. Seega ei ole Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine selle põhjendusega

õiguspärane.

11.6. Pakkumuse kirjelduses esines puudus demokeskkonnas genereeritud arvel (TK p 9.11) -

Hankijal pidi olema võimalik saada pakkujalt arved, kus on selgelt eristatud eelnevalt määratud

gruppide põhjal teenuste liigendatus, kusjuures sobib ka funktsionaalsus, kus teenused on eraldi

arvetel vastavalt eelnevale määratlusele. Demokeskkonnas kui „tootenäidise“ analoogil

genereeritud arvel ei ole grupi põhist liigendatust. Arvel on ära toodud, milline number millises

grupis on, kuid grupi põhjal pole tehtud summeerimist.

TK p 9.11 on sõnastatud järgmiselt: Hankijal peab olema võimalik saada pakkujalt arved, kus

on selgelt eristatud eelnevalt määratud gruppide põhjal teenuste liigendatus. Sobib ka

funktsionaalsus, kus teenused on eraldi arvetel vastavalt eelnevale määratlusele.

Vastuses vaidlustusele Hankija kaudselt möönab, et funktsionaalsust, mille puudumist Hankija

põhjendustes Vaidlustaja pakkumusele ette heidetakse TK p-is 9.11 otseselt nõutud pole, vaid

lähtuda tuleb TK p-i 9.11 eesmärgist, sisust ja tõlgendusest.

Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et TK p-is 9.11 ei ole mingit viidet sellele, et arveid

peaks saama grupipõhiselt summeerida, mistõttu nn grupipõhist summeerimist ei olnud

RHAD-is ette nähtud. Seetõttu ei olnud Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine selle

põhjendusega RHAD-iga kooskõlas.

12. Käesoleva otsuse p-idest 11.4-11.4.3 nähtub, et Vaidlustaja pakkumus ei vasta

Vastavustingimuste osa „Pakkumuse esitamine“ Alapunktile 4. Kuna pakkumuse võib tagasi

lükata juhul, kui pakkumus ei vasta kas või ühele vastavustingimusena kehtestatud nõudele ning

see puudus on sisuline, on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus Vaidlustaja

pakkumuse tagasilükkamiseks on kooskõlas RHS § 114 lg-ga 2wwww ning alused selle

kehtetuks tunnistamiseks puuduvad.

Kolmanda isiku pakkumuse vastavus

13. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustajal on antud juhul kaebeõigus Kolmanda

isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse vaidlustamiseks vaatamata asjaolule, et

vaidlustuskomisjoni hinnangul on Vaidlustaja pakkumus õiguspäraselt tagasi lükatud.

Vaidlustuskomisjon tunnustab Euroopa Kohtu otsustest C-100/12 tulenevalt Vaidlustaja

kaebeõigust Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse vaidlustamiseks

olukorras, kus Vaidlustajal võiks olla võimalus osaleda uues hankemenetluses, kui Kolmanda

21 (23)

isiku pakkumus samuti tagasi lükatakse. Kohtuasjas C-131/16 (resolutsiooni p 2) on Euroopa

Kohus rõhutanud, et kui hankemenetluses esitati kaks pakkumust ning hankija võttis samal ajal

vastu kaks otsust, millest ühega lükkas ta tagasi ühe pakkuja pakkumuse ja teisega tunnistas

edukaks teise pakkuja pakkumuse, peab kõrvalejäetud pakkujal, kes on need kaks otsust

vaidlustanud, olema võimalus nõuda eduka pakkuja pakkumuse tagasilükkamist.

14. Vaidlustaja leiab, et Hankija oleks pidanud Kolmanda isiku pakkumuse tagasi lükkama,

kuna:

1) Kolmas isik ei ole esitanud Alapunktis 5 nõutud rendiseadmete tehnilist kirjeldust ja

täpset mudelit vastavalt tootja spetsifikatsioonile TK p-is 10.4.5 loetletud üüriseadmete kohta;

2) Kolmas isik ei ole esitanud Alapunktis 4 nõutud iga rendiseadme õiglast hinda, sh TK

p-is 10.4.5 loetletud üüriseadmete õiglast hinda.

3) Kolmas isik ei ole esitanud Alapunktis 5 nõutud pakutavate rendiseadmete tehnilist

kirjeldust ja täpset mudelit vastavalt tootja spetsifikatsioonile VoIP telefoni, VoIP adapteri ja

digiboxi kohta;

4) Kolmas isik ei ole kinnitanud ega selgitanud pakkumuses, kas ja kuidas vastavad

Kolmanda isiku pakutavad juhtmeta võrgu (WiFi) ja juhtmega võrgu (LAN) üüriseadmed TK

lisas 1 ja 2 toodud tingimustele;

5) Kolmas isik ei ole kinnitanud ega selgitanud pakkumuses, kas ja kuidas vastavad

Kolmanda isiku võimekused TK p-ides 7.10, sh 7.10.1 ja 7.10.2 nõutule.

15. Alljärgnevalt käsitleb vaidlustuskomisjon ükshaaval Vaidlustaja konkreetseid põhjendusi

Kolmanda isiku pakkumuse tagasilükkamiseks.

15.1. Vaidlustaja väitel ei ole Kolmas isik esitanud Alapunktis 5 nõutud rendiseadmete tehnilist

kirjeldust ja täpset mudelit vastavalt tootja spetsifikatsioonile TK p-is 10.4.5 loetletud juhtmeta

võrgu (WiFi) ja juhtmega võrgu (LAN) üüriseadmete kohta.

Nagu ka Vaidlustaja pakkumuse puhul on vaidlustuskomisjon seisukohal, et käesoleva otsuse

p-ides 10-10.2 esitatud põhjustel ei laienenud Alapunktis 5 rendiseadmetele kehtestatud nõuded

juhtmeta võrgu (WiFi) ja juhtmega võrgu (LAN) üüriseadmetele, mistõttu eelnimetatud

üüriseadmete kohta ei tulnud pakkujatel pakkumuse kirjelduses esitada mudelit ega muid

konkreetseid andmeid. Seega ei saa Kolmanda isiku pakkumus sellel põhjendusel

Vastavustingimuste osas „Pakkumuse esitamine“ mittevastav olla, ükskõik millised andmed

Kolmas isik oma pakkumuse kirjelduses nende seadmete kohta esitas või esitamata jättis.

15.2. Vaidlustaja väitel ei ole Kolmas isik esitanud Alapunktis 4 nõutud iga rendiseadme õiglast

hinda, sh TK p-is 10.4.5 loetletud üüriseadmete õiglast hinda.

Nagu ka Vaidlustaja pakkumuse puhul on vaidlustuskomisjon seisukohal, et käesoleva otsuse

p-ides 10-10.2 esitatud põhjustel ei laienenud Alapunktis 4 kehtestatud kohustus esitada iga

rendiseadme õiglane hind juhtmeta võrgu (WiFi) ja juhtmega võrgu (LAN) üüriseadmetele,

mistõttu eelnimetatud üüriseadmete kohta ei tulnud pakkujatel pakkumuse kirjelduses õiglast

hinda esitada. Seega ei saa Kolmanda isiku pakkumus Vastavustingimuste osas „Pakkumuse

esitamine“ mittevastav olla, kuigi Kolmanda isiku pakkumuse kirjelduses ei esitatud juhtmeta

võrgu (WiFi) ja juhtmega võrgu (LAN) üüriseadmete õiglast hinda, milles vaidlus puudub.

Kolmanda isiku pakutavate rendiseadmete (VoIP ATA adapter, VoiP aparaadid, digibox), mille

kohta Kolmanda isiku pakkumuse kirjelduse p-is 5 on andmed esitatud, on Kolmas isik esitanud

pakkumuse kirjelduse p-is 4 ka Alapunkti 4 kohased õiglased hinnad. Selles osas ei ole

Vaidlustaja arvamus põhjendatud ning Kolmanda isiku pakkumus vastab Vastavustingimuste

osas „Pakkumuse esitamine“.

15.3. Vaidlustaja väitel ei ole Kolmas isik esitanud Alapunktis 5 nõutud pakutavate

rendiseadmete tehnilist kirjeldust ja täpset mudelit vastavalt tootja spetsifikatsioonile VoIP

telefoni, VoIP adapteri ja digiboxi kohta.

22 (23)

Käesoleva otsuse p-ides 11.3.1-11.3.4 on vaidlustuskomisjon võtnud seisukoha Vaidlustaja

pakkumuse vastavuse kohta Alapunktis 5 esitatud tingimusele. Kolmanda isiku pakkumuse

vastavus on Vaidlustaja poolt vaidlustatud täpselt samadel põhjustel, mille tõttu Vaidlustaja

leidis, et tema pakkumus on vastav. Kuna vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja

pakkumus vastab Alapunktile 5, siis samadel asjaoludel on vaidlustuskomisjon ka seisukohal,

et Alapunktile 5 vastab ka Kolmanda isiku pakkumus.

15.4. Vaidlustaja väitel ei ole Kolmas isik kinnitanud ega selgitanud pakkumuses, kas ja kuidas

vastavad Kolmanda isiku pakutavad juhtmeta võrgu (WiFi) ja juhtmega võrgu (LAN)

üüriseadmeid TK lisas 1 ja 2 toodud tingimustele.

Kuigi vaidlustuskomisjon leiab juba varem toodud põhjustel, et pakkumuse kirjelduses ei

pidanud pakkujad esitama andmeid selle kohta, kuidas vastavad juhtmeta võrgu (WiFi) ja

juhtmega võrgu (LAN) üüriseadmeid TK lisas 1 ja 2 toodud tingimustele, märgib

vaidlustuskomisjon, et Vaidlustaja eksib oma eeltoodud väites. Kolmas isik on oma pakkumuse

kirjelduses andnud kinnituse selle kohta, et tema pakutav seade juhtmeta võrgu (Wifi)

edastamiseks vastab TK Lisa 1 nõuetele ja esitanud viite tehnilistele spetsifikatsioonidele

(Kolmanda isiku pakkumuse kirjelduse p 7), ning selle kohta, et tema pakutav seade juhtmega

võrgu (LAN) edastamiseks vastab TK Lisa 2 nõuetele ja esitanud viite seadme tootja

kodulehele, kus on toodud detailne tehniline info (Kolmanda isiku pakkumuse kirjelduse p 8).

Samas märgib vaidlustuskomisjon, et Vaidlustaja lakoonilisest väitest Kolmanda isiku

pakkumuse mittevastavuse kohta ei ole arusaadav, miks oleks Hankija pidanud Kolmanda isiku

pakkumuse tagasi lükkama, isegi juhul, kui väidetav puudus oleks Kolmanda isiku pakkumuses

esinenud. Vaidlustuskomisjonile arusaadavalt ei ole sellist puudust Hankija põhjendustes

Vaidlustaja pakkumusele ette heidetud ning seda niisugusel põhjusel tagasi lükatud.

15.5. Vaidlustaja väitel ei ole Kolmas isik kinnitanud ega selgitanud pakkumuse koosseisus, kas

ja kuidas vastavad Kolmanda isiku võimekused TK p-ides 7.10, sh 7.10.1 ja 7.10.2 nõutule.

Nagu ka Vaidlustaja pakkumuse puhul on vaidlustuskomisjon seisukohal, et käesoleva otsuse

p-ides 9-9.2 esitatud põhjustel ei tulenenud Vastavustingimuste osast „Pakkumuse

esitamine“ pakkujatele kohustust esitada pakkumuse kirjelduses andmeid kõikidele TK-st

tulenevatele tingimustele vastavuse kohta, mida Vastavustingimuste osas „Pakkumuse

esitamine“ nimetatud ei ole. Sellest tulenevalt ei pidanud pakkujad esitama kirjeldust või

kinnitust (andmed) TK p-idele 7.10, 7.10.1, 7.10.2 vastavuse kohta. Seega ei saa Kolmanda

isiku pakkumus sellel põhjendusel Vastavustingimuste osas „Pakkumuse

esitamine“ mittevastav olla, ükskõik kas Kolmas isik oma pakkumuse kirjelduses need andmed

esitas või esitamata jättis.

16. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Kolmanda isiku pakkumuse

vastavaks tunnistamine on kooskõlas RHAD-iga ning RHS § 114 lg-ga 1 ja alused Hankija

sellekohase otsuse kehtetuks tunnistamiseks puuduvad.

Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise ning Kolmanda isiku kvalifitseerimise ja

kõrvaldamata jätmise otsused

17. Vaidlustaja ei ole toonud välja iseseisvaid õiguslikke või faktilisi asjaolusid, millest

tulenevalt võiks seada kahtluse alla Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse

ning Kolmanda isiku kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsuste õiguspärasuse, vaid

lähtub nende otsuse vaidlustamisel eeldusest, et õiguspärane ei ole Hankija otsus Vaidlustaja

pakkumuse tagasilükkamiseks ja/või Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks

tunnistamiseks. Kuna vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija eelnimetatud otsused on

õiguspärased, on õiguspärased ka Hankija otsused Kolmanda isiku pakkumuse edukaks

tunnistamiseks ning Kolmanda isiku kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmiseks.

23 (23)

18. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.

18.1. Hankija on esitanud tähtaegselt taotlused lepinguliste esindajate kulude väljamõistmiseks

kogusummas 3372,50 eurot (käibemaksuta), 17,76 tunni õigusabi osutamise eest tunnitasu

määraga 190 eurot (käibemaksuta).

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et arvestades vaidlustuse mahtu ning keerukuse astet on

Hankija lepinguliste esindajate kulud vajalikud ja põhjendatud need tuleb Vaidlustajalt välja

mõista.

18.2. Kolmas isik ei taotlenud kulude väljamõistmist.

18.3. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Taivo Kivistik