Vabariigi Valitsuse määruse nr 97 „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“ muutmise eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks esitamine

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-1/79

Vabariigi Valitsuse määruse nr 97 „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid

ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“ muutmise eelnõu kooskõlastamiseks ja

arvamuse andmiseks esitamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks Vabariigi Valitsuse määruse nr 97

„Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2026.

aastal“ muutmise eelnõu.

Palume kooskõlastused ja arvamused esitada 5. veebruariks 2026. a.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu

2. Määruse eelnõu lisad

3. Määruse seletuskiri

Arvamuse avaldamiseks: Keskkonnaamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, MTÜ Eesti Kalurite

Liidule, rannapüügi kalanduspiirkondadele (MTÜ Harju Kalandusühing, MTÜ Hiiukala, Liivi

Kalanduskogu, MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts, MTÜ Saarte Kalandus ja MTÜ

Virumaa Rannakalurite Ühing), Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel tegutsevate kalurite

ühendustele (Peipsi Kalandusühistu, Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit, Peipsi

Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, Peipsi Piirkonna Ettevõtete ja Ettevõtjate Kalurite Liit,

Peipsi Kalurite ja Kalatöötlejate Liit).

Joosep Pärn

5563 3802 [email protected]

Kadri Tubli

626 0751 [email protected]

1

Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2025. a

määrus nr 97 „Kutselise kalapüügi

võimalused, lubatud aastasaagid ning

kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“ Lisa 11

(Vabariigi Valitsuse … määruse nr … sõnastuses)

Lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel püüdmisel

Tabel 1. Räime lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa alusel püüdmisel Läänemerel

2026. aastal

Veeala Maakond ja püsiasustusega väikesaar Lubatud saak 2026. aastal

Liivi lahe ICESi

alarajoon 28-1

Pärnu maakond, välja arvatud Kihnu ja

Manõja püsielanikud

6469,96 tonni, seejuures

42,4 tonni kastmõrra kohta

Pärnu maakond, Kihnu ja Manõja

püsielanikud

1141,76 tonni, seejuures

47 tonni kastmõrra kohta

Saare maakond 572,92 tonni

Läänemere avaosa

ICESi alarajoonid

28-2, 29 ja 32

Maakondade ühine lubatud aastasaak 1230 tonni

Harju maakond 40 tonni

Hiiu maakond 15 tonni

Ida-Viru maakond 130 tonni

Lääne-Viru maakond 10 tonni

Lääne maakond 85 tonni

Saare maakond 20 tonni

Tabel 2. Kilu ja tursa lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa alusel püüdmisel Läänemerel

2026. aastal

Veeala Kalaliik Lubatud saak 2026. aastal

Läänemere ICESi

alarajoonid 28-1.

28-2, 29 ja 32

Kilu 3 tonni

Tursk 2 tonni

1

Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2025. a

määrus nr 97 „Kutselise kalapüügi

võimalused, lubatud aastasaagid ning

kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“ Lisa 21

(Vabariigi Valitsuse … määruse nr … sõnastuses)

Kalapüügivõimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel püüdmisel

Tabel. Räime-, kilu- ja tursapüügivõimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel püüdmisel

Läänemerel 2026. aastal

Kalaliik Veeala Lubatud väljapüügimaht

2026. aastal

Räim

Läänemere

avaosa ICESi

alarajoonid 25,

26, 27, 28-2, 29

ja 32

9 307 tonni

Liivi lahe ICESi

alarajoon 28-1 7685,36 tonni

Tursk

Läänemere ICESi

alarajoonid

22– 24

3 tonni

Läänemere ICESi

alarajoonid

25– 32

5 tonni

Kilu

Läänemere ICESi

alarajoonid

22– 32

23 132 tonni

1

Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2025. a

määrus nr 97 „Kutselise kalapüügi

võimalused, lubatud aastasaagid ning

kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“

Lisa 31

(Vabariigi Valitsuse … määruse nr … sõnastuses)

Lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

püüdmisel

Tabel 1. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2026. aastal püüda lubatud aastasaagid

Kalaliik Eesti Vabariigile määratud

lubatud aastasaagid tonnides

Ahven 496

Latikas 872

Koha 1063

Haug 141

Särg 300

Kiisk 150

Rääbis 15

Luts 55

Peipsi tint 5

Siig 1

Tabel 2. Lubatud aastasaagid püügivahendi kohta Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kalaliikide

kaupa 2026. aastal, seejuures saagid ühe püügivahendi kohta ja püügivahendite vahel jagamata

aastasaak

Püügivahend

Lubatud kalaliigi aastasaagid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahendi kohta,

seejuures sulgudes on esitatud kalaliigi aastasaak ühe püügivahendi kohta kg

Ahven Haug Koha Latikas Rääbis

Avaveevõrk 2700 (0,9) 92 400 (30,8) 634 200 (211,4) 291 600 (97,2) 0 (0)

Kaldavõrk 4835,1 (7,1) 1225,8 (1,8) 408,6 (0,6) 1157,7 (1,7) 0 (0)

Ääre- või

avaveemõrd 242 243,4 (589,4) 6288,3 (15,3) 53 471,1 (130,1) 82 035,6 (199,6) 8096,7 (19,7)

Mõrd mõrrajadas 91 679 (187,1) 21 609 (44,1) 136 416 (278,4) 402 437 (821,3) 784 (1,6)

Juhtaiata mõrd 539 (107,8) 28 (5,6) 212 (42,4) 87 (17,4) 1,5 (0,3)

Põhjanoot ehk

mutnik 147 574 (7378,7) 14 782 (739,1)

224 932

(11 246,6) 89 492 (4474,6) 0 (0)

Pöörinoot 147 (49) 14,1 (4,7) 105,9 (35,3) 347,1 (115,7) 0 (0)

Püüvõrk 97,5 (6,5) 3499,5 (233,3) 9213 (614,2) 694,5 (46,3) 0 (0)

Kastmõrd 147 (49) 0 (0) 0 (0) 0 (0) 5818,2 (1939,4)

Püügivahendite

vahel jagamata

aastasaak

6038 1153,3 4041,4 4149,1 299,6

1

MÄÄRUS

xx.xx.2026 nr

Vabariigi Valitsuse määruste 27. novembri 2025. a määruse

nr 97 „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid

ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“ muutmine

Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 45 lõike 1, § 46 lõike 1 § 47 lõike 1 ja 2 ning majandusvööndi seaduse § 6 lõike 1 punkti 2 alusel.

Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2025. a määruses nr 97 „Kutselise kalapüügi võimalused,

lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“ tehakse järgmised

muudatused:

1) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „§ 46 lõike 1 ja § 47 lõike 1“ tekstiosaga „§ 46

lõike 1 ja § 47 lõigete 1 ja 2, majandusvööndi seaduse § 6 lõike 1 punkti 2“;

2) paragrahvi 1 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses:

„(3) Lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel püüdmisel veealade ja

maakondade ning püsiasustusega väikesaarte kaupa kalaliigi kohta ja kastmõrraga püüdmisel

kastmõrra kaupa kalaliigi kohta on sätestatud lisas 11.

(4) Läänemere avaosa ICESi alarajoonides 28–2, 29 ja 32 on kalapüük lubatud maakonna kohta

kehtestatud lubatud aastasaagi arvelt pärast maakondade kohta kehtestatud ühise lubatud

aastasaagi ammendumist.

(5) Lisas 11 esitatud ICESi alarajoonid on kirjeldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi

statistiliste andmete esitamise kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 87,

31.03.2009, lk 70–108) III lisas.“;

3) paragrahvi 2 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3

järgmises sõnastuses:

„(2) Kalapüügivõimalused kalaliigi kohta kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel püüdmisel

veealade kaupa on sätestatud lisas 21.

(3) Lisas 21 esitatud ICESi alarajoonid on kirjeldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 218/2009 III lisas“;

4) määrust täiendatakse lisadega 11 ja 21 (lisatud);

5) määruse lisa 31 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

EELNÕU

22.01.2026

2

Kristen Michal

Peaminister

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

Lisa 11 Lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel püüdmisel

Lisa 21 Kalapüügivõimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel püüdmisel

Lisa 31 Lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

püüdmisel

1

Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2025. a määruse nr 97 „Kutselise kalapüügi võimalused,

lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“ muutmise määruse

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2025. a määrust nr 97 „Kutselise

kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“ (edaspidi püügivõimaluste

määrus).

Eelnõu kehtestatakse kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 45 lõike 1, § 46 lõike 1 ja § 47 lõike

1 ja 2 ja majandusvööndi seaduse (edaspidi MVS) § 6 lõike 1 punkti 2.

Püügivõimaluste määruse muutmise eesmärk on kehtestada räime, kilu ja tursa lubatud

aastasaagid ja püügivõimalused Läänemerel püüdmiseks. Nimetatud lubatud aastasaagid ja

püügivõimalused tulenevad Eestile määratud kvootidest vastavalt nõukogu määrusele (EL)

2025/2454, millega määratakse 2026. aastaks kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja

kalavarurühmade püügivõimalused ning muudetakse määrust (EL) 2025/202 teatavate

püügivõimaluste kohta teistes vetes (ELT L, 2025/2454, 02.12.2025) (edaspidi ELi Läänemere

püügivõimaluste määrus). Lisaks suurendatakse käesoleva määrusega Eesti-Vene

kalapüügikomisjoni 51. istungi käigus kokkulepitud ahvena-, koha-, haugi- ja latikakvoote

2025. a kasutamata jäänud koguste arvelt ja jagatakse need laiali püügivahendite liikide kaupa.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika

kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning

tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning

nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22–61) (edaspidi ühise

kalanduspoliitika alusmäärus), artikkel 16 lõike 6 kohaselt otsustab iga liikmesriik ise, kuidas

jaotada tema lipu all sõitvatele laevadele talle eraldatud kalapüügivõimalusi.

KPS § 45 lõike 1 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega eelseisva aasta

püügivõimalused kaluri kalapüügiloa alusel maakondade ja merel veealade, siseveekogude ja

püsiasustusega väikesaarte kaupa, lähtudes kala- ja veetaimevaru seisundist, jooksva aasta 1.

novembriks, kui Euroopa Liit (edaspidi ka EL) ei sea püügivõimalusi hiljem.

KPS § 46 lõike 1 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus püügivõimalused kalalaeva

kalapüügiloa alusel aastaks, milleks taotlus esitatakse, ja mida kasutavad Läänemerel nii

kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa alusel püüdjad, ning püügivõimalused

väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, mida EL ei reguleeri 60 tööpäeva

jooksul pärast ELi püügivõimaluste kehtestamist.

KPS § 47 lõike 1 kohaselt Eesti Vabariigi valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavaru säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe

alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile määratud lubatud aastasaagi kalaliikide

kaupa kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega 60 tööpäeva jooksul pärast valitsustevahelises

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügi komisjonis (edaspidi Eesti-Vene kalapüügikomisjon)

lubatud kogusaagi poolte vahel jaotamist, kusjuures iga kalaliigi lubatud aastasaagi võib

kehtestada ka poolaastate kaupa või püügivahendi kohta.

2

KPS § 47 lõike 2 kohaselt võib Vabariigi Valitsus kehtestada Läänemerel kaluri kalapüügiloa

alusel püüda lubatud kalaliigi aastasaagi veealade ja maakondade ning püsiasustusega

väikesaarte jaoks. See kehtib sellise kalaliigi kohta, mida Läänemerel püütakse nii kalalaeva

kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa alusel. Sarnaselt eelmise aastaga kehtestatakse 2026. a

kaluri kalapüügiloa alusel püügiks (edaspidi rannapüük või rannapüüdjad) lubatud räime

aastasaak määruse muudatuse kohaselt eraldi Liivi lahele, mida tähistab ICES-i alarajoon 28-1

ja Läänemere avaosas, mida tähistavad ICES-i alarajoonid 28-2, 29 ja 32. Liivi lahe ja

Läänemere avaosa lubatud aastasaagid kehtestatakse maakondade kaupa. Nimetatud ICES-i

alarajoonid on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 218/2009 Atlandi

ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise

kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70—108), (edaspidi Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrus (EÜ) nr 218) III lisas.

Kui rannapüügil jaotatakse püügivõimalusi üldjuhul püügivahendite arvuna, siis käesoleva

määrusega jaotatakse ELi poolt Eestile määratud räime-, kilu- ja tursakvooti osaliselt lubatud

aastasaakidena rannapüügiks ja osaliselt väljapüügimahuna kalalaeva kalapüügiloa alusel

(edaspidi traalpüük või traalpüüdja) püügiks.

Liivi lahe räime lubatud aastasaak kehtestatakse määrusega Pärnu ja Saare maakondadele.

Eraldi kehtestatakse lubatud aastasaak Pärnu maakonnas Kihnu ja Manõja saarte püsielanikele.

Terves Pärnu maakonnas, sealhulgas Kihnu ja Manõja saarte püsielanikele, kehtestatakse

KPS § 47 lõike 2 alusel lubatud aastasaagid ka igale kastmõrrale. Osa EL-i Läänemere

püügivõimaluste määrusega Eestile eraldatud kvoodist jäetakse kastmõrdade kaupa

kehtestamata, et katta ära ka see räimekogus, mis teistesse püügivahenditesse kaaspüügina

satub.

Ka Läänemere avaosa räimevarust kaluri kalapüügiloa alusel püütav lubatud aastasaak

jagatakse kaheks: maakondade ühine lubatud aastasaak Harju, Ida- ja Lääne-Viru, Hiiu, Lääne

ja Saare maakondadele ning väiksem osa eraldi maakonnasiseseks kasutamiseks kõigile

nimetatud kuuele maakonnale.

3

1.2 Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

kalanduspoliitika osakonna peaspetsialist Joosep Pärn (5563 3802, [email protected]).

Juriidilise ekspertiisi tegi sama ministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Kadri Tubli (626

0751, [email protected]).

1.3 Märkused

Eelnõu on seotud EL õigusega, sest räime, kilu ja tursa püügivõimalused on EL nõukogu Eestile

kehtestanud ELi Läänemere püügivõimaluste määrusega. Määruse vastavust EL õigusele on

kirjeldatud seletuskirja punktis 3.

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2025. a määruse nr 97 „Kutselise

kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“ 23.

jaanuaril 2026 jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 20.01.2026, 12.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest punktist ja kolmest lisast.

Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse preambulat, täiendades seda volitusnormidega

lubatud aastasaakide ja püügivõimaluste kehtestamiseks. Tegemist on normitehnilise

parandusega.

Eelnõu punktiga 2 kehtestatakse 2026. a rannapüügi jaoks lubatud aastasaagid. Lisaks

sätestatakse Läänemere avaosas kehtestatud lubatud räime aastasaagi kasutamise tingimused.

Täpsemalt on selgitatud seletuskirja punktis 2.1.

Eelnõu punktiga 3 kehtestatakse 2026. a traalpüüdjate räime-, kilu- ja tursapüügivõimalused.

Täpsemalt on muudatusi selgitatud seletuskirja punktis 2.1.

Eelnõu punktiga 4 täiendatakse määrust lisadega 11 ja 21.

Eelnõu punktiga 5 muudetakse kehtiva määruse lisa 31 „Lubatud aastasaagid kaluri

kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püüdmisel“ (edaspidi lisa 31), millega

kehtestatakse teatud kalaliikide lubatud aastasaagid püügivahendite kohta Peipsi, Lämmi- ja

Pihkva järvel. Täpsemalt on muudatused selgitatud seletuskirjas punktis 2.2.

2.1. Lubatud aastasaagid ja püügivõimalused Läänemerel

Eelnõu punktidega 2 ja 3 täiendatakse püügivõimaluste määruse paragrahve 1 ja 2, mis

kehtestavad Läänemerele kalaliikide kohta lubatud aastasaake ja püügivõimalusi, mis on Eesti

Vabariigile määratud ELi Läänemere püügivõimaluste määrusega. ELi Läänemere

püügivõimaluste määrus sätestab 2026. a Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade kvoodid

ning määrab nende kasutamise tingimusi, milleks võivad olla näiteks täpsemad ajalised või

ruumilised piirangud, püügivahendeid puudutavad tehnilised meetmed jms. Eestile eraldatud

kvootide kontekstis väljendub kasutamise tingimus asjaolus, et turska on lubatud püüda üksnes

kaaspüügina. Kuna ühise kalanduspoliitika alusmääruse artikkel 16 lõike 6 kohaselt otsustab

iga liikmesriik ise, kuidas jaotada tema lipu all sõitvatele laevadele talle eraldatud

kalapüügivõimalusi, siis räime, kilu ja tursa kvoodid tuleb traalpüügi jaoks kehtestada

4

püügivõimalusena, mis väljendub väljapüügimahus ja rannapüügi jaoks kehtestada lubatud

aastasaagina. Täpsem selgitus on kirjas alapunktides 2.1.1, 2.1.2, 2.1.3 ja 2.1.4. Räime, kilu ja

tursa lubatud aastasaagid Läänemerel kaluri kalapüügi loa alusel on sätestatud määruse lisas 11

ning kalapüügivõimalused Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel lisas 21. Lisaks

täpsustatakse, et Läänemere avaosas, mida tähistavad ICES-i alarajoonid 28-2, 29 ja 32 on

lubatud kasutada maakonnale kehtestatud lubatud aastasaaki peale maakondade ühise lubatud

aastasaagi ammendumist. Samuti täpsustatakse Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu

(edaspidi ICES) alarajoonide määratlust, mis on toodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EÜ) nr 218 III lisas.

2.1.1. Räim

ELi Läänemere püügivõimaluste määrusega on Eestile 2026. a eraldatud räimekvoot kokku

26 707 tonni, millest Liivi lahes 15 870 tonni ja Läänemere avaosas 10 837 tonni. Liivi lahe

räimekvoot vähenes võrreldes 2025. aastaga ligikaudu 17 protsenti, Läänemere avaosa

räimekvoot suurenes aga 15 protsendi võrra. Vastavalt Euroopa Liidu õigusele on võimalik

kanda osa eelmise aasta kvoodist üle järgmisesse aastasse. Ülekantavad kogused kehtestatakse

2026. a jooksul peale seda, kui Euroopa Komisjon on vastavad kogused kinnitanud.

Kokkuleppe kohaselt on eelnevatel aastatel arvestatud Eestile eraldatud Läänemere avaosa

räimekvoodist 88,65 protsenti traalpüügiks ja 11,35 protsenti rannapüügiks ning Eestile

eraldatud Liivi lahe räimekvoodist 54 protsenti traalpüügiks ja 46 protsenti rannapüügiks.

Nimetatud osakaalud on iga-aastasel püügivõimaluste kehtestamisel võetud aluseks, sest need

arvestavad pikaajaliselt väljakujunenud püügimustreid, tarneahelaid ja tootmistsükleid ning

võimaldavad ettevõtjatel majandustegevust paremini planeerida.

Traalpüügi ettevõtted täidavad kalandussektoris sageli nii püüdja kui ka kala töötleja rolli.

Seetõttu on traalpüügi kvoot otseselt seotud töötlemisvõimsuse kasutamise, tootmismahu ja

töökohtade säilitamisega. Oluline on tagada tootmisprotsesside toimimine ning töökohtade

olemasolu aastaringselt, kuna hooajalise tööjõu leidmine on ettevõtjate hinnangul keeruline.

Aastatel 2020-2024 töötas traalpüügi ettevõtetes igal aastal kokku 360 - 570 inimest, mis näitab

traalpüügisektori olulist rolli tööandjana. Praktika näitab, et suuremate püügikvootide korral on

üldjuhul ka hõivatus sektoris suurem.

Rannapüüdjad on omakorda tihedalt seotud traalpüüdjatega, sest traalpüügi ettevõtted on sageli

rannapüügil püütava räime peamised esmakokkuostjad ja töötlejad. Kui traalpüügi

püügiperiood ja sellega seotud töötlemine lõpeb enne rannapüügi hooaega, võib rannapüüdjatel

tekkida raskusi saagi realiseerimisega. Seetõttu tuleb kvoote ja püügiperioode käsitleda

tervikuna, et tagada mõlema püügisegmendi saagi väärindamine ja turule jõudmine. Lisaks

tuleb arvestada rannapüügi sesoonsust – rannapüüdjad püüavad kevadel kudema tulnud kala

ning seetõttu ei saa nad sügisel räime samas ulatuses püüda.

Räimekvoodi jaotamisel tuleb arvestada ka Eestile eraldatud kilukvooti, kuna traalpüügil on

räime ja kilu püük olemuselt segapüük ning nende liikide eraldi püüdmine ei ole tehniliselt ega

praktiliselt teostatav. Kuna kilukvoot on Eestil igal aastal suurem kui Läänemere avaosa

räimekvoot, vajavad traalpüüdjad segapüügi efektiivseks korraldamiseks piisavalt räimekvooti,

et vältida olukorda, kus räimekvoot saab täis enne, kui kilukvoot on mõislikus mahus kasutatud.

Viimastel aastatel on kilu osakaal traalpüügi saagis kasvanud: 2016. aastal 59 protsendilt 2025.

aastal 77 protsendini (tõus 18 protsendipunkti).

Rannapüügil on Eesti kalanduses lisaks majanduslikule väärtusele ka oluline kultuuriline ja

kogukondlik roll. Rannapüük toetab rannapiirkondade elujõulisust, aitab säilitada

5

traditsioonilisi oskusi ning pakub sissetulekuallikat piirkondades, kus alternatiivseid

tööhõivevõimalusi võib olla piiratumalt. Piisavas mahus räimekvoodi eraldamine rannapüügi

segmendile aitab hoida rannakogukondi toimivana ning vähendab sotsiaalset survet, näiteks

sissetuleku või väljarände näol.

Viimastel aastatel on ELi poolt kehtestatud Läänemere avaosa püügivõimalus olnud oluliselt

väiksem, mis on tekitanud Ida-Virumaa rannapüüdjates rahulolematust senise jaotusprotsendi

suhtes. Kui aastatel 2016-2020 oli Läänemere avaosa räime püügivõimalus vahemikus 17 000-

25 000 tonni, püüdsid rannapüüdjad oma osast sõltuvalt aastast ära ligikaudu 40-60 protsenti.

Alates 2021. aastast on Läänemere avaosa püügivõimaluste vähenemine toonud kaasa olukorra,

kus rannapüügi kvoodikasutus on olnud 88-122 protsenti. Praktika põhjal on Läänemere avaosa

rannapüüdjate optimaalne kvoot hinnanguliselt 1600-1800 tonni.

Kui rakendada 2026. aasta kvootidele senist jaotusprotsenti, kujuneks Läänemere avaosa

traalpüügi räime püügivõimaluseks 9 607 tonni ja rannapüügil 1 230 tonni. Liivi lahes kujuneks

traalpüügil räime püügivõimaluseks 8 569,8 tonni ja rannapüügil 7 300,2 tonni.

Rannakalurite ja traalpüüdjatega on peetud mitmeid kohtumisi 2026. aasta Läänemere avaosa

kvootide jaotamise teemal. Kohtumiste ajendiks oli Läänemere avaosa rannakalurite hinnang,

et senine jaotus (11,35 % rannapüük ja 88,65 % traalpüük) ei ole kvoodikõikumiste tingimustes

olnud rannapüügile piisav. 12. detsembril 2025. a esitas Virumaa Rannakalurite Ühing MTÜ

kirjaliku ettepaneku tõsta 2026. aastal Läänemere avaosa rannapüügi lubatud aastasaak 1378,88

tonnini, millele lisanduks täiendavalt 300 tonni, mis muudaks jaotuse suhteks 15,49 protsenti

rannapüük ja 84,51 protsenti traalpüük. Traalpüüdjate hinnangul ei ole selline muutmine neile

sobiv, sest räimekvoot on vajalik segapüügi toimimiseks koos kilukvoodiga ning

töötlemismahtude planeerimiseks.

Käesoleva eelnõuga suurendatakse 2026. aastal Läänemere avaosa rannapüügi räimekvooti

traalpüüdjate arvelt 300 tonni võrra. 2026. aasta sügisel komisjoni otsusega ülekantav

räimekvoot läheb täies ulatuses traalpüüdjatele, sest siis rannapüüki kastmõrraga ei toimu.

Ülekantava koguse lõplik maht ei ole käesoleva määruse kehtestamise ajal veel täpselt teada,

aga ligikaudne 2025. a kvoodijääk on 700 tonni.

Eeltoodust tulenevalt on 2026. aastal Läänemere avaosa räime püügivõimalused järgmised:

traalpüük 9 307 tonni ja rannapüük kokku 1 530 tonni, mis teeb suhtarvudeks 14,12 protsenti

rannapüüdjatele ja 85,88 protsenti traalpüüdjatele.

2.1.1.2. Liivi lahe räime lubatud aastasaagid

Kogu Eesti riigi Liivi lahe rannapüügi räimekvoot on 2026. a 7 300,2 tonni. Sellele lisandub

Liivi Lahe Kalanduskogu MTÜ 18. detsembri 2025. a ettepaneku alusel traalpüügi kvoodi

arvelt kogus, mis vastab 10 protsendile ehk 884,44 tonnile 2025. aasta Liivi lahe rannapüügi

esialgsest kvoodist (8844,42 t). Seega kokku on Liivi lahe rannapüügi räimekvoot on 2026. a

8184,64 tonni ja traalpüügil 7685,36 tonni. Nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96, 6. mai 1996,

millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad

tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, alusel 2026. a sügisel Eestile 2025. aastast

ülekantav jääk kantakse omakorda täies mahus traalpüügi segmendile. Liivi lahe rannapüügi

kvoot jaotatakse maakondade vahel järgmiselt: Saare maakonnale 2026. a lubatud aastasaagiks

7 protsenti ehk 572,92 tonni, Pärnu maakonnale eraldatakse 93 protsenti ehk 7 611,72 tonni,

mis jaguneb eraldi Kihnu ja Manõja rannapüüdjate ning Pärnu maakonna rannapüüdjate vahel.

Kihnu ja Manõja rannapüüdjatele eraldatakse 15 protsenti Pärnu maakonna kvoodist ehk

6

1 141,76 tonni ning ülejäänud 85 protsenti ehk 6 469,96 tonni teistele Pärnu maakonna

kaluritele.

Pärnu maakonnas jaotatakse lubatud aastane räimesaak omakorda kasutada lubatud

kastmõrdade vahel. Enne kastmõrdade kaupa jaotamist eraldatakse lubatud aastasaagist väike

osa muude püügivahenditega püügiks. Kihnu ja Manõja rannapüüdjatele jäetakse 13,76 tonni

muude püügivahendite jaoks ning kastmõrdadega püügiks jääb seega 1 128 tonni. See kogus

jaotatakse 24 kastmõrra vahel, mistõttu on ühe kastmõrra lubatud aastasaak 47 tonni. Pärnu

maakonna, välja arvatud Kihnu ja Manõja, rannapüüdjate lubatud aastasest räimesaagist

jäetakse 67,56 tonni muude püügivahendite jaoks ning ülejäänud 6402,4 tonni jaotatakse 151

kastmõrra vahel. Seega on ühe kastmõrra maksimaalne lubatud saak 42,4 tonni. Muude

püügivahenditega püügiks eraldatud kogused on määratud varasemate aastate saagiandmete

põhjal.

Lubatud aastasaakide kehtestamine kastmõrra kohta on võimalik ainult seetõttu, et püütakse

peamiselt ühte liiki ehk räime.

Kui ajaloolise püügiõiguse omanikul on kasutada rohkem kui üks kastmõrd, liidetakse tema

räimepüügivõimalus loale kantud kastmõrdade arvu põhjal, kuid ta võib temale määratud

lubatud aastasaagi välja püüda ka vähema arvu püügivahenditega, kui loal on kirjas.

2.1.1.3. Läänemere avaosa rannapüügi räime lubatud aastasaagid

Eesti riigi Läänemere avaosa rannapüügi räimekvoot on koos individuaalkvootidega

1 530 tonni. Räimevaru jaotamise korral Läänemere avaosa maakondade vahel jagatakse kaluri

kalapüügiloa alusel lubatud räime aastasaak kahte ossa. Esimest osa kasutaksid kõik

maakonnad ja teine osa – lubatud aastasaagi jääk 300 tonni – jagataks kuue maakonna vahel.

Kõikide maakondade 2026. a ühiselt kasutatav lubatud aastasaak on 1230 tonni, millele

lisandub kalalaeva kalapüügiloa alusel püüdjate arvelt ülekantav 300 tonni ehk kokku 1 530

tonni. Ühiselt kasutatava lubatud aastasaagi ammendumisel jaguneb ülejäänud 300 tonni räime

maakondade vahel järgmiselt:

1) Ida-Viru maakonnale 130 tonni;

2) Lääne maakonnale 85 tonni;

3) Harju maakonnale 40 tonni;

4) Hiiu maakonnale 15 tonni;

5) Saare maakonnale 20 tonni;

6) Lääne-Viru maakonnale 10 tonni.

Sellega tagatakse Harju, Hiiu, Saare ja Lääne-Viru maakonna rannapüüdjatele nende poolt

viimasel viiel aastal keskmiselt püütud räimesaake arvestades piisav varu.

2.1.2. Kilu

ELi Läänemere püügivõimaluste määrusega kehtestati 2026. a kilu kvoodiks 23 135 tonni, mis

on umbes 45 protsenti suurem kogus kui eelmisel aastal. Rannapüügil ei ole kilu sihtliik,

mistõttu on saagid väga väikesed (viimastel aastatel alla 1 t) ja kilu satub püünistesse pigem

teiste liikide kaaspüügina. Seetõttu kehtestatakse määrusega rannapüügile lubatud aasasaagiks

3 tonni ja kehtestatakse Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel püüda lubatavaks kilu

7

püügivõimaluseks peaaegu kogu Eesti kilukvoot. See tähendab, et traalpüügil jääb kilu

püügivõimaluseks 23 132 tonni ja rannapüügi lubatud aastasaagiks 3 tonni.

2.1.3. Tursk

ELi Läänemere püügivõimaluste määrusega kehtestati 2026. a Eestile tursapüügi kvoodiks

kokku 13 tonni ja seda võib kasutada üksnes kaaspüügina. Sellest Läänemere idaosas ICES-i

alarajoonides 25–32 on tursapüügi kogumaht 10 tonni ja Läänemere lääneosas ICES-i

alarajoonides 22–24 3 tonni. Tursapüük on viimastel aastatel varude kokku kukkumise tõttu

aina vähenenud, ka tursapüügivõimalused on muutunud äärmiselt väikeseks.

Eestile ICES-i alarajoonides 22–24 eraldatud kvoot 3 tonni kehtestatakse püügivõimalusena

traalpüüdjatele, kuna nimetatud alarajoonides Eesti rannapüüdjad püüda ei saa. KPS § 41 lõige

1 kohaselt tohivad rannapüüdjad merel püüda kuni 20 meetri samasügavusjooneni. Eestile

Läänemere idaossa ehk alarajoonidesse 25–32 eraldatud tursakvoot 10 tonni jaotatakse traal- ja

rannapüügi vahel nii, et traalpüügil püügivõimaluseks kehtestatakse 5 tonni ja rannapüügil

lubatud aastasaagiks 2 tonni. Ülejäänud 3 tonni turska välja ei jagata ning jäetakse rannapüügi

arvelt reservi, et seda saaks aasta jooksul vajadusel kasutada teiste EL liikmesriikidega

kvoodivahetusteks. See võib osutuda vajalikuks näiteks Soome lahe lõhe puhul, mille kvoot

võib täituda. 2 tonni tursakvoot rannapüüki piirama ei hakka, kuna viimastel aastatel püsib

rannapüügil saadud tursa kogus ca 1 tonni juures.

2.1.4. Lõhe

ELi Läänemere püügivõimaluste määruse kohaselt 2026. a on Eesti kaluritel võimalik Soome

lahel ICES-i alarajoonis 32 püüda lõhet 1049 isendit ja Läänemere avaosas ICES-i

alarajoonides 22–31 538 isendit. ELi Läänemere püügivõimaluste määruse järgi võib ICES-i

alarajoonide 22– 31 kvoodist kuni 450 isendit püüda alarajoonis 32. Erisus on lubatud selleks,

et tagada rannapüügi püügivõimaluste parem ärakasutamine. Traalpüügil lõhet ei püüta,

rannapüüdjad püüavad lõhet põhiliselt seisevpüünistega. Põllumajandus- ja Toiduameti

andmetel on 28. novembri 2025. a seisuga püütud Soome lahest 976 ja Läänemere avaosast

164 lõhet.

Kuna lõhet püüavad peamiselt rannapüüdjad ja kalalaevade saakidesse satuvad vaid üksikud

isendid, ei ole lõhepüügi võimalusi otstarbekas kehtestada eraldi kalalaeva ja kaluri

kalapüügiloa alusel, ning Eesti jaoks kehtib ELi kehtestatud üks üldine kvoot.

2.2. Lubatud aastasaagid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

17. – 20. novembrini 2025. a toimus Eesti-Vene kalapüügikomisjoni 51. istung, mille käigus

lepiti kalaliikide kaupa kokku aastane lubatud saak ja jaotus riikide vahel 2026. aastal. Eesti-

Vene kalapüügikomisjoni otsuse järgi võib 2026. a ahvena-, koha-, haugi-, rääbise- ja

latikakvoodile lisada 2025. a kasutamata jäänud kogused, mis on kuni 5 protsenti iga liigi 2025.

aastaks kokkulepitud kvoodist.

Kalapüügilubade andmiseks kehtestati 2026. a lubatud aastasaagid 2026. a alguses, kui ei

jõutud aastalõpu andmeid määruse muutmise eelnõusse lisada. Need andmed selgusid peale

püügihooaja lõppu.

Määruse lisas 31 muudetakse tabelit 1 „Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2026. aastal kasutada

lubatud aastasaagid“ vastavate nimetatud kalaliikide osas. Muudatused on toodud alljärgnevas

tabelis 1.

8

Tabel 1. Aastaks 2025 kokkulepitud kvoot, kvoodijääk 2025. a ja ülekantav osa 2026. a

kalaliikide kaupa.

Kalaliik Lubatud aastasaak

2025. a tonnides

Lubatud aastasaagi

jääk 2025. a

tonnides

Ülekantavad 5 protsenti

2026. a tonnides

Ahven 920 264,48 46

Latikas 1050 527,39 52

Koha 770 118,64 38

Haug 120 26,209 6

Rääbis 15 6,195 0

Kuna nimetatud kalaliikide aastasaakide suurenemine mõjutab ka lubatud aastasaaki

püügivahendi kohta, on määruse lisa 31 tabelis 2 „Lubatud aastasaagid püügivahendi tüübi

kohta kalaliikide kaupa 2026. aastal, seejuures saagid ühe püügivahendi kohta ja

püügivahendite vahel jagamata aastasaak“ tehtud vastavad muudatused. Lubatud aastasaagid

kalaliikide kaupa püügivahendi kohta on ümber arvutatud arvestades 2025. a kasutamata jäänud

koguseid. Kuna ülekantavad osad on ümardatud täisarvuni allapoole, et koguseid oleks parem

püügivahendite vahel jaotada, siis rääbise puhul on ülekantav kogus 0. Rääbise puhul jääb

püügivahendite vahel jagamata aastasaak samaks, aga ahvena puhul tõuseb see 23, haugil 29,7,

kohal 4 kilogrammi võrra ning latika puhul langeb jagamata aastasaak 13 kilogrammi võrra.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu käsitleb kalapüüki kutselise kalapüügi vahenditega. Seda valdkonda reguleerivad ka

ELi õigusaktid. Samas ei reguleeri EL püügivõimaluste riigisisest jaotust. Ühise

kalanduspoliitika alusmääruse artikli 16 lõike 6 kohaselt otsustab iga liikmesriik ise, mil viisil

ta ELi õiguse alusel määratud kalapüügivõimalused oma lipu all sõitvate laevade vahel jaotab.

Määrusega jaotatakse Eestile ELi Läänemere püügivõimaluste määrusega 2026. a eraldatud

räime-, kilu- ja tursapüügikvoodid Läänemerel kaluri ja kalalaeva kalapüügiloa vahel. Seega

on määruse eelnõu kooskõlas ELi õigusega.

Euroopa Liidu õigusaktid ei reguleeri püüki Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel.

4. Määruse mõjud

Eelnõu kehtestamine ei mõjuta riigi julgeolekut, rahvusvahelisi suhteid ega ka riigiasutuste ja

kohaliku omavalitsuse töökorraldust, ühtlasi puudub sotsiaalne ja demograafiline mõju.

Määruse rakendamine aitab kaasa kutselise kalapüügi jätkusuutlikule arengule ning toetab

kalavarude kestlikku kasutust, mis mõjub positiivselt elu- ja looduskeskkonnale. Määrusel on

regionaalarengule positiivne mõju eelkõige tulenevalt sellest, et kvootide riigisisesel jaotamisel

peetakse silmas kogu sektori ja sealhulgas eri kalanduspiirkondade huve. Määruse majanduslik

mõju on positiivne, kuna kvootide kehtestamata jätmisel ei ole kaluritel võimalik kvoodialuseid

liike püüda ja vastavalt ka sissetulekut teenida.

EL-i Läänemere püügivõimaluste määrusega Eestile eraldatud kalapüügivõimalused

Läänemerel jaotatakse eri püügiviise kasutavate kalurite vahel, arvestades ka eelmistel aastatel

väljakujunenud jaotust ja seniseid väljapüüke. Summaarsed püügivõimalused kõiguvad aastate

9

lõikes ning peale 2024. a olulist langust on 2026. a taas tõusule pööranud. 25. novembril ja 5.

detsembril 2025. a kutsuti kokku nii traal- kui ka rannapüüdjate esindajad, et tutvustada 2026.

a räime- ja kilupüügivõimalusi ja arutada sektorite vahelist räimepüügivõimaluste jaotust. 2026.

a sügisel kantakse komisjoni otsusena 2025. a jäägid (ligikaudu 700 tonni) taas üle

traalpüüdjatele. Rannapüüdjad saavad 300 tonni komisjonist saadavast kvoodist, et see jätaks

ka traalpüüdjatele natuke puhvrit ja rannapüüdjad saavad soovitud lisa oma kvoodile.

Tursakvoot on jätkuvalt väga väike ja seda on lubatud kasutada vaid kaaspüügiks. Selle tõttu

pole turska viimastel aastatel ka sihtliigina püütud ja väike kvoot ei mõjuta sektorit kuidagi

varasemast rohkem.

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kaluritel on võimalik püüda rohkem ahvenat, koha, haugi ja

latikat, mis samuti suurendab piirkonna kalurite sissetulekuid.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamiseks ei ole vaja teha lisakulutusi. Määruse rakendamisega kaasnevad

eeldatavad tulud tulenevad traalpüügi püügivõimalustest. Nimelt kehtestati püügivõimaluste

määrusega 2026. a kilu, räime ja tursa püügiõigustasud ning käesoleva eelnõuga lisanduvad

sellele ka püügivõimalused. Arvestades, et traalpüügil on räime püügiõigustasu 9,84 eurot tonni

kohta ja püügivõimalus kokku 18 176,8 tonni, kilu püügiõigustasu 10,04 eurot tonni kohta ja

püügivõimalus kokku 23 135 tonni ning eeldades, et kogu räime ja kilu püügivõimalused

ostetakse välja, laekub neist riigieelarvesse kokku umbes 411 135 eurot.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu

Kliimaministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks

Keskkonnaametile ja Põllumajandus- ja Toiduametile ning kalandusorganisatsioonidele: MTÜ

Eesti Kalurite Liidule, rannapüügi kalanduspiirkondadele (Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu,

MTÜ Harju Kalandusühing, MTÜ Hiiukala, Liivi Kalanduskogu, MTÜ Läänemaa

Rannakalanduse Selts, MTÜ Saarte Kalandus ja MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing),

traalpüüdjate ühendustele (Eesti Traalpüügi Ühistu, Eesti Kalapüügiühistu ja Saarte Kalandus

MTÜ), Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel tegutsevate kalurite ühendustele (Peipsi

Kalandusühistu, Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit, Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate

Kogu, Peipsi Piirkonna Ettevõtete ja Ettevõtjate Kalurite Liit, Peipsi Kalurite ja Kalatöötlejate

Liit).