Perioodi 2023–2027 väikeste põllumajandusettevõtjate arendamise investeeringutoetus

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/76

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Perioodi 2023–2027 väikeste põllumajandusettevõtjate

arendamise investeeringutoetus“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Eelnõu, EN_vaikeste_toetus_jaanuar_2026.pdf

2. Lisa 1, Lisa_1_tegutseva_taotleja_hindamiskriteeriumid_jaanuar_2026.pdf

3. Lisa 2, Lisa_2_alustava_taotleja_hindamiskriteeriumid_jaanuar_2026.pdf

3. Seletuskiri, SK_sekkumine_2_5_jaanuar_2026.pdf

Arvamuse avaldamiseks: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Kätlin Roose

5626 1074 kä[email protected]

MÄÄRUS

(kuupäev digiallkirjas) nr …..

Perioodi 2023–2027 väikeste

põllumajandusettevõtjate arendamise

investeeringutoetus

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7

lõike 2, § 12 lõike 3, § 24 lõike 1 ja § 30 lõike 9 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava

aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava) sekkumise 2.5 „Väikeste

põllumajandusettevõtete arendamine“ raames antava väikeste põllumajandusettevõtjate

arendamise investeeringutoetuse (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk

Toetuse andmise eesmärk on suurendada väikeste põllumajandusettevõtjate konkurentsivõimet

ning aidata kaasa mitmekesise põllumajandusettevõtte struktuuri säilimisele, sealhulgas

põllumajandusliku tegevusega alustamisele. Sellel eesmärgil toetatakse selliste tegevuste

elluviimist, mis on vajalikud põllumajanduslike toodete tootmiseks, säilitamiseks või toodangu

esmamüügi eelseks ettevalmistuseks, samuti sellise vara ajakohastamiseks, millega

panustatakse väikeste põllumajandusettevõtjate kestlikusse arengusse tehnoloogiate või

infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtmise või ressursitõhususe parandamise kaudu.

2. peatükk

Toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse vorm, määr ja suurus

§ 3. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse järgmiste tegevuste elluviimiseks, millega panustatakse §-s 2 sätestatud

eesmärgi saavutamisse:

1) ehitise ehitamine ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras;

2) materiaalse vara, sealhulgas masina või seadme soetamine;

EELNÕU

26.01.2026

2

3) mitmeaastaste taimede soetamine, sealhulgas vajaduse korral istutamine.

(2) Põllumajanduslikud tooted selle määruse tähenduses on omatoodetud Euroopa Liidu

toimimise lepingu I lisas nimetatud tooted, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustooted ning

jõulupuud, ning nende töötlemisel saadud I lisaga hõlmatud või I lisaga hõlmamata tooted.

(3) Kui toetust antakse omatarbeks taastuvenergia tootmiseks vajaliku ehitise ehitamiseks või

materiaalse vara soetamiseks, peab see tegevus olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiviga (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia

kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) ning selle tegevuse

elluviimise tulemusena ei tohi saadav tootmisvõimsus ületada toetuse saaja aastast

omatarbimise ulatust.

(4) Kui toetust antakse ehitise ehitamiseks, on see ehitis ja sellealune maa toetuse taotleja

omandis või on ehitisealusele maale toetuse taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt

kolmeks aastaks arvates Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA)

poolt viimase toetusosa maksmisest.

(5) Kui toetust antakse sellise materiaalse vara soetamiseks, mis paigaldatakse ehitisse või mida

kasutatakse ehitises, on see ehitis toetuse taotleja valduses asjaõiguslikul või võlaõiguslikul

alusel vähemalt kolmeks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest.

(6) Kui toetust antakse mobiilse masina või seadme soetamiseks, on see masin või seade kantud

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 113 lõike 2 kohaselt

põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse (edaspidi võrdlushindade kataloog).

(7) Kui toetust antakse mitmeaastaste taimede soetamiseks, on taimedealune maa, sealhulgas

ehitis ja sellealune maa, kuhu taimed paigutatakse, toetuse taotleja valduses asjaõiguslikul või

võlaõiguslikul alusel vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest.

(8) Toetatav tegevus ei ole toetusõiguslik, kui see on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu

viidud enne, kui taotlus on PRIA-le esitatud, olenemata sellest, kas kõik toetatava tegevusega

seotud maksed on tehtud või mitte.

§ 4. Toetuse vorm, määr ja suurus

(1) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega

kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise

põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435,

06.12.2021, lk 1–186), artikli 83 lõike 1 punkti a kohaselt tegelikult tekkinud abikõlblike

kulude hüvitamise teel.

(2) Toetust antakse vähemalt 15 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest.

(3) Toetust antakse kuni 85 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest.

(4) Toetuse maksimaalne suurus ühe toetuse taotleja kohta on 100 000 eurot strateegiakava

perioodil.

3

(5) Ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva

mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad ei saa kokku taotleda toetust rohkem kui lõikes 4

sätestatud maksimaalse suuruse ulatuses.

§ 5. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

(1) Abikõlblikud on toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud, mis on tehtud

sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ning kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikliga 73 ning mis on vajalikud toetuse

eesmärgi saavutamiseks.

(2) Ehitise ehitamise korral on abikõlblikud järgmised kulud:

1) ehitise püstitamise, rajamise või paigaldamise kulu;

2) ehitise laiendamise kulu;

3) ehitise rekonstrueerimise kulu;

4) ehitise omanikujärelevalve tegemise kulu.

(3) Materiaalse vara soetamise korral on abikõlblikud järgmised kulud:

1) materiaalse vara soetamise ja paigaldamise, seadistamise, kohaletoimetamise või kasutamise

väljaõppe kulu;

2) materiaalse vara kasutamiseks vajaliku tarkvara või riistvara soetamise ja paigaldamise või

seadistamise kulu.

(4) Kasutatud materiaalse vara soetamise kulu on abikõlblik, kui see materiaalne vara on

taotluse esitamise hetkel toodetud vähem kui viis aastat tagasi, selle soetamiseks ei ole

kasutatud toetust riigieelarvelistest või Euroopa Liidu või välisvahenditest ega muud

tagastamatut riigiabi ning selle hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse materiaalse

vara hinnast madalam.

(5) Mitmeaastaste taimede soetamise korral on abikõlblik nende taimede soetamise,

kohaletoimetamise ja vajaduse korral istutamise kulu.

(6) Abikõlblik on ka Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuse abil

elluviidava tegevuse komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129, millega kehtestatakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja

veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu toetuse ja ÜPP

strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid

(ELT L 20, 31.01.2022, lk 197–205), sätestatud nõuete kohaseks tähistamiseks kasutatava

sümboli ja teavitustegevuse kulu.

(7) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõikes 3 sätestatud kulu;

2) käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;

3) enne PRIA-le taotluse esitamist tekkinud kulu;

4) tavapärane tegevus- ja üldkulu;

5) ettevalmistava töö kulu, sealhulgas teostatavusuuringu või auditi tegemisega,

keskkonnamõju hindamisega või detailplaneeringu koostamisega kaasnev kulu;

6) sularahamakse ning lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, sealhulgas

intress, viivis, leppetrahv, tagatismakse ja finantsteenustega seotud kulu;

7) riigilõiv, trahv ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulu;

8) maa ja olemasoleva ehitise soetamise, üürimise ja rentimise kulu;

9) veo- või sõidukulu, mis ei ole seotud soetatava materiaalse vara, sealhulgas masina või

4

seadme paigaldamise, seadistamise või kohaletoimetamisega;

10) tasu toetuse taotleja enda või tema töötaja tehtud töö eest;

11) liisingumakse, kui liisinguandja ei ole krediidiasutuste seaduse alusel tegutsev krediidi- või

finantseerimisasutus;

12) mobiilse masina või seadme soetamise kulu, mis ületab Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 113 lõikes 5 sätestatud asja või teenuse

piirhinda;

13) kasutatud materiaalse vara, sealhulgas masina või seadme soetamise kulu, välja arvatud

lõikes 4 sätestatud juhul;

14) ehitise lammutamise kulu;

15) ehitise juurde kuuluva teevalgustusrajatise soetamise ja paigaldamise kulu, juurdepääsutee

või parkla rajamise kulu ning veevarustus-, kanalisatsiooni- või reoveepuhastussüsteemi

ehitamise kulu, kui nimetatud tegevus ei moodusta osa ehitusprojektis ettenähtud ehitustöödest;

16) ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonidega liitumise kulu või liitumispunkti

ümberehitamisega seotud kulu;

17) kulu, mille kohta on toetuse taotleja saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa

Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;

18) toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu.

§ 6. Kulude mõistlikkuse tõendamine

(1) Toetuse taotleja peab toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara

mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse.

(2) Kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav

käibemaksuta maksumus on:

1) üle 20 000 euro, küsib toetuse taotleja üksteisest sõltumatute hinnapakkujate käest vähemalt

kolm võrreldavat hinnapakkumust selles paragrahvis sätestatud nõuete kohaselt;

2) ehitise ehitamise korral 100 000 eurot või sellest suurem, korraldab toetuse taotleja

ostumenetluse riigihangete registris §-s 7 sätestatud viisil.

(3) Toetuse taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui kolme hinnapakkumust küsida

ei ole objektiivselt võimalik, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara

hinnapakkujate paljusus.

(4) Hinnapakkumus sisaldab toetuse taotleja nime, hinnapakkuja nime, registrikoodi ja

kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara

üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust ning vajaduse korral

tehniliste tingimuste loetelu, mis osutab tehnilisele spetsifikatsioonile.

(5) Ehitise ehitamise puhul sisaldab hinnapakkumus lisaks lõikes 4 nimetatud andmetele

järgmisi andmeid iga ehitise kohta eraldi:

1) ehitise nimetus;

2) ehitise ehitisregistri kood;

3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis

ehitada;

4) ehitise üldkulu ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise kulu, välisrajatise kulu, aluse- ja

vundamendikulu, kandetarindi kulu, fassaadielemendi kulu, katusekulu, ruumitarindi kulu,

pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu.

(6) PRIA koostab ehitise ehitamise hinnapakkumuse vormi ja avaldab selle oma veebilehel.

5

(7) Kui toetust taotletakse võrdlushindade kataloogi kantud mobiilse masina või seadme

soetamiseks, ei pea toetuse taotleja hinnapakkumusi küsima.

(8) Kui toetust taotletakse kasutatud materiaalse vara, sealhulgas masina või seadme

soetamiseks, küsib toetuse taotleja vähemalt ühe hinnapakkumuse kasutatud materiaalse vara

kohta ja kaks hinnapakkumust uue samaväärse materiaalse vara kohta, kui uus samaväärne

materiaalne vara ei ole kantud võrdlushindade kataloogi.

(9) Hinnapakkumuse küsimisel hoidub toetuse taotleja huvide konfliktist. Huvide konfliktina

käsitatakse olukorda, kus toetuse taotlejal või tema nimel tegutseval isikul, sealhulgas töötajal,

juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse

või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse tulemust, on

finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust

ja sõltumatust kahjustavatena.

(10) Toetuse taotleja ei või lõikes 2 sätestatud nõuete eiramiseks jaotada osadeks toetatava

tegevuse raames tellitavat tööd või teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos

toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Toetuse taotleja võib jaotada toetatava

tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel

põhjustel õigustatud.

§ 7. Ostumenetlus riigihangete registris

(1) Kui § 3 lõike 1 punktis 1 sätestatud tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava

vara eeldatav käibemaksuta maksumus on 100 000 eurot või sellest suurem, peab toetuse

taotleja nimetatud tegevuse mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama riigihangete

registris ostumenetluse.

(2) Kui toetuse taotleja korraldab ostumenetluse pärast taotluse esitamist, koostab ta ehitise

ehitamise maksumuse väljaselgitamiseks prognoosi. Nimetatud prognoosis esitatakse andmed

toetatava tegevuse kogumaksumuse ja abikõlblike kulude kohta, mis peavad olema põhjendatud

ja üksikasjalikult kirjeldatud, tuginema tegelikele asjaoludele ning olema vajaduse korral

tõendatavad.

(3) Ehitise ehitamise maksumuse prognoos sisaldab lisaks lõikes 2 sätestatud andmetele

järgmisi andmeid:

1) üldandmed ehitise kohta;

2) andmed ehitise põhikonstruktsiooni materjalide kohta;

3) ehitise eeldatav maksumus, milles sisalduvad ehitise välisrajatise kulu, aluse- ja

vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite

kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu.

(4) PRIA koostab ehitise ehitamise maksumuse prognoosi vormi ja avaldab selle oma

veebilehel.

(5) Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab vastama järgmistele nõuetele:

1) ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse riigihangete registris ostuteade, millest

nähtuvad tehtava töö, osutatava teenuse või soetatava vara kirjeldus ja tehnilised andmed ning

majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks pakkumuste valiku kriteeriumid ja

pakkumuste esitamise tähtpäev;

2) pakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 kalendripäeva;

3) teade ostumenetluse kohta on avalik;

6

4) ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja pakkuja vahel, sealhulgas

ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ning pakkumuste ja

selgituste esitamine, toimub riigihangete registris;

5) pakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris;

6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta ilma pakkumuste esitamiseks täiendavat tähtaega

andmata, mis ei või olla lühem kui vähemalt pool esialgsest pakkumuste esitamise tähtajast, ja

parima pakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda;

7) PRIA esindajale antakse Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137

„Riigihangete registri põhimäärus“ § 21 lõike 1 punkti 19 kohane vaatleja roll.

(6) Pakkumus peab sisaldama toetuse taotleja nime, pakkuja nime, registrikoodi ja

kontaktandmeid, pakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku

kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust ning vajaduse korral tehniliste

tingimuste loetelu, mis osutab tehnilisele spetsifikatsioonile.

(7) Toetuse taotleja võib loobuda ostumenetluse korraldamisest riigihangete registris, kui see

on objektiivselt põhjendatud, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara

pakkujate paljusus.

(8) Toetuse taotleja ei või lõikes 1 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava

tegevuse raames tellitavat tööd või teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos

toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Toetuse taotleja võib jaotada toetatava

tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel

põhjustel õigustatud.

§ 8. Toetuse taotleja

(1) Toetust antakse äriseadustiku tähenduses füüsilisest isikust ettevõtjale (edaspidi FIE) ja

äriühingule (edaspidi koos ka toetuse taotleja), kes:

1) tegeleb põllumajanduslike toodete tootmisega ja kelle põllumajanduslike toodete müügitulu

oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal või taotluse esitamisele vahetult

eelnenud teisel majandusaastal vähemalt 10 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 250 000 eurot

(edaspidi ka põllumajandusalal tegutsev taotleja), või

2) alustab põllumajandusliku tegevusega, milleks on põllumajandustoodete kasvatamine või

tootmine, põllumajandusmaa hoidmine karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras või

minimaalne tegevus põllumajandusmaal, mis on looduslikult karjatamiseks või harimiseks

sobilikus seisukorras (edaspidi ka põllumajandusalal alustav taotleja).

(2) Kui lõike 1 punktis 1 nimetatud müügitulu suurust ei ole saavutatud vääramatu jõu,

erandlike asjaolude või ebasoodsa sotsiaal-majandusliku olukorra esinemise tõttu, peab

põllumajandusalal tegutsev taotleja vastama maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse

nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore

põllumajandustootja toetus“ §-s 2 sätestatud aktiivse põllumajandustootja määratlusele.

(3) Põllumajandusalal alustavaks taotlejaks loetakse ettevõtja, kellel on täidetud järgmised

tingimused:

1) ta ei ole taotluse esitamise tähtpäeva seisuga tegelenud põllumajandusliku tegevusega FIE-

na või omanud osalust põllumajandusalal tegutsevas äriühingus kauem kui seitse

majandusaastat;

2) FIE-st toetuse taotleja omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu on olnud taotluse

esitamisele vahetult eelnenud igal majandusaastal alla 10 000 euro;

3) FIE või äriühingu osanik või aktsionär omas äriühingus osalust ajal, mil äriühingu

7

omatoodetud põllumajanduslike toodete aastane müügitulu taotluse esitamisele vahetult

eelnenud igal majandusaastal oli alla 10 000 euro, sealjuures ei arvestata FIE või äriühingu

osaniku või aktsionäri sellist osalust äriühingus, millega ta ei saanud otseselt ega kaudselt

oluliselt mõjutada selle äriühingu tegevust.

(4) Kui toetuse taotleja alustab põllumajanduslikku tegevust omandatud põllumajandusalal

tegutseva äriühingu või põllumajandusettevõtte kaudu, on ta enne taotluse esitamise tähtpäeva

omandanud selle äriühingu kogu osaluse või FIE-le kuulunud kogu põllumajandusettevõtte

ning toetuse taotleja ja tema omandatud põllumajandusalal tegutsev äriühing või

põllumajandusettevõte vastab lõikes 3 sätestatud nõuetele.

§ 9. Nõuded toetuse taotlejale

(1) Toetuse taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga

kindlaksmääratud intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on

ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on

möödunud, tasutud ettenähtud summas.

(2) Toetuse taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse

kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud

sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.

(3) Toetuse taotleja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja

tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise

ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas.

(4) Toetuse taotlejal ei ole kehtivat karistust loomakaitseseaduse §-s 661, 662, 665, 666 või 667,

veterinaarseaduse §-s 97, 104, 105 või 106, väetiseseaduse §-s 37, jäätmeseaduse §-s 120, 1201,

1202, 126 või 1264, toiduseaduse §-s 531, 532, 533, 535 või 536, söödaseaduse §-s 33, 34, 35 või

361, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 53 ega

karistusseadustiku §-s 491, 522, § 551 punktis 2, §-s 209, 2091, 210, 264, 296, 298, 2981, 363,

364, 365, 367, 368, 372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest.

(5) Toetust ei anta, kui toetuse taotleja on varem saanud strateegiakava sekkumise KK1

„Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud“ raames antavat toetust

sellise tegevuse kohta, mis ei ole taotluse esitamise hetkeks ellu viidud.

(6) Lisaks lõigetes 1–5 nimetatud nõuetele vastab põllumajandusalal alustav taotleja

järgmistele nõuetele:

1) ta ei ole varem saanud või ei taotle samal ajal strateegiakava sekkumise 7.2

„Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine“ raames antavat toetust;

2) tema kohta ei ole varem „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ meetme 4 tegevuse liigi 4.1

„Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks“, meetme 6 tegevuse

liigi 6.1 „Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine“ või tegevuse liigi 6.3 „Väikeste

põllumajandusettevõtete arendamine“ või strateegiakava sekkumise KK1

„Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud“ raames tehtud taotluse

rahuldamise otsust;

3) FIE või äriühingu puhul vähemalt üks juhatuse liige on enne taotluse esitamist samal aastal

osalenud vähemalt kuus akadeemilist tundi kestnud ettevõtlusalasel infopäeval, mis sisaldas

äriplaani koostamise tutvustust ning mis korraldati strateegiakava sekkumise „Teadmussiirde-

ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus“ raames (edaspidi infopäev).

8

(7) Infopäeval ei pea osalema, kui FIE-l või äriühingu puhul vähemalt ühel juhatuse liikmel on

täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) ta on enne taotluse esitamist samal aastal või taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe

aasta jooksul osalenud vähemalt kaheksa akadeemilist tundi kestnud ettevõtlusalasel

täienduskoolitusel, mis sisaldas äriplaani koostamise õpet;

2) ta on omandanud kutseseaduse § 4 lõikes 4 nimetatud kvalifikatsiooniraamistiku

kutsekvalifikatsiooni 5. taseme või kõrghariduse, mille õppekava sisaldas äriplaani koostamise

õpet.

3. peatükk

Toetuse taotlemine

§ 10. Taotluse esitamine ja taotluste esitamise tähtaeg

(1) Toetuse saamiseks esitab toetuse taotleja selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le elektrooniliselt

PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse.

(2) PRIA teatab taotluste esitamise tähtaja väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel.

(3) Toetuse taotleja esitab ettenähtud tähtajal ühe taotluse, mis võib sisaldada rohkem kui üht

toetatavat tegevust.

§ 11. Nõuded taotlusele

(1) Toetuse taotleja esitab taotluses järgmised andmed:

1) toetuse taotleja ärinimi ja äriregistri kood ning toetuse taotleja esindaja nimi ja

kontaktandmed;

2) teave selle kohta, kas ta on põllumajandusalal alustav taotleja või põllumajandusalal tegutsev

taotleja;

3) toetatava tegevuse nimetus, kirjeldus ja eesmärk ning elluviimise algus- ja lõppkuupäev;

4) toetatava tegevuse elluviimise asukoht;

5) taotletava toetuse suurus;

6) toetatava tegevuse kogumaksumus ja abikõlblike kulude suurus;

7) teave selle kohta, kas vara soetatakse liisingulepingu alusel;

8) kui toetust taotletakse § 3 lõikes 3 nimetatud ehitise ehitamiseks või masina või seadme või

muu asja soetamiseks, siis teave toetuse taotleja kogu energiakulu kohta taotluse esitamisele

vahetult eelnenud aastal ning teave toetuse taotleja taastuvenergia tootmisvõimsuse kohta,

arvestades tema olemasolevat taastuvenergia tootmisvõimsust, ja toetuse taotleja aastane

toodetav energiakogus pärast toetatava tegevuse elluviimist;

9) ostumenetluse viitenumber, kui toetuse taotleja on ostumenetluse elektrooniliselt

riigihangete registris ellu viinud;

10) teave selle kohta, kas toetuse taotleja on autonoomne ettevõtja, partnerettevõtja või seotud

ettevõtja;

11) teave toetuse taotleja kontserni liikmete ja tema üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju

omava ettevõtja kohta.

(2) Põllumajandusalal tegutsev taotleja esitab koos taotlusega järgmised andmed ja

dokumendid:

1) tema taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuni kahe majandusaasta omatoodetud

põllumajanduslike toodete müügitulu ja muu müügitulu toodete ja teenuste kaupa, märkides iga

toote või teenuse kohta müüdud ühikute koguse ja müügitulu summa;

2) paragrahvi 8 lõikes 2 sätestatud juhul objektiivne põhjendus müügitulu saavutamata jätmise

9

kohta;

3) lisas 1 „Põllumajandusalal tegutseva taotleja taotluse hindamise kriteeriumid“ sätestatud

hindamiskriteeriumi 2.1 või 2.3 täitmise tõendamiseks asjakohane leping või muu dokument

ning hindamiskriteeriumi 2.2 või 3.1 täitmise tõendamiseks asjakohane tunnistus või muu

dokument.

(3) Põllumajandusalal alustav taotleja esitab koos taotlusega järgmised andmed ja dokumendid:

1) teave selle kohta, kas ta on omandanud § 8 lõike 4 kohase äriühingu kogu osaluse või kogu

tegutseva põllumajandusettevõtte;

2) teave selle kohta, kas on läbitud § 9 lõike 6 punktis 3 sätestatud infopäev või lõikes 7

sätestatud täienduskoolitus;

3) lisas 2 „Põllumajandusalal alustava taotleja taotluse hindamise kriteeriumid“ sätestatud

hindamiskriteeriumi 2.1, 2.2 või 3.1 täitmise tõendamiseks haridust või kutsetaset tõendav

dokument ning hindamiskriteeriumi 2.3 või 3.2 täitmise tõendamiseks töösuhet tõendav

dokument.

(4) Kui äriühingust toetuse taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta

aruanne ei ole äriregistrile esitatud ja nimetatud aruande äriregistrile esitamise tähtaeg ei ole

taotluse esitamise hetkeks saabunud, võetakse aluseks taotluse esitamisele vahetult eelnenud

need majandusaasta aruanded, mille äriregistrile esitamise tähtaeg on möödunud.

(5) Kui FIE-st toetuse taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud tuludeklaratsiooni vorm E

ei ole Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA) esitatud ning nimetatud vormi MTA-le esitamise

tähtaeg ei ole taotluse esitamise hetkeks saabunud, võetakse aluseks taotluse esitamisele

vahetult eelnenud need vormid, mille MTA-le esitamise tähtaeg on möödunud.

(6) Materiaalse vara soetamise korral esitab toetuse taotleja koos taotlusega järgmised

dokumendid:

1) kasutatud materiaalse vara soetamise korral müüja dokument, mis tõendab, et soetatav

materiaalne vara on taotluse esitamise hetkel toodetud vähem kui viis aastat tagasi, selle

soetamiseks ei ole kasutatud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või

välisvahenditest ega muud tagastamatut riigiabi ning selle hind ei ületa selle turuväärtust ja on

uue samaväärse materiaalse vara hinnast madalam;

2) kulude mõistlikkust tõendavad §-s 6 nimetatud dokumendid või kui toetatava tegevuse

raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on kuni

20 000 eurot, siis sellise kulu kirjeldus;

3) kui materiaalne vara paigaldatakse ehitisse või seda kasutatakse ehitises, mis on toetuse

toetuse taotleja valduses asjaõiguslikul alusel, siis seda tõendav asjaõigusleping, kui asjaõigus

ei nähtu kinnistusraamatust, või kui materiaalne vara paigaldatakse ehitisse, mis on toetuse

taotleja valduses võlaõiguslikul alusel, siis seda tõendav võlaõiguslik leping.

(7) Ehitise ehitamise korral esitab toetuse taotleja koos taotlusega järgmised dokumendid:

1) väljavõte vähemalt eelprojekti joonistest koos eelprojekti seletuskirjaga, kui ehitusprojekt on

nõutav ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras;

2) hoonestusõiguse seadmise leping, kui toetuse taotleja kasutab ehitisealust maad

hoonestusõiguse alusel ja see ei nähtu kinnistusraamatust;

3) paragrahvi 3 lõike 1 punktis 1 sätestatud tegevuse maksumuse prognoos, kui toetatava

tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus

on 100 000 eurot või sellest suurem;

4) kulude mõistlikkust tõendavad §-s 6 nimetatud dokumendid või kui toetatava tegevuse

raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on kuni

20 000 eurot, siis sellise kulu kirjeldus.

10

(8) Mitmeaastaste taimede soetamise korral esitab toetuse taotleja koos taotlusega järgmised

dokumendid:

1) kulude mõistlikkust tõendavad §-s 6 nimetatud dokumendid või kui toetatava tegevuse

raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on kuni

20 000 eurot, siis sellise kulu kirjeldus;

2) asjaõigusleping, kui asjaõigus ei nähtu kinnistusraamatust, või kui toetuse taotleja kasutab

maad võlaõiguslikul alusel, siis seda tõendav võlaõiguslik leping.

4. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 12. Taotluse kontrollimine

(1) Taotluses esitatud andmete õigsust ning toetuse taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse

vastavust toetuse saamise nõuetele kontrollib PRIA.

(2) Pärast taotluste esitamise tähtpäeva esitab PRIA MTA-le toetust taotlenud FIE-de nimekirja

nende tuludeklaratsiooni vormi E andmete saamiseks.

§ 13. Taotluse hindamine

(1) PRIA hindab taotlusi järgmiselt:

1) põllumajandusalal tegutseva taotleja esitatud taotlust hinnatakse lisas 1 sätestatud

hindamiskriteeriumite alusel;

2) põllumajandusalal alustava taotleja esitatud taotlust hinnatakse lisas 2 sätestatud

hindamiskriteeriumite alusel.

(2) PRIA moodustab lisa 2 B-osas sätestatud hindamiskriteeriumitele vastavuse hindamiseks ja

taotluste paremusjärjestuse koostamise kohta ettepaneku saamiseks hindamiskomisjoni.

(3) PRIA moodustab hindamistulemuste põhjal taotluste kohta kaks eraldi paremusjärjestust

järgmiselt:

1) põllumajandusalal tegutsevate taotlejate esitatud taotlused;

2) põllumajandusalal alustavate taotlejate esitatud taotlused.

(4) Taotluste paremusjärjestuses loetakse paremaks suurema hindepunktide summa saanud

taotlused. Võrdse hindepunktide summaga taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles taotletava

toetuse summa on väiksem. Võrdse toetuse summaga taotluste puhul eelistatakse taotlust,

milles esitatud toetatava tegevuse omafinantseering on suurem.

(5) Taotluse hindamisel on hindamiskriteeriumite miinimumnõuded järgmised:

1) põllumajandusalal tegutseva taotleja esitatud taotlus on saanud hindepunktide summaks

vähemalt seitse;

2) põllumajandusalal alustava taotleja esitatud taotlus on saanud vähemalt 50 protsenti lisas 2

sätestatud hindamiskriteeriumi 4 maksimaalsest hindepunktide summast.

§ 14. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ei ületa toetuseks ettenähtud

vahendeid, rahuldab PRIA kõik nõuetekohased taotlused, mis vastavad hindamiskriteeriumite

miinimumnõuetele, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28

11

lõike 1 punkti 3 alusel.

(2) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud

vahendeid, rahuldab PRIA hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestusse

seatud parimad taotlused, mis vastavad hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, Euroopa

Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1 punkti 2 alusel.

(3) Taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, kui on täidetud § 13 lõikes 5

sätestatud asjakohane nõue.

(4) Kui toetuse taotleja ja taotluse nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et

toetuse taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele, teeb

PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alustel.

(5) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate

mitteabikõlblike kulude tõttu, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse, vähendades

toetuse summat Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 5

sätestatud tingimustel mitteabikõlblike kulude võrra.

(6) Kui hindamistulemuste alusel väljavalitud ja paremusjärjestusse seatud nõuetekohast

taotlust ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada, sest taotletava toetuse suurus ületab toetuseks

ettenähtud vahendite jäägi, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse tingimusel, et

taotluses kavandatud tegevus viiakse ellu ja toetuse andmise eesmärgid saavutatakse. Kui

toetuse taotleja ei ole taotluse osalise rahuldamise otsusega nõus, teeb PRIA taotluse

rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse

§ 28 lõike 3 punktis 3 sätestatud alusel.

(7) PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 80 tööpäeva

jooksul arvates taotluste esitamise tähtpäevast.

5. peatükk

Toetuse saaja kohustused ja toetuse maksmine

§ 15. Toetatava tegevuse elluviimise ja kestuse nõuded

(1) Toetuse saaja viib toetatava tegevuse ellu, sealhulgas esitab kõik tegevuse elluviimist

tõendavad dokumendid, ning võtab toetuse abil ehitatud või soetatud vara sihipäraselt kasutusse

kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt

30. juunil 2029.

(2) Kui vara soetatakse liisingulepingu alusel, võtab toetuse saaja toetuse abil soetatud vara

sihipäraselt kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse

tegemisest ja see vara peab enne PRIA poolt viimase toetusosa maksmist olema läinud üle

toetuse saaja omandisse. Liisinguleping peab lõppema hiljemalt 30. juunil 2029.

(3) Toetuse saaja tagab toetatava tegevuse kestuse, sealhulgas säilitab toetuse abil ehitatud või

soetatud vara ning kasutab seda sihtotstarbeliselt, järgmise perioodi jooksul (edaspidi koos

sihipärase kasutamise periood):

1) ehitise ehitamise korral või müügilepingu alusel vara soetamise korral vähemalt kolm aastat

arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest;

2) liisingulepingu alusel vara soetamise korral vähemalt kolm aastat arvates liisingulepingu

12

sõlmimisest või vähemalt liisinguperioodi lõpuni olenevalt sellest, kumb tähtpäev saabub

hiljem;

3) kui toetatav tegevus viiakse ellu nii punktis 1 kui ka punktis 2 sätestatud viisil, siis vähemalt

kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest ehitamise korral või

müügilepingu alusel vara soetamise korral või vähemalt kolm aastat arvates liisingulepingu

sõlmimisest või vähemalt liisinguperioodi lõpuni olenevalt sellest, milline tähtpäev saabub

kõige hiljem.

(4) Toetuse saaja peab enne toetatava tegevuse elluviimisega alustamist korraldama §-s 7

sätestatud nõuetekohase ostumenetluse riigihangete registris, kui ta ei ole seda korraldanud

enne taotluse esitamist.

(5) Toetuse saaja peab võtma toetatava tegevusega seotud siduvaid kohustusi ühe aasta jooksul

arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

§ 16. Toetuse saaja kohustused

(1) Toetuse saaja täidab sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmisi kohustusi:

1) võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet ja teha muud toetuse saamisega seotud kontrolli

ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal,

ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal;

2) esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud

andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul;

3) eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid

kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;

4) teavitab viivitamata PRIA-t taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete

muutumisest või toetatava tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas toetatava

tegevusega seotud vara üleandmisest teisele isikule;

5) tagab PRIA-le riigihangete registris juurdepääsu ostumenetlusele;

6) näitab avalikkusele, et tegemist on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD)

antava toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja

teavitustegevusi komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129 sätestatud nõuete kohaselt.

(2) Toetuse saaja vastab § 9 lõigetes 1–4 sätestatud nõuetele kuni PRIA poolt viimase toetusosa

maksmiseni.

(3) Lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustustele peab toetuse saaja:

1) esitama toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid kuni kaheksas osas ühe

taotluse kohta kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest,

kuid hiljemalt 30. juunil 2029;

2) esitama toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid kalendriaastas kuni neljas osas

ühe taotluse kohta arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt

30. juunil 2029, kui vara soetatakse liisingulepingu alusel;

3) olema täitnud toetuse abil ehitatud või soetatud vara sihipäraseks kasutamiseks vajalikud

eeldused, sealhulgas hiljemalt esimese maksetaotluse esitamise ajaks on ehitise kohta

ehitusluba või ehitusteatis ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku

kohaselt, ning hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks on ehitise kohta kasutusluba või

kasutusteatis ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt.

§ 17. Maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele

13

(1) Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast toetatava tegevuse täielikku või osadena

elluviimist elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le maksetaotluse, kui

olenevalt toetatavast tegevusest on täidetud järgmised tingimused:

1) töö on tehtud või teenus on osutatud ja vastu võetud;

2) vara on soetatud ja oma valdusesse või omandisse saadud ning

3) töö, teenuse või vara eest on tasutud.

(2) Toetuse saaja esitab maksetaotluses järgmised andmed:

1) toetuse saaja ärinimi ja äriregistri kood ning selle taotluse viitenumber, mille kohta

maksetaotlus esitatakse;

2) toetuse summa, mille maksmist taotletakse;

3) teave toetatava tegevuse maksumuse ja selle osalise või täieliku tasumise kohta;

4) teave toetatava tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide kohta;

5) andmed toetatava tegevuse kogumaksumuse muutumise kohta;

6) teave selle kohta, kui toetatava tegevuse elluviimist on § 20 alusel rahastatud enne töö või

teenuse tellimise või vara soetamise eest tasumist.

(3) Toetuse saaja esitab koos maksetaotlusega järgmised toetatava tegevuse elluviimist

tõendavad dokumendid:

1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse või

soetas vara;

2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav

maksekorraldus või selle väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;

3) ehitise ehitamise korral selle isiku väljastatud tehtud töö või osutatud teenuse üleandmist-

vastuvõtmist tõendav dokument, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse;

4) ehitise ehitamise korral ehitustegevuse kuluaruanne iga ehitise kohta eraldi.

(4) Kui vara soetatakse liisingulepingu alusel, esitab toetuse saaja maksetaotluse esmakordse

esitamise korral ja liisingulepingu või maksegraafiku muutumise korral koos maksetaotlusega

lisaks lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud dokumentidele liisinguandja ning toetuse saaja vahel

sõlmitud liisingulepingu, maksegraafiku ja liisingueseme üleandmise akti.

§ 18. Maksetaotluse kontrollimine

PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja toetatava tegevuse elluviimist tõendavates

dokumentides esitatud andmete õigsust ning elluviidud toetatava tegevuse vastavust taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusele ja selle alusel kehtestatud

õigusaktidele.

§ 19. Toetuse maksmine

(1) Toetus makstakse üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja tingimusel, et toetuse saaja on

toetatava tegevuse elluviimisel järginud kõiki nõudeid.

(2) PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja

jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul

arvates §-s 17 nimetatud nõuetekohaste dokumentide esitamisest.

(3) Kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et toetuse saaja rikub toetatava tegevuse

elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saaja kohustusi, võib PRIA rikkumise raskust,

ulatust, püsivust ja korduvust arvestades vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse

14

maksmisest Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 3

alusel.

(4) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 4 alusel, kui enne toetuse maksmist

tehakse kindlaks sama seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused.

(5) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse

maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.

§ 20. Toetatava tegevuse rahastamine enne kulutuste tegemist

(1) Toetatava tegevuse elluviimist võib Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse § 30 lõike 1 ja lõike 3 punkti 1 kohaselt rahastada toetuse saaja taotluse

alusel riigieelarvelistest vahenditest pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist enne töö või

teenuse tellimise või vara soetamise eest tasumist tagatist nõudmata, kui töö või teenus on

lõpetatud või vara on üle antud ning toetuse saaja on selle vastu võtnud ja selle eest tasunud

vähemalt omafinantseeringuga võrdse rahasumma ning kui toetuse saaja on piisavalt

usaldusväärne.

(2) Lõike 1 kohaselt toetatava tegevuse elluviimise rahastamiseks esitab toetuse saaja pärast

toetatava tegevuse täielikku või osadena elluviimist elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna

kaudu PRIA-le asjakohase taotluse koos § 17 lõikes 3 nimetatud dokumentidega.

(3) PRIA teeb toetatava tegevuse elluviimise rahastamise otsuse sellise aja jooksul, et nimetatud

otsuse alusel makstav raha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu

jooksul arvates lõikes 2 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

(4) Paragrahvi 17 lõike 3 punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud toetatava

tegevuse abikõlblike kulude eest peab olema tasutud ja § 17 lõike 2 kohane maksetaotlus koos

sama paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud dokumentidega peab olema PRIA-le esitatud

seitsme tööpäeva jooksul arvates toetatava tegevuse elluviimise rahastamise otsuse alusel

saadud raha laekumisest.

(5) Lõikes 1 sätestatud rahastamisviisi ei kohaldata liisingulepingu alusel soetatava vara puhul.

§ 21. Dokumentide säilitamine

Määruse alusel esitatud dokumente säilitab PRIA kuni 31. detsembrini 2039.

§ 22. Toetuse saaja andmete avalikustamine

PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ning töötlemisest Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika

rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013

(ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

15

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Kõrgmaa

Toiduohutuse asekantsler kantsleri ülesannetes

Lisa 1 Põllumajandusalal tegutseva taotleja taotluse hindamise kriteeriumid

Lisa 2 Põllumajandusalal alustava taotleja taotluse hindamise kriteeriumid

1

Regionaal- ja põllumajandusministri XX.XX.2025 määrus nr XX

„Perioodi 2023–2027 väikeste põllumajandusettevõtjate

arendamise investeeringutoetus“

Lisa 1

PÕLLUMAJANDUSALAL TEGUTSEVA TAOTLEJA TAOTLUSE HINDAMISE KRITEERIUMID

1. Majanduslikud hindamiskriteeriumid

Hindamiskriteerium Hindamiskriteeriumi kirjeldus/alakriteeriumid Hindepunktid

1.1 Põllumajandusalal tegutseva taotleja suurem

omafinantseering

Toetatava tegevuse toetuse määr1 on vahemikus:

55,00% kuni 80,00%

35,00% kuni 54,99%

15,00% kuni 34,99%

1

2

3

1.2 Põllumajandusalal tegutseva taotleja

omatoodetud põllumajanduslike toodete

müügitulu suurem osakaal

Põllumajandusalal tegutseval taotlejal oli taotluse

esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal omatoodetud

põllumajanduslike toodete müügitulu osakaal kogu

müügitulus vahemikus:

60,00% kuni 79,99%

80,00% kuni 100%

1

2

1.3 Põllumajandusalal tegutseva taotleja maksevõime

näitaja

Põllumajandusalal tegutseva taotleja maksevõime näitaja

oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal

suurem kui 1,002

1

1 Toetuse määr arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma ilma ümardamata. 2 Maksevõime näitaja arvutatakse järgmise valemi alusel: maksevõime näitaja = käibevara summa / lühiajaliste kohustuste summa.

2

1.4 Toetatava tegevuse elluviimine keskustest

kaugemal

Põllumajandusalal tegutsev taotleja viib toetatava tegevuse

ellu saarel3

1

HINDAMISKRITEERIUMI 1 HINDEPUNKTID KOKKU 7

2. Arengu ja koostöö hindamiskriteeriumid

Hindamiskriteerium Hindamiskriteeriumi kirjeldus/alakriteeriumid Hindepunktid

2.1 Põllumajandusalal tegutseva taotleja panus oma

positsiooni tugevdamisse tarneahelas4

2.1.1. Põllumajandusalal tegutsev taotleja kuulub taotluse

esitamise ajal organisatsiooni, kes tegutseb

mittetulundusühinguna ja kelle põhikirjaline eesmärk on

põllumajandustoodete või toidutootmise valdkonna

edendamine

1

2.1.2. Põllumajandusalal tegutsev taotleja kuulub taotluse

esitamise ajal tunnustatud tootjaorganisatsiooni,

kvaliteedikava rakendavasse tootjarühma, klastrisse5 või

ühisturustusvõrgustikku6

2

3 Kui põllumajandusalal tegutsev taotleja viib toetatava tegevuse ellu saarel, siis antakse talle üks hindepunkt olenemata sellest, millisesse kohaliku omavalitsuse üksusesse saar

kuulub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse tähenduses. 4 Kui põllumajandusalal tegutsev taotleja vastab mõlemale alakriteeriumile, siis hindepunkte ei liideta, vaid hindepunktid antakse üksnes sellele alakriteeriumile vastavuse eest,

mille eest on ette nähtud rohkem hindepunkte. 5 Klaster on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 56 lõike 1 kohaselt mittetulundusühing, kelle põhikirjaline eesmärk on arengukavas sätestatud

eesmärkide saavutamine ja kelle liikmeteks on kokku vähemalt kümme põllumajandustootjat või -töötlejat, kes ei ole seotud ettevõtjad konkurentsiseaduse tähenduses.

Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab asjakohane leping või dokument, millest nähtub klastrisse kuulumine. 6 Ühisturustusvõrgustik on turustusviis, millega tootja või töötleja turustab oma tooteid otse tarbijale, kasutades selleks sel otstarbel loodud internetikeskkonda või muud

kommunikatsioonivormi, mille kaudu tarbija saab oma tellimuse edastada otse tootjale, ilma et toode vahepeal omanikku vahetaks, ja mis ei ole loodud vaid ühe tootja või

töötleja toodete turustamiseks.

3

2.2 Põllumajandusalal tegutseva taotleja

põllumajandusalane teadlikkus

Põllumajandusalal tegutsev taotleja on taotluse esitamise

aastal või sellele vahetult eelnenud aastal osalenud

vähemalt neli akadeemilist tundi kestnud

põllumajandusalasel infopäeval või koolitusel7

1

2.3 Põllumajandusalal tegutseva taotleja koostöö

teadus- ja arendusasutusega8

2.3.1. Põllumajandusalal tegutsev taotleja on taotluse

esitamise aastal või sellele vahetult eelnenud aastal

osalenud kohalikus9 teadus- ja arendustegevuse projektis

või koostööprojektis

1

2.3.2. Põllumajandusalal tegutsev taotleja on taotluse

esitamise aastal või sellele vahetult eelnenud aastal

osalenud rahvusvahelises10 teadus- ja arendustegevuse

projektis või koostööprojektis, sealhulgas Euroopa Liidu

teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi

„Euroopa Horisont“ projektis

2

2.4 Põllumajandusalal tegutsev taotleja soodustab

põllumajanduslikku tegevust11

2.4.1. Põllumajandusalal tegutsev taotleja on saanud „Eesti

maaelu arengukava 2014–2020“ meetme 6 tegevuse liigi

6.1 „Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine“

või „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti

strateegiakava aastateks 2023–2027“ sekkumise 7.2

2

7 Hindepunkte saab põllumajandusalal tegutsev taotleja, kes on taotluse esitamise aastal või sellele vahetult eelnenud aastal osalenud vähemalt ühel põllumajandusalasel

infopäeval või koolitusel. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab asjakohane tunnistus või dokument, millest nähtub infopäeval või koolitusel osalemine. 8 Teadus- ja arendusasutus on juriidiline isik või asutus, kes vastab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse §-s 3 sätestatud nõuetele. Teise riigi teadus-

ja arendusasutus peab olema Eesti teadus- ja arendusasutusega samaväärse pädevusega. Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Euroopa horisont“

osalemise korral ei pea Eesti-poolne koostööpartner vastama teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse §-s 3 sätestatud nõuetele. Hindamiskriteeriumi

täitmist tõendab asjakohane leping. Kui põllumajandusalal tegutsev taotleja vastab mõlemale alakriteeriumile, siis hindepunkte ei liideta, vaid hindepunktid antakse üksnes

sellele alakriteeriumile vastavuse eest, mille eest on ette nähtud rohkem hindepunkte. 9 Kohalik teadus- ja arendustegevuse projekt on selline projekt, mis vastab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduses sätestatule ning milles osalevate

poolte asukohariigiks on Eesti. 10 Rahvusvaheline teadus- ja arendustegevuse projekt on selline projekt, mis vastab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduses sätestatule ning milles

osalevate poolte asukohariigiks on eri riigid. 11 Kui põllumajandusalal tegutsev taotleja vastab mitmele alakriteeriumile, siis hindepunkte ei liideta, vaid hindepunktid antakse üksnes sellele alakriteeriumile vastavuse eest,

mille eest on ette nähtud rohkem hindepunkte.

4

„Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja

soodustamine“ raames antavat toetust ning toetatavad

tegevused on ellu viidud

2.4.2. Põllumajandusalal tegutsev taotleja on noor

põllumajandustootja12

1

2.4.3. Põllumajandusalal tegutsev taotleja on enne taotluse

esitamist omandanud põllumajandusalal tegutseva

äriühingu kogu osaluse või FIE-le kuulunud kogu

tegutseva põllumajandusettevõtte

1

2.5 Põllumajandusalal tegutsev taotleja soodustab

aiakultuuri13 tootmist

Põllumajandusalal tegutseval taotlejal oli taotluse

esitamisele vahetult eelnenud kolme majandusaasta

jooksul vähemalt ühel majandusaastal omatoodetud

aiakultuuri või nende töötlemisel saadud toodete

müügitulu osakaal üle 50,00% tema kogu omatoodetud

põllumajanduslike toodete müügitulust

2

HINDAMISKRITEERIUMI 2 HINDEPUNKTID KOKKU 9

3. Keskkonnaeesmärkide hindamiskriteeriumid

Hindamiskriteerium Hindamiskriteeriumi kirjeldus/alakriteeriumid Hindepunktid

12 Põllumajandusalal tegutsev taotleja on noor põllumajandusettevõtja, kui FIE või äriühingu iga osanik või aktsionär ja juhatuse liige on taotluse esitamise ajal kuni 40-aastane

füüsiline isik. 13 Aiakultuur on köögivilja-, maitsetaime-, marja-, puuvilja- ja dekoratiivkultuur.

5

3.1 Põllumajandusalal tegutseva taotleja panus

keskkonna- ja kliimaeesmärkidest teadlikkuse

parandamisse14

Põllumajandusalal tegutsev taotleja on taotluse esitamise

aastal või sellele vahetult eelnenud aastal osalenud

infopäeval või koolitusel15

1

3.2 Põllumajandusalal tegutsev taotleja ehitab

silohoidla või pealt kaetud sõnnikuhoidla

Põllumajandusalal tegutsev taotleja ehitab silohoidla või

pealt kaetud sõnnikuhoidla16, mille maksumus moodustab

toetatava tegevuse abikõlblikes kuludes suurima osakaalu

3

3.3 Põllumajandusalal tegutseva taotleja panus

keskkonnaeesmärkide saavutamisse või loomade

heaolu suurendamisse17

3.3.1. Põllumajandusalal tegutseval taotlejal oli taotluse

esitamisele vahetult eelnenud aastal keskkonnanõuete või

loomade heaolu nõuete täitmise kohustus

keskkonnasõbraliku majandamise toetuse18, loomade

heaolu toetuse19, loomade tervist edendavate kõrgemate

majandamisnõuete toetuse20, pärandniidu hooldamise

toetuse21, väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetuse22,

2

14 Kui põllumajandusalal tegutseva taotleja läbitud infopäev või koolitus vastab samal ajal ka hindamiskriteeriumi 2.2 alusel nõutud infopäeva või koolituse kriteeriumile, siis

hindepunkte ei liideta, vaid hindepunktid antakse üksnes sellele alakriteeriumile vastavuse eest, mille eest on ette nähtud rohkem hindepunkte. Ühe infopäeva või koolituse

alusel saab täita vaid ühe alakriteeriumi, välja arvatud juhul, kui tegemist on kahe selgelt eristatava ja eraldi tõendatud mooduliga (eraldi õpiväljundid, maht ja tõend). 15 Hindepunkt antakse põllumajandusalal tegutsevale taotlejale, kes on taotluse esitamise aastal või sellele vahetult eelnenud aastal osalenud vähemalt kuus akadeemilist tundi

kestnud infopäeval või koolitusel, kus käsitleti vähemalt üht järgmistest teemadest: kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine, vee- ja õhukvaliteedi parandamine,

elurikkuse ja muldade kaitse, loomade heaolu suurendamine või bioohutuse parandamine seoses loomade heaoluga. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab asjakohane dokument,

millest nähtub infopäeval või koolitusel osalemine. 16 Hindepunktid antakse põllumajandusalal tegutsevale taotlejale, kes ehitab pealt kaetud sõnnikuhoidla, mille tulemusel väheneb ammoniaagiheide. Hindepunkte antakse, kui

sõnnikuhoidla kaetakse kas jäiga või elastse kattega, näiteks betoon- või telkkatus. Jäik materjal on betoon, metall (teras), fiiberklaas jms. 17 Kui põllumajandusalal tegutsev taotleja vastab mitmele alakriteeriumile, siis hindepunkte ei liideta, vaid hindepunktid antakse üksnes sellele alakriteeriumile vastavuse eest,

mille eest on ette nähtud rohkem hindepunkte. 18 Hindepunktid antakse põllumajandusalal tegutsevale taotlejale, kellel oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud aastal maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 75

„Perioodi 2023–2027 keskkonnasõbraliku majandamise toetus“ alusel nõuete täitmise kohustus. 19 Hindepunktid antakse põllumajandusalal tegutsevale taotlejale, kellel oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud aastal maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 84

„Perioodi 2023–2027 loomade heaolu toetus“ alusel nõuete täitmise kohustus. 20 Hindepunktid antakse põllumajandusalal tegutsevale taotlejale, kellel oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud aastal maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 77

„Perioodi 2023–2027 loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus“ alusel nõuete täitmise kohustus. 21 Hindepunktid antakse põllumajandusalal tegutsevale taotlejale, kellel oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud aastal maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 79

„Perioodi 2023–2027 pärandniidu hooldamise toetus“ alusel nõuete täitmise kohustus. 22 Hindepunktid antakse põllumajandusalal tegutsevale taotlejale, kellel oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud aastal regionaalministri 18. detsembri 2023. a määruse nr 103

„Perioodi 2023–2027 väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus“ alusel nõuete täitmise kohustus.

6

turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetuse23, põhjavee

kaitse toetuse24 või pinnavee kaitse toetuse25 alusel

3.3.2. Põllumajandusalal tegutsev taotleja on mahetootja26 2

3.3.3. Põllumajandusalal tegutsev taotleja on esitanud

esmakordse tunnustamise taotluse ja on alustanud

mahepõllumajandusele üleminekut27

1

3.4 Põllumajandusalal tegutsev taotleja viib

toetatava tegevuse ellu nitraaditundlikul alal

Põllumajandusalal tegutsev taotleja ehitab ehitise

nitraaditundlikul alal

1

3.5 Põllumajandusalal tegutsev taotleja tegeleb

ohustatud eesti maatõugu piimaveiste

kasvatamisega

Põllumajandusalal tegutsev taotleja peab taotlusvooru

esimesele päevale vahetult eelnenud kuu viimase päeva

seisuga põllumajandusloomade registri andmetel eesti

maatõugu piimalehmi, kelle osakaal kõigis

põllumajandusalal tegutseva taotleja peetavates

piimalehmades on üle 50,00%, või põllumajandusalal

tegutseval taotlejal on karjas vähemalt 30 eesti maatõugu

piimalehma

3

HINDAMISKRITEERIUMI 3 HINDEPUNKTID KOKKU 10

4. Varustuskindluse riskide vähendamise hindamiskriteeriumid

23 Hindepunktid antakse põllumajandusalal tegutsevale taotlejale, kellel oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud aastal maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 86

„Perioodi 2023–2027 turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus“ alusel nõuete täitmise kohustus. 24 Hindepunktid antakse põllumajandusalal tegutsevale taotlejale, kellel oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud aastal maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 87

„Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse toetus“ alusel nõuete täitmise kohustus. 25 Hindepunktid antakse põllumajandusalal tegutsevale taotlejale, kellel oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud aastal maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 88

„Perioodi 2023–2027 pinnavee kaitse toetus“ alusel nõuete täitmise kohustus. 26 Põllumajandusalal tegutseva taotleja ettevõte peab olema tunnustatud mahepõllumajanduse seaduse alusel. 27 Põllumajandusalal tegutsev taotleja on esitanud ettevõtte esmakordse tunnustamise taotluse mahepõllumajanduse seaduse alusel ja on alustanud mahepõllumajandusele

üleminekut.

7

Hindamiskriteerium Hindamiskriteeriumi kirjeldus Hindepunktid

4.1 Põllumajandusalal tegutsev taotleja viib ellu

riskide vähendamisega seotud toetatava

tegevuse28

Põllumajandusalal tegutsev taotleja soetab elektrienergia

salvestusseadme29 või ajutise vooluallikana kasutatava

generaatori30 või ehitab vedelkütuse hoidmiseks või

ladustamiseks mõeldud ehitise või soetab vedelkütuse

hoidmiseks või ladustamiseks mõeldud materiaalse vara31,

mille maksumus moodustab toetatava tegevuse

abikõlblikes kuludes suurima osakaalu

1

4.2 Põllumajandusalal tegutsev taotleja viib ellu

bioohutusnõuete täitmiseks vajaliku toetatava

tegevuse

Põllumajandusalal tegutsev taotleja ehitab

bioohutusnõuete täitmiseks vajaliku ehitise või soetab

bioohutusnõuete täitmiseks vajaliku materiaalse vara,

mille maksumus moodustab toetatava tegevuse

abikõlblikes kuludes suurima osakaalu

1

HINDAMISKRITEERIUMI 4 HINDEPUNKTID KOKKU 2

MAKSIMAALNE HINDEPUNKTIDE SUMMA 28

MINIMAALNE HINDEPUNKTIDE SUMMA (25% maksimaalsest hindepunktide summast) 7

29 Hindepunkt antakse põllumajandusalal tegutsevale taotlejale, kes taotleb toetust sellise elektrienergia salvestusseadme soetamiseks, mis on loodud energia salvestamiseks ja

vabastamiseks. Elektrienergia salvestusseade peab tagama elektrienergia vähemalt ühetunnise salvestamise, kuid selle salvestusvõimsus ei tohi ületada seotud elektrienergia

tootmisseadme võimsust. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab asjakohane dokument, millest nähtuvad salvestusseadme kogumahutavus kilovatt-tundides ja elektrienergia

tootmisseadme võimsus kilovattides. 30 Ajutise vooluallikana kasutamiseks mõeldud seade on generaator, mis peab tagama võimaliku elektrikatkestuse korral elektriga varustatuse. Hindamiskriteeriumi täitmist

tõendab asjakohane dokument, millest nähtuvad generaatori võimsus kilovattides ja ettevõtte toimimiseks vajalik elektrienergia kogus kilovattides. 31 Hindepunkt antakse põllumajandusalal tegutsevale taotlejale, kes taotleb toetust ajutise vooluallikana kasutatava generaatori töötamiseks vajaliku vedelkütuse hoidmiseks või

ladustamiseks mõeldud materiaalse vara soetamiseks. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab asjakohane dokument, millest nähtub ajutise vooluallikana kasutatava generaatori

töötamiseks vajaliku kütusemahuti maht.

1

Regionaal- ja põllumajandusministri XX.XX.2025 määrus nr XX

„Perioodi 2023–2027 väikeste põllumajandusettevõtjate

arendamise investeeringutoetus“

Lisa 2

PÕLLUMAJANDUSALAL ALUSTAVA TAOTLEJA TAOTLUSE HINDAMISE KRITEERIUMID

A-osa

1. Suurem omafinantseering ja põlvkondade vahetuse soodustamine

Hindamiskriteerium Hindamiskriteeriumi kirjeldus/alakriteeriumid Hindepunkt

1.1 Põllumajandusalal alustava taotleja suurem

omafinantseering

Toetatava tegevuse toetuse määr1 on vahemikus:

55,00% kuni 80,00%

35,00% kuni 54,99%

15,00% kuni 34,99%

1

2

3

1.2 Põllumajandusalal alustav taotleja soodustab

põlvkondade vahetust2

Põllumajandusalal alustav taotleja või tema osanik või

aktsionär ja juhatuse liige on enne taotluse esitamist

omandanud põllumajandusalal tegutseva äriühingu kogu

osaluse või FIE-le kuulunud kogu tegutseva

põllumajandusettevõtte

2

HINDAMISKRITEERIUMI 1 HINDEPUNKTID KOKKU 5

2. Põllumajandusalane haridus, erialane ettevalmistus ja töökogemus põllumajandusalase ettevõtlusega alustamiseks ning äriplaanis

kavandatud tegevuste elluviimiseks3

1 Toetuse määr arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma ilma ümardamata. 2 Kui põllumajandusalal alustav taotleja vastab mõlemale alakriteeriumile, siis hindepunkte ei liideta, vaid hindepunktid antakse üksnes sellele alakriteeriumile vastavuse eest,

mille eest on ette nähtud rohkem hindepunkte. 3 Äriühingu puhul hinnatakse iga osaniku või aktsionäri ja juhatuse liikme vastavust hindamiskriteeriumile ja äriühingu hindepunktid leitakse, jagades osanikele või

aktsionäridele ja juhatuse liikmetele antud hindepunktide summa osanike või aktsionäride ja juhatuse liikmete arvuga.

2

Hindamiskriteerium Hindamiskriteeriumi alakriteeriumid Hindepunkt

2.1 Põllumajandusalal alustava taotleja

põllumajandusharidus4

2.1.1. FIE-l või äriühingu osanikul või aktsionäril ja juhatuse

liikmel on põllumajandusalane kõrgharidus

5

2.1.2. FIE-l või äriühingu osanikul või aktsionäril ja juhatuse

liikmel on põllumajandusalane keskeri- või kutsekeskharidus5

4

2.1.3. FIE-l või äriühingu osanikul või aktsionäril ja juhatuse

liikmel puudub põllumajandusalane kõrg-, keskeri- või

kutsekeskharidus

0

2.2 Põllumajandusalal alustava taotleja

kutsetase põllumajandustootmise

valdkonnas6

2.2.1. FIE-l või äriühingu osanikul või aktsionäril ja juhatuse

liikmel on kutseseaduse § 4 lõikes 4 nimetatud

kvalifikatsiooniraamistiku kutsekvalifikatsiooni 5. tase

põllumajandustootmise valdkonnas

4

2.2.2. FIE-l või äriühingu osanikul või aktsionäril ja juhatuse

liikmel puudub kutseseaduse § 4 lõikes 4 nimetatud

kvalifikatsiooniraamistiku kutsekvalifikatsiooni 5. tase

põllumajandustootmise valdkonnas

0

2.3 Põllumajandusalal alustava taotleja

põllumajandusalane töökogemus7

2.3.1. FIE-l või äriühingu osanikul või aktsionäril ja juhatuse

liikmel on vähemalt kolmeaastane põllumajandusalane

töökogemus

3

2.3.2. FIE-l või äriühingu osanikul või aktsionäril ja juhatuse

liikmel on vähemalt kaheaastane põllumajandusalane töökogemus

2

4 Kui põllumajandusalal alustav taotleja vastab nii alakriteeriumile 2.1 kui ka 2.2, siis hindepunkte ei liideta, vaid hindepunktid arvestatakse sellele alakriteeriumile vastavuse

eest, mille eest on ette nähtud rohkem hindepunkte. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse FIE või äriühingu kõigi osanike või aktsionäride ja juhatuse liikmete

põllumajandusharidust tõendava dokumendiga. 5 Eesti hariduse infosüsteemis enne 2013. aasta 1. septembrit registreeritud õppekavale vastav põllumajandusalane kutsekeskharidus. 6 Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse FIE või äriühingu kõigi osanike või aktsionäride ja juhatuse liikmete põllumajandustootmise valdkonnas kutsetaset tõendava

dokumendiga. 7 Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse FIE või äriühingu kõigi osanike või aktsionäride ja juhatuse liikmete töösuhet tõendava dokumendi või selle väljavõttega, millest

nähtub põllumajandusalal tegutsemise töökogemus.

3

2.3.3. FIE-l või äriühingu osanikul või aktsionäril ja juhatuse

liikmel on vähemalt üheaastane põllumajandusalane töökogemus

1

2.3.4. FIE-l või äriühingu osanikul või aktsionäril ja juhatuse

liikmel on alla üheaastane põllumajandusalane töökogemus

0

HINDAMISKRITEERIUMI 2 HINDEPUNKTID KOKKU 8

3. Muu haridus ja töökogemus ettevõtlusega tegelemiseks8

Hindamiskriteerium Hindamiskriteeriumi alakriteeriumid Hindepunkt

3.1 Põllumajandusalal alustava taotleja

majandus- või juhtimisharidus9

3.1.1. FIE-l või äriühingu osanikul või aktsionäril ja juhatuse

liikmel on majandus- või juhtimisalane kõrg-, keskeri- või

kutsekeskharidus10

2

3.1.2. FIE-l või äriühingu osanikul või aktsionäril ja juhatuse

liikmel puudub majandus- või juhtimisalane kõrg-, keskeri- või

kutsekeskharidus

0

3.2 Põllumajandusalal alustava taotleja

töökogemus muus (v.a

põllumajandusalases) valdkonnas11

3.2.1. FIE-l või äriühingu osanikul või aktsionäril ja juhatuse

liikmel on vähemalt üheaastane töökogemus muus valdkonnas

1

3.2.2. FIE-l või äriühingu osanikul või aktsionäril ja juhatuse

liikmel on alla üheaastane töökogemus muus valdkonnas

0

HINDAMISKRITEERIUMI 3 HINDEPUNKTID KOKKU 3

8 Äriühingu puhul hinnatakse iga osaniku või aktsionäri ja juhatuse liikme vastavust hindamiskriteeriumile ja äriühingu hindepunktid leitakse, jagades osanikele või

aktsionäridele ja juhatuse liikmetele antud hindepunktide summa osanike või aktsionäride ja juhatuse liikmete arvuga. 9 Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse FIE või äriühingu vähemalt ühe osaniku või aktsionäri ja juhatuse liikme majandus- või juhtimisharidust tõendava dokumendiga. 10 Eesti hariduse infosüsteemis enne 2013. aasta 1. septembrit registreeritud õppekavale vastav majandus- või juhtimisalane kutsekeskharidus. 11 Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse FIE või äriühingu kõigi osanike või aktsionäride ja juhatuse liikmete töösuhet tõendava dokumendiga või selle väljavõttega, millest

nähtub muus valdkonnas tegutsemise töökogemus.

4

B-osa

4. Äriplaani jätkusuutlikkus ja äriplaani idee vastavus toetuse eesmärkidele

Hindamiskriteeriumeid 4.1, 4.4 ja 4.5 hinnatakse skaalal 0‒5 (minimaalne hindepunkt ‒ „0“, maksimaalne hindepunkt ‒ „5“).

„0“ ‒ kriteerium ei ole täidetud;

„1“ ‒ kriteerium on täidetud vähesel määral;

„2“ ‒ kriteerium on täidetud keskpäraselt;

„3“ ‒ kriteerium on peamiselt täidetud, kuid esineb puudusi;

„4“ ‒ kriteerium on täidetud, kuid esineb väikeseid puudusi;

„5“ ‒ kriteerium on täielikult täidetud.

Hindamiskriteeriumeid 4.2, 4.3 ja 4.6 hinnatakse skaalal 0‒3 (minimaalne hindepunkt ‒ „0“, maksimaalne hindepunkt ‒ „3“).

„0“ ‒ kriteerium ei ole täidetud;

„1“ ‒ kriteerium on täidetud vähesel määral;

„2“ ‒ kriteerium on täidetud keskpäraselt;

„3“ ‒ kriteerium on täielikult täidetud.

4. Äriplaani jätkusuutlikkus ja äriplaani idee vastavus toetuse eesmärkidele

Hindamiskriteerium Hindamiskriteeriumi kirjeldus Hindepunkt

4.1 Põllumajandusalal alustava taotleja äriidee

ja visioon12

Põllumajandusalal alustaval taotlejal on olemas äriidee ja visioon

ning konkreetsed eesmärgid

0‒5

12 Põllumajandusalal alustav taotleja kirjeldab oma äriideed ja visiooni ning toob välja pikaajalised eesmärgid selle saavutamiseks. Hinnatakse, kas taotlejal on visioon ettevõtte

arengust ja seatud konkreetsed pikaajalised eesmärgid selle saavutamiseks. Põllumajandusalal alustava taotleja kavandatavad tegevused on kooskõlas toetuse ja äriplaani

spetsiifiliste eesmärkidega ning äriplaani elluviimise etapid on üles ehitatud loogiliselt ja lähtudes taotleja arenguvõimalustest.

5

4.2 Ettevõtluskeskkonna kirjeldus13 Põllumajandusalal alustav taotleja on analüüsinud

ettevõtluskeskkonda mõjutavaid tegureid

0‒3

4.3 Toodangumahu ja vara kasutuse

kavandamine14

Põllumajandusalal alustav taotleja on koostanud realistlikud

toodangumahu ja vara kasutamise prognoosid ning kirjeldanud

omatoodetud põllumajanduslikku toodet ja selle tootmisprotsessi

0‒3

4.4 Turuosa ja turustamisvõimaluste analüüs15 Põllumajandusalal alustav taotleja on analüüsinud toodangu ja

teenuse nõudlust ning kaardistanud peamised konkurendid ja

turustuskanalid

0‒5

4.5 Ettevõtte finantsvõimekuse kavandamine16 Põllumajandusalal alustav taotleja on analüüsinud investeeringute

rahastamise allikaid ja koostanud realistliku rahavoogude

prognoosi

0‒5

4.6 Üldine hinne ettevõtte jätkusuutlikkusele17 Põllumajandusalal alustava taotleja vajadus investeeringu

tegemiseks on põhjendatud ning investeeringu mõju

põllumajandusalal alustava taotleja üldisele konkurentsivõimele ja

jätkusuutlikkusele on analüüsitud

0‒3

HINDAMISKRITEERIUMI 4 HINDEPUNKTID KOKKU 24

MAKSIMAALNE HINDEPUNKTIDE SUMMA 40

13 Põllumajandusalal alustav taotleja kirjeldab, millised tegurid ning kuidas (sise-, mikro- ja makrokeskkond) mõjutavad tema kavandatavat äritegevust. Hinnatakse, kas põllumajandusalal alustav taotleja on analüüsinud kavandatavat äritegevust mõjutavaid tegureid. 14 Põllumajandusalal alustav taotleja kirjeldab kasutatava põllumajandusmaa suurust ning omatoodetud põllumajanduslikku toodet ja selle tootmisprotsessi selle algusest kuni

toodangu kliendini jõudmiseni, sealhulgas äritegevuse ja toote hooajalisust, tootmisprotsessi ajamahtu ning tootmistegevuse käivitusperioodi pikkust, nagu näiteks ajakulu

esmasest müügikäibe tekkimisest kuni kavandatava toodangumahu saavutamiseni. Hinnatakse, kas põllumajandusalal alustava taotleja kavandatav toodangumaht on realistlik

ning kooskõlas olemasoleva ja kavandatava varaga. 15 Põllumajandusalal alustav taotleja kirjeldab turu spetsiifikat, hetkeolukorda ja võimalikke trende, turu suurust, turule tulnud uusi ettevõtjad, alternatiivseid tooteid või

teenuseid ja asenduskaupu ning müügimahte valdkonnas tervikuna. Hinnatakse, kas äriidees kavandatava toote ja teenuse nõudluse ja turuosa kujunemine on realistlik ning

kooskõlas olemasoleva ja kavandatava varaga. Konkurendid ja kavandatavad turustuskanalid on põhjalikult kaardistatud. 16 Põllumajandusalal alustav taotleja kirjeldab kavandatavate tegevuste rahastamise allikaid ja koostab rahavoogude prognoosi. Hinnatakse põllumajandusalal alustava taotleja

rahaliste kohustuste katmise võimekust. Põllumajandusalal alustava taotleja finantsolukord laenuvahendite kaasamisel ei halvene. Hinnatakse, kas põllumajandusalal alustava

taotleja kavandatud kulutused on mõistlikud ja otstarbekad ning taotleja äriidee ja rahavoogude prognoos on realistlikud. 17 Hinnatakse ettevõtte majanduslikku jätkusuutlikkust.

6

MINIMAALNE HINDEPUNKTIDE SUMMA (50% hindamiskriteeriumi 4 maksimaalsest hindepunktide

summast)

12

1

SELETUSKIRI

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Perioodi 2023–2027 väikeste

põllumajandusettevõtjate arendamise investeeringutoetus“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Perioodi 2023–2027 väikeste

põllumajandusettevõtjate arendamise investeeringutoetus“ eelnõu (edaspidi eelnõu)

kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi

ELÜPS) § 7 lõike 2, § 12 lõike 3, § 24 lõike 1 ja § 30 lõike 9 alusel. Eelnõu on kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/21151 artikliga 73.

Eelnõuga kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava

aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava) sekkumise liigi „Investeeringud“ sekkumise 2.5

„Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine“ raames väikeste põllumajandusettevõtjate

arendamise investeeringutoetuse (edaspidi ka toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning

kord. Täpsemalt on toetus maaelu arengu toetus, mida antakse Euroopa Maaelu Arengu

Põllumajandusfondist (edaspidi EAFRD) ning strateegiakava alusel, mis kinnitati Euroopa

Komisjoni 11. novembri 2022. aasta rakendusotsusega.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 5 on sätestatud üldeesmärgid

EAFRD-st eraldatava toetuse rakendamiseks, mille täitmiseni jõutakse erieesmärkide kaudu.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 6 lõike 1 punktides b ja g on

toodud erieesmärgid, milleks on suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete

konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele,

tehnoloogiale ja digitaliseerimisele ning muuta valdkond noorte põllumajandustootjate ja uute

põllumajandustootjate jaoks atraktiivseks ja neid toetada ning soodustada kestliku ettevõtluse

arengut maapiirkondades.

Erieesmärgi 2 eesmärgiks on suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete

konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele,

tehnoloogiale ja digitaliseerimisele. Erieesmärk 2 saavutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruses (EL) 2021/2115 sätestatud investeeringute (artiklid 73 ja 74), koostöö (artikkel 77),

mesindussektoris sektoripõhiste sekkumisviiside (artiklid 42–56) kaudu. Lisaks panustab

sekkumine 2.5 ka erieesmärki 7 „Muuta valdkond noorte põllumajandustootjate jaoks

atraktiivseks ja neid toetada ning soodustada kestliku äritegevuse arengut maapiirkondades“. See

eesmärk saavutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/2115 sätestatud

väikepõllumajandustootjate suunatud toetuse (artikkel 28), investeeringute (artikkel 73), koostöö

(artikkel 77), teadmiste vahetamise ja teabe levitamise (artikkel 78) kaudu.

Sekkumine 2.5 tuleb vajadusest tõsta põllumajanduse ja toidusektori ettevõtjate

konkurentsivõimet, keskkonna, kliima ja ressursitõhususe alast tulemuslikkust ning aidata kaasa

põllumajandusettevõtlusega alustamisele.

Sekkumise 2.5 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine“ eesmärk on suurendada väikeste

põllumajandustootjate konkurentsivõimet ning aidata kaasa mitmekesise

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD)

rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1–186).

2

põllumajandusettevõtete struktuuri säilimisele, sealhulgas põllumajandusliku tegevusega

alustamisele.

Tegevuspõhise riigieelarvega seonduvalt panustab toetus „Põllumajanduse ja kalanduse

valdkonna arengukava aastani 2030“2 tegevussuunda 5 „Põllumajandussaaduste tootmine,

väärindamine ja turustamine“ eesmärgi – Eesti toidusektor on konkurentsivõimeline nii sise- kui

ka välisturul -, saavutamisse, mida viiakse ellu programmi „Biomajanduse programm 2025–

2028“3 tegevuse „Põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime tõstmine“ kaudu.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

põllumajanduspoliitika osakonna valdkonnajuht Janeli Tikk (625 6299, [email protected]) ning

sama osakonna peaspetsialist Kätlin Roose (5626 1074, [email protected]). Juriidilise

ekspertiisi määruse eelnõule tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna

peaspetsialist Helen Palginõmm (625 6260, [email protected]). Keeleliselt toimetas

eelnõu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava

(625 6523, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest peatükist ja 22 paragrahvist.

Eelnõu §-s 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala.

Eelnõu eesmärk on kehtestada strateegiakava sekkumise 2.5 „Väikeste põllumajandusettevõtete

arendamine“ raames antava väikeste põllumajandusettevõtjate arendamise investeeringutoetuse

andmise ja kasutamise tingimused ning kord. Tulenevalt ELÜPS § 24 lõikest 1 on valdkonna eest

vastutaval ministril ehk regionaal- ja põllumajandusministril õigus sätestada maaelu arengu

toetuse andmise ja kasutamise täpsemad tingimused ning kord. Sellest tulenevalt sätestatakse

eelnõus toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord, sealhulgas toetuse saamise

täpsemad nõuded toetuse taotlejale ja toetatavale tegevusele, abikõlblikud ja mitteabikõlblikud

kulud, toetuse vorm, määr ja suurus, kulude mõistlikkuse tõendamine, toetuse taotleja ja nõuded

toetuse taotlejale, taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg, nõuded taotlusele, taotluse

kontrollimine, taotluse hindamine, taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine, toetuse saaja

kohustused, maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele, maksetaotluse kontrollimine,

toetuse maksmine, toetatava tegevuse rahastamine enne kulutuste tegemist, dokumentide

säilitamine ning toetuse saaja andmete avalikustamine.

Eelnõu §-s 2 on sätestatud toetuse andmise eesmärk.

Toetust antakse eesmärgiga suurendada väikeste põllumajandusettevõtjate konkurentsivõimet,

ajakohastada põllumajandusettevõtete põhivara ning aidates kaasa mitmekesise

põllumajandusettevõtete struktuuri säilimisele ning panustades maapiirkondade tööhõivesse ja

arengusse ning seeläbi parandada ettevõtete kestlikust ning tagada toidu varustuskindlus.

Seega on selle toetuse andmise peamiseks eesmärgiks suurendada väikeste

põllumajandusettevõtjate konkurentsivõimet ning aidata kaasa mitmekesise

põllumajandusettevõtete struktuuri säilimisele, sealhulgas põllumajandusliku tegevusega

alustamisele. Sellel eesmärgil toetatakse selliste tegevuste elluviimist, mis on vajalikud

põllumajanduslike toodete tootmiseks, säilitamiseks või toodangu esmamüügi eelseks

ettevalmistuseks. Samuti toetatakse materiaalse vara ajakohastamist, millega panustatakse

2 Kättesaadav: https://www.agri.ee/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030. 3 Kättesaadav: https://agri.ee/sites/default/files/documents/2025-02/programm-2025-2028-biomajandus.pdf.

3

väikeste põllumajandusettevõtjate kestlikusse arengusse tehnoloogiate või infotehnoloogiliste

lahenduste kasutuselevõtmise või ressursitõhususe parandamise kaudu.

Eelnõu §-s 3 sätestatakse toetatavad tegevused ehk tegevused, mille kohta toetust antakse.

Eelnõu § 3 lõikes 1 sätestatakse, et toetust antakse põllumajanduslike toodete tootmiseks,

säilitamiseks või toodangu esmamüügi eelseks ettevalmistuseks vajaliku ehitise ehitamiseks

ehitusseadustikus sätestatud tingimusel, materiaalse vara, sealhulgas masina või seadme,

soetamiseks või mitmeaastaste taimede soetamiseks ning vajaduse korral istutamiseks.

Strateegiakava kohaselt loetakse põllumajanduslikuks tootmiseks põllumajandustoodete

kasvatamist või tootmist, sealhulgas saagikoristust, põllumajandusloomade aretamist ja pidamist,

lühikese raieringiga madalmetsa kasvatamist. Toetust ei anta põllumajanduslike toodete

töötlemiseks. Toetatavad on ka põllumajandustoote esmamüügiks ettevalmistamistega seotud

tegevused, kuna nimetatud tegevused ei muuda toote olemust. Põllumajandustoodete

esmamüügiks ettevalmistamine on näiteks omatoodetud või liikmete toodetud toote puhastamine

(sh pesemine), sorteerimine, säilitamine ja pakkimine. Kui omatoodetud põllumajanduslike

toodete olemust muudetakse (antakse lisandväärtust või töödeldakse muul moel) või nende

toodete kokku segamisel tekib näiteks uus toode, siis kvalifitseerub see tegevus töötlemiseks ning

seetõttu ei ole see tegevus toetatav selle sekkumise raames. Näiteks õunte säilitamine

külmkambris ei ole töötlemine, kuna toote olemus ei muutu, kuid õuntest moosi valmistamine on

töötlemine.

Eelnõu § 3 lõike 1 punktis 1 sätestatakse, et üheks toetatavaks tegevuseks on põllumajanduslike

toodete tootmiseks, säilitamiseks või toodangu esmamüügi eelseks ettevalmistuseks vajaliku

ehitise ehitamine Ehitusseadustiku § 3 lõike 3 kohaselt ehitis on hoone või rajatis. Hoone on

väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis

ei ole hoone.

Näiteks toetatakse kasvuhoone ehitamist, kuid ei toetata sellise hoone või rajatise ehitamist, mis

ei ole otseselt seotud põllumajandustoodete tootmisega, nagu näiteks väetisehoidla, masinate

hoidmiseks ettenähtud hoone, põllumajandusmasinate parandamiseks ettenähtud töökoja

ehitamine – olenemata sellest, kas neid kasutatakse põllumajanduse valdkonnas või mitte. Küll

aga toetatakse näiteks tootmiseks vajalike sisendite hoidmiseks vajaliku hoone või rajatise

ehitamist. Näiteks kui toetuse taotleja põllumajanduslike tootmisest tulenevalt on olulise

tähtsusega kütusevaru olemasolu, siis tootmiseks vajalike sisendite hoidmiseks vajalikuks

ehitiseks (rajatis) on kütusemahutid. Seega toetatakse üksnes tootmiseks vajalike sisendite

hoidmiseks vajalike tegevuste elluviimist, mitte tootmiseks vajaliku sisendi soetamist. Näiteks on

toetatav kütusemahutite ostmine, kuid mitte kütuse ostmine.

Käesoleva määruse tähenduses on ehitamine ehitise püstitamine, ehitise rajamine, ehitise

paigaldamine, ehitise laiendamine, ehitise rekonstrueerimine. Ehitise lammutamine ja ehitise

parendamine ei ole toetatav tegevus nagu näiteks vahetatakse ehitisel aknad või uksed eesmärgiga

suurendada energiatõhusust.

Ehitamine hõlmab ehitise ehitamist koos selle oluliste osadega. Ehitise olulised osad on

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 55 lõike 1 kohaselt asjad, millest see ehitis on ehitatud või mis

on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt

kahjustamata. See tähendab, et ehitise olulised osad on asjad, milleta hoonet ei saaks

tavaarusaama kohaselt käsitada valmisolevana ehk terviklikuna.

Eelnõu § 3 lõike 1 punkti 2 kohaselt toetatakse põllumajanduslike toodete tootmiseks,

säilitamiseks ja toodangu esmamüügi eelseks ettevalmistuseks vajaliku materiaalse vara,

sealhulgas masina või seadme, soetamist. Materiaalne vara võib olla nii statsionaarne kui ka

4

mobiilne. Statsionaarne seade võib, kuid ei pea olema kirjeldatud ehitusprojektis. Materiaalseks

varaks loetakse üldjoontes sellised objektid (konteiner, soojak, kastid), mis ei ole ehitised

ehitusseadustiku tähenduses või masinad või seadmed, kuid mida kasutatakse põllumajanduslike

toodete tootmiseks, säilitamiseks või toodangu esmamüügi eelseks ettevalmistuseks. Näiteks

selliseks materiaalseks varaks võib olla konteinerkasvuhoone, hukkunud loomade või nende

korjuste konteinerhoidla, kartulikastid jms. Samuti toetatakse ka põllumajanduslike toodete

tootmiseks vajalike sisseseadete soetamist nagu näiteks jahutus- või kütteseadmete soetamist, mis

on vajalikud põllumajanduslike toodete tootmiseks, säilitamiseks ja toodangu esmamüügi eelseks

ettevalmistuseks ning moodustavad koos ehitisega terviku.

Eelnõu § 3 lõike 1 punktis 3 sätestatakse, et toetatakse ka põllumajanduslike toodete tootmiseks

vajalike mitmeaastaste taimede soetamist, sealhulgas vajadusel nende istutamist. Mitmeaastased

taimed on põllumajandusettevõtte bioloogiline vara. Ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/2115 artikli 73 kohaselt võib toetust anda investeeringuteks, sealhulgas mitmeaastaste

taimete soetamiseks. Kui ajakohastada tootmist mitmeaastaste taimede sortidega, millel on

tugevam vastupanuvõime haigustele või millel on kõrgem saagikus, võimaldab see

põllumajandusettevõtjate konkurentsivõimet suurendada. Samuti näiteks erineva kasvuajaga

mitmeaastaste taimede sortide kasvatamine võimaldab pikendada tootmise hooaega ja maandada

tootmisega kaasnevaid riske. Seega toetatakse mitmeaastaste taimede soetamist eesmärgiga

aidata kaasa väikeste põllumajandusettevõtjate konkurentsivõime suurendamisele.

Eelnõu § 3 lõikes 2 sätestatakse, et põllumajanduslikud tooted selle määruse tähenduses on

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) I lisas nimetatud tooted, välja arvatud

kalandus- ja vesiviljelustooted ning jõulupuud, ning nende töötlemisel saadud I lisaga hõlmatud

või I lisaga hõlmamata tooted. Kalandus- ja vesiviljelustoodete müügist saadavat tulu ei loeta

toetuse taotleja põllumajanduslike toodete müügituluks. ELTL-i I lisas nimetatud toodete

töötlemisel saadud tooted loetakse põllumajanduslikeks toodeteks ka siis, kui need ei ole ELTL-

i I lisas nimetatud tooted. Töötlemisel saadud põllumajanduslikud tooted võivad olla ka näiteks

valmistoidukaubad, loomanahk, vill, käpikud, kasukad, sulepadjad jms tooted, kuid nende

tooraineks peab valdavas osas olema ELTL-i I lisas nimetatud toode, välja arvatud kalandus- ja

vesiviljelustooted. Töötlemisel saadud põllumajanduslikul tootel peab olema ilmne seos toetuse

taotleja põllumajandusliku tegevusega. Põllumajanduslike toodete hulka ei saa lugeda töötlemisel

saadud tooteid, mis sisaldavad toorainena vaid vähesel määral ELTL-i I lisas nimetatud tooteid.

Nii näiteks ei loeta siia gruppi kuuluvaks tekstiilmaterjalist esemeid, millele on lisatud

kaunistuseks omatoodetud villast narmaid, või puitmööblit, millele on lisatud omakasvatatud

lamba nahast elemente, ja muid selliseid tooteid.

See tähendab, et omatoodetud põllumajandustooted on seotud ELTL I lisas nimetatud toodete

tootmisega. Näiteks ELTL I lisas nimetatud toodete hulka kuulub enamus taime- või

loomakasvatuses toodetavatest toodetest. Termin „omatoodetud“ on samastatav terminiga

„omakasvatatud“. Toote seos toetuse taotleja põllumajandusliku tootmistegevusega peab olema

ilmne. Põllumajandustootjaks ei loeta isikut, kes tegeleb üksnes põllumajandustoodete

vahendamisega.

Seega toetuse taotleja põllumajanduslike toodete müügitulu hulka loetakse nii ELTL I lisas

nimetatud toodete kui ka nende töötlemisel saadud toodete müügist saadud tulu.

Eelnõu § 3 lõike 3 kohaselt, kui toetust taotletakse ehitise ehitamiseks või materiaalse vara

soetamiseks, eesmärgiga omatarbeks toota taastuvenergiaallikatest energiat, siis ei tohi selle

toetatava tegevuse tootmisvõimsus (kW) ületada toetuse saaja aastast omatarbimise ulatust.

Omatarbeks taastuvenergia tootmiseks vajaliku ehitise ehitamine või materiaalse vara soetamine

5

peab olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/20014 sätestatuga.

Toetuse taotleja esitab andmed, milline oli tema elektri ja soojuse (kokku) tarbimine (kWh)

taotlemise aastale vahetult eelneval aastal ehk teabe selle kohta, kui suur oli tema energiakulu

(kWh) kokku taotlemise aastale vahetult eelneval aastal ja kui suur oli tema olemasolev

taastuvenergia tootmisvõimsus (kW) ning kui suur on tema taastuvenergia tootmisvõimsus (kW)

ja aastane toodetav energia kogus (kWh) pärast toetatava tegevuse elluviimist.

Elektrienergia müümine elektrivõrku on lubatud eeldusel, et selle aastas müüdud kogus ei ületa

toetuse saaja poolt aastas maksimaalselt tarbitavat elektrienergia kogust. Kuna ettevõtte

elektritarbimise vajadus ei pruugi olla pidev ja ühtlane ning ka elektrienergia tootmine võib olla

tsükliline, siis on ajutiselt ülejääva elektrienergia müümine lubatud.

Eelnõu § 3 lõikes 4 sätestatakse, et kui toetust antakse ehitise ehitamiseks, peavad ehitis ja

sellealune maa olema toetuse taotleja omandis või on ehitisealusele maale toetuse taotleja kasuks

seatud hoonestusõigus vähemalt kolmeks aastaks arvates Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) poolt viimase toetusosa maksmisest.

Kui ehitis ja sellealune maa on kaasomandis, siis tuleb toetuse taotlejal tagada see, et tal on õigus

ja võimalus ellu viia toetatav tegevus ning seda sihtotstarbeliselt kasutada vähemalt kolm aastat

arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest. Asjaõigusseaduse § 71 lõike 4 alusel on

kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Kui toetuse taotleja

ei saa kaasomanike kokkuleppe või selle muutmise tõttu toetatavat tegevust ellu viia ega seda

sihtotstarbeliselt kasutada vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa

maksmisest, siis tuleb toetus tagasi nõuda. Eespool nimetatud nõudega tagataksegi, et toetuse

taotlejal on õiguslik alus ehitist sihtotstarbeliselt kasutada vähemalt kolm aastat arvates PRIA

poolt viimase toetusosa maksmisest. PRIA kontrollib nimetatud nõude täitmist

kinnistusraamatust.

Eelnõu § 3 lõike 5 kohaselt kui toetust taotletakse materiaalse vara soetamiseks, mis

paigaldatakse ehitisse või mida kasutatakse ehitises, siis peab see ehitis olema toetuse taotleja

otseses valduses asjaõiguslikul, omandiõiguse, hoonestusõiguse, kasutusvalduse alusel või

sõlmitud kirjalik üüri- või rendileping vähemalt kolmeks aastaks arvates PRIA poolt viimase

toetusosa maksmisest. Sellega tagatakse, et toetuse taotlejal on õigus ja võimalus toetatavat

tegevust viia ellu ning kasutada seda sihtotstarbeliselt teatud ajavahemiku jooksul.

Eelnõu § 3 lõike 6 kohaselt on toetatavad põllumajanduslike toodete tootmiseks, säilitamiseks

või toodangu esmamüügi eelseks ettevalmistuseks vajalike mobiilsete masinate või seadmete

soetamine, kui need on ELÜPS-i § 113 lõike 2 kohaselt kantud põllumajandustoetuste ja

põllumassiivide registrisse (edaspidi võrdlushindade kataloog).

Võrdlushindade kataloog on vastavalt ELÜPS-i § 113 lõikele 2 põllumajandustoetuste ja

põllumassiivide registri osa, kus võrdlushindade kataloogi osas on registri volitatud töötlejaks (so

mõistliku piirhinna hindajaks, kinnitajaks ja eksperdiarvamuse andjaks asjade keskkonna- ja

kliimaeesmärkidega kokkusobivuse kohta) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

valitsemisalas asuv ministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus Maaelu Teadmuskeskus

(edaspidi METK). Võrdlushindade kataloog sisaldab sinna kantud asjade või teenuste kohta

andmeid, mis võimaldavad neid tuvastada ja määravad nende komplekteerituse või ulatuse nagu

näiteks asja või teenuse maksimaalne abikõlblik käibemaksuta maksumus ja selle kehtivuse aeg

kui ka ekspertarvamus, kas kasutades konkreetset asja ja teenust, panustatakse sellega ka

keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisse. METK lähtub asja piirhinna

mõistlikkuse kontrollimisel asja müügihinnast Eestis ja lähiriikides ning võtab arvesse

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia

kasutamise edendamise kohta (ELT L 328 21.12.2018, lk 82).

6

analoogsete asjade müügihinda. Lisaks võib METK võtta aluseks nii võrdlushindade kataloogi

varasemalt kantud andmeid ja ka muu asjakohase teabe (näiteks erialatrükised). Asja piirhinna

mõistlikkuse hindamisel koostab METK selle kohta eksperdiarvamuse. Oma eksperdiarvamuse

kujundamiseks võib METK küsida ettepaneku tegijalt täiendavaid andmeid, aga pöörduda ka

teabepäringutega teiste huvitatud osapoolte poole, minna toodet kokkuleppel vaatama ettepaneku

tegija, maaletooja või edasimüüja juurde kohapeale.

Eelnõu § 3 lõike 7 kohaselt kui toetust taotletakse mitmeaastaste taimede soetamiseks, peab

taimedealune maa olema toetuse taotleja otseses valduses asjaõiguslikul, omandiõiguse,

hoonestusõiguse, kasutusvalduse alusel või sõlmitud kirjalik rendileping vähemalt kolmeks

aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest. Ka selle nõudega tagatakse, et toetuse

taotlejal on õiguslik alus kasutada sihtotstarbeliselt mitmeaastaseid taimi vähemalt sihipärase

kasutamise perioodi lõpuni.

Eelnõu § 3 lõike 8 kohaselt ei ole toetusõiguslikud tegevused, mis on füüsiliselt lõpetatud või

täielikult ellu viidud enne, kui taotlus on PRIA-le esitatud. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 86 lõike 4 kolmandale lõigule, ei ole tegevused ja

toimingud toetusõiguslikud, kui need on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud enne, kui

taotlus on korraldusasutusele esitatud, olenemata sellest, kas kõik seonduvad maksed on tehtud

või mitte. Toetuse taotleja võib enne taotluse esitamist olla tegevuste elluviimisega alustanud,

kuid ei tohi olla taotluse esitamise ajaks nende elluviimist lõpetanud. Näiteks võib teha

ettevalmistusi hoone püstitamiseks, ent hoone ei tohi olla täielikult valmis enne kui taotlus on

PRIA-le esitatud. Lisaks sellele ei ole abikõlblik kulu, mis on tekkinud enne taotluse esitamist.

Eelnõu §-s 4 sätestatakse toetuse vorm, määr ja suurus.

Eelnõu § 4 lõikes 1 sätestatakse, et toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/2115 artikli 83 lõike 1 punkti a kohaselt tegelikult tekkinud abikõlblike kulude

hüvitamisena. See tähendab, et toetust makstakse kuludokumentide alusel.

Eelnõu § 4 lõike 2 kohaselt on minimaalne võimalik toetuse määr 15% toetatava tegevuse

abikõlblikest kuludest. Minimaalse võimaliku toetuse määra eesmärk on tagada, et toetuse

andmisel kaasneks ergutav mõju. Kui toetus moodustab toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest

vähem kui 15%, siis puudub toetusel ergutav mõju ja toetuse taotlejal on tõenäoliselt võimalik

viia kavandatavad tegevused ellu ka ilma toetuseta.

Eelnõu § 4 lõikes 3 sätestatakse, et üldjuhul antakse toetust kuni 85% toetatava tegevuse

abikõlblikest kuludest. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõike

4 kohaselt kehtestavad liikmesriigid toetusele ühe või mitu ülemmäära, mis ei ületa 65%

rahastamiskõlblikest kuludest. Toetuse ülemmäärasid võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõike 4 punkti b kohaselt suurendada kuni 85%-ni

väikepõllumajandustootjate investeeringute puhul. Eelnõu raames rakendatakse maksimaalset

ülemmäära ehk toetuse määraks on kuni 85% toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest.

Eelnõu § 4 lõike 4 kohaselt on toetuse maksimaalne suurus kogu strateegiakava

programmiperioodi (2023–2027) jooksul ühe toetuse taotleja kohta 100 000 eurot.

Eelnõu § 4 lõikes 5 sätestatakse, et ühte kontserni kuuluvatele ettevõtjatele või

konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega

seotud ettevõtjatele ei anta kokku rohkem toetust kui 100 000 eurot.

Ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad loetakse üheks toetuse taotlejaks. Näiteks kui kontserni A

(emaettevõtja) kuuluvad ettevõtjad B (tütarettevõtja) ja C (tütarettevõtja). Ettevõtja A

(emaettevõtja) ja ettevõtja B (tütarettevõtja) soovivad nimetatud toetust taotleda. Ettevõtja A ja

7

ettevõtja B mõlemad taotlevad toetust 80 000 eurot. Kui ettevõtjale A määrati juba toetust 80 000

euro ulatuses, siis ettevõtjale B saab maksimaalset määrata toetust 20 000 euro ulatuses, sest nad

loetakse üheks ettevõtjaks. Samuti kui näiteks ühte kontserni kuuluv üks ettevõtja taotleb toetust

50 000 euro ulatuses ja samasse kontserni kuuluv teine ettevõtja taotleb samuti 50 000 eurot, siis

täidavad nad maksimaalse 1000 000 euro suuruse toetuse nõude, sest selle määruse tähenduses

loetakse nad üheks ettevõtjaks, kellele kohaldub maksimaalne 100 000 euro suurune toetus.

Ühte kontserni kuuluvate ettevõtjate osas kohaldatakse äriseadustiku (ÄS) §-i 6, mille kohaselt,

kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust,

nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtjaks.

Emaettevõtja tütarettevõtjaks on ka ühing, kus häälteenamus on teisel tütarettevõtjal või

tütarettevõtjatel üksinda või koos emaettevõtjaga. Tütarettevõtjaks on ka ühing, kus teine ühing

(emaettevõtja) omab selle osaniku või aktsionärina lepingu alusel või ilma selleta valitsevat mõju.

Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni. Kontsern ei ole piiratud Eesti

Vabariigi territooriumiga.

KonkS § 2 lõike 4 tähenduses valitsevat mõju omavad ettevõtjateks on ettevõtjad, kelledest üks

omab teise suhtes KonkS § 2 lõike 4 mõistes valitsevat mõju. KonkS § 2 lõike 4 kohaselt on

valitsev mõju võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku

poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või

muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses:

1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või

2) kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest.

Eelnõu §-s 5 sätestatakse, millised kulud on abikõlblikud ja millised kulud ei ole abikõlblikud.

Eelnõu § 5 lõikes 1 sätestatakse, et abikõlblikud on toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud

kulud, mis on tehtud sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ning on

tehtud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklitega 73 ja on

vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks. See tähendab, et kulud, mille kohta toetust taotletakse,

peavad olema majanduslikult otstarbekad ja vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks. Samuti ei

tohi kavandatavad ning tehtud kulud olla põhjendamatult kõrged võrreldes tavaliselt sarnase

tegevuse eest tasutava hinnaga. Nimetatud nõude eesmärgiks on tagada kasutatava toetusraha

otstarbekas ja säästlik kasutamine.

Eelnõu § 5 lõike 2 kohaselt, kui toetust taotletakse ehitise ehitamiseks, siis on abikõlblikeks

kuludeks ehitise püstitamise, rajamise, paigaldamise, laiendamise, rekonstrueerimise kulu.

Samuti loetakse abikõlblike kulude hulka ka ehitise ehitamisel ehitusseadustiku alusel tehtava

omanikujärelevalve tegemise kulu, kuid üksnes selle hoone või rajatise puhul, mille ehitamiseks

toetust taotletakse.

Ehitise omanikujärelevalvet on täpsemalt selgitatud ehitusseadustikus §-s 20.

Omanikujärelevalve on oluline, sest ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava

ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese

elule, tervisele, varale või keskkonnale.

Eelnõu § 5 lõike 3 kohaselt, kui toetust taotletakse materiaalse vara soetamiseks, siis loetakse

abikõlblike kulude hulka materiaalse vara soetamise, selle kohaletoimetamise, paigaldamise,

seadistamise või müüja poolt selle kasutamise väljaõppe kulu, näiteks kui seadme eripära tõttu

saab seda paigaldada üksnes seadme müüja või kvalifitseeritud spetsialist. Kui materiaalse vara

kasutamine eeldab selle müüja või paigaldaja poolset esialgset väljaõpet, sealhulgas tutvustust,

siis ka need kulud on abikõlblikud. Lisaks loetakse abikõlblike kulude hulka materiaalse vara

kasutamiseks vajaliku tarkvara või riistvara paigaldamise või seadistamise kulu.

8

Eelnõu § 5 lõike 4 kohaselt, kui toetust taotletakse materiaalse vara soetamiseks, siis loetakse

kasutatud materiaalse vara soetamine abikõlblikuks juhul, kui materiaalne vara on taotluse

esitamise hetkel toodetud vähem kui viis aastat tagasi, selle soetamiseks ei ole kasutatud toetust

riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi

ning nimetatud materiaalse vara hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse materiaalse

vara hinnast madalam. Kasutatud materiaalse vara soetamise võimaldamisega vähendatakse

nõudlust näiteks uue masina või seadme järele, mis omakorda vähendab sellise masina või

seadme tootmiseks vajaminevat energiakasutust, heitkoguseid ja tootmise jäätmehulka.

Kasutatud materiaalsel varal on võrreldes uue samaväärsega madalam hind, mis võimaldab

toetuse taotlejal materiaalset vara soetada ka olukorras, kus uue samaväärse materiaalse vara hind

ei oleks toetuse taotlejale kohane. Kasutatud materiaalse vara soetamise võimaldamisel on toetuse

taotlejatele positiivne mõju, sest tõenäoliselt saab toetuse taotleja näiteks ühe masinaga kasutada

erinevaid lisaseadmeid. Kasutatud materiaalse vara puhul kontrollitakse üldjuhul materiaalse vara

vanust tootja tehnilise passi andmete, ostu-müügilepingute, tootja poolt väljaantud

garantiidokumentide, müüja kinnituste jms dokumentatsiooni kaasabil. Seega, et ettevõtjad

kasutaksid toetuseks ettenähtud vahendeid mõistlikud, sihtotstarbekalt ja majanduslikult

soodsamal viisil, siis toetatakse ka kasutatud materiaalse vara soetamist, mis taotluse esitamise

hetkel on toodetud vähem kui viis aastat tagasi.

Eelnõu § 5 lõike 5 kohaselt, kui toetust taotletakse mitmeaastaste taimede soetamiseks, siis

loetakse abikõlblike kulude hulka nii mitmeaastaste taimede soetamise, kohaletoimetamise kui

ka vajaduse korral nende taimede istutamise kulu.

Eelnõu § 5 lõike 6 kohaselt on abikõlblik ka toetuse abil elluviidava tegevuse ja strateegiakavaga

seotud tähistamiseks kasutatava sümboli ja teavitustegevuse kulu ehk EAFRD vahenditest

objektide tähistamise maksumus loetakse abikõlblike kulude hulka. Toetuse saajal on kohustus

näidata avalikkusele, et tegemist on EAFRD toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades

selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi. Millised sümboleid ja millisel moel tuleb

kasutada ja milliseid teavitustegevusi teha, on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL)

2022/12975 II ja III lisas.

Eelnõu § 5 lõikes 7 on selgitatud, millised kulud ei ole abikõlblikud.

Näiteks on mitteabikõlblikud maa ja olemasoleva ehitise soetamiseks tehtavad kulutused,

käibemaks (kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav), riigilõiv, trahv, finantskaristus

ja vaide ning kohtumenetluse korral menetluskulu; mitmesugused tegevus- ja üldkulu, näiteks

remondi-, rendi-, üüri-, side-, reklaami- ja koolituskulu, samuti kulutused õigusteenusele või

raamatupidamisteenusele või muud kulud, mis ei ole toetatava tegevuse elluviimisega otseselt

seotud kulud. Abikõlblik ei ole ka toetuse taotlemiseks ettevalmistava töö tegemiseks tehtud kulu.

Toetuse taotlemiseks ettevalmistavateks töödeks on ennekõike teostatavusuuringu või auditi

tegemine, keskkonnamõju hindamine või detailplaneeringu koostamine, kuid näiteks ka

projekteerimistööd ja projekteerimiseks vajalikud ehitusgeoloogilised ja -geodeetilised

uurimistööd, eksperdihinnangu tellimine, äriplaani koostamine, turu-uuringu teostamine, jne.

Mitteabikõlblik kulu on ka tasu toetuse taotleja enda ja tema töötaja tehtud töö eest. Kui erinevad

veo- või sõidukulud ei ole seotud soetatava materiaalse vara veo, paigaldamisega või

seadistamisega, siis ei ole need kulud ka abikõlblikud. Eesmärk on vältida olukordi, kus soetatava

materiaalse vara veokulusid niiöelda peidetakse materiaalse vara hinna sisse.

5 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/129, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu

toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid (ELT L

20, 31.01.2022, lk 197–205).

9

Maa soetamiseks tehtud kulutused on käesoleva toetuse puhul samuti mitteabikõlblikud. Euroopa

parlamendi ja nõukogu määruse 2021/2115 artikli 73 lõike 3 järgi on mitteabikõlblike kulude

nimekirjas maa soetamine summas, mis ületab 10% asjaomase tegevuse rahastamiskõlblikest

kogukuludest, välja arvatud maa soetamine keskkonnakaitseks.

Ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonidega (eelkõige elektri-, veevarustus- või

kanalisatsioonivõrguga) liitumisega või liitumispunkti ümberehitamisega seotud kulu on

mitteabikõlblik kulu.

Topeltrahastamise vältimiseks on mitteabikõlblik kulu see kulu, mille kohta on toetuse taotleja

juba saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisabi vahenditest või

muud tagastamatut riigiabi. Eelkõige on siinkohal mõeldud teisi strateegiakava alusel antavaid

toetusi või struktuurifondide vahenditest saadud abi ja toetusi. Eriti tähelepanelik tuleb olla

toetuste osas, milles sätestatud toetatavate tegevuste osas esineb käesolevas määruses sätestatud

toetatavate tegevustega kattuvusi. Näiteks on võimalik regionaal- ja põllumajandusministri 10.

märtsi 2025. a määruse nr 23 „Perioodi 2023–2027 põllumajandusettevõtja keskkonna- ja

kliimapoliitika eesmärkide saavutamise investeeringutoetus“ alusel toetust taotleda

põllumajanduslike toodete tootmiseks, säilitamiseks või toodangu esmamüügi eelseks

ettevalmistuseks vajalike ehitiste ehitamiseks, masinate või seadmete soetamiseks.

Eelnõu §-s 6 on sätestatud nõuded kulude mõistlikkuse tõendamiseks, mis puudutavad toetatava

tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara maksumust.

Eelnõu § 6 lõikes 1 sätestatakse, et toetuse taotleja peab korraldama ostumenetluse, et välja

selgitada toetatava tegevuse raames elluviidava töö või teenuse või soetatava vara mõistlik

maksumus. Ostumenetlus korraldatakse olenevalt elluviidava töö või teenuse või soetatava vara

maksumuse suurusest kas üksteisest sõltumatute hinnapakkujate käest vähemalt kolme

võrreldava hinnapakkumuse küsimise kaudu või elektrooniliselt riigihangete registris.

Eelnõu § 6 lõikes 2 sätestatakse piir, mille puhul peab toetuse taotleja kavandatava töö või

teenuse või soetatava vara hankimiseks võtma vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust. Kui

toetuse taotleja soovib toetatava tegevuse raames tellida töö või teenust või soetada vara, mille

käibemaksuta maksumus on üle 20 000 euro, siis peab ta küsima üksteisest sõltumatult

hinnapakkujalt võrreldavad hinnapakkumused. Sõltumatute hinnapakkujate all mõeldakse

selliseid ettevõtjaid või isikuid, kes ei ole omavahel seotud, see tähendab, et neil ei ole seost

üksteisega, nagu näiteks samasse kontserni kuulumine või ühine juhtimine. See tähendab, et

toetuse taotleja ei tohi tugineda ainult ühe hinnapakkumuse hinnale, vaid peab võrdlema erinevaid

hinnapakkumusi, et saada võimalikult õiglane hind. See tagab, et maksumus on mõistlik ja vastab

turutingimustele.

Üksteisest sõltumatute hinnapakkujate käest küsitakse vähemalt kolm võrreldavat

hinnapakkumust üksnes juhul, kui toetuse taotleja ei ole kohustatud eelnõu § 7 lõike 1 sätestatud

kohaselt läbi viima ostumenetlust riigihangete registris (toetatavaks tegevuseks on ehitise

ehitamine, mille raames tellitava töö, teenuse või soetatava vara eeldatav abikõlblik käibemaksuta

maksumus on 100 000 eurot või sellest suurem) või toetuse taotleja soetab mobiilse masina või

seadme, mis peab olema kantud võrdlushindade kataloogi.

Saadud hinnapakkumused peavad olema võrreldavad.

Eelnõu § 6 lõikes 3 sätestatakse, et toetuse taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui

kolme hinnapakkumuse küsimine ei ole objektiivselt võimalik. Üldjuhul on konkureerivate

hinnapakkumuste küsimine ja ostumenetluse korraldamine riigihangete registris vajalik, et tagada

läbipaistvus, võrdne kohtlemine ja konkurents. Objektiivselt põhjendatuks loetakse näiteks

olukorda, kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate paljusus (näiteks juhul, kui

10

hinnapakkumust küsitakse väga uuenduslikul tehnoloogial põhineva seadme kohta või tegemist

on eritellimusel valmistatud seadmega). Küll aga peab toetuse taotleja vajadusel selgitama ja

põhjendama, miks oli võimatu või ebapraktiline küsida konkureerivaid hinnapakkumusi või jätta

korraldamata ostumenetlus riigihangete registris.

Eelnõu § 6 lõige 4 sätestab, milliseid andmeid peab hinnapakkumus sisaldama, kui toetuse

taotleja küsib lõike 2 kohaselt võrreldavad hinnapakkumused. Hinnapakkumus peab sisaldama

toetuse taotleja nime, hinnapakkuja nime ja tema registrikoodi ning kontaktandmeid,

hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning

käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust ning tehniliste tingimuste loetelu, mis osutub

tehnilisele spetsifikatsioonile.

Eelnõu § 6 lõikes 5 sätestatakse, milliseid andmeid peab sisaldama hinnapakkumus, kui toetuse

taotleja taotleb toetust ehitise ehitamiseks. Kui nende masinate ja seadmete soetamisel, mis ei ole

kantud võrdlushindade kataloogi või materiaalse vara soetamisel, võib toetuse taotleja küsida

hinnapakkumusi vabas vormis, siis ehitise ehitamise korral on ette nähtud, millised kulud peavad

ehitise ehitamisel hinnapakkumuses kajastuma. Nendeks andmeteks on ehitise nimetus, ehitise

ehitisregistri kood, selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele

kavandatakse ehitis ehitada, ehitise üldkulud ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise ja

välisrajatiste kulu, aluse- ja vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu,

katusekulu, ruumitarindite kulu, pinnakatete kulu, tehnosüsteemide kulu, ehitusplatsi

korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu.

Eelnõu § 6 lõike 6 kohaselt kui toetuse taotleja taotleb toetust ehitise ehitamiseks, koostab PRIA

selleks vajaliku hinnapakkumuse vormi vastavalt eelnõu § 6 lõikes 5 sätestatule ning avaldab

selle oma veebilehel.

Eelnõu § 6 lõikes 7 sätestatakse, et kui toetuse taotleja soetab mobiilse masina või seadme, siis

see masin või seade peab olema kantud võrdlushindade kataloogi, millest tulenevalt toetuse

taotleja ei pea selle mobiilse masina või seadme kohta hinnapakkumusi küsima. Täpsemalt on

võrdlushindade kataloogi põhimõtteid selgitatud eelnõu § 3 lõike 6 selgitava osa juures.

Eelnõu § 6 lõikes 8 sätestatakse, et kui toetuse taotleja taotleb toetust kasutatud materiaalse vara,

sealhulgas masina või seadme soetamiseks, peab toetuse taotleja olema saanud vähemalt ühe

hinnapakkumuse kasutatud materiaalse vara kohta ja ühe hinnapakkumuse uue samaväärse

materiaalse vara kohta, koos tehniliste tingimuste loeteluga, mis osutavad tehnilisele

spetsifikatsioonile. Kui uus samaväärne mobiilne masin või seade on kantud võrdlushindade

kataloogi, siis peab toetuse taotleja olema saanud vaid ühe hinnapakkumise kasutatud masina või

seadme kohta.

Eelnõu § 6 lõike 9 kohaselt peab toetuse taotleja hinnapakkumuste küsimisel hoiduma huvide

konfliktist. Huvide konflikt on olukord, kus toetuse taotlejal või tema nimel tegutseval isikul,

sealhulgas töötajal, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse

ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse

tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida

võib käsitleda tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena. Nimetatud piirangutega püütakse

vältida toetuse taotleja ja hinnapakkuja omavahelisest seotusest tingitud kokkuleppe tehinguid ja

sellest tulenevat ebaausat konkurentsikeskkonda. Näiteks ei ole huvide konfliktist hoidutud

olukorras, kus toetuse taotleja juhatuse liige võtab hinnapakkumise talle kuuluvalt äriühingult või

olukorras, kus ostumenetlust läbi viiv toetuse taotleja töötaja esitab hinnapäringu talle kuuluvale

äriühingule või äriühingule, mille juhatuses ta on. Huvide konflikti olemasolu eeldatakse, kui

hinnapakkumine võetakse elukaaslaselt, abikaasalt või lähisugulastelt, neile kuuluvatelt

äriühingutelt või äriühingutelt, kelle juhtorganiks nad on. Suurel määral aitab võimalikku huvide

11

konflikti olukorda sisustada tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud loetelu isikutest, kelle puhul

tuleks üldjuhul huvide konflikti eeldada.

See säte kehtib vaid kolme hinnapakkumuse küsimise ostumenetluse korral. Kui ostumenetlus

korraldatakse riigihangete registris, siis see säte ei kehti ehk lubatud on tööd, teenust või vara

hankida endaga seotud isikutelt tulumaksuseaduse § 8 tähenduses.

Eelnõu § 6 lõikes 10 sätestatakse, et toetuse taotleja ei või lõikes 2 sätestatud nõude eiramiseks

jaotada osadeks toetatava tegevuse raames tellitavat tööd või teenust või soetatavat vara, mis on

funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Hankija võib jaotada

hanke osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.

Eelnõu §-s 7 sätestatakse nõuded riigihangete registris tehtava ostumenetluse kohta.

Eelnõu § 7 lõike 1 kohaselt, kui toetatavaks tegevuseks on ehitise ehitamine (eelnõu § 3 lõike 1

punkt 1), siis peab toetuse taotleja toetatava tegevuse raames tellitava töö, teenuse või soetatava

vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse riigihangete registris

juhul, kui ehitise ehitamise prognoositav maksumus on 100 000 eurot või sellest suurem,

olenemata sellest, et toetuse taotleja ei ole hankekohuslane riigihangete seaduse (edaspidi RHS)

mõistes.

Ostumenetluse läbiviimiseks kasutab toetuse taotleja menetlusliiki „toetuse saaja ost“ ja hankija

alaliiki „toetuse saaja, kes ei ole hankija RHS-i tähenduses“. Ostumenetluse võib läbi viia ka

peale PRIA toetuse rahuldamise otsuse tegemist, sellisel juhul esitab toetuse taotleja taotlemisel

toetatava tegevuse maksumuse prognoosi. Nõude viia ostumenetlus läbi elektroonselt

riigihangete registris eesmärk on tagada avalike vahendite kasutamine konkurentsi tingimustel ja

ühiste ühiskondlike eesmärkide tulemuslikum toetamine. Riigihangete registris ostumenetluse

korraldamine tagab läbipaistva protsessi, mis tähendab, et kõik huvitatud osapooled saavad näha,

milliseid hankeid on välja kuulutatud, kes on pakkumisi teinud ja millised on pakkumiste

tingimused. Sammuti võib riigihangete registris korraldada ostumenetluse ka seadmete

soetamiseks, mis on ehitise osaks.

Kasutusjuhendid, sh riigihangete registri kasutajajuhend toetuse saajatele, kes ei ole RHS-i

tähenduses, ja korduvad küsimused riigihangete registri kohta on kättesaadavad

Rahandusministeeriumi veebilehel6. Kui ostumenetlus korraldatakse riigihangete registris, siis on

lubatud tööd, teenust või vara hankida endaga või omavahel seotud isikutelt tulumaksuseaduse §

8 tähenduses.

Eelnõu § 7 lõikes 2 sätestatakse, et juhul kui toetuse taotleja korraldab ostumenetluse riigihangete

registris pärast taotluse esitamist, siis peab toetuse taotleja toetuse taotlemisel esitama ehitise

ehitamisel eeldatava maksumuse prognoosi. Prognoosis esitatakse andmed toetatava tegevuse

kogumaksumuse ja abikõlblike kulude kohta, mis peavad olema põhjendatud ja üksikasjalikult

kirjeldatud.

Samuti tuleb prognoosis selgelt tõendada, millisel viisil töö, teenuse või kauba hind saadi.

Tõendiks võib olla näiteks hinnapakkumus, e-poe väljavõte, eksperthinnang, hinnakiri,

informatsioon teenust või vara pakkuva ettevõtja veebilehelt. Lisatud informatsioon peab olema

kontrollitav ja taasesitatav. Väljamakstava toetussumma aluseks on ostumenetluse tulemusel

kujunenud toetatava tegevuse hinnale vastav tehtud kulutuste tegelik hind.

6 Riigihangete registri kasutusjuhendid https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihangete-

register/kasutusjuhendid.

12

Väljamakstava toetussumma aluseks on seega tehtud kulude tegelikult hind ostumenetluse

tulemusel saadud hinna piires, mis ei tohi omakorda olla taotletud toetuse summast suurem,

millest tulenevalt peabki prognoos olema koostatud realistlikult ning tuginema tegelikele

asjaoludele. Toetus makstakse välja ainult toetatava tegevuse abikõlbliku kulu hüvitamiseks.

Eelnõu § 7 lõikes 3 sätestatakse, milliseid andmeid lisaks peab sisaldama ehitise ehitamise

maksumuse prognoos, kui toetuse taotleja korraldab ehitise ehitamise maksumuse

väljaselgitamiseks ostumenetluse pärast taotluse esitamist. Ehitise ehitamise maksumuse

prognoos peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

1) üldandmed ehitise kohta;

2) andmed ehitise põhikonstruktsiooni materjalide kohta;

3) ehitise eeldatav maksumus, milles sisalduvad ehitise välisrajatise kulu, aluse- ja

vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite kulu,

pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu.

Ehitise ehitamise maksumuse prognoosi koostamine enne ostumenetlust riigihangete registris

annab esmase teabe, milliseks võib kujuneda ehitise maksumus ja millised on hetkel turuhinnad.

Eelnõu § 7 lõike 4 kohaselt koostab PRIA ehitise ehitamise maksumuse prognoosi vormi ja

avaldab selle oma veebilehel.

Eelnõu § 7 lõikes 5 sätestatakse nõuded ostumenetluse korraldamisele riigihangete registris.

Ostumenetluse elektroonselt riigihangete registris läbiviimise nõude eesmärk on tagada avalike

vahendite kasutamine konkurentsi tingimustel ja ühiste ühiskondlike eesmärkide tulemuslikum

toetamine. Seega on oluline lähendada RHS-i tähenduses hankijatele ja RHS-i tähenduses

mittehankijatele seatud nõudeid, et võimalikult avatult ja läbipaistvalt läbi viia toetusega

hüvitatavate kulude tegemise aluseks olevaid hankeid või oste.

Eelnõu § 7 lõikes 6 sätestatakse nõuded pakkumusele, ehk milliseid andmeid peab sisaldama

pakkumus, kui ostumenetlus viiakse läbi riigihangete registris.

Eelnõu § 7 lõige 7 sätestab, et toetuse taotleja võib loobuda ostumenetluse korraldamisest

riigihangete registris, kui see on objektiivselt põhjendatud, eelkõige kui turul puudub asjaomase

töö, teenuse või vara pakkujate paljusus. Objektiivselt põhjendatuks loetakse näiteks olukorda,

kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate paljusus. Küll aga peab toetuse

taotleja vajadusel selgitama ja põhjendama, miks oli võimatu või ebapraktiline jätta korraldamata

ostumenetlus riigihangete registris.

Eelnõu § 7 lõikes 8 sätestatakse, et toetuse taotleja ei või jaotada riigihangete keskkonnas

teostatavat ostumenetlust osadeks eesmärgiga eirata ostumenetluse teostamiseks kehtestatud

korda või nõudeid, eriti kui toetatavaks tegevuseks on funktsionaalselt koos toimivad või sama

eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd. Toetuse taotleja võib jagada

toetatava tegevuse raames tellitava töö, teenuse või soetatava vara osadeks üksnes juhul, kui

selleks on objektiivsed põhjused, näiteks kui on tegu täiesti erinevate hangitavate tööde või

teenustega, mida ei ole ühekorraga võimalik läbi viia.

Eelnõu §-s 8 sätestatakse, kes saab toetust taotleda.

Eelnõu § 8 lõikes 1 sätestatakse, et toetust antakse äriseadustiku tähenduses ettevõtjale, kes

tegeleb põllumajanduslike toodete tootmisega ja kelle omatoodetud põllumajanduslike toodete

müügitulu oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vahemikus 10 000 – 250 000

eurot või taotluse esitamisele vahetult eelnenud teisel majandusaastal vähemalt 10 000 eurot, kuid

mitte rohkem kui 250 000 eurot (edaspidi ka põllumajandusalal tegutsev taotleja). Samuti

antakse toetust ka põllumajandusliku tegevusega alustavale ettevõtjale (edaspidi ka

13

põllumajandusalal alustav taotleja).

Strateegiakava peatükis 4 jaotises 4.1.1 on sätestatud, mida loetakse põllumajanduslikuks

tegevuseks, mille kohaselt põllumajanduslikuks tootmiseks loetakse põllumajandustoodete

kasvatamist või tootmist, sealhulgas saagikoristus, põllumajandusloomade aretamist ja pidamist,

lühikese raieringiga madalmetsa kasvatamist. Seega põllumajandusalal tegeutsemiseks loetakse

põllumajandustoodete kasvatamist või tootmist (sealhulgas saagikoristus, lüpsikarja pidamine,

põllumajandusloomade aretamine ja pidamine) või põllumajandusmaa hoidmine karjatamiseks

või harimiseks sobilikus seisukorras või minimaalne tegevus põllumajandusmaal, mis on

looduslikult karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras.

Äriseadustiku § 1 kohaselt loetakse ettevõtjaks füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest

kaupu või teenuseid ning kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsiv tegevus, ning

äriseadustiku §-s 2 sätestatud äriühing, milleks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts

ja tulundusühistu.

Seda, mida loetakse põllmajanduslikeks toodeteks on selgitatud eelnõu § 3 lõike 2 selgitava osa

juures.

Eelnõu § 8 lõike 2 kohaselt kui toetuse taotlejal ei ole lõike 1 punktis 1 nimetatud müügitulu

suurust, milleks on 10 000–250 000 eurot, saavutatud vääramatu jõu, erandlike asjaolude või

ebasoodsa sotsiaal-majandusliku olukorra tõttu ning mis on ka tõendatud, siis peab toetuse

taotleja vastama aktiivse põllumajandustootja nõudele.

Strateegiakava kohaselt loetakse aktiivseks põllumajandustootjaks füüsilisi või juriidilisi isikuid,

kelle saadud otsetoetuste summa ei ületanud eelneval aastal 5 000 eurot.

Kui eelneval aastal toetuse taotleja põllumajandusliku majapidamise kohta antud otsetoetuste

summa on suurem kui 5000 eurot või kelle põllumajandusliku majapidamise kohta ei antud

taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal otsetoetusi, siis füüsiline isik või juriidiline isik

loetakse aktiivseks põllumajandustootjaks juhul, kui ta vastab vähemalt ühele järgmistest

tingimustest:

1) taotluse esitamise aastal on tema kasutuses vähemalt üks hektar põllumaad või püsikultuuride

alust maad;

2) taotluse esitamise aastal on tal põllumajandusloomade registri andmetel ühele loomühikule

vastavalt hulgal põllumajandusloomi või üks mesilaspere;

3) taotluse esitamise aastal on tema kasutuses oleva põllumajandusmaa karjatamiseks ja

harimiseks sobilikus seisukorras hoidmise kulu vähemalt 60 eurot hektari kohta;

4) taotluse esitamise aastal on tema kasutuses vähemalt üks hektar pärandniitu, mis vastab

perioodi 2023–2027 pärandniidu hooldamise toetuse toetusõigusliku maa nõuetele.

Eelnõu § 8 lõike 3 kohaselt on toetuse taotleja põllumajandusalal alustav, kui:

1) ta ei ole taotluse esitamise tähtpäeva seisuga tegelenud põllumajandusliku tegevusega

füüsilisest isikust ettevõtjana (edaspidi FIE) või omandanud osalust põllumajandusalal tegutsevas

äriühingus kauem kui seitse majandusaastat.

2) FIE-st toetuse taotleja omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu taotluse esitamisele

vahetult eelnenud igal seitsmel majandusaastal oli alla 10 000 euro. See tähendab, et kui vähemalt

ühel taotluse esitamisele vahetult eelnenud seitsmel aastal omatoodetud põllumajanduslike

toodete müügitulu oli 10 000 eurot või sellest suurem, siis loetakse, et FIE on põllumajandusliku

tegevusega juba alustanud;

2) FIE või äriühingu osanik või aktsionär omas äriühingus osalust ajal, mil äriühingu

omatoodetud põllumajanduslike toodete aastane müügitulu taotluse esitamisele vahetult eelnenud

igal seitsmel majandusaastal oli alla 10 000 euro, sealjuures ei arvestata FIE või äriühingu osaniku

või aktsionäri sellist osalust äriühingus, millega ta ei saanud otseselt ega kaudselt oluliselt

mõjutada selle äriühingu tegevust. Kui vähemalt ühel taotluse esitamisele vahetult eelnenud

14

seitsmel aastal omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu oli 10 000 eurot või sellest

suurem, siis loetakse, et põllumajandusliku tegevusega on juba alustatud.

Eelnõu § 8 lõikes 4 sätestatakse erand, kui põllumajandusliku tegevusega soovitakse alustada

omandatud põllumajandusalal tegutseva äriühingu või põllumajandusettevõtte kaudu, siis peab

enne taotluse esitamise tähtpäeva olema omandanud põllumajandusalal tegutseva äriühingu kogu

osaluse või FIE-le kuulunud kogu põllumajandusettevõtte. Samuti peab omandatud

põllumajandusalal tegutseva äriühing või põllumajandusettevõte vastama lõikes 3 sätestatud

nõuetele.

Eelnõu §-s 9 on sätestatud nõuded toetuse taotlejale.

Eelnõu § 9 lõige 1 sätestab, et toetuse taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri

haldusaktiga kindlaks määratud intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla

tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg

on möödunud, tasutud ettenähtud summas. Sätte eesmärk on tagada, et toetust saavad vaid need

toetuse taotlejad, kes on oma kohustused riigi ees täitnud. Toetust antakse üksnes neile, kes on

majanduslikult jätkusuutlikud.

Maksukorralduse seaduse § 32 kohaselt on maksuvõlg maksukohustuslase poolt tähtpäevaks

tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress

ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. ELÜPS-

i § 28 lõike 3 punkti 1 kohaselt jäetakse taotlus rahuldamata, kui toetuse taotleja ei vasta toetuse

saamiseks esitatud nõuetele. Seega on PRIA-l õigus kontrollida kogu taotluste menetlemise ajal

ja enne toetuse väljamaksmist toetuse taotleja ja toetuse saajal riikliku maksu võla olemasolu ning

maksuvõla olemasolu korral selle ajatatust ja maksete tähtaegset tasumist.

Eelnõu § 9 lõige 2 sätestab, et toetuse taotlejal ei tohi olla likvideerimismenetlust ega

pankrotimenetlust. See tähendab, et toetuse taotleja äritegevus peab olema stabiilne ning ta ei tohi

olla finantsraskustes. Lisaks ei tohi toetuse taotlejal olla kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti

või algatatud sundlõpetamist. Samuti ei tohi toetuse taotlejal olla kehtivat äriregistrist kustutamise

hoiatust, mis võib tähendada, et toetuse taotleja juriidiline seisund ei ole korras või tal on

võlgnevused riigi ees.

Pankrotiseaduse § 1 lõigete 2 ja 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine ning juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku

vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PRIA

kontrollib toetuse taotleja ja toetuse saaja suhtes võimaliku algatatud likvideerimismenetluse või

ajutise pankrotihalduri või väljakuulutatud pankrotiotsuse olemasolu ametlikust võrguväljaandest

Ametlikud Teadaanded.

Eelnõu § 9 lõikes 3 kehtestatakse, et toetuse taotleja peab olema varem riigieelarvelistest või

muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi

maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tagasimaksed tasunud ettenähtud summas.

Selle nõude eesmärk on maandada riigile lisanduvate rahaliste kohustuste (rikkumiste

tagasimaksed) tekkimise riski ning tagada vahendite kasutamise sihtotstarbelisus ja

jätkusuutlikkuse suurendamine.

Eelnõu § 9 lõige 4 sätestab, et toetuse taotlejal ei tohi olla kehtivat karistust loomakaitseseaduse

§-s 661 – loomapidamisnõuete rikkumine, 662 – looma suhtes lubamatu teo toimepanemine, 665–

looma vedamise kohta esitatavate nõuete rikkumine, 666 – looma tapmise või hukkamise kohta

esitatavate nõuete rikkumine või 667 – looma ravimise ja muu veterinaarse menetluse nõuete

15

rikkumine, veterinaarseaduse §-s 97 – looma pidamise, sealhulgas bioturvalisuse

veterinaarnõuete rikkumine, 104 – loomataudi kahtlusest ja diagnoosimisest, sealhulgas peetavate

loomade ulatuslikust haigestumisest ja hukkumisest, teavitamise nõuete rikkumine, 105 – eriti

ohtliku loomataudi ohu, kahtluse ja puhkemise korral loomataudi tõrjeks rakendatavate meetmete

eiramine ning loomatauditõrje nõuete rikkumine või 106 – kohustuslikult tõrjutava ja

vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi ennetamiseks ja tõrjeks rakendatavate meetmete eiramine

ning loomatauditõrje nõuete rikkumine, väetiseseaduse §-s 37 – väetise koostise nõuete

rikkumine ja mittenõuetekohase väetise käitlemine, jäätmeseaduse §-s 120 – jäätmete tekke

vältimise, jäätmehoolduse ja jäätmealase arvestuse pidamise nõuete rikkumine, 1201 – jäätmete

käitlemise nõuete rikkumine, 1202 – jäätmete käitlemine registreeringuta ja registreeringu nõuete

rikkumine, 126 – segaolmejäätmete sortimise nõuete ja jäätmete ladestamise tingimuste

rikkumine ning selliste jäätmete ladestamine, mille ladestamine on keelatud või 1264 – jäätmete

põletamine ja keskkonda viimine väljaspool jäätmekäitluskohta, toiduseaduse §-s 531 – toidu

käitlemine ettevõttes, milles toidu käitlemiseks on vajalik teatamiskohustuse täitmine ning

tegevusluba, 532 – toidu suhtes esitatud nõuete rikkumine, 533 – toidu käitlemise ning toiduga

kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta esitatud nõuete rikkumine, 535 – teabe

esitamise nõuete rikkumine või 536 – toidu kohta valeandmete esitamine, söödaseaduse §-s 33 –

sööda kohta esitatavate nõuete rikkumine, 34 – sööda märgistamise nõuete rikkumine või 35 –

sööda käitlemise ja söötmise nõuete rikkumine eest või § 361 – teatamiskohustuse rikkumine,

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhimissüsteemi seaduse §-s 53 – keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise nõude eiramine ega karistusseadustiku §-s

491 – ettevõtluskeeld, 522 – loomapidamise keeld, 551 punkt 2 – juriidilise isiku lisakaristused,

209 – kelmus, 2091 – hankekelmus, 210 – soodustuskelmus, 264 – looma julm kohtlemine, 296

– altkäemaksu vahendus, 298 – altkäemaksu andmine, 2981 – mõjuvõimuga kauplemine, 363 –

keskkonnakaitseloata tegutsemine, 364 – keskkonna saastamine, 365 – keskkonna saastamine

ettevaatamatusest, 367 – kemikaalide ja jäätmehoolduse nõuete rikkumine, 368 – kemikaalide ja

jäätmehoolduse nõuete rikkumine ettevaatamatusest, 372 – tegevusloata ja keelatud

majandustegevus, 373 – ärikeelu rikkumine või 384 – maksejõuetuse põhjustamine sätestatud

süütegude toimepanemise eest.

Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-85-147 tuginedes, mis puudutab toetuse taotleja kohustust täita

keskkonna-, toiduhügieeni- ja loomade heaolu nõudeid ning toetuse taotleja suhtes jõustunud

süüdimõistvat süüteo otsust nende nõuete rikkumise eest, on määruses välja toodud konkreetsed

väär- ja kuriteod, mille toimepanemise puhul on põhjust kahelda toetuse taotleja tahtes või

võimekuses viia toetatav tegevus ellu õiguspäraselt. Seega, kui toetuse taotleja kohta on

karistusregistrisse kantud karistusandmeid määruse § 9 lõikes 4 sätestatud süüteo toimepanemise

eest, siis selline toetuse taotleja ei vasta nõuetele ja talle toetust ei anta.

Valdavas enamuses on välja valitud süüteod seotud põllumajandusliku tegevusvaldkonnaga.

Arvestades, et toetusega jagatakse riigieelarvelisi ja Euroopa Liidu vahendeid, mida on piiratud

ulatuses, on oluline, et nimetatud vahendeid saaksid kasutada üksnes õiguskuulekad ettevõtjad,

kes on täitnud õigusaktides sätestatud nõudeid ja on suutnud oma tegevust õiguspäraselt

korraldada.

Lisaks on kõnealune nõue seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/21168

artikli 59 lõikes 1 sätestatuga, mille kohaselt võtavad liikmesriigid ühise põllumajanduspoliitika

raames vastu kõik õigus- ja haldusnormid ning kõik muud vajalikud meetmed, et tagada liidu

finantshuvide tõhus kaitse ja eelkõige selleks, et:

a) kontrollida fondide rahastatavate tegevuste seaduslikkust ja korrektsust, sealhulgas

toetusesaajate tasandil ning vastavalt ÜPP strateegiakavades ettenähtule;

7 Riigikohtu halduskolleegiumi 11. märtsi 2015. a otsus nr 3-3-1-85-14. 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist,

haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–

261).

16

b) tagada tõhus kaitse kelmuse ja pettuste vastu, eelkõige kõrgema riskiga aladel, mis toimib

heidutusena, võttes arvesse meetmete kulusid ja nendest saadavat kasu ning nende

proportsionaalsust;

c) ennetada, avastada ja kõrvaldada õigusnormide rikkumist, kelmusi ja pettust, kehtestada

tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi vastavalt liidu õigusele või selle puudumise

korral vastavalt riigisisesele õigusele ning algatada vajaduse korral vastavaid kohtumenetlusi;

d) kehtestada tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi vastavalt liidu õigusele või selle

puudumise korral vastavalt liikmesriigi õigusele ning algatada vajaduse korral vastavaid

kohtumenetlusi;

e) nõuda tagasi alusetud maksed koos intressiga ning algatada vajaduse korral vastavaid

kohtumenetlusi, sealhulgas eeskirjade eiramise eest määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1

lõike 2 tähenduses.

Seega, kui ühise põllumajanduspoliitika toetuste taotlemisel ei osale isikud, keda on karistatud

eelnimetatud süütegude eest, suurendab see Euroopa Liidu finantshuvide kaitset, sest raha

väärkasutuse risk alaneb märkimisväärselt.

Eelnõu § 9 lõikes 5 sätestatakse, et kui toetuse taotleja on toetust saanud strateegiakava

sekkumise KK1 „Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud“ raames

ning toetatavad tegevused ei ole elluviidud selle toetuse taotluse esitamise hetkeks, siis käesolevat

toetust ei anta. See piirang sätestatakse tulenevalt sellest, et tagada toetusvahendite õigeaegne

kasutamine ning vältida topeltrahastamist. Toetatav tegevus on ellu viidud, kui PRIA on teinud

toetuse maksmise otsuse ja viimane toetuse osa on välja makstud.

Eelnõu § 9 lõike 6 punktis 1 sätestatakse, et toetust ei saa taotleda põllumajandusalal alustav

taotleja, kui ta on varem saanud või taotleb samal ajal sekkumise 7.2 „Põllumajandusliku

tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine“ raames antavat toetust. Nimetatud piirang on

kehtestatud tulenevalt sellest, et ka sekkumise 7.2 raames toetatakse põllumajandusliku

tegevusega alustamist, mida aga ei ole enam ettevõtja, kes on juba korra põllumajandusliku

tegevusega alustanud.

Eelnõu § 9 lõike 6 punkti 2 kohaselt põllumajandusalal alustav taotleja kohta ei tohi olla „Eesti

maaelu arengukava 2014–2020“ meetme 4 tegevuse liigi 4.1 „Investeeringud

põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks“, meetme 6 tegevus liigi 6.1 „Noorte

põllumajandustootjate tegevuse alustamine“ või tegevuse liigi 6.3 „Väikeste

põllumajandusettevõtete arendamine“ või strateegiakava sekkumise KK1 „Põllumajandustootjate

materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud” raames tehtud taotluse rahuldamise otsust. Kui

põllumajandusalal alustav taotleja on varasemalt saanud eespool nimetatud toetusi, siis loetakse,

et see toetuse taotleja on põllumajandusliku tegevusega juba alustanud, sest kõik need toetuse on

suunatud põllumajandusliku tegevuse edendamiseks ja sel juhul on tegemist toetuse taotlejaga,

kes on põllumajandusliku tegevusega juba alustanud.

Eelnõu § 9 lõike 6 punktis 3 sätestatakse põllumajandusalal alustaval taotlejale nõue, mille

kohaselt peab FIE või äriühingu puhul vähemalt üks juhatuse liige osalema enne taotluse esitamist

samal aastal vähemalt kuus akadeemilist tundi kestnud ettevõtlusalasel infopäeval, mis sisaldas

äriplaani koostamise tutvustust ning mis on korraldatud strateegiakava sekkumise

„Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus“ raames. See tähendab, et

põllumajandusalal alustav taotlejal on kohustus läbida enne taotluse esitamist selline infopäev,

kus tutvustatakse äriplaani koostamise põhimõtteid ja jagatakse praktilisi näiteid äriplaani ning

selle juurde kuuluvate finantsprognooside koostamise kohta. Infopäev peab olema läbitud enne

taotluse esitamist, et omandatud teadmisi oleks toetuse taotlejal võimalik rakendada juba taotluse

esitamiseks vajaliku äriidee kirjeldamisel, ning selle eesmärk ongi anda põllumajandusliku

ettevõtlusega alustamiseks vajalikke põhiteadmisi äriplaani koostamisest ja tegevuste

pikaajalisest kavandamisest. Kuna ettevõtlusega alustamine on riskantne ning eeldab rahaliste

17

vahendite olemasolu, siis on infopäev suunatud just sellele, et põllumajandusalal alustavad

taotlejad oskaksid oma tegevusi paremini mõtestada ja rahalisi tegevusi kavandada. Kvaliteetne

ja läbimõeldud äriplaan suurendab omakorda võimalust, et põllumajandustootjad jätkavad

põllumajanduse valdkonnas ettevõtjatena tegutsemist ka edaspidi. Infopäev on kestusega

vähemalt kuus akadeemilist tundi, sest selle puhul on tegu üksnes infot tutvustava lühema

üritusega, mis ei ole õppekavapõhine, mistõttu võib eeldada, et selle aja jooksul jõuab vajalike

teadmiste tutvustuse edasi anda. Kuus akadeemilist tundi on optimaalne aeg, mille jooksul osaleja

on võimeline informatsiooni omandama. AKIS-e raames korraldatava infopäevade kohta leiab

täpsemat infot veebilehelt https://www.pikk.ee, mille sündmuste kalendris avaldatakse ka

täpsemad kuupäevad, mil asjakohased infopäevad toimuvad. Infopäeval osalejate nimekirjad

edastab PRIA-le infopäeva korraldaja. Esitatav nimekiri on tõenduseks, et toetuse taotleja on

infopäeva kogu ulatuses läbinud ning sellega täitnud eelnõuga kehtestatava nõude.

Eelnõu § 9 lõikes 7 sätestatakse erand, mille kohaselt ei pea põllumajandusalal alustav taotleja

infopäeval osalema, kui ta (FIE või äriühingu vähemalt üks juhatuse liige) on enne taotluse

esitamist samal aastal või taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe aasta jooksul läbinud

vähemalt kaheksa akadeemilist tundi kestnud ettevõtlusalase täienduskoolituse, mis sisaldas

äriplaani koostamise õpet või omandanud kutseseaduse § 4 lõikes 4 nimetatud

kvalifikatsiooniraamistiku kutsekvalifikatsiooni viienda taseme või kõrghariduse, mille õppekava

muu hulgas sisaldas äriplaani koostamise õpet. Täienduskoolitus peab olema läbitud või

kutsekvalifikatsiooni viies tase saadud või kõrgharidus omandatud enne taotluse esitamist, et

omandatud teadmisi oleks toetuse taotlejal võimalik rakendada juba taotluse esitamiseks vajaliku

äriplaani koostamisel. Täienduskoolituse läbimist, kutsekvalifikatsiooni viienda taseme

olemasolu või kõrghariduse omandamist tõendatakse asjakohase dokumendiga, näiteks

tunnistuse või diplomiga. Kui täienduskoolitus koosneb mitmest teemamoodulist, peab

täienduskoolituse läbimist tõendavast dokumendist selguma, et toetuse taotleja on läbinud muu

hulgas teemamooduli, mis käsitleb äriplaani koostamise õpet. Toetuse taotleja vastab

täienduskoolituse osalemise nõudele üksnes juhul, kui täiendkoolitus on läbitud enne taotluse

esitamist samal aastal (näiteks on täienduskoolitus läbitud aasta alguses ning sama aasta augustis

esitatakse taotlus) või taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahe aasta jooksul. Vähemalt

kaheksa akadeemilist tundi kestva täienduskoolituse läbimise nõude sätestamisel on võetud

arvesse, et tegemist ei oleks vaid lühikese seminari või muu õpisündmusega, millel õppekava

puudub, mistõttu kui täienduskoolitusel (õppekavapõhine) on osaletud, siis ei ole infopäeva

(mitteõppekavapõhine) vaja läbida. Täiendkoolituse õppekava kestus, kaheksa akadeemilist

tundi, näitab seda, et tegemist on koolitusega, mis kestab terve tööpäeva ja mille põhjal saab

eeldada, et kõik vajalikud teadmised on edasi antud. Kui põllumajandusalal alustav taotleja on

omandanud kutsekvalifikatsiooni viienda taseme või kõrghariduse, mille õppekava sisaldas

äriplaani koostamise õpet, siis peab vastav õpe olema läbitud (näiteks on kaitstud äriplaani

teemaline lõputöö või on olemas äriplaani koostamist sisaldava õppeaine hinne).

Eelnõu §-s 10 sätestatakse taotluse esitamine ja taotluste esitamise tähtaeg.

Eelnõu § 10 lõike 1 kohaselt esitab toetuse taotleja toetuse saamiseks selleks ettenähtud tähtajal

elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le taotluse. E-maili teel või paberil

esitatud taotlusi vastu ei võeta.

Eelnõu § 10 lõike 2 kohaselt PRIA teatab taotluste vastuvõtu alustamisest väljaandes Ametlikud

Teadaanded ja oma veebilehel.

Eelnõu § 10 lõike 3 kohaselt võib iga toetuse taotleja ettenähtud tähtajal, see tähendab iga

taotlusvooru ajal, esitada vaid ühe taotluse, mis võib sisaldada rohkem kui üht toetatavat tegevust.

Seega kui toetuse taotleja soovib taotlusvoorus taotleda toetust rohkema kui ühe toetatava

tegevuse elluviimiseks, esitab ta ühe taotluse, mis sisaldab kõiki toetatavaid tegevusi.

18

Eelnõu §-s 11 sätestatakse nõuded taotlusele ehk andmed, mida taotlus peab sisaldama.

Eelnõu § 11 lõikes 1 sätestatakse andmed, mis peavad taotluses sisalduma. Toetuse taotleja ja

toetatava tegevuse kohta esitatakse taotluses järgmised üldandmed: toetuse taotleja ärinimi ja

äriregistri kood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed, teave kas toetuse taotleja on

põllumajandusalal alustav taotleja või põllumajandusalal tegutsev taotleja, toetatava tegevuse

eesmärk, kirjeldus, elluviimise eeldatav algusaeg ja lõpptähtpäev ning toetatava tegevuse

elluviimise asukoht, taotletava toetuse suurus, toetatava tegevuse kogumaksumus ja abikõlblike

kulude suurus ning teave, kas vara soetatakse liisingulepingu alusel. Kui toetuse taotleja on enne

taotluse esitamist ellu viinud ostumenetluse elektrooniliselt riigihangete registris, siis peab

toetuse taotleja esitama selle ostumenetluse viitenumbri. Punkti 8 kohaselt, kui toetatavaks

tegevuseks on omatarbeks taastuvenergia tootmiseks vajaliku ehitise ehitamine või materiaalse

vara soetamine, siis esitab toetuse taotleja teabe selle kohta, kui suur oli tema energiakulu (kWh)

kokku taotlemise aastale vahetult eelneval aastal ja kui suur on tema olemasolev taastuvenergia

tootmisvõimsus (kW) ning kui suur on tema taastuvenergia tootmisvõimsus (kW) ja aastane

toodetav energiakogus (kWh) pärast toetatava tegevuse elluviimist. Täpsemalt on selgitatud

omatarbeks taastuvenergia tootmiseks vajaliku ehitise ehitamist või materiaalse vara soetamist

eelnõu § 3 lõike 3 selgitava osa juures. Punkti 10 kohaselt peab toetusetaotleja esitama andmed

selle kohta, kas ta on autonoomne ettevõtja, partnerettevõtja või seotud ettevõtja ning punkti 11

kohaselt andmed toetuse taotleja kontserni liikmete ja toetuse taotleja üle lepingu või muu alusel

valitsevat mõju omava ettevõtja kohta, mille abil määratakse kindlaks eelnõu § 4 lõikes 4

sätestatud toetuse taotlejale maksimaalne võimalik toetuse suurus.

Eelnõu § 11 lõikes 2 sätestatakse, millised andmed ja dokumendid peab koos taotlusega esitama

põllumajandusalal tegutsev taotleja. Põllumajandusalal tegutsev taotleja peab esitama taotluse

esitamisele vahetult eelnenud kuni kahe majandusaasta omatoodetud põllumajanduslike toodete

müügitulu ja muu müügitulu toodete ja teenuste kaupa, märkides iga toote või teenuse kohta

müüdud ühikute koguse ja müügitulu summa. Kui põllumajandusalal tegutsev taotleja ei ole

saavutanud eelnõu § 8 lõikes 1 nimetatud müügitulu suurust, milleks on 10 000–250 000 eurot,

siis esitab ta objektiivse põhjenduse müügitulu saavutamata jätmise koht. Seda, mida loetakse

objektiivseks põhjenduseks on selgitatud eelnõu § 8 lõike 2 selgitava osa juures.

Samuti esitab põllumajandusalal tegutsev taotleja lisas 1 „Põllumajandusalal tegutseva taotleja

taotluse hindamise kriteeriumid“ sätestatud hindamiskriteeriumi täitmise tõendamiseks

asjakohase tunnistuse, aruande, lepingu või muu dokumendi. Hindamiskriteeriumite joonealustes

märkustes on täpsustatud, milline dokument tõendab vastava kriteeriumi täitmist. Näiteks

hindamiskriteeriumi 3.1 „Põllumajandusalal tegutseva taotleja panus keskkonna- ja

kliimaeesmärkidest teadlikkuse parandamisse“ täitmist tõendatakse asjakohase tunnistuse või

muu dokumendiga, millega tõendatakse infopäeval või koolitusel osalemist.

Eelnõu § 11 lõikes 3 sätestatakse, millised andmed ja dokumendid peab koos taotlusega esitama

põllumajandusalal alustav taotleja. Põllumajandusalal alustav taotleja esitab teabe selle kohta, kas

ta on omandanud eelnõu § 8 lõike 4 kohase äriühingu kogu osaluse või kogu

põllumajandusettevõtte. Samuti peab põllumajandusalal alustav taotleja esitama teabe selle kohta,

kas on läbitud eelnõu § 9 lõike 6 punktis 3 sätestatud nõuetekohane infopäev või lõike 7 kohane

täiendkoolitus. Samuti esitab põllumajandusalal tegutsev taotleja lisas 2 „Põllumajandusalal

alustava taotleja taotluse hindamise kriteeriumid“ sätestatud hindamiskriteeriumi täitmise

tõendamiseks asjakohase haridust või kutsetaset tõendava dokumendi ning töösuhet tõendava

dokumendi. Hindamiskriteeriumite joonealustes märkustes on täpsustatud, milline dokument

tõendab vastava kriteeriumi täitmist.

Eelnõu § 11 lõigetes 4 ja 5 sätestatakse, millised majandusaasta aruanded või tuludeklaratsiooni

vormi E andmed võetakse aluseks, kui taotluse esitamise hetkeks ei ole saabunud nende aruannete

või andmete esitamise tähtaeg äriregistrile või Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA).

19

Eelnõu § 11 lõikes 6 sätestatakse, millised dokumendid peab toetuse taotleja esitama kui

toetatavaks tegevuseks on materiaalse vara soetamine.

Kui toetust taotletakse kasutatud materiaalse vara soetamiseks, siis peab toetuse taotleja esitama

dokumendid, millega tõendatakse, et soetatav materiaalne vara on taotluse esitamise hetkel

toodetud vähem kui viis aastat tagasi, selle soetamiseks ei ole saadud toetust riigieelarvelistest

või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi ning nimetud

materiaalse vara hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse materiaalse vara hinnast

madalam. Kasutatud mobiilseid masinaid ja seadmeid ei kanta võrdlushindade kataloogi.

Kasutatud materiaalse vara puhul on toetuse taotlejal vajalik võtta hinnapakkumus uue

samaväärse materiaalse vara kohta, kui uus samaväärne mobiilne masin või seade ei ole kantud

võrdlushindade kataloogi. Mobiilsete masinate ja seadmete soetamisel ei ole vaja PRIA-le

hinnapakkumust esitada, kuid muu materiaalse vara soetamise korral peab esitama

hinnapakkumused. Toetuse saamiseks peavad mobiilsed masinad ja seadmed olema kantud

võrdlushindade hinnakataloogi. Võrdlushindade hinnakataloogis fikseeritakse asja või teenuse

maksimaalne abikõlblik käibemaksuta maksumus ja selle kehtivuse aeg ning ekspertarvamus,

milline mobiilne masin ja seade on kokkusobiv keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide

saavutamisega. Kui soetatava materiaalse vara käibemaksuta maksumus on alla 20 000 euro, siis

esitatakse selle materiaalse vara kirjeldus.

Kui toetust antakse materiaalse vara soetamiseks, mis paigaldatakse ehitisse või mida kasutatakse

ehitises, siis peab see ehitis olema toetuse taotleja otseses valduses asjaõiguslikul, omandiõiguse,

hoonestusõiguse või kasutusvalduse alusel ja koos taotlusega tuleb esitada seda õigust tõendav

leping, kui see asjaõigus ei nähtu kinnistusraamatust või võlaõiguslikul alusel, siis seda tõendav

võlaõiguslik leping.

Eelnõu § 11 lõikes 7 sätestatakse, et kui toetust taotletakse ehitise ehitamiseks, siis peab toetuse

taotleja esitama koos taotlusega väljavõtte vähemalt eelprojekti joonistest koos eelprojekti

seletuskirjaga juhul, kui ehitusprojekt on nõutav ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja

korras. Eelprojektiks loetakse seda projekti, mille alusel toetuse taotleja võtab ehitustööde

hinnapakkumused või koostab ehitise ehitamise maksumuse prognoosi. Samuti peab ehitise

ehitamise korral toetuse taotleja tõendama ehitisealuse maa omandikuuluvust – PRIA kontrollib

asjakohast õigust kinnistusraamatust. Kui toetuse taotleja kasutab ehitisealust maad

hoonestusõiguse alusel, siis tuleb toetuse taotlemisel esitada seda õigust tõendav leping, et toetuse

taotleja kasuks on seatud hoonestusõigus vähemalt eelnõu § 15 lõikes 3 sätestatud sihipärase

kasutamise perioodi lõpuni. Nimetatud lepinguga koos tuleb PRIA-le esitada ka kõik lepingu

lisad, sealhulgas asendiplaan. Lisaks esitab toetuse taotleja ka kulude mõistlikkust tõendavad

dokumendid.

Eelnõu § 11 lõikes 8 sätestatakse, millised dokumendid peab toetuse taotleja esitama kui

toetatavaks tegevuseks on mitmeaastaste taimede soetamine. Kui toetust taotletakse

mitmeaastaste taimede soetamiseks, siis peab toetuse taotleja esitama kulude mõistlikkust

tõendavad dokumendid. Kui mitmeaastase taimede külvamise, istutamise või maha panemise

alune maa (taimedealune maa) on toetuse taotleja valduses asjaõiguslikul alusel, siis seda tõendav

asjaõigusleping, kui asjaõigus ei nähtu kinnistusraamatust või võlaõiguslikul alusel, siis seda

tõendav võlaõiguslik leping.

Eelnõu §-s 12 sätestatakse taotluse kontrollimine.

PRIA kontrollib vastuvõetud taotluse nõuetekohasust ja selles esitatud andmete õigsust ning

toetuse taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust Euroopa Liidu õigusaktides, ELÜPS-is,

strateegiakavas ja selles määruses sätestatud nõuetele. Taotluse vastavust toetuse saamise

nõuetele on õigus kontrollida ka toetuse taotlejaga seotud kolmanda isiku juures, kes valdab

20

toetuse saamisega seotud andmeid või dokumente, ja toetatava tegevuse elluviimise kohas.

Toetuse taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel võib PRIA kasutada erinevaid

riiklikke registreid (nt koostöö MTA-ga). Pidades silmas, et taotluste hindamisel tuleb tagada

ettevõtjate võrdne kohtlemine olenemata sellest, kas FIE peab kassa- või tekkepõhist

raamatupidamist, küsib näiteks PRIA MTA-lt vormi E andmeid kõigi FIE-dest toetuse taotlejate

kohta.

Eelnõu §-s 13 sätestatakse taotluste hindamine ja taotluste paremusjärjestuse moodustamine.

PRIA hindab taotlusi lisas 1 „Põllumajandusalal tegutseva taotleja taotluse hindamise

kriteeriumid“ ja lisas 2 „Põllumajandusalal alustava taotleja taotluse hindamise kriteeriumid“

sätestatud hindamiskriteeriumite alusel.

PRIA moodustab hindamistulemuste alusel eraldi kaks taotluste paremusjärjestust – ühe

paremusjärjestuse lisas 1 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel põllumajandusalal tegutsevate

taotlejate esitatud taotluste kohta ning teise paremusjärjestuse lisas 2 sätestatud

hindamiskriteeriumite alusel põllumajandusalal alustavate taotlejate esitatud taotluste kohta.

Mõlema paremusjärjestuse koostamisel loetakse paremaks kõrgema hindepunktide summa

saanud taotlused.

Hindamiskriteeriumite (lisa 1 ja lisa 2) alusel võrdsete hindepunktidega taotluste puhul

eelistatakse taotlust, milles taotletav toetuse summa on väiksem. Kui aga ka taotletav toetuse

summa on võrdne, siis eelistatakse taotlust, milles esitatud toetatava tegevuse omafinantseering

on suurem. ELÜPS-i § 24 lõike 2 punkti 10 kohaselt võib toetuse andmise tingimustes sätestada

muuhulgas ka taotluse eelistamise võimalused võrdsete näitajatega taotluste korral.

Lisa 2 „Põllumajandusalal alustava taotleja taotluse hindamise kriteeriumid“ B-osas sätestatud

hindamiskriteeriumitele vastavuse hindamiseks ja taotluste paremusjärjestuse moodustamise

ettepaneku tegemiseks moodustab PRIA nõuandva hindamiskomisjoni. Hindamiskomisjoni

pädevusse kuulub taotluste hindamine eelnõu lisa B osas kehtestatud hindamiskriteeriumite

põhjal andes taotlusele hindepunkte lisa B-osa alusel. See, et PRIA moodustab hindamiseks

hindamiskomisjoni tähendab, et PRIA viib hindamise läbi hindamiskomisjoni kaudu.

Hindamiskomisjoni liikmed annavad taotlusele lisas 2 B-osa sätestatud hindamiskriteeriumide

alusel hindepunkte. Hindepunktide summa alusel teeb hindamiskomisjon PRIA-le

paremusjärjestuse moodustamise ettepaneku. Kuigi määrus näeb ette, et hindamise viib läbi

hindamiskomisjon, ei ole hindamiskomisjon haldusorgan ega saa taotluste heakskiitmise

menetluses teostada menetlustoiminguid enda nimel. Hindamiskomisjon on PRIA suhtes üksnes

nõuandva õigusega ja tal on õigus teha ettepanekuid paremusjärjestuse moodustamiseks. PRIA-l

on õigus ja lausa kohustus hinnata hindamiskomisjoni poolt läbi viidava hindamise õiguspärasust,

sealhulgas hindamise erapooletust ning menetlus- ja kaalumisreeglite järgimist. Lisa B-osas

hindab hindamiskomisjon hindamiskriteeriumi 4 „Äriplaani jätkusuutlikkus ja äriplaani idee

vastavus sekkumise eesmärkidele“ alusel. PRIA hindab lisa A-osa.

Lisas 1 „Põllumajandusalal tegutseva taotleja taotluse hindamise kriteeriumid“ hinnatakse

taotluseid nelja hindamiskriteeriumi alusel:

1) majanduslikud hindamiskriteeriumid;

2) arengule ja koostöö hindamiskriteeriumid;

3) keskkonnaeesmärkide hindamiskriteeriumid;

4) varustuskindluse riskide vähendamise hindamiskriteeriumid.

Need neli hindamiskriteeriumit jagunevad omakorda alakriteeriumiteks.

Hindamiskriteeriumi „Majanduslikud hindamiskriteeriumid„ – eesmärgiks on eelistada neid

põllumajandusalal tegutsevaid taotlejaid, kelle finantsvõimekus on suurem toetatava tegevuse

elluviimisel.

21

Hindamiskriteerium 1.1 „Põllumajandusalal tegutseva taotleja suurem omafinantseering“ –

eesmärk on eelistada põllumajandusalal tegutsevaid taotlejaid, kes panustavad toetatava tegevuse

elluviimisel rohkem omavahendeid, sest see vähendab survet eelarvevahenditele ja võimaldab

toetada rohkemate tegevuste elluviimist.

Hindamiskriteerium 1.2 „Põllumajandusalal tegutseva taotleja omatoodetud põllumajanduslike

toodete müügitulu suurem osakaal“ – eesmärgiks on eelistada neid toetuse taotlejaid, kelle

põhitegevus on põllumajanduslike toodete tootmine.

Hindamiskriteerium 1.3 „Põllumajandusalal tegutseva taotleja maksevõime näitaja“ – eesmärgiks

on eelistada neid põllumajandusalal tegutsevaid taotlejaid, kelle maksevõime näitaja taotluse

esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal oli suurem kui 1,00. Maksevõime suuruse näitaja

hindamise eesmärgiks on vältida põllumajandusettevõtte käibevahendite puudujääki ning sellest

tulenevaid võimalikke majandusraskusi, mida kavandatav investeering võib kaasa tuua.

Maksevõime näitaja ehk lühiajaliste kohustuste kattekordaja arvutatakse järgmise valemi alusel:

maksevõime näitaja = käibevara summa ÷ lühiajalised kohustuste summa.

Hindamiskriteeriumi 1.4 „Toetatava tegevuse elluviimine keskustest kaugemal“ – eesmärgiks on

eelistada neid põllumajandusalal tegutsevaid taotlejaid, kes viivad toetatava tegevuse ellu saarel.

Selle hindamiskriteeriumiga tagatakse põllumajandusalal tegutsevate taotlejate võrdne

kohtlemine, sest võetakse arvesse, et saartel tegutsedes on ettevõtjatel sageli kõrgemad kulud,

piiratud ligipääs ning strateegiliselt oluline roll toidujulgeoleku tagamisel, siis on oluline eelistada

neid põllumajandusalal tegutsevaid taotlejaid, kes tegutsevad saarel.

Hindamiskriteeriumi „Arengu ja koostöö hindamiskriteeriumid“ – eesmärgiks on eelistada neid

toetuse taotlejaid, kes on panustanud põllumajandusvaldkonna arengusse.

Hindamiskriteeriumi 2.1 „Põllumajandusalal tegutseva taotleja panus oma positsiooni

tugevdamisse tarneahelas“ –eesmärgiks on eelistada neid põllumajandusalal tegutsevaid

taotlejaid, kes kuuluvad tunnustatud tootjaorganisatsiooni või kvaliteedikava rakendavasse

tootjarühma või klastrisse või ühisturustusvõrgustikku või organisatsiooni, kes tegutseb

mittetulundusühinguna ja kelle põhikirjaline eesmärk on põllumajandustoodete või toidutootmise

valdkonna edendamine. Kuulumine tunnustatud tootjaorganisatsiooni või kvaliteedikava

rakendavasse tootjarühma või klastrisse või ühisturustusvõrgustikku või organisatsiooni, kes

tegutseb mittetulundusühinguna ja kelle põhikirjaline eesmärk on põllumajandustoodete või

toidutootmise valdkonna edendamine, aitab kaasa põllumajandustootjate positsiooni

tugevdamisele tarneahelas. Näiteks kuulumine tunnustatud tootjaorganisatsiooni aitab

põllumajandustootjatel vähendada tehingukulusid ning teha koostööd teiste

põllumajandustootjatega oma toodete töötlemisel ja turustamisel. Põllumajandustootjatel on

parem ühine läbirääkimispositsioon, võimaldades näiteks koondada tarneid, parandada

turustamist, pakkuda liikmetele tehnilist ja logistilist tuge, soodustada teadmussiiret.

Organisatsiooni, kes tegutseb mittetulundusühinguna ja kelle põhikirjaline eesmärk on

põllumajandustoodete või toidutootmise valdkonna edendamine, all on mõeldud eelkõige

põllumajandustootjaid või toidutootjaid koondavaid esindusorganisatsioone, kelle peamiseks

eesmärgiks on aidata kaasa põllumajandustoodete ja toidutootmise ettevõtluskeskkonna

kujundamisele ning selle arengule ja sellest lähtuvalt organisatsiooni liikmete huvide esindamine

ja kaitsmine.

Hindamiskriteeriumi 2.2 „Põllumajandusalal tegutseva taotleja põllumajandusalane teadlikkus“

– eesmärgiks on eelistada neid põllumajandusalal tegutsevaid taotlejaid, kes on taotluse esitamise

aastal või sellele vahetult eelnenud aastal osalenud vähemalt neli akadeemilist tundi kestnud

põllumajandusalasel infopäeval või koolitusel, et oma teadlikkust tõsta. Hindepunkte antakse, kui

põllumajandusalal tegutsev taotleja on läbinud vähemalt ühe põllumajandusalase infopäeva või

koolituse. Näiteks korraldatakse AKIS-e raames erinevaid infopäevi ja koolitusi, mille kohta leiab

täpsemat infot veebilehelt https://www.pikk.ee. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse kas

asjakohase tunnistuse või muu dokumendiga, millega tõendatakse infopäeval või koolitusel

osalemist. Infopäeva või koolitusena ei lähe arvesse näiteks põllumajandusalasel konverentsil

osalemine.

22

Hindamiskriteerium 2.3 „Põllumajandusalal tegutseva taotleja koostöö teadus- ja

arendusasutusega“ – eesmärgiks on eelistada neid põllumajandusalal tegutsevaid taotlejaid, kes

on aktiivselt panustanud põllumajanduse arengusse läbi koostöö teadus- ja arendusasutusega.

Koostöö teadus- ja arendusasutustega tagab põllumajandussektori arengu, innovatsiooni ja

jätkusuutlikkuse.

Hindamiskriteerium 2.4 „Põllumajandusalal tegutsev taotleja soodustab põllumajanduslikku

tegevust“ – eesmärgiks on eelistada noori põllumajandusettevõtjaid, et tagada põllumajanduse

jätkusuutlikkus, soodustades põlvkondade vahetust, innovaatilisust, kaasaegsete teadmiste

jõudmist põllumajandussektorisse.

Hindamiskriteerium 2.5 „Põllumajandusalal tegutsev taotleja soodustab aiakultuuri tootmist“ –

eesmärgiks on eelistada neid põllumajandusalal tegutsevaid taotlejaid, kes tegelevad

aiakultuuride tootmisega. See tähendab, et hindepunkte antakse sellele põllumajandusalal

tegutsevale taotlejale, kellel oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud kolme majandusaasta

jooksul vähemalt ühel majandusaastal omatoodetud aiakultuuri või nende töötlemisel saadud

toodete müügitulu osakaal üle 50,00% põllumajandusalal tegutseva taotleja kogu omatoodetud

põllumajanduslike toodete müügitulust. Aiakultuur on köögivilja-, maitsetaimede-, marja-,

puuvilja- ja dekoratiivkultuur. Aiakultuuride tootmise soodustatakse tulenevalt sellest, et

aiakultuuride isevarustatuse tase on madal (tootmine on alla poole tarbimisest) ning toidu

varustuskindluse tagamiseks on äärmiselt oluline, et aiandussektor teeks investeeringuid, et

tootmist suurendada.

Hindamiskriteeriumi „Keskkonnaeesmärkide hindamiskriteeriumid“ –eesmärgiks on eelistada

neid põllumajandusalal tegutsevaid taotlejaid, kes teevad investeeringu, mis aitab kaasa senisest

suuremal määral keskkonnaeesmärkide saavutamisele.

Hindamiskriteeriumi 3.1 „Põllumajandusalal tegutseva taotleja panus keskkonna- ja

kliimaeesmärkidest teadlikkuse parandamisse“ – eesmärgiks on eelistada neid põllumajandusalal

tegutsevaid taotlejaid, kes on taotluse esitamise aastal või sellele eelnenud aastal osalenud

vähemalt neli akadeemilist tundi kestnud infopäeval või koolitusel, kus käsitleti vähemalt üht

järgmistest teemadest: kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine, vee- ja

õhukvaliteedi parandamine, elurikkuse ja muldade kaitse, loomade heaolu suurendamine või

bioohutuse parandamine seoses loomade heaoluga. Taotluse esitamisele vahetult eelnenud aastal

või samal aastal osalemine on vajalik, sest sellega tagatakse kõige ajakohasema info edastamise.

Näiteks korraldatakse AKIS-e raames erinevaid infopäevi ja koolitusi, mis on suunatud eelkõige

keskkonna- ja kliimaeesmärkidest teadlikkuse parandamisele. Infopäevade ja koolituste kohta

leiab täpsemat infot veebilehelt https://www.pikk.ee, mille sündmuste kalendris avaldatakse ka

täpsemad kuupäevad, mil asjakohased infopäevad või koolitused toimuvad. Selle

hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase dokumendiga, milleks on näiteks tunnistus,

diplom, infopäeval osalemise kinnitus, infopäeval osalejate nimekiri jms. Kui põllumajandusalal

tegutsev taotleja on läbitud infopäev või koolitus vastab samaaegselt ka hindamiskriteeriumi 2.2

alusel nõutud koolituse kriteeriumile, ei liideta hindepunkte. Punkte arvestatakse üksnes selle

alakriteeriumi eest, mille eest on ette nähtud suurem punktisumma. Ühe koolituse alusel saab täita

vaid ühe alakriteeriumi, välja arvatud juhul, kui tegemist on kahe selgelt eristatava ja eraldi

tõendatud mooduliga (eraldi õpiväljundid, maht ja tõend).

Hindamiskriteeriumi 3.2 „Põllumajandusalal tegutsev taotleja ehitab silohoidla või pealt kaetud

sõnnikuhoidla“ – eesmärgiks on eelistada neid põllumajandusalal tegutsevaid taotlejaid, kes

ehitavad silohoidla või pealt kaetud sõnnikuhoidla, sest keskkonnareostuse vältimisel on nendel

ehitistel oluline panus.

Hindamiskriteeriumi 3.3 „Põllumajandusalal tegutseva taotleja panus keskkonnaeesmärkide

saavutamisse“ – eesmärgiks on eelistada neid põllumajandusala tegutsevaid taotlejaid, kes

erinevate toetuste kaudu panustavad kõrgemate nõuete ja täiendavate kohustuste täitmisse ning

sellega panustavad senisest suuremal määral keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide

saavutamisse või loomade heaolu suurendamisse.

Hindamiskriteeriumid 3.4 „Põllumajandusalal tegutsev taotleja viib toetatava tegevuse ellu

nitraaditundlikul alal“ – eesmärgiks on eelistada neid põllumajandusalal tegutsevaid taotlejaid,

23

kes taotlevad toetust nitraaditundlikul alal asuva ehitise ehitamiseks, sest ehitise ehitamine

nitraaditundlikul alal aitab vähendada saasteohtu ja kaitsta keskkonda. Kuna seadusandluses on

sätestatud mitmeid piiranguid nitraaditundlikul alal tegutsemisele, siis eelistataksegi neid

põllumajandusalal tegutsevaid taotlejaid, kes taotlevad toetust nitraaditundlikul alal ehitise

ehitamiseks. Veeseaduse § 36 lõike 1 punkti 1 kohaselt on nitraaditundlik ala kaitset vajav ala.

Sama seaduse § 37 lõike 1 kohaselt on nitraaditundlikul alal põllumajanduslik tegevus

põhjustanud või võib põhjustada põhjavees nitraatioonisisalduse, mis ületab 50 milligrammi

liitris, või kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud veekogu eutrofeerumise või

eutrofeerumisohu ning § 168 kohaselt on nitraaditundlikul alal põllumajandusliku tegevuse

piirangud, nagu näiteks on keelatud sõnniku hoidmine aunas. Eelnevast tulenevalt eelistatakse

põllumajandusalal tegutsevat taotlejat, kes teeb investeeringu nitraaditundlikul alal asuva ehitise

ehitamiseks, näiteks pealt kaetud lekkekindla sõnnikuhoidla ehitamiseks, mis aitab kaitsta

põllumajandustegevuse korral nitraaditundlikku ala. Hindamiskriteerium 3.5 „Põllumajandusalal

tegutsev taotleja tegeleb ohustatud eesti maatõugu piimaveiste kasvatamisega“ – eesmärgiks on

eelistada põllumajandusettevõtjaid, kes tegelevad eesti maatõugu piimaveiste kasvatamisega, kus

maatõugu piimalehmade osakaal kõigis toetuse taotleja peetavates piimalehmades on üle 50,00%,

või toetuse taotlejal on karjas vähemalt 30 eesti maatõugu piimalehma. Eesti maatõugu veised on

väiksest kasvust ja eripära tõttu olulised geneetilise mitmekesisuse säilitamisel. See veistõug on

vastupidavam ja kohanemisvõimelisem, mis tähendab, et nad on vastupidavad nii külmas kui ka

niiskes keskkonnas. Tõug on tuntud oma hea tervise ja pikaealisuse poolest. Nad on tavaliselt

vähem vastuvõtlikud haigustele ja parasiitidele, mis on karjatamise puhul oluline. Maatõugu

veised suudavad hästi ära kasutada sööta looduslikelt karja- ja rohumaadelt, samuti on leidnud

kindla koha loodushoius rannaniitude ja looduskaitsealade hooldamisel, mis aitab vähendada

vajadust lisasöötade järele. Samuti on nende veise söödakasutus efektiivsem kui suurtel

veisetõugudel, mille tulemusel loomade kasvuhoonegaaside heitkogus on väiksem.

Hindamiskriteeriumi 4 „Varustuskindluse riskide vähendamise hindamiskriteeriumid“ – eesmärk

on eelistada põllumajandusalal tegutsevaid taotlejaid, kes on põllumajandustootmise sisenditega

varustuskindluse tagamise riskidest ja nende maandamise võimalustest teadlikumad või kes

panustavad sisendite varustuskindluse tagamise seisukohalt olulisemate investeeringutega.

Hindamiskriteerium 4.1 „Põllumajandusalal tegutsev taotleja viib ellu riskide vähendamisega

seotud toetatava tegevuse“ – eesmärgiks on eelistada neid põllumajandusalal tegutsevaid

taotlejaid, kes viivad ellu toetatava tegevuse, millega panustatakse põllumajanduslike toodete

tootmise riskide maandamisse ja energiajulgeolekusse või bioohutuse suurendamisse. On

äärmiselt oluline, et suurendataks põllumajandusettevõtetes bioohutuse nõuete täitmist, et

ennetada ja takistada loomataudi levikut põllumajandusettevõttes. Loomataud võib kiiresti levida

loomapopulatsioonis, põhjustades ulatuslikku haigestumist ja suurt suremust, võib levida väga

kiiresti ja laialdaselt, haarates tihti mitut riiki ja põhjustades suurt majanduslikku kahju ning võib

kujutada tõsist ohtu inimese elule ja tervisele, millest tulenevalt on oluline, et ka väikesed

põllumajandusettevõtjaid teeksid investeeringud bioohutusnõuete täitmiseks. Samuti eelistatakse

põllumajandusalal tegutsevaid taotlejaid, kes soetavad elektrienergia salvestusseadme, ajutise

vooluallikana kasutatava generaatori või ehitavad vedelkütuse hoidmiseks või ladustamiseks

mõeldud ehitise või soetavad vedelkütuse hoidmiseks või ladustamiseks mõeldud materiaalse

vara. Generaatori soetamisel eelistatakse taotluste hindamisel sellise generaatori soetamist, mis

tagab võimaliku elektrikatkestuse korral põllumajandusettevõtte elektriga varustatuse.

Hindamiskriteerium 4.2 „Põllumajandusalal tegutsev taotleja viib ellu bioohutusnõuete

täitmiseks vajaliku toetatava tegevuse“ – eesmärgiks on eelistada põllumajandusalal tegutsevaid

taotlejaid, kes olukorras kus bioohutuse tase loomakasvatuse ettevõtetes on erinev ja üle mitme

kümne aasta on reaalne oht suurt majanduslikku kahju tekitava taudi levikuks, viivad ellu

toetatava tegevuse, mis on suunatud ettevõtete bioohutuse taseme suurendamisele.

Lisas 2 „Põllumajandusliku tegevusega esmakordselt alustava taotleja taotluse hindamise

kriteeriumid“ hinnatakse taotluseid kolme hindamiskriteeriumi alusel:

1) suurem omafinantseering ja põlvkondade vahetuse soodustamine;

24

2) põllumajandusalane haridus, erialane ettevalmistus ja töökogemus põllumajandusalase

ettevõtlusega alustamiseks ning äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimiseks;

3) muu haridus ja töökogemus ettevõtlusega tegelemiseks;

4) äriplaani jätkusuutlikkus ja äriplaani idee vastavus sekkumise eesmärkidele.

Need neli hindamiskriteeriumit jagunevad omakorda alakriteeriumiteks.

Hindamiskriteerium 1.1 „Põllumajandusalal alustava taotleja suurem omafinantseering“ –

eesmärgiks on eelistada põllumajandusalal alustavaid taotlejaid, kes panustavad investeeringu

tegemisel rohkem omavahendeid, sest see vähendab survet eelarvevahenditele ja võimaldab

toetada rohkemate investeeringute tegemist.

Hindamiskriteeriumi 1.2 „Põllumajandusalal alustav taotleja soodustab põlvkondade vahetust“ –

eesmärgiks on soodustada senisest enam põlvkondade vahetust põllumajanduses.

Põllumajandusalal tegevusega alustamine võrreldes teistes valdkondades alustamisega on

keerukas just piiratud ressursside tõttu. Küll aga on olukordi, kui põllumajandusliku ettevõtlusega

soovitakse lõpetada, kuid ei ole kellegi põllumajanduslikku tegevust üle anda. Samal ajal on

põllumajandusalal tegevusega alustajad, kes sooviksid põllumajandusalal tegevusega alustada

juba tegutseva äriühingu või põllumajandusettevõtte kaudu, sest sellel on olemas kõik vajalikud

ressursid, varad ja kontaktid põllumajanduse valdkonnas tegutsemiseks. Eelnevat arvesse võttes

antakse hindepunkte, kui põllumajandusalal alustav taotleja on omandanud põllumajandusalal

tegutseva äriühingu või põllumajandusettevõtte. Kui toetuse taotleja soovib saada hindepunkte

hindamiskriteeriumi 1.2 alusel, esitab ta dokumendi, mis tõendab äriühingu või FIE ettevõtte

omandamist juhul, kui vastav teave ei ole kättesaadav äriregistrist.

Hindamiskriteerium 2 „Põllumajandusalane haridus, erialane ettevalmistus ja töökogemus

põllumajandusalase ettevõtlusega alustamiseks ning äriplaanis kavandatud tegevuste

elluviimiseks“ – eesmärgiks on eelistada põllumajandusalal alustavaid taotlejaid, kellel on

põllumajandusalane haridus, erialane ettevalmistus ja töökogemus, mis on oluliseks eeliseks

põllumajandusalase ettevõtlusega alustamisel ning äriidees kavandatud tegevuste elluviimisel.

Põllumajandusalaseks töökogemuseks loetakse põllumajandustoodete kasvatamist või tootmist

(sealhulgas saagikoristus, lüpsikarja pidamine, põllumajandusloomade aretamine ja pidamine)

või põllumajandusmaa hoidmine karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras või

minimaalne tegevus põllumajandusmaal, mis on looduslikult karjatamiseks või harimiseks

sobilikus seisukorras. See tähendab, et toetuse taotlejal peab olema praktiline ehk tegelik

põllumajandusalane töökogemus. Seega juhul kui töökogemus on saadud

põllumajandusettevõttes näiteks raamatupidajana või müügitöölisena, infotehnoloogia ettevõttes

põllumajandustarkvara arendamisel igapäevaselt vajalikke analüüse tehes, haridusvaldkonna

ettevõttes põllumajandusalaste koolituste andmise käigus põllumajandusalaste tööde tegemist

õpetades või õpetades teisi põllumajandusalaseid töid tegema, siis reaalselt otsene

põllumajanduslik tegevus nendes puudub ja sel juhul sellist töökogemust ei loeta

põllumajanduslikuks töökogemuseks.

Senise töökogemuse arvestamiseks peab toetuse taotleja olema töötanud põllumajandusettevõttes

ja esitama vastavad dokumendid. Põllumajandusalaseks töökogemuseks võib lugeda näiteks ka

põllumajandusettevõtjaid teenindavas ettevõttes töötamise kogemust, kui töö oli seotud otseselt

sööda- või silovarumise teenuse osutamise, teravilja koristuse või kuivatamisega või muu sellise

otsese põllumajandusliku tegevusega. Juhul kui töökogemus on saadud vahendusteenuse

osutamisega või ainult põllumajandussisendite müügiga, siis ei ole tegemist

põllumajanduskogemusega. Töökogemuse saamiseks on vajalik ka tegelikult ettevõttes töötada

vähemalt aasta, ainult osakute või aktsiate omamisest ei piisa. Töökogemuse tõendamiseks tuleb

esitada töösuhet tõendava dokumendi või selle väljavõttega, millest nähtub põllumajandusalal

tegutsemise töökogemus.

Töökogemuse hulka loetakse ka pikaajalist põllumajanduslikku praktikat, mis on asjakohaste

dokumentidega tõendatud (kolmepoolselt allkirjastatud praktikaleping, praktikapäevik jne)

25

töökogemuse hulka. Küll aga lühiajalist praktikat näiteks 1-2 päeva või ettevõtete külastust jms

töökogemuse hulka ei loeta. Dokumentide alusel peab selguma praktika sisu.

Hindamiskriteerium 3 „Muu haridus ja töökogemus ettevõtlusega tegelemiseks“ - eesmärgiks on

eelistada põllumajandusalal alustavaid taotlejaid, kellel on majandus- või juhtimisharidus või

muus valdkonnas kui põllumajandus töökogemus, sest see on oluline eelis ettevõtlusega

alustamisel ning äriidees kavandatud tegevuste elluviimisel. Töökogemuse tõendamiseks tuleb

esitada töösuhet tõendav dokument või selle väljavõte, millest nähtub muus valdkonnas

tegutsemise töökogemus. Eesmärgiks on eelistada toetuse taotlejaid, kellel on piisav

ettevalmistus ja töökogemus ettevõtlusega alustamiseks ning äriidees kavandatud tegevuste

elluviimiseks.

Hindamiskriteerium 4 „Äriplaani jätkusuutlikkus ja äriplaani idee vastavus toetuse

eesmärkidele“- alusel hinnatakse põllumajandusalal alustava taotleja äriplaani.

Põllumajandusalal alustava taotleja äriplaanist peab selguma, kuidas ta kavatseb taotletavat

toetussummat põllumajandusliku tegevuse alustamiseks (ehitise ehitamiseks, materiaalse vara

soetamiseks või mitmeaastaste taimede soetamiseks) kasutada. Näiteks peab põllumajandusalal

alustav taotleja äriplaanis kirjeldama ettevõtte arengu visiooni ning kavandatava tegevuse

eesmärki, sealhulgas vahe- ja lõppeesmärke. Samuti peab ta kirjeldama tootmisprotsessi, et

selguks, kuidas ja millega toodetakse või mis on selle toote eripära, et tarbija peaks just seda

toodet eelistama. Näiteks kui kavandatakse põllumajandustootmisena köögiviljakasvatust, siis

toetuse taotleja kirjeldab kogu köögiviljakasvatusega seotud protsessi selle algusest kuni

toodangu kliendini jõudmiseni, sealhulgas äritegevuse ja toote hooajalisust, tootmisprotsessi

ajamahtu ning tootmistegevuse käivitusperioodi pikkust (ajakulu esmasest müügikäibe

tekkimisest kuni kavandatava toodangumahu saavutamiseni). Ka peab äriplaanis analüüsima

ettevõtluskeskkonda mõjutavaid tegureid. Ettevõtluskeskkonda mõjutavate tegurite kirjeldus on

äriplaanis vajalik, et selguks, millised tegurid ja kuidas (sise-, mikro- ja makrokeskkond)

mõjutavad põllumajandusalal alustava taotleja kavandatavat äritegevust. Makrokeskkonna

kirjelduses tuleb välja tuua üldised tegurid, mis ettevõtlust mõjutada võivad, näiteks

arengusuunad ja muutused riigis, kus tegutsetakse, ning millega ettevõtja peab arvestama

juhtimisotsuste tegemisel, samuti tuleb siin analüüsida üldisemaid, näiteks majanduslikke ja

sotsiaalseid tegureid. Mikrokeskkonna kirjelduses analüüsitakse sidusrühmi (kliendid,

konkurendid, tarnijad jt), peamiseid valdkonna ja tegevusala edutegureid, viimaste aegade trende

ning sisenemisbarjääri olemasolu ehk kui lihtne või keeruline on valitud valdkonnas äritegevust

alustada. Sisekeskkonna kirjelduses analüüsitakse neid tegureid, mis on vajalikud ettevõtte

toimimiseks ning mis mõjutavad ettevõtte tegevust ja tehtavaid juhtimisotsuseid, nagu näiteks

töötajad, ressursid, sealhulgas kasutatav põllumajandusmaa, finantskapital jms. Eespool

nimetatud tegurite analüüsimine annab põllumajandusalal alustavale taotlejale ülevaate, kas need

võivad olla tema ettevõtlust soodustavad või mitte, võimaldab oma tugevusi ja nõrkuseid

määratleda ning hinnata, kuidas need mõjutavad ettevõtet ja selle tegevust.

Eelnõu §-s 14 sätestatakse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine.

Eelnõu § 14 lõikes 1 sätestatakse, et kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ei

ületa toetuseks ettenähtud vahendeid ja kõigi toetuse taotlejate puhul ületab neile antud

hindepunktide summa minimaalset taotluse rahuldamiseks vajalikku hindepunktide summat,

rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused ELÜPS-i § 28 lõike 1 punkti 3 alusel.

ELÜPS-i § 28 lõike 1 punkt 3 sätestab, et kui toetuse taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad

toetuse saamiseks esitatud nõuetele ning taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele,

rahuldatakse toetuse eelarve piires toetuse andmise tingimuste kohaselt kõik taotlused.

Eelnõu § 14 lõikes 2 sätestatakse, et kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa

ületab toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel koostatud

26

taotluste paremusjärjestuse alusel parimad taotlused, mis on saanud vähemalt minimaalse

hindepunktide summa ELÜPS-i § 28 lõike 1 punkti 2 alusel.

ELÜPS-i § 28 lõike 1 punkt 2 sätestab, et kui toetuse taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad

toetuse saamiseks esitatud nõuetele ning taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele,

rahuldatakse toetuse eelarve piires toetuse andmise tingimuste kohaselt hindamistulemuste alusel

välja valitud ja vajaduse korral paremusjärjestusse seatud parimad taotlused.

Eelnõu § 14 lõige 3 sätestab, et põllumajandusalal tegutsev taotleja taotlus vastab

hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, kui see on lisa 1 hindamiskriteeriumite alusel saanud

vähemalt seitse hindepunkti ning põllumajandusalal alustava taotleja taotlus vastab

hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, kui see on saanud vähemalt 12 hindepunkti lisas 2

sätestatud hindamiskriteeriumi 4 maksimaalsest hindepunktide summast. Taotlus, mis ei ole

saanud vähemalt minimaalset hindepunktide summat, jäetakse rahuldamata. Seega peavad

ELÜPS-i § 28 lõike 1 kohaselt toetuse taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastama toetuse

saamiseks esitatud nõuetele ning taotlus peab vastama hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele

– siis rahuldatakse taotlus toetusteks ettenähtud vahendite piires toetuse andmise tingimuste

kohaselt. Alus minimaalsete hindepunktide kehtestamiseks tuleneb ELÜPS-i § 28 lõike 1

sissejuhatavast osast, mis sätestab, et rahastamiseks peab taotlus vastama hindamiskriteeriumite

miinimumnõuetele.

Eelnõu § 14 lõikes 4 sätestatakse, et taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA ELÜPS-i §

28 lõikes 3 sätestatud alustel. ELÜPS-i § 28 lõikes 3 sätestatakse, et lisaks Euroopa Liidu

õigusaktides sätestatud alustele tehakse toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui esineb

vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) toetuse taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse andmise ja kasutamise nõuetele,

kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti;

2) toetuse taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid

või takistab kohapealse kontrolli tegemist;

3) taotlust ei rahuldata ELÜPS-i § 28 lõike 1, 2, 6, 7 või 9 kohaselt või;

4) taotluses või taotluse menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid.

Eelnõu § 14 lõikes 5 sätestatakse, et kui taotluses sisalduvad mitteabikõlblikud kulud, võib PRIA

teha taotluse osalise rahuldamise otsuse vähendades toetuse summat ELÜPS-i § 28 lõike 5

tingimustel mitteabikõlblike kulude võrra.

ELÜPS-i § 28 lõige 5 sätestab, et toetuse andmise tingimustes võib ette näha, et kui taotluse

rahuldamine täies ulatuses ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu,

võib maaelu arengu toetuse summat vähendada tingimusel, et viiakse ellu taotluses kavandatud

tegevus ja saavutatakse toetuse andmise eesmärgid. Kui toetuse taotleja ei ole nõus toetuse

summa vähendamisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Toetuse summa

vähendamine ei mõjuta taotluste paremusjärjestust, kui sellega ei kahjustata avalikku huvi või

teiste taotlejate õigusi.

Eelnõu § 14 lõikes 6 kehtestatakse taotluse osalise rahuldamise alus juhuks, kui

hindamistulemuste alusel väljavalitud ja paremusjärjestusse seatud nõuetekohast taotlust ei ole

võimalik täies ulatuses rahuldada seetõttu, et taotletava toetuse suurus ületab toetuseks ettenähtud

vahendite jäägi. Sellisel juhul võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse tingimusel, et

taotluses kavandatud tegevus viiakse ellu ja toetuse andmise eesmärgid saavutatakse. Kui aga

toetuse taotleja ei ole taotluse osalise rahuldamise otsusega nõus, teeb PRIA taotluse rahuldamata

jätmise otsuse.

Eelnõu § 14 lõike 7 kohaselt teeb PRIA taotluse rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata

jätmise otsuse 80 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast.

27

Eelnõu §-s 15 sätestatakse toetatava tegevuse elluviimise ja kestuse nõuded.

Eelnõu § 15 lõige 1 sätestab, et toetuse saaja peab toetatavad tegevused ellu viima ja esitama

tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ja võtma toetuse abil soetatud või ehitatud vara

sihipäraselt kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse

tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029. a.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 86 lõikele 4 on kulud

EAFRD osaluse jaoks rahastamiskõlblikud, kui need on tekkinud toetusesaajal ja need on

makstud 31. detsembriks 2029. Lisaks on kulud EAFRD osaluse jaoks rahastamiskõlblikud ainult

juhul, kui makseasutus maksab asjaomase toetuse tegelikult välja 31. detsembriks 2029.

Võimaldamaks PRIA-le ka maksetaotluste menetlemiseks mõistlik aeg, siis on toodud nii

maksetaotluste esitamise kui ka tegevuse elluviimise tähtaeg varasemaks (2029. aasta 30.

juuniks).

Eelnõu § 15 lõige 2 sätestab, et kui vara soetatakse liisingulepingu alusel, siis võtab toetuse saaja

liisingueseme (materiaalne vara) kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse

rahuldamise otsuse tegemisest ehk sõlmib liisingulepingu ning kasutab seda (materiaalset vara)

sihtotstarbeliselt ja säilitab seda, sealhulgas maksab liisingueseme kasutamise eest liisinguandjale

tasu. Nimetatud vara peab enne PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmist olema läinud üle

toetuse saaja omandisse, kuid hiljemalt 30. juunil 2029.

Eelnõu § 15 lõike 3 kohaselt on toetuse saajal kohustus säilitada soetatud või ehitatud vara ja

kasutada seda sihtotstarbeliselt. Ehitise ehitamisel või vara soetamisel müügilepingu alusel peab

soetatud või ehitatud vara sihipäraselt kasutama vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase

toetusosa väljamaksmisest. Kui vara soetatakse liisingulepingu alusel, siis peab selle

liisingulepingu alusel soetatud vara sihipäraselt kasutama vähemalt kolm aastat arvates

liisingulepingu sõlmimisest või liisinguperioodi lõpuni, kui liisinguperiood on pikem kui kolm

aastat. Kui aga ehitatakse, soetatakse vara müügilepingu alusel kui ka soetatakse vara

liisingulepingu alusel, siis tuleb soetatud ja ehitatud vara sihipäraselt kasutada vähemalt kolm

aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest või vähemalt kolm aastat arvates

liisingulepingu sõlmimisest või vähemalt liisinguperioodi lõpuni olenevalt sellest, milline

tähtpäev nendest kolmest (kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest,

vähemalt kolm aastat arvates liisingulepingu sõlmimisest või vähemalt liisinguperioodi lõpuni)

tähtpäevast saabub kõige hiljem.

Eelnõu § 15 lõige 4 sätestab, et toetuse saaja peab korraldama enne toetatava tegevuse

elluviimisega alustamist eelnõu §-s 7 sätestatud nõuetekohase ostumenetluse riigihangete

registris, kui ta ei ole ostumenetlust korraldanud enne taotluse esitamist.

Eelnõu § 15 lõikes 5 sätestatakse, et toetuse saaja peab alustama toetatava tegevuse elluviimisega

hiljemalt ühe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Tegevuse

alustamine tähendab toetuse saaja poolt toetatava tegevusega seotud siduvate kohustuste võtmist.

Siduvate kohustuste all on mõeldud seda, et toetuse saaja on võtnud siduvaid lepingulisi

kohustusi, näiteks tellinud seadmed, maksnud seadme eest, sõlminud ehitustöö tegemiseks

lepingu või teinud makseid ehitustööde tegemise eest. Toetuse saaja peab kavandatava

tegevusega seotud siduvate kohustuste võtmist tõendama asjakohaste dokumentidega nagu

sõlmitud leping, maksekorraldus vms dokument, mis tõendab toetatava tegevusega seotud siduva

kohustuse võtmist. Siduvate kohustuste võtmine näitab toetuse saaja tahet viia oma tegevused,

mille kohta talle toetust on antud, ettenähtud tähtaja jooksul nõuetekohaselt ka lõpuni. Kui toetuse

saaja ei ole võtnud ei ole võtnud siduvaid kohustusti ühe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse

rahuldamise otsuse tegemisest, siis tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks.

28

Eelnõu §-s 16 kehtestatakse toetuse saajale kohustused.

Eelnõu § 16 lõike 1 kohaselt peab toetuse saaja sihipärase kasutamise perioodi lõpuni

võimaldama teostada auditit, järelevalvet ja teha muid toetuse saamisega seotud kontrolle, sh

võimaldama viibida toetuse saaja kinnisasjal ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara

kohapeal, teavitama PRIA-t toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või toetatava

tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, näiteks pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest,

tegevusega seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele. Lisaks tagab toetuse saaja

PRIA-le riigihangete registris juurdepääsu ostumenetlusele.

Punkti 6 kohaselt tuleb avalikkusele näidata, et tegemist on EAFRD toetuse abil elluviidava

tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat komisjoni rakendusmääruses (EL)

2022/129 sätestatud nõuete kohasel – minimaalselt on seda võimalik teha toetuse saaja ametlikul

veebilehel, kui selline veebilehelt on olemas, samuti sotsiaalmeediakanalites. Avalikustamisel

tuleb toetatava tegevuse kohta koostada lühikirjeldus koos tegevuse eesmärkide ja tulemustega ja

tõsta esile Euroopa Liidult saadavat rahalist toetust. Juhul, kui tegevuse avaliku sektori toetuse

kogusumma ületab 50 000 eurot taotluse kohta, tuleb toetust saanud tegevusele lisada toetusega

seotud teavet sisaldav selgitav tahvel või samaväärne elektrooniline kuva, millel tõstetakse esile

Euroopa Liidult saadavat rahalist toetust ja kujutatakse ka Euroopa Liidu embleemi. Embleemi

nõuded on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/129 II lisas.

Eelnõu § 16 lõige 2 sätestab, et toetuse saaja peab vastama kuni PRIA poolt viimase toetusosa

maksmiseni eelnõu § 9 lõigetes 1–4 sätestatud nõuetele. Nimetatud nõuete kohaselt peab toetuse

saaja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks määratud intress, olema

väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise

ajatamise korral on maksuvõlg, mille tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas. Toetuse

saaja suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimismenetlust ega nimetatud pankrotiseaduse kohaselt

ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist

ja tal ei tohi olla kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust. Samuti peab toetuse saaja olema

riigieelarvelistest, EL või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summad tähtajal

tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud

summas. Toetuse saajal ei ole kehtivat karistust erinevates seadustes (loomakaitseseadus,

väetiseseadus, jäätmeseadus, toiduseadus, söödaseadus, keskkonnavastutuse seadus,

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, karistusseadustik) sätestatud

teatud süüteo toimepanemise eest

Eelnõu § 16 lõike 3 punkti 1 kohaselt on toetuse saajal kohustus esitada toetatava tegevuse

elluviimist tõendavad dokumendid kuni kaheksas osas ühe taotluse kohta kahe aasta jooksul

arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029.

Eelnõu § 16 lõike 3 punkti 2 kohaselt on toetuse saajal kohustus esitada toetatava tegevuse

elluviimist tõendavad dokumendid kalendriaastas kuni neljas osas ühe taotluse kohta arvates

PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 2029. aasta 30. juunil, kui vara

soetatakse liisingulepingu alusel.

Eelnõu § 16 lõike 3 punkti 3 kohaselt, kui toetust taotletakse ehitise ehitamiseks või sellise

materiaalse vara soetamiseks, mille paigaldamiseks on vajalik ehitusseadustiku kohaselt

ehitusluba või ehitusteatist, siis peab see olema hiljemalt esimese maksetaotluse esitamise ajaks

kättesaadav ehitisregistrist. Ehitusloa või ehitusteatise olemasolu kontrollib PRIA ehitisregistrist.

Ehitusseadustiku tähenduses teavitamis- või loakohustuslikud tegevused on loetletud

ehitusseadustiku lisas 1. Ehitusloa või ehitusteatise olemasolu näitab, et toetuse taotlejal on õigus

seda ehitist vastavasse kohta ehitada või materiaalset vara paigaldada.

Eelnõu §-s 17 on sätestatud maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele. Toetuse

maksmise aluseks on toetuse saaja esitatud maksetaotlus. Toetuse maksmiseks esitab toetuse

29

saaja elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le maksetaotluse koos asjakohaste

andmete ja dokumentidega.

Eelnõu § 17 lõike 1 kohaselt esitab toetuse saaja pärast toetatava tegevuse täielikku või osadena

elluviimist toetuse maksmiseks maksetaotluse PRIA-le alles peale seda, kui on täidetud järgmised

tingimused:

1) töö on tehtud või teenus on osutatud ja vastu võetud;

2) vara on soetatud ja oma valdusesse või omandisse saadud ning

3) töö, teenuse või vara eest on tasutud.

Eelnõu § 17 lõige 2 täpsustab andmed, mis maksetaotluses esitatakse:

1) toetuse saaja ärinimi ja äriregistri kood ning selle taotluse viitenumber, mille kohta

maksetaotlus esitatakse;

2) toetuse summa, mille maksmist taotletakse;

3) teave toetatava tegevuse maksumuse ja selle osalise või täieliku tasumise kohta;

4) teave toetatava tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide kohta;

5) andmed toetatava tegevuse kogumaksumuse muutumise kohta;

6) teave selle kohta, kui tegevuse elluviimist on eelnõu § 20 alusel rahastatud enne töö või teenuse

tellimise või vara soetamise eest tasumist.

Eelnõu § 17 lõige 3 täpsustab, et koos maksetaotlusega tuleb esitada ka järgmised dokumendid:

1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse või

soetas vara;

2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav

maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;

3) selle isiku väljastatud tehtud töö või osutatud teenuse üleandmist-vastuvõtmist tõendav

dokument, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse, kui toetatavaks tegevuseks on ehitamine;

4) ehitustegevuse kuluaruanne iga ehitise kohta, kui toetatavaks tegevuseks on ehitamine.

Eelnõu § 17 lõikes 4 sätestatakse, millised dokumendid tuleb toetuse saajal koos maksetaotlusega

PRIA-le lisaks esitada, kui toetus makstakse välja liisingulepingu alusel soetatud vara puhul.

Liisingulepinguga soetatud vara puhul esitab toetuse saaja maksetaotluse esmakordse esitamise

korral ning liisingulepingu või maksegraafiku muutumise korral liisinguandja ja toetuse saaja

vahel sõlmitud liisingulepingu, millest selgub liisingulepingu lõppemise kuupäev, maksegraafik

ja liisingueseme üleandmise akti, ning selle isiku väljastatud arve-saatelehe või arve, kellelt

liisinguandja liisingueseme soetas. Maksetaotluse igakordse esitamise korral esitab toetuse saaja

liisinguandja poolt toetuse saajale väljastatud arve-saatelehe või arve ning vastavalt sellel arve-

saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse või

väljatrüki või arvelduskonto väljavõtte.

Eelnõu §-s 18 sätestatakse maksetaotluse kontrollimine.

PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja toetatava tegevuse elluviimist tõendavates

dokumentides esitatud andmete õigsust ning elluviidud toetatava tegevuse vastavust taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning

ELÜPS-ile ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele.

Eelnõu §-s 19 sätestatakse toetuse maksmine.

Eelnõu § 19 lõige 1 sätestab, et toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks,

kui toetuse saaja on järginud toetatava tegevuste elluviimisel kõiki nõudeid.

Eelnõu § 19 lõike 2 kohaselt teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse

maksmist tehakse kindlaks ELÜPS-i § 28 lõikes 3 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused.

30

ELÜPS-i § 28 lõikes 3 sätestatu kohaselt tehakse lisaks Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud

alustele taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse andmise ja kasutamise nõuetele, kui

Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti;

2) taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või

takistab kohapealse kontrolli tegemist;

3) taotlust ei rahuldata ELÜPS-i § 28 lõike 1, 2, 6, 7 või 8 kohaselt;

4) taotluses või taotluse menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid.

Eelnõu § 19 lõige 3 sätestab, et kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et toetuse saaja on

rikkunud toetatava tegevuse elluviimise nõudeid või ei ole täitnud muid toetuse saaja kohustusi,

võib PRIA rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust arvestades vähendada makstavat

toetust või keelduda toetuse maksmisest.

Nimetatud toetuse vähendamise või toetuse maksmisest keeldumise puhul ei ole tegemist ELÜPS

12. peatükis sätestatud kaitsemeetmega (halduskaristusega), vaid eeskirjade eiramise tõttu

põhjendamatust soodustusest ilma jäämisega. See, mis ulatuses toetust vähendatakse, oleneb

konkreetsest rikkumisest ning toetuse vähendamise ulatus otsustatakse kaalutlusõiguse alusel.

Eelviidatud rikkumise elemente tuleb mõista järgmiselt:

1) nõuete rikkumise raskusaste sõltub eelkõige selle tagajärgede olulisusest, võttes arvesse võetud

kohustuste eesmärki, mida ei ole täidetud;

2) nõuete rikkumise ulatus sõltub eelkõige selle mõjust kogu tegevusele;

3) kestus sõltub eelkõige selle mõju ajalisest ulatusest või sellest, kas seda mõju on võimalik

mõistlike vahenditega lõpetada;

4) kordumine sõltub sellest, kas ühe ja sama toetusesaaja puhul on avastatud samalaadseid

rikkumisi seoses ühe ja sama meetme või tegevusliigiga eelmise või kestva programmiperioodi

jooksul.

Nii taotluse kui maksetaotluse menetlemisel tuleb nõuetest möödaminemisi hinnata selle järgi,

kas tegemist on toetusõiguslikkuse nõuete rikkumisega või mitte. Toetusõiguslikkuse nõuded on

toetuse taotlejale ja toetatavale tegevusele esitatud nõuded ehk nõuded, mis piiritlevad toetuse

sihtgrupi ja toetusõigusliku tegevuse. Kui rikutud on toetusõiguslikkuse nõuet – näiteks toetust

tuleb taotlema isik või toetus määratakse ekslikult isikule, kes ei ole tegelenud

põllumajandustoodete tootmisega, siis see isik ei ole üldse õigustatud toetust saama ning toetuse

vähendamine ei ole antud juhul asjakohane.

Eelnõu § 19 lõike 4 kohaselt teeb PRIA toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse

maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja

arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates eelnõu §-s 17 nimetatud nõuetekohaste dokumentide

saamist.

Eelnõu § 19 lõike 5 kohaselt teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva

jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. Toetuse

maksmisest keeldumise otsuse korral tunnistab PRIA taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks.

Eelnõu §-s 20 on sätestatud toetuse väljamaksmine enne kulutuste tegemist.

Toetuse võib ELÜPS-i § 30 lõike 1 ja lõike 3 punkti 1 kohaselt riigieelarvelistest vahenditest

maksta välja pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist enne töö või teenuse või vara soetamise

eest tasumist tagatist nõudmata, kui töö või teenus on lõpetatud või vara on üle antud ning toetuse

saaja on selle vastu võtnud ja selle eest tasunud vähemalt omafinantseeringuga võrdse summa

ning kui toetuse saaja on piisavalt usaldusväärne.

31

Omafinantseeringuga võrdne summa on rahasumma, mille toetuse saaja tasub isikule, kes osutas

esitatud toetatava tegevuse pakkumuse alusel toetatava tegevuse elluviimiseks toetuse saajale

teenust, tegi tööd või müüs vara. Omafinantseeringuga võrdse rahasumma hulka loetakse selle

isiku, kellelt toetuse saaja tellis teenust või tööd või ostis vara väljastatud arve-saatelehel või arvel

kajastatud kõik abikõlblikud kulud, millest on maha arvestatud toetuse maksmise otsuse alusel

toetuse saajale makstav summa (ehk enne toetuse maksmise otsuse tegemist peab toetuse saajal

olema arve-saatelehel või arvel kajastatud abikõlblikest kuludest tasutud ainult see osa, mis jääb

alles, kui arve-saatelehel või arvel kajastatud abikõlblike kulude kogusummast on arvestatud

maha toetusmäära alusel kuludokumendis kajastatud abikõlblike kulude põhjal arvutatud toetuse

summa), ning kõik mitteabikõlblikud kulud, mis on nimetatud arve-saatelehel või arvel

kajastatud. Näiteks kuulub arve-saatelehel või arvel kajastatud mitteabikõlblike kulude (mis

peavad toetuse saajal olema tasutud enne toetuse maksmise otsuse tegemist) hulka toetatava

tegevuse käibemaks, kui toetuse saaja on käibemaksukohustuslane, ning ka muud

mitteabikõlblikud kulud, mis on mingil põhjusel kuludokumentides kajastatud.

Toetatava tegevuse elluviimise rahastamine võib toimuda selliselt, et igal arve-saatelehel või

arvel märgitud rahalisest kohustusest on tasutud omafinantseeringuga võrdne rahasumma, või

selliselt, et maksetaotluses kõikidel arve-saatelehtedel või arvetel märgitud rahaliste kohustuste

summast on tasutud vähemalt omafinantseeringuga võrdne rahasumma.

Eespool kirjeldatud viisil toetatava tegevuse elluviimise rahastamist sooviv toetuse saaja esitab

PRIA-le asjakohase taotluse koos omafinantseeringuga võrdse rahasumma tasumist tõendavate

dokumentidega. PRIA teeb toetuse maksmise otsuse pärast kulude abikõlblikkuse kontrollimist,

arvestades seejuures toetuse saaja usaldusväärsust, ning kannab toetuse maksmise otsuste alusel

määratud raha toetuse saaja arvelduskontole.

Toetuse saaja võib toetuse maksmise otsuse alusel saadud raha kasutada üksnes selle isiku

väljastatud arve-saatelehel või arvel märgitud toetatava tegevuse abikõlblike kulude eest

tasumiseks, kellelt toetuse saaja tellis teenust või tööd või ostis vara. Toetuse saaja tasub pärast

toetuse maksmise otsuse alusel saadud raha laekumist viivitamata kuludokumentide alusel

tasumata jäänud kogusumma sellele isikule, kellelt ta tellis teenuse või töö või ostis vara.

Tasumise tõendamiseks esitab toetuse saaja PRIA-le seitsme tööpäeva jooksul arvates toetuse

maksmise otsuse alusel saadud raha laekumisest vastava teabe koos maksmist tõendavate

dokumentidega (arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav

maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte). Toetuse maksmise korral

arvestatakse otsuse kohaselt väljamakstavast toetusrahast tasaarvelduse korras maha toetuse

maksmise otsuse alusel toetuse saajale makstud raha. Toetuse maksmisest keeldumise korral

maksab toetuse saaja maksmise otsuse alusel saadud raha asjaomases ulatuses tagasi. Kui

kuludokumentide alusel tasumata jäänud kogusumma tasumise ja PRIA-le nõutavate

dokumentide esitamise tähtaegadest ei ole kinni peetud, siis on PRIA-l õigus edaspidi keelduda

toetuse saaja toetatava tegevuse elluviimise rahastamisest enne töö, teenuse või vara eest tasumist

või nõuda toetuse maksmise otsuse alusel makstud raha tagasi. Samuti on PRIA-l õigus keelduda

toetatava tegevuse elluviimise rahastamisest enne töö, teenuse või vara eest tasumist, kui esitatud

kuludokumendid ei vasta nõuetele või ei ole piisavalt selged ja läbipaistvad.

Küll aga ei kohaldata toetatava tegevuse rahastamine enne kulutuste tegemist liisingulepingu

alusel soetatava vara puhul.

Eelnõu §-s 21 sätestatakse, et määruse alusel esitatud dokumente säilitab PRIA kuni 31.

detsembrini 2039.

Eelnõu §- s 22 sätestatakse, et PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ning

töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99

32

sätestatud alustel ja korras. Iga liikmesriik avaldab toetuse saajate kohta osutatud teabe ühelainsal

veebilehel. Eestis on selleks veebileheks www.pria.ee. Teave on avalikkusele kättesaadav kaks

aastat alates selle esialgsest avaldamisest. Liikmesriigid ei avalda juriidiliste isikute puhul toetuse

saaja nime ega füüsilisest isikust toetuse saaja puhul tema ees- ja perekonnanime kui makstav

toetus on 1 250 eurot või väiksem.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115,

millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist

(EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise

põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435,

06.12.2021, lk 1–186), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/2116, mis käsitleb

ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivis (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise

edendamise kohta (ELT L 328 21.12.2018, lk 82) ning Komisjoni rakendusmäärus (EL)

2022/129, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115

kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning

liidu toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid

käsitlevad normid (ELT L 20, 31.01.2022, lk 197–205).

Eelnõus nimetatud Euroopa Liidu õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehelt

http://eur-lex.europa.eu.

4. Määruse mõjud

Määrus aitab kaasa Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika perioodi 2023–2027 eesmärkide

saavutamisele, milleks on suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete

konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele,

tehnoloogiale ja digitaliseerimisele.

Sekkumise eesmärgiks on eesmärk on suurendada väikeste põllumajandustootjate

konkurentsivõimet ning aidata kaasa mitmekesise põllumajandusettevõtete struktuuri säilimisele,

sealhulgas põllumajandusliku tegevusega alustamisele. Seega on selle toetuse andmise peamiseks

eesmärgiks suurendada väikeste põllumajandusettevõtjate konkurentsivõimet, ajakohastada

põllumajandusettevõtete põhivara ning aidates kaasa mitmekesise põllumajandusettevõtete

struktuuri säilimisele ning panustades maapiirkondade tööhõivesse ja arengusse ning seeläbi

parandada ettevõtete kestlikust ning tagada toidu varustuskindlus.

Sekkumine tuleb vajadusest tõsta põllumajanduse ja toidusektori ettevõtjate konkurentsivõimet,

keskkonna, kliima ja ressursitõhususe alast tulemuslikkust ning aidata kaasa

põllumajandusettevõtlusega alustamisele. Põllumajandustootjate sissetulekute tagamisele ja

konkurentsivõime suurendamisele aitavad kaasa investeeringud põllumajandustootmisesse.

Suurenenud nõudmised põllumajandustootmisest tuleneva mõju vähendamiseks nõuavad

põllumajandustootjatelt täiendavaid investeeringuid keskkonnamõjude vähendamiseks. Siiski

peab arvestama, et keskkonnainvesteeringutega võivad kaasneda täiendavad kulud ja sellega

seoses ka teatav konkurentsivõime langus. Samuti toetab sekkumine kaudselt põlvkondade

vahetust, mis loob eelduse toomaks põllumajandus- ja toidusektorisse ka üle 40-aastaseid

põllumajandusettevõtjaid, muutes maapiirkondi elujõulisemaks ning panustades maapiirkondade

tööhõivesse ja arengusse.

33

Määruse kehtestamine ei too endaga kaasa organisatsioonilisi muudatusi avalikus sektoris.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi haldusalas ei muutu määruse jõustumisel ülesannete

ega pädevuse jaotus.

Määruse rakendamisest ei tulene välissuhetealast, sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju,

samuti ei oma määruse muudatused mõju riigi julgeolekule ega kohaliku omavalitsuse

korraldusele. Toetus hõlmab kogu Eesti territooriumi ning tagab võimalused ja toetuse kõikidele

Eesti piirkondadele, kuid võttes arvesse, et põllumajandustootjad paiknevad eelkõige

maapiirkondades, panustab see maapiirkondade mahajäämuse vähendamisse. Määruse

rakendamiseks vajalikke menetlustoiminguid teeb PRIA, kellel on olemas määruse

menetlemiseks vajalik haldussuutlikkus ja tehniline võimekus.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Sekkumise „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine“ raames antavat toetust rahastatakse

60% ulatuses EAFRD-st ning 40% ulatuses Eesti riigieelarvest, mis on planeeritud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi eelarves.

Sekkumise „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine“ eelarve on 21 000 000 eurot perioodi

2023–2027 peale kokku.

Määruse rakendamine ei too kaasa tulusid riigieelarvesse.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile

ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.

Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks PRIAle.