Arvamus eelnõu kohta

Dr Karmen Joller sotsiaalminister Sotsiaalministeerium

28.01.2026 Eesti Arstide Liidu arvamus ravikindlustuse seaduse (RaKS) muutmise seaduse eelnõu kohta Esitasime põhjaliku arvamuse, küsimused ja ettepanekud 31.10.2026 (lisatud). Kahjuks ei ole me neile vastust saanud ja e-konsultatsioonide kohustuslikuks muutmise arutelusid ei ole toimunud. Leiame endiselt, et tegemist on tervishoiukorralduse oluliste muudatustega, millele peaks kindlasti eelnema põhjalik analüüs ja arutelu, millesse kaasatakse arstide ja patsientide esindajad, keda need muudatused puudutavad. Esitasite täiendava ettepaneku eelnõu muutmiseks, millega RaKS § 30 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: “7) erialad, mille puhul e-konsultatsioon on teenusele suunamisel kohustuslik ning tervishoiuteenuse osutajad, kuhu ja kelle poolt teenusele suunamisel e- konsultatsiooni kohustus kehtib.” Selle järgi kehtestatakse TTLiga kohustusliku e-konsultatsiooniga erialad ja tervishoiuteenuse osutajad, kellele see kohustus kehtib. Kuna eelnõust ei selgu, millistele erialadele ja TTOdele kavatsetakse kohustus kehtestada, samuti on lahtine kohustuse jõustumise aeg, siis ei ole võimalik eelnõu selle sättega nõustuda. Sotsiaalministeeriumi kaaskirja järgi ei ole need erialad täpselt teada ka ministeeriumile: „e- konsultatsiooni teel teenusele suunamine puudutaks esialgu teatud erialasid (meile teadaolevalt hematoloogia, endokrinoloogia, neuroloogia, allergoloogia, neurokirurgia, kardioloogia, gastroenteroloogia ja sisehaigused)“. Valmisolekut üleminekuks on SoMi väitel väljendanud TÜK ja PERH. Kui erialaseltsidega ja TTOdega on selleteemalisi arutelusid peetud ja nende nõusolek on dokumenteeritud, siis palume seda infot ka arstide liiduga jagada. Kaaskirjas väidetakse samuti, et erialade loetelu ja raviasutuste sätestamisele Tervisekassa TTL-s eelneks alati Tervisekassa kokkulepe osapooltega. Õigusakti eelnõust ei selgu, millel see väide põhineb. E-konsultatsiooni kohustuse rakendamisel on oluliseks probleemiks e-konsultatsioonide saatekirjade ebaühtlane kvaliteet. Sageli ei ole täidetud erialaseltside ja Tervisekassa vahel kokku lepitud erialapõhised tingimused ja nõuded ning eriarstile esitatud info on puudulik. Ekslik on Sotsiaalministeeriumi arvamus, et e-konsultatsiooni kaudu saab patsient vajalikku eriarstiabi tavalisest kiiremini. Mõnel juhul võib see nii olla, kuid ravijärjekordi e-konsultatsioonid ei kaota ja nende oluline lühenemine on samuti kaheldav.

Kokkuvõttes: 1. Oleme endiselt seisukohal, et e-konsultatsioon on kasulik ja vajalik tööriist nii perearstile kui

eriarstile, kuid selle kohustuslikuks muutmist me ei toeta ülaltoodud ja meie eelmises arvamuses esitatud probleemide tõttu.

2. Leiame, et enne seaduse muutmist tuleb teha vajalikud ettevalmistud ja luua tingimused (perearstide koolitus, e-konsultatsiooni nõuete kaasajastamine, rahastamise kokkulepped jt), et selle täitmisel arstiabi kvaliteet ja kättesaadavus tõepoolest paranevad, mitte ei teki juurde uusi probleeme. Praegu puudub kindlus, et seda tehakse.

3. Rõhutame e-konsultatsioonile suunamise nõuete täitmise olulisust, et tagada arstiabi hea kvaliteet.

4. Patsiendi õigus arsti valida ei tohiks sõltuda diagnoosist ja sellest, millise eriala spetsialisti ravi vaja on.

5. Peame õigeks, et tervishoiuteenuse osutajatele jääb võimalus otsustada, millisel viisil saab patsiente neile ravile suunata.

Teeme veelkord ettepaneku arutada kohustusliku e-konsultatsiooniga seonduvaid küsimusi nii erialaseltside, raviasutuste kui ka patsientide esindajatega. Lugupidamisega allkirjastatud digitaalselt Katrin Rehemaa Eesti Arstide Liidu tegevjuht

Dr Karmen Joller sotsiaalminister Sotsiaalministeerium

28.01.2026 Eesti Arstide Liidu arvamus ravikindlustuse seaduse (RaKS) muutmise seaduse eelnõu kohta Esitasime põhjaliku arvamuse, küsimused ja ettepanekud 31.10.2026 (lisatud). Kahjuks ei ole me neile vastust saanud ja e-konsultatsioonide kohustuslikuks muutmise arutelusid ei ole toimunud. Leiame endiselt, et tegemist on tervishoiukorralduse oluliste muudatustega, millele peaks kindlasti eelnema põhjalik analüüs ja arutelu, millesse kaasatakse arstide ja patsientide esindajad, keda need muudatused puudutavad. Esitasite täiendava ettepaneku eelnõu muutmiseks, millega RaKS § 30 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: “7) erialad, mille puhul e-konsultatsioon on teenusele suunamisel kohustuslik ning tervishoiuteenuse osutajad, kuhu ja kelle poolt teenusele suunamisel e- konsultatsiooni kohustus kehtib.” Selle järgi kehtestatakse TTLiga kohustusliku e-konsultatsiooniga erialad ja tervishoiuteenuse osutajad, kellele see kohustus kehtib. Kuna eelnõust ei selgu, millistele erialadele ja TTOdele kavatsetakse kohustus kehtestada, samuti on lahtine kohustuse jõustumise aeg, siis ei ole võimalik eelnõu selle sättega nõustuda. Sotsiaalministeeriumi kaaskirja järgi ei ole need erialad täpselt teada ka ministeeriumile: „e- konsultatsiooni teel teenusele suunamine puudutaks esialgu teatud erialasid (meile teadaolevalt hematoloogia, endokrinoloogia, neuroloogia, allergoloogia, neurokirurgia, kardioloogia, gastroenteroloogia ja sisehaigused)“. Valmisolekut üleminekuks on SoMi väitel väljendanud TÜK ja PERH. Kui erialaseltsidega ja TTOdega on selleteemalisi arutelusid peetud ja nende nõusolek on dokumenteeritud, siis palume seda infot ka arstide liiduga jagada. Kaaskirjas väidetakse samuti, et erialade loetelu ja raviasutuste sätestamisele Tervisekassa TTL-s eelneks alati Tervisekassa kokkulepe osapooltega. Õigusakti eelnõust ei selgu, millel see väide põhineb. E-konsultatsiooni kohustuse rakendamisel on oluliseks probleemiks e-konsultatsioonide saatekirjade ebaühtlane kvaliteet. Sageli ei ole täidetud erialaseltside ja Tervisekassa vahel kokku lepitud erialapõhised tingimused ja nõuded ning eriarstile esitatud info on puudulik. Ekslik on Sotsiaalministeeriumi arvamus, et e-konsultatsiooni kaudu saab patsient vajalikku eriarstiabi tavalisest kiiremini. Mõnel juhul võib see nii olla, kuid ravijärjekordi e-konsultatsioonid ei kaota ja nende oluline lühenemine on samuti kaheldav.

Kokkuvõttes: 1. Oleme endiselt seisukohal, et e-konsultatsioon on kasulik ja vajalik tööriist nii perearstile kui

eriarstile, kuid selle kohustuslikuks muutmist me ei toeta ülaltoodud ja meie eelmises arvamuses esitatud probleemide tõttu.

2. Leiame, et enne seaduse muutmist tuleb teha vajalikud ettevalmistud ja luua tingimused (perearstide koolitus, e-konsultatsiooni nõuete kaasajastamine, rahastamise kokkulepped jt), et selle täitmisel arstiabi kvaliteet ja kättesaadavus tõepoolest paranevad, mitte ei teki juurde uusi probleeme. Praegu puudub kindlus, et seda tehakse.

3. Rõhutame e-konsultatsioonile suunamise nõuete täitmise olulisust, et tagada arstiabi hea kvaliteet.

4. Patsiendi õigus arsti valida ei tohiks sõltuda diagnoosist ja sellest, millise eriala spetsialisti ravi vaja on.

5. Peame õigeks, et tervishoiuteenuse osutajatele jääb võimalus otsustada, millisel viisil saab patsiente neile ravile suunata.

Teeme veelkord ettepaneku arutada kohustusliku e-konsultatsiooniga seonduvaid küsimusi nii erialaseltside, raviasutuste kui ka patsientide esindajatega. Lugupidamisega allkirjastatud digitaalselt Katrin Rehemaa Eesti Arstide Liidu tegevjuht