Kiri

Vastuvõtmise kuupäev : 29/01/2026

EUROOPA LIIDU KOHUS

Kantselei

28/01/26

Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile:

E-mail : [email protected] Euroopa Liidu Kohus

Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu Kantselei

L - 2925 LUXEMBOURG

Välisministeerium

Islandi väljak 1

15049 Tallinn

EESTI/ESTONIA

1355327.6 DE

Eelotsuse asi C-820/25

Eurogine

(Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Oberster Gerichtshof - Austria)

Eelotsusetaotluse kättetoimetamine

Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesolevaga eespool nimetatud kohtuasjas ELTL

artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse ärakirja.

Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes

Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel,

liikmesriikidel, komisjonil ning juhul, kui nad leiavad, et neil on eelotsusetaotluses tõstatatud

küsimuste suhtes eriline huvi, Euroopa Parlamendil, nõukogul ja Euroopa Keskpangal ja vajaduse

korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või

tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke

seisukohti või märkusi kahe kuu ja kümne päeva jooksul alatest käesoleva teate kättesaamisest,

kusjuures seda tähtaega ei pikendata.

Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa

Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus

esitada juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule

kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja

jooksul.

Kohtusekretär juhib Teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse

lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul.

-2-

Juhime Teie tähelepanu ka menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele

juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate

kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis

„Kohtuasjade menetlemine – Euroopa Kohus – Menetlust reguleerivad õigusaktid“, ning esitatud

kirjalike seisukohtade või märkuste avaldamisele Euroopa Kohtu kodukorra artikli 96 lõikes 3 ette

nähtud tingimustel. Kõigil põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikutel palutakse seega mitte

viidata oma seisukohtades või märkustes isikuandmetele või eelotsusetaotluses varjatud andmetele.

Sellised andmed tuleb ka kustutada esitatud seisukohtade ja märkuste metaandmetest.

Eleonora Sartori

Ametnik

Vastuvõtmise kuupäev : 29/01/2026

Anonüümseks muudetud versioon

Tõlge C-820/25 – 1

Kohtuasi C-820/25

Eelotsusetaotlus

Saabumise kuupäev:

12. detsember 2025

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Oberster Gerichtshof (Austria kõrgeim üldkohus)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

18. november 2025

Hageja:

DV

Kostja:

Eurogine S.L.

Oberster Gerichtshof (Austria kõrgeim üldkohus) tegi kassatsioonikohtuna […]

kohtuasjas, mille pooled on hageja DV […] keda esindab […], versus kostja

Eurogine S.L., Castelldefels, Barcelona, […] Hispaania, keda esindab […], ja

mille ese on 38 589,59 euro ja kohtukulude hüvitamise nõue ning tuvastusnõue,

menetledes hageja kassatsioonkaebust apellatsioonikohtuks oleva

Oberlandesgericht Innsbrucki (liidumaa kõrgeim kohus Innsbruckis) 30. jaanuari

2025. aasta otsuse 2 R 194/24g-61 peale, millega hageja apellatsioonkaebuse

peale muudeti Landesgericht Innsbrucki (liidumaa kohus Innsbruckis) 2024. aasta

oktoobri otsust 43 Cg 93/23v-51, kinnisel istungil järgmise

kohtumääruse:

I. Euroopa Liidu Kohtule esitatakse ELTL artikli 267 alusel järgmine eelotsuse

küsimus:

Kas tulu, mis jääb naisel saamata soovimatu raseduse tõttu, mis on põhjustatud

talle paigaldatud rasestumisvastase spiraali puudusest, on tervisekahjustuse

ET

EELOTSUSETAOTLUS 18.11.2025 – KOHTUASI C-820/25

2

Anonüümseks muudetud versioon

põhjustatud kahju nõukogu 25. juuli 1985. aasta direktiivi 85/374/EMÜ

liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise

kohta artikli 9 punkti a tähenduses?

II. […] [menetlusõiguslikud küsimused]

Põhjendused

1. Asjaolud

1 Kostja on meditsiiniseadmete tootja ja rasestumisvastase vahendi, nimelt vaske

sisaldava emakasisese spiraali „Gold T Normal“ (edaspidi ainult „spiraal“) tootja.

Kuna hageja rohkem lapsi ei soovinud, lasi ta 2017. aasta aprillis oma

günekoloogil (teist korda) paigaldada kostja toodetud spiraali. Selle hormoonivaba

T-kujulise kuld-vask-spiraali rasestumisvastane toime põhineb ühelt poolt

vaseioonide eraldumisel (koos sellega kaasnevate muutustega emaka limaskestas,

emakakaela limas ja spermatosoidide liikuvuses) ja teiselt poolt „võõrkehaks

oleva spiraali“ paiknemisel emakas. Spiraali Pearli indeks on 0,8 – see tähendab,

et selle rasestumisvastase meetodi kasutamisel rasestub 1000 naisest 8.

2 Hageja günekoloog paigaldas spiraali lege artis, ka iga-aastastel läbivaatustel kuni

(kaasa arvatud) 2020. aastani tuvastas ta, et spiraal on õiges asendis. 2020. aastal

toimunud läbivaatuse ja 2021. aasta jaanuaris toimunud läbivaatuse vahelisel ajal

aga purunes spiraal toote puuduse tõttu (üks haru murdus küljest). Haru väljus

menstruatsiooni ajal. Spiraali murdumisest tulenevalt nihkus spiraal paigast,

mistõttu selle rasestumisvastane toime vähenes. Hageja planeerimata ja ka

soovimatu rasedus on tingitud toote puudusest, mille eest vastutab kostja.

3 Iga-aastasel läbivaatusel, mis toimus 29. märtsil 2021, oli hageja juba 6. nädalat

rase. Spiraal oli paigast nihkunud ja paiknes viltu vastu looteveepõie alumist osa.

Pärast nädalast mõtlemisaega otsustas hageja (koos abikaasaga) jätta rasedus

katkestamata ja saada laps.

4 Spiraali ei olnud võimalik eemaldada, kuna sellega kaasnes raseduse katkestamise

oht. Günekoloog selgitas hagejale, et spiraali olemasolu tõttu on raseduse

katkemise või enneaegse sünnituse risk suurem. Hagejal oli soovimatu raseduse

tõttu hirm tuleviku ees, arvestades eelkõige oodatavat saamata jäävat tulu.

5 23. septembril 2021 sündis keisrilõikega terve laps. Looteveepõie enneaegne

purunemine ja keisrilõike vajadus ei olnud tingitud (murdunud) spiraalist.

6 Toote infolehes (mis avaldati esimest korda pärast 2017. aasta aprilli) soovitas

kostja juba paigaldatud spiraalide enneaegsest eemaldamisest hoiduda.

EUROGINE

3

Anonüümseks muudetud versioon

2. Poolte väited

7 Hageja nõuab – kassatsioonimenetluse seisukohast olulises osas – 37 727,18 euro

suuruse saamata jäänud tulu hüvitamist. Nõude esitamisel tugineb ta

tootevastutuse seadusele (Produkthaftungsgesetz; edaspidi „PHG“), aga ka kostja

süülisele vastutusele hoiatamise ja ohutuse tagamise kohustuste rikkumise eest

ning nõuetele, mis tulenevad kolmandate isikute kaitseks sõlmitud lepingust.

Tulenevalt toote puudusest (spiraali purunemine), mis on hõlmatud kostja

vastutusega, jäi hageja soovimatult rasedaks. Ta sai oma tööd köögiabilisena

jätkata alles pärast seda, kui laps oli saanud kaheaastaseks. 16 kuud kestnud

imetamisaja jooksul ei olnud tal mingil juhul võimalik töötamist jätkata. Rasedus-

ja sünnitushüvitis ega vanemahüvitis ei asenda sissetulekut.

8 Kostja ei ole nõus väidetega, et tegemist on toote puudusega ja et rasestumisel on

väidetava puudusega põhjuslik seos. Terve lapse sünd ei ole kahju. Hageja teadlik

otsus saada laps tähendab igal juhul seda, et põhjuslikku seost enam ei esine.

Nõutud saamata jäänud tulu on puhtalt varaline kahju, mis ei ole hüvitatav. Hageja

oleks võinud pärast rasedus- ja sünnituspuhkust tööle naasta. Lisaks sai ta rasedus-

ja sünnitushüvitist ning vanemahüvitist. Kostja hoiatas purunemise ohu eest

piisavalt.

3. Senine menetlus

9 Esimese astme kohus jättis hagi rahuldamata, kuna terve, kuigi soovimatu lapse

sünd ei anna alust esitada kahjuhüvitise nõuet.

10 Apellatsioonikohus kohustas kostjat tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(Zivilprozessordnung; edaspidi ZPO“) § 273 lõike 2 alusel maksma mittevaralise

kahju, sõidukulude ja puudusega spiraali kulude hüvitamiseks 680 eurot, millele

lisanduvad kõrvalkulud; otsust ei vaidlustatud. Apellatsioonikohus jättis

rahuldamata ka hageja tuvastusnõude; otsust ei vaidlustatud ka selles osas. Muus

osas jättis apellatsioonikohus esimese astme kohtu otsuse, millega keelduti

rahuldamast nüüd ainukesena vaidluse all olevat saamata jäänud tulu hüvitamise

nõuet, muutmata.

11 Kostja toodetud spiraal ei vastanud põhjendatud objektiivsetele ohutuse ootustele

ja on seega PHG tähenduses vigane. Esimese astme kohtu järelduste põhjal saab

piisava kindlusega sedastada, et hageja planeerimata rasedus oli tingitud toote

puudusest. Küsimus, kas puudusega spiraali paigaldamine on käsitatav

tervisekahjustusena PHG tähenduses, võib jääda lahtiseks. Seda seetõttu, et

saamata jäänud tulu, mille hüvitamist nõutakse, ei ole võimaliku tervisekahjustuse

otsene tagajärg, vaid ainult terve lapse sünni kaudne tagajärg ja seega puhtalt

varaline kahju. Oberster Gerichtshofi (Austria kõrgeim üldkohus) laiendatud

kolleegiumi otsust 3 Ob 9/23d, milles leiti, et arst vastutab soovimatu lapse sünni

eest, ei saa käesolevale asjale üle kanda, kuna saamata jäänud tulu, mille

hüvitamist nõutakse, on vaid väidetava tervisekahjustuse kaudne tagajärg, mis ei

ole hüvitatav. Puudusega rasestumisvastase vahendi tõttu sündinud lapse

EELOTSUSETAOTLUS 18.11.2025 – KOHTUASI C-820/25

4

Anonüümseks muudetud versioon

hooldamisest tuleneval saamata jäänud tulul puudub kaitse-eesmärki puudutavas

osas seos kohustustega, mida tootja on rikkunud.

12 Oberster Gerichtshof (Austria kõrgeim üldkohus) peab tegema otsuse hageja

kassatsioonkaebuse kohta, milles hageja palub hagi „põhimõtteliselt“ rahuldada.

Hageja väidab, et puudusega ja seega lõppkokkuvõttes kasutuskõlbmatu

rasestumisvastase spiraali paigaldamine kehasse on tervisekahjustus, ning et

saamata jäänud tulu, mille hüvitamist taotletakse, on selle tervisekahjustuse

tagajärg, mis on hüvitatav. Terve lapse sünnist tulenev rahaline koormus võib

põhimõtteliselt olla hüvitatav kahju.

13 Kostja jagab vastuses kassatsioonkaebusele seevastu apellatsioonikohtu

õiguskäsitust.

4. Õiguslikud alused

14 4.1. Nõukogu 25. juuli 1985. aasta direktiiv 85/374/EMÜ liikmesriikide

tootevastutust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta on

sõnastatud järgmiselt:

Põhjendused (nummerdamata)

tarbijate kaitsmine nõuab niihästi surma ja tervisekahjustuse kui ka varale

tekitatud kahju hüvitamist; viimati nimetatu peaks piirduma eratarbimiseks

või -kasutamiseks mõeldud kaupadega ja hõlmama fikseeritud tasemel

omavastutuse, et vältida ülemäärast kohtukäimist; käesolev direktiiv ei

tohiks piirata valu ja kannatuste ning muu mitteainelise kahju hüvitamist

vastava juhtumi suhtes kohaldatava õiguse kohaselt.

Artikkel 1

Tootja vastutab kahju eest, mille põhjustab tema toote puudus.

Artikkel 9

Artikli 1 kohaldamisel tähendab „kahju“: a) surma või terviskahjustuse

põhjustatud kahju;

b) igale varale, välja arvatud puudusega toode ise, tekitatud kahju või

selle hävimist – kusjuures omavastutus on 500 eküüd –, tingimusel et vara:

i) on tavaliselt erakasutuseks või -tarbimiseks kavandatud liiki ja

ii) see oli peamiselt kahjukannataja enda erakasutuses või -tarbimises.

Käesolev artikkel ei piira mitteainelist kahju käsitlevate siseriiklike

õigusnormide kohaldamist.

EUROGINE

5

Anonüümseks muudetud versioon

15 4.2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2024. aasta

direktiiv (EL) 2024/2853, mis käsitleb vastutust puudusega toodete eest ja millega

tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/374/EMÜ, ei ole selle direktiivi

artikli 21 kohaselt käesoleva asja asjaoludele kohaldatav.

16 4.3. Tootevastutuse seadus (Produkthaftungsgesetz; PHG), millega on üle võetud

direktiiv 85/374/EMÜ, sätestab:

Vastutus – § 1 lõige 1

Kui toote puudus põhjustab inimese surma, kehavigastuse või

tervisekahjustuse või tootest erineva füüsilise eseme kahjustuse, vastutab

kahju hüvitamise eest

1. ettevõtja, kes selle tootis ja turule lasi,

2. ettevõtja, kes selle turustamiseks Euroopa Majanduspiirkonda importis

ja seal turule lasi (importija).

Üldise tsiviilseadustiku (Allgemeines Bürgerliches Gesetzbuch; edaspidi

„ABGB“) kohaldamine – § 14

Kui käesolevas föderaalseaduses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse selles

sätestatud hüvitisnõuete suhtes üldist tsiviilseadustikku.

17 4.4. ABGB sätestab:

§ 1293

Kahju on mis tahes kahju, mis on tekitatud kellegi varale, õigustele või

isikule. Sellest erineb saamata jäänud tulu, mida oleks isikul asjade

tavapärase käigu korral oodata olnud.

§ 1325

Isik, kes tekitab teisele isikule tervisekahjustusi, kannab kannatanu

ravikulud, hüvitab talle saamata jäänud tulu või juhul, kui kannatanu muutub

töövõimetuks, ka tulevikus saamata jääva tulu ning maksab talle nõudmise

korral kohase hüvitise ka mittevaralise kahju eest.

5. Eelotsuse küsimus

18 5.1. Tuvastatud on kostja toodetud spiraali puudus ja põhjuslik seos.

19 5.1.1. Tõsiasi, et kostja toodetud ja hageja kasutatud spiraal on puudusega toode

direktiivi 85/374/EMÜ artikli 6 tähenduses, ei ole kassatsioonimenetluses (enam)

vaidluse all.

EELOTSUSETAOTLUS 18.11.2025 – KOHTUASI C-820/25

6

Anonüümseks muudetud versioon

20 5.1.2. Järgmistel põhjustel tuleb eeldada ka toote puuduse ning raseduse tekkimise

ja sellest tulenevalt hagejal lõpuks saamata jäänud tulu põhjuslikku seost:

21 Apellatsioonikohus täiendas esimese astme kohtu tuvastatud asjaolusid,

tuvastades põhjusliku seose kostja vastutusalas oleva toote puuduse ja soovimatu

raseduse tekkimise vahel. Kuna apellatsioonikohus tegi selle täiendava järelduse,

kogumata täiendavaid tõendeid apellatsioonikohtu istungi raames, rikkus ta vahetu

uurimise põhimõtet (4 Ob 199/24d [punkt 34] ja seal sisalduvad viited). Selles

seisneb põhimõtteliselt apellatsioonimenetluse (esmane) puudus (RS0043057

[eelkõige T8]).

22 Kostja ei esitanud apellatsioonimenetluse esmase puuduse (mis on tema kahjuks)

vastu aga vastuses kassatsioonkaebusele vastuväiteid […] Seega tuleb

lõppkokkuvõttes lähtuda apellatsioonikohtu täiendatud asjaoludest […]).

[ebaolulised üksikasjad selle kohta, miks tuleb lähtuda apellatsioonikohtu

tuvastatud asjaoludest]

23 5.2. Direktiivi 85/374/EMÜ käsitleva Euroopa Kohtu praktika kohaselt on

direktiivi eesmärk direktiiviga reguleeritavates küsimustes liikmesriikide õigus- ja

haldusnormide täielik ühtlustamine (Euroopa Kohtu otsus Moteurs Leroy Somer,

C-285/08, punkt 21). Kuigi direktiivis ei ole mõistet „kahju“ määratletud, peab

kahju mõiste hõlmama nii surma või tervisekahjustuse põhjustatud kahju kui ka

eseme kahjustamist või hävitamist (viimane täiendavate piirangutega).

Liikmesriigi seadusandja peab – arvestamata mittevaralise kahju hüvitamist, mida

hinnatakse ainult riigisisese õiguse alusel – tagama mõlemat liiki kahju puhul

asjakohase ja täieliku hüvitise. Surma või tervisekahjustuse põhjustatud hüvitatava

varalise kahju liike ei või liikmesriik, kelle riigisisesed õigusnormid ei või

kahjustada direktiivi soovitavat toimet ja mida tuleb tõlgendada direktiivi

sõnastust ja eesmärki arvestades, piirata (Euroopa Kohtu otsus Veedfald,

C-203/99, punkt 25 jj).

24 Arvestades direktiivi eesmärki kaitsta tarbijate ohutust ja tervist, tuleb mõistet

„surma või tervisekahjustuse põhjustatud kahju“ tõlgendada laialt. Kahju

hüvitamine puudutab seega kõike, mis on vajalik kahjulike tagajärgede

kõrvaldamiseks ja põhjendatult oodatud ohutuse taseme taastamiseks. Puudusega

meditsiiniseadmete puhul – nagu kõnealuses asjas südamestimulaator ja siiratav

kardioverter-defibrillaator – peab kahju hüvitamine hõlmama muu hulgas kulusid,

mis on seotud puudusega toote asendamisega (Euroopa Kohtu otsus Boston

Scientific, C-503/13 ja C-504/13, punktid 47–50).

25 Kohtuotsuses C-503/13 j aC-504/13 märkis Euroopa Kohus, et kahju, mille on

põhjustanud toote puuduse kõrvaldamiseks vajalik kirurgiline operatsioon, millega

asendati puudusega meditsiiniseade, on „surma või tervisekahjustuse põhjustatud

kahju“ (Euroopa Kohtu otsus Boston Scientific, C-503/13 ja C-504/13, punkt 55).

26 5.3. Oberster Gerichtshofi (Austria kõrgeim üldkohus) väljakujunenud

kohtupraktika kohaselt ei ole „puhtalt“ varaline kahju tootevastutuse alusel

EUROGINE

7

Anonüümseks muudetud versioon

hüvitatav (RS0111170; RS01 11982). Selline puhtalt varaline kahju on kahju, mis

ei teki absoluutselt kaitstud hüve (elu, tervis, omand jne) rikkumise tõttu või

tagajärjel, vaid mis avaldab kannatanu varale mõju üksnes muul viisil (Rabl, PHG

[2017] § 1, punkt 194).

27 Kaitse aluseks PHG tähenduses on seega (ainult) toote tõttu kahjustada saanud

isiku huvi jääda terveks tervisekahjustuste osas ja puutumatuks varalise kahju osas

(vt RS0107605). Tootevastutus peaks seejuures tagama süüst sõltumatu, eelkõige

tarbijatele soodsa minimaalse kaitse; tootevastutuse ülesanne ei ole aga kõikide

kahjulike tagajärgede kompenseerimine (RS0111171 [TI]).

28 5.4. Austria õiguskirjanduses vastatakse küsimusele, kas soovimatu raseduse

tagajärjel saamata jäänud tulu on PHG (ja selle aluseks oleva liidu õiguse)

kohaselt hüvitatav kahju, enamasti jaatavalt.

29 5.4.1. Schickmair (tootevastutus pärast „spiraali“ purunemist ja terve lapse sündi

puudub, iFamZ 2022, 233) lähtub sellest, et Euroopa Kohtu praktikat (C-503/13

ja C-504/13) arvestades tuleb juba puudusega meditsiiniseadme paigaldamine

kehasse liigitada tervisekahjustuseks PHG tähenduses, mistõttu tuleb sellest

põhjustatud kahju vastavalt PHG §-le 14 koostoimes ABGB §-ga 1325 hüvitada.

30 Euroopa Kohtu otsuses C-503/13 ja C-504/13 antud tõlgendussuuniste põhjal on

selge, et puudusega või koguni purunenud rasestumisvastane spiraal patsiendi

kehas kujutab endast tervisekahjustust. Sellise tervisekahjustuse tagajärjel tekkiv

varaline kahju – nagu rasedusest tingitud saamata jäänud tulu – on varalise

kahjuna hüvitatav (Schickmair, märkus 1 Ob 28/23h, JB1 2024, 41 [46]).

31 Ka Dullinger (märkus 8 Ob 69/21m, JB1 2022, 665 [667 ja 668]; Zur Haftung

wegen misslungener Empfängnisverhütung durch Produktfehler, teoses Liber

Amicorum Felix Wallner [2022] 29 [33 jj]) väidab, et juba puudusega ja seetõttu

kasutu spiraali kasutamine naise kehas vastab tervisekahjustuse koosseisule PHG

§ 1 lõike 1 tähenduses. Kui tõlgendada PHG-d kooskõlas direktiiviga, on naisel

õigus nõuda soovimatu raseduse ja lapse sünni tõttu saamatu jäänud tulu

hüvitamist.

32 Rief (märkus 1Ob 28/23h, JMG 2024, 36) rõhutab, et „surma või tervisekahjustuse

põhjustatud kahju“ (direktiivi 85/374/EMÜ artikli 9 punkt a) olemasolu eeldab

kahekordset põhjuslikku seost – ühelt poolt vastutust tekitavat põhjuslikku seost

(tervisekahjustus) ja teiselt poolt vastutust realiseerivat põhjuslikku seost

(tekkinud kahju). Hüvitatavuse hindamisel ei ole oluline, kas terve lapse sündi

saab liigitada tervisekahjustuseks. Määrav on see, millisest ajast alates saab

puudusega implanteeritavate meditsiiniseadmete puhul rääkida

tervisekahjustusest, ja selle kohta Euroopa Kohtu üheti mõistetav praktika veel

puudub.

33 Kõne alla tuleb kolm eri ajahetke, nimelt esmakordse paigaldamise aeg,

meditsiiniseadme (võimalikust) puudusest teavitamise aeg ja korrigeeriva

operatsiooni aeg (Rief, märkus 8 Ob 69/21m, Phi 2023, 8 [9]).

EELOTSUSETAOTLUS 18.11.2025 – KOHTUASI C-820/25

8

Anonüümseks muudetud versioon

34 5.4.2. Seevastu Ch. Huber (Wrongful conception infolge einer fehlerhaften

Spirale – Die Karten werden [womöglich] neu gemischt, ÖJZ 2024/70) seab

kahtluse alla, kas soovimatu rasestumise järel saamata jäänud tulu on PHG alusel

hüvitatav. On tõsi, et asjaolu, et kehas on puudusega spiraal ja naine ei tea, kuhu

see „liigub“, kujutab endast füüsilise puutumatuse rikkumist ja seega esmast kahju

kehavigastuse või tervisekahjustuse näol PHG § 1 tähenduses. Tootevastutusega

on aga välistatud puhtalt varalise kahju hüvitamine. Hoolimata asjaolust, et

spiraali kasutamise eesmärk on just nimelt vältida rasedust (ja sellest tulenevaid

[rahalisi] tagajärgi), oleks mõistlik piirata tulenenud kahju selle kahjuga, mis tekib

naisel raseduse ja sünnituse tagajärjel oma füüsilise puutumatuse osas. Kui aga

rasedusest tingitud füüsilist kahjustust ja sellest tulenevat majanduslikku koormust

käsitada tulenenud kahjuna, hõlmaks see tulenenud kahju igal juhul ka ema

saamata jäänud tulu. Otsustav on see, kas puudusega spiraali tõttu võimalikuks

saanud, kuid normaalselt kulgenud rasedust tuleb käsitada tervisekahjustusena.

35 5.5. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates on asjakohane esitada Euroopa

Kohtule eelotsusetaotlus küsimusega, kas puudusega toote tõttu tekkinud

soovimatu raseduse tagajärjel saamata jäänud tulu on direktiivi 85/374/EMÜ

kohaselt hüvitatav kahju.

36 Mõistet „tervisekahjustus“ PHG § 1 lõike 1 tähenduses tuleb tõlgendada

autonoomselt (Rabl, PHG § 1 punkt 134). Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb

mõistet „surma või tervisekahjustuse põhjustatud kahju“, arvestades direktiivi

eesmärki kaitsta tarbijate ohutust ja tervist, tõlgendada laialt (Euroopa Kohtu otsus

Boston Scientific, C-503/13 ja C-504/13, punkt 47). Seejuures tuleb tagada

küllaldane ja täielik hüvitis (Euroopa Kohtu otsus Boston Scientific, C-503/13

ja C-504/13, punkt 46; Euroopa Kohtu otsus Veedfald, C-203/99, punkt 27; ainult

tervisekahjustuste puhul sellega piiranguteta nõustudes Rabl, PHG § 1

punkt 137 jj).

37 Isikukahjuna PHG tähenduses tuleb tulenevalt PHG §-s 14 sisalduvast viitest

kohaldada ABGB § 1325 jj, mistõttu tuleb kahju saanud isikule tervisekahjustuse

korral hüvitada üldpõhimõtete alusel muu hulgas ka saamata jäänud tulu (Rabl,

PHG § 1 punktid 146 ja 147; vt ka Posch/Terlitza in Schwiman/Kodek5 PHG § 1

punkt 4). „Tervisekahjustus“ ABGB § 1325 tähenduses on füüsilise, vaimse või

hingelise tervise ja puutumatuse mis tahes riive (4 Ob 48/16m [punkt 4]; vt

RS0030792). Sellele tuginedes on Oberster Gerichtshof (Austria kõrgeim

üldkohus) juba liigitanud tervisekahjustuseks juuste lõikamise ilma nõusolekuta

(6 Ob 246/74 SZ47/147) ja purunenud kääride jäämise kehasse pärast operatsiooni

(4 Ob 48/16m [punkt 4]).

38 5.5.2. Nendest põhimõtetest lähtudes on – vähemalt esmapilgul – alust eeldada, et

tervisekahjustuseks direktiivi ja PHG § 1 lõike 1 tähenduses tuleb pidada juba

puudusega meditsiiniseadme paigaldamist. Seda võib silmas pidada ka Rabl, kes

Euroopa Kohtu praktikale viidates väidab, et juba puudusega südamestimulaatori

paigaldamine on tervisekahjustus (PHG § 1 punkt 136).

EUROGINE

9

Anonüümseks muudetud versioon

39 Siiski võiks väita, et Euroopa Kohtu otsus Boston Scientific (C-503/13

ja C-504/13) käsitles erijuhtu – nimelt puudusega südamestimulaatori või

defibrillaatori paigaldamist inimkehasse, millest tulenes „kahju ebatavaline

tõenäosus“ (punkt 40) – ja et selles sisalduvaid väiteid ei saa seega automaatselt

üldistada (vt Stelzer, Produkthaftung in der Medizin [2020] 146 jj). Lisaks võiks

kohtuotsust Boston Scientific tõlgendada nii, et tervisekahjustus tekkis alles

puudusega toote kavandatud eemaldamisel korrigeeriva operatsiooni käigus, mitte

juba puudusega toote paigaldamisel (vt Stelzer, Produkthaftung in der Medizin

135 [„milles tervisekahjustus tegelikult seisneb, seda ei ole aga põhjalikumalt

käsitletud“]). Õiguskirjanduses on osaliselt asutud ka seisukohale, et otsustav ei

ole see, kas puudusega spiraali paigaldamist tuleb käsitada tervisekahjustusena,

vaid pigem tuleks selgitada, kas puudusega spiraali tõttu võimalikuks saanud, kuid

normaalselt kulgenud rasedus on tervisekahjustus (Ch. Huber, ÖJZ 2024/70; vt

osas, mis puudutab asjaomase naise tahte vastaselt tekkinud raseduse liigitamist

tervisekahjustuseks, Bundesgerichtshof (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim

üldkohus), VI ZR 32/94).

40 5.5.3. Küsimus, kas seda arvestades tuleb puudusega rasestumisvastase

vaskspiraali paigaldamist, mille talitlushäire ei kujuta endast otsest ohtu asjaomase

naise elule, käsitada tervisekahjustusena, ei ole Euroopa Kohtu senises praktikas

piisavalt selgitatud. Samuti ei ole selge, kas puudusega toote tõttu tekkinud

soovimatu rasedus võib olla käsitatav tervisekahjustusena tootevastutust

reguleeriva õiguse tähenduses.

41 5.5.4. Kui asutakse seisukohale, et tegemist on tervisekahjustusega, tuleb

täpsustada, kas saamata jäänud tulu, mille hüvitamist käesolevas asjas nõutakse,

on õiguslikult kahjuga piisavalt seotud (kahtleval seisukohal võib olla

Bundesgerichtshof (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus), BGHZ 76, 259

punkt 10). Põhimõtteliselt on tootevastutust reguleeriva õiguse kohane vastutus

piiratud normi kaitse-eesmärgiga. Kahjuga peab olema realiseerunud risk, mille

on põhjustanud (ka) toote puudus. Kaitse-eesmärk hõlmab ühteviisi esmast kahju

ja tulenenud kahju (Rabl, PHG § 1 punkt 227). Kaitse-eesmärgi põhimõtte

kohaselt tuleb tulenenud kahju aga hüvitada põhimõtteliselt ainult juhul, kui see

on toote puuduse eriomase ohtlikkuse tüüpiline tagajärg (Welser Rabl, PHG3

[2004] § 1 punkt 39).

42 On tõsi, et põhimõtteliselt võib eeldada, et erinevalt direktiivi 85/374/EMÜ

artikli 9 punktis b kitsalt määratletud varalisest kahjust tuleb direktiivi kohaselt

tervisekahjustuste puhul hüvitada kõik tagajärjed (välja arvatud mittevaraline

kahju, mis võib siiski olla hüvitatav riigisisese õiguse alusel) (Rabl, PHG § 1

punkt 207). Ent arvestades seda, et puhtalt varaline kahju ei ole direktiivi (ja seega

PHG) kohaselt hüvitatav, võiks asuda kitsendavale seisukohale ja väita, et terve

lapse sünnist tulenev saamata jäänud tulu on lõppkokkuvõttes ainult toote puuduse

kaudne tagajärg ja seetõttu ei ole see hüvitatav (selle kohta Ch. Huber,

ÖJZ 2024/70). Sellise seisukoha vastu räägib aga asjaolu, et tootega taotletav

rasestumise vältimine peaks tavaliselt ära hoidma ka rasedusest tulenevad

rahalised tagajärjed.

EELOTSUSETAOTLUS 18.11.2025 – KOHTUASI C-820/25

10

Anonüümseks muudetud versioon

43 5.6. Võimalike tõlgendusvariantide tõttu tuleb seega esitada Euroopa Kohtule

eelotsusetaotlus.

6. Menetluse peatamine

44 Oberster Gerichtshof (Austria kõrgeim üldkohus) kui kõrgeima astme kohus on

kohustatud esitama resolutsioonis sõnastatud küsimuse ja võtma selle kohta

seisukoha.

45 Hageja kassatsioonkaebuse menetlemine peatatakse, kuni Euroopa Liidu Kohus

on teinud otsuse.