Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Lüganuse Vallavalitsus

[email protected]

Teie 18.12.2025 nr 6-1/39-27

Meie 29.01.2026 nr 9.3-1/25/10190-2

Aasa gaasijaama detailplaneeringu

eskiisi ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande avalik väljapanek

Teavitasite Terviseametit (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 82 lg 4 ja keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 37 lg 1 alusel Aasa gaasijaama

detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) eskiisi ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

(edaspidi KSH) aruande avaliku väljapaneku toimumisest ajavahemikus 02.01.2026-

02.02.2026.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kuni 400 MW elektritootmisvõimsusega

gaasielektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamine. Gaasielektrijaam on plaanis

rajada gaasimootorite või gaasiturbiinide baasil ning jaam on kavandatud toimima

autonoomsena. Gaasielektrijaama tööajaks on planeeritud 4300 h/a ning diislikütuse baasil kuni

500 h/a.

Planeeringuala asub Lüganuse vallas Varja külas Aasa kinnistu (tunnus 43701:004:01)

lõunaosas. Planeeringuala suurus on ligikaudu 7 ha ning see piirneb lõunaosas Kohtla

metskonnaga 191 (tunnus 43801:001:0101) ja ülejäänud külgedes Aasa katastriüksusega.

Lähimad elukondlikud hooned paiknevad detailplaneeringu ala piirist ligikaudu 1,6 km

kaugusel. Detailplaneeringu koostamine on kooskõlas kehtiva Lüganuse valla üldplaneeringuga.

KSH käigus kirjeldati ja hinnati planeeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja

peamisi alternatiivseid meetmeid, tegevusi ja ülesandeid, arvestades planeeringu eesmärke ja

käsitletavat territooriumi. Hinnati muuhulgas mõju pinna- ja põhjaveele, välisõhu kvaliteedile

(saasteained, müra), inimese tervisele ja heaolule. Planeeringu elluviimisel kaasnevad heited,

sealhulgas valgus, müra, välisõhu saasteained, sademevesi ja pinnasesse sattuvad ained, mis on

peamiselt seotud põletusseadmete, kütusemahutite ja masinate/seadmete tööga.

Müraallikateks on eelkõige elektri tootmiseks kasutatavad põletusseadmed, ventilatsioon ja/või

soojus-/jahutussüsteemid, alal liikuvad masinad, sh nendega teostatavad tegevused jne. KSH

raames koostati mürahinnang ja müra modelleeriti erinevate olukordade kohta, sest

planeeringuala lähedusse on kavandatud alajaam ning koostamisel on mitmeid planeeringuid

tuuleparkide rajamiseks. Gaasimootoritega stsenaariumi korral on kavandatavate müraallikate

põhjustatud päevane müratase lähima eluhoone (1,6 km kaugusel) juures päeval 32 dB(A) ja

öine müratase 30 dB(A). Gaasiturbiinide korral on kavandatavate müraallikate põhjustatud

päevane müratase lähima eluhoone juures päeval 39 dB(A) ja öine müratase 37 dB(A).

Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) lisa 1

kohaselt on tööstusmüra piirväärtus II kategooria aladel päevasel ajal (7.00-23.00) 60 dB(A) ja

öisel ajal (23.00-7.00) 45 dB(A). Lähedusse rajatava alajaamaga arvestamine mürataset lähima

2(2)

elamu juures ei tõsta. Ennetavalt on arvestatud ka kavandatavate tuulikutega, millega koosmõjus

jääb gaasimootorite korral päevane ja öine müratase alla 40 dB ning on gaasiturbiinide korral

kuni 41 dB.

Arendustegevuse hilisemas faasis on vajalik teha täpsustav müra arvutuslik hinnang, kui

mürataset mõjutavad asjaolud (tehnoloogia jne) on täpsustunud ning töötada vajadusel välja

täpsemad tehnilised meetmed müra vähendamiseks tasemeni, mis tagavad kogumina

müratundlikel aladel määruse nr 71 lisas 1 toodud asjakohaste müra normtasemete piirväärtuste

järgimise.

Ehitise rajamisel võib esineda ehitustöid, mis võivad kaasa tuua vibratsiooni ning sellisel juhul

tuleb järgida sotsiaalministri 17.05.2002 määruse nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmisemeetodid“ nõudeid.

Planeeringualal võib esineda probleeme kõrgenenud radoonisisaldusega, millele tuleb

tähelepanu pöörata projekteerimise etapis, sest projekteerija peaks garanteerima, et projekti

kohaselt ehitatud hoone hilisema kasutuse käigus siseõhu radoonisisaldusele kehtestatud

nõuetele vastab.

Edasisel projekteerimisel arvestada standardis EVS-EN 12464-2:2025 toodud soovitusi häiriva

valguse vältimiseks ja vähendamiseks.

Planeeringualal joogi- ja olmevee tagamiseks on plaanis rajada puurkaev, tarbitava vee kogused

on eeldatavasti väikesed, seega ei kaasne olulist mõju ka põhjaveele.

KSH kokkuvõttena ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju teket, kuna planeeritud

tegevustega ei ületata mõjuala keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid

muutusi ega seata ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara. Detailplaneeringu

lahenduse koostamisel on KSH-s välja toodud leevendavaid meetmeid arvesse võetud.

Amet on tutvunud detailplaneeringu eskiisi ja KSH aruandega ning märgib järgmist:

 KSH-s viidatud sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ ei ole

tänaseks enam kehtiv, kehtivad nõuded vibratsioonile on sätestatud sotsiaalministri

01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“.

 Amet nõustub, et arendustegevuse hilisemas faasis tuleb teha täiendav mürahinnang ning

sarnaselt KSH raames koostatud hinnangule võtta arvesse kavandatavaid tegevusi.

 Ameti soovitus on eelistada gaasijaama rajamisel väiksema müratasemega tehnoloogiat,

et elukeskkonna kvaliteet ei halveneks ning mürahäiringud oleksid minimaalsed.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisu Tamm

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Ida regionaalosakond

554 8431 [email protected]