Arvamus eelnõu kohta

Sotsiaalministeeriumile 29.01.2026

Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsi tagasiside eelnõule

Vastuseks 06.01.2026 kirjale nr 1.2-2/2-1, milles eitasite meile kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse avaldame järgmist.

1. Viljatusravi infosüsteemi (VRIS) puutuva eelnõu seletuskirjast on hea lugeda, et sellega on

soov vähendada meditsiinitöötajate halduskoormust ja andmesisestuseks kuluvat aega.

Peame oluliseks märkida, et see eesmärk täitub vaid sellisel juhu kui tervise infosüsteemi

arendamisele lisaks valmivad ka andmete edastamiseks vajalikud IT- lahendused

viljatusravikliinikutele (TTO), et oleks võimalik otse viljatusraviga seotud haigusloost ja

kliiniku andmebaasidest edastada info terviseinfosüsteemis olevasse loodavasse

andmebaasi. Ilma sellise lahenduseta halduskoormus arstidele ja teistele viljatusraviga

seotud spetsialistidele hoopis kasvab. Leiame, et infosüsteemi TTO poolse rakenduse

loomine peab toimuma ühtselt ja ka riiklikult rahastatult.

2. Eelnõu seletuskirjas on mainitud üleminekuperioodi ja teeme ettepaneku, et

üleminekuperiood oleks kuni 12 kuud. Üleminekuperiood on vajalik, et TTOdel oleks

võimalik läbida nii VRIS kasutamisega seotud koolitused ja juhendamised ning välja töötada

ning rakendada ka käesoleva kirja 1. punktis mainitud TTOde IT-lahendused andmete

hõlpsaks edastamiseks VRISi.

3. Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse (KVEKS) paragrahvi 25 lõiget 1 soovitakse

eelnõu kohaselt muuta järgmiselt: “Spermadoonor võib olla iga täisealine kuni 40-aastane

ja munarakudoonor iga täisealine kuni 35-aastane vaimselt ja füüsiliselt terve isik, kes on

andnud nõusoleku oma sugurakkude loovutamiseks kunstliku viljastamise tarvis ning

sõlminud selleks kirjaliku lepingu. Vanuselist piirangut ei kohaldata, kui seemnerakke

annetatakse partnerannetusena või munarakke annetab kunstlikku viljastamist sooviva

naise sugulane.“. Teeme ettepaneku sõnastada viimane lause järgmiselt:” Vanuselist

piirangut ei kohaldata, kui sugurakke annetatakse partnerannetusena või munarakke

annetab kunstlikku viljastamist sooviva naise sugulane “. Muudatusega võrdsustame

sugurakudoonorluse vanusepiiri mitterakendamist partnerannetusena nii naiste kui meeste

jaoks. Samuti on mõistlik, et juhul kui on lubatud kasutada naise sugulase munarakke

sõltumata neid doneeriva naise vanusest, siis ei ole kohane vanuselist piirangut rakendada

ka partnerannetusena antud munarakkude korral.

4. Eelnõu rakendusaktide kavandis toodud Sotsiaalministri määruse „Tervise infosüsteemi

andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“ toodud viljatusravi ja suguraku

doonorluse teatise andmekoosseisu osas teeme mõtteselguse eesmärgil järgnevad

parandusettepanekud, mille oleme kooskõlastanud Tervise Arengu Instituudiga:

4.1. asendada 2.4. varasemate laste arve sõnadega: sündinud laste arv;

4.2. asendada 4.2. doonori bioloogilised ja sotsiaalsed andmed sõnadega: anonüümse

doonori ja mittepartnerannetaja täiendavad bioloogilised ja sotsiaalsed andmed;

4.3. asendada 5. Eesti annetatud doonorrakud sõnadega: anonüümse doonori ja

mittepartnerannetaja Eestis annetatud doonorrakud;

4.4. asendada 6. bioloogilise materjali liikumine tervishoiuasutusse sõnadega:

viljatusraviga seotud bioloogilise materjali liikumine tervishoiuasutusse;

4.5. liita punktid 6.1. toodud teisest Eesti tervishoiuasutusest ja 6.2. Toodud teisest

välismaa asutusest üheks alampunktiks: 6.1. bioloogilise materjali päritolu;

4.6. asendada 7. bioloogilise materjali liikumine tervishoiuasutusest välja sõnadega:

viljatusraviga seotud bioloogilise materjali liikumine tervishoiuasutusest välja;

4.7. liita punktid 7.1. üle viidud teise Eesti tervishoiuasutussea 7.2. Üle viidud teise

välismaa asutusse üheks alampunktiks: 7.1. bioloogilise materjali sihtkoht;

4.8. asendada 8.2. tsükli tüüp sõnadega: kunstliku viljastamise meetod;

4.9. asendada 10.15. kasutatud külmutatud-sulatatud spermadooside arv sõnadega:

kasutatud spermadooside arv;

4.10. lisada 12.23 doonorrakkude kasutamise ja ühelt doonorilt sündivate laste arv, see

on viljatusravi infosüsteemi poolt andmekoosseisu põhjal automaatselt arvutatav arv,

mida kuvatakse viljatusravi kliinikutele biovalvsuse tagamiseks.

5. Teadmises, et käesolevalt on eesmärgiks luua ka riiklik harvikhaiguste register, siis peame

otstarbekaks, et VRIS oleks lingitav tulevikus ka harvikhaiguste registriga, mis võimaldab

veelgi parandada biovalvsust. Juhul kui näiteks sugurakudoonoril leitakse peale doneerimist

või doonorrakude abil sündinud lapsel mõni pärilik haigus, siis võimaldab kahe andmekogu

regulaarse linkimisega avastada sellised muutused aegsasti ning vastavate doonorrakkude

edasine kasutamine peatada ning pakkuda ka asjakohast meditsiinilist nõustamist seotud

osapooltele.

6. Rahvastiku tervise hindamise ja tervisepoliitiliste otsuste tegemise eelduseks on

isikuandmetega registrite olemasolu ja nende linkimine. Seetõttu peame oluliseks välja

tuua, et loodava VRIS puhul oleks selle haldajal, Tervise Arengu Instituut, võimalus kogutud

andmeid linkida teiste Eesti meditsiiniregistritega (surma põhjuste register, raseduse

infosüsteem, vähiregister) meditsiinistatistika saamiseks ja teadustööks.

Täname kaasamise ja koostöö eest.

Lugupidamisega

Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsi juhatus

Sotsiaalministeeriumile 29.01.2026

Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsi tagasiside eelnõule

Vastuseks 06.01.2026 kirjale nr 1.2-2/2-1, milles eitasite meile kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse avaldame järgmist.

1. Viljatusravi infosüsteemi (VRIS) puutuva eelnõu seletuskirjast on hea lugeda, et sellega on

soov vähendada meditsiinitöötajate halduskoormust ja andmesisestuseks kuluvat aega.

Peame oluliseks märkida, et see eesmärk täitub vaid sellisel juhu kui tervise infosüsteemi

arendamisele lisaks valmivad ka andmete edastamiseks vajalikud IT- lahendused

viljatusravikliinikutele (TTO), et oleks võimalik otse viljatusraviga seotud haigusloost ja

kliiniku andmebaasidest edastada info terviseinfosüsteemis olevasse loodavasse

andmebaasi. Ilma sellise lahenduseta halduskoormus arstidele ja teistele viljatusraviga

seotud spetsialistidele hoopis kasvab. Leiame, et infosüsteemi TTO poolse rakenduse

loomine peab toimuma ühtselt ja ka riiklikult rahastatult.

2. Eelnõu seletuskirjas on mainitud üleminekuperioodi ja teeme ettepaneku, et

üleminekuperiood oleks kuni 12 kuud. Üleminekuperiood on vajalik, et TTOdel oleks

võimalik läbida nii VRIS kasutamisega seotud koolitused ja juhendamised ning välja töötada

ning rakendada ka käesoleva kirja 1. punktis mainitud TTOde IT-lahendused andmete

hõlpsaks edastamiseks VRISi.

3. Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse (KVEKS) paragrahvi 25 lõiget 1 soovitakse

eelnõu kohaselt muuta järgmiselt: “Spermadoonor võib olla iga täisealine kuni 40-aastane

ja munarakudoonor iga täisealine kuni 35-aastane vaimselt ja füüsiliselt terve isik, kes on

andnud nõusoleku oma sugurakkude loovutamiseks kunstliku viljastamise tarvis ning

sõlminud selleks kirjaliku lepingu. Vanuselist piirangut ei kohaldata, kui seemnerakke

annetatakse partnerannetusena või munarakke annetab kunstlikku viljastamist sooviva

naise sugulane.“. Teeme ettepaneku sõnastada viimane lause järgmiselt:” Vanuselist

piirangut ei kohaldata, kui sugurakke annetatakse partnerannetusena või munarakke

annetab kunstlikku viljastamist sooviva naise sugulane “. Muudatusega võrdsustame

sugurakudoonorluse vanusepiiri mitterakendamist partnerannetusena nii naiste kui meeste

jaoks. Samuti on mõistlik, et juhul kui on lubatud kasutada naise sugulase munarakke

sõltumata neid doneeriva naise vanusest, siis ei ole kohane vanuselist piirangut rakendada

ka partnerannetusena antud munarakkude korral.

4. Eelnõu rakendusaktide kavandis toodud Sotsiaalministri määruse „Tervise infosüsteemi

andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“ toodud viljatusravi ja suguraku

doonorluse teatise andmekoosseisu osas teeme mõtteselguse eesmärgil järgnevad

parandusettepanekud, mille oleme kooskõlastanud Tervise Arengu Instituudiga:

4.1. asendada 2.4. varasemate laste arve sõnadega: sündinud laste arv;

4.2. asendada 4.2. doonori bioloogilised ja sotsiaalsed andmed sõnadega: anonüümse

doonori ja mittepartnerannetaja täiendavad bioloogilised ja sotsiaalsed andmed;

4.3. asendada 5. Eesti annetatud doonorrakud sõnadega: anonüümse doonori ja

mittepartnerannetaja Eestis annetatud doonorrakud;

4.4. asendada 6. bioloogilise materjali liikumine tervishoiuasutusse sõnadega:

viljatusraviga seotud bioloogilise materjali liikumine tervishoiuasutusse;

4.5. liita punktid 6.1. toodud teisest Eesti tervishoiuasutusest ja 6.2. Toodud teisest

välismaa asutusest üheks alampunktiks: 6.1. bioloogilise materjali päritolu;

4.6. asendada 7. bioloogilise materjali liikumine tervishoiuasutusest välja sõnadega:

viljatusraviga seotud bioloogilise materjali liikumine tervishoiuasutusest välja;

4.7. liita punktid 7.1. üle viidud teise Eesti tervishoiuasutussea 7.2. Üle viidud teise

välismaa asutusse üheks alampunktiks: 7.1. bioloogilise materjali sihtkoht;

4.8. asendada 8.2. tsükli tüüp sõnadega: kunstliku viljastamise meetod;

4.9. asendada 10.15. kasutatud külmutatud-sulatatud spermadooside arv sõnadega:

kasutatud spermadooside arv;

4.10. lisada 12.23 doonorrakkude kasutamise ja ühelt doonorilt sündivate laste arv, see

on viljatusravi infosüsteemi poolt andmekoosseisu põhjal automaatselt arvutatav arv,

mida kuvatakse viljatusravi kliinikutele biovalvsuse tagamiseks.

5. Teadmises, et käesolevalt on eesmärgiks luua ka riiklik harvikhaiguste register, siis peame

otstarbekaks, et VRIS oleks lingitav tulevikus ka harvikhaiguste registriga, mis võimaldab

veelgi parandada biovalvsust. Juhul kui näiteks sugurakudoonoril leitakse peale doneerimist

või doonorrakude abil sündinud lapsel mõni pärilik haigus, siis võimaldab kahe andmekogu

regulaarse linkimisega avastada sellised muutused aegsasti ning vastavate doonorrakkude

edasine kasutamine peatada ning pakkuda ka asjakohast meditsiinilist nõustamist seotud

osapooltele.

6. Rahvastiku tervise hindamise ja tervisepoliitiliste otsuste tegemise eelduseks on

isikuandmetega registrite olemasolu ja nende linkimine. Seetõttu peame oluliseks välja

tuua, et loodava VRIS puhul oleks selle haldajal, Tervise Arengu Instituut, võimalus kogutud

andmeid linkida teiste Eesti meditsiiniregistritega (surma põhjuste register, raseduse

infosüsteem, vähiregister) meditsiinistatistika saamiseks ja teadustööks.

Täname kaasamise ja koostöö eest.

Lugupidamisega

Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsi juhatus