Kiri

Eesti Liikluskindlustuse Fond MTÜ, registrikood 80206477 Mustamäe tee 46, 10621 Tallinn Tel 667 1800, [email protected], www.lkf.ee

Priit Sauk Transpordiamet Valge 4, 11413 Tallinn

28.01.2026 nr 26144

Transpordiameti ettepanek muuta kohustuslikuks vabatahtliku sõidukikindlustuse kahjuandmete edastamine riiklikku andmekogusse Lugupetud Priit Sauk EKsL kaalus põhjalikult Transpordiameti ettepanekut vabatahtliku sõidukikindlustuse kindlustusjuhtumite

andmete avalikustamiseks. EKsL toetab soovi tõsta liiklusohutust ja vähendada pettuste riski järelturul

müüdavate sõidukite seas.

Siiski on küsitluse ning omavaheliste arutelude käigus selgunud, et kindlustusandjatel on antud küsimuses

eriarvamused- on nii pooldajaid kui vastaseid. Ja pooldajate leeris on neid, kes näeksid ettepaneku

toetamise eeltingimusena võimalust nende andmete kasutamiseks kindlustusriski hindamisel kui ka neid,

kes seda ei soovi aga oleks nõus andmete kogumisega hoopis kahjunõuete käsitlemise eesmärgil. Arutelu

käigus esitati mitmeid vastuargumente, millest mõned esitame allpool. Siinkohal on vast oluline täpsustada,

et mitte kõik kindlustusandjad ei olnud alltoodud argumentidega nõus.

1. Riik kogub juba täna liiklusohutuse vaatenurgast olulisi vabatahtliku sõidukikindlustuse andmeid

ja täiendav andmekorje ei anna midagi juurde

Nimelt kogutakse liikluskindlustuse registrisse täishävingu tõttu maha kantud sõidukite andmeid nii

liikluskindlustuses kui vabatahtlikus sõidukikindlustuses. Need andmed omavad liiklusohutuse

vaatenurgast lähtudes tähendust, kuna liikluskindlustuse registri andmete alusel on võimalik langetada

otsuseid selliste sõidukite liikluses kasutamiseks lubamise suhtes. Absoluutne enamus

kindlustusjuhtumitest vabatahtlikus sõidukikindlustuses aga ei räägi midagi mootorsõiduki või selle juhi

liiklusohtlikkusest ning märkimisväärne osa andmetest ei kirjelda ka liikluses osalemisega seonduvat

kindlustusriski (n. looduskahjudest, vargusest, vandalismist tingitud kahjud aga ka klaasikahjud, mida on

umbes kolmandik kõikidest kahjujuhtumitest).

2. Kõiki vabatahtliku sõidukikindlustuse andmete kogumise ning jagamise lahendusega ei saavutata

tervikliku sõiduki ajaloo kogumise eesmärki

Seaduse muutmise ettepaneku kohaselt asetatakse Eesti vabatahtliku sõidukikindlustuse ostjad

ebavõrdsesse olukorda võrreldes nendega, kes kindlustust ei soeta. Kahjuajaloo näitamine vabatahtlikus

sõidukikindlustuses looks võltsturvatunde, sest sõiduki ajaloos kajastuks vaid Eesti liiklus- või

sõidukikindlustuse kindlustusjuhtumites kajastunud sõidukite ajalugu. Samas jääksid välja kõik sõidukid,

mille suhtes on vabatahtlik sõidukikindlustus sõlmimata või olnud sõlmitud enne Eestis registreerimist

kusagil välisriigis. Meie andmetel puudub Transpordiametil info sõiduki registrisse kandmisel sõiduki

- 2 -

varasema kahjuajaloo kohta (täiskahjud Euroopas või Kanadas ja USAs) või õige läbisõidu kohta, mis on

tegelikult suurem murekoht kui kohalikud sõidukikahjud, mille täiskahju info meil olemas on. See ei tagaks

ülevaadet imporditud ja kindlustamata sõidukitega toimunud õnnetuste kohta.

Vabatahtlik sõidukikindlustus on hetkel Eestis vaid vähem kui 40% sõidukitest. Pelgalt selliste kahjude

avalikustamine mõjuks negatiivselt nii vabatahtliku sõidukikindlustuse sõlmimisele kui õnnetuste

korrektsele vormistamisele ning seeläbi ka korrektsele sõidukite taastamisele. Keskmine sõiduki vanus

Eestis jõuab piirini, kus kindlustusvõtja seisukohalt muutub kaskokindlustuse sõlmimine ebamõistlikuks;

seetõttu ei toeta algatus turu läbipaistvust, kuna enamus sõidukeid jäetakse kindlustamata.

3. Väikesed kahjud ei iseloomusta tingimata kindlustusriski ega mõjuta liiklusohutust

Teatud sagedusega ning teatud suurusega kahjud vabatahtlikus sõidukikindlustuses ei kätke endas

tingimata suurenenud kindlustusriski või halvenenud liiklusohutuse taset. Näiteks keskmine nn plekikahju

on summas ca paartuhat eurot ning eeldatakse, et teatud sagedusega on tavapärane, et mõni selline kahju

ikkagi vabatahtliku sõidukikindlustusega kaetud mootorsõidukiga juhtub. Sellised kahjud on enamuses.

Need, nn paarituhandesed plekikahjud ei halvenda mootorsõiduki liiklusohutust ning sellest aspektist

lähtudes ei ole selliste andmete kogumine põhjendatud.

4. Kelmustega võitluseks on tõhusamad viisid

Üheks võimalikuks lisaväärtuseks võiks teoreetiliselt olla andmete ristkasutus kelmustega võitlemisel aga

kindlustussektoril on juba täna kasutusel täiesti legaalne töövahend selleks otstarbeks (nn. kõrgendatud

riskiga isikute andmebaas KRI). Seega- mõnede kindlustusandjate hinnangul ei loo see täiendav andmete

kogumine ning jagamine piisavalt täiendavat väärtust võrreldes praegu juba kasutusel oleva töövahendiga.

5. Keerukuse küsimus andmete jagamisel ning interpreteerimisel tuleks samuti lahendada andmete

kogumise ning avaldamise korral

Enne vastava muudatuse tegemist seadusandluses tuleb kindlasti läbi mõelda ka äärejuhtumid, mille korral

võib andmete jagamise mudelisse tekkida tõrkeid ning andmete interpreteerimisel arusaamatusi. Näiteks

suurte autoparkide kindlustamisel vabatahtliku sõidukikindlustusega on levinud praktika rakendada

omavastutusi erinevate mudelite vormis ning erinevatel tasemetel. Väga suure autopargi puhul võib

omavastutus küünida isegi viie- või kuuekohalise arvuni. Sellistel juhtudel jääb suur hulk omavastutuse alla

jäänud sõidukikahjusid registrisse kandmata, sest omavastutuse alla jäävaid kahjusummasid ei hüvitata.

Samuti on kindlustuslahendusi, kus vabatahtlik sõidukikindlustus tehakse autopargile kogu Baltikumis

kokku näiteks Leedust. Selliste sõidukitega juhtunud kahjud jäävad Eesti liikluskindlustuse registrist välja,

ehkki kahju tekkis näiteks Eesti registris olevale sõidukile.

Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Piirsalu Juhatuse liige +372 533 08 752

- 3 -

Eesti Liikluskindlustuse Fond MTÜ, registrikood 80206477 Mustamäe tee 46, 10621 Tallinn Tel 667 1800, [email protected], www.lkf.ee

Priit Sauk Transpordiamet Valge 4, 11413 Tallinn

28.01.2026 nr 26144

Transpordiameti ettepanek muuta kohustuslikuks vabatahtliku sõidukikindlustuse kahjuandmete edastamine riiklikku andmekogusse Lugupetud Priit Sauk EKsL kaalus põhjalikult Transpordiameti ettepanekut vabatahtliku sõidukikindlustuse kindlustusjuhtumite

andmete avalikustamiseks. EKsL toetab soovi tõsta liiklusohutust ja vähendada pettuste riski järelturul

müüdavate sõidukite seas.

Siiski on küsitluse ning omavaheliste arutelude käigus selgunud, et kindlustusandjatel on antud küsimuses

eriarvamused- on nii pooldajaid kui vastaseid. Ja pooldajate leeris on neid, kes näeksid ettepaneku

toetamise eeltingimusena võimalust nende andmete kasutamiseks kindlustusriski hindamisel kui ka neid,

kes seda ei soovi aga oleks nõus andmete kogumisega hoopis kahjunõuete käsitlemise eesmärgil. Arutelu

käigus esitati mitmeid vastuargumente, millest mõned esitame allpool. Siinkohal on vast oluline täpsustada,

et mitte kõik kindlustusandjad ei olnud alltoodud argumentidega nõus.

1. Riik kogub juba täna liiklusohutuse vaatenurgast olulisi vabatahtliku sõidukikindlustuse andmeid

ja täiendav andmekorje ei anna midagi juurde

Nimelt kogutakse liikluskindlustuse registrisse täishävingu tõttu maha kantud sõidukite andmeid nii

liikluskindlustuses kui vabatahtlikus sõidukikindlustuses. Need andmed omavad liiklusohutuse

vaatenurgast lähtudes tähendust, kuna liikluskindlustuse registri andmete alusel on võimalik langetada

otsuseid selliste sõidukite liikluses kasutamiseks lubamise suhtes. Absoluutne enamus

kindlustusjuhtumitest vabatahtlikus sõidukikindlustuses aga ei räägi midagi mootorsõiduki või selle juhi

liiklusohtlikkusest ning märkimisväärne osa andmetest ei kirjelda ka liikluses osalemisega seonduvat

kindlustusriski (n. looduskahjudest, vargusest, vandalismist tingitud kahjud aga ka klaasikahjud, mida on

umbes kolmandik kõikidest kahjujuhtumitest).

2. Kõiki vabatahtliku sõidukikindlustuse andmete kogumise ning jagamise lahendusega ei saavutata

tervikliku sõiduki ajaloo kogumise eesmärki

Seaduse muutmise ettepaneku kohaselt asetatakse Eesti vabatahtliku sõidukikindlustuse ostjad

ebavõrdsesse olukorda võrreldes nendega, kes kindlustust ei soeta. Kahjuajaloo näitamine vabatahtlikus

sõidukikindlustuses looks võltsturvatunde, sest sõiduki ajaloos kajastuks vaid Eesti liiklus- või

sõidukikindlustuse kindlustusjuhtumites kajastunud sõidukite ajalugu. Samas jääksid välja kõik sõidukid,

mille suhtes on vabatahtlik sõidukikindlustus sõlmimata või olnud sõlmitud enne Eestis registreerimist

kusagil välisriigis. Meie andmetel puudub Transpordiametil info sõiduki registrisse kandmisel sõiduki

- 2 -

varasema kahjuajaloo kohta (täiskahjud Euroopas või Kanadas ja USAs) või õige läbisõidu kohta, mis on

tegelikult suurem murekoht kui kohalikud sõidukikahjud, mille täiskahju info meil olemas on. See ei tagaks

ülevaadet imporditud ja kindlustamata sõidukitega toimunud õnnetuste kohta.

Vabatahtlik sõidukikindlustus on hetkel Eestis vaid vähem kui 40% sõidukitest. Pelgalt selliste kahjude

avalikustamine mõjuks negatiivselt nii vabatahtliku sõidukikindlustuse sõlmimisele kui õnnetuste

korrektsele vormistamisele ning seeläbi ka korrektsele sõidukite taastamisele. Keskmine sõiduki vanus

Eestis jõuab piirini, kus kindlustusvõtja seisukohalt muutub kaskokindlustuse sõlmimine ebamõistlikuks;

seetõttu ei toeta algatus turu läbipaistvust, kuna enamus sõidukeid jäetakse kindlustamata.

3. Väikesed kahjud ei iseloomusta tingimata kindlustusriski ega mõjuta liiklusohutust

Teatud sagedusega ning teatud suurusega kahjud vabatahtlikus sõidukikindlustuses ei kätke endas

tingimata suurenenud kindlustusriski või halvenenud liiklusohutuse taset. Näiteks keskmine nn plekikahju

on summas ca paartuhat eurot ning eeldatakse, et teatud sagedusega on tavapärane, et mõni selline kahju

ikkagi vabatahtliku sõidukikindlustusega kaetud mootorsõidukiga juhtub. Sellised kahjud on enamuses.

Need, nn paarituhandesed plekikahjud ei halvenda mootorsõiduki liiklusohutust ning sellest aspektist

lähtudes ei ole selliste andmete kogumine põhjendatud.

4. Kelmustega võitluseks on tõhusamad viisid

Üheks võimalikuks lisaväärtuseks võiks teoreetiliselt olla andmete ristkasutus kelmustega võitlemisel aga

kindlustussektoril on juba täna kasutusel täiesti legaalne töövahend selleks otstarbeks (nn. kõrgendatud

riskiga isikute andmebaas KRI). Seega- mõnede kindlustusandjate hinnangul ei loo see täiendav andmete

kogumine ning jagamine piisavalt täiendavat väärtust võrreldes praegu juba kasutusel oleva töövahendiga.

5. Keerukuse küsimus andmete jagamisel ning interpreteerimisel tuleks samuti lahendada andmete

kogumise ning avaldamise korral

Enne vastava muudatuse tegemist seadusandluses tuleb kindlasti läbi mõelda ka äärejuhtumid, mille korral

võib andmete jagamise mudelisse tekkida tõrkeid ning andmete interpreteerimisel arusaamatusi. Näiteks

suurte autoparkide kindlustamisel vabatahtliku sõidukikindlustusega on levinud praktika rakendada

omavastutusi erinevate mudelite vormis ning erinevatel tasemetel. Väga suure autopargi puhul võib

omavastutus küünida isegi viie- või kuuekohalise arvuni. Sellistel juhtudel jääb suur hulk omavastutuse alla

jäänud sõidukikahjusid registrisse kandmata, sest omavastutuse alla jäävaid kahjusummasid ei hüvitata.

Samuti on kindlustuslahendusi, kus vabatahtlik sõidukikindlustus tehakse autopargile kogu Baltikumis

kokku näiteks Leedust. Selliste sõidukitega juhtunud kahjud jäävad Eesti liikluskindlustuse registrist välja,

ehkki kahju tekkis näiteks Eesti registris olevale sõidukile.

Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Piirsalu Juhatuse liige +372 533 08 752

- 3 -