Merestrateegia raamdirektiivi läbivaatamine – veebiküsimustik
Küsimustikule vastatakse veebivormil (ligipääsetav siitkaudu: https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/16093-Merekeskkonna-kaitse-ELi-oigusnormide-labivaatamine/public-consultation_et ), allapoole on kopeeritud veebivormi küsimused ja vastusevariandid.
Sissejuhatus
Inimtegevus merel ja maismaal avaldab meie merekeskkonnale mitmesugust survet ja mõju, mille tulemuseks on reostus, elurikkuse vähenemine, merepõhja kahjustamine ja ookeanide soojenemine. Selleks et saavutada kogu ELi merealal hea keskkonnaseisund, mis tähendab, et mered ja ookeanid on puhtad, heas seisundis ja tootlikud ning et merekeskkonda kasutatakse säästval tasemel, võttis EL 2008. aastal vastu merestrateegia raamdirektiivi. Selle saavutamiseks tasub Euroopa merede majandamisel järgida ökosüsteemipõhist lähenemisviisi. Direktiiv hõlmab ELi liikmesriikide mereala järgmistes merepiirkondades: Läänemeri, Atlandi ookeani kirdeosa, Vahemeri ja Must meri.
Komisjonil on kavatsus esitada 2027. aastal merestrateegia raamdirektiivi läbivaatamise ettepanek, nagu on ette nähtud 2025. aasta juunis vastu võetud Euroopa veekerksuse strateegias ja ookeanipaktis. Direktiivi hinnati hiljuti ja hindamistulemused avaldati 2025. aasta märtsis. Direktiiviga on kehtestatud merekeskkonna kaitsmise ambitsioonikas raamistik, mis on praegugi endiselt asjakohane.
Hindamisel leiti, et direktiiv on olnud oma eesmärgi - saavutada 2020. aastaks kogu ELi merealal hea keskkonnaseisund - täitmisel tulemuslik vaid osaliselt. Hindamisel tehti kindlaks õigusraamistikus ja juhtimises esinenud puudused, mis tekitavad ebatõhusust ja tarbetut halduskoormust. Merestrateegia raamdirektiivi läbivaatamise ettepanekul on kaks üldeesmärki:
1. merekeskkonna kaitse parandamine ja edusammud hea keskkonnaseisundi suunas;
2. rakendamise lihtsustamine ja halduskoormuse vähendamine.
Direktiivi läbivaatamise ettepaneku ettevalmistamine kooskõlastatakse tihedalt maailmamerd käsitleva õigusakti ettevalmistamisega, mis tugineb mereala ruumilise planeerimise direktiivi läbivaatamisele, et saavutada ELis sidusam ja integreeritum lähenemisviis maailmamere majandamisele.
Raporteerida andmed vastaja kohta (nimi, asutus, asutuse liik (11 võimalikku kategooriat), vastaja tegevuse ulatus, valitsemistasand, organisatsiooni suurus jmt). Vormi algus
Komisjon avaldab kõik käesoleva avaliku konsultatsiooni raames laekunud vastused. Saate valida, kas nõustute oma andmete avaldamisega või eelistate jääda vastuse avaldamisel anonüümseks. Läbipaistvuse huvides avaldatakse alati vastaja liik (näiteks „ettevõtjate ühendus“, „tarbijaorganisatsioon“, „ELi kodanik“), päritoluriik, organisatsiooni nimi ja suurus ning sellele läbipaistvusregistris määratud tunnusnumber. Teie e-posti aadressi ei avaldata. Valige enda jaoks kõige sobivamad privaatsussätted. Vaikimisi kasutatav privaatsussätete valik oleneb vastaja liigist.
Küsimustik:
I osa: Üldised küsimused (kõik vastajad)
* Küsimus 1. Millised on Teie arvates kolm põhilist prioriteeti, millele EL peaks merekeskkonna kaitse parandamiseks keskenduma?
Maksimaalselt 3 valik(ut)
Plasti ja prügi vähendamine
Linnade, tööstuspiirkondade ja põllumajandusettevõtete reovee puhastamine
Kalapüügi veelgi säästvamaks muutmine
Selle tagamine, et mereannid on vabad saasteainetest ja reostusest
Elupaikade kaitsmine ja taastamine
Merel või rannikul toimuvast tegevusest, näiteks laevandusest või turismist tuleneva reostuse vähendamine
Ranniku- ning avamererajatiste ja -toimingute, näiteks sadamate ja energiataristu (nafta- ja gaasiplatvormid, avamere taastuvenergia tootmine) poolt elurikkusele avaldatava mõju vähendamine
Veealuse müra vähendamine
Mereliste võõrliikide leviku ohjamine ja mõju juhtimine
Merekaitsealade loomine/laiendamine
Kliimamuutuste poolt mereökosüsteemidele avaldatava mõju leevendamine
Muu
Küsimus 2. Kui mures olete järgmiste probleemide pärast, mis mõjutavad Euroopa meresid ja ookeane? Üks vastus rea kohta
1
Väga mures
2
Mõnevõrra mures
3
Ei seda ega teist
4
Pisut mures
5
Üldse mitte mures
6
Ei oska öelda
*a. Mereloomade ja -taimede kadu
*b. Invasiivsete võõrliikide ilmumine ja levik
*c. Kalapüügi mõju tööndusliku kala ja karpide populatsioonile
*d. Mereliste toiduvõrgustike/toiduahelate halvenenud seis
*e. Liigsed toitained merevees ja nende reostav mõju
*f. Merepõhja elupaikade halb seis
*g. Hüdrograafiliste tingimuste (temperatuur, soolsus, hoovused jne) muutused
*h. Saasteainete kahjulik mõju merekeskkonnale
*i. Inimtoiduks ettenähtud mereandide saastumine
*j. Prügi kahjulik mõju merekeskkonnale
*k. Muude saastevormide, näiteks veealuse müra, valguse, soojuse jne kahjulik mõju
*l. Kliimamuutuste mõju merekeskkonnale
m. Muu (selgitus kuni 250 tähemärki)
* Küsimus 3. Kas teadsite, et ELil on merestrateegia raamdirektiiviks nimetatav õigusakt merekeskkonna kaitse kohta? Üks vastusevalik
Jah, olen kursis selle eesmärkide ja nõuetega
Jah, kuid mul on sellest ainult üldine arusaam
Olen sellest kuulnud, kuid ei tea selle funktsiooni
Ei, ma ei olnud sellest teadlik
Ei ole kindel / ei suuda meenutada
* Küsimus 4. Mil määral nõustute, et mereelustiku kaitsmiseks, reostuse vähendamiseks ja merede säästva kasutamise tagamiseks on vaja tõhusamaid ELi eeskirju? Üks vastusevalik
Nõustun täielikult
Pigem nõustun
Ei seda ega teist
Pigem ei nõustu
Ei nõustu üldse
Ei oska öelda
*Küsimus 5. Kuidas tuleks Teie arvates kavandada ELi merekeskkonna kaitse eeskirju?
Üks vastusevalik
Kõigi ELi rannikuäärsete liikmesriikide puhul samamoodi.
Igale merepiirkonnale (Läänemeri, Atlandi ookeani kirdeosa, Vahemeri ja Must meri) kohandatuna.
Iga riigi konkreetsele olukorrale kohandatuna
Kogu ELi hõlmavate ja piirkondlike eeskirjade kombinatsioon
Piirkondlike ja riiklike eeskirjade kombinatsioon
Kogu ELi hõlmavate ja riiklike eeskirjade kombinatsioon
Kõigi kolme tasandi (ELi, piirkondlik ja riiklik) kombinatsioon sõltuvalt eeskirja liigist
Ei oska öelda
* Küsimus 6. Milliseid meetmeid peaks EL merestrateegia raamdirektiivi tõhustamiseks võtma? Üks vastusevalik
Lisaks kehtiva merestrateegia raamdirektiivi ja muude asjakohaste õigusaktide rakendamisele täiendavaid meetmeid ei võeta
Praeguse halduskoormuse vähendamine ning teatavate mõistete ja tähtaegade täpsustamine
Meetmed eeskirjade lihtsustamiseks, mõistete selgemaks muutmiseks ja tõhusama kaitse saavutamiseks, näiteks kehtestades siduvad eesmärgid peamiste survetegurite vähendamiseks ja merestrateegia raamdirektiivi eesmärkide paremaks kasutuselevõtuks muudes õigusraamistikes
Ei oska öelda
* Küsimus 7. Mil määral nõustute, et merekeskkonna kaitsmine on kasulik investeering, sest see toob märkimisväärset pikaajalist kasu kõigile, isegi kui see nõuab praegu sihipäraseid lisapingutusi? Üks vastusevalik
Nõustun täielikult
Nõustun
Ei seda ega teist
Ei nõustu
Ei nõustu üldse
Ei oska öelda
* Küsimus 8. Kas leiate, et olete piisavalt informeeritud ELi merede seisundist ja merekeskkonna kaitseks võetud meetmetest? Üks vastusevalik
Väga informeeritud
Mõnevõrra informeeritud
Ei seda ega teist
Ei ole informeeritud
Ei oska öelda
* Küsimus 9. Kas soovite vastata küsimustiku teisele osale, milles keskendutakse praeguse merestrateegia raamdirektiivi läbivaatamise ja lihtsustamise töö üksikasjalikumatele aspektidele?
Jah/ei
Kui vastata „jah“, avaneb küsimustiku II ja III osa (mõeldud ekspertidele), „ei“ korral pole allolevaid osi vaja täita:
II osa: Konkreetsed küsimused: probleemipüstitus, poliitilised eesmärgid ja meetmed (ekspertidele)
Õigusraamistik ja põhieesmärgid
Merestrateegia raamdirektiivi hindamisel leiti, et direktiivis puuduvad selged eesmärgid, määratlused ja menetlused, eelkõige seoses hea keskkonnaseisundi mõiste ja ökosüsteemipõhise lähenemisviisiga. Keerukuse tõttu võib hea keskkonnaseisundi saavutamise hindamist olla raske mõõta ja sellele vastavalt reageerida, eelkõige seetõttu, et hea keskkonnaseisundi läviväärtuste õiguslik alus ei ole selge.
Lisaks ei hõlma direktiiv kõiki ELi liikmesriikide merealasid (nt mõned äärepoolseimad piirkonnad). Need õigusaktide puudused takistavad tõhusate merestrateegiate väljatöötamist, mis omakorda on toonud kaasa ebapiisavad meetmed, et vähendada merekeskkonnale avalduvaid peamisi survetegureid ja tagada mereressursside säästev kasutamine.
Küsimus 10. Mil määral nõustute järgmiste väidetega praeguse merestrateegia raamdirektiivi põhimõistete, eesmärkide ja menetluste kohta?
Üks vastus rea kohta
1
Nõustun täielikult
2
Nõustun
3
Ei seda ega teist
4
Ei nõustu
5
Ei nõustu üldse
6
Ei oska öelda
*a. Hea keskkonnaseisundi kindlaksmääramise menetlust tuleks täpsustada
*b. Hea keskkonnaseisundi kindlaksmääramiseks kasutatavate läviväärtuste õiguslikku seisundit tuleks selgitada
*c. Direktiiv peaks hõlmama kogu ELi liikmesriikide mereala, sealhulgas äärepoolseimates piirkondades
*d. Hea keskkonnaseisundi saavutamise tähtaeg tuleks läbi vaadata
*e. Ökosüsteemipõhise lähenemisviisi määratlust tuleks selgitada ja ühtlustada kõigis seonduvates õigusaktides/poliitikavaldkondades
Küsimus 12. Kas on muid aspekte, millega tuleb tegeleda, et selgitada kehtiva merestrateegia raamdirektiivi põhimõisteid, eesmärke ja menetlusi?
Vabatekstiväli kuni 500 tähemärki
Toimimise tõhusus: rakendamine ja täitmise tagamine
Hindamisel jõuti järeldusele, et märkimisväärsed probleemid merestrateegia raamdirektiivi rakendamisel on takistanud selle tõhusust hea keskkonnaseisundi saavutamisel. Liikmesriikide vastuvõetud meetmeprogrammid on endiselt puudulikud ja ebapiisavad ning neid takistavad ebatõhusus ja nõrk kooskõla muude ELi keskkonna- ja merendusalaste õigusaktidega. Teine probleem on ebapiisav poliitiline tahe, ambitsioonid ja rahastus, jättes meetmetele ebapiisavad vahendid. Piirkondlik koostöö on ebaühtlane ja piirkondlike merekonventsioonide vahel on erinevusi. EL on neljast Euroopa vesi hõlmavast piirkondlikust konventsioonist kolme osaline ning tal on kohustus saavutada nende eesmärgid, mis on paljudel juhtudel sarnased ELi merekaitse ja säästva kasutamise eesmärkidega.
Paljud piirkondlikud merekonventsioonid hõlmavad ELi mittekuuluvaid riike ja puudulikku jõustamist, mille tulemuseks on mitu merestrateegiat samas merepiirkonnas, mis ei ole sidusad. Piirkondlike ja riiklike protsesside kattumine tekitab ebatõhusust ja dubleerimist. Veel üks probleem keskkonna- ja merendusalastes õigusaktides on poliitikavaldkondade sidusus. Ka see põhjustab dubleerimist ja lünki kaitses, kahjustades direktiivi suutlikkust lahendada tõhusalt keskkonna- ja ökoloogilisi probleeme.
Küsimus 13. Mil määral nõustute järgmiste väidetega merestrateegia raamdirektiivi toimimise tõhususe kohta?
Üks vastus rea kohta
1
Nõustun täielikult
2
Nõustun
3
Ei seda ega teist
4
Ei nõustu
5
Ei nõustu üldse
6
Ei oska öelda
*a. Merestrateegia raamdirektiivi rakendamist tuleks tugevdada olemasolevate vahenditega (nt parem koostöö ametiasutuste vahel, tugevam jõustamine, ulatuslikumad suunised)
*b. Merestrateegia raamdirektiivi keskkonnaalaseid eesmärke tuleks paremini ühtlustada ja jõustada
*c. Merepiirkondade vahelist koostööd ja kooskõlastamist tuleks tugevdada
*d. Merekaitse ja -taaste riiklikku rahastamist tuleks suurendada ja täpsemalt suunata
*e. Kooskõla muude ELi õigusaktide ja poliitikaga tuleks parandada
*f. Mereala ruumilisel planeerimisel tuleks paremini arvesse võtta hea keskkonnaseisundi saavutamise eesmärki
*g. Kliimamuutuste mõju tuleks paremini kajastada
*h. Liikmesriikide võetud meetmed peaksid olema paremini suunatud ja kooskõlastatud, et saavutada hea keskkonnaseisund
*i. Sätted peaksid olema hõlpsamini jõustatavad
Küsimus 14. Mida saaks veel teha, et muuta merestrateegia raamdirektiiv praktikas jõustatavamaks?
Vabatekstiväli, kuni 500 tähemärki
Küsimus 15. Mil määral toetaksite merestrateegia raamdirektiivis sätestatud kohustuslikke ja ajaliselt piiritletud keskkonnaeesmärke, et reguleerida survet meredele ja ookeanile järgmistes valdkondades?
Üks vastus rea kohta
1
Toetan väga
2
Toetan
3
Ei seda ega teist
4
Ei toeta
5
Ei toeta üldse
6
Ei oska öelda
*a. Rannikuvetesse (nt jõgedest ja linnadest pärit) toitainete sattumise vähendamine
*b. Merekeskkonnas prügi vähendamine
*c. Merevette saasteainete (nt PFAS-ained, pestitsiidid, ohtlikud ained, kasvuhoonegaasid) sattumise vähendamine
*d. Mereökosüsteemidele kalapüügi poolt avaldatava mõju (nt kaaspüük, merepõhja kahjustamine, kahanev kalapopulatsioon) vähendamine
*e. Veealuse müra (nt laevanduse või avamererajatistega seotud) taseme vähendamine
*f. Uute invasiivsete võõrliikide leviku ja mõju vähendamine
*g. Merekaitsealade suurendamine ja tõhusam majandamine
h. Muu (selgitus kuni 250 tähemärki)
Küsimus16. Mil määral toetaksite järgmisi meetmeid merestrateegia raamdirektiivi alusel vastu võetud meetmeprogrammide ühtlustamiseks ja parandamiseks?
Üks vastus rea kohta
1
Toetan väga
2
Toetan
3
Ei seda ega teist
4
Ei toeta
5 Ei toeta üldse
6
Ei oska öelda
*a. Nõuda, et liikmesriigid valiksid meetmed merestrateegia raamdirektiivi lisas loetletud standarditud töövahendite hulgast
*b. Töötada välja juhenddokument ühtlustatumate ja tõhusamate meetmeprogrammide kohta
*c. Nõuda, et liikmesriigid koondaksid oma riiklikud meetmed ühte kogu piirkonda hõlmavasse programmi
*d. Meetmepaketti ruumiliste kaitsemeetmete ja merekaitsealade lisamine
*e. Parandada seoseid ELi õiguse kohaselt nõutavate muude merekeskkonnaga seotud kavadega (nt mereala ruumilised planeeringud, looduse taastamise kavad, veemajanduskavad)
f. Muu (selgitus kuni 250 tähemärki)
Küsimus 17. Mil määral nõustute järgmiste väidetega merepiirkondade sisese koostöö parandamise kohta?
Üks vastus rea kohta
1
Nõustun täielikult
2
Nõustun
3
Ei seda ega teist
4
Ei nõustu
5
Ei nõustu üldse
6
Ei oska öelda
*a. Nõuda, et liikmesriigid rakendaksid merestrateegia raamdirektiivi teatavaid osi (nt seire, hindamine, meetmed) oma piirkondlike merekonventsioonide kaudu, mis parandaks kooskõla ja tõhusust
*b. Piirkondlike merekonventsioonide ja ELi vahelise koostöö eeskirju ja menetlusi tuleks täpsustada
*c. On muid piirkondliku koostöö vorme, mida saaks kasutada merestrateegia raamdirektiivi rakendamiseks väljaspool piirkondlikke merekonventsioone
Merestrateegia raamdirektiiv kui raamdirektiiv on tihedalt seotud mitme muu poliitikavaldkonna ja õigusaktiga. Käimasoleva läbivaatamise põhieesmärk on tugevdada poliitika sidusust. Poliitika sidusust saab suurendada eri viisidel, näiteks viies omavahel vastavusse järgmised aspektid:
• eesmärgid (kas kahe vahendi eesmärk on saavutada samad (või sarnased) eesmärgid?);
• nõutavate meetmete liigid (kas meetmete võtmine ühe poliitika raames võib aidata teist poliitikavaldkonda?);
• rakendamine (kas rakendustsüklid on omavahel kooskõlas?);
• millist liiki andmeid tuleb koguda (kas ametiasutused saavad kasutada samu andmeid kahe eri poliitikavaldkonna kohustuste täitmiseks?);
• aruandluskohustus (kas ametiasutused saavad ühe poliitikavaldkonna raames esitatud aruandlust taaskasutada teise poliitikavaldkonna kohase aruandluskohustuse täitmiseks?)
Küsimus18. Selle protsessi suunamiseks märkige, millis(t)e poliitikavaldkonna/-valdkondade puhul peate vajalikuks suuremat sidusust merestrateegia raamdirektiiviga ja millistes valdkondades:
Mitu vastusevarianti rea kohta lubatud
Valdkond
Poliitika (tärniga kohustuslikud read vastata)
Eesmärgid
Meetmed/kavad/
strateegiad
Rakendamise tsükkel ja ajakava
Seire / andmete kogumine
Aruandlus
Muu
*a. Vesi
*b. Loodus
*c. Jäätmed
*d. Merendus
*e. Kalandus
*f. Kliima
*g. Energia
h. Muu (selgitus kuni 250 tähemärki)
Küsimus19. Kui muid asjakohaseid ELi valdkondlikke poliitikavaldkondi ei ole nimetatud, siis palun täpsustage need siin:
Vabatekstiväli, kuni 500 tähemärki
Mereala ruumilise planeerimise eesmärk on tasakaalustatult jaotada inimtegevuseks kasutatavad eri merealad, mis aitab kaitsta ka merekeskkonda. Euroopas nõutakse mereala ruumilise planeerimise direktiivis liikmesriikidelt, et nad koostaksid mereala ruumilised planeeringud, võttes arvesse ökosüsteemipõhist lähenemisviisi.
* Küsimus 20. Mil määral nõustute, et ELi merendustegevust tuleks hallata ökosüsteemipõhise lähenemisviisi alusel, integreerides merestrateegia raamdirektiivi nõuded ja eesmärgid mereala ruumilistesse planeeringutesse?
Üks vastusevalik:
Nõustun täielikult
Nõustun
Ei seda ega teist
Ei nõustu
Ei nõustu üldse
Ei oska öelda
Aruandluse, seire ja andmete lihtsustamine ja parandamine
Hindamisel leiti, et merestrateegia raamdirektiivi kohane aruandlus on koormav, põhjustades avaliku sektori asutustele tarbetut halduskoormust. See on ka põhiprobleem, mida merestrateegia raamdirektiivi läbivaatamise/lihtsustamisega püütakse lahendada. Kogutud ja töödeldud andmed on ebapiisavad ka kvaliteedi (ühtlustamatuse tõttu) ja kvantiteedi/täielikkuse mõttes, mis jätab lüngad teadmistesse ja takistab üldsuse teavitamist merekeskkonna seisundist ja liikmesriikide meetmete mõjust. Lisaks ei ole eri direktiivide - merestrateegia raamdirektiivi, ELi loodus- ja veealaste õigusaktide, mereala ruumilise planeerimise direktiivi - aruandlustsüklid hästi ühtlustatud.
Küsimus 22. Mil määral oleksid järgmised meetmed Teie arvates tõhusad merestrateegia raamdirektiivi aruandluskoormuse vähendamisel avaliku sektori asutuste jaoks?
Üks vastus rea kohta
1
Väga tõhusad
2
Tõhusad
3
Ainult piiratult tõhusad
4
Üldse mitte tõhusad
5
Ei oska öelda
*a. Kuueaastase tsükli siseselt aruandlustähtaegade arvu lühendamine
*b. Nõuda riikidelt vaid ELi hindamiseks vajaliku teabe esitamist
*c. Aruandluseks standardvormingute pakkumine
*d. Aruandluse tõhustamine paremate digivahendite, automatiseerimise ning (muude õigusaktidega seonduvate ja Maa seirest pärinevate) andmete taaskasutamise teel
*e. Riiklikele/piirkondlikele andmetele juurdepääsu tagamine ja koostalitlusvõime parandamine, et lihtsustada ametiasutuste aruandlust
*f. Nõuda ainult piirkondlikult kooskõlastatud aruandeid ja lõpetada riiklike aruannete nõudmine
g. Muu (selgitus kuni 250 tähemärki)
* Küsimus 23. Mil määral nõustute, et ookeanide seire parem kooskõlastamine ja ühtlustatud mereseirestandardite kehtestamine ELi liikmesriikides parandaks merestrateegia raamdirektiivi tõhusust?
Üks vastusevalik:
Nõustun täielikult
Nõustun
Ei seda ega teist
Ei nõustu
Ei nõustu üldse
Ei oska öelda
* Küsimus 24. Mil määral nõustute, et esmaste andmete (st mereseiretoimingute käigus kogutud andmete) kvaliteedi ja neile juurdepääsu parandamine parandaks merestrateegia raamdirektiivi tõhusust?
Üks vastusevalik:
Nõustun täielikult
Nõustun
Ei seda ega teist
Ei nõustu
Ei nõustu üldse
Ei oska öelda
* Küsimus 26. Milline järgmistest parandaks Teie arvates kõige paremini merestrateegia raamdirektiivi alusel kogutud andmete seiret ja kvaliteeti?
Üks vastusevalik:
Komisjoni suunised ühtlustatud seire ja andmete kvaliteedi/standardite kohta
Kohustuslikud seire- ja andmestandardid ELi tasandil
Kohustuslikud seire- ja andmestandardid merepiirkonna tasandil
Mitte ükski eespool nimetatutest
Muu (selgitus kuni 250 tähemärki)
III osa: Kokkuvõte
Küsimus 27. Kui Teil on merestrateegia raamdirektiivi läbivaatamise kohta täiendavaid märkusi, esitage need palun siin.
Vabatekstiväli, kuni 500 tähemärki
Kui soovite anda põhjalikuma vastuse või esitada taustteavet, mis aitavad meil Teie vastuseid mõista, palun laadige dokument üles siin.