Papsaare külas Sepa kinnistu detailplaneering

Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee

Detailplaneeringu koostamisse

kaasatavad isikud

29.01.2026 nr 8-4/7267-11

Papsaare külas Sepa kinnistu detailplaneering

Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond informeerib planeerimisseaduse § 128 lg 6 ja 8

kohaselt planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi detailplaneeringu

algatamisest.

Pärnu Linnavalitsuse 19.01.2026 korraldusega nr 30 on algatatud Papsaare külas Sepa kinnistu

detailplaneeringu koostamine ja jäetud algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Sepa kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa, pindala 51678 m2. Kinnistu on

ehitusregistri andmetel hoonestamata. Valdav osa planeeringualast (3,81 ha) on kõlvikulise

koosseisu järgi metsamaana, lisaks looduslik rohumaa. Kinnistu paikneb Tilga tee ääres

külgnedes Paju-Jaarupi, Tomsoni, Lintsi ja Liivaranna kinnistutega. Juurdepääs krundile on

munitsipaalomandisse kuuluvalt Tilga teelt. Piirkonnas paiknevad hoonestatud

maatulundusmaadega, elamumaadega ja tootmismaadega alad, mujal hoonestamata alad.

Audru valla üldplaneeringuga (kehtestati 2010. aastal) määratult asub planeeringuala

reserveeritud elamualal (Ev), kus ehitusõiguse tagab kinnistu minimaalse pinnaga 1500 m2.

Pärnu maakonna planeeringu kohaselt jääb planeeringuala maalise asustusega alale. Seda

iseloomustab valdavalt hajus asustusmuster, kus esineb väiksemaid kompaktse iseloomuga

asustusalasid (näiteks väikesemad alevikud, külakeskused, elamu- ja suvilapiirkonnad).

Huvitatud isiku eesmärgiks on Sepa kinnistu ümberkruntimine, ehitusõiguse, hoonestusalade,

teedevõrgu, haljastuse ja tehnovõrkude põhimõttelise lahenduse määramine.

Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on elamumaa kinnistute moodustamine, neile

ehitusõiguse määramine üksikelamute ja abihoonete püstitamiseks, arhitektuursete ja

linnaehituslike tingimuste ning haljastus-, liiklus- ja parkimislahenduse määramine,

kommunikatsioonide kavandamine, vajadusel servituudialade määramine. Detailplaneering

koostatakse Audru valla üldplaneeringu kohasena, lähtudes seejuures Pärnu

maakonnaplaneeringust ning leitakse lahendus, mis arvestab ja leiab ühisosa mõlema

strateegilise planeerimisdokumendiga.

Detailplaneeringu protsessi järgmised etapid on tehniline planeerimine detailplaneeringu

algatamise ettepaneku tegija poolt ja valminud planeeringu planeerimisseaduses sätestatud

nõuetele vastavaks tunnistamine. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond kaasab puudutatud

isikud detailplaneeringu koostamisse ja teatab sellest esimesel võimalusel. Planeeringu

koostamise ajal võib esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta. Ettepanekuid saab

esitada koha peal, saata posti teel või elektronpostiga, e-posti aadressile [email protected].

2

Detailplaneeringu väljapanek, avalik arutelu ning suuliste ja kirjalike ettepanekute ja

vastuväidete esitamine on avalik ehk avatud menetlus. Planeerimisseadus tagab kohapealse

juurdepääsu materjalidele nii planeeringu koostamise ajal kui järel. Planeeringu koostamise ajal

tuleb puudutatud isikutel arvestada avalikkusega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaido Koppel

planeerimisosakonna juhataja

Janno Poopuu

524 6280, [email protected]

KORRALDUS

19.01.2026 nr 30

Papsaare külas Sepa kinnistu detailplaneeringu

koostamise algatamine ja detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmine

Eesti Kinnisvarahoolduse OÜ on esitatud Pärnu Linnavalitsusele taotluse detailplaneeringu

algatamiseks Papsaare külas Sepa kinnistul (katastriüksuse tunnus 15904:003:0781).

Sepa kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa, pindala 51678 m2. Kinnistu on

ehitusregistri andmetel hoonestamata. Valdav osa planeeringualast (3,81 ha) on kõlvikulise

koosseisu järgi metsamaana, lisaks looduslik rohumaa. Kinnistu paikneb Tilga tee ääres

külgnedes Paju-Jaarupi, Tomsoni, Lintsi ja Liivaranna kinnistutega. Juurdepääs krundile on

munitsipaalomandisse kuuluvalt Tilga teelt. Piirkonnas paiknevad hoonestatud

maatulundusmaadega, elamumaadega ja tootmismaadega alad, mujal hoonestamata alad.

Huvitatud isiku eesmärgiks on Sepa kinnistu ümberkruntimine, ehitusõiguse, hoonestusalade,

teedevõrgu, haljastuse ja tehnovõrkude põhimõttelise lahenduse määramine. Täpsemalt

soovitakse maaüksus jagada 23 pereelamukrundiks keskmise suurusega ca 1615 m2 ning üheks

tee- ja tänavamaa krundiks. Elamukrundile soovitakse püstitada 1 pereelamu põhihoonena ning

kuni 3 abihoonet. Suurim lubatud täisehitus 30%, suurim lubatud kõrgus põhihoonel 9 m,

abihoonetel 5 m. Suurim lubatud maapealne korruselisus põhihoonel 2, abihoonetel 1 korrus,

maa-alune korruselisus 1 korrus. Parkimine lahendatakse omal kinnistul. Arhitektuursete nõuete

seadmisel, s.h katusekalded ja materjalikasutus, arvestatakse, et elamuala peab moodustama

visuaalselt esteetilise terviku. Minimaalne haljastus 30% krundi pinnast. Juurdepääs alale

olemasolevalt Tilga teelt. Vee- ja kanalisatsioonilahendus antakse võimalusel ühisveevärgi

baasil. Sademevesi lahendatakse lahtise kraavitusega. Sidelahendus operaatorivaba

multitorustikul sidekanalisatsiooni baasil liitumiskaevuga Tilga tee ääres. Elektrivarustus

vastavalt teenusepakkuja tehnilistele tingimustele. Tuletõrje veevarustus ühisveevärgil

paiknevate hüdrantide baasil või vajaliku veehulga puudumisel maa-aluse veemahuti ja

kuivhüdrandi baasil. Küttelahendused lokaalsed, maa- või õhksoojuspumpade või

tahkeküttekolletega.

Audru valla üldplaneeringuga (kehtestati 2010. aastal) määratult asub planeeringuala

reserveeritud elamualal (Ev), kus ehitusõiguse tagab kinnistu minimaalse pinnaga 1500 m2.

Pärnu maakonna planeeringu kohaselt (joonis nr 4 „Asustus“ https://planeeringud.ee/plank-

web/#/planning/detail/10100023) jääb planeeringuala maalise asustusega alale. Seda

iseloomustab valdavalt hajus asustusmuster, kus esineb väiksemaid kompaktse iseloomuga

asustusalasid (näiteks väikesemad alevikud, külakeskused, elamu- ja suvilapiirkonnad).

Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb uue hoonestuse kavandamisel järgida olemasolevat

asustusstruktuuri ning eelistada hajaasustusele omaseid lahendusi. Maalise asustusega alale ei

2

kavandata uusi kompaktse iseloomuga asustuse koondumiskohti, v.a põhjendatud juhul

ettevõtlusalasid. Eelistada tuleb uute arendustegevuste koondamist olemasolevatesse

keskustesse, tagamaks sellega juba toimivate keskuste jätkusuutlikkuse ja täiendava arengu, sh

teenuste ja töökohtade olemasolu.

Pärnu linna koostatava üldplaneeringu 2035+ (vastuvõetud 18.09.2025) kohaselt on

planeeringuala määratud osaliselt tiheasustusalaks ja osaliselt hajaasutsusala kompaktse

asustusega alaks. Pärnu linna tiheasustusalad on linnalise iseloomuga, intensiivsema

maakasutusega selgelt piiritletud kompaktsed ja terviklikud keskkonnad, kuhu koonduvad

erinevad huvid ja tegevused. Pärnu linna hajaasustusala on maalise asustusega maa-ala, mis jääb

väljaspoole üldplaneeringuga määratud tiheasustusalasid. Hajaasustusala iseloomustab maaline

ja hajusam asustus, madalam elanike tihedus, hõredam hoonete paiknemine, looduslähedasem

keskkond ning intensiivsem põllu- ja metsamajanduslik maakasutus. Hajaasustusala

iseloomustavad ka ajalooliselt väljakujunenud kompaktsemad külakeskused, külatänavad ja

väiksemad asustused mererannal, kus hoonestus ja teenused on koondunud tihedamalt, kuid neid

ümbritsev ala on hõreda asustusega (hajaasustusala).

Planeeritaval maaüksusel on Audru Vallavolikogu 01.12.2005 otsusega nr 14 kehtestatud Sepa

kinnistu detailplaneering, millega kavandati maaüksuse jagamist 44 krundiks (41 nendest olid

väikeelamukrundid). Elamukruntide suurused jäid vahemikku 810-1286 m2 (erand on 1786 m2).

Vallavolikogu otsuses (p 3) on lisatingimus, mille kohaselt planeeringu kehtestamine jõustub

pärast teede ja tehnovõrkude rajamise ning ekspluateerimise eellepingu sõlmimist Audru

Vallavalitsusega. Sellist lepingut ei ole teadaolevalt sõlmitud, mistõttu planeeringu kehtestamine

ei ole ka jõustunud.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 2 p

3 ja 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajadust

kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse

KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud määruse § 13 p 2 nimetatud tegevust (ühisveevärgi ja

-kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla,

kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamine).

Vabariigi Valitsuse määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 2 kohaselt on vajalik anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang juhul kui arendatakse elurajooni.

KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise

ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Linnak OÜ poolt on koostatud detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang.

KSH eelhinnangus leitakse kokkuvõtvalt järgmist:

Sepa kinnistu detailplaneeringu realiseerimine ei too endaga kaasa olulisi vahetuid

keskkonnamuutusi ja/või -ohte, mis vajaks KSH menetlust. Problemaatiliseks teeb Sepa kinnistu

detailplaneeringu koostamise vastuolu maakonnaplaneeringuga, vastuolu planeeritud

maakasutuse ja koostatava Pärnu linna üldplaneeringu põhimõtete vahel (asustuse suunamine,

säästva transpordi arendamine, väärtusliku põllumaa säilitamine jm). Tegemist on asjakohaste

mõjudega, mida tuleb hoolimata KSH mittevajalikkusest asjakohaselt käsitleda või vähemalt

peab kohalik omavalitsus endale teadvustama piirkonna arenguga seotud kumulatiivseid

mõjusid, mis antud piirkonna täisehitamisega kaasnevad. Piiriülese küsimusena on vajalik on

3

välja selgitada, kumb on prioriteetsem, kas riigi soov säilitada piirkonna väärtuslikku põllumaad

või näha piirkonda tulevikus ette üksikelamualana. Üksikelamuala kontekstis peab kohalik

omavalitsus kaaluma ja analüüsima, kuidas on võimalik tagada ühistranspordi ja teenuste

kättesaadavus, milline on täiendava liikluse mõju liiklusohutusele ja riigitee kasutusele jne.

Lähtuvalt eelnevast ei ole vajadust algatada Pärnu linnas Papsaare külas Sepa kinnistu

detailplaneeringu (KSH) menetlust.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 3 otsustatakse KSH vajalikkus lähtudes strateegilise dokumendi

iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast

ning asjakohaste asutuste seisukohast.

Detailplaneeringu otsuse eelnõuga on tutvunud ja nõustunud KSH algatamata jätmise

ettepanekuga Keskkonnaamet (10.10.2025 kiri nr 6-5/25/18754-2) ning Maa- ja Ruumiameti

Maaparanduse büroo (07.10.2025 kiri nr 6-3/25/14932-2).

Maa- ja Ruumiameti Strateegilise ruumiplaneerimise teenistus 03.11.2025 kirjas

nr 6-3/25/14932-3 juhib tähelepanu kokkuvõtvalt järgmisele:

„Planeerimisseaduse § 10 lg 3 kohaselt peab kohalikku huvi väljendav planeering lähtuma

kohalikest huvidest ja olema kooskõlas riiklikke huve väljendava planeeringuga. Kuigi

kavandatav tegevus on kooskõlas üldplaneeringuga, on elamualade kavandamisel asjakohane

arvestada hilisemate planeeringute, hilisemate asustuse suunamist puudutavate kehtivate ja

koostamisel olevate arengudokumentidega.

Esitatud materjalidele ja riiklikele suundumustele tuginedes, oleme seisukohal, et piirkond peaks

säilima hajaasustusalana. Maa- ja Ruumiameti hinnangul ei ole rohkem kui 20 elamukrundiga

elamuala kavandamine kooskõlas maakonnaplaneeringu asustuse suunamise põhimõtetega ega

ka üldiste kestliku ruumikasutuse suundumustega. Kuna detailplaneeringuga ei saa

maakonnaplaneeringut muuta, tuleb selle koostamisel lähtuda maakonnaplaneeringus sätestatud

põhimõtetest ja tagada ka kooskõla riiklike huve väljendavate planeeringutega.“

Linnavalitsus on seisukohal, et planeeringu koostamisel tuleb järgida maalise asustusega alale

iseloomulikku hajusamat asutusmustrit, kus esineb väiksemaid kompaktse iseloomuga

asustusalasid (näiteks väikesemad alevikud, külakeskused, elamu- ja suvilapiirkonnad). Uue

hoonestuse kavandamisel tuleb järgida olemasolevat asustusstruktuuri ning eelistada

hajaasustusele omaseid lahendusi. Vaatamata asjaolule, et planeeringuala asub Audru valla

üldplaneeringu kohaselt reserveeritud elamualal (Ev), kus ehitusõiguse tagab kinnistu

minimaalse pinnaga 1500 m2, ei vasta miinimumnõue piirkonnas levinud krundisuurustele

laiemalt ja planeeringu koostamise käigus tuleb hinnata krundistruktuuri tihedust kaalutlusotsuse

alusel.

Lähtudes eeltoodust, planeerimisseaduse § 125 lg 1 p 1, § 128 lg 1, § 129 lg 1, keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 ja Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018

määruse nr. 4 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 3 p 2 ja p 3

alusel

1. Algatada Papsaare külas Sepa kinnistu detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu

koostamise ülesandeks on elamumaa kinnistute moodustamine, neile ehitusõiguse määramine

üksikelamute ja abihoonete püstitamiseks, arhitektuursete ja linnaehituslike tingimuste ning

haljastus-, liiklus- ja parkimislahenduse määramine, kommunikatsioonide kavandamine,

vajadusel servituudialade määramine. Detailplaneering koostatakse Audru valla üldplaneeringu

kohasena, lähtudes seejuures Pärnu maakonnaplaneeringust ning leitakse lahendus, mis arvestab

ja leiab ühisosa mõlema strateegilise planeerimisdokumendiga.

4

2. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada järgmiste seisukohtadega:

2.1. Planeeringulahendus peab olema kooskõlas hea ehitustavaga ja arvestama avalike ning

kaasnevate huvidega.

2.2. Hoonestuse arhitektuurne lahendus peab olema kõrgetasemeline ja kaasaegne, sobituma

keskkonda ja väärtustama ümbritsevat keskkonda. Planeeringut koostades tuleb järgida

piirkonnale omaseid nii ehituslikke kui arhitektuurseid põhimõtteid, samuti piirkonnas

väljakujunenud hoonestuslaadi, kinnistute hoonestustihedust ja krundisuurusi, mis enim vastab

maalise asutusega alale.

2.3. Juurdepääs(ud) planeeringualale lahendada Tilga teelt, tagada standardikohane

parkimisvõimalus hoonestusega samal krundil, näidata vajalik parkimiskohtade arv ning

paigutus. Vajadusel näha ette juurdepääsuservituudid. Tilga teele planeerida kergliiklejatele

turvalist liikumist hõlbustav teeosa/kergliiklustee ning siduda/liita see Pärnu-Lihula tee

kergliiklusteevõrgustikuga.

2.4. Krundid tuleb heakorrastada ja haljastada. Säilitada maksimaalselt olemasolev kõrg- ja

väärtuslik haljastus. Kõrghaljastusega kaetud aladel asuvatele kruntidele või maaüksustele

hoonete projekteerimisel tuleb tagada vähemalt 70% ulatuses krundi pindalast kõrghaljastuse

säilimine, kõrghaljastuse asendamine või istutamine (valdav osa, 3,81 ha planeeringualast on

kõlvikulise koosseisu järgi metsamaa). Detailplaneeringus tuleb määrata kruntide minimaalne

haljastuse protsent ja haljasalade asukohad. Tagada kõrghaljastusest koosnev haljaspuhver

planeeringuala ja sellega külgneva põllumajandusmaa vahel.

2.5. Näha ette liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

2.6. Sademeveed tuleb ära juhtida reeglina kraavide baasil. Planeeringu ala piirneb Kuldlõvi

maaparandussüsteemi eesvooluga (maaparandussüsteemi/ehitise kood 6112200010020 kood

003). Eesvoolu kaitsevööndi ulatus 12 m. Eesvoolu Tilga tee teepoolsel nõlval on kaks Tilga

(maaparandussüsteemi/ehitise kood 6112200010020 kood 003) drenaažikollektori suuet, mille

säilimine ja korrashoid on maaomaniku kohustus. Juhul kui olemasolevaid süsteeme on vaja

muuta, tuleb nende asemele projekteerida uued nii, et uus lahendus haakuks olemasolevaga.

2.7. 10 või enama uue elamukrundiga ala detailplaneeringu koostamisel juhul, kui

moodustatavad krundid on alla 2500 m2, tuleb tagada vähemalt üks keskmise elamukrundi

suurusega avalik haljasala; iga järgneva elamukrundi kohta tuleb planeeritaval alal tagada

täiendav 20% suurune avalik haljasala (seal võivad paikneda ka laste mänguväljakud või

spordiväljakud).

2.8. Planeeringu koostamise käigus hinnata planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

3. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa.

4. Jätta algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, sest

detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei oma keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes olulist keskkonnamõju. Detailplaneeringu

koostamisel arvestada asjaomaste asutuste ettepanekutega ja detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnangus esitatud ettepanekutega.

5. Täiendav vajadus võimalikeks uuringuteks selgub detailplaneeringu koostamise käigus.

6. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist sõlmida huvitatud isikul Pärnu Linnavalitsuse

planeerimisosakonnaga asjakohane leping detailplaneeringu koostamiseks, mis sisaldab mh

planeeringu koostamise täpsustatud ajakava, mis ei või olla pikem kui kolm aastat menetluse

algatamisest.

7. Huvitatud isikul tuleb mõista, et temaga sõlmitakse vajadusel planeeringulahenduse § 131

lähtuvalt haldusleping enne detailplaneeringu kehtestamist detailplaneeringukohaste ja

5

planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste

väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks.

Lepingus näidatakse ära vähemalt: 1) rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmise tähtaeg, mis ei

tohi langeda detailplaneeringualal asuvate ehitiste kasutusloa andmise järgsele ajale; 2) meetmed

rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmise tagamiseks, milleks on vähemalt Eesti Vabariigis

registreeritud krediidiasutuse garantiikiri, deponeeritud rahasumma linna arveldusarvele või

kinnisasjadele hüpoteegi seadmine linna kasuks; 3) poolte kohustused väljaehitatud rajatiste

hooldamise, avaliku kasutamise tagamise ja linnale üleandmiskohustuse täitmiseks, sh vajadusel

kinnisasjade üleandmiseks võlaõiguslike kokkulepete sõlmimise tingimused.

Lisaks, kui esineb asjaolu, mis takistab planeeringu koostamisest huvitatud isikul halduslepingus

ettenähtud ülesannet täita, on planeerimisalase tegevuse korraldajal õigus haldusleping

ühepoolselt lõpetada halduskoostööseaduses sätestatud alustel. Nimetatud juhul võib teha otsuse

detailplaneeringu koostamise lõpetamise kohta.

8. Detailplaneeringu koostamisel arvestada detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise

nõuetega, mis on kättesaadavad Pärnu linna veebilehel. Detailplaneeringu seletuskirja mahus

esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord.

Detailplaneeringu kehtestamisele suunamisel tuleb arvestada riigihalduse ministri 17.10.2019

määrusega nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

Vajadusel arvestada alal kehtiva Sepa kinnistu detailplaneeringuga.

9. Huvitatud isikul esitada Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale ülevaatamiseks

detailplaneeringu lahenduse esialgne kavand (eskiislahendus), sealhulgas illustratiivne joonis.

10. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid

küsimusi detailplaneering käsitleb. Detailplaneeringu koostamise käigus tehakse koostööd

planeeritava maa-ala kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega, tehnovõrkude omanike või

valdajatega. Vajadusel määrab Pärnu Linnavalitsus täiendavad koostöötegijad. Detailplaneeringu

koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on

avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.

11. Detailplaneeringu algatamisel ei saa taotlejal tekkida õigustatud ootust, et algatatud

detailplaneering kehtestatakse. Taotlejal ei saa olla ka õigustatud ootust planeeringu sisu suhtes.

Planeeringu algatamise taotluse esitaja peab arvestama võimalusega, et planeerimismenetluse

järgnevates etappides võib linnavalitsuse kaalutlusotsuste tulemusel planeeringulahendus

muutuda, sest planeerimismenetluse eesmärk on tasakaalustada erinevaid huve, sealhulgas

avalikke huve ja väärtusi, tagada võimalikult paljusid osapooli rahuldava lahenduse leidmine

planeeringu kehtestamise hetkeks. Detailplaneeringu algatamise taotlusega esitatud võimalikku

planeeringulahendust ei saa käsitleda siduvana.

12. Pärnu Linnavalitsus võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus

ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu koostamise

eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

13. Planeerimisosakonnal korraldada teate avaldamine Ametlikes Teadaannetes ja Pärnu linna

veebilehel 14 päeva jooksul ning ajalehes Pärnu Postimees 30 päeva jooksul detailplaneeringu

algatamisest arvates.

14. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide

Pärnu Linnavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

6

15. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Voltenberg

linnapea

(allkirjastatud digitaalselt)

Taavi Käärid

linnasekretär