| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-2/100-9 |
| Registreeritud | 29.01.2026 |
| Sünkroonitud | 30.01.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.2-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Perearstide Selts |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Perearstide Selts |
| Vastutaja | Mariken Ross (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervishoiuteenuste osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Ravikindlustuse seaduse muutmise seadus (psühhiaatria saatekiri ja e-konsultatsioon)
eelnõule tagasiside
28.1.2026
Eesti Perearstide Selts on nõus määruses esitatud muudatustega, on äärmiselt vajalik liikuda
edasi e-konsultatsiooni kui kõige patsiendi sõbralikuma edasi suunamise variandiga.
Samas tunneme ka väga tõsist muret esmatasandi võimekuse üle saada hakkama täiendava
töökoormusega, mis võib seada tõsisesse ohtu patsientide juurdepääsu psühhiaatrilisele
abile.
Psühhiaatria üleminek saatekirjaga erialaks on suur muutus võrreldes senise praktikaga ja
vajab ettevalmistust.
Meie jaoks on kriitiline eeltingimus kavandatava astmelise abi süsteemi väljaarendamine ja
kasutusele võtt nii täiskasvanute kui laste-noorukite teenindamiseks veel sellel aastal.
Mõistame, et selle süsteemi väljatöötamine ja rakendamine vajab ressurssi ja aega, meie
ootus on, et aasta lõpuks on Sotsiaalministeeriumi poolt astmeline vaimse tervise abi
süsteem loodud ja rakendatav üle-Eestiliselt – tagamaks kõigile perearstidele ja nende
patsientidele võrdselt head juurdepääsu kõigile vaimse tervise astmelise süsteemi astmetele.
Kui Sotsiaalministeerium hindab, et see ootus pole realistlik, siis tuleb igal juhul enne
määruse jõustumist saada valmis kokkulepped kõikide vaimse tervise spetsialistide vahel
koostööst ja tööjaotustest.
Perearstide vaatenurgast vajab ära kirjeldamist perearsti meeskonnale esitatud ootused
patsiendi käsitlemisel.
See tähendab kokkuleppeid töö sisu osas ja vajalike vahendite tagamist.
Töövahendite all mõtleme näiteks küsimustike, mis on kokkuleppeliselt ära kirjeldatud ja
need kasutamiseks võimaldatud nii laste kui täiskasvanute käsitlemiseks.
Lisaks tunneme me muret selle osas, et mitte kõik meie vaimse tervise probleemidega
patsiendid ei vaja psühhiaatri ega psühholoogi vastuvõttu vaid saaksid juba abi vaimse
tervise õe teenusest ja selleks on hädavajalik, et kõikjal Eestis oleks perearstidel võimalik
suunata ka nende spetsialistide juurde.
Tänaseni puuduvad meil selged kokkulepped ja koostöö haridussüsteemiga – ka nende
kokkulepete sõnastamine aasta lõpuks on hädavajalik
Lisaks on ülioluline, et enne määruse rakendumist on avalikkusele kättesaadavad ja ära
kirjeldatud kõik riigi rahastusega vaimse tervise teenused ja need peavad olema leitavad
ühes keskkonnas (näiteks Tervisekassa kodulehel). Nende andmete ajakohastamine peab
olema tagatud.
Lisaks on vajalik, et kommunikatsiooni eest niivõrd suure muudatuse eest vastutab Riik.
Loodame, et muudatuste vastuvõtmisega kaasnevad ka meie poolt esile toodud
kitsaskohtade lahendused ja kokkulepped.
Eesti Perearstide Seltsi juhatuse nimel
Elle-Mall Sadrak
Ravikindlustuse seaduse muutmise seadus (psühhiaatria saatekiri ja e-konsultatsioon)
eelnõule tagasiside
28.1.2026
Eesti Perearstide Selts on nõus määruses esitatud muudatustega, on äärmiselt vajalik liikuda
edasi e-konsultatsiooni kui kõige patsiendi sõbralikuma edasi suunamise variandiga.
Samas tunneme ka väga tõsist muret esmatasandi võimekuse üle saada hakkama täiendava
töökoormusega, mis võib seada tõsisesse ohtu patsientide juurdepääsu psühhiaatrilisele
abile.
Psühhiaatria üleminek saatekirjaga erialaks on suur muutus võrreldes senise praktikaga ja
vajab ettevalmistust.
Meie jaoks on kriitiline eeltingimus kavandatava astmelise abi süsteemi väljaarendamine ja
kasutusele võtt nii täiskasvanute kui laste-noorukite teenindamiseks veel sellel aastal.
Mõistame, et selle süsteemi väljatöötamine ja rakendamine vajab ressurssi ja aega, meie
ootus on, et aasta lõpuks on Sotsiaalministeeriumi poolt astmeline vaimse tervise abi
süsteem loodud ja rakendatav üle-Eestiliselt – tagamaks kõigile perearstidele ja nende
patsientidele võrdselt head juurdepääsu kõigile vaimse tervise astmelise süsteemi astmetele.
Kui Sotsiaalministeerium hindab, et see ootus pole realistlik, siis tuleb igal juhul enne
määruse jõustumist saada valmis kokkulepped kõikide vaimse tervise spetsialistide vahel
koostööst ja tööjaotustest.
Perearstide vaatenurgast vajab ära kirjeldamist perearsti meeskonnale esitatud ootused
patsiendi käsitlemisel.
See tähendab kokkuleppeid töö sisu osas ja vajalike vahendite tagamist.
Töövahendite all mõtleme näiteks küsimustike, mis on kokkuleppeliselt ära kirjeldatud ja
need kasutamiseks võimaldatud nii laste kui täiskasvanute käsitlemiseks.
Lisaks tunneme me muret selle osas, et mitte kõik meie vaimse tervise probleemidega
patsiendid ei vaja psühhiaatri ega psühholoogi vastuvõttu vaid saaksid juba abi vaimse
tervise õe teenusest ja selleks on hädavajalik, et kõikjal Eestis oleks perearstidel võimalik
suunata ka nende spetsialistide juurde.
Tänaseni puuduvad meil selged kokkulepped ja koostöö haridussüsteemiga – ka nende
kokkulepete sõnastamine aasta lõpuks on hädavajalik
Lisaks on ülioluline, et enne määruse rakendumist on avalikkusele kättesaadavad ja ära
kirjeldatud kõik riigi rahastusega vaimse tervise teenused ja need peavad olema leitavad
ühes keskkonnas (näiteks Tervisekassa kodulehel). Nende andmete ajakohastamine peab
olema tagatud.
Lisaks on vajalik, et kommunikatsiooni eest niivõrd suure muudatuse eest vastutab Riik.
Loodame, et muudatuste vastuvõtmisega kaasnevad ka meie poolt esile toodud
kitsaskohtade lahendused ja kokkulepped.
Eesti Perearstide Seltsi juhatuse nimel
Elle-Mall Sadrak