Pöördumine

Kliiniline sisend Tallinna Lastehaiglalt
Saame aru, et Teie laual on hetkel hulgaliselt kiireloomulisi ja keerukaid küsimusi, mis vajavad lahendamist, kuid samal ajal on otsustamisel Tallina Haigla rajamine, millega valime arengusuuna, mis jääb kogu regioniaalset arstiabi mõjutama aastateks. Tallinna Lastehaigla liitmisel Tallinna Haiglaga, mis ei pretendeeri regionaalhaigla tasandile, sest seal puuduvad teatud valdkonnad (Filippov, M, (2025) Arkadi Popov: me ei taha Tartuga kuidagi sõdida. Eesti Arst 2025; 104 (12):630-633), muudaks oluliselt laste ravi Eestis ja takistaks nii sünnitusabi ja günekoloogia, kui neonataoloogia ja lasteintensiivravi erialade edasist arengut. Lastehaigla koos Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga tagab III etapi arstiabi vastsündinutele ja lastele. Aastatepikkune koostöökogemus PERH-iga puudutab kõiki III etapi keskuse erialasid: neurokirurgiat, torakaalkirurgiat, veresoontekirurgiat, põletuste ravi ja plastikakirurgiat, pea-, kaela- ja kõrikirurgiat ja keerulisi onkoloogilisi operatsioone vajavate patsientide ravi ning diagnostikat. Meil on ühine traumapatsientide käsitluse süsteem, kus lastehaigla on vastutav pediaatriliste patsientide eest ja ühine täiskasvanute ja laste koduse toitmisravi keskus, mis on ainuke koduse toitmisravi keskus Eestis ja osa suuremast palliatiivravialasest koostööst.
Tallinna linna sünnitusabi ning vastsündinute intensiivravi on vajanud ümberkorraldamist juba aastaid tagasi. Süsteem nagu praegu, kus Regionaalhaigla ja Lastehaigla on eraldi asutused, kusjuures regionaalset sünnitusabi ei osuta kumbki, ei toeta laste ega naiste ravi, vaid takistab nii sünnitusabi ja günekoloogia kui ka intensiivravi arengut ja teeb vastsündinute ja naiste ravi olulisel määral keerulisemaks ja kallimaks. Näiteks punase traumaga rasedat ei ole võimalik kusagil kompleksselt käsitleda, sest spetsialistid paiknevad erinevates haiglates – günekoloogid eraldi meie punase trauma ja lasteintensivistide meeskonnast. Ka teatud väärarengutega (diafragmaalhernia, gastroskiis) laste kaasaegne käsitlus on täna võimatu.
Sünnitusabi ja vastsündinute intensiivravi on orgaaniliselt seotud erialad, mis peavad nii emale kui lapsele adekvaatseks ja kaasaegsetele standartitele vastava ravi osutamiseks olema koos. Ja mitte ainult koos, vaid koos sellises kohas, kus on võimalik osutada nii emale kui lapsele maksimaalset ravi. Ülekaalukas tõenduspõhine teaduskirjandus on aastakümneid tagasi jõudnud seisukohale, et haige vastsündinu ja ka lapse transport halvendab pikaajalist ravitulemit. Lisaks on ebaotstarbekas üleval pidada kolme valveringi, kus personal on võimeline tegelema ka kriitilises seisundis vastsündinuga ning aparatuure neis osakondades. Halvemal ravitulemusel on mitmeid põhjuseid:
-Transport eeldab lapse korduvat liigutamist ja ümbertõstmist, mis omakorda tähendab kõikide elulisi funktsioone tagavate aparaatide ja liinide korduvat lahtiühendamist. See tähendab rohkem tüsistusi ja infektsioone.
-Transport põhjustab paratamatult lapse kehatemperatuuri kõikumist, mis eriti enneaegsetele ja raskes seisundis vastsündintele põhjustab ajusiseseid verejookse.
-Lapsele ja emale pakutava abi kvaliteet ja patsientide rahulolu sõltub kogenud personali kohalolust ja kompleksse raviteenuse saamisest ilma haigalatevahelise transpordita. Hilinenud III astme intensiivravi maksab halvimal juhul nii ema kui lapse elu. Selliseid juhtumeid, kus vähemalt üks osapool on Tallinnas logilistile probleemide tõttu elu kaotanud ei pea väga kaugest minevikust otsima. Sünnitusmaja lastearstid suudavad esmaselt vastsündinuid abistada aga kõrgema etapi intensiivraviosakond on Mustamäel Tallinna Lastehaiglas. Kõige väiksemad lapsed (22-28 rasedusnädalat ehk 500gr-1kg) ja kõige raskemas seisundis lapsed tuleb kriitilises ja eluohtlikus seisundis tranportida oma ema juurest ära lastehaigla intensiivravi osakonda, kus ollakse võimelised pakkuma lapsele kompleksset III etapi ravi, kuid puudub võimalus pakkuda ja arendada perekeskset intensiivravi.
-Haige laps eraldatakse põhjendamatult oma perekonnast. Selline teguviis on näidanud laialdastes kliinilistes uuringutes halvemat kaugtulemust. Emad tulevad esimesel võimalusel sünnitusmajast oma lapse juurde vajades ise veel meditsiinilist abi ja järelvalvet, mida lastehaigla neile pakkuda ei suuda. Selline olukord ei ole tänasel päeva ka peredele vastuvõetav. Lapsevanemad eeldavad õigustatult kaasaegset perekeskset ravi.
- Sageli jäävad lapsed, kelle ravikulg on tervishoiukorralduslikel põhjustel tüsistunud alatiseks kõrvalabist sõltuvaks ega sisene kunagi tööturule. Ka üks haige lapse vanematest (sagedamini ema) tuleb tihtipeale töölt ära suure hoolduskoormuse tõttu. Nii tekib riigile rohkelt ressurssi tarbiv patsientide grupp ja vähe maksutulu toov hooldajate grupp.
Miks on vaja, et lasteintensiivravi oleks koos sünnitusmajaga Mustamäel? Sest ainult nii on võimalik tagada adekvaatne ja tänapäevastele standarditele vastav ravi nii lastele kui emadele. Lootevee embooliaga naistel on täna suur risk sünnitusel surra. Mujal maailmas on selleks puhuks olemas ekstrakorporaalne membraanoksügenisatsioon (ECMO), mida Eestis saab rakendada vaid regionaalhaiglates ja selle teenuse dubleerimine Tallinna tingimustes ei ole mõeldav ei patsientide arvu vähesuse ja kogemuse puudumise kui ka ebamõistlike kulude tõttu.
Naised, kes vajavad raseduse ajal kirurgilist ravi muul põhjusel kui rasedus on täna samuti väga ebaõiglases olukorras. Lääne-Tallinna Keskhaiglas on isegi üldkirurg teises, eemalasuvas korpuses, ja kirurgi kutsumine konsulteerima sünnitusmajja on äärmiselt keeruline. Veresoontekirurgia, neurokirurgia, rindkere-ja südamekirurgia ning plastika-ja rekonstruktiivkirurgiga on PERHis. Rase naine, kes vajab erakorralist raseduse lõpetamist keiserlõike teel südame klapirikke tõttu 28. rasedusnädalal, ajal kui TÜKi kardiokirurgia osakond on kollektiivpuhkusel, ei ole täna, ega ka planeeritava Tallinna Haigla tingimustes adekvaatselt käsitletav – seda nägime alles hiljuti ise. Sama kehtib onkoloogilist ravi saavate rasedate naiste kohta, kelle rasedus tuleb ennaegselt lõpetada.
Laste onkoloogia on samuti regionaalne teenus, mille osas töötavad Tallinna Lastehaigla ja PERH käsikäes nii diagnostika (mis lastel toimub sageli narkoosis) kui ka ravi (narkoosis kiiritusravi, onkoloogiline kirurgia) osas. Laste onkoloogilisse kirurgiasse on kaasatud sageli ka angiografistid, endoskopistid neurokirurgid, torakaalkrirurgid, täiskasvanutele spetsialiseerunud onkokirurgid, veresoontekirurgid, uroloogid jne.
Traumakeskus on samuti PERH ja sinna tulevad ka traumadega ja põletustega rasedad ja lapsed. Kui laps liigub edasi Lastehaiglasse, on tema andmed käsitluse kõige olulisemas etapis puudu, sest haiglate infosüsteemid ei ühildu. Traumaga rasedate puhul on asi veel keerulisem. Ühiseid arendusi, mis täna olukorda parandaksid loodava Tallinna Haigla valguses ei tehta.
Naistele ja lastele kvaliteetse abi tagamine ei ole ei täna ega ka loodava Tallinna Haigla raames võimalik, sest Tallinna Haiglas selliste teenuste dubleerimine on Tervisekassa rahalist seisu aimates, personalikulusid ja väljaõppe aega teades võimatu.
Ka residentuur on täna korraldatud nii, et laste ja vastsündinute intensiivraviarstid tulevad anestesioloogia ja intensiivravi residentuurist. Need arstid on suutelised läbi viima laste ja vastsündinute anesteesiat ja rakendama intensiivravivõtteid. Neid arste on täna niivõrd vähe, et ohus on kogu eriala püsimajäämine. Uute arstide pealekasv on takistatud osaliselt ka seetõttu, et tervishoiukorraldus ei toeta piisavat väljaõpet ja kogemuse omandamist. Täna rahastab Tervisekassa Tallina linna piires kolme vastsündinute intensiivravi osakonda (kaks sünnitusmajade juures, kust tuuakse lapsed kolmandasse osakonda, Tallinna Lastehaiglasse.) Kolme üksteist dubleeriva osakonna aparatuur (mida tõesti kogutakse suures osas heategevuselt) ja valveringide katmine olukorras, kus sündimus väheneb, personali on puudu ja raha ei ole, on kliinilisest vaatest maksumaksja raha väärkasutamine. Samal ajal peab Tallinna Lastehaigla üleval ka lastereanimobiili, mis pakub haiglatevahelist intensviiravitransporti lastele ja üsasisest transporti ohustava enneaegse sünnitusega naistele. Reanimobiilibrigaad transpordib kriitiliselt haigeid lapsi nii kiirabiauto kui helikopteriga ning viib kriitilises seisundis lapsi ka lennutranspordiga välisravile.
Loodav Tallinna Haigla eespool kirjeldatud probleemidele lahendusi ei paku. Ka Põhja-Eesti inimesed vajavad ladusalt toimivat, kuluefektiivset ja läbimõeldud tervishoiusüsteemi, mille lahutamatuks osaks Mustamäe meditsiinilinnak, koos sünnitusmaja ja lastehaiglaga.

Tallinna Lastehaigla lasteintensiivravi osakonna personali nimel,

Johanna Hade, lasteintensiivravi vastutav arst
Helgi Padari, Anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juhataja

Kliiniline sisend Tallinna Lastehaiglalt
Saame aru, et Teie laual on hetkel hulgaliselt kiireloomulisi ja keerukaid küsimusi, mis vajavad lahendamist, kuid samal ajal on otsustamisel Tallina Haigla rajamine, millega valime arengusuuna, mis jääb kogu regioniaalset arstiabi mõjutama aastateks. Tallinna Lastehaigla liitmisel Tallinna Haiglaga, mis ei pretendeeri regionaalhaigla tasandile, sest seal puuduvad teatud valdkonnad (Filippov, M, (2025) Arkadi Popov: me ei taha Tartuga kuidagi sõdida. Eesti Arst 2025; 104 (12):630-633), muudaks oluliselt laste ravi Eestis ja takistaks nii sünnitusabi ja günekoloogia, kui neonataoloogia ja lasteintensiivravi erialade edasist arengut. Lastehaigla koos Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga tagab III etapi arstiabi vastsündinutele ja lastele. Aastatepikkune koostöökogemus PERH-iga puudutab kõiki III etapi keskuse erialasid: neurokirurgiat, torakaalkirurgiat, veresoontekirurgiat, põletuste ravi ja plastikakirurgiat, pea-, kaela- ja kõrikirurgiat ja keerulisi onkoloogilisi operatsioone vajavate patsientide ravi ning diagnostikat. Meil on ühine traumapatsientide käsitluse süsteem, kus lastehaigla on vastutav pediaatriliste patsientide eest ja ühine täiskasvanute ja laste koduse toitmisravi keskus, mis on ainuke koduse toitmisravi keskus Eestis ja osa suuremast palliatiivravialasest koostööst.
Tallinna linna sünnitusabi ning vastsündinute intensiivravi on vajanud ümberkorraldamist juba aastaid tagasi. Süsteem nagu praegu, kus Regionaalhaigla ja Lastehaigla on eraldi asutused, kusjuures regionaalset sünnitusabi ei osuta kumbki, ei toeta laste ega naiste ravi, vaid takistab nii sünnitusabi ja günekoloogia kui ka intensiivravi arengut ja teeb vastsündinute ja naiste ravi olulisel määral keerulisemaks ja kallimaks. Näiteks punase traumaga rasedat ei ole võimalik kusagil kompleksselt käsitleda, sest spetsialistid paiknevad erinevates haiglates – günekoloogid eraldi meie punase trauma ja lasteintensivistide meeskonnast. Ka teatud väärarengutega (diafragmaalhernia, gastroskiis) laste kaasaegne käsitlus on täna võimatu.
Sünnitusabi ja vastsündinute intensiivravi on orgaaniliselt seotud erialad, mis peavad nii emale kui lapsele adekvaatseks ja kaasaegsetele standartitele vastava ravi osutamiseks olema koos. Ja mitte ainult koos, vaid koos sellises kohas, kus on võimalik osutada nii emale kui lapsele maksimaalset ravi. Ülekaalukas tõenduspõhine teaduskirjandus on aastakümneid tagasi jõudnud seisukohale, et haige vastsündinu ja ka lapse transport halvendab pikaajalist ravitulemit. Lisaks on ebaotstarbekas üleval pidada kolme valveringi, kus personal on võimeline tegelema ka kriitilises seisundis vastsündinuga ning aparatuure neis osakondades. Halvemal ravitulemusel on mitmeid põhjuseid:
-Transport eeldab lapse korduvat liigutamist ja ümbertõstmist, mis omakorda tähendab kõikide elulisi funktsioone tagavate aparaatide ja liinide korduvat lahtiühendamist. See tähendab rohkem tüsistusi ja infektsioone.
-Transport põhjustab paratamatult lapse kehatemperatuuri kõikumist, mis eriti enneaegsetele ja raskes seisundis vastsündintele põhjustab ajusiseseid verejookse.
-Lapsele ja emale pakutava abi kvaliteet ja patsientide rahulolu sõltub kogenud personali kohalolust ja kompleksse raviteenuse saamisest ilma haigalatevahelise transpordita. Hilinenud III astme intensiivravi maksab halvimal juhul nii ema kui lapse elu. Selliseid juhtumeid, kus vähemalt üks osapool on Tallinnas logilistile probleemide tõttu elu kaotanud ei pea väga kaugest minevikust otsima. Sünnitusmaja lastearstid suudavad esmaselt vastsündinuid abistada aga kõrgema etapi intensiivraviosakond on Mustamäel Tallinna Lastehaiglas. Kõige väiksemad lapsed (22-28 rasedusnädalat ehk 500gr-1kg) ja kõige raskemas seisundis lapsed tuleb kriitilises ja eluohtlikus seisundis tranportida oma ema juurest ära lastehaigla intensiivravi osakonda, kus ollakse võimelised pakkuma lapsele kompleksset III etapi ravi, kuid puudub võimalus pakkuda ja arendada perekeskset intensiivravi.
-Haige laps eraldatakse põhjendamatult oma perekonnast. Selline teguviis on näidanud laialdastes kliinilistes uuringutes halvemat kaugtulemust. Emad tulevad esimesel võimalusel sünnitusmajast oma lapse juurde vajades ise veel meditsiinilist abi ja järelvalvet, mida lastehaigla neile pakkuda ei suuda. Selline olukord ei ole tänasel päeva ka peredele vastuvõetav. Lapsevanemad eeldavad õigustatult kaasaegset perekeskset ravi.
- Sageli jäävad lapsed, kelle ravikulg on tervishoiukorralduslikel põhjustel tüsistunud alatiseks kõrvalabist sõltuvaks ega sisene kunagi tööturule. Ka üks haige lapse vanematest (sagedamini ema) tuleb tihtipeale töölt ära suure hoolduskoormuse tõttu. Nii tekib riigile rohkelt ressurssi tarbiv patsientide grupp ja vähe maksutulu toov hooldajate grupp.
Miks on vaja, et lasteintensiivravi oleks koos sünnitusmajaga Mustamäel? Sest ainult nii on võimalik tagada adekvaatne ja tänapäevastele standarditele vastav ravi nii lastele kui emadele. Lootevee embooliaga naistel on täna suur risk sünnitusel surra. Mujal maailmas on selleks puhuks olemas ekstrakorporaalne membraanoksügenisatsioon (ECMO), mida Eestis saab rakendada vaid regionaalhaiglates ja selle teenuse dubleerimine Tallinna tingimustes ei ole mõeldav ei patsientide arvu vähesuse ja kogemuse puudumise kui ka ebamõistlike kulude tõttu.
Naised, kes vajavad raseduse ajal kirurgilist ravi muul põhjusel kui rasedus on täna samuti väga ebaõiglases olukorras. Lääne-Tallinna Keskhaiglas on isegi üldkirurg teises, eemalasuvas korpuses, ja kirurgi kutsumine konsulteerima sünnitusmajja on äärmiselt keeruline. Veresoontekirurgia, neurokirurgia, rindkere-ja südamekirurgia ning plastika-ja rekonstruktiivkirurgiga on PERHis. Rase naine, kes vajab erakorralist raseduse lõpetamist keiserlõike teel südame klapirikke tõttu 28. rasedusnädalal, ajal kui TÜKi kardiokirurgia osakond on kollektiivpuhkusel, ei ole täna, ega ka planeeritava Tallinna Haigla tingimustes adekvaatselt käsitletav – seda nägime alles hiljuti ise. Sama kehtib onkoloogilist ravi saavate rasedate naiste kohta, kelle rasedus tuleb ennaegselt lõpetada.
Laste onkoloogia on samuti regionaalne teenus, mille osas töötavad Tallinna Lastehaigla ja PERH käsikäes nii diagnostika (mis lastel toimub sageli narkoosis) kui ka ravi (narkoosis kiiritusravi, onkoloogiline kirurgia) osas. Laste onkoloogilisse kirurgiasse on kaasatud sageli ka angiografistid, endoskopistid neurokirurgid, torakaalkrirurgid, täiskasvanutele spetsialiseerunud onkokirurgid, veresoontekirurgid, uroloogid jne.
Traumakeskus on samuti PERH ja sinna tulevad ka traumadega ja põletustega rasedad ja lapsed. Kui laps liigub edasi Lastehaiglasse, on tema andmed käsitluse kõige olulisemas etapis puudu, sest haiglate infosüsteemid ei ühildu. Traumaga rasedate puhul on asi veel keerulisem. Ühiseid arendusi, mis täna olukorda parandaksid loodava Tallinna Haigla valguses ei tehta.
Naistele ja lastele kvaliteetse abi tagamine ei ole ei täna ega ka loodava Tallinna Haigla raames võimalik, sest Tallinna Haiglas selliste teenuste dubleerimine on Tervisekassa rahalist seisu aimates, personalikulusid ja väljaõppe aega teades võimatu.
Ka residentuur on täna korraldatud nii, et laste ja vastsündinute intensiivraviarstid tulevad anestesioloogia ja intensiivravi residentuurist. Need arstid on suutelised läbi viima laste ja vastsündinute anesteesiat ja rakendama intensiivravivõtteid. Neid arste on täna niivõrd vähe, et ohus on kogu eriala püsimajäämine. Uute arstide pealekasv on takistatud osaliselt ka seetõttu, et tervishoiukorraldus ei toeta piisavat väljaõpet ja kogemuse omandamist. Täna rahastab Tervisekassa Tallina linna piires kolme vastsündinute intensiivravi osakonda (kaks sünnitusmajade juures, kust tuuakse lapsed kolmandasse osakonda, Tallinna Lastehaiglasse.) Kolme üksteist dubleeriva osakonna aparatuur (mida tõesti kogutakse suures osas heategevuselt) ja valveringide katmine olukorras, kus sündimus väheneb, personali on puudu ja raha ei ole, on kliinilisest vaatest maksumaksja raha väärkasutamine. Samal ajal peab Tallinna Lastehaigla üleval ka lastereanimobiili, mis pakub haiglatevahelist intensviiravitransporti lastele ja üsasisest transporti ohustava enneaegse sünnitusega naistele. Reanimobiilibrigaad transpordib kriitiliselt haigeid lapsi nii kiirabiauto kui helikopteriga ning viib kriitilises seisundis lapsi ka lennutranspordiga välisravile.
Loodav Tallinna Haigla eespool kirjeldatud probleemidele lahendusi ei paku. Ka Põhja-Eesti inimesed vajavad ladusalt toimivat, kuluefektiivset ja läbimõeldud tervishoiusüsteemi, mille lahutamatuks osaks Mustamäe meditsiinilinnak, koos sünnitusmaja ja lastehaiglaga.

Tallinna Lastehaigla lasteintensiivravi osakonna personali nimel,

Johanna Hade, lasteintensiivravi vastutav arst
Helgi Padari, Anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juhataja