Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Jõelähtme vallavalitsus

[email protected]

Teie 20.11.2025 nr 6-4/5115

Meie 30.01.2026 nr 9.3-2/25/9371-2

Jõelähtme valla üldplaneeringu ja

Jõelähtme valla üldplaneeringu KSH

aruande avalikustamine

Teavitasite Terviseametit (edaspidi amet) Jõelähtme valla üldplaneeringu ja Jõelähtme valla

üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande vastuvõtmisest

ning avalikule väljapanekule suunamisest. Amet on varasemalt üldplaneeringu ja KSH

koostamisel oma seisukoha andnud kirjadega 13.07.2018 nr 9.3-4/3648, 12.09.2018 nr 9.3-

4/3648-4 ja 26.11.2018 nr 9.3-4/3648-6 ning andnud kooskõlastuse üldplaneeringu lahendusele

22.12.2023 kirjaga nr 9.3-1/23/8491-2.

Üldplaneeringu planeeringualaks on kogu Jõelähtme valla haldusterritoorium. Üldplaneeringu

koostamise põhieesmärk on valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning selle alusel

maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine. Üldplaneeringuga

lahendatakse lähtuvalt valla ruumilistest vajadustest planeerimisseaduse § 75 toodud ülesanded:

maa-alade kasutus- ja ehitustingimused, transpordivõrgustiku ja muu taristu üldised asukohad jt

valla arenguks olulised teemad. Kasutus- ja ehitustingimused, mis ei tulene vahetult

üldplaneeringust, määratakse igakordse kaalutlusotsusega detailplaneeringu või

projekteerimistingimuste menetluses.

Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viidi läbi KSH. KSH selgitab, kirjeldab ja hindab

kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja selle

leevendamise/võimendamise võimalusi, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat

territooriumi. KSH sisuliseks eesmärgiks on kajastada planeerimisprotsessi otsuste langetamise

läbipaistvust ning näidata, milliste argumentide ja kaalutluste alusel toimus kaalutlusprotsessi

jooksul otsusteni jõudmine. Keskkonnaamet kiitis KSH aruande heaks 01.04.2019 kirjaga nr 6-

5/19/58-2. Üldplaneeringusse ei ole viidud sisse muudatusi, mis tingiksid KSH aruande

muutmise vajaduse, seega ei ole heaks kiidetud KSH aruannet täiendatud ega korrigeeritud.

Amet peab vajalikuks arvestada varasemalt ameti poolt esitatud arvamustega ning lisaks

juhib tähelepanu järgnevale:

 Üldplaneeringu seletuskirja punktis 4.1 Hajaasustusala (HA) on kirjutatud:

„Hajaasustusalal erinevalt tiheasustusalast konkreetseid juhtotstarbeid üldjuhul ei ole

määratud, sh ei kajastata juba toimivaid äri- ja tootmisüksusi.“. Amet soovitab

müranormide rakendamise küsimuste puhul tekkiva võimaliku segaduse vältimiseks

määrata üheselt arusaadavalt, milline mürakategooria kehtib aladel, millele

üldplaneering ei määra juhtotstarvet.

 Üldplaneeringu seletuskirja punktis 4.5 Äri- ja tootmise maa-ala (ÄT) on kirjutatud:

„tootmismaa müra- ja saastetundlike aladega piirnemisel on arendaja kohustus

2(2)

kaitsehaljastuse rajamine tootmismaale, müra- ja saastetundliku ala ning tootmisala

vahele. Kui ruumi kaitsehaljastuseks ei ole, tuleks eelnevalt välja selgitada, kas

eksisteerivad muud meetmed keskkonnamõju efektiivseks leevendamiseks

/vähendamiseks.“. Kaitsehaljastuse mürahäiringuid leevendavat toimet ei ole võimalik

täpselt hinnata ning see võib olla sõltuv aastaajast. Parima müra leevendava efekti annab

müra tekitavate seadmete mõju suunamine müratundlikest aladest eemale, kasutades

muuhulgas madala müratasemega tehnoloogilisi lahendusi, müraallika ehituslike

meetmetega varjestamist või müratõkke rajamist, mis asub vahetult müraallika või

müratundliku objekti läheduses. Igasuguse müra leevendava meetme rajamisega või

kasutusele võtmisega peaks kaasnema ka selle leevendava mõju tõhususe hindamine,

näiteks modelleerimise või müra mõõtmise kaudu. Tähelepanu tuleks pöörata asjaolule,

et ka normtasemetele vastav müratase võib läheduses paiknevatel müratundlikel aladel

põhjustada häiringuid.

 Üldplaneeringu seletuskirja punktis 4.5 Äri- ja tootmise maa-ala (ÄT) on välja toodud

maa-ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, kus muuhulgas kirjutatakse: „müra

normtasemed elamumaal (juhtudel, kus elamumaa on perspektiivis planeeritud äri- ja

tootmise maa-alaks) tuleb tagada seni, kuni kinnistut kasutatakse elamumaana.“. Amet

juhib tähelepanu, et atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 kohaselt määratakse

mürakategooriad vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Maakasutuse

kaardi järgi on taolisi piirkondi veel, kus juhtotstarvet võrreldes varasemaga muudetakse

(näiteks elamualad Muuga sadama lähistel). Hetkel ei ole määratud müra kategooriat

aladele, mille juhtotstarbeks on määratud aianduse maa-ala. Nimetatud aladel leidub ka

elamumaa sihtotstarbega kinnistuid. Tuleks selgelt määratleda, kuidas tagada üheselt

mõistetav arusaam sellest, milline mürakategooria alale kohaldub, ning ühtlasi

kindlustada elamualadel tervisliku elukeskkonna säilimine seni, kuni alasid kasutatakse

elamualadena.

 KSH aruande eelnõu punktis 5.4.3 Vibratsioon viidatakse sotsiaalministri 17.05.2002. a

määrusele nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Lisaks viidatakse punktis 5.4.1 Müra sotsiaalministri

04.03.2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Amet juhib tähelepanu

asjaolule, et viidatud määrused on tänaseks päevaks kehtetud. Edaspidi tuleks juhinduda

sotsiaalministri 12.11.2025 määrusest nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli

ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise

meetodid“ ja sotsiaalministri 01.10.2025 määrusest nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

Karmen Põld

54840193 [email protected]