Väljaminev kiri

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

Elering AS

Kadaka tee 42

12915, Tallinn

Meie: 30.01.2026 nr 7-16/2026-043-1

Kiri edastatud digitaalselt aadressil: [email protected], [email protected]

Konkurentsiameti seisukoht tasakaalustamisvõimsuse kulu arvestamise osas

energiasalvestusüksustele

Konkurentsiamet on tutvunud Elering AS-i (Elering) juhendiga tasakaalustamisvõimsuse kulu

arvestamiseks energiasalvestusüksustele.

Elering on põhjendanud 15-minutilise arvestusperioodi rakendamist väitega, et kehtiv

metoodika ja seadusandlus lähtub topelt tasakaalustamisvõimsuse kulu vältimist üksnes

bilansiperioodi tasemel; pikema perioodi (nt kuu) netostamine eeldaks ka seadusandluses selle

välja toomist, mida selliselt täna ei ole. Ehk sisuliselt viitab Elering asjaolule, et kehtiv

seadusandlus ei võimalda pikema perioodi (nt kalendrikuu) rakendamist.

Võttes arvesse elektrituruseaduse (ELTS) § 53 lg 7 sõnastust ja vastava sätte aluseks oleva

seaduseelnõu (555 SE II)1 seletuskirjas2 (seletuskiri) esitatud selgitusi ning Eleringi poolt

rakendatava meetme (15-minutilise arvestusperioodi) ebaefektiivsust seaduse eesmärgi

täitmisel, lähtuvalt energiasalvestusüksuste majanduslikust ja tehnilisest olemusest, ei nõustu

Konkurentsiamet Eleringi tõlgendusega, et kehtiv seadusandlus seab energiasalvestusüksuste

topelttasustamise vältimisele järgmise piirangu – üksnes bilansiperioodi siseselt.

ELTS § 53 lg 7 sätestab, et süsteemihaldur tagab ELTS § 53 lõikes 6 nimetatud metoodikas, et

energiasalvestusüksusele ei kohaldata topelt ELTS § 531 lõikes 1 nimetatud

tasakaalustamisvõimsuse kulu.

Konkurentsiameti hinnangul ei taga Eleringi pakutud lähenemine, mille kohaselt

topelttasustamise vältimise arvestus ja tasaarveldus toimub eraldiseisvalt iga 15-minutilise

selgitusperioodi lõikes, ELTS § 53 lõike 7 eesmärgi täitmist, sest see kaldub kõrvale loogikast,

millele seadusandja on 555 SE seletuskirjas viidanud. Lisaks ei ole vastav lähenemine

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/944 (direktiiv)3 sätestatuga.

Seletuskirjas on seadusandja defineerinud energiasalvestuse topelttasustamise vältimise

põhimõtted, käsitledes salvestamist protsessina, mis toimub pikema aja vältel kui üks

bilansiperiood. Seletuskirjas (lk 23, 25 ja 37) on salvestusperioodi ja topelttasustamise vältimise

1 Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/download/c47a19eb-5a03-466e-888e-61394a792b36 2 Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/download/889d6eed-39a0-4b81-b3d9-fe0c78324171 3 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02019L0944-20251012

2 (3)

kontekstis korduvalt kasutatud määratlust „salvestusperioodi (üks kuu) vältel“. See indikeerib

seadusandja tahet, et salvestatud ja võrku tagastatud energia tasaarveldus peab toimuma

kalendrikuu, mitte 15 minuti lõikes. Üldisele eesmärgile edendada energiasalvestusüksuste

rajamist ja osalemist elektriturul viitab ka seletuskirjas leheküljel 25 kirjeldatu, mille kohaselt

on vajalik energiasalvestusüksustele tekitada elektritootjatega samaväärne konkurents läbi

topeltmaksustamise kaotamise.4 Õiguskindluse põhimõttega vastuolus on eeldada, et

seadusandja soovis edastamistasu ja taastuvenergia toetuste rahastamise tasu puhul rakendada

kuupõhist arvestust, kuid tasakaalustamisvõimsuse tasu puhul piirata seda 15 minutiga,

olukorras, kus kõigi sätete eesmärk on ühine ehk kõrvaldada topelttasustamine.

Lisaks, seletuskirja mõjude analüüsis (lk 37) kirjeldatakse salvestamise tüüpilist tsüklit:

„Reeglina laeb salvesti end ühel päeval täis ja annab selle elektri samal või järgmisel päeval

võrku tagasi“. Eleringi pakutud 15-minutiline arveldusperiood muudab sellise, seadusandja

poolt viidatud „reeglina“ esineva tegevuse puhul topelttasustamise vältimise, ja seega ka ELTS

§ 53 lg 7 täitmise, sisuliselt võimatuks.

Kui Eleringi juhend piirab topelttasustamise vältimise arvelduse 15 minutiga, muutub ELTS

§ 53 lg 7 seletuskirjas kirjeldatud tüüpilise olukorra (laadimine päeval 1, tühjendamine päeval

2) puhul sisutühjaks. Õigusakti tõlgendamisel ja rakendamisel tuleb eelistada lahendust, mis

tagab sätte tegeliku toimimise, mitte lahendust, mis muudab selle rakendamise võimatuks

valdava osa turuosaliste jaoks.

Energiasalvestuse majanduslik ja tehniline olemus seisneb energia ajalises nihutamises. Valdav

osa energiasalvestustehnoloogiatest ja ärimudelitest (sh tipukoormuse nihutamine ja

arbitraažkauplemine) opereerib tsüklitega, mis on oluliselt pikemad kui 15 minutit.

Piirates topelttasustamise vältimise arveldusperioodi 15-minutilise perioodiga, muutub ELTS §

53 lg 7 sisutühjaks enamiku turuosaliste jaoks, vabastades tasakaalustamisvõimsuse tasu topelt

maksmisest vaid marginaalse osa turul osalevatest energiasalvestusüksustest. Selline

lähenemine ei ole kooskõlas ka direktiivi eesmärgiga kõrvaldada salvestamiselt topelttasud

(direktiivi art 15 lg 5 p b).

Nii Konkurentsiameti poolt 30.10.2025 otsusega nr 7-10/2025-015 kooskõlastatud

elektrienergia bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika p 2.5.3 kui ka ELTS § 53 lg 7

panevad Eleringile kui süsteemihaldurile kohustuse tagada, et energiasalvestusüksusele ei

kohaldata topelt tasakaalustamisvõimsuse kulu. Euroopa Liidu ja siseriikliku õiguse

tõlgendamisel ja rakendamisel tuleb lähtuda efektiivsuse põhimõttest ehk antud juhul peab

Eleringi rakendatav lahendus tagama seadusesätte (ELTS § 53 lg 7) tegeliku ja kasuliku mõju.

Eesti siseriiklikku õigust tuleb tõlgendada ja rakendada kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

Direktiivi art 15 lg 5 p b sätestab liikmesriikide kohustuse tagada, et energiasalvestusüksusi

omavate aktiivsete tarbijate suhtes ei kohaldata topelttasusid.

ELTS ega direktiiv ei sea topelttasustamise vältimisele ajalist piirangut. Direktiivi artikli 2

punkt 59 defineerib energiasalvestuse kui protsessi, kus elektrienergia lõppkasutus lükatakse

edasi hetkest, mil see toodeti.

ELTS § 3 p 82 defineerib elektrienergia salvestamise järgnevalt: „elektrienergia muundamine

salvestatavaks energiaks, sellise energia salvestamine ja seejärel taasmuundamine

elektrienergiaks või kasutamine muu energiakandjana eesmärgiga lükata elektrienergia

lõppkasutamine tootmise hetkest hilisemale ajale või optimeerida koormusi elektrisüsteemis

salvestusperioodi vältel.“

4 Seaduseelnõu 555 SE II seletuskirja lk 25: “Muudatuse eesmärk on edendada energiasalvestusüksuste rajamist ja osalemist elektriturul ning tekitada elektritootjatega samaväärne konkurents topeltmaksustamise kaotamise ja seeläbi energiasalvestusüksuste käitamiskulude vähendamise kaudu.”

3 (3)

Mõlemad definitsioonid hõlmavad olemuslikult ajalist nihutamist, mis ei ole piiratud 15

minutiga.

Konkurentsiamet juhib tähelepanu, et tasakaalustamisvõimsuse kulu (ELTS § 53¹) on oma

olemuselt lisatasu süsteemihalduri püsikulude ja reservide hoidmise kulude katmiseks, mitte

reaalajas kaubeldav bilansienergia. Kui bilansienergia hind peab olema seotud 15-minutilise

bilansiperioodiga, siis lisatasude arvestamine ei ole seotud sama lühikese perioodiga. Sarnaselt

võrgutasudele ja taastuvenergia tasudele on tasakaalustamisvõimsuse kulu tasaarveldamine

kalendrikuu lõikes proportsionaalne ja tehniliselt teostatav, tagades samal ajal süsteemihalduri

kulude katmise ja turuosaliste mittediskrimineeriva kohtlemise.

Lähtudes eeltoodust, asub Konkurentsiamet seisukohale, et Eleringi rakendatav põhimõte, mis

seob energiasalvestusüksuste topelttasustamise vältimise arvestuse 15-minutilise

bilansiperioodiga, on ebaproportsionaalne ega täida ELTS § 53 lg-st 7 ega Konkurentsiameti

poolt 30.10.2025 otsusega nr 7-10/2025-015 kooskõlastatud elektrienergia bilansiteenuse hinna

arvutamise ühtse metoodika p-st 2.5.3 tulenevat kohustust.

Konkurentsiameti ettepanek on, et energiasalvestusüksuste topelttasustamise vältimise arvestus

toimuks kalendrikuu (või muu, salvestustsükleid katva mõistliku perioodi) põhiselt. Juhul kui

Eleringil ei ole võimalik koheselt rakendada lahendust, mis tagaks ELTS § 53 lg-s 7 sätestatud

eesmärgi sisulise täitmise, peab Konkurentsiamet vajalikuks lükata energiasalvestusüksuste

tasakaalustamisvõimsuse kulu arveldamine edasi kuni nõuetekohase ja seaduse eesmärke täitva

lahenduse väljatöötamiseni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marilin Tilkson

teenistuse juht

Armin Ilisson

667 2437

[email protected]