Edastuskiri

Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade

veemajanduskavade meetmeprogrammi rakendamise

tegevuskava 2026-2027

Seletuskiri

2025

2

Sisukord

Sissejuhatus ............................................................................................................................ 3

1. Tegevuskava ....................................................................................................................... 4

1.1. Pinnavee kogumipõhised meetmed ........................................................................ 5

1.2. Põhjavee kogumipõhised meetmed ........................................................................ 8

1.3. Riigi vesikonnaülesed meetmed ............................................................................. 9

1.4. Uued meetmed ........................................................................................................ 9

1.5. Keskkonnaameti meetmed ................................................................................... 10

2. Tegevuskava avalikustamine ......................................................................................... 11

3

Sissejuhatus

Euroopa Liit (edaspidi EL) võttis 23.10.2000 vastu veepoliitika raamdirektiivi (edaspidi VRD),

mille suurimaks eesmärgiks on saavutada vähemalt hea keemiline ja ökoloogiline pinnavee

seisund ning vähemalt hea keemiline ja koguseline põhjavee seisund. VRD seab EL

liikmesriikidele kohustuse koostada vesikondade majandamiskavad ehk veemajanduskavad

(edaspidi VMK-d).

Eestis on moodustatud kolm vesikonda – Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikond, millele

kõigile on koostatud ka VMK-d. Nimetatud, kolmanda perioodi VMK-d on kinnitatud

perioodiks 2022-2027. a.

VMK lahutamatuks osaks on meetmeprogramm, mis on koostatud kõigi kolme VMK peale

ühiselt. Meetmeprogrammis esitatakse vee kasutamise ja kaitse meetmed (konkreetsed

tegevused), mis on vajalikud rakendada, et saavutada pinna- ja põhjavee keskkonnaeesmärgid.

VMK ja meetmeprogramm koostatakse kuueks aastaks. Selleks, et meetmete rakendamist

pidevalt jälgida, koostab Keskkonnaamet veeseaduse (edaspidi VeeS) § 52 lg 3 alusel

meetmeprogrammi rakendamise tegevuskava (edaspidi TK) kaheaastasteks perioodideks.

TK koostamise eesmärk on täpsustada meetmeprogrammi tegevusi lühemaks ajaperioodiks

ning keskenduda tegevustele konkreetsete pinnaveekogumite valgaladel või

põhjaveekogumitel. TK koostamisel lähtutakse ekspertide koostatud vesikondade VMK-dest ja

meetmeprogrammidest, samuti Kliimaministeeriumi veeosakonnaga läbi arutatud ja VMK

komisjonis 07.12.2022 heaks kiidetud TK koostamise põhimõtetest1.

1 https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-kiirgus/vesi/veemajanduskavad#tegevuskava-ja-uleva--5

4

1. Tegevuskava

Käesolev TK koostati kehtiva VMK viimaseks perioodiks, aastateks 2026-2027. TK koosneb

seletuskirjast ja lisatabelitest, kus kajastatakse antud ajaperioodiks kavandatavaid meetmeid.

Meetmeprogrammi meetmed jagunevad pinna- ja põhjavee kogumipõhisteks meetmeteks ning

vesikonnaülesteks meetmeteks, mis jagunevad kolmeks: erasektori ja kohalike omavalitsuste

põhimeetmed ja täiendavad meetmed ning riigi vesikonnaülesed meetmed (sisaldavad nii põhi-

kui täiendavaid meetmeid).

Põhimeetmed on otseselt seadusest tulenevad kohustused, mida tuleb täita kõikidel

veekogumitel. Täiendavate meetmete rakendamiseks otsene seadusest tulenev kohustus

puudub, aga need toetavad kogumi hea seisundi saavutamist.

Kogumipõhised meetmed nii pinna- kui põhjavee puhul on kavandatud ühele kindlale

veekogumile. Vesikonnaülesed meetmed on ühised nii pinna- kui põhjaveele.

Meetmed jaotuvad omakorda:

- administratiivseteks, sh järelevalve (keskkonnaload, järelevalve toimingud,

õigusraamistik);

- tehnilisteks (ehituslikud ja rakenduslikud tegevused);

- nõustamis- (nõustamine, koolitus, teavitus, juhendmaterjalid);

- uuringumeetmeteks (teadus- või rakendusuuringud).

Meetmeprogrammis on kavandatud meetmeid kokku 2416, neist on pinnavee kogumipõhiseid

meetmeid 2081, põhjavee kogumipõhiseid meetmeid 83 ning riigi vesikonnaüleseid meetmeid

155. Kõigist meetmeprogrammi meetmetest on kolmanda, 2026-2027 perioodi TK-sse

kavandatud 1109 pinnavee kogumipõhist, 10 põhjavee kogumipõhist ja 95 riigi vesikonnaülest

meedet. Seega kokku on kavandatud 2026-2027 perioodi TK-sse 1214 meedet 2416-st (50,2%).

2026-2027 perioodi TK-sse kavandati kõik meetmeprogrammi meetmed, mida ei ole kajastatud

eelmiste perioodide TK-des. Lisaks lisati TK-sse uued meetmed, mis on kavandatud pärast

meetmeprogrammi kinnitamist, kuna nende meetmete lisamise vajadus on hiljem selgunud

(Lisa 4; vt täpsemalt seletuskirja ptk 1.4). Koos uute meetmetega on TK-sse planeeritud kokku

1220 meedet.

5

2026-2027 perioodi TK-sse kavandatud meetmetest 875 ehk 71,7% on põhimeetmed ning 345

ehk 28,3% täiendavad meetmed.

Tegevuskava lisadeks on meetmetabelid, mis jagunevad järgmiselt:

Lisa 1 – riigi vesikonnaülesed meetmed

Lisa 2 – põhjavee kogumipõhised meetmed

Lisa 3 – pinnavee kogumipõhised meetmed

Lisa 4 – uued meetmed

Lisa 5 – tagasiside avalikult väljapanekult

1.1. Pinnavee kogumipõhised meetmed

2026-2027 perioodi TK-sse on kavandatud 1109 pinnavee kogumipõhist meedet.

Pinnavee kogumipõhised meetmed jagunevad suuremate valdkondade kaupa järgmiselt:

- Järelevalve meetmed (meetme koodid HJR01_4_1, HLK08_3_2, HPM01_3_1,

HPM11_2_2, HTKV01_4_2, KJ01, VHM04, VHP01_3_2, VKS01_2_2, VRS01_2_2;

316 tk);

- Põllumajandustootjatele suunatud meetmed (meetme koodid HLK01_4_3,

HPM02_2_2, HPM02_2_3, HPM03_1_1_3, HTKV01_4_3, HTKV02_1_1; 226 tk);

- Keskkonnaharidusliku ja ennetava tegevuse korraldamine riikliku keskkonnapoliitika

elluviimiseks (meetme kood TG01; 172 tk);

- Vooluveekogu tervendamine, hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamine ja

elupaikade taastamine (meetme koodid VKS01_2_1, VKS01_2_2; 151 tk);

- Uuringumeetmed (meetme koodid HJR01_4_1, HSV02_3_3, PRV02_2_2,

VHP01_3_3, VKS01_2_1, VMK02; 98 tk);

- Koprapaisude likvideerimine ja kopra arvukuse piiramine (meetme koodid

VHK01_2_2, VHK02_2_1; 32 tk);

- Keskkonnakaitselubade menetlemine (meetme kood KKL02_2_2, 29 tk);

- Maaparanduse ja eesvooludega seonduvad meetmed (meetmekoodid HPK01_3_3,

HMK01_3_1, HMK01_3_2; 24 tk);

- Ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni arendamise meetmed (meetme koodid

HKÜ07_1_1, ÜVK01_3_2, ÜVK01_3_3; 12 tk);

- Veekaitse nõuete täitmine sadamates (meetme kood VRS01_2_1; 10 tk);

- Jääkreostuse likvideerimine või objekti ohutustamine (meetme kood HJR01_4_2; 5 tk).

6

Joonis 1. Pinnavee kogumipõhiste meetmete jaotumine suuremate valdkondade kaupa 2026-2027 perioodi TK-s

Kõigi 316 järelevalve meetmete rakendajaks on Keskkonnaamet, taimekaitsevahendite

kasutamise ja hoiustamise nõuete üle järelevalvet teostatakse ühiselt Põllumajandus- ja

Toiduametiga (49 tk). 46 meedet on seotud paisude järelevalvega.

Põllumajandustootjatele kui rakendajatele suunatud põllumajanduslikke meetmeid on 2026-

2027 perioodi TK-s enim – 226 tk. Põllumajandustootjad on rakendajate rühm, kelleni

29%

21% 16%

14%

9%

3% 3% 2%

1% 1% 1%

Järelevalve

Põllumajandustootjad

Keskkonnaharidus ja -ennetus

Vooluveekogu tervendamine, hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamine ja elupaikade taastamine Uuringud

Koprapaisude likvideerimine, arvukuse piiramine

Keskkonnakaitseload

Maaparandus

Ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni arendamine

Veekaitse nõuete täitmine sadamates

Jääkreostuse likvideerimine või objekti ohutustamine

7

Keskkonnaamet siiani ressursi puudumise tõttu jõudnud ei ole. Põllumajandustootjatega

tegeleb Life IP CleanEST Viru alamvesikonnas ja hakkab tegelema ka Life IP WetEST Lääne-

Eesti vesikonnas, kuid kahe aastaga 226 meetme rakendamine ei ole tõenäoline. Siinkohal on

oluline märkida, et kõik 226 meedet ei ole ilmtingimata rakendamata, kuid Keskkonnaametil

puudub teave nende meetmete rakendamise kohta. Teatud hulgal on võimalik teavet koguda

PRIA toetuste jagamise süsteemi kaudu, mida TK ülevaate tegemiseks ka kasutatakse.

Keskkonnaharidusliku ja ennetava tegevuse (meetme kood TG01) meetmeid on palju. Nagu on

tähelepanu juhitud ka 2024. aasta tegevuskava ülevaates, on nimetatud meetme rakendamine

probleemne. On tõenäolisem, et kahe Life projekti piirkondades jõutakse vähemalt osaliselt

meetme rakendamiseni, kuid projektipiirkondadest väljaspool on see ebatõenäoline.

Projektipiirkondadesse jääb TG01 meetmetest 114 meedet, väljapoole 58 meedet.

Vooluveekogu tervendamise, hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamise ja elupaikade

taastamise meetmed (151 tk) puudutavad peamiselt tehnilisi lahendusi kalade läbipääsu

tagamiseks paisudel ja viiel juhul ka uuringu läbiviimist võimalike tehniliste lahenduste

leidmiseks.

Koprapaisude likvideerimise ja kopra arvukuse piiramise meetme rakendajaks on maaomanik,

kes on detailsemalt Keskkonnaametile teadmata. Konkreetsete maaomanike kaardistamine ja

nende kontaktide hankimine saab suure tõenäosusega TK perioodil murekohaks sarnaselt

põllumajandustootjatega.

Uuringumeetmetest 36 tk on „Kalade läbipääsu vajalikkuse selgitamine vesikonnaülese

uuringuga“, mis puudutab paise, mille puhul pole selge, kas kalade läbipääs on vajalik tagada.

39 meedet on „Reoveepuhasti toimimise hinnangu koostamine“ ja üheksa meedet „Veeuuring

reostuse (keskkonnakahju) ulatuse selgitamiseks, reostuse likvideerimise tasuvusuuring ja

likvideerimistööde keskkonnamõju analüüs ning asjakohasusel meetmete väljatöötamine sh

algolukorra fikseerimine“.

Keskkonnakaitselubade meetmetest enamik puudutab paisude keskkonnalubade tingimuste

ülevaatamist ja kogumile jäävate paisude ülevaatust.

Üks maaparanduse meede nimetusega „Eesvooludel kavandatud keskkonnameetmete

(settebasseinid, puhastuslodud) rakendamine metsamaal“ on määratud Kose kogumil (kogumi

kood 1067300_1) rakendajale „maaomanik“ (tabel3meede1146). Ülejäänud maaparandusega

8

seotud meetmete rakendajaks on Maa- ja Ruumiamet. Meetmed puudutavad hoiutööde

teostamist metsa- ja/või põllumaal.

Lisaks tasub eraldi välja tuua paisudega seonduvate meetmete suure osakaalu – neid on 2026-

2027 perioodi TK-s 240 tk. Meetmete seas on nii tehnilisi, keskkonnalubade ja järelevalve

meetmeid kui ka uuringumeetmeid. Tehnilisi meetmeid, mis nõuavad kalade läbipääsu

tagamist, on 133 tk. Kuna paisudega seonduvad lahendused on tihti keerulised ja vajavad eri

arvamustel olevate osapoolte kompromisse, siis ei ole 240 meetme rakendamine kahe aasta

jooksul tõenäoline.

1.2. Põhjavee kogumipõhised meetmed

2026-2027 perioodi TK-sse on kavandatud 10 põhjavee kogumipõhist meedet, mis on kõik

põhimeetmed. Neist on üks administratiivne, kaks tehnilist ja seitse uuringumeedet.

Administratiivseks meetmeks on põhjaveevaru hindamise vajalikkuse kontrollimine põhjavee

kogumiga seotud keskkonnalubade tingimuste üle vaatamine Kambrium-Vendi Gdovi

põhjaveekogumis (meetme kood VEV01_3_1; tabel2meede001), tehnilised meetmed on kahe

kaevu asendamine Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumil Lääne-Eestis (meetme kood

VMK03_2_2; tabel2meede011) ja jääkreostusobjekti "Narva raudteesõlm ja vedurite

ekspluatatsiooni jaoskond" JRA0000118 ohutustamine (meetme kood HJR01_4_2;

tabel2meede029).

Uuringumeetmed jagunevad järgmiselt:

- põhjaveevarude, põhjavee kvaliteedi ja kasutamise võimaluste uurimine (meetme kood

VEV01_3_3; 6 tk);

- veeuuring reostuse (keskkonnakahju) ulatuse selgitamiseks, reostuse likvideerimise

tasuvusuuring ja likvideerimistööde keskkonnamõju analüüs ning asjakohasusel

meetmete väljatöötamine sh algolukorra fikseerimine jääkreostusobjektide (meetme

kood HJR01_4_1; 1 tk).

Meetmete rakendajateks on Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, erinevad ettevõtted ja vee

kasutajad.

9

1.3. Riigi vesikonnaülesed meetmed

2026-2027 perioodi TK-sse on kavandatud 95 riigi vesikonnaülest meedet, millest 70 on põhi-

ja 25 täiendavad meetmed. Neist on 66 administratiivsed (sh 13 järelevalve), 14 uuringu-, 10

nõustamise ja 5 tehnilised meetmed.

Riigi vesikonnaülestest meetmetest 33 on pidevalt rakendatavad tegevused, mis on 2026-2027

perioodi TK-sse üle toodud varasema perioodi TK-dest (Lisa 1 tabelis märgitud rohelisega).

Riigiasutustest on enim meetmeid määratud Keskkonnaametile (32,6%) ja

Kliimaministeeriumile (29,5%).

1.4. Uued meetmed

Lähtuvalt vesikondade veemajanduskavade meetmeprogrammi rakendamise tegevuskava ja

ülevaate koostamise põhimõtetest, tuleb halvenenud seisundiga veekogumitele kavandada

tegevuskavades täiendavad meetmed, kui seisundi halvenemise põhjus ei ole seotud seire- või

hindamise metoodikaga või looduslike põhjustega. Keskkonnaamet esitas halvenenud seisundis

veekogumite nimekirja koos meetmete ettepanekutega meetmeprogrammi tegevuskava

ülevaates 20242.

2026-2027 perioodi TK-sse kavandati kuus uut meedet, mis pärinevad 2024. a TK ülevaatest.

Kaks meedet 2024. a TK ülevaatest jäeti lisameetmete tabelist välja. Kalda kogumile ei lisatud

eraldi TG01 meetmekoodiga meedet, kuna vastav sama sisuga meede oli meetmeprogrammis

olemas ja see kanti 2026-2027 perioodi TK pinnavee kogumipõhiste meetmete tabelisse (Lisa

3). Taebla kogumile nähti 2024. a TK ülevaates ette SPETS kalaseire teostamist kogumil, kuna

eelnevalt läbiviidud seire ei olnud kogumile sobilik. Seiremeede ei kuulu meetmeprogrammi

meetmete koosseisu ja vastavat infot tuleb arvestada edasiste seirete planeerimisel kogumil.

Kuuest uuest meetmest neli puudutavad täiendavate uuringute läbiviimist mittehea seisundi

põhjuste selgitamiseks neljal kogumil: Salajõgi (1104400_1), Navesti_4 (1131600_4), Suurlaht

(2088600_1), Hino järv (2155500_1), üks on Keskkonnaameti järelevalve meede Prandi_2

kogumil (1125700_2) ning üks on Tatra jõel (1045500_1) kalade läbipääsu vajalikkuse

selgitamine vesikonnaülese uuringuga.

2 https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-kiirgus/vesi/veemajanduskavad#tegevuskava-ja-uleva

10

Uutele meetmetele loodi uued refereerimise numbrid vastavalt KAURi ja EKUKiga

kokkulepitud loogikale:

- aastaarv, millal meede planeeriti;

- kas tegemist on pinna- (PIN) või põhjavee kogumipõhise (POH) või vesikonnaülese

meetmega (VY);

- tärn (*);

- meetme arv selle aasta kohta.

Näide: 2025POH*1.

1.5. Keskkonnaameti meetmed

Pinnavee kogumipõhistest meetmetest kuulub Keskkonnaametile rakendamiseks 524 meedet

1109-st ehk 47,2%. Neist on järelevalve meetmed 316, administratiivsed 204, tehnilised kolm

ja uuringumeetmed üks. Administratiivsed meetmed on peamiselt keskkonnaharidusliku ja

ennetava tegevuse elluviimine (meetme kood TG01) ja keskkonnalubade menetlemine (meetme

kood KKL_02_2_2).

Põhjavee kogumipõhiseid meetmeid on Keskkonnaametil üks – põhjaveevaru hindamise

vajalikkuse kontrollimine põhjavee kogumiga seotud keskkonnalubade tingimuste üle

vaatamine Kambrium-Vendi Gdovi põhjaveekogumis.

Riigi vesikonnaülestest meetmetest on Keskkonnaameti rakendada viis meedet, neist kolm on

järelevalve meetmed, üks administratiivne ja üks uuringumeede. Kõigi näol on tegemist

pidevalt rakendatavate ja eelmistest perioodidest üle toodud meetmetega.

Uutest meetmetest on Keskkonnaameti rakendada üks järelevalve meede.

11

2. Tegevuskava avalikustamine

Tegevuskava avalik väljapanek ja eelnõu tutvustamine toimus ajavahemikus 15. august kuni

15. september. Selle aja jooksul oli TK eelnõu Keskkonnaameti kodulehe alamlehel huvilistele

tutvumiseks ja ettepanekute esitamiseks üleval. Tegevuskava eelnõule anti kliendisõbralikum

nimi – vete terviseplaan.

Keskkonnaamet saatis rakendajatele info TK eelnõu valmimise ja sellega tutvumise võimaluste

kohta 15.08.2025. Küsimuste või ettepanekute korral oli võimalik esitada need kirjalikult kas

Keskkonnaameti kodulehel olevasse veebivormi või e-kirja teel. Ettepanekud koos

kommentaaridega avalikustati Keskkonnaameti kodulehel ja esitati veemajanduskomisjonile

TK lisana.

KÄ S KK I R I

28. jaanuar 2026 nr 1-21/26/13

Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva

vesikondade veemajanduskavade

meetmeprogrammi rakendamise

tegevuskava 2026-2027 kinnitamine

Veeseaduse § 52 lõike 5 ja lõike 7 ning Keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47

„Keskkonnaameti põhimäärus“ § 8 lõike 2 punkti 18 alusel: 1. kinnitan Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade meetmeprogrammi

rakendamise tegevuskava 2026-2027 koos lisadega 1-6;

2. avaldada Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade meetmeprogrammi rakendamise tegevuskava 2026-2027 koos lisadega 1-6 Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti veebilehtedel.

Haldusakti saab vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest arvates, esitades

kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt)

Erik Kosenkranius peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes

Jaotuskava: Kliimaministeerium; Keskkonnaagentuur; Eesti Keskkonnauuringute Keskus; Eesti

Geoloogiateenistus; SA Keskkonnainvesteeringute Keskus; Riigimetsa Majandamise Keskus; Põllumajandus- ja Toiduamet; Maa- ja Ruumiamet; Terviseamet; MTÜ Eesti Vee-ettevõtete Liit; Eesti Linnade ja Valdade Liit

Elina Orav

peaspetsialist Veemajanduskava büroo