Arvamus

RIIGIPROKURATUUR Wismari 7 / 15188 TALLINN / 694 4400 / [email protected] / www.prokuratuur.ee

Registrikood 70000906

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

[email protected]

Teie: 31.12.2025 nr 8-1/10385-1 Meie: 30.01.2026 nr RP-1-6/26/6

Prokuratuuri arvamus kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise

seaduse (ametiprivileegid) eelnõule

Lugupeetud justiits- ja digiminister

Prokuratuur tänab võimaluse eest anda arvamus kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste

seaduste muutmise seaduse (ametiprivileegid) eelnõule.

Prokuratuuri esindajate kaasamine eelnõu väljatöötamise faasis aitas kaasa sellele, et eelnõu

sõnastamisel leiti olulisi kompromisslahendusi paljudes küsimustes, milledes advokatuuri ja

prokuratuuri esindajad olid selgelt erinevatel seisukohtadel. Siiski nähtub prokuratuurile

arvamuse avaldamiseks edastatud eelnõu tekstist, et jätkuvalt võib eelnõus sätestatud

põhimõtete rakendamine tegelikes menetluslikes olukordades tekitada segadust ning sellest

tulenevalt teeb prokuratuur ettepaneku kaaluda eelnõu täpsustamist või muutmist järgmistes

küsimustes. Peamiselt puudutavad need küsimused advokaadibüroode läbiotsimise

regulatsiooni.

Eelnõu kohaselt kaasatakse advokaadibüroo läbiotsimisele advokatuuri esindajana. Eelnõu

seletuskirjas on õigesti märgitud, et kriminaalasjas võib olla olukordi, kus advokatuuri esindaja

määramise palves ei saa kriminaalasja uurimise huvides avaldada ei seda, kelle juurde läbi

otsima minnakse ega ka seda, millised isikud kriminaalasjaga veel üht või teist pidi seotud on.

Sellises olukorras võib advokatuuri juhatus eneselegi teadmata advokatuuri esindajaks

nimetada advokaadi, kes seaduse nõuetele ei vasta. Taolise olukorra lahendamiseks saab

prokuratuur paluda lõike 13 kohaselt advokatuuril määrata uue esindaja. Reeglina peaks

advokatuuri juhatus uue esindaja määrama isegi juhul, kui prokuratuuri taotlus ei sisalda

spetsiifilisi selgitusi, miks esialgu määratud esindaja ei ole sobilik – „võib osutuda muuks

menetlussubjektiks samas kriminaalasjas“ või „prokuratuuri hinnangul esineb huvide

konflikt“ peaks olema piisav põhjendus.

Prokuratuur juhib tähelepanu sellele, et harvaesinevates olukordades võib isegi mõni

eelnevatest näidispõhjendustest tuua kaasa olukorra, kus advokatuur mõistab, kelle juurde ja

mille tõttu menetlustoimingut läbi viia soovitakse. Seetõttu teeb prokuratuur ettepaneku

kaaluda regulatsiooni, kus prokuratuuril on advokatuurilt võimalik paluda esindaja määramisel

2 (4)

nimetada koheselt mitu esindaja kandidaati, kelledest ühega võtab prokuratuur

menetlustoimingu läbiviimiseks ühendust teavitades advokatuuri juhatust vaid konkreetse

esindaja menetlustoimingule kaasamise faktist. Selline regulatsioon aitaks vältida

menetlustoimingute läbiviimise venimist KrMS § 912 lg 13 kirjeldatud vaidluse lahendamise

vormis. Ühtlasi välistaks eelnev regulatsioon olukorrad, kus huvide konfliktist teavitaks

menetlejatele üllatuslikult hoopis läbiotsimisele allutatud isik, kes võiks sel moel takistada

läbiotsimise läbiviimist.

Alternatiivina palub prokuratuur eelnõus selgelt sõnastada regulatsioon, mille kohaselt teavitab

prokuratuur uue esindaja määramise vajadusest advokatuuri juhatust tingimusel, et advokatuuri

juhatus varasemalt määratud advokaati temast loobumise põhjustest teavitada ei tohi.

Praktikas võib probleemseks osutuda eelnõus KrMS § 912 sätestatud advokaadibüroo

läbiotsimise regulatsioon. Puutuvalt KrMS § 912 lg 6 märgitusse (Läbiotsimiskohast kaasa

võetav teabekandja, millel võib olla ametiprivileegiga hõlmatud teavet, mis ei seondu

menetletava kriminaalasjaga, pitseeritakse läbiotsimiskohas advokatuuri esindaja juuresolekul

jj) juhib prokuratuur tähelepanu faktile, et digitaalsel kujul talletatud teabe läbiotsimine ei

pruugi tähendada teabe talletamist füüsilistele ja pitseeritavatele andmekandjatele. Nii on

praktikas võimalikud olukorrad, kus läbiotsitava asukoha infoturbepoliitika ei võimalda

kasutada teabetalletuste tegemiseks väliseid mäluseadmeid, kuid samas on läbiotsimisega leitud

olulist teavet võimalik selgelt piiritleda nt Outlooki andmefailis vm kujul ning seda edastada

menetlejani nt krüpteeritud konteineriga läbi e-posti. Varasemas praktikas edastati nt

terviseandmed alati krüpteeritud e-kirjaga. Eelnõus väljapakutud regulatsioon eelnevat ei

võimalda.

Prokuratuur leiab, et praktikas kõige enam probleeme tekitavaks võib osutuda KrMS § 912 lg 7

sätestatu (Advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud andmete hulgas teostab kooskõlas

läbiotsimismäärusega menetleja juhendamisel otsinguid advokatuuri esindaja, kes eraldab

läbiotsimismääruses ära võtta lubatud andmed muudest ametiprivileegiga hõlmatud andmetest,

jälgides, et ametiprivileegiga hõlmatud teave ei tuleks õigustamatult ilmsiks).

Esmalt juhib prokuratuur tähelepanu sellele, et riigi nimel kriminaalmenetlust läbiviivate

menetlejate kahtlustamine erapoolikuses ja oskamatuses saladusega kaitstud teavet hoida pole

kohane. Prokuratuur leiab, et kaasaegseid väljakutseid arvestades on ainuõige

menetlustoimingute vahetu läbiviimine usaldada siiski menetlejate endi, mitte

menetlustoimingu läbiviimise kogemuseta isiku kätte. Ainult menetlejal on täielik ülevaade

muudest kriminaalasja tõenditest ja teabest, mis on hädavajalik iga menetlustoimingu

läbiviimiseks, et tuvastada tõde. Ametiprivileegi tunnustamine ja kliendisaladuse kaitsmise

vajadus ei tee olematuks KrMS § 32 sätestatud üldist põhimõtet, et uurimisasutus teeb

menetlustoiminguid iseseisvalt, kui menetlustoiminguks ei ole vaja kohtu luba või prokuratuuri

luba või korraldust. Siit tuleneb, et ka kohtu loa kohustuslikkuse korral ei saa

menetlustoimingut - läbiotsimise puhul otsingute toimetamist - läbi viia keegi teine peale

menetleja.

On silmatorkav, et ajakirjanike ametiprivileegiga seoses sellist usaldamatust riigi nimel

kriminaalmenetlust toimetava menetleja suhtes eelnõus üles ei näidata, kuigi selle privileegi

rikkumisel võiks olla erinevaid põhiseaduses nimetatud õigusi ja vabadusi silmas pidades palju

suurem kaal ja laialdasem mõju kui kliendisaladuse riivamisel. Advokaadi kliendisaladuse

3 (4)

kaitse vajadus ei saa üles kaaluda kriminaalmenetluses tõe tuvastamise vajadust, kui advokaati

kahtlustatakse kuriteo toimepanemises.

Prokuratuur peab tõenäoliseks, et advokatuuri esindajatel puuduvad tegelikud teadmised nt

digikriminalistikaga seotud seadmete ja tarkvara kasutamiseks ning selliste eriteadmiste

andmine advokaadile võib osutuda raskeks, kuid ka võimatuks. Suure tõenäosusega keelavad

kolmandate isikute poolt sedalaadi seadmete ja tarkvara kasutamise ka kasutajalitsentsid, mis

piiritlevad seadmete ja tarkvara kasutamist pelgalt uurimisasutuse ametnikega. Sellises

olukorras on läbiotsimisel osaleval advokatuuri esindajal vältimatult vajalik paluda otsingutesse

eriteadmistega isikute kaasamist. Eelnõust nähtub eeldus, et läbiotsimisele kaasatud

advokatuuri esindaja seda ka viivitamatult teeb. Arusaamatuks jääb see, kas ja millisel viisil

tuleks toimida olukorras, kus advokatuuri esindaja kas liigsest enesekindlusest või ka

pahatahtlikkusest tulenevalt eelnevaga siiski ei nõustu. Sellist juhtu reguleerib prokuratuurile

arusaadavalt eelnõu § 912 lg 9 (ja 10).

Prokuratuur ei pea eluliselt võimalikuks olukorda, kus juba alustatud läbiotsimine katkestatakse

eelnõus nimetatud pikaks ajavahemikuks (5 päeva), et protsessiga sisuliselt uuesti alustada –

eelnev tähendab tõenäoliselt vaid ühte – tõendite lõplikku hävitamist kahtlustatava või temaga

kontaktis olevate isikute poolt (nt pilvekeskkondi distantsilt kontrollivate isikute poolt).

Prokuratuur teeb ettepaneku sõnastada KrMS § 912 lg 7 järgmiselt:

Advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud andmete hulgas teostab kooskõlas

läbiotsimismäärusega menetleja juhendamisel otsinguid advokatuuri esindaja või kohtu

määratud juhtudel advokatuuri esindaja juuresolekul menetleja juhendamisel tegutsev

eriteadmistega isik, kes eraldab läbiotsimismääruses ära võtta lubatud andmed muudest

ametiprivileegiga hõlmatud andmetest, jälgides, et ametiprivileegiga hõlmatud teave ei tuleks

õigustamatult ilmsiks. Ametiprivileegiga hõlmatud andmeid, mille äravõtmine ei ole lubatud,

hoitakse pitseeritud teabekandjal kriminaaltoimiku juures ning hävitatakse advokatuuri

esindaja juuresolekul pärast kriminaalasja lõpplahendi jõustumist, kui läbiotsimismääruses või

kriminaalasja lõpplahendis ei ole määratud, et teabekandja tagastatakse isikule, kellelt see ära

võeti.

Eelnev sõnastus annaks võimalusel kohtul KrMS § 912 lg 2 alusel koheselt kaaluda küsimust,

kas ja mis vormis eriteadmistega isikut läbiotsimise teostamisel viivitamatult kaasata saab,

vältides sellega seisakuid menetlustoimingu läbiviimisel ning vältides võimalikke järgnevaid

vaidluseid menetlustoimingusse kaasatud advokatuuri esindaja sobivuse üle menetlustoimingu

läbiviimisesse. Alternatiivina tuleb eelnõus selgelt sätestada, kas ja millistel tingimustel võivad

menetlusasutused eriteadmistega isikute abil otsinguid viivitamatult jätkata ning vajadusel

sätestada nõuded otsingutega leitud seadmete või teabe kaitseks.

Eelnõus kasutatakse läbivalt terminit pitseerima. Õigekeelsussõnaraamatu (ÕS 2025) järgi

tähendab sõna pitseerima pitseriga sulgemist ning kasutusnäitena on toodud kohtutäitur

pitseeris ukse. Pitseerimine ei ole kasutatav digitaalse teabe kontekstis, sest digitaalse teabe

puhul pole selline tegevus lihtsalt võimalik. Praktikas kasutatakse turvakleebiseid, mis

võimaldavad kontrollida pakendi avamist – ka selline kleebis pole tegelikult pitser. Selline

regulatsioon oleks juba kehtestamise hetkel ajale jalgu jäänud ning ei looks selgust. Digitaalse

4 (4)

teabe konfidentsiaalsuse tagamiseks tuleb leida kohane termin. Näiteks riigisaladuse ja

salastatud välisteabe seaduses räägitakse elektroonilisest teabeturbest, mis tähendab teabe

käideldavuse, salajasuse ja terviklikkuse tagamist töötlussüsteemis (RSVS § 3 p 10) - termin

tähistab seda, mida digitaalsete andmetega tegelikult teha tuleb ja saab. Vastavale

elulisele olukorrale sobiv termin tuleb leida ka siin.

Prokuratuur tervitab võimalust kohtu kaudu taotleda menetlusosaliste terviseandmeid, kui

mingil põhjusel ei ole võimalik saada nendeks inimese nõusolekut. Samas on praktikas neid

andmeid sageli vaja väga kiiresti, mistõttu vajab prokuratuur kiiremat menetluslikku

protseduuri. Prokuratuur teeb ettepaneku, et eelnõuga kavandatavasse KrMS § 642 lisada

täpsem regulatsioon, mille kohaselt kohtu määrus võib olla lahendatud pealdisega prokuratuuri

taotlusel. Lisaks soovib prokuratuur võimalust edasilükkamatul juhul küsida andmeid

prokuratuuri loa alusel, millele järgneks esimese tööpäeva jooksul kohtule põhjendatud taotluse

esitamine loa lubatavaks tunnistamiseks. Lubatavaks tunnistamise võib kohus lahendada samuti

pealdisega prokuratuuri taotlusel.

Kokkuvõtvalt toetab prokuratuur esitatud eelnõud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Taavi Pern

juhtiv riigiprokurör

riigi peaprokuröri ülesannetes