Arvamuse avaldamine

LISA 1

Riigikohtu arvamus1

kriminaalmenetluse seadustiku jt seaduste muutmise

seaduse eelnõu (ametiprivileegid) kohta

Riigikohus teeb eelnõu kohta järgmised tähelepanekud.

Eelnõu § 1 p 1 (KrMS §641 lg 1 p 1)

Eelnõus väljapakutud ametiprivileegi regulatsioon kriminaalmenetluses hõlmab ka kohtuniku

ametisaladust, sh nõupidamissaladust. Kehtivas õiguses sisaldub see üksnes KS §-des 71–72.

Esiteks jääb silma, et erinevalt teistest kutsesaladuse hoidjatest on kohtunikud nimetatud samas

punktis koos vaimulikega. Olemuslikult on tegu erinevate ametisaladustega, eriti

nõupidamissaladuse kui sõltumatu õigusemõistmise tagatise puhul. Koosmõjus seletuskirjas

toodud pea olematute põhjenduste ning ekslike viidetega2 jääb mulje, et see muudatus on lisatud

eelnõusse mõneti kiirustades.

Teiseks vajab seni absoluutsena kehtinud kohtuniku nõupidamissaladuse hoidmise kohustuse

(KS § 72) suhtes erandi loomine selgemalt läbimõtlemist ja põhjendusi, kas üldse3 ja miks võib

olla tarvis kohtu arutlusi või konkreetse kohtuniku nõupidamistoas väljendatud seisukohti

kasutada kriminaalmenetluses tõendina. Seletuskirjas seda tehtud ei ole.

Kolmandaks puudub kooskõla eelnõu teksti ja seletuskirja vahel. Loodava KrMS § 642 lg 1 p 3

järgi annab kohus või eeluurimiskohtunik loa mh kohtuniku ametiprivileegiga hõlmatud teabe

kogumiseks, mis on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks, kui tõendi

kogumisega ei riivata põhjendamatult isikuõigusi. Sama sätte seletuskirja asjassepuutuvas osas

aga kohtuniku ametiprivileegile ei viidata ja p-s 3 nimetatud kaalumise võimalus on seletuskirja

järgi vaid § 641 lg 1 p-des 4–7 sätestatud ametiprivileegide puhul (meedikud, vahendaja, notar,

patendivolinik, pankrotihaldur, riikliku järelevalve teostaja). Seejärel on seletuskirjas

selgitatud, et § 642 lg 4 (kohtuniku ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava tõendi

kogumiseks loa andmise otsustab Riigikohtu üldkogu) on erisäte kohtuniku ametiprivileegiga

hõlmatud andmeid sisaldava tõendi kogumiseks. Kuidas need sätted omavahel suhestuvad? Kas

Riigikohtu üldkogu peab silmas pidama loodava § 642 lg 1 p-s 3 sätestatud kaalutlusi või

mingeid muid kaalutlusi? Seejuures ei selgitata, kuidas tuleb toimida, kui kohtunik keeldub

ütluste andmisest – kas kohaldub KrMS § 72 lg 4 (prokuratuur võib paluda

eeluurimiskohtunikul tuvastada ametiprivileegi puudumine ning kohustada kohtunikku andma

ütlusi mingi asja lahendamisel nõupidamistoas arutlusel olnu kohta) või § 642 lg 4 (selline

taotlus tuleb esitada Riigikohtu üldkogule?

Kooskõlas KS § 71 lg-ga 2 võib kohtunik avaldada asjaolusid, mille suhtes kehtib

vaikimiskohustus, üksnes Riigikohtu üldkogu loal kohtumenetluses või kriminaalasja

kohtueelses menetluses. Sama garantii näeb ette eelnõus KrMS § 642 lg 4, kuid selle mõjuala

1 Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult

kohtuasjade menetlemisel Riigikohtus. 2 Seletuskirjas sisalduvad viited eelnõu sätetele tuleks läbivalt üle vaadata. Näiteks seletuskirja lk-l 29 toodud

punktides c–e ja neile järgnevas lõigus on viidatud eelnõukohase § 642 lõikele 2, kuigi tegelikult on silmas peetud

sama paragrahvi lõiget 1. 3 Vt ka Riigikohtu … arvamus tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu (EIS

toimik 8-1/2023) ja TÕRTKS § 2 lg 2 p 6.

LISA 1

on seni kehtivaga võrreldes laiem, hõlmates ka nõupidamissaladuse. KS § 72 absoluutset

kohustust eelnõuga kohtute seaduses muuta ei kavatseta, kuid see oleks õigusselguse

vaatepunktist soovitatav, kui absoluutsele keelule lisandub teise seadusega (KrMS) erand.

Kuigi nõupidamissaladuse – kohtulahendi tegemisel toimunud arutlused – avaldamine eeldaks

eelnõu järgi iseenesest sobiva menetlusgarantiina Riigikohtu üldkogu eelnevat luba, tuleks läbi

mõelda ja kaardistada võimalikud olukorrad, kus nõupidamistoa saladuse avaldamine on

vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks ja milliste isikuõiguste

põhjendamatu riive ärahoidmisega peab seejuures arvestama. Tõenäoliselt võivad konkreetse

kohtuniku seisukoht ja mõju kohtulahendile olla kriminaalmenetluses relevantsed eeskätt (või

ainult?) aususe kohustuse rikkumise ja KarS § 311 (kohtuniku poolt teadvalt ebaseadusliku

kohtulahendi tegemine) kahtluse korral. Mõningane puutumus kriminaalmenetluse eesmärgiga

(nt tõe väljaselgitamise vajadus või ka kohtunikust kahtlusaluse kaitseõigus) ei pruugi siiski

veel tähenda vältimatut vajadust sellise teabe avaldamiseks.

Eelnõu § 1 (KrMS §641)

Kehtiv KrMS § 72 lg 1 p 4 võimaldab keelduda kutsesaladuse avaldamisest isikul, kellele on

seadusega pandud ameti- või kutsesaladuse hoidmise kohustus. Teisisõnu on ametiprivileegiga

isikute loetelu kehtivas õiguses lahtine ning ametiprivileegile saab tugineda igaüks, kel on

seaduse alusel saladuse hoidmise kohustus. Eelnõus on esitatud ametiprivileegiga isikute

ammendav loetelu, kuid puuduvad põhjendused miks on loobutud senisest avatud loetelust.

Näiteks ei oleks eelnõu järgi ametiprivileegi ja teabe avaldamisest keeldumise õigust nt

sotsiaaltöötajatel, kes töötlevad suurel hulgal mh terviseandmeid. Seletuskirja lk-l 53 on

märgitud, et edaspidi on kõigil §-s 641 nimetamata isikutel kohustus vajadusel ütlusi anda ning

enamikel on ka asjakohases eriseaduses niikuinii kriminaalmenetluses teabe andmise kohustus.

Vt ka ATS § 55, mis keelab ametnikku ametisaladust avalikustamast.

Eelnõu § 1 p-d 10, 11 ja 13 (KrMS §-d 1262, 1267 ja 12612)

Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks KrMS § 1267 lg 2, mis kehtivas redaktsioonis sätestab,

et tõendina ei kasutata KrMS §-s 72 nimetatud isiku poolt edastatavat teavet või sellisele isikule

teise isiku poolt edastatavat teavet, mis on saadud salajasel pealtkuulamisel või -vaatamisel, kui

teabe sisuks on isikule ameti- või kutsetegevuses teatavaks saanud asjaolud. Erandid sellest

reeglist on ette nähtud sama lõike p-des 1–3.

Seletuskirjast nähtuvalt asendab eeltsiteeritud lõike sisu edaspidi KrMS § 1262 lg 41 § 12612

lg 31. Lisanduvad sätted kõnelevad jälitustoimingu tegemise lubatavusest (eelnõu § 1 p 10) ning

tõendusteabe kasutatavusest ametiprivileegiga isiku suhtes (eelnõu § 1 p 13). Sarnast üldist

reeglit, mille kohaselt pole n-ö konfidentsiaalne teave üldjuhul kasutatav, seadusemuudatuse

järel enam pole. Eelnõu ja seletuskirja pinnalt ei saa välistada, et eelnõu laiendab võrreldes

varasemaga võimalusi, et teatud tingimustel võidakse seda teavet kasutada, kuna otsene keeld

teabe kasutamiseks puudub.

Eelnõu § 1 p 12 (KrMS § 12610)

Eelnõuga täidetakse Riigikohtu lahendis nr 1-24-7248/21 osutatud lünki, nähes ette korra,

kuidas juhuslikult uurimisasutuse valdusesse sattunud ametiprivileegiga kaitstud teavet kaitsta.

Nii sätestab eelnõus KrMS § 12610 lg 4, et ametiprivileegiga hõlmatud teave eristatakse,

vältimaks selle õigustamatut muudele isikutele teatavaks saamist. Juhime tähelepanu sellele, et

LISA 1

sõna õigustamatu kasutamine jätab lahtiseks, kas teatud juhtudel ja kui jah, siis millistel võib

teabele siiski anda juurdepääsu mõnele teisele asjaga seotud uurimisasutuse ametnikule,

prokurörile vm isikule. Seletuskirja lk-l 47 märgitakse mõnevõrra selgemalt, et välistama peab

teabe kättesaadavuse teistele uurimisasutuse ametnikele.

Riigikohus märkis viidatud asjas EIK praktikale tuginedes (vt määruse p 40), et riigisiseses

õiguses peab ette nägema piisavad tagatised jälitustoiminguga saadud konfidentsiaalse teabe

kaitsmiseks ehk kehtestada tuleb selle teabe säilitamise, käitlemise, kasutamise ning hävitamise

selged ja ettenähtavad reeglid. Eelnõu sätted leevendavad selles küsimuses konfidentsiaalse

teabe kaitsmise vajadust minimaalselt, tegeledes pelgalt selle teabe eristamise ja õigustamata

isikute eest kaitsmise (eelnõu § 1 p 12) ning hävitamise juurde kutsutava isikute ringiga (eelnõu

§ 1 p 14). Samas jääb lahtiseks, kas ja kuidas saab muudes lahendis nimetatud aspektides (nt

teabe konfidentsiaalsuse tuvastamine, teavitamise kord ja aeg, tutvustamine) edaspidi toetuda

kõnealuses lahendis antud juhistele. Selgesõnaliselt on lahendamata ka nt sellise teabe

hävitamise kord, mis piirneb riigisaladuse käitlemisega (vt osutatud määruse p 47).

Seletuskirjas on üksnes tõdetud, et eelnõuga ei kaasne rakendusaktide muutmise, kehtestamise

või kehtetuks tunnistamise vajadust.

Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected]

www.riigikohus.ee

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Arvamuse avaldamine

Täname võimaluse eest avaldada arvamust kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste

muutmise seadus (ametiprivileegid) eelnõu kohta . Käesolevaga edastame arvamuse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Reisberg

Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja

Lisa 1: Riigikohtu arvamus kriminaalmenetluse seadustiku jt seaduste muutmise kohta

Teie 31.12.2025 nr 8-1/343-1

Meie 30.01.2026 nr 6-6/26-3