Arvamuse avaldamine väljatöötamiskavatsusele (RelvS)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Siseministeerium [email protected]

Teie 18.12.2025 nr 1-6/3332-1 Meie 29.01.2026 nr 2.3-4/26/4117-2

Arvamuse avaldamine väljatöötamiskavatsusele (RelvS)

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks relvaseaduse

(RelvS) eelnõu väljatöötamise kavatsuse (VTK), milles käsitletakse uue tervikseaduse

väljatöötamist. Meil on esitatud VTK osas järgmised tähelepanekud.

1. Selgitamiskohustuse täpsustamine

Toetame selge seadusliku raamistiku loomist, mille kohaselt oleks läbipaistvalt määratletud

taotleja kohustus selgitada relva vajalikkust ja taotletavat kasutusotstarvet. Selgitamiskohustuse

sõnastamisel palume võtta arvesse, et kui selgitamiskohustus hõlmab vajadust esitada täiendavaid

isikuandmeid, siis nende andmete koosseis (vähemalt kategooria täpsusega) peab tulenema

seadusest. Isikule peab juba enne loa taotlemist olema arusaadav, millised andmed ja vajadusel

dokumendid peab ta loa taotlemisel esitama relva vajalikkuse ja kasutusotstarve põhjendamisel.

2. Relvakaupmehe õigus teha päringud relvaregistrisse

Juhime tähelepanu, et kauplejale relvaregistrisse juurdepääsu võimaldamiseks volitusnormi

loomisel on oluline paika panna selged reeglid, kuidas juurdepääs tagatakse, väljastatavate

andmete maht, andmetele juurdepääsu tehnilised lahendused (sh vajadusel piirangud) ning

meetmed andmete kaitseks.

Päringute põhjuste läbipaistvuse tagamiseks ning põhjendamatutute päringute vältimiseks

soovitame kaaluda võimalust kohustada päringu tegijat enne andmete vaatamist sisestama päringu

põhjuse. Kindlasti peavad päringud olema ka jälgitavad (logid).

Registriandmetele juurdepääsu võimaldamisel peab sõlmima lepingu. Hetkel on relvaregistri

põhimääruse § 23 lg 5 teises lauses sätestatud, et vajaduse korral sõlmitakse andmesaajaga leping,

milles kajastatakse juurdepääsu andmise õiguslik alus, andmed, millele juurdepääs antakse, ning

andmetele juurdepääsu andmise eesmärk, tingimused, kord ja viis. Tegelikult ei ole andmesaajaga

lepingu sõlmimine vabatahtlik, vaid tegemist on andmetele juurdepääsu võimaldamise

kohustusliku komponendiga. Kokkuleppe sõlmimist nõuab ka infosüsteemide andmevahetuskihi

(X-tee) määruse § 12.

3. Tervisekontroll

VTK-s on leitud, et tervisekontrolli regulatsiooni tuleks täiendada selliselt, et tervishoiutöötajal

oleks õigus kas peatada tervisetõendi kehtivus kuni täiendava uuringu või hinnangu saamiseni, või

tunnistada kehtetuks tervisetõend juhul, kui on ilmnenud selge välistav tervisehäire. Selle õiguse

2 (2)

vajaduse põhjused on VTK-s selgitatud, kuid jääb arusaamatuks praktiline rakendus.

Nimelt, kas tervisetõendi saaks peatada või kehtetuks tunnistada mis iganes tervishoiutöötaja (sh

see, kes muidu tervisetõendeid ei väljasta), kes tuvastas relvaluba omaval isikul relvaloa

väljastamist välistava tervisehäire, või peab sellest informeerima tervisetõendi väljastanud

perearsti. Eraldi lahendamist vajab olukord, kui isik piirab juurdepääsu oma terviseandmetele

pärast tervisetõendi saamist.

Lisaks on selgusetu, kuidas mõjub tervisetõendi staatuse muutmine relvaloa kehtivusele, st kuidas

sellisel juhul korraldatakse loa peatamine ning kuidas saab PPA teada, et tervisetõend ei kehti.

Eelnõu koostamisel palume läbi mõelda tervishoiutöötajate ja PPA andmevahetuse üksikasjad nii

normipõhiselt kui ka tehniliselt.

4. Üldised märkused relvaregistri põhimääruse osas

VTK-s on öeldud, et uue RelvS-i koostamisel ei kavandata muudatusi, mis andmesubjekti õigusi

riivaksid või ei oleks kooskõlas andmekaitseõiguse põhimõtetega. AKI-l on aga märkus

põhimääruse praeguse redaktsiooni osas. Nimelt näeb põhimääruse § 9 p 18 ette, et relvaregistri

andmeandjateks on mh muu asutus või isik õigusaktis sätestatud juhul. Sellist regulatsiooni ei tohi

aga olla, kuna sisuliselt see tähendab seda, et põhimäärus justkui annab õiguse mis iganes andmeid

mis iganes asutuselt või isikult nõuda. Andmekogu põhimäärus peab selgelt sätestama andmete

allikad ehk andmeandjad koos antavate andmetega. Ideaalis peaks sellele vastama ka andmeandja

kohustav norm neid andmeid esitada.

Üldiselt soovitame lähtuda Justiits-ja Digiministeeriumi juhisest isikuandmete ja avaliku teabe

töötlemise ning andmekogude reguleerimise kohta eelnõudes, mis annab selget ülevaadet sellest,

millised küsimused tuleb seadusega reguleerida ning milliseid saab reguleerida määruse tasandil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehis peadirektor Irina Meldjuk

[email protected]

627 4108