| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.4-1.4/269-1 |
| Registreeritud | 29.01.2026 |
| Sünkroonitud | 30.01.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.4 EL otsustusprotsess ja rahvusvaheline koostöö |
| Sari | 1.4-1.4 Euroopa Liidu Kohtu eelotsused |
| Toimik | 1.4-1.4/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Välisministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Välisministeerium |
| Vastutaja | Kärt Veliste (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervishoiukorralduse osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Vastuvõtmise kuupäev : 29/01/2026
EUROOPA LIIDU KOHUS
Kantselei
28/01/26
Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile:
E-mail : [email protected] Euroopa Liidu Kohus
Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu Kantselei
L - 2925 LUXEMBOURG
Välisministeerium
Islandi väljak 1
15049 Tallinn
EESTI/ESTONIA
1355281.6 DA
Eelotsuse asi C-794/25
Stada Arzneimittel
(Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Østre Landsret - Nordhavn - Taani)
Eelotsusetaotluse kättetoimetamine
Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesolevaga eespool nimetatud kohtuasjas ELTL
artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse ärakirja.
Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes
Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel,
liikmesriikidel, komisjonil ning juhul, kui nad leiavad, et neil on eelotsusetaotluses tõstatatud
küsimuste suhtes eriline huvi, Euroopa Parlamendil, nõukogul ja Euroopa Keskpangal ja vajaduse
korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või
tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke
seisukohti või märkusi kahe kuu ja kümne päeva jooksul alatest käesoleva teate kättesaamisest,
kusjuures seda tähtaega ei pikendata.
Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa
Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus
esitada juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule
kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja
jooksul.
Kohtusekretär juhib Teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse
lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul.
-2-
Juhime Teie tähelepanu ka menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele
juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate
kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis
„Kohtuasjade menetlemine – Euroopa Kohus – Menetlust reguleerivad õigusaktid“, ning esitatud
kirjalike seisukohtade või märkuste avaldamisele Euroopa Kohtu kodukorra artikli 96 lõikes 3 ette
nähtud tingimustel. Kõigil põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikutel palutakse seega mitte
viidata oma seisukohtades või märkustes isikuandmetele või eelotsusetaotluses varjatud andmetele.
Sellised andmed tuleb ka kustutada esitatud seisukohtade ja märkuste metaandmetest.
Cecilia Strömholm
Ametnik
Vastuvõtmise kuupäev : 29/01/2026
Tõlge C-794/25 – 1
Kohtuasi C-794/25
Eelotsusetaotlus
Saabumise kuupäev:
5. detsember 2025
Eelotsusetaotluse esitanud kohus:
Østre Landsret (idapiirkonna apellatsioonikohus,Taani)
Eelotsusetaotluse kuupäev:
5. detsember 2025
Hageja esimeses kohtuastmes / apellant:
Stada Arzneimittel AG
Kostjad esimeses kohtuastmes / vastustajad:
Takeda Pharmaceuticals USA, Inc.
Takeda Pharmaceutical Company Ltd.
ØSTRE LANDSRET (IDAPIIRKONNA APELLATSIOONIKOHUS,
TAANI)
KOHTUMÄÄRUS
5. detsember 2025
[…]
Stada Arzneimittel AG
[…]
versus
Takeda Pharmaceuticals USA, Inc.
ja
Takeda Pharmaceutical Company Ltd.
ET
EELOTSUSETAOTLUS 5.12.2025 – KOHTUASI C-794/25
2
[…] [kohtukoosseis]
Østre Landsret (idapiirkonna apellatsioonikohus, Taani) on Euroopa Liidu
toimimise lepingu (ELTL) artikli 267 teise lõigu alusel ja pärast pooltega
konsulteerimist otsustanud esitada Euroopa Liidu Kohtule eelotsusetaotluse.
Eelotsusetaotlus puudutab:
i) mõiste „toode“ tõlgendamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai
2009. aasta määruse (EÜ) nr 469/2009 ravimite täiendava kaitse
tunnistuse kohta (edaspidi „täiendava kaitse tunnistuse määrus“)
artikli 1 punkti b tähenduses ja
ii) küsimust, kas liidu õigusest tuleneb, et liikmesriigi kohtute kontroll
väljastatud täiendava kaitse tunnistuse kehtivuse üle on piiratud.
1. FAKTILISED ASJAOLUD
1.1 Menetluse pooled ja vaidlusküsimused
1 Stada Arzneimittel AG (edaspidi „Stada“) on Saksamaa ravimiettevõtja, mis
toodab, turustab ja müüb geneerilisi ravimeid.
2 Takeda Pharmaceuticals USA, Inc. ja Takeda Pharmaceutical Company Ltd.
(edaspidi „Takeda“) on äriühingud, mis kuuluvad farmaatsiakontserni, mille
peakorter asub Jaapanis. Kontsern arendab, toodab, turustab ja müüb ravimeid.
3 Takeda Pharmaceuticals USA, Inc-l on täiendava kaitse tunnistus CR 2013 00043,
mis anti välja täiendava kaitse tunnistuse määruse alusel.
4 Stada esitas 26. oktoobril 2023 Sø- og Handelsrettenile (merendus- ja
kaubanduskohus, Taani) Takeda vastu hagi, milles palus tunnistada Takeda
Pharmaceuticals USA Inc-i Taani täiendava kaitse tunnistus CR 2013 00043
(edaspidi „vaidlusalune tunnistus“) kehtetuks. Sø- og Handelsretten (merendus- ja
kaubanduskohus, Taani) jättis Takeda vastu esitatud hagi 18. veebruari
2025. aasta kohtuotsusega rahuldamata.
5 Stada esitas selle kohtuotsuse peale Østre Landsretile (idapiirkonna
apellatsioonikohus, Taani) apellatsioonkaebuse, milles korrati nõuet tunnistada
vaidlusalune tunnistus kehtetuks.
6 Lisdeksamfetamiin (tuntud ka kui LDX) on toimeaine deksamfetamiini (tuntud ka
kui DEX) nn derivaat (täpsemalt terapeutiline eelravim).
7 Nagu ka Sø- og Handelsrettenis (merendus- ja kaubanduskohus, Taani), puudutab
apellatsioonimenetlus eelkõige küsimust, kas lisdeksamfetamiin saab olla ja on
toode, millele on antud täiendava kaitse tunnistus täiendava kaitse tunnistuse
määruse alusel, või on toode, mida selle määruse alusel kaitstakse, hoopis
deksamfetamiin.
STADA ARZNEIMITTEL
3
8 Kui leitakse, et vaidlusaluse tunnistusega hõlmatud toode on lisdeksamfetamiin
(nagu leiab Takeda), on selge, et tunnistuse andmise tingimused on täidetud ja
tunnistus on kehtiv. Kui aga leitakse, et selleks tooteks on deksamfetamiin (mis on
Strada seisukoht), ei ole tingimused täidetud ja vaidlusalune tunnistus on kehtetu.
9 Otsustav küsimus on seega see, kas täiendava kaitse tunnistuse määruse artikli 3
kohaldamisel on „toode“ selle määruse artikli 1 punkti b tähenduses
lisdeksamfetamiin või hoopis deksamfetamiin.
10 Selleks, et põhjendada oma väidet, mille kohaselt on toimeaine (ja seega toode)
deksamfetamiin, viitab Strada oma apellatsioonkaebuses samamoodi nagu Sø- og
Handelsrettenis (merendus- ja kaubanduskohus, Taani) Dolder jt artiklile ajakirjas
Frontiers in Pharmacology: Pharmacokinetics and Pharmacodynamics of
Lisdexamfetamine Compared with D-Amphetamine in Healthy Subjects. Artikkel
avaldati 7. septembril 2017, st pärast seda, kui anti 2013. aasta veebruari
müügiluba, millel vaidlusalune tunnistus põhineb.
11 Stada väidab ka, et Østre Landsret (idapiirkonna apellatsioonikohus, Taani) peaks
tellima eksperdiarvamuse lisdeksamfetamiini ja deksamfetamiini ravialaste
erinevuste kohta.
12 Takeda vaidleb eksperdiarvamuse tellimisele vastu. Takeda väidab, et liidu õiguse
üldpõhimõttest tuleneb, et kohtutel on piiratud pädevus kontrollida tehnilist
teadushinnangut, mille alusel ravimiametid annavad müügiloa. Seega ei saa
sellises liikmesriigi kohtu menetluses olevas kohtuasjas nagu käesolev arvesse
võtta müügiloa andmisest hilisemat teavet. Samal põhjusel ei saa Dolderi jt
artiklile omistada tõendusjõudu.
13 Seda arvestades tekkisid apellatsioonimenetluse ettevalmistamisel küsimus, kas
allpool sõnastatud küsimused tuleks esitada eelotsuse tegemiseks.
1.2 Faktiliste asjaolude üldine ülevaade
1.2.1 Vaidlusalune tunnistus
14 Takeda ravimit, mida vaidlusalune tunnistus ja selle aluseks olev müügiluba
puudutab, turustab Takeda tootenime/kaubamärgi Elvanse all.
15 Takeda esitas vaidlusaluse tunnistuse taotluse Patent- og Varemærkestyrelsele
(Taani patendi- ja kaubamärgiamet) 12. augustil 2013 ja tunnistus anti välja
6. juunil 2018.
16 Tunnistus CR 2013 00043 anti tootele „Lisdeksamfetamiin, võimalik, et selle
mesülaadi või vesinikkloriidsoola kujul“ ja selle jõustumiskuupäev on 2. juuni
2024 ning kehtivuse lõppkuupäev 1. veebruar 2028.
17 Vaidlusalune tunnistus anti Takeda Taani patendi DK/EP 1644019 T4 (mis anti
välja Euroopa Patendiameti välja antud patendi EP 1644019 B2 alusel) ja Taani
EELOTSUSETAOTLUS 5.12.2025 – KOHTUASI C-794/25
4
ravimiameti 14. veebruari 2013. aasta müügiloa alusel Takeda ravimile Elvanse.
Lisdeksamfetamiin on vaidlusalusel tunnistusel märgitud toimeainena.
18 Stada sai Taani ravimiametilt müügiloa Elvanse geneerilise versiooni jaoks. Stada
ei turusta praegu Taanis sellist geneerilist toodet.
1.1.2 Aluspatent
19 Aluspatendi DK/EP 1644019 T4 nimetus on „Kuritarvitamiskindlad
amfetamiiniühendid“. Patenditaotluse esitamise kuupäev Euroopa Patendiametile
oli 1. juuni 2004.
20 Patendi DK/EP 1644019 T4 leiutiskirjelduses on muu hulgas märgitud:
„[…]
(i) Tehnikavaldkond
[0001] Leiutis käsitleb amfetamiiniühendeid, koostisi ning manustamis- ja
kasutamisviise, mis sisaldavad amfetamiini, mis on kovalentselt seotud
molekuli osaga, milleks on L-lüsiin.
[0002] Leiutis on seotud ühenditega, mis koosnevad amfetamiinist, mis on
kovalentselt seotud molekuli osaga viisil, mis vähendab amfetamiini
farmakoloogilist aktiivsust või kõrvaldab selle kuni vabastamiseni.
Konjugaadid on stabiilsed katsetes, mis simuleerivad protseduure, mida
põrandaalused keemikud amfetamiini vabastamise katsetes tõenäoliselt
kasutavad. Leiutis hõlmab ka koostisi, mida kasutatakse amfetamiini
koostiste terapeutiliseks manustamiseks suukaudse manustamise teel. Lisaks
vabaneb amfetamiin pärast suukaudset manustamist järk-järgult pikema aja
jooksul, mis välistab ravimi kontsentratsiooni järsu tõusu. Kui ravimit
võetakse ettenähtud annusest suuremas koguses, väheneb oluliselt
amfetamiini biosaadavus, sealhulgas ravimi maksimaalne kontsentratsioon
ja imendunud kogus. See vähendab amfetamiini kuritarvitamise võimalust,
mis sageli seisneb äärmuslike annuste kasutamises (1 g või rohkem päevas).
Need koostised on vastupidavad ka väärkasutusele parenteraalsete
manustamisviiside kaudu, nagu veenisisene „süstimine“, ninakaudne
„tõmbamine“ või inhalatsiooniline „suitsetamine“, mida kuritarvitamisel
sageli rakendatakse. Leiutis pakub seega stimulantidel põhinevat ravi teatud
häiretele, nagu aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH), mida tavaliselt ravitakse
amfetamiiniga. ATH ravimine leiutise koostisega vähendab oluliselt
kuritarvitamise ohtu võrreldes olemasolevate stimulantidega.
[…]
[0178] […] Selle kliinilise uuringu tulemuste põhjal oleks L-lüsiin-d-
amfetamiin tõhus üks kord päevas manustatav ravim ATH raviks. Lisaks oli
L-lysine-d-amfetamiini farmakokineetika inimeste ja katseloomade mudelite
STADA ARZNEIMITTEL
5
puhul sarnane, nimelt põhjustas d-amfetamiini hilisem vabanemine
toimeainet prolongeeritult vabastavat kineetikat. Nende tähelepanekute
põhjal peaks L-lüsiin-d-amfetamiinil olema kuritarvitamise ohtu vähendavad
omadused ka inimeste puhul.
[…]“
21 Patendinõudluses on muu hulgas märgitud:
„[…] Patendinõudlused
1. L-lüsiin-d-amfetamiin.
2. L-lüsiin-d-amfetamiinmesülaat.
3. L-lüsiin-d-amfetamiinvesinikkloriid.
4. Suu kaudu manustatav farmatseutiline koostis, mis sisaldab ühte
järgmistest ühenditest: L-lüsiin-amfetamiin, L-lüsiin-d-amfetamiinmesülaat
ja üks või mitu farmakoloogiliselt aktsepteeritud lisaainet.
[…]
11. Ükskõik millise nõudluse 1–3 ühend, mida kasutatakse ATH raviks
patsiendil.
[…]
16. Amfetamiin L-lüsiin-d-amfetamiini või selle mesülaadi või
vesinikkloriidsoolana, mida kasutatakse amfetamiinide või nende soolade
kuritarvitamise vähendamiseks seda vajaval patsiendil.
17. L-lüsiin-d-amfetamiin või selle mesülaat või vesinikkloriidsool, et
tagada amfetamiini stabiilne vereseerumis vabanemise kõver, ilma
kontsentratsiooni järsu tõusuta vereseerumis, kusjuures nimetatud
amfetamiin on L-lüsiin-d-amfetamiin või selle mesülaat või
vesinikkloriidsool ja säilitab stabiilse vereseerumis vabanemise kõvera, mis
tagab amfetamiini terapeutiliselt efektiivse biosaadavuse, kuid takistab
amfetamiini kontsentratsiooni järsku tõusu vereseerumis võrreldes sama
koguse amfetamiini manustamisega patsiendile D-amfetamiini vormis.
[…]“
22 Aluspatent kaitseb seega L-lüsiin-d-amfetamiini. Käesolevas asjas viidatakse
L-lüsiin-d-amfetamiinile tavaliselt kui lisdeksamfetamiinile.
1.2.3 Müügiluba
EELOTSUSETAOTLUS 5.12.2025 – KOHTUASI C-794/25
6
23 Taani 14. veebruari 2013. aasta müügiloast, millel vaidlusalune tunnistus põhineb,
teatati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta
direktiivis 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate
ühenduse eeskirjade kohta (konsolideeritud versioon; edaspidi „ravimidirektiiv“)
ette nähtud detsentraliseeritud menetluse kohaselt Ühendkuningriigile kui
referentliikmesriigile.
24 Elvanse esimese müügiloa andis seega välja Ühendkuningriigi ravimite ja
tervishoiutoodete reguleerimise amet (Medicines and Healthcare products
Regulatory Agency) 1. veebruaril 2013. Vaidlusaluse tunnistuse kehtivusaeg
arvutatakse selle esimese (Ühendkuningriigi) müügiloa alusel. Koos mitme teise
riigiga nimetati Taani „asjaomaseks liikmesriigiks“.
25 Pärast Ühendkuningriigi müügiloa andmist andsid kõik „asjaomased
liikmesriigid“ müügiloa ravimile Elvanse, mille toimeaine on lisdeksamfetamiin.
26 Täiendava kaitse tunnistused anti välja liikmesriikides, kus taotlus esitati, st
Taanis, Austrias, Belgias, Šveitsis, Tšehhi Vabariigis, Rootsis, Hispaanias,
Saksamaal, Soomes, Ühendkuningriigis, Luksemburgis, Madalmaades, Poolas,
Iirimaal ja Portugalis.
27 Ühendkuningriigi müügiloa aluseks on muu hulgas 16. detsembri 2012. aasta
aruanne „RMS Day 210 Final Assessment Report”, milles on muu hulgas
märgitud:
„II. 6 Uue toimeaine staatus
Taotlus on esitatud artikli 8 lõike 3 alusel uue toimeaine kohta. Kehtivas
õigusnormis, direktiivi 2001/83/EÜ (muudetud redaktsioonis) artikli 10
lõike 2 punktis b on sätestatud, et toimeaine erinevaid sooli, estreid, eetreid,
isomeere, isomeeride segusid, komplekse või derivaate loetakse samaks
toimeaineks, kui neil ei ole olulisi eriomadusi ohutuse ja/või efektiivsuse
osas. Sellistel juhtudel esitab taotleja täiendavat teavet, mis tõendab loa
saanud toimeaine erinevate soolade, estrite või derivaatide ohutust ja/või
efektiivsust. Taotleja esitas dokumentide paketi, et põhjendada oma
seisukohta, mille kohaselt tuleb lisdeksamfetamiini pidada uueks
toimeaineks.
Võttes arvesse direktiivi 2001/83/EÜ artikli 10 lõike 2 punkti b ja
inimravimikomitee aruteludokumenti uue toimeaine nimetuse kohta
(EMA/651649/2010), otsustati, et lisdeksamfetamiin on uus toimeaine. Selle
otsuse põhjused on kokku võetud järgmiselt.
• Lisdeksamfetamiin on deksamfetamiini derivaat. Selleks et
taotleja saaks väita, et esimesena nimetatu on uus toimeaine, on
vaja tõendada, et sellel on võrreldes deksamfetamiiniga olulised
eriomadused ohutuse ja/või efektiivsuse osas.
STADA ARZNEIMITTEL
7
• Lisdeksamfetamiin on inaktiivne eelravim, mis muundub
peamiselt erütrotsüütides aktiivseks deksamfetamiiniks.
Eelravimist aktiivseks ravimiks muundumise kiirus ja
toimumiskoht on väga olulised. Muundumine toimub järk-järgult
süsteemses vereringes, mille tulemusena on ravimi
farmakokineetiline profiil oluliselt pikem võrreldes suukaudselt
manustatava deksamfetamiiniga. See on nende kahe toimeaine
efektiivsusprofiilide oluliste erinevuste alus.
• Asjaolu, et pärast nii lisdeksamfetamiini kui ka deksamfetamiini
manustamist on vereringes sama terapeutiliselt aktiivne osa, ei
peeta lisdeksamfetamiini uueks toimeaineks nimetamise
küsimuses oluliseks. Kõnealune toimeaine on ravimvormis
sisalduv toimeaine, mitte selle võimalik metaboliit
(metaboliidid). Eelravimi manustamisel terapeutiliselt aktiivse
osa asemel võivad olla olulised eelised, näiteks suukaudse
biosaadavuse võimaldamine. On mitmeid näiteid eelravimitest,
mis on välja töötatud olemasoleva toimeaine derivaatidena, et
saavutada tõendatav raviga seotud kasu. Sellistel juhtudel on uut
ravimit peetud uueks toimeaineks. Direktiivi 2001/83/EÜ
artikli 10 lõike 2 punktis b ega inimravimikomitee
aruteludokumendis (EMA/651649/2010) ei ole ühtegi märget ega
vihjet, mis viitaks sellele, et ühe olemasoleva toimeaine
eelravimist lähteaineid ei saa nimetada uuteks toimeaineteks,
tingimusel et neil on olulised eriomadused ohutuse ja/või
efektiivsuse osas.
• Lisdeksamfetamiini ja toimeainet koheselt vabastavat
deksamfetamiini ei ole omavahel võrreldud. Inimravimikomitee
aruteludokumendis märgitakse, et kuigi väidetavate erinevuste
tõendamise eelistatud viis on otsesed võrdlusandmed, „võivad
kaudsed, mittevõrdlevad tõendid olla vastuvõetavad, kui need on
teaduslikult põhjendatud“. Taotleja seisukoha toetuseks esitatud
andmeid peetakse nimetatud põhimõtetega kooskõlas olevaks.
• Taotleja on esitanud andmed, mis seovad farmakodünaamilised
ja kliinilised efektiivsuse näitajad plasmakontsentratsioonidega.
Seega leiti plasmakontsentratsiooni-reaktsiooni kõver, sealhulgas
minimaalne efektiivne plasmakontsentratsioon ja
kontsentratsioon, mille ületamisel täiendavat efektiivsust ei
täheldatud. Need andmed seostati seejärel lisdeksamfetamiini ja
deksamfetamiini plasmakontsentratsiooni-aja kõveratega.
Näidati, et deksamfetamiini poolväärtusaeg on liiga lühike, et
ühe raviannuse abil säilitada efektiivne plasmakontsentratsioon
hilisel pärastlõunal ja õhtul. See on kooskõlas pikaajalise
kliinilise kogemusega, et sümptomid tekivad taas, kui
stimulantide kontsentratsioon plasmas langeb alla terapeutilise
EELOTSUSETAOTLUS 5.12.2025 – KOHTUASI C-794/25
8
taseme. Seetõttu tuleb deksamfetamiini manustada kaks või kolm
korda päevas. Kõiki neid andmeid kokku võttes leiti, et need
näitavad selgelt, et samaväärse annuse puhul on
lisdeksamfetamiini ja deksamfetamiini efektiivsus päeva teisel
poolel erinev. See kujutab endast olulist eriomadust efektiivsuse
osas. Direktiivi 2001/83/EÜ artikli 10 lõike 2 punktis b ei nõuta,
et lisdeksamfetamiini efektiivsus oleks deksamfetamiini
efektiivsusest suurem.
• Nende farmakokineetiliste erinevuste ja sellest tulenevate
efektiivsusomaduste erinevuste tõttu sobib lisdeksamfetamiin üks
kord ööpäevas manustamiseks, samas kui deksamfetamiini puhul
on vaja jagatud annust kaks või kolm korda ööpäevas. See
oluline muutus annustamissageduses on lisdeksamfetamiini
oluline kliiniline eelis deksamfetamiini ees. Vajadus anda lastele
stimulandi annus koolis on kliinilises praktikas tuntud probleem.
Seda lisdeksamfetamiini ja deksamfetamiini erinevust peetakse
inimravimikomitee aruteludokumendi punkti 2.3.1 esimese
loetelupunkti kriteeriumidele vastavaks.
[…]“
28 Taani 2023. aasta juuli Elvanse infolehel on muu hulgas märgitud, et toimeaine on
„lisdeksamfetamiindimesülaat“.
1.2.4 Taani ja teiste liikmesriikide kohtupraktika
29 Kui jätta kõrvale Sø- og Handelsretteni (merendus- ja kaubanduskohus, Taani)
kohtuotsus käesolevas asjas, mis on edasi kaevatud Østre Landsreti (idapiirkonna
apellatsioonikohus, Taani), ei ole Taanis käesolevas asjas tekkinud küsimustega
seotud kohtupraktikat. Vaidlustatud kohtuotsuses võttis Sø- og Handelsretten
(merendus- ja kaubanduskohus, Taani) arvesse teavet, mis tuli ilmsiks pärast
Ühendkuningriigi müügiloa andmist (Dolderi artikkel). Uus teave ei toonud siiski
kaasa vaidlusaluse tunnistuse kehtetuks tunnistamist.
30 Pooled on esitanud kohtuotsuseid teistest liikmesriikidest ja Šveitsist, kus
Elvansele anti täiendava kaitse tunnistused ja milles käsitleti Stada poolt
käesolevas kohtuasjas esitatud väidetega sarnaseid kehtetuks tunnistamise
nõudeid.
31 Stockholms Tingsrätt, Patent- och marknadsdomstoleni (Stockholmi esimese
astme kohus, patendi- ja kaubanduskohus, Rootsi) 21. jaanuari 2025. aasta otsuses
kohtuasjas PMT 16666-23, Stada Arzneimittel AG ja Stada Nordic ApS vs.
Takeda Pharmaceuticals U.S.A. Inc. (edasi kaevatud) ei peetud Elvanse täiendava
kaitse tunnistust kehtetuks. Sama tulemuseni jõuti 12. juuni 2025. aasta
kohtuotsuses, mille tegi Bundespatentgericht (Šveitsi föderaalne patendikohus)
kohtuasjas S2024_008, Takeda Pharmaceuticals U.S.A. Inc. vs. Spirig HealthCare
AG.
STADA ARZNEIMITTEL
9
32 Bundespatentgerichti (liitvabariigi patendikohus, Saksamaa) 4. juuni 2024. aasta
otsuses kohtuasjas 3 Ni 22/22 EP jt, Aristo Pharma GmbH ja Stada Arzneimittel
AG vs. Takeda Pharmaceutical Company Ltd. (edasi kaevatud) ning Landgericht
Düsseldorfi (Düsseldorfi esimese astme kohus, Saksamaa) 8. augusti 2024. aasta
otsuses kohtuasjas 4b O 37/24, Takeda Pharmaceuticals U.S.A. Inc. vs. Aliud
Pharma GmbH (otsus kaevati edasi, aga hiljem võeti kaebus tagasi) telliti
sõltumatu eksperdi arvamus selle kohta, kas lisdeksamfetamiini tuleb pidada
eraldiseisvaks toimeaineks. Kohtud leidsid, et see ei ole nii, ning pidasid seega
Takeda Saksamaa täiendava kaitse tunnistust Elvansele kehtetuks.
33 Põhjendamaks oma väidet, et kontroll on piiratud ja uut teavet ei saa arvesse võtta,
viitab Takeda teiste riikide kohtute otsustele, mis käsitlevad teistele ravimitele
antud täiendava kaitse tunnistuste kehtivust, sealhulgas England and Wales Court
of Appeal’i (Civil Division) (Inglismaa ja Walesi apellatsioonikohtu
(tsiviilosakond)) 15. veebruari 2024. aasta otsusele kohtuasjas nr CA-2023-
001357 ([2024] EWCA Civ 128), Newron Pharmaceuticals S.p.A. vs. The
Comptroller General of Patents, Trademarks and Designs, ja Rechtbank ‘s-
Gravenhage (Haagi esimese astme kohus) 8. septembri 2009. aasta otsusele
kohtuasjas 343771 / KG ZA 09-1006, The Welcome Foundation Ltd. vs. Glaxo
Group Limited.
4.4.2. POOLTE SEISUKOHAD
2.1 i) Mõiste „toode“ tõlgendamine täiendava kaitse tunnistuse määruse
artikli 1 punkti b tähenduses
34 Stada väidab eelkõige, et Euroopa Liidu Kohtu praktikast tuleneb, et mõistet
„toode“ täiendava kaitse tunnistuse määruse tähenduses tuleb tõlgendada kitsalt
(vt 21. märtsi 2019. aasta kohtuotsus Abraxis Bioscience, C-443/17,
ECLI:EU:C:2019:238, punktid 28–30; 9. juuli 2020. aasta kohtuotsus Santen,
C-673/18, ECLI:EU:C:2020:531, punktid 40–42 ja 45–46, ning 15. jaanuari
2015. aasta kohtuotsus Forsgren, C-631/13, ECLI:EU:C:2015:13). Täiendava
kaitse tunnistuse määruse taust ja põhjendused näitavad samuti, et täiendava kaitse
tunnistuse saamine peaks olema keerulisem kui patendikaitse ja müügiloa
saamine. Seega ei saa mõistet „toode“ seostada ravimidirektiivi vastava mõistega.
35 Samuti ei jõudnud Euroopa Kohus järeldusele, mille pakkus välja kohtujurist oma
ettepaneku kohtuasjas C-443/17 (Abraxis Bioscience) 76. joonealuses märkuses,
sellele järgnenud kohtuotsuses Abrixis ega kohtuotsuses C-673/18 (Santen).
Kohtujuristi tõlgendusega nõustumine tähendaks, et mõisted „toode“ ja
„toimeaine“ ei oleks täiendava kaitse tunnistuse määruse puhul autonoomsed. See
oleks vastuolus täiendava kaitse tunnistuse määruse ettevalmistavate
materjalidega ja Euroopa Kohtu praktikaga (vt eelkõige kohtuotsuse C-673/18
(Santen) punktid 45–46). Selline tõlgendus viiks ka – rikkudes täiendava kaitse
tunnistuse määruse artiklit 3 – de facto selleni, et täiendava kaitse tunnistuse
prioriteedikuupäev nihkuks müügiloa hindamise kuupäevale või patenditaotluse
esitamise kuupäevale.
EELOTSUSETAOTLUS 5.12.2025 – KOHTUASI C-794/25
10
36 Takeda väidab eelkõige, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta
määruse (EÜ) nr 1610/96 taimekaitsevahendite täiendava kaitsesertifikaadi
kasutuselevõtu kohta [...] põhjendustest 14 ja 17 tuleneb, et teadaoleva toimeaine
derivaat võib olla uus toode täiendava kaitse tunnistuse määruse artikli 1 punkti b
tähenduses.
37 Kuna täiendava kaitse tunnistuse määruses puudub mõiste „toimeaine“ määratlus,
on Euroopa Kohus täiendava kaitse tunnistuse määruse artikli 1 punkti b
tõlgendamisel järjepidevalt tuginenud ravimialaste õigusaktide mõistetele (vt
kohtuotsus Forsgren, C-631/13, punktid 23 ja 24, ning 4. mai 2006. aasta
kohtuotsus Massachusetts Institute of Technology, C-431/04,
ECLI:EU:C:2006:291, punkt 21).
38 Viidatakse eelkõige kohtujuristi ettepanekule kohtuasjas Abraxis Bioscience (vt
muu hulgas 76. joonealune märkus). Mõlemad kohtujuristi esitatud võimalikud
tõlgendused viitavad objektiivsetele tingimustele, mida on lihtne kontrollida
dokumentide alusel, mis tuleb esitada koos täiendava kaitse tunnistuse taotlusega.
Vt ka Max Plancki Instituudi aruanne (Euroopa Komisjon: Siseturu, tööstuse,
ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat, Max Plancki Innovatsiooni- ja
Konkurentsiinstituut, Romandini, R., Kur, A., Walz, A. jt, Study on the legal
aspects of Supplementary Protection Certificates in the EU – Final report (Uuring
täiendava kaitse tunnistuste õiguslike aspektide kohta ELis – lõpparuanne),
Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2018), lk 142–156.
2.2 ii) Väljastatud täiendava kaitse tunnistuse kehtivuse kontrolli piirangud
liikmesriigi kohtus
39 Stada väidab eelkõige, et liikmesriigi kohtutel on täielik pädevus kontrollida
täiendava kaitse tunnistuse kehtivust (nii vormiliselt kui ka sisuliselt) ning et
ravimiametite poolt ravimialaste õigusaktide alusel antud hinnang ei ole neile
siduv. Samuti tuleneb mitmest riigisisesest otsusest, sealhulgas Sø- og
Handelsretteni (merendus- ja kaubanduskohus, Taani) otsusest käesolevas
kohtuasjas, et täiendava kaitse tunnistuse kehtivuse hindamisel võib arvesse võtta
teavet, mis on kättesaadav pärast müügiloa andmist.
40 Tema arvates puudutab Üldkohtu otsus Pharmaceutical Works Polpharma vs.
EMA, T-611/18, ECLI:EU:T:2021:241, teistsuguseid eeskirju (ravimidirektiivi
kohased müügiload) ega ole asjakohane. Samuti ei anna täiendava kaitse
tunnistuse määrus alust kontrolli piiramiseks.
41 Takeda väidab eelkõige, et on olemas liidu õiguse üldpõhimõte keerulistel
tehnilistel ja teaduslikel hinnangutel põhinevate haldusotsuste kohtuliku kontrolli
piirangute kohta (vt muu hulgas Üldkohtu 5. mai 2021. aasta kohtuotsus
Pharmaceutical Works Polpharma vs. EMA, T-611/18, ECLI:EU:T:2021:241,
punktid 164–172).
42 Kui liikmesriikide patendiametid ja seejärel riigisisesed kohtud saaksid läbi
vaadata ravimiametite hinnangud (ja peaks seda tegema), tooks see kaasa
STADA ARZNEIMITTEL
11
[ebajärjekindla] kaitse liidus ja kahjustaks kaubanduslikku kindlust täiendava
kaitse tunnistuste andmisel. See oleks vastuolus täiendava kaitse tunnistuse
määruse eesmärgiga (vt […] põhjendus 7).
43 Seega tuleb eespool nimetatud üldpõhimõtet, mille kohaselt on keerulistel
tehnilistel ja teaduslikel hinnangutel põhinevate haldusotsuste kohtulik kontroll
piiratud, kohaldada ka liikmesriikide kohtute poolt täiendava kaitse tunnistuste
kehtivuse kontrollimise suhtes.
3. KÜSIMUSTE TAUST
3.1 i) Mõiste „toode“ tõlgendamine täiendava kaitse tunnistuse määruse
artikli 1 punkti b tähenduses
44 Täiendava kaitse tunnistuse määruse artikli 1 punktis b on mõiste „toode“
määratletud kui „ravimi toimeaine või toimeainete kombinatsioon“. Mõistet
„toimeaine“ ei ole täiendava kaitse tunnistuse määruses määratletud.
45 Täiendava kaitse tunnistuse määruse eesmärk nähtub selle põhjendusest 7 ja muu
hulgas 11. aprilli 1990. aasta ettepaneku võtta vastu nõukogu määrus (EMÜ)
ravimite täiendava kaitse tunnistuse kasutuselevõtu kohta (KOM(90) 101 (lõplik))
seletuskirja punktist 16, mille põhjal soovis liidu seadusandja kehtestada lihtsa
süsteemi, mis põhineb tingimustel, mida on põhimõtteliselt lihtne kontrollida.
46 Seda asjaolu rõhutas ka Euroopa Kohus oma 19. detsembri 2024. aasta
kohtuotsuses Teva jt, C-119/22 ja C-149/22, ECLI:EU:C:2024:1039, punkt 55.
47 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta määruse (EÜ) nr 1610/96
taimekaitsevahendite täiendava kaitsesertifikaadi kasutuselevõtu kohta (muudetud
redaktsioon) põhjenduses 14 on märgitud:
„sertifikaadi andmine mõnele ühest aktiivainest koosnevale tootele ei takista
muude sertifikaatide väljaandmist selle aine derivaatidele (soolad ja estrid),
tingimusel et need derivaadid on otseselt patentide subjektid“.
48 Selle määruse põhjenduses 17 on muu hulgas märgitud, et põhjendus 14 kehtib
mutatis mutandis ka täiendava kaitse tunnistuse määruse artikli 3 tõlgendamisel.
49 Mõisted „toimeaine“ ja „uus toimeaine“ on määratletud ravimidirektiivi artikli 1
lõikes 3a ja artikli 10 lõike 2 punktis b, kus on muu hulgas öeldud, et toimeaine
derivaate „[…] loetakse samaks toimeaineks, kui neil ei ole olulisi eriomadusi
ohutuse ja/või efektiivsuse osas […]“. Komisjoni teatises „Notice to applicants –
Volume 2A Procedures for marketing authorisation“ („Teave müügiloa
taotlejatele“ köide 2A „Ravimite müügilubade andmise kord“) (1. juuli
2019. aasta versioon 11, lk 52) ja Euroopa Ravimiameti 17. detsembri 2015. aasta
aruteludokumendis „Reflection paper on the chemical structure and properties
criteria to be considered for the evaluation of new active substance (NAS) status
EELOTSUSETAOTLUS 5.12.2025 – KOHTUASI C-794/25
12
of chemical substances“ (Aruteludokument keemilise struktuuri ja omaduste
kriteeriumide kohta, mida tuleb keemiliste ainete uue toimeaine staatuse
hindamisel arvesse võtta) (EMA/CHMP/QWP/104223/2015) on esitatud suunised
selle kohta, millal käsitatakse derivaate uue toimeainena.
50 Euroopa Liidu Kohtul on ulatuslik kohtupraktika mõiste „toode“ kohta täiendava
kaitse tunnistuse määruse tähenduses, eelkõige 4. mai 2006. aasta kohtuotsus
Massachusetts Institute of Technology, C-431/04, ECLI:EU:C:2006:291;
15. jaanuari 2015. aasta kohtuotsus Forsgren, C-631/13, ECLI:EU:C:2015:13;
21. märtsi 2019. aasta kohtuotsus Abraxis Bioscience, C-443/17,
ECLI:EU:C:2019:238; 9. juuli 2020. aasta kohtuotsus Santen, C-673/18,
ECLI:EU:C:2020:531, ning [Euroopa Kohtu presidendi] 14. novembri 2013. aasta
määrus Glaxosmithkline Biologicals ja Glaxosmithkline Biologicals,
Niederlassung der Smithkline Beecham Pharma, C-210/13, ECLI:EU:C:2013:762.
Kohtuotsuse Forsgren punktides 23–24 leidis Euroopa Kohus varasemale
kohtupraktikale viidates, et toimeainet täiendava kaitse tunnistuse määruse
artikli 1 punkti b tähenduses tuleb käsitada toimeainena ravimi[direktiivi] artikli 1
lõike 3a tähenduses.
51 Näib siiski, et Euroopa Kohus ei ole otseselt käsitlenud küsimust, millistel
tingimustel tuleb toimeaine (käesoleval juhul deksamfetamiin) eelravimi derivaati
(käesoleval juhul lisdeksamfetamiin) käsitada uue ja eraldiseisva tootena
täiendava kaitse tunnistuse määruse artikli 1 punkti b tähenduses.
52 Kohtujurist Saugmandsgaard Øe tõdes oma 13. detsembri 2018. aasta ettepanekus
kohtuasjas C-443/17 Abraxis Bioscience (76. joonealune märkus) sellega seoses
järgmist:
„Küsimust, missugusel juhul tuleb toimeaine derivaati ennast pidada eraldi
toimeaineks, ei ole Euroopa Kohus veel kunagi käsitlenud. Esiteks võidakse
väita, et derivaati, mida ennast kaitstakse patendiga, tuleb kindlasti pidada
uueks toimeaineks. Teiseks on väidetud, et derivaat kujutab endast uut
toimeainet liidu [täiendava kaitse tunnistust] käsitlevate õigusnormide
tähenduses samadel tingimustel nagu liidu ravimite turuleviimist käsitlevate
õigusnormide tähenduses. Vt von Morze, H., „SPCs and the „Salt“ Problem
No. 2“, Intellectual Property Quarterly, nr 4, 2010, lk 375 ja 376. Vt selle
kohta ka Bundespatentgerichti ([liitvabariigi] patendikohus, Saksamaa)
5. septembri 2017. aasta otsus, 14 W (pat) 25/16, punkt 5. Selles küsimuses
on direktiivi 2001/83 artikli 10 lõike 2 punktis b sätestatud, et toimeaine
erinevaid sooli, estreid ja muid derivaate peetakse samaks toimeaineks, kui
neil on ravimiohutuse ja ‑tõhususe seisukohast märkimisväärselt
teistsugused omadused. Vt ka komisjoni „The rules governing medicinal
products in the European Union“, Notice to Applicants, Volume 2A,
Procedures for marketing authorization, Chapter 1, juuni 2018 (edaspidi
„teadaanne müügiloa taotlejatele“), lk 32.“
STADA ARZNEIMITTEL
13
53 Mõlemad kohtujuristi esitatud võimalikud tõlgendused näivad viivat järelduseni,
et käesoleval juhul tuleb lisdeksamfetamiini pidada eraldiseisvaks toimeaineks ja
seega kuulub see mõiste „toode“ kohaldamisalasse määruse artikli 1 punkti b
tähenduses, mis on sarnane ka tulemusega, milleni jõuti mõnedes eespool viidatud
teiste riikide kohtute otsustes Elvanse kohta.
54 Bundespatentgerichti (liitvabariigi patendikohus, Saksamaa) 4. juuni 2024. aasta
otsuses kohtuasjas 3 Ni 22/22 EP jt, Aristo Pharma GmbH ja Stada Arzneimittel
AG vs. Takeda Pharmaceutical Company Ltd. ning Landgericht Düsseldorfi
(Düsseldorfi esimese astme kohus, Saksamaa) 8. augusti 2024. aasta otsuses
kohtuasjas 4b O 37/24, Takeda Pharmaceuticals U.S.A. Inc. vs. Aliud Pharma
GmbH telliti Saksamaal siiski sõltumatu eksperdi arvamus selle kohta, kas
lisdeksamfetamiini tuleks pidada eraldiseisvaks toimeaineks (ja leiti, et see ei ole
nii).
55 Seda arvestades leiab Østre Landsret (idapiirkonna apellatsioonikohus, Taani), et
Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 267 kolmanda lõigu alusel tuleb
esitada Euroopa Liidu Kohtule eelotsuse küsimused, mis on üksikasjalikumalt
esitatud allpool ja mis puudutavad tingimusi, mille alusel tuleb toimeaine (nagu
deksamfetamiin) derivaati (nagu lisdeksamfetamiin) pidada eraldiseisvaks
toimeaineks, mis seega kuulub mõiste „toode“ kohaldamisalasse täiendava kaitse
tunnistuse määruse artikli 1 punkti b tähenduses.
3.2 ii) Väljastatud täiendava kaitse tunnistuse kehtivuse kontrolli piirangud
liikmesriigi kohtus
56 Takeda väidab, et teisi valdkondi puudutavas kohtupraktikas kehtestatud
üldpõhimõttest, mis puudutab ametiasutuse poolt võetud keerulistel tehnilistel ja
teaduslikel hinnangutel põhinevate otsuste kontrolli piiranguid (vt muu hulgas
Üldkohtu 5. mai 2021. aasta kohtuotsus Pharmaceutical Works Polpharma vs.
EMA, T-611/18, ECLI:EU:T:2021:241, punktid 164–172), peab tulenema, et
liikmesriikide kohtute kontroll täiendava kaitse tunnistuste kehtivuse üle on
piiratud. Seega ei saa sellises liikmesriigi kohtu menetluses olevas kohtuasjas
nagu käesolev arvesse võtta müügiloa andmisest hilisemat teavet.
57 Stada esitab vastuväite, mille kohaselt ei puudutanud kohtuasi T-611/18
liikmesriigi kohtusse esitatud hagi täiendava kaitse tunnistuse kehtivuse kohta,
nagu käesoleval juhul, ning et mitmes riigisiseses otsuses, sealhulgas Sø- og
Handelsretteni (merendus- ja kaubanduskohus, Taani) kohtuotsuses käesolevas
kohtuasjas, on jõutud järeldusele, et täiendava kaitse tunnistuse kehtivuse
hindamisel võib arvesse võtta müügiloa andmisest hilisemat teavet.
58 Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast, eelkõige 15. aprilli 2008. aasta
kohtuotsusest Impact (C-268/06, punktid 46, 48 ja 51 ning seal viidatud
kohtupraktika), tuleneb, et vastavat valdkonda reguleerivate ühenduse
õigusnormide puudumisel tuleb iga liikmesriigi riigisiseses õiguskorras määrata
pädevad kohtud ja kehtestada üksikasjalikud menetlusnormid nende kohtuasjade
EELOTSUSETAOTLUS 5.12.2025 – KOHTUASI C-794/25
14
läbivaatamiseks, mille eesmärk on tagada isikute ühenduse õigusest tulenevate
õiguste täielik kaitse, kuid liikmesriikide, sh liikmesriikide kohtute ülesanne on
oma menetlusautonoomia piires tagada isikutele ühenduse õigusest tulenevate
õiguste kohtulik kaitse. Tõhusa kohtuliku kaitse põhimõttest tuleneb, et nii
kohtualluvuse eeskirjad kui ka üksikasjalikud menetlusnormid, mis on kehtestatud
nende kohtuasjade läbivaatamiseks, mille eesmärk on tagada isikutele ühenduse
õigusest tulenevate õiguste kaitse, ei tohi seega olla ebasoodsamad kui
samalaadsete riigisiseste õiguskaitsevahendite puhul (võrdväärsuse põhimõte) ja
need ei tohi muuta ühenduse õigusnormidega antud õiguste kasutamist praktiliselt
võimatuks ega ülemäära raskeks (tõhususe põhimõte).
59 Taani õiguses on haldusotsuste kohtulik kontroll, eelkõige valdkondades, kus
otsuse teinud asutusel on tehnilised eriteadmised, piiratud asutuse kaalutlusõiguse
seisukohast, samal ajal kui seaduse kohaldamist kontrollitakse täies ulatuses. Uue
teabe arvesse võtmine, sealhulgas näiteks eksperdiarvamuse vormis, ei ole
haldusotsuste kehtetust käsitlevates kohtumenetlustes tavaliselt välistatud.
60 Täiendava kaitse tunnistuse määruse põhjenduses 7 [...] ja 11. aprilli 1990. aasta
ettepaneku võtta vastu nõukogu määrus (EMÜ) ravimite täiendava kaitse
tunnistuse kasutuselevõtu kohta (KOM(90) 101 lõplik) seletuskirja punktis 16
sätestatud eesmärk, mida rõhutas ka Euroopa Kohus oma 19. detsembri
2024. aasta kohtuotsuses Teva jt (C-119/22 ja C-149/22, punkt 55), mille kohaselt
soovis liidu seadusandja kehtestada lihtsa süsteemi, mis põhineb tingimustel, mida
on põhimõtteliselt lihtne kontrollida, võib anda alust eeldada, et sellistel juhtudel
nagu käesolev, mis puudutavad väljastatud täiendava kaitse tunnistuse kehtivust,
tuleks liikmesriigi kohtute kontrolli piirata samamoodi, nagu Üldkohus seda piiras
5. mai 2021. aasta otsuses Pharmaceutical Works Polpharma vs. EMA, T-611/18,
punktid 164–172, see tähendab, et kontroll peab olema piiratud Üldkohtule ja
Euroopa Kohtule esitatud hagides kohtuasjades, mis puudutavad ravimite
müügiloa taotlusi.
61 Seda toetab ka vajadus tagada kogu Euroopa Liidus ühetaoline kaitse täiendava
kaitse tunnistuste abil, mis antakse ravimidirektiivis sätestatud detsentraliseeritud
menetluse kohaselt saadud [müügiloa] alusel.
62 Euroopa Liidu Kohtu praktika ei näi olevat selge selles osas, kas sellised
piirangud on kohaldatavad liikmesriigi kohtu kontrollile niisuguses kohtuasjas
nagu käesolev, mis puudutab täiendava kaitse tunnistuste kehtetuks tunnistamist.
Teiste liikmesriikide kohtupraktikast, mille on esitanud käesoleva menetluse
pooled (vt eespool punktid 29–31 ja 33), nähtub siiski, et mitmes teiste
liikmesriikide otsuses on jõutud järeldusele, et sellised piirangud on kohaldatavad,
kuigi näib, et selle kohta puudub ühtne praktika (vt eelkõige Bundespatentgerichti
(liitvabariigi patendikohus, Saksamaa) 4. juuni 2024. aasta kohtuotsus ja
Landgericht Düsseldorfi (Düsseldorfi esimese astme kohus, Saksamaa) 8. augusti
2024. aasta kohtuotsus, millele on viidatud punktis 32).
STADA ARZNEIMITTEL
15
63 Neil asjaoludel leiab Østre Landsret (idapiirkonna apellatsioonikohus, Taani), et
selles küsimuses tuleb esitada ELTL artikli 267 kolmanda lõigu alusel järgmised
eelotsuse küsimused.
ESITATUD PÕHJUSTEST LÄHTUDES KOHUS MÄÄRAB:
Østre Landsret (idapiirkonna apellatsioonikohus, Taani) esitab Euroopa Liidu
Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
1. Kas sellise toimeaine nagu deksamfetamiin sellist derivaati nagu
lisdeksamfetamiin tuleb vastavalt kohtujurist Henrik Saugmandsgaard
Øe 13. detsembri 2018. aasta ettepanekule kohtuasjas Abraxis
Bioscience (C-443/17, 76. joonealune märkus) pidada eraldiseisvaks
toimeaineks, mis kuulub seega mõiste „toode“ kohaldamisalasse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta määruse (EÜ)
nr 469/2009 ravimite täiendava kaitse tunnistuse kohta (edaspidi
„täiendava kaitse tunnistuse määrus“) artikli 1 punkti b tähenduses,
kui:
a) see derivaat ise on kaitstud patendiga või
b) müügiloa andmisel käsitatakse seda derivaati uue toimeainena
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta
direktiivi 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid
käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (konsolideeritud
redaktsioon) (edaspidi „ravimidirektiiv“) artikli 10 lõike 2
punkti b tähenduses?
Kui asjaolu, et niisugusel derivaadil nagu lisdeksamfetamiin on iseseisev
patendikaitse või et see klassifitseeritakse uueks toimeaineks
ravimidirektiivi artikli 10 lõike 2 punkti b alusel, ei tähenda, et seda tuleb
käsitada eraldiseisva toimeainena, siis millised tingimused peab selline
derivaat nagu lisdeksamfetamiin täitma, et seda saaks käsitada eraldiseisva
toimeainena, mis kuulub mõiste „toode“ kohaldamisalasse täiendava kaitse
tunnistuse määruse artikli 1 punkti b tähenduses?
2. Kas sellises kohtuasjas nagu käesolev, mis puudutab täiendava kaitse
tunnistuse väidetavat kehtetust, on liikmesriigi kohtu teostatavale
kohtulikule kontrollile piiranguid, sealhulgas piiranguid, mis on
sarnased nendega, millele on viidatud Üldkohtu 5. mai 2021. aasta
otsuses Pharmaceutical Works Polpharma vs. EMA (T-611/18,
ECLI:EU:T:2021:241) punktides 164–172, mis käsitlevad Üldkohtu ja
Euroopa Kohtu teostatavat kohtulikku kontrolli ravimite müügiloa
taotlustega seotud kohtuasjades?
[…] [vormistuslikud märkused]