Üldkäskkiri

KÄSKKIRI

Tallinn 29.01.2026 nr 1-1/7

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse töötasustamise põhimõtted

Siseministri 17. veebruari 2020 määruse nr 8 „Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskuse põhimäärus“ § 10 lg 1 punkti 1 ja 10, lg 2 alusel ning lähtudes töölepingu

seadusest:

1. Kehtestan käskkirja lisaks oleva Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse

töötasustamise põhimõtted.

2. Käskkiri jõustub allkirjastamisest ja seda rakendatakse alates 1. veebruarist 2026.

3. Tunnistan kehtetuks Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse peadirektori

13. märtsi 2025. aasta käskkirja nr 1-1/50 „Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskuse töötasustamise põhimõtted“.

4. Panen kontrolli käskkirja täitmise üle peadirektori asetäitjale inimeste ja kultuuri

valdkonnas.

LISAD:

Lisa 1: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse töötasustamise põhimõtted

(allkirjastatud digitaalselt)

Mait Vaiksaar

peadirektori asetäitja baasteenuste valdkonnas

peadirektori ülesannetes

Lisa 1.

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse töötasustamise põhimõtted

1. SMIT TÖÖTASU MAKSMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED JA EESMÄRK

1.1. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (edaspidi SMIT) töötasu maksmise

põhimõtete (edaspidi juhend) eesmärk on reguleerida SMITi töötajate töötasude, puhkusetasude,

lisatasude, toetuste, hüvitiste, ergutuste, asendustasude, käsundisaajale käsundi ja praktikandile

praktikaülesannete täitmise eest töötasu maksmise tingimusi ja korda.

1.2. SMIT lähtub oma töötajate tasustamisel töölepingu seadusest, käesolevast juhendist ning

palgauuringu(te) tulemustest.

1.3. SMITi palgapoliitika peamine eesmärk on maksta oma töötajatele õiglast ja konkurentsivõimelist

töötasu, võttes seejuures arvesse konkreetse töökoha kriitilisust ja strateegilist mõju SMITi

eesmärkide täitmisele ning töötaja individuaalset tulemuslikkust (sh töösooritust ja varasemat

kogemust).

1.4. Oma töötajate töötasude määramisel lähtub SMIT sisemise õigluse ja välise konkurentsivõime

põhimõttest ehk organisatsiooni jaoks sarnase väärtusega tööd on tasustatud sarnases vahemikus

ning IKT sektori tööturuga võrreldes on sama sisu ja vastutusega tööd sarnaselt tasustatud.

Tulenevalt töökohast ja sellel töötava isiku kompetentside kriitilisusest võib juht koostöös

personalitöötajaga otsustada kummast põhimõttest töötasu määramisel lähtutakse.

1.5. SMITi töötasustamise põhimõtted lähtuvad sooneutraalsetest kriteeriumitest. Oma töötajate

soolise palgalõhe vähendamiseks on SMIT:

1.5.1. kehtestanud asutuseüleselt ühtse ja sooneutraalse töötasustamise süsteemi ning

põhimõtted;

1.5.2. analüüsib ja jälgib regulaarselt (vähemalt korra aastas) oma töötajate töötasusid (sh meeste

ja naiste võrdset tasustamist) ning ebakõlade ilmnemisel reageerib neile koheselt – analüüsi

tulemused avalikustatakse töötajatele siseportaalides (nt personaliosakonna wikileht);

1.5.3. tööpakkumiste ja töötasu muudatuste tegemisel on alati kaasatud personaliosakonna

töötaja, kes jälgib palgalõhe näitajaid;

1.5.4. juhte koolitatakse, märkamaks palgaerinevust.

1.6. SMIT töötasu maksmise põhimõtted vaadatakse üle ja vajadusel muudetakse kord aastas.

2. MÕISTED

2.1. Töötaja on töölepingu alusel SMITis töötav isik, kellele SMIT maksab töölepingu alusel

töötasu.

2.2. Koosseisuväline töökoht on ajutise iseloomuga töökoht, mis ei kuulu SMITi struktuurüksuste

koosseisu ning need kohad luuakse vaid konkreetse (lühiajalise) eesmärgi täitmiseks (nt praktika

läbimine). Koosseisuvälisele töökohale vormistatakse töötajad tööle tähtajalise töölepingu

alusel ning üldjuhul on nende töösuhte pikkus kuni 6 kuud.

2.3. Praktikant on koosseisuvälisel töökohal tähtajalise töölepingu või konfidentsiaalsuslepingu

alusel SMITis praktikal viibiv isik, kelle eesmärk on omandada SMITi töökeskkonnas praktilist

töökogemust.

2.4. Töötasu on töö eest makstav tasu, milles on töötajaga töölepingus kokku lepitud.

2.5. Tasu on käsundisaajale makstav tunni- või igakuine tasu nõuetekohase käsundi täitmise eest.

2.6. Lisatasu on ühekordne või perioodiline tasu töötajale täiendavate tööülesannete täitmise eest.

2.7. Matusetoetus on ühekordne toetus töötaja lähedase perekonnaliikme surma või töötaja surma

korral tema lähedastele.

2.8. Soovitamistasu on ühekordne tasu uue töötaja tööle soovitamisel.

2.9. Preemia on ühekordne tasu, mida võib töötajale maksta peadirektori otsuse alusel

märkimisväärsete tööalaste saavutuste eest (nt suuremahulise projekti edukas lõpetamine,

nõutavast tulemuslikum töö jms).

2.10. Tulemustasu on tasu kokkulepitud tulemuseesmärkide täitmise eest.

2.11. Muutuvtasu on töötaja töötasu ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemustasuna, lisatasuna

täiendavate tööülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete tööalaste saavutuste eest.

Muutuvtasu saab maksta, kui asutusel on eelarves selleks ettenähtud vabasid vahendeid.

2.12. Asendustasu on töötajale makstav ühekordne või perioodiline tasu täitmata ametikoha või töölt

eemal viibiva töötaja tööülesannete täitmise eest.

2.13. Summeeritud tööaja arvestuse puhul jaotuvad töötaja töötunnid arvestusperioodi jooksul

ebavõrdselt ning arvestusperiood võib olla maksimaalselt neli kuud. Tööandja arvestab, et

pikema arvestusperioodi jooksul ei ületaks töötaja kogu töötatud tööaeg kokkulepitud

tööajanormi või seadusega lubatud ja töötajaga kokkulepitud ületunnitöö mahtu. Summeeritud

tööaja arvestust kasutatakse tavaliselt vahetustega töötavate inimeste puhul, kelle töönädala

pikkus on muutuv.

2.14. Töögraafik on iga kalendrikuu 20. kuupäevaks töötaja vahetu juhiga taasesitamist võimaldavas

vormis kokku lepitav tööajakava, milles lepitakse kokku tema järgmise kuu töötunnid (sh öötöö,

riigipühal töötamine ja ületunnid). Tööajagraafik koostatakse üksnes töötajate osas, kellele

kohaldatakse summeeritud tööajaarvestust.

2.15. Valvetasu on töötajale valvegraafiku alusel makstav tasu aja eest, kui töötaja on tööandjale

kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega.

2.16. Puhkusetasu on puhkuse ajal makstav tasu, mille arvestamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse

11.06.2009 määrusest nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“.

2.17. RTIP portaal on www.riigitootaja.ee veebiaadressil asuv Riigitöötaja Iseteenindusportaal

(keskkond), mille vahendusel saab töötaja esitada ja uuendada oma isiklikke andmeid (sh nt

töötasu maksmiseks pangakonto jms).

3. SMIT tööjõukulude eelarve ja selle jaotamise põhimõtted

3.1. SMIT tööjõukulude eelarve koosneb:

3.1.1. riigieelarves tööjõukuludeks eraldatud eelarve (SMIT baas), sh sihtotstarbelised eraldised;

3.1.2. sihtfinantseeringu alusel määratud toetuste tööjõukulud;

3.1.3. välisvahenditest tööjõukuludeks eraldatud eelarve;

3.1.4. omatulust finantseeritavad tööjõukulud.

3.2. Sihtotstarbeliselt eraldatud tööjõukulusid planeeritakse ja kasutatakse vaid määratud otstarbeks

(konkreetse infosüsteemi arendus) tööülesandeid täitvate ametikohtade tööjõukulude katteks.

Sihtotstarbelise rahastuse muutmine toimub eelarve juhtimise põhimõtete alusel.

3.3. Töötajate töötasud jaotatakse ametikohtade lõikes kalendriaasta peale ning iga ametikoht seotakse

rahastusallikaga, sh planeeritakse täitmata (vakantsete) ametikohtade rahastus. Vakantsidele ei

planeerita rahastust, kui kalendriaasta lõikes on teada, et ametikohta ei plaanita täita.

3.4. Tulemustasu makstakse, kui eelarves on tekkinud aasta jooksul piisavalt vabasid vahendeid

(haiguspäevad, täitmata vakantsid jms). Tulemustasu maksmise ja tulemustasu fondi suuruse

otsustab peadirektor IV kvartalis tööjõukulude aastase täitmisprognoosi alusel.

4. TÖÖTASU MAKSMINE

4.1. Ettepaneku töötaja töötasu määramiseks või muutmiseks teeb töötaja vahetu juht koostöös

töösuhete juhiga. Lõpliku otsuse töötaja töötasu kohta teeb töötasude eelarve eest vastutav isik.

4.2. Töötaja töötasu määramisel või selle muutmisel võetakse aluseks:

4.2.1. sisemine palgaõiglus - teiste SMITis sarnast tööd tegevate töötajate töötasud;

4.2.2. konkreetse töökoha strateegilist mõju SMITi eesmärkide täitmisele ja

ärikriitilisust;

4.2.3. oskuste/kompetentside defitsiiti tööturul;

4.2.4. töötaja töösooritust, tema kompetentsi kriitilisust ja varasemat töökogemust;

4.2.5. töökoha tööpere tulemusi viimases palgauuringu(te)s;

4.2.6. eelarveliste vahendite olemasolu.

4.3. Töötaja töötasu ja muud rahalised väljamaksed kantakse tema isikuandmete ankeedis märgitud

pangakontole. Juhul, kui töötaja soovib oma pangakontot muuta saab ta seda teha RTIP

portaalis.

4.4. Eesti Kaitseväe reservõppusel või Kaitseliidu õppusel osalemise ajaks säilitatakse töötajale

töötasu. Töötasu säilitamise aluseks on Eesti Kaitseväe või Kaitseliidu kutse õppusel

osalemiseks ja RTIP portaalis esitatud puudumise taotlus.

4.5. Perekondliku sündmusega seotud puudumisel (nt lapse esimene koolipäev või koolilõpetamise

päev, töötaja tasemeõppe lõpetamine, lapse sünd, abiellumine, lähedase matus jms) säilitab

tööandja töötajale töötasu, kui puudumine on vormistatud RTIP portaalis.

4.6. Töötaja töötasu arvestusperiood on üks kalendrikuu ja töötasu makstakse välja kuu viimasel

tööpäeval.

4.7. Töötaja puhkusetasu makstakse välja hiljemalt eelviimasel kalendaarsel tööpäeval enne

puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti.

4.8. Lõpparve ja hüvitis töölepingu lõpetamisel makstakse välja töötaja viimasel tööpäeval.

4.9. Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) palgaarvestaja edastab enne töötasu maksmist

töötajale arvestatud töötasu ja sellest kinni peetud maksude ja maksete kohta elektroonilise

palgateatise tema smit.ee e-posti aadressile. Juhul, kui töötaja soovib teatist isiklikule e-posti

aadressile peab ta sellest teavitama e-kirja teel personaliosakonna töötajat või RTK

palgaarvestajat.

4.10. Maksuvaba tulu arvestamise või mittearvestamise avalduse esitab töötaja tööle asudes RTIP

portaali isikuandmete ankeedis ning vajadusel saab ta seda hiljem muuta.

4.11. Töötajale hüvitatakse ületunnitöö vaba aja andmisega võrdses ulatuses tehtud ületundidega.

Ületunnitöö kokkuleppe peavad pooled (juht ja töötaja) tegema enne ületundide toimumist

(soovituslikult taasesitamist võimaldavas vormis). Juhul, kui pooled lepivad kokku ületunnitöö

hüvitamise rahas, siis tehakse seda vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale seadusandlusele.

Struktuuriüksuse juht esitab dokumendihaldussüsteemi (edaspidi DHS) vahendusel

peadirektorile kinnitamiseks ületundide, öötöö ja riigipühal tehtud tundide arvestuse hiljemalt

arvestusperioodile järgneva kuu 5. kuupäeval.

4.12. Finantsosakonna rahandusspetsialist koostab ületundide, öötöö ja riigipühal tehtud tundide

arvestuse alusel RTKle SAPi sisestamiseks siirdetabeli, mille kinnitab/allkirjastab peadirektor.

4.13. Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö tasustamise aluseks kolmekuuline

arvestusperiood.

4.14. Struktuuriüksuse juht esitab DHSi vahedusel hiljemalt arvestusperioodile järgneva kuu 5.

kuupäeval summeeritud töögraafikud, milles on esitatud andmed töötaja töötundide, ületundide

ja riigipühal töötatud tundide kohta. Finantsosakonna rahandusspetsialist kooskõlastab DHSis

summeeritud töögraafikud ja arvestab töötundide maksumuse ning edastab andmed

personaliosakonnale vormistamiseks.

5. PRAKTIKA TASUSTAMINE

5.1. Praktikaperioodi jooksul maksab SMIT praktikandile töötasu, kui tema praktikaperioodi pikkus

on vähemalt 2 kuud ning tegemist ei ole üksnes vaatluspraktikaga.

5.2. Praktikandile töötasu maksmiseks sõlmitakse temaga tähtajaline tööleping, milles fikseeritakse

praktikaperiood, ülesanded ja töötasu.

5.3. Praktikandi töötasu suurus on 1000 eurot (bruto) kalendrikuus – eeldusel, et tegu on täistööajaga

(8 tundi päevas, 40 tundi nädalas) läbitava praktikaga.

5.4. Praktikandi töötasu arvestusperiood on üks kalendrikuu ja töötasu makstakse välja kuu viimasel

tööpäeval.

5.5. Kui praktikant soovib praktikaperioodi jooksul kasutada puhkust siis makstakse puhkusetasu

talle välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Soovi korral saab praktikant

RTIP portaalis oma puhkusetasu maksmise eelistust muuta (puhkusetasu koos töötasuga kuu

lõpus).

5.6. Praktikandi töötasu ja muud rahalised väljamaksed kantakse tema RTIP portaali isikuandmete

ankeedis märgitud pangakontole. Juhul, kui praktikant soovib oma pangakontot muuta saab ta

seda teha RTIP portaalis.

5.7. Eesti Kaitseväe reservõppusel või Kaitseliidu õppusel osalemise ajaks säilitatakse praktikandile

töötasu. Tasu säilitamise aluseks on Eesti Kaitseväe või Kaitseliidu kutse õppusel osalemiseks

ja RTIP portaalis esitatud puudumise taotlus.

5.8. Üldjuhul praktikaperioodi jooksul ületundide tegemine ei ole lubatud. Erandkonnas, kui

ületundide tegemine on möödapääsmatu tuleb see eelnevalt kooskõlastada peadirektori asetäitja

või personalijuhiga ning ületunnid hüvitatakse praktikandile vaba aja andmisega võrdses

ulatuses tehtud ületundidega.

5.9. Lõpparve (sh kasutamata puhkusepäevade hüvitis) makstakse välja praktikandi viimasel

praktikapäeval.

5.10. Kui praktikaperioodi jooksul praktikandile tasu ei maksta, vormistatakse temaga

praktikaperioodiks konfidentsiaalsusleping.

6. KÄSUNDI TÄITMISE EEST TASU MAKSMINE

6.1. Käsundisaajale makstakse tasu nõuetekohase käsundi täitmise eest.

6.2. Käsunduslepingus fikseeritakse käsundisaaja kohustused (sh teenused/ülesanded, mille eest tasu

makstakse), lepingu kehtivuse periood ja tasu nõuetekohase käsundi täitmise eest (tüki, tunni

või igakuine tasu).

6.3. Tasu maksmise aluseks on osapoolte poolt allkirjastatud üleandmis-vastuvõtmis akt, mille

käsundisaaja koostab lepinguperioodi lõpus või poolte kokkuleppel hiljemalt iga kuu esimesel

tööpäeval ning milles toob välja käsundi täitmiseks kulunud tundide arvu või tehtud töö mahu.

6.4. Erandkorras võib käsundi täitmise eest maksta tasu ka ilma üleandmis-vastuvõtmis akti

koostamata, kui see on eelnevalt lepingus kokku lepitud.

7. PUHKUSETASU MAKSMINE

7.1. Puhkusetasu arvestamise aluseks on töötajaga kokkulepitud töötasu või tema puhkusele jäämise

kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest makstud keskmine töötasu.

7.1.1. Kui töötajale maksti puhkusele jäämise kalendrikuule eelnenud kuuel kalendrikuul ainult

muutumatu suurusega töötasu, siis makstakse talle puhkusetasuna tema kokkulepitud

(hetkel kehtivat) töötasu.

7.1.2. Kui töötaja töötasu suurus on puhkusele jäämise kalendrikuule eelnenud kuuel kuul

muutunud (nt töötasu muudatus, lisatasu vms), siis võetakse tema puhkusetasu arvestamise

aluseks puhkusele jäämise kuule eelnenud kuue kalendrikuu keskmine töötasu. Kui

puhkuse eest keskmise töötasu alusel arvutatud puhkusetasu on väiksem töötasust, mida

töötaja saaks samal ajavahemikul tööülesandeid täites, makstakse töötajale puhkusetasuna

kokkulepitud töötasu.

8. VALVETASU MAKSMINE

8.1. Juhul, kui töötajale kohaldatakse valveaega, siis lepitakse see kokku tema töölepingus või

äärmisel vajadusel muud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kirja teel). Valveaja

rakendamine koosseisuvälistele töötajatele (nt praktikandid) ei ole lubatud.

8.2. Valveajal on töötaja tööandjale mobiiltelefoni teel kättesaadav ning valmis tööandja korraldusel

tööülesandeid täitma asuma.

8.3. Valveaja igakuist arvestust peab tööandja ning teeb töötajale valvegraafiku teatavaks eelneva kuu

20. kuupäevaks.

8.4. Tasu valveaja eest on tunnipõhine, s.o. 1/10 kokkulepitud töötasust. Juhul, kui töötaja peab

valveaja jooksul täitma tööülesandeid makstakse selle eest ületunnitasu.

9. TÄIENDAVATE TASUDE MAKSMINE

9.1. SMITis võib maksta järgmisi täiendavaid tasusid:

9.1.1. perioodiline lisatasu täiendavate tööülesannete täitmise eest;

9.1.2. ühekordne lisatasu;

9.1.3. lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest (tulemustasu);

9.1.4. preemia;

9.1.5. asendustasu;

9.1.6. soovitamistasu;

9.1.7. toetus;

9.1.8. hüvitis.

9.2. SMIT peadirektor võib maksta töötajale soovitamistasu. Tavapärane soovitamistasu uue

arendaja (arendaja, vanemarendaja) või arhitekti tööle soovitamise eest on kuni 1300 eurot

(bruto). Kui struktuurüksuse juht soovib maksta soovitamistasu suuremas summas või mõne

teise ametikoha soovitamise eest, tuleb see eelnevalt kooskõlastada personaliosakonna

töötajaga. Soovitamistasu makstakse juhul, kui soovitaja info jõuab personaliosakonnani

töösuhte vormistamise hetkeks ning tööle soovitatud töötaja läbib edukalt katseaja.

9.3. Lisatasu või preemia maksmiseks esitab töötaja vahetu juht personaliosakonnale (personalijuht

või töösuhete spetsialist) ettepaneku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kirja) tuues

välja:

9.3.1. lisatasu või preemia maksmise põhjuse;

9.3.2. lisatasu või preemia suuruse;

9.3.3. perioodi, mille eest lisatasu makstakse (v.a ühekordse lisatasu või preemia maksmise

korral).

9.4. Lisatasu ja preemia (v.a toetus) makstakse koos töötasuga kuu lõpus, kui ei ole kokku lepitud

teisiti.

9.5. SMIT töötajale makstakse ühekordset toetust alljärgnevatel põhjustel ja summades:

9.5.1. lähedase perekonnaliikme surma korral (ema, isa, abikaasa/elukaaslane, laps) 200 eurot

(bruto);

9.5.2. töötaja surma korral tema lähedasele perekonnaliikmele (ema, isa, abikaasa/elukaaslane,

laps) 350 eurot (bruto).

9.6. SMIT hüvitab kuvariga töötavale töötajale, kelle nägemisteravus on vähenenud,

töötervishoiuarsti, silmaarsti või optometristi tõendi alusel soetatud prillide või muude

nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumuse, kuid mitte rohkem kui 100 eurot

(neto) ühe kalendriaasta kohta.

9.7. Töövõimetuslehe alusel makstakse töötajale kolme esimese haiguspäeva eest vabatahtlikku

haigushüvitist 70% tema viimase 6 kuu keskmisest töötasust.

10. TULEMUSTASU MAKSMINE

10.1. Tulemustasu on töötaja muutuvtasu komponent, mida võib töötajale määrata tuginedes kokku

lepitud tulemuskriteeriumitele, mis on töötajale teatavaks tehtud enne tulemuslikkuse hindamise

perioodi algust.

10.2. Tulemustasu makstakse eelarvevahendite olemasolul.

10.3. Töötaja tulemustasu määramisel arvestatakse organisatsiooniüleste eesmärkide täitmist,

valdkonna/osakonna eesmärkide täitmist, töötaja isiklike eesmärkide täitmist ning tema

vastavust SMIT väärtustele, suhtumist, üldist hoiakut ja panustamist.

10.4. Töötaja tulemuslikkuse hindamise periood on üldjuhul kalendriaasta ning tulemuskriteeriumid

lepitakse töötaja vahetu juhiga kokku hiljemalt esimese kvartali lõpuks (nt aastavestluse käigus).

10.5. Tulemuskriteeriumid ja nende osakaalud võidakse kokku leppida asutuse, struktuurüksuse,

projektimeeskonna või töötaja tasandil. Juhul, kui töötaja töösuhe ei olnud meeskonnaliikmete

tulemuskriteeriumite kokku leppimise hetkeks alanud võib tema tulemustasu määramise aluseks

olla tööplaanis või muudes planeerimisdokumentides (näiteks katseajalõpu vestluse kokkuvõte)

vahetu juhiga kokkulepitud eesmärgid ja oodatavad tulemused.

10.6. Tulemustasu maksmise eelduseks on, et töötaja on tööle asunud hiljemalt tulemuslikkuse

hindamise perioodi (kalendriaasta) 01. juuni seisuga ja tal on tulemustasude maksmise hetkel

kehtiv töösuhe. Juhul, kui juht soovib maksta tulemustasu töötajale, kes on asunud tööle hiljem

(pärast 01. juuni) tuleb see eraldi põhjendada ning eelnevalt kooskõlastada töösuhete juhiga, kes

esitab ettepaneku lõpliku otsuse tegemiseks peadirektorile.

10.7. Kui töötaja vahetab aasta jooksul asutusesiseselt töökohta võetakse tema tulemuste hindamisel

arvesse töötulemused kõigil töökohtadel.

10.8. Tulemuskriteeriumite kokku leppimise ja hindamise põhimõtted edastatakse juhtidele enne

hindamisperioodi algust ning vahetult enne tulemustasude määramist.

10.9. Ettepaneku töötajale tulemustasu maksmiseks ja selle suuruse kohta teeb tema vahetu juht

personaliosakonnale. Ettepanekus tuleb juhil anda põhjendatud hinnang töötaja töötulemustele

(sh vastavus kokkulepitud oodatavatele tulemustele).

10.10. Vahetu juht saab ettepanekuid teha tulemustasude määramiseks talle eraldatud

eelarvevahendite piires.

10.11. Töötaja tulemustasu suurus võib olla maksimaalselt tema kahekordne bruto töötasu.

10.12. Tulemustasu makstakse töötajale üldjuhul üks kord aastas, esimeses või neljandas kvartalis.

10.13. Peadirektori ja peadirektori asetäitjate tulemustasud makstakse välja üks kord aastas,

esimeses kvartalis.

10.14. Tulemustasud kinnitab peadirektor. Peadirektori tulemustasu maksmise otsustab ja kinnitab

Siseministeerium.

11. ASENDUSTASUDE MAKSMINE

11.1. SMITis võib asendustasu määramise aluseks olla:

11.1.1. vanemapuhkusel oleva töötaja asendamine;

11.1.2. töövõimetuslehel oleva töötaja asendamine;

11.1.3. täitmata ametikoha tööülesannete täitmine;

11.1.4. peadirektori, peadirektori asetäitja, osakonnajuhataja või tiimijuhi/grupijuhi asendamine.

11.2. Asendustasu makstakse vahetu juhi kirjaliku ettepaneku alusel juhul, kui puuduva töötaja või

vakantse töökoha tõttu on struktuurüksuse töövõimekus oluliselt takistatud ja/või ülesandeid

täitva töötaja töökoormus oluliselt kasvanud.

11.3. Asendustasu maksmise aluseks on töötaja vahetu juhi kirjalik ettepanek, milles tuuakse välja

asendamise periood, tööülesanded ja nende maht ning asendustasu suurus.

11.4. Asendustasu määramisel võetakse aluseks asendatava töökoha töötasu, tööülesannete mahtu,

vastutust ning ülesannete täitmise perioodi. Asendustasu võib maksta maksimaalselt kuni 20%

asendatava ametikoha töötasust.

11.5. Asendustasu ei maksta puhkusel või lühiajaliselt töövõimetuslehel viibiva töötaja

tööülesannete täitmiseks.