| Dokumendiregister | Terviseamet |
| Viit | 9.3-1/26/409-2 |
| Registreeritud | 29.01.2026 |
| Sünkroonitud | 30.01.2026 |
| Liik | Väljaminev dokument |
| Funktsioon | 9.3 Teenuste terviseohutus |
| Sari | 9.3-1 Ehitusprojekti või detailplaneeringu terviseohutuse hinnangud või kooskõlastused |
| Toimik | 9.3-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet |
| Saabumis/saatmisviis | Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet |
| Vastutaja | Kristiina Seiton (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Põhja regionaalosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799
Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803
Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011
Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet
Teie 15.01.2026 nr 10-11/97 - 1
Meie 29.01.2026 nr 9.3-1/26/409-2
Järvevana tee 11 kinnistu
detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise programmi
ettepanekud
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet esitas Terviseametile (edaspidi amet) lähtudes
planeerimisseaduse § 81 lõigetest 1 ja 2 ettepanekute esitamiseks Järvevana tee 11 kinnistu
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programmi. Amet on
01.04.2024 kirjaga nr 9.3-1/24/2568-2 detailplaneeringu algatamise kohta seisukoha esitanud.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on muuta Järvevana tee 11 kinnistu 50% äri- ja
transpordimaa sihtotstarve 75% ärimaaks ja 25% elamumaaks ning ehitusõiguse määramine
kuni 4 maapealse korrusega lahtise fassaadiga parkimishoone ning 14 ja 18 maapealse korrusega
hoone ehitamiseks, mis ühendatakse kuni 2 maapealse korruselise hoonemahuga. Maksimaalne
hoone absoluutkõrgus on 99,5 m. Lisaks määratakse üldised maakasutustingimused,
heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise
põhimõtted. Planeeritava maa-ala suurus on 0,92 ha.
Amet on tutvunud KSH programmiga ja Tallinna Planeeringute Registris olevate materjalidega
ning märgib järgmist:
KSH programmis on välja toodud järgnev: „-Ööpäevase mõõtmisega selgitatakse
planeeringualal lennu- ja rongiliiklusest tulenevad maksimaalsed müratasemed. -
Liiklusmüra ulatuse levikut planeeringualal (sh hoonete fassaadidel) hinnatakse
arvutuste teel, koostatakse müra levikut iseloomustavad mürakaardid ning liiklusmüra
tasemete vastavust hinnatakse keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruses nr 71
"Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid" kirjeldatud normtasemetele. -Juhul kui müratasemed hoone fassaadil
ületavad kehtestatud piirväärtuseid, kirjeldatakse meetmeid selle vältimiseks või
vähendamiseks.“ Mürahinnangu koostamisel saab lähtuda keskkonnaministri
03.10.2016 määruse nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu
koostamise kohta esitatavad nõuded“ § 3 lg 3 põhimõtetest. Amet juhib tähelepanu, et
helirõhutasemete mõõtmiste puhul on oluline, et mõõdetud keskmised müratasemed
oleksid hinnatud.
Vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 01.10.2025 määrusega nr 54
„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni
hindamise kord“ kehtestatud normtasemeid.
Eskiislahenduse seletuskirjas on välja toodud järgnev: „Kinnistule, elamufunktsiooniga
hoone mahust lõunasse on planeerintud kompaktne haljastus millel paikneb
mänguväljal. Tänavamaa Järvevana tee 9c ja Järvevana tee 9a ja mänguväljaku vahele
2 / 2
on planeeritud haljastatud vall mis töötab müraseinana, (vt kinnistu lõige ja
illustreerivad renderpildid)“ Amet palub mürahinnangus hinnata planeeritava
haljastatud valli (müraseina) tõhusust veendumaks selle efektiivsuses.
Eskiislahenduse seletuskirjas on välja toodud, et lõuna poolsesse hoone mahtu on
projekteeritud korterid. Amet palub võimaluse korral, kui korterite asukohad on teada,
need mürahinnangus näiteks eraldi värviga tähistada. Arvestades planeeringuga
kavandatud mahtu ning asjaolu, et vaid 25% kavandatust on elufunktsiooniga, oleks see
abiks müratasemete hindamisel fassaadil.
Tallinna üldplaneeringu järgi asub planeeritav ala ettevõtluse segahoonestusala
juhtotstarbega alal, kus võib paikneda igasugune ettevõtlus v.a. ulatuslikku
sanitaartsooni vajav tootmine, alal võib paikneda ka üksikuid elamuid ja asutusi. Amet
palub edaspidises planeerimises täpsustada, kas planeeringuga muudetakse maakasutuse
juhtotstarvet või mitte.
KSH programmis on välja toodud järgnev: „Rajatud hoone kiirguse allikaks ei ole. Küll
aga on planeeringuala näol tegu alaga, kus radoonirisk pinnases on kõrge. Käesoleva
detailplaneeringu ega KSH programmi koostamise käigus ei ole radooni sisaldust
pinnases mõõdetud. Planeerimise käigus määratakse DP alale ehitusõigus ning mahud,
kuid ei kirjeldata hoone rajamise kõiki tehnilisi detaile. Kuna hoone rajamise käigus on
võimalik rakendada efektiivselt ehituslikke meetmeid radooni leviku takistamiseks
hoonesse, siis ei ole antud planeeringualale hoonete rajamine välistatud. Selleks, et
välistada võimalik risk radooni lekkeks hoonesse ja tagada ohutu radoonisisalduse
hoones, tuleb DP ja KSH algatamise korralduse järgi rakendada projekteerimisel
radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised
radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Radoonikaitse
meetmete mitterakendamisel tuleb viia läbi radooniohutust tõestavad mõõtmised.“
Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid, tuleks detailplaneeringu alal teostada
radoonitasemete mõõtmised, kuna radoon ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristiina Seiton
vaneminspektor
Põhja regionaalosakond
51966484
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|