Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Saku Vallavalitsus

[email protected]

Teie 06.01.2026 nr 7-1/1-19

Meie 29.01.2026 nr 9.3-2/26/119-2

Saku valla Jälgimäe küla Saviaugu

maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu

kooskõlastamine

Saku Vallavalitsus esitas Terviseametile (edaspidi amet) vastavalt planeerimisseaduse § 127

lõikele 1, § 133 lõikele 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015. a määruse nr 133 „Planeeringute

koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3

kooskõlastamiseks Saku valla Jälgimäe küla Saviaugu maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu.

Amet on 23.02.2022 kirjaga nr 9.3-4/22/1398-2 detailplaneeringu koostamise algatamise,

lähteseisukohtade andmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise

korralduse eelnõule seisukoha esitanud.

Planeering näeb ette kahe äri- ja tootmismaa krundi ning ühe transpordimaa krundi

moodustamise, millele on kavandatud tootmis- ja teenindusettevõtete hoonestus. Planeeritud

maa-ala suurus on vastavalt algatamise korraldusele ca 3,9 ha. Käesoleva planeeringu puhul on

tegemist Saku valla üldplaneeringu kohase detailplaneeringu lahendusega.

Esitatud materjalid sisaldavad mürahinnangut (Hendrikson DGE, 25.02.2025, töö nr 25005185).

Mürahinnangus tuuakse välja, et piirkonnas varasemalt teostatud mürauuringutest saab tugineda

Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 15,0–28,5 Topi-Ääsmäe lõigu teeprojektide raames

koostatud mürauuringule, mille raames modelleeriti liiklusmüra tasemeid ja levikut nii

ehitusjärgses (2025a) kui ka perspektiivses olukorras (2045a). Eelnimetatust selgub, et

planeeringuala kõrval asuvale elamualale levib riigiteelt 2025a andmete põhjal päeval kuni 59

dB, öösel kuni 54 dB; 2045a andmete põhjal päeval kuni 64 dB, öösel kuni 54 dB.

Planeeringuala läheduses asuvate elamualade müratasemed ei tohi ületada keskkonnaministri

16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud II

mürakategooria normtasemeid, mis on päeval 60 dB (teepoolsel küljel 65 dB), öösel 55 dB

(teepoolsel küljel 60 dB). Mürahinnangus järeldatakse, et liiklusmüra piiramise meetmed ei ole

planeeringualal otseselt vajalikud.

Mürahinnangus tuuakse välja, et kavandatava tegevuse puhul võivad häiringuid põhjustada nt

laadimistööd ja kaubaveokite manööverdused (samuti töötava mootoriga kaubaveokite

seismine), eelkõige võib probleemseks osutuda öine müra (ajavahemikus 23.00-7.00), seda

juhul, kui kavandatakse ööpäevaringset tegev. Võimalikud laadimisalad jm aktiivsema

tegevusega piirkonnad (sh parklad) on praeguse lahenduse kohaselt kavandatud

elamupiirkondadest vastassuunas ehk kavandatavatest hoonetest läände. Seega toimib antud

lahenduse korral kavandatav hoonestus ühtlasi ka müratõkkena. Juhul kui edaspidise

planeerimise ja projekteerimise raames soovitakse hoonete asukohta muuta ning nt laadimistöid

2 / 4

jms teostada ka planeeringuala idapoolses osas (kavandatavatest hoonetest idasuunas, lähimate

eluhoonete poolsel küljel) tuleb kaaluda täiendavate meetmete rakendamise vajadust (nt

müratõke ala idaküljel). Seega on võimalusel soovitatav vältida suures mahus laadimis- ja

transporditöid (nt kaubaveokite liikumine ja laadimistööd) öisel ajal ehk öiseid rangemaid müra

normtasemeid (ning inimeste puhkeaega) silmas pidades ajavahemikus 23.00-7.00.

Esitatud materjalides on välja toodud järgnev:

 Liiklusest tulenevad müratasemed peavad müratundlike hoonetega aladel vastama

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” kehtestatud asjakohase

mürakategooria normtasemetele.

 Mürarikkad seadmed, laadimisalad jms ei tohi jääda elamute poolsele küljele. Juhul kui

mürarikkad seadmed, laadimisalad jms paikneb elamute poolsel küljel, tuleb rakendada

erimeetmeid;

 Äri- ja tootmismaa ning elamumaa vahelise kaitsehaljastuse ala laius on 30m;

 Äri- ja tootmistegevuse kavandamisel tuleb eelistada vähese keskkonnamõjuga (sh

müra) tegevusi, mille puhul märkimisväärsed negatiivsed mõjud ei levi hoonest

väljapoole;

 Suurema müratasemega seadmed ja tööprotsessid tuleb paigutada hoonete

siseruumidesse;

 Vastavalt keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrusele nr 71 tuleb uute

tehnoseadmete (nt jahutus- ja ventilatsiooniseadmed) paigaldamisel ning kasutamisel II

kategooria müratundlikel aladel (lähimate eluhoonete juures) tagada müratase, mis on

väiksem kui 50 dB päeval (Ld) ja 40 dB öösel (Ln); Tehnoseadmete valimisel on

soovitatav eelistada masinaid/seadmeid, mille poolt tekitatav müratase

(helivõimsustase, LwA) on väiksem; Vajadusel tuleb tehnoseadmete ümber rajada

lokaalsed müraekraanid või mürasummutuskastid. Meetmed võivad olla vajalikud

eelkõige öiste (rangemate) müra normtasemete tagamist silmas pidades; Hoonest

väljapoole jäävate tehnoseadmete (nt ventilatsiooniseadmed või küttesüsteemid)

paigutamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et seadmete avad oleks suunatud elu- ja

ühiskondlikest hoonetest võimaliku kaugele;

 Planeeringuala idaosas on sobilikud eelkõige vähese mõjuga lao-, kontori- ja

büroohooned, mille puhul ei ole põhjust eeldada märkimisväärset müra teket. Seega on

soovitatav vältida mürarikaste tööprotsesside kavandamist ja läbiviimist planeeringuala

idapoolsel küljel. Võimalikud laadimisalad jm aktiivsema tegevusega piirkonnad (sh

parklad) on hetkel kavandatud elamupiirkondadest vastassuunas. Seega toimib antud

lahenduse korral kavandatav hoonestus ühtlasi ka müratõkkena;

 Müra ja saastetundlikke objekte detailplaneeringu alale ei kavandata ning äri- ja

tootmishoonete jaoks maantee müratõkkerajatisi ei ole vaja kavandada. Samas tuleb

arvestada maanteest põhjustatud müraga ning hoonete projekteerimisel tuleb järgida

järgmisi põhimõtteid:Eesti standardi EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded.

Kaitse müra eest" tabeli 6.3 "Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt

välismüratasemest" kohaselt tuleb planeeringuala äri- ja tootmishoonete maantee

poolse külje välispiire projekteerida minimaalselt selliselt, et mitmest erineva

heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R'w+Ctr ≥ 35

dB;

 Hoonete planeerimisel tuleb arvestada standardi EVS-EN 17037:2019+A1:2021

Päevavalgus hoonetes” nõuetega;

 Vastavalt Terviseameti kirjale on juhitud tähelepanu, et radoonisisaldus ei ole pinnases

ühtlaselt jaotunud ning normaalse radoonisisaldusega piirkonnas võib esineda kõrge

radoonisisaldusega alasid. Sellest tulenevalt teostatakse radoonitaseme mõõtmised koos

ehitusgeoloogiliste uuringutega hoonete ehitusprojekti staadiumis. Ehitusprojekti

koostamisel arvestada radooni vähendamise meetmetega ja siseruumides tuleb tagada

radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.“. Radoonitõrje kohapealt on

3 / 4

oluline korralik ehituskvaliteet, mille all peetakse silmas ühtlast vundamenti, seinaosade

suletud liitekohti, korralik ventilatsioonisüsteem jne

Amet on tutvunud esitatud materjalidega, kooskõlastab detailplaneeringu ning märgib

järgmist:

 Planeeringualale juurdepääs on tagatud läänesuunast Metsaääre ja Küünimäe kinnistute

detailplaneeringuala kaudu. Ühendus Tallinn-Pärnu-Ikla maanteega on tagatud

Mõisavahetee kaudu. Ameti hinnangul võib planeeringuga kaasnev liiklus mõjutada

otseselt ja kaudselt (nt kui on oluline liiklussageduse tõus, rohkem raskeliiklust

jmt) müratundlike hoonetega alade müraolukorda. Esitatud mürahinnangus ei olnud

välja toodud, millised hinnatud müratasemed planeeringu realiseerimisel müratundlike

hoonetega aladele levivad, kuna hetkel ei ole täpselt teada millist tüüpi äri- ja

tootmistegevust planeeritaval alal ellu viima hakatakse, seetõttu ei saa üheselt välja tuua

(nt arvulise väärtusena detsibellides) ka kaasnevate mõjude võimalikku suurust (täpset

mürataset). Planeeringu elluviimisel tuleks hinnata kujunenud liiklusmüra

olukorda, vajadusel koostada liiklusmürahinnang ning kaaluda täiendavaid müra

leevendavaid meetmeid. Liiklusest tulenevad müratasemed (sh maksimaalsed

müratasemed) peavad müratundlike hoonetega aladel vastama KeM määruses nr 71

kehtestatud asjakohase mürakategooria normtasemetele.

 Kuna käesolevas planeeringu etapis ei ole veel teada kavandatavate tegevuste iseloom,

siis peab amet vajalikuks detailplaneeringu elluviimisel hinnata kujunenud äri-,

kaubandus- ja tootmistegevusest leviva müra- ja vibratsiooni mõju müratundlike

hoonetega aladele. Vajadusel tuleb koostada vastavad uuringud ning rakendada

leevendavaid meetmeid. Äri-, kaubandus- ning tootmistegevusest tulenevad

müratasemed peavad müratundlike hoonetega aladel vastama KeM määruses nr 71

sätestatud asjakohase mürakategooria normtasemetele. Mürahinnangu koostamisel saab

arvestada keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra

piiramise eesmärgil planeeringu koostamisele esitatavad nõuded“.

 Esitatud materjalides on välja toodud järgnev: „Arendaja peab tagama, et müra ei

ületaks elamute juures kehtestatud normtasemeid ning müra leevendusmeetmete

elluviimine on (vajadusel) arendaja ülesanne.“ Lisaks elamualadele peavad

müratasemed olema tagatud ka teistel müratundlikel aladel.

 Esitatud materjalides on välja toodud, et suurema müratasemega seadmed ja

tööprotsessid tuleb paigutada hoonete siseruumidesse. Amet juhib tähelepanu, et hoones

on vajalik tagada hea sisekliima vältimaks mürarikaste tööde ajal akende avamise

vajadust, mis võib omakorda põhjustada mürahäiringuid lähiümbruse elanikel.

 Maksimaalsed helirõhutasemed müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada KeM

määrus nr 71 § 6 lg 2 ja lg 3 välja toodud normtasemeid.

 Ehitus- ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada

sotsiaalministrisotsiaalministri 01.10.2025 määruse nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ lisas toodud

piirväärtuseid.

 Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaaliministri 12.11.2025 määruses nr 61

„Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtasemeid.

 Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00

ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena

rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Lisaks juhib amet tähelepanu,

et KeM määruse nr 71 kohaselt on impulssmüra alla 1 sekundi kestev heli.

 Arvestada keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 „Nõuded salvkaevu

konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning

lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu

projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja

konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja

4 / 4

kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või

kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse

kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise

vormid“ nõuetega.

 Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende

ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Seiton

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

51966484

[email protected]