Arvamus

RIIGIPROKURATUUR Wismari 7 / 15188 TALLINN / 694 4400 / [email protected] / www.prokuratuur.ee

Registrikood 70000906

Igor Taro

Siseministeerium

Pikk 61

15065, Tallinn

[email protected]

Teie: 18.12.2025 nr 1-6/3332-1 Meie: 30.01.2026 nr RP-1-6/25/13307

Prokuratuuri arvamus relvaseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele

Lugupeetud siseminister

Prokuratuur tänab võimaluse eest anda arvamus relvaseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele

(edaspidi VTK).

Prokuratuur nõustub, et tulirelvataoliste esemete vabamüük (nt

hoiatus-, signaal- ja pneumorelvad, samuti stardipüstolid) tuleb allutada regulaarsele

järelevalvele. VTK-s välja toodud ettepanekud vabamüügi reguleerimiseks – eriti

arvestusepidamise kohustus relvaregistris – aitaks lahendada praktikas ette tulevaid

probleeme, kui stardipüstoleid või pneumorelvi kasutatakse ähvardamiseks või ümberehitatud

kujul ka kehavigastuste tekitamiseks.

Prokuratuur märgib, et VTK-s on välja toodud, et EL-i raske ja organiseeritud kuritegevuse

põhjustatud ohtude hinnangu (SOCTA) järgi laienevad ebaseaduslike relvade allikad ning

muret tekitavad nt 3D-prinditud relvad. Relvaseaduse VTK aga 3D-prinditud relvi ei

käsitle. Kui juba relvaseadust uuendatakse, siis tuleb ka seda temaatikat käsitleda, sest on aja

küsimus, millal keegi Eestis 3D-prinditud relva kasutab. Mõnes riigis on kuritegu ainuüksi

õpetused ja joonised relva 3D-printimiseks. 2024 lõpus USAs toimunud ühe äriühingu

tegevjuhi mõrv, mis rahvusvahelist tähelepanu pälvis, pandi toime just 3D-

prinditud relvaga. Samuti on selliseid relvi kasutatud Euroopas terrorirünnakuteks. Seega leiab

prokuratuur, et 3D-prinditud relvade temaatikat tuleb relvaseaduses kindlasti käsitleda.

Prokuratuur ei toeta tulirelva käsitsemise katse vastuvõtmise delegeerimist eraõiguslikele

juriidilistele isikutele. Sellest saadav kasu ja eesmärgid on arusaamatud ja VTK-st neid ei

selgu. Kui eesmärk on parandada relvaeksamite kättesaadavust nii ajaliselt kui geograafiliselt,

siis seda on võimalik teha ka Politsei- ja Piirivalveametis nt ametnikke juurde palgates või

lasketiire juurde ehitades. Esialgne kulu riigile võib suureneda, ent seda saab tasakaalustada

tulirelva käsitsemise katse riigilõivu suurenemisega. Kui erasektor palkab instruktoreid ja

ehitab lasketiire juurde, siis tõuseks tulirelva käsitsemise katse hind relvaomaniku jaoks

nagunii. Samuti on selge, et eraõiguslik juriidiline isik ei tegele heategevusega

vaid tegutseb ikka ärilistel eesmärkidel.

Tulirelva käsitsemise katsete delegeerimisega kaasnev järelevalvekohustus, kvaliteedikontroll

jm suurendavad omakorda oluliselt riigi halduskoormust ning relvaeksamite tegemine muutub

relvaomanike jaoks oluliselt kallimaks (sest kinni tuleb maksta ka eraettevõtete kasum). Ka ei

2 (2)

saa alahinnata võimalikku korruptsiooniriski eksamite vastuvõtmisel. Kui muude VTK-s

käsitletud küsimuste puhul on tehtud võrdlus teiste riikidega, siis selle teemaga seoses on

arusaamatult jäänud täiesti tähelepanuta see, kuidas viivad tulirelva käsitsemise katseid läbi

Eesti naaberriigid.

Praktikas on tekitanud küsimusi RelvS § 54 lg 3 – relva ja laskemoona saatmine posti teel on

keelatud. Kuid relvataoliste esemete tellimisele posti teel ei

ole praegu veebipoodides mingisuguseid piiranguid. Loodetavasti toob uus seadus selguse ja

selline piirang võiks tulla.

Kokkuvõtvalt toetab prokuratuur väljatöötamiskavatsust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Taavi Pern

juhtiv riigiprokurör

riigi peaprokuröri ülesannetes