Kiri

Lisa 2
KINNITATUD
Haridus- ja teadusministri käskkirjaga
„Konkursi tingimused ja kord tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks vajalike uurimisteemade ja neid teostavate partnerite leidmiseks“

Hindamisjuhend „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks vajalike uurimisteemade ja neid teostavate partnerite leidmise konkursi tingimuste ja korra juurde.

1. Reguleerimisala
1.1. Käesolev hindamisjuhend (edaspidi juhend) sätestab tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks korraldatava uurimisteemade ettepanekute (edaspidi ettepanek) konkursile esitatud ettepanekute hindamiskriteeriumid, hindamisprotsessi ning paremusjärjestuse moodustamise põhimõtted.

2. Hindamiskriteeriumid
2.1. Ettepanekute hindamine toimub käesolevas lõikes sätestatud hindamiskriteeriumide alusel. Iga hindamiskriteeriumi kohta antakse lisaks hindele põhjendatud hinnang, mille koostamisel lähtutakse vastava kriteeriumi alakriteeriumidest. Igas hindamis­kriteeriumis antud hinnangus võib ära märkida ka teised tähelepanekud.

Hindamis­kriteerium/ koefitsient
Hindamisküsimused
Hinde­skaala
1. Ettepaneku teostatavus


Esimeses kriteeriumis hinnatakse ettepaneku teostatavust, uurimis­meetodite sobivust, võimalikke eeltulemusi ja kompetentsi kaasatust ettepaneku eesmärkide täitmisse (sh koostöö), juhindudes eelkõige järgmistest küsimustest:
1.1 Kui konkreetselt ja asjakohaselt on selgitatud ettepaneku teostatavust ning põhjendatud vajaminevat eelarvet? Kui läbi­mõeldud ja eesmärgipärane on tööplaan?
1.2 Kui sobivad ja põhjendatud on kavandatud uurimis­meetodid? Kui hästi on teadvustatud võimalikke teaduslikke või meto­doloogilisi probleeme ja riske?
1.3 Kuivõrd on kirjeldatud juba saadud esialgseid tulemusi või tehtud eelkatseid?
1.4 Kui sobiv on ettepaneku lähte-TVT (tehnoloogiline valmiduse tase), arvestades konkursi nõudeid? Kui piisav on lähte-TVT ettepaneku eesmärkide saavutamiseks?
1.5 Kui sobiv on kavandatud uurimisprojekti edukaks elluviimiseks uurimisrühma liikmete kompetents?
1.6 Kui asjakohane on uurimisprojekti elluviimiseks valitud lähenemine (ühe eriala ja asutuse keskne, mitme eriala koostöö, partnerite vaheline koostöö, sh koostöö eri sektorite vahel jms)?
1.7 Kui hästi on põhjendatud koostööpartneri(te) ja kaasatava kompetentsi kaasamine ja valik?
1 kuni 5
2. Ettepaneku põhjendatus, selle seos nutika spetsiali­seeru­mise fookus­valdkonnaga (40%)



Teises kriteeriumis hinnatakse ettepaneku põhjendatust, projektiidee originaalsust ja olulisust, eesmärkide selgust ja kooskõla konkursi eesmärkidega, ettepaneku eeldatavat olulisust asjakohastes fookus­valdkondades, juhindudes ennekõike järgmistest küsimustest:
2.1. Kui hästi ja selgelt on ettepanek põhjendatud? Mil määral täidab ettepanek konkursi eesmärke ja tingimusi?
2.2. Kui arusaadavalt ja veenvalt on kirjeldatud ettepanekuga lahendatavat probleemi, kitsaskohta või kasutamata arengu­võimalust?
2.3. Kui arusaadavalt ja täpselt on selles määratletud ettepaneku põhieesmärgid?
2.4. Kui arusaadavalt ja täpselt on kirjeldatud ettepaneku eeldatavad tulemused ning valdkonnas projekti tulemusel tehtav arenguhüpe?
2.5. Mil määral on ettepanek originaalne ja oluline fookusvaldkonna kontekstis?
2.6. Kui selgelt on kirjeldatud ja põhjendatud seos TAIE fookusvaldkonna teekaartide ja seal kinnitatud prioriteetsete suundadega? Kui tegemist on ettepanekuga, mis on seotud mitme teekaardiga, kuivõrd hästi on need seosed kirjeldatud ja põhjendatud?
1 kuni 5
3. Ettepaneku panus fookus­valdkonna arengusse, teadmussiirde ja kommert­sia­liseeri­mis­plaani asja­kohasus ning ettepaneku seos ettevõtte/ erialaliidu esitatud ärilise probleemi kirjeldusega (60%)

Kolmandas kriteeriumis hinnatakse ettepaneku prioriteetsust ja panust fookusvaldkonna arengusse, ettepaneku seost ettevõtte ja/või eriala­liidu esitatud ärilise probleemi kirjeldusega ning teadmussiirde ja kommertsia­li­seerimis­plaani asjakohasust, realistlikkust ja raken­duslikku mõju, juhindudes ennekõike järgmistest küsimustest:
3.1 Prioriteetsus ja fookusvaldkonna mõju – Mil määral on ettepanek strateegiliselt oluline? Kuivõrd aitavad selle tulemused kaasa valdkonna teadus- ja innovatsioonivõimekuse arengule? Mil määral panustab ettepanek Eesti ühiskonda ja majan­dusse laiemalt? Kuivõrd hästi on põhjendatud olulisust Eesti ühiskonnale ja majandusele?
3.2 Seos ärilise probleemi kirjeldusega – Kuivõrd selgelt käsitleb ettepanek ettevõtte ja/või erialaliidu esitatud probleemi ja pakub sellele praktilist lahendust? Kuivõrd realistlikud, uuenduslikud ning sobivat lahendust pakkuvad on TA-tegevused ärilise probleemi lahendamiseks?
3.3 Teadmussiirde plaan – Kuivõrd realistlikud on planeeritud teadmussiirde tegevused? Kuivõrd asjakohased ja läbimõeldud on sihtrühmad? Kuivõrd asjakohased on teadmussiirde kanalid ning kommertsialiseerimise meetodid? Kuivõrd toetab teadmus­siirdeplaan teadmiste rakendamist ja jätkusuutlikkust? Mil määral panustab projekt valdkonna inimressursi arendamisse, teadlaste ja inseneride järel- ja juurdekasvu tagamisse ja teadus­põhisesse kõrgharidusõppesse?
3.4 Kommertsialiseerimisplaan – Kui hästi ja selgelt on kommertsia­liseerimis­strateegia läbimõeldud ja valdkonda sobiv? Kuivõrd läbimõeldult ja realistlikult on oodatavad tulemused määratletud ja rakendatavad? Kuivõrd realistlik on turu­analüüs ja valitud kommertsialiseerimismeetodid? Kuivõrd läbimõeldud on intellektuaal­omandi haldus? Kui hästi on põhjendatud ettepaneku majanduslik potentsiaal?
1 kuni 5

2.2. Hindamisskaalad ja hinnangute punktisumma kujunemine:
2.2.1. hindeid antakse astmega 0,5;
2.2.2. iga hindamiskriteeriumi hindamisel kasutatakse üheksaastmelist eristavat hindamisskaalat: suurepärane (5); väga hea-suurepärane (4,5); väga hea (4); hea-väga hea (3,5); hea (3); rahuldav-hea (2,5); rahuldav (2); mitterahuldav-rahuldav (1,5); mitterahuldav (1).
2.3. Hinnete tõlgendus:
2.3.1. Mitterahuldav (1) – ettepanekus on hindamiskriteeriumi mitmeid aspekte käsitletud ebapiisavalt ja/või selles on arvukalt nõrkusi.
2.3.2. Rahuldav (2) – ettepanekus on hindamiskriteeriumide enamik aspekte käsitletud väga üldiselt ning selles esineb märkimisväärseid nõrkusi. Ettepaneku parandamiseks oleks vaja olulisi muudatusi ja täpsustusi.
2.3.3. Hea (3) – ettepanekus on hindamiskriteeriumide enamik olulisi aspekte käsitletud hästi, ent esineb mitmeid puudusi. Mitmed olulised aspektid vajanuks põhjalikumat ja selgemat käsitlemist. Korralik, ent mitmete küsitavustega ettepanek.
2.3.4. Väga hea (4) – ettepanekus on hindamiskriteeriumide enamik olulisi aspekte käsitletud väga hästi ning võib esineda vaid üksikuid puudusi või küsitavusi. Soovitatavad oleksid vähesed muudatused.
2.3.5. Suurepärane (5) – ettepanek on silmapaistvalt hästi koostatud ning vastab hindamiskriteeriumide kõikidele alakriteeriumidele parimal võimalikul moel. Erakordselt tugev ettepanek kõigis selle aspektides. Suurepärane hinne on erakordne ning vajab sellisena eraldi põhjendamist.
2.4. Lisaks punktis 2.1. kirjeldatud hindamiskriteeriumitele hinnatakse uurimisteemade ettepanekuid lisapunktide andmiseks järgmiselt:
Hindamiskriteerium
Hindamisküsimused
Hindeskaala
L1. Ettepanekus on partneritena kaasatud rakendus­kõrgkool.
Hinnatakse, kuivõrd on ettepanekus sisuliselt ja pädevalt kaasatud raken­dus­kõrgkoolid, nende rollid ja panus uurimisteema elluviimisse on piisav ning koostöö akadeemilise, era- ja avaliku sektori vahel on realistlik ja teadlikult korraldatud:
L1.1. rakenduskõrgkoolide kaasamine on selgelt põhjendatud ja sisuliselt seotud uurimisteema eesmärkide ja kavandatud tegevustega;
L1.2. kaasatud rakenduskõrgkoolide pädevus, roll ja vastutus on ettepanekus selgelt kirjeldatud ning vastavad kavandatud ülesannetele;
L1.3. rakenduskõrgkoolide panus uuri­mis­teema elluviimisse on piisav ja tasakaalus võrreldes teiste partneritega;
L1.4. kaasamine toetab teadmussiiret, rakenduslikkust ja koostööd akadeemilise, era- ja avaliku sektori vahel;
L1.5. koostöö korraldus ja tööjaotus rakenduskõrgkoolidega on realistlik ja teostatav.

0 punkti –
ettepanek ei vasta kriteeriumile, rakendus­kõrgkooli kaasamine on puudulik, ebapiisav või ebaselge.

0,5 punkti - ettepanek vastab kriteeriumile sisuliselt, pädevalt ja piisavalt; kaasamine on selgelt põhjendatud ja teostatav.
L2. Ettepanekus on ärilise probleemi kirjeldus, mille on esitanud vähemalt kaks ettevõtet, üks ettevõte koos erialaliiduga või vähemalt üks erialaliit.
Hinnatakse, milline kombinatsioon ettevõtteid ja/või erialaliite on esitanud ärilise probleemi kirjelduse, eeldades, et kirjeldus on sisuliselt kooskõlas ettepaneku tegevustega:
L2.1. ärilise probleemi kirjeldus on sisukas ning kooskõlas ettepanekus kavandatud tegevustega;
L2.2. ärilise probleemi esitaja roll ja panus on selgelt määratletud;
L2.3. kirjeldus toetab ettepaneku praktilist rakendatavust.
1 punkt –
ärilise probleemi kirjeldus on esitatud vähemalt kahe ettevõtte poolt ning kirjeldus on sisuliselt kooskõlas ettepanekuga;

0,5 punkti – ärilise probleemi kirjeldus on esitatud ühe ettevõtte ja erialaliidu poolt ning kirjeldus on sisuliselt kooskõlas ettepanekuga;

0 punkti – ärilise probleemi kirjeldus on esitatud ainult erialaliidu poolt ning kirjeldus on sisuliselt kooskõlas ettepanekuga.

3. Uurimisteemade ettepanekute hindamine
3.1. Uurimisteemade ettepanekute hindamine toimub Eesti Teadusinfosüsteemis (edaspidi ETIS).
3.2. Kõiki ettepanekuid hinnatakse samade hindamiskriteeriumide alusel ning tuginedes samadele menetlusreeglitele, tagades kõikide ettepanekute võrdse kohtlemise.
3.3. Ettepanekute teadusliku teostatavuse hindamine:
3.3.1. Iga ettepaneku teaduslikku teostatavust hindab kriteeriumist 1 „Ettepaneku teostatavus“ lähtudes vähemalt kaks ekspertkomisjoni välist sõltumatut eksperti (edaspidi teadusekspert).
3.3.2. Teadusekspertide hinnete aritmeetilisest keskmisest kujuneb teadusliku teostatavuse koondhinne.
3.3.3. Kriteeriumi 1 kvalifitseerumislävend teadusliku teostatavuse hindamisel on 3 punkti (hea).
3.3.4. Kui ettepaneku koondhinne teadusliku teostatavuse eest jääb alla kvalifitseerumis­lävendi, ei kvalifitseeru see ettepanek rahastamisele.
3.4. Punktis 2.1 toodud hindamiskriteeriumide 2. „Ettepaneku põhjendatus, selle seos nutika spetsiali­seeru­mise fookus­valdkonnaga“ ja 3. „Ettepaneku panus fookus­valdkonna arengusse, teadmussiirde ja kommert­sia­liseeri­mis­plaani asja­kohasus ning ettepaneku seos ettevõtte/ erialaliidu esitatud ärilise probleemi kirjeldusega“ ning punktis 2.4 toodud hindamiskriteeriumide järgi hindavad ettepanekuid haridus- ja teadusministri käskkirjaga kinnitatud ekspertkomisjonid. Ekspertkomisjonid kinnitatakse eraldi igale temaatilisele TA-programmile, lisaks kinnitatakse TA-programmide ülene ekspertkomisjon.
3.5. Uurimisteema ettepanekut hindav ekspertkomisjon võib hinnangu kujundamisel arvesse võtta teadusliku teostatavuse hinnangut.
3.6. Valdkonna ekspertkomisjonil on õigus küsida ettepanekule lisaretsensiooni valdkonna ekspertkomisjoni väliselt eksperdilt, kui ekspertkomisjonis puudub ettepaneku hindamiseks vajalik ekspertiis.
3.7. Iga ettepanekut hindab vähemalt kaks valdkonna ekspertkomisjoni kuuluvat eksperti, sh üks ettepanekut hindavatest ekspertidest on vastutav ekspert.
3.8. Vastutav ekspert koostab igale ettepanekule esialgse koond­hinnangu.
3.9. Punktis 2.1 kirjeldatud hindamiskriteeriumide punktide kogusumma arvutamiseks korrutatakse iga hindamiskriteeriumi hinne vastava koefitsiendiga: 2. hindamiskriteeriumi hinne korrutatakse koefitsiendiga 0,4 ning 3. hindamiskriteeriumi hinne koefitsiendiga 0,6. Punktide kogusumma võib olla kuni 5 punkti, punktid ümardatakse ühe komakohani.
3.10. Ettepanekud, mis on enne koefitsiendiga korrutamist saanud vähemalt ühe hindamis­kriteeriumi (2, 3) eest madalama hinde kui „3 – hea“, ei seata lõplikku paremus­järjestusse ja need jäetakse rahuldamata.
3.11. Hindepunktide kogusumma saamiseks liidetakse punkti 3.10. järgi arvutatud punktisummale lisapunktid punktis 2.4 sätestatud kriteeriumide järgi.
3.12. Hindepunktide kogusumma saab olla kuni 7,5 punkti. Saadud kogusumma alusel seatakse uurimisteemade ettepanekud paremusjärjestusse.

4. Paremusjärjestuse moodustamine ja uurimisteemade ettepanekute valik
4.1. Ekspertkomisjon kinnitab oma koosolekul igale ettepanekule esialgse lõpphinnangu. Ekspertkomisjon tugineb esialgse lõpphinnangu andmisel ekspertkomisjoni liikmete esitatud hinnetele ja hinnangutele ning vastutava eksperdi esitatud esialgsele koond­hinnangule, kuid need ei ole ekspertkomisjonile siduvad.
4.2. Ekspertkomisjon kinnitab esialgsete lõpphinnangute alusel ettepanekute esialgse paremusjärjestuse.
4.3. Ekspertkomisjoni poolt kinnitatud esialgne lõpphinnang edastatakse koos ekspert­komisjoni tingimustega uurimisteema ettepaneku esitajale.
4.4. Uurimisteema ettepaneku esitanud asutusel on õigus esitada kirjalikult arvamus ja vastuväited valdkonna ekspertkomisjoni hinnangute kohta maksimaalselt viie (5) tööpäeva jooksul alates ekspertkomisjoni hinnangu avalikustamise ajast (ärakuulamine).
4.5. Ärakuulamise käigus ei hinnata üle ekspertide hinnangut. Kui ärakuulamisel tuvastatakse menetlusreeglite rikkumine või faktiviga, mis mõjutab uurimisteema ettepaneku võimalust rahuldatud saada, siis suunatakse ettepanek vajadusel uuesti ekspertkomisjoni.
4.6. Ärakuulamise tulemuste põhjal kinnitab ekspertkomisjon igale uurimisteema ettepane­kule lõpphinnangu.
4.7. Ettepanekutele hinnangute koostamisel ja paremusjärjestuse moodustamisel arvestatakse kogu asjakohast teavet ja võrreldakse ettepanekuid paremusjärjestuse kontekstis.
4.8. Ekspertkomisjon võib ettepanekute lõpphinnangus kirjeldada tingimused, mida ette­panekut esitav asutus ja uurimisprojekti juht on kohustatud toetuse saamiseks täitma, sh valdkonna inimressursi ning teadlaste järel- ja juurdekasvu, koostöö ning partnerite kaasamise osas.
4.9. Ekspertkomisjon võib teha ettepaneku kasutada uurimisteema elluviimiseks teist ühikuhinda või vähendada projekti kestvust. Uurimisteema ettepaneku esitaja peab viie (5) tööpäeva jooksul alates ekspertkomisjoni ettepaneku tegemisest andma teada, kas ta on nõus uurimisteema ettepaneku täitmisega sellistel tingimustel. Kui uurimisteema ettepaneku esitaja ei nõustu ekspertkomisjoni tehtud ettepanekutega, on ekspert­komisjonil õigus otsustada eemaldada uurimisteema ettepanek paremusjärjestusest.
4.10. Nõuetele vastavatele ettepanekute kohta teeb ekspertkomisjon rahastamise ettepaneku vastavalt paremusjärjestusele konkursil toetusteks eraldatud vahendite lõppemiseni. Rahastamise ettepanekute tegemisel lähtub ekspertkomisjon ettepaneku asukohast paremusjärjestuses, ühtegi uurimisteemade ettepanekut vahele jätmata.
4.11. Umbes üks viiendik konkursile eraldatud kogueelarvest kasutatakse rahastamis­ettepanekute tegemiseks temaatiliste TA-programmide ülese ekspertkomisjoni poolt nendele uurimisteemade ettepanekutele, mis vastasid konkursi tingimustele, kuid jäid valdkondlike ekspertkomisjonide poolt rahastamise ettepanekuta. Ülejäänud tingimuste osas moodustatakse nende paremusjärjestus sarnastel põhimõtetel. Lõplikus paremus­järjestuses liidetakse need uurimisteemade ettepanekud vastava TA-programmi paremusjärjestusega.
4.12. Paremusjärjestused moodustatakse iga temaatilise TA-programmi kohta eraldi ja fikseeritud toetuse mahtudele (ühikuhindadele) ühiselt.
4.13. Võrdsete hindepunktide kogusumma korral seatakse ettepanekud paremusjärjestusse järgmiselt:
4.13.1. eelis antakse ettepanekule, mis on saanud kõrgema hinde punkti 2.1 hindamiskriteeriumi 3 eest;
4.13.2. kui ettepanekud jäävad võrdsele positsioonile pärast punktis 4.13.1. kirjeldatud tegevust, antakse eelis ettepanekule, mis on saanud kõrgema hinde punkti 2.1 hindamiskriteeriumi 2 eest;
4.13.3. kui ettepanekud jäävad võrdsele positsioonile pärast punktis 4.13.2. kirjeldatud tegevust, antakse eelis ettepanekule, mis on saanud kõrgema hinde punkti 2.1 hindamiskriteeriumi 1 eest;
4.13.4. kui ettepanekud jäävad võrdsele positsioonile pärast punktis 4.13.3. kirjeldatud tegevust, seatakse need paremusjärjestusse loosimise teel.
4.14. Ekspertkomisjon teeb lõpphinnangu alusel Haridus- ja teadusministeeriumile põhjendatud ettepaneku iga uurimisteema ettepanku kohta temaatilise TA-programmide kaupa paremusjärjestuse järgi. Ekspertkomisjoni ettepanek võib olla:
4.14.1. rahuldada uurimisteema ettepanek ning teha ettepanek selle rahastamiseks;
4.14.2. rahuldada uurimisteema ettepanek uurimisteema ettepanekule esitatud tingimuste täitmise kohustusega, ning ettepanek selle tingimuslikuks rahastamiseks;
4.14.3. mitte rahuldada uurimisteema ettepanekut ning jätta see rahastamata.
4.15. Ekspertkomisjon võtab otsused vastu konsensuslikult. Kui konsensust ei saavutata, võetakse otsus vastu hääletamisel osalenute lihthäälteenamusega. Ekspertkomisjoni koosolekul vastu võetud otsused protokollitakse.


Lisa 1
KINNITATUD
Haridus- ja teadusministri käskkirjaga
„Konkursi tingimused ja kord tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks vajalike uurimisteemade ja neid teostavate partnerite leidmiseks“


Konkursi tingimused ja kord tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks vajalike uurimisteemade ja neid teostavate partnerite leidmiseks.

1. Üldsätted
1.1. Käskkirjaga kehtestatakse konkursi tingimused ja kord Teadmussiirde programmi ja meetmete nimekirja meetme 21.1.1.2. „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks vajalike uurimisteemade ja neid teostavate partnerite väljaselgitamiseks.
1.2. Konkursiga aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgi “Nutikam Eesti” erieesmärgi (a)(i) „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ saavutamisele.


2. Konkursi tingimustes ja korras kasutatud mõisted
2.1 Alusuuring on teoreetiline või katsetel põhinev uurimistöö uute teadmiste saamiseks nähtuste ja faktide põhialuste kohta, seadmata eesmärgiks saadud teadmiste rakendamist praktikas.
2.2 Eksperimentaalarendus on süstemaatiline tegevus, mis põhineb alus- või rakendusuuringutest saadud teadmistel ja praktilisel kogemusel ning mille tulemusena luuakse uusi või täiustatakse olemasolevaid teenuseid, tooteid või protsesse.
2.3 Erialaliit on Eestis registreeritud ettevõtjaid ühendav ja/või esindav mittetulundusühing.
2.4 Koostööprojekt on uurimisteema, kus lisaks uurimisteema ettepaneku esitajale osaleb vähemalt üks partner.
2.5 Nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonnad on ettevõtluse ja majandusliku potentsiaaliga TAIE fookusvaldkonnad: digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine ning nutikad ja kestlikud energialahendused.
2.6 Prioriteetsed teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunad (edaspidi prioriteetsed suunad) on TAIE fookusvaldkondade teekaartides määratletud kitsamad valdkonnad, mida fookusvaldkonnas arendatakse.
2.7 Rakendusuuring on uurimistöö uute teadmiste saamiseks otsese eesmärgiga rakendada saadud teadmisi praktikas.
2.8 TAIE fookusvaldkonnad on Eesti arenguvajaduste ja -võimaluste täitmisele panustavad riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad. TAIE fookusvaldkonnad on kinnitatud TAIE arengukavas 2021-2035.
2.9 TAIE fookusvaldkonna teekaart on fookusvaldkondade arendamise ja juhtimise alusdokument, mis on koostatud koosloomeliselt igale fookusvaldkonnale teadlaste, ettevõtjate ja poliitikakujundajate ühise kokkuleppena. TAIE fookusvaldkondade teekaardid on kinnitatud 3-4 aastaks haridus- ja teadusministri ning ettevõtlus- ja informatsioonitehnoloogia ministri poolt. Teekaardid on kättesaadavad: www.taie.ee
2.10 Teadmussiire on teadmiste, võimete, tehnoloogia ja intellektuaalomandi jagamine teadus- ja arendustegevuse läbiviijate ning ühiskonna teiste osapoolte vahel eesmärgiga arendada uusi või täiustatud tooteid, protsesse ja teenuseid, mis toovad ühiskondlikku ja majanduslikku kasu.
2.11 Teadus- ja arendusasutus (edaspidi TA-asutus) on konkursi tingimuste ja korra kontekstis positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus.
2.12 Teadus- ja arendustegevus on uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline ning ülekantav või korratav uurimis- ja arendustöö, mille eesmärk on saada uusi teadmisi ja leida teadmistele uusi rakendusalasid ning mis jaguneb alusuuringuteks, rakendusuuringuteks ja eksperimentaalarenduseks.
2.13 Temaatiline teadus- ja arendustegevuse programm (edaspidi temaatiline TA-programm) on tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ uurimisteemade arendamiseks mõeldud tegevuste ja eelarve kogum. Temaatilisi programme on kokku neli vastavalt TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondadele.
2.14 Temaatilise TA-programmi ekspertkomisjon (edaspidi ekspertkomisjon) on igale temaatilisele teadus- ja arendustegevuse programmile moodustatud valiku- ja hindamiskomisjon, mille koosseisu kuuluvad asjaomaste ministeeriumite, ettevõtete, ettevõtjate esindusorganisatsioonide ja riigiasutuste esindajad ning teised asjakohased sõltumatud eksperdid. Fookusvaldkonna „Digilahendused igas eluvaldkonnas puhul täidab ekspertkomisjoni ülesandeid IT Akadeemia juhtkomisjon.
2.15 Uurimisteema on käesoleva käskkirja alusel tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks esitatav nõuetekohane ettepanek teadus- ja arendustegevuse võimekuse arendamiseks TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonna teekaartides nimetatud prioriteetsetes suundades. Uurimisteemat hindab ekspertkomisjon.
2.16 Uurimisprojekt on uurimisteema eesmärkide täitmiseks teostatav teadus- ja arendustegevus, mis võib sisaldada nii rakendusuuringuid kui eksperi­men­taal­­arendust. Alusuuringud on võimalikud vaid juhul, kui need on kantud ettevõtluse ja avaliku sektori huvidest ja vajadustest, neil on selge rakenduslik potentsiaal või väljund ja need on ettevõtliku avastusprotsessi koosloome käigus defineeritud vajadusena. Ühe uurimisteemaga on seotud üks uurimis­projekt.

3. Konkursi eesmärk
3.1. Konkursiga selgitatakse välja tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendus­tegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkon­dades“ eesmärkide saavutamiseks vajalikud uurimisteemad ja neid teostavad partnerid selleks, et
3.1.1. kasvatada ülikoolides ning riigi ja avalik-õiguslikes TA-asutustes ja evalveeritud rakenduskõrgkoolides ühiskonna nõudlustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekust, sh ettevõtluse ja ühiskonna vajadusest lähtuvate teadussuundade arengut TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades;
3.1.2. luua kvaliteetne ja jätkusuutlik alus teaduspõhiste ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtuks ettevõtetes ja ühiskonnas laiemalt, võimendades ülikoolide, TA-asutuste, rakenduskõrgkoolide, ettevõtete ja teiste oluliste partnerite koostööd;
3.1.3. toetada valdkonna teadlaste ja inseneride järel- ja juurdekasvu TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades.
3.2. Konkurss kuulutatakse välja uurimisteemade ja nende elluviijate leidmiseks järgmistes temaatilistes TA-programmides:
3.2.1. digilahendused igas eluvaldkonnas,
3.2.2. tervisetehnoloogia ja -teenused,
3.2.3. kohalike ressursside väärindamine,
3.2.4. nutikad ja kestlikud energialahendused.
3.3. Temaatilistes TA-programmides lähtutakse vastava TAIE fookusvaldkonna teekaartidest ning nendes seatud prioriteetsetest teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suundadest.
3.4. Konkurss avaneb hiljemalt viie (5) tööpäeva pärast konkursi tingimuste ja korra kinnitamist haridus- ja teadusministri poolt. Uurimisteemade ettepanekuid saab esitada kolmekümne viie (35) kalendripäeva jooksul alates konkursi avanemisest.
3.5. Konkursi periood avaldatakse Haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel (www.hm.ee). Kutse konkursil osalemiseks saadetakse kõigile punktis 4.1. märgitud organisatsioonidele e-kirjaga.
3.6. Konkursi korraldaja on Eesti Teadusagentuur (edaspidi ETAG), kes viib konkursi läbi vastavalt käesolevas käskkirjas kinnitatud tingimustele.
3.7. Konkursi menetluskeskkond on Eesti Teadusinfosüsteem (edaspidi ETIS).

4. Uurimisteemade ettepanekute esitajad ja koostööprojektides osalevad partnerid
4.1. Uurimisteema ettepaneku saavad esitada ülikoolid ning avalik-õiguslikud ja riigi teadus- ja arendusasutused ning evalveeritud rakenduskõrgkoolid (edaspidi taotlejad).
4.2. Taotlejad võivad kaasata uurimisprojekti elluviimisse partneri või partnerid.
4.3. Uurimisprojektis osalev partner võib olla:
4.3.1. TA-asutus või ülikool;
4.3.2. rakenduskõrgkool;
4.3.3. ettevõte;
4.3.4. avaliku sektori asutus;
4.3.5. muu võimalik valdkonnas tegutsev organisatsioon (erialaliit, selts, vabaühendus vms).
4.4. Kui uurimisteema ettepaneku esitab teadus- ja arendus­asutus, mis ei ole ülikool ega rakenduskõrgkool, peab tegemist olema koostööprojektiga, kus osaleb partnerina vähemalt üks ülikool või rakendus­kõrgkool.
4.5. Uurimisprojektide toetusest saab katta ainult teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ning rakenduskõrgkoolide kulusid.

5. Nõuded toetatavatele uurimisteemadele
5.1. Iga uurimisteema ettepanekuga on seotud üks uurimisprojekt, mis peab vastama toetuse andmise tingimustele.
5.2. Üks taotleja võib esitada mitu uurimisteema ettepanekut ja osaleda mitmes uurimisteema ettepanekus partnerina, sh ühe temaatilise TA-programmi raames.
5.3. Uurimisprojektide rahastamine uurimisteema täitmiseks on kavandatud ühikuhindade alusel. Uurimisprojektile kohaldatakse standardiseeritud ühiku­hinda riikliku uurimistoetuse rühmagrandi alusel. Toetatavate uurimis­projektide mahud (ühikuhinnad) on järgmised:
5.3.1. 192 400 eurot aastas (16 033 eurot kuus);
5.3.2. 270 000 eurot aastas (22 500 eurot kuus).
5.4. Punktis 5.3.1. nimetatud ühikuhinna rakendamise puhul osaleb uurimisprojekti täitmises vähemalt kolm liiget, sh uurimisprojekti juht ja vähemalt üks põhitäitja kogu uurimisprojekti täitmise jooksul.
5.5. Punktis 5.3.2. nimetatud ühikuhinna rakendamise puhul osalevad uurimisprojekti täitmises lisaks uurimisprojekti juhile veel vähemalt kolm (3) põhitäitjat kogu uurimisprojekti täimise jooksul.
5.6. Uurimisprojekti ühikuhind sisaldab:
5.6.1. personalikulusid (töötasud koos kõigi riiklike maksudega, maksetega ja seadusest tulenevate hüvitistega ning teadustöö stipendiumid);
5.6.2. teadustöö kulusid (lähetuskulud, uurimisprojekti täitmisega otseselt seotud põhivara (vastavalt asutuse sätestatud määratlusele) soetamise kulud, sisse ostetavad teadus- ja arendusteenused, sh töövõtu- ja käsunduslepingud, projekti jaoks tehtud lühiajalise administreeriva töö kulud, uurimisprojekti täitmisel saadud teadus- ja arendustegevuse tulemuste (avatud) publitseerimise ja populariseerimisega ning intellektuaalomandi kaitsmisega seotud kulud, materjalid, aparatuurirent, (labori)katsed, välitööd ning muud teadustöö läbiviimiseks vajalikud otsesed kulud lähtuvalt uurimisprojekti eripärast).
5.6.3. üldkulu 25% otseste kulude summast.
5.7. Uurimisprojekti täitmine peab jääma perioodi 1. september 2026. a kuni 31. august 2028. a.
5.8. Uurimisprojekti maksimaalne kestvus võib olla kuni kolm (3) aastat.
5.9. Uurimisprojekti tehnoloogilise valmiduse tase (TVT) on vähemalt 3 ja maksi­maalselt 5.
5.10. Uurimisteema ettepanekuga koos esitatakse vähemalt kahe (2) uurimisprojekti eeldatavaid tulemusi rakendada sooviva ettevõtte (edaspidi ettevõte) või ettevõtte ja erialaliidu või erialaliidu poolt koostatud ärilise probleemi kirjeldus.
5.11. Uurimisteema ettepanekutele vastavad uurimisprojektid peavad olema kooskõlas ja arvestama „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.
5.12. Uurimisteema ettepanekule vastavad uurimisprojektid ei tohi sisaldada tegevusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7.

6. Uurimisrühma koosseis
6.1. Uurimisprojekti juht võib olla isik:
6.1.1. kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon;
6.1.2. kes töötab uurimisprojekti täitmise ajal töölepingu alusel taotlevas asutuses vähemalt 0,8 koormusega, töö asukohaga Eestis; erandjuhul võib uurimisprojekti juhi nõuetele vastavaks lugeda isiku, kes töötab taotlevas asutuses väiksema koormusega, kui see ei ohusta uurimis­projekti edukat elluviimist;
6.1.3. kes on (kaas)juhendanud kraadi kaitsnud doktoranti või hetkel (kaas)juhendab doktoranti;
6.1.4. kellel on varasem ettevõtlus- või avaliku sektoriga koostöö kogemus, s.t. kes on viimase kolme aasta jooksul ETISe andmete põhjal vastutava täitja või põhitäitjana täitnud või täitmas vähemalt üht teadus- ja arendustöö lepingut ettevõtte või avaliku sektori asutusega mahus vähemalt 35 000 eurot (ilma käibemaksuta);
6.1.5. kes ei ole samal ajal märgitud uurimisprojekti juhiks või põhitäitjaks üheski teises uurimisteema ettepanekus ega käimasolevas temaatiliste TA-programmide uurimisprojektis.
6.2. Uurimisprojekti juhi muutmine peale uurimisteema ettepaneku esitamist on võimalik vaid mõjuvatel põhjustel ja ekspertkomisjoni nõusolekul ning tingimusel, et uus uurimisprojekti juht vastab punktides 6.1.1. – 6.1.5. kehtestatud tingimustele.
6.3. Lisaks uurimisprojekti juhile osalevad uurimisprojekti täitmises uurimisprojekti põhitäitja(d):
6.3.1. kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon;
6.3.2. kes töötab (töötavad) uurimisprojekti täitmise ajal taotlevas asutuses või partnerasutuses;
6.3.3. kelle töötasu kaetakse täielikult või osaliselt uurimis­projekti vahenditest;
6.3.4. kes võib olla samal ajal märgitud põhitäitjaks kokku maksimaalselt kahes (2) uurimisteema ettepanekus ja käimasolevas TemTA uurimisprojektis ning ei ole samal ajal märgitud uurimisprojekti juhiks üheski teises temaatiliste TA-programmide uurimisprojektis ega uurimisteema ettepanekus.
6.4. Põhitäitjate muutmine peale uurimisteema ettepaneku esitamist on võimalik vaid mõjuvatel põhjustel ja ekspertkomisjoni nõusolekul ning tingimusel, et uus põhitäitja vastab punktides 6.3.1-6.3.4. kehtestatud tingimustele
6.5. Lisaks uurimisprojekti juhile ja põhitäitjatele osalevad uurimisprojektis täitja(d), sh üliõpilased, kelle töö on uurimisprojektiga sisuliselt seotud ja kes ei kvalifitseeru põhitäitjaks.
6.6. Uurimisprojekti läbiviimisse peab kaasama ärilise probleemi kirjelduse esitanud ettevõtete või erialaliidu esindajad, kes jälgivad uurimisprojekti edenemist seatud eesmärkide suunas ning esitavad ekspertkomisjonile uurimisprojekti edenemise kohta hinnangu vähemalt koos uurimisprojekti vahe- ja lõpparuandega.
6.7. Uurimisprojekti teadmussiirde eesmärkide täitmiseks peab taotleja määrama ja kaasama isiku, kes vastutab uurimisprojekti teadmussiirde plaani elluviimise eest.
6.8. Uurimisteema ettepanekule vastava uurimisprojekti elluviimises peab osalema uurimisprojekti jooksul
6.8.1. punktis 5.3.1. nimetatud ühikuhinna rakendamise puhul vähemalt üks (1) uurimisprojekti täitmise perioodil immatrikuleeritud doktorant;
6.8.2. punktis 5.3.2. nimetatud ühikuhinna rakendamise puhul vähemalt kaks (2) uurimisprojekti täitmise perioodil immatrikuleeritud doktoranti.
6.9. Uurimisprojekti ellu viiva uurimisrühma koosseisu nõuete täitmise kontrollimiseks kasutatakse ETISe andmeid.
6.10. Punktides 5.4, 5.5. ja 6.1.2. nimetatud erandi rahuldamise otsustab ekspertkomisjon. Punktides 5.4. ja 5.5. kirjeldatud erand puudutab sel juhul ainult uurimisrühma liikmete arvu.

7. Uurimisteemade ettepanekute esitamine
7.1. Taotleja esitab asutuse kinnitatud uurimisteema ettepaneku Eesti Teadusinfosüsteemis ETIS vastaval vormil.
7.2. Uurimisteema ettepanek peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, kirjeldusi, plaane ja selgitusi:
7.2.1. ettepaneku pealkiri ning lühikokkuvõte eesti ja inglise keeles;
7.2.2. kirjeldus, missugust probleemi, kitsaskohta või kasutamata arengu­võimalust uurimisteema ettepanek käsitleb, millised on uurimisteema põhieesmärgid, uurimisküsimused ja eeldatavad tulemused ning valdkonnas projekti toel tehtav arenguhüpe ja saavutatav lisandväärtus;
7.2.3. selgitus, mis meetodeid eesmärkide saavutamiseks kasutatakse, milline on tööplaan, sh eeldatav ajakava aastate lõikes, ning kuidas toimub riskide maandamine;
7.2.4. kirjeldus, missuguseid esialgseid tulemusi on saadud või milliseid eelkatseid/analüüse on tehtud;
7.2.5. selgitus ja põhjendatud hinnang uurimisteema TVT taseme kohta;
7.2.6. selgitus, millisesse temaatilisse TA-programmi ettepanek esitatakse;
7.2.7. selgitus, milline on uurimisteema panus TAIE nutika spetsialisee­rumise fookusvaldkondade teekaartide eesmärkide täitmisesse ja seal kinnitatud prioriteetsetesse suundadesse;
7.2.8. mis on uurimisteema ettepanekule vastava uurimisprojekti periood, millist toetust (ühikuhinda) uurimisprojekti elluviimiseks taotletakse ja mis on ühikuhinna taotlemise põhjendus, sh indikatiivne eelarve ning selle seos tööplaaniga;
7.2.9. selgitus, kuidas uurimisteema panustab valdkonna inimressursi arendamisse (sh vajadusel kaasates täiendavat kompetentsi välismaalt või väljastpoolt teadus- ja arendusasutust), teadlaste ja inseneride järel- ja juurdekasvu tagamisse ning teaduspõhisesse kõrgharidus­õppesse, sh tuues välja uute doktorant-nooremteadurite kohtade arvu ja nende täitmise ajakava ja täiendava kompetentsi kaasamise uurimis­teema täitmisse (kui on asjakohane);
7.2.10. teadmussiirde plaani, mis kirjeldab uurimisprojekti käigus ja selle tulemusel loodud teadmiste, andmete ja lahenduste viimist sihtrühmadeni ning praktikas kasutusele võtmist, sh määratletakse sihtrühmad, eesmärgid ja tegevused, eeldatavad tulemused, kasutatavad kanalid ja vormid, ajakava ja vastutajad, hinnatakse mõju ja jätkusuutlikkust peale projekti lõppu;
7.2.11. kommertsialiseerimise plaan, mis kirjeldab uurimisprojekti tulemuste kasutamist majandusliku väärtuse loomiseks, sh määratletakse ning kirjeldatakse
7.2.11.1. eeldatavad kommertsialiseeritavad tulemused, tehnoloogiline valmiduse tase ja hinnang tulemuste majanduslikule potentsiaalile,
7.2.11.2. potentsiaalsed kliendid ja sihtturud,
7.2.11.3. kavandatav ärimudel (nt spinn-off, litsentsimine), valmisolek valitud rakendamiseks ja ajakava,
7.2.11.4. intellektuaalomandi (edaspidi IO) käsitlemine sh IO omanike määratlus, tegutsemisvabadus, loodava IO kaitsmise strateegia,
7.2.11.5. võimalikud rahastajad, riskid ja nende maandamise viisid,
7.2.11.6. kommertsialiseerimise meeskonna koosseis;
7.2.12. andmed uurimisteema ettepaneku esitaja ja kaasatud partnerite ning uurimisprojekti juhi ja põhitäitjate kohta koos selgitustega, millised on osaliste kompetentsid, rollid ja vastutus;
7.2.13. uurimisteema panus Euroopa Liidu struktuurifondide horisontaalsete teemadesse (sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, kestlik areng, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus, regionaalareng);
7.2.14. kui tegemist on koostööprojektiga, siis tuleb koos ettepanekuga esitada partneri kinnituskiri koos täpse infoga, kuidas ja mis mahus partner uurimisprojekti elluviimisesse panustab ning kuidas kaetakse partneri osalemise kulud.
7.3. Uurimisteema ettepanekuga koos esitatakse vähemalt kahe (2) uurimisprojekti tulemusi rakendada sooviva ettevõtte või ettevõtte ja erialaliidu või ainult erialaliidu poolt koostatud ärilise probleemi kirjeldus, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid, kirjeldusi ja selgitusi:
7.3.1. sektori ja probleemi või arenguvajaduse kirjeldus sh turu ülevaade;
7.3.2. oodatavad tulemused ja mõju;
7.3.3. ettevõtte ja/või erialaliidu roll ja panus projektis, sh peab olema märgitud uurimisprojekti edenemist jälgiv ja suunav esindaja.
3.1. Konkursi korraldajal on õigus nõuda uurimisteema ettepaneku esitajalt täiendavaid andmeid ja dokumente.

8. Uurimisteemade ettepanekute tehniline kontroll 
8.1. ETISes vastaval vormil kokkulepitud tähtajaks esitatud uurimisteemade ettepanekutele teostab tehnilise kontrolli ETAG. Tehnilise kontrolli käigus kontrollitakse uurimisteema ettepaneku, ärilise probleemi kirjelduse, taotleja, partnerite ja isikute vastavust nõuetele, samuti huvide konflikti puudumist või huvide konflikti olemasolul selle nõuetekohast tuvastamist ja maandamist korruptsioonivastase seaduse tähenduses.
8.2. Tehnilise kontrolli käigus ei hinnata ettepanekut sisuliselt.
8.3. Kui uurimisteema ettepanekus esinevad vormilised ebatäpsused, mida on võimalik ilma ettepanekut sisuliselt muutmata kõrvaldada, määratakse uurimis­teema ettepaneku esitajale ebatäpsuste kõrvaldamiseks kuni kolme (3) tööpäeva pikkune tähtaeg alates ebatäpsuse tuvastamise hetkest.
8.4. Uurimisteema ettepanek lükatakse seda läbi vaatamata tagasi, kui: 
8.4.1. ettepaneku esitaja, partner, isikud või ettepanek ei vasta nõuetele ja mittevastavust ei ole võimalik punktis 8.3 nimetatud korras kõrvaldada;
8.4.2. ettepaneku esitaja ei kõrvaldanud mittevastavust määratud tähtajaks või
8.4.3. ettepaneku esitaja tegi ettepanekus muudatusi, mis ei olnud suunatud nimetatud vormilise ebatäpsuse kõrvaldamisele.

9. Uurimisteemade ettepanekute hindamine
9.1. Kõiki uurimisteemade ettepanekuid hinnatakse samade hindamis­kritee­riumide alusel tuginedes samadele menetlusreeglitele, tagades kõikide ettepanekute võrdse kohtlemise. 
9.2. Hindamisjuhend on käesoleva käskkirja Lisa 2.
9.3. Uurimisteemade ettepanekuid hindavad haridus- ja teadusministri käskkirjaga kinnitatud ekspertkomisjonid, mis moodustatakse igale temaatilisele TA-programmile eraldi, lisaks kinnitatakse TA-programmide ülene ekspertkomisjon.
9.4. Ekspertkomisjon teeb lõpphinnangu alusel Haridus- ja teadus­ministeeriu­mile põhjendatud ettepaneku iga uurimisteema ettepanku kohta temaatilise TA-programmide kaupa paremusjärjestuse järgi. Ekspertkomisjoni ettepanek võib olla:
9.4.1. rahuldada uurimisteema ettepanek ning teha ettepanek selle rahastamiseks;
9.4.2. rahuldada uurimisteema ettepanek uurimisteema ettepanekule esitatud tingimuste täitmise kohustusega, ning ettepanek selle tingimuslikuks rahastamiseks;
9.4.3. mitte rahuldada uurimisteema ettepanekut ning jätta see rahastamata.

10. Konkursi tulemuste kinnitamine
10.1. Konkursi tulemused kinnitab ekspertkomisjonide ettepanekul haridus- ja teadus­­minister oma käskkirjaga.
10.2. Käskkirjas märgitakse ära vähemalt järgmised andmed iga toetatava uurimis­projekti kohta:
10.2.1. uurimisteema/ nimi eesti keeles;
10.2.2. millise temaatilise TA-programmi uurimisprojektiga on tegemist;
10.2.3. taotleja;
10.2.4. partner(id), kui tegemist on koostööprojektiga;
10.2.5. ärilise probleemi kirjeldanud ettevõtted/ erialaliidud;
10.2.6. kestvus kuudes;
10.2.7. toetuse maht eurodes (ühikuhind);
10.2.8. ekspertkomisjoni esitatud tingimused.