Arvamuse avaldamine Riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste arendusprojektide määruse eelnõu osas

Pärnu mnt 139a / 15169 Tallinn / 663 0200 / [email protected] / www.ria.ee /

registrikood 70006317

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Teie 21.01.2026 nr 8-1/482-1

Meie 30.01.2026 nr 1.1-20/26130

Arvamuse avaldamine Riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste

arendusprojektide määruse eelnõu osas

Austatud proua minister

Täname võimaluse eest esitada arvamus Riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste

arendusprojektide määruse eelnõu osas. Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) toetab määruse eelnõu

üldist eesmärki luua ühtsem juhtimis- ja kooskõlastusraamistik ning parandada terviklikku

ülevaadet riigi IKT-arendustest. Peame oluliseks eelnõu seletuskirjas kirjeldatud eesmärki

saavutada riigi IKT haldusalaülestest lahendustest ning nendega seotud kuludest terviklik ja

läbipaistev ülevaade. Samas palume tagada, et eelnõus kirjeldatud protsesside läbimine ei

suurendaks dokumenteerimis- ja kooskõlastuskoormust arendustöö arvelt, mis võib pärssida

innovatsiooni ja teenuste arengut.

Koondettepanekud Toetades nähtavuse suurendamist olemasolevatest lahendustest dubleerimise vältimiseks, teeme

järgmised üldised ettepanekud:

1. täpsustada kohaldamisala selgete ja mõõdetavate kriteeriumidega;

2. selgelt eristada otsustustasandid, jättes tehnilised ja nõuetele vastavuse küsimused

nõukodadele ning juhtimistasandile strateegilised valikud;

3. kujundada menetlus agiilset arendust toetavaks (etapiviisiline kooskõlastus, tähtajad,

erandid, eskalatsioon);

4. tagada teostatavus läbi realistliku ressursi- ja kompetentsiplaani ning menetluse

läbilaskevõime;

5. sünkroniseerida ajastus riigieelarve protsessiga ning vähendada rahastusallikapõhisuse

riski;

6. täpsustada auditeerimise ja jõustamise loogika, sh tagajärjed mittevastavuse korral;

7. käsitleda arenduste elutsüklit ja jätkusuutlikkust, sh hoolduskohustust ja jätkurahastust. Täpsemalt Nähtavus

1. Rõhutame, et uute arenduste mõistlik planeerimine eeldab tegelikku ülevaadet juba

olemasolevatest riigi süsteemidest ja teenustest. Kavandatav kesksete teenuste loetelu on

oluline, kuid ei pruugi olla piisav, et vältida dubleerimist. Vajalik on laiem inventuur ja

läbipaistvus (nt teenuste/komponentide register), et enne uue arenduse algatamist oleks

2 (4)

võimalik usaldusväärselt hinnata olemasolevate lahenduste kasutamise või korduvkasutuse

võimalusi.

2. Toetame eelnõu § 12 lg 1 eesmärki seostada selgelt IKT arendused ärimuudatustega ning

suurendada riigiüleselt nähtavust planeeritavatest ärimuudatustest. Teeme ettepaneku selle

olulisust täiendavalt rõhutada. Olukorras, kus IKT arendustest tervikvaate saavutamine

võib olla ajamahukam protsess, annab lähemate aastate ärimuudatuste vaade väärtusliku

sisendi teenuste omavaheliste seoste osas.

IKT-arendusprojektide põhimõtted

3. § 6 punkti 1 tõlgendamisel palume jälgida, et dubleerimiskeeld ei muutuks tõlgendatavalt

liiga jäigaks ega pärsiks põhjendatud innovatsiooni või erandjuhtumeid.

4. § 6 punktides 5 ja 7 sätestatud kulutõhususe ja erasektori kaasamise põhimõtete juures

palume seletuskirjas täpsustada kaalutluse vaikimisi eeldusena. Täpsustuse eesmärk on

vältida õiguslikke vaidlusi.

5. § 6 punkti 7 juures teeme ettepaneku kaaluda partnerite kaasamise puhul miinimumtaset,

keda ning millisel määral kaasata. Võimalused nende osas on väga laiad ning täpsustus

aitaks ühtlustada osapoolte plaane ja ootusi. Rollijaotus

6. RIA palub täiendavalt hinnata eelnõu 2. peatükis kirjeldatud rollide ja ülesannete

omavahelist sobivust. Eelnõu praegune loogika järgi valmistatakse tehnilise sisuga

materjalid ette nõukodades, kuid lõplikud otsused tehakse kõrgemal tasandil, kus tehniliste

detailide sisuline hindamine ei pruugi olla realistlik. See võib vähendada otsustamise

kvaliteeti ja suurendada formaalsust.

7. RIA teeb rollide osas ettepaneku jaotada ülesanded järgmiselt:

7.1.1. IT-arhitektuurinõukojal ülesanne kontrollida ja kooskõlastada projektide

mittefunksionaalseid nõudeid ja hoida neid ajakohasena;

7.1.2. Andmenõukojal ja IT-arhitektuurinõukojal ülesanne kontrollida andmete ühekordse

rakendamise eesmärgi, privaatsuse ning muude usaldusväärsust tagavate nõuete

täitmist;

7.1.3. IKT- juhtkogul ülesanne teha otsused teenuste äriprotsesside ning ressursside jagamise

osas;

7.1.4. Teenuste nõukogul ülesanne hinnata teenuste omavahelisi seoseid haldusalade üleste

tervikteenuste ning lõpptarbija vajaduste vaatest.

8. Palume täiendada seletuskirjas, kas ning millise ressursiga suudetakse praktikas hallata

kooskõlastusele minevate projektide eeldatavalt suurt mahtu. Teeme ettepaneku täiendada

seletuskirja menetluse läbilaskevõime hinnangu ning ressursside ja kompetentsi plaaniga,

mis arvestab kaasatud asutuste sisulise ja tehnilise võimekusega. Vastasel juhul näeme

riski, et tekivad pudelikaelad või kooskõlastus taandub sisutühjaks formaalsuseks.

9. Teeme ettepaneku luua täiendavalt selgust, kes ning milliste kriteeriumide alusel kontrollib

nõuete täitmist arenduse elutsükli vältel. Ilma selge vastutus- ja kontrollimudelita jääb oht,

et kooskõlastus muutub formaalsuseks ega toeta tegelikku kvaliteedijuhtimist. Muuhulgas

on oluline:

9.1.kas ja millises ulatuses kooskõlastatakse funktsionaalseid nõudeid võrreldes

mittefunktsionaalsete nõuetega;

3 (4)

9.2.kuidas toimub vastavuskontroll arenduse käigus ja pärast valmimist;

9.3.kelle vastutada on nõuete ajakohasena hoidmine ning kui sageli neid ajakohastatakse.

9.4.millal võetakse otsus sulgeda ja millel võetakse kasutusele uued lahendused (IKT teenuse

elutsükli loomulik osa);

9.5.kuidas võrreldakse kahte sarnase funktionaalsusega tarkvara, millest üks on varasemalt

arendatud ja kujunenud taakvaraks ning teine on uus ja kiirelt kriitiliselt kasutuselevõttu

vajav lahendus.

Kooskõlastamise ajastus 10. Teeme ettepaneku muuta paindlikumaks eelnõu § 13 lõikes 1 sätestatud

kooskõlastustähtaeg IKT arendustele. Praeguse sõnastuse järgi peaks järgneva aasta

detsembri muudatused olema teada 16 kuud varem, mis on IT arenduste praktikat hinnates

liiga pikk aeg.

11. Lisaks teeme ettepaneku hinnata § 13 lõikes 1 kavandatud ajastuse kooskõla riigieelarve

protsessiga. Kui detailsem kooskõlastus peab toimuma arendusele eelneva aasta

septembriks, võib see praktikas saabuda liiga hilja, et mõjutada sama perioodi eelarvelisi

otsuseid. See vähendab määruse sisulist mõju rahastusotsustele ja võib tekitada olukorra,

kus kooskõlastus toimub pärast seda, kui rahastamise võimalused on sisuliselt

ammendunud.

12. Samuti palume tagada, et planeerimine ei kujuneks rahastusallika põhiseks. Kui terviklik

vajaduste ja arengusuundade vaade puudub, võivad rahastusmeetmed hakata määrama

arenduste sisu ja prioriteete, mitte vastupidi.

Kooskõlastatavad arendusprojektid ja määruse skoop 13. Teeme ettepaneku täpsustada § 13 lõikes 2 sätestatud kooskõlastamise kriteeriumeid

määruse kohaldamisalas selguse tagamiseks. Ebaselgus kohaldamisalas tekitaks riski, et

määrust rakendatakse asutustes ebaühtlaselt ning projekti kvalifitseerimine sõltub

praktikas sellest, kas soovitakse kooskõlastusprotsessi vältida või vastupidi, saada ligipääs

üleriigilistele rahastusvõimalustele. Lisaks on oht, et määruse alla liigitatakse liiga suur

hulk väiksemaid arendusi, mis omakorda suurendab kooskõlastusmahtu ja halduskoormust

ilma proportsionaalse lisandväärtuseta. RIA peab vajalikuks sätestada selged ja

kontrollitavad kriteeriumid (nt rahaline maht, mõju ulatus, arhitektuuriline kriitilisus,

sõltuvus kesksetest platvormidest/teenustest ning infoturbe ja andmekaitse riskid).

14. Lisaks teeme ettepaneku täpsustada § 13 lõike 2 punkti 4 või selle selgitust seletuskirjas

tagamaks selgus, et uue funktsionaalsuse arendamise all ei mõelda n.ö pisimuudatusi. See

on oluline, et tagada protsessiga saadava kasu proportsionaalsus võrreldes arendusele

kaasneva ajakuluga. Näiteks oleks ebaproportsionaalne, kui pikaajaline protsess tuleks

läbida arenduse jaoks, mille tehnilised tööd kestavad vaid mõned päevad. Kooskõlastamise mõju arendusprotsessi kiirusele

15. Palume täiendavalt hinnata ja seletuskirjas välja tuua riskid ja nende maandamise

meetmeid, et eelnõus (eelkõige 4. peatükis) sätestatud kooskõlastus- ja

dokumenteerimiskohustused ei aeglustaks otsustus- ja arendusprotsesse. Vastasel juhul

võivad need kohustused suunata ressursi arendustelt haldustoimingutele ning viivitada IKT

arendustest tuleneva väärtuse pakkumist. Juhul kui protsessiga kaasneb laiemas vaates

ajasääst IT arendusprojektidele, palume selle seletuskirjas koos põhjendustega välja tuua.

4 (4)

16. Lisaks peame oluliseks, et määrus ei suunaks praktikas arenduskorraldust jäiga etapilise

(waterfall) mudeli poole. Liigne eelkooskõlastuse ja detailplaneerimise nõue võib

vähendada iteratiivse arenduse paindlikkust ning suurendada riski, et otsused lukustatakse

liiga varases faasis, mistõttu hilisem korrigeerimine on kulukas või sisuliselt võimatu.

Teeme ettepaneku hinnata võimalust disainida eelnõu menetlus viisil, mis toetab

etapiviisilist otsustamist ja agiilseid tööviise.

Vastutus 17. Palume täpsustada auditeerimise eesmärki ning selle praktilist mõju. Muuhulgas palume

täpsustada eelnõus või seletuskirjas:

17.1. millised tagajärjed järgnevad mittevastavuse tuvastamisel;

17.2. millised meetmed või sanktsioonid on ette nähtud ning millal neid rakendatakse;

17.3. kuidas välditakse olukorda, kus auditi tulemus toob kaasa täiendava

ümberarendamise kohustuse ilma selge lisandväärtuseta. Täiendavad ettepanekud

18. Teeme ettepaneku käsitleda eelnõus täiendavalt arenduste pikaajalist jätkusuutlikkust.

Praktikas on üheks keskseks probleemiks hooldus- ja arenduse jätkurahastuse ebapiisavus.

Seetõttu tuleks tugevamalt arvestada elutsüklipõhist lähenemist, sh hooldus- ja

arenduskulude planeerimist ning vastutust lahenduste pikaajalise hallatavuse eest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Joonas Heiter

peadirektor

Lauri Kriisa

[email protected]