Sissetulev kiri

Lisa 1 KINNITANUD

Peadirektor

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 10.10.2025 otsuse nr 1-7/25-008-TI (1-7/22-008-

TI) „AS Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määramine 14. detsembril 2025.

a algavaks liiklusgraafikuperioodiks“ muutmise seletuskiri

Operail OÜ (edaspidi Operail) esitas 04.12.2025 kirjaga nr 231 ning 05.12.2025 kirjaga nr 233

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) taotluse rakendada segmendile

„Kolmandatesse riikidesse suunduvad või sealt saabuvad rongid“ vähendatud minimaalse

juurdepääsupaketi määr ilma lisatasudeta (0,51 EUR/rong/km ja 0,00159 EUR/brutotonn/km)

sojaubade, teravilja ja seemnete veoks, kui kaup liigub Muugalt või mõnest teisest sadama juures

asuvast Eesti jaamast kas Koidula või Narva piirijaamade kaudu üle riigipiiri kolmandasse riiki

või vastupidisel suunal Eestisse, ning kauba lähte- või sihtriigiks on Kasahstan või Usbekistan.

Operail selgitab oma taotluses, et 2025. aasta novembris toimunud presidendi riigivisiit Kasahstani

lõi tugeva poliitilise ja majandusliku eelduse Kesk-Aasia ja Euroopa vaheliste transpordi- ja

logistikakoridoride arendamiseks. Visiidi käigus väljendasid Kasahstani partnerid huvi suunata

mahukaupu Eesti kaudu. Operail märgib, et sojaubade vedu Usbekistani on uus logistikateenus,

millega hetkel Baltikumis keegi teine veel ei tegele. Prognoositav aastane kaubamaht on ligikaudu

2 miljonit tonni sojaube väljuval suunal ning ligikaudu 0,5 miljonit tonni nisu siseneval suunal.

Uue transiidikoridori käivitamiseks on vajalik arvestada transiitmarsruutide konkurentsiga Läti,

Leedu ja Soome suunal. Operaili kinnitusel on Eesti ettevõtted (Operail, AS Tallinna Sadam ja

MGT Muuga Grain Terminal) valmis rakendama omapoolseid soodustusi, kuid terviklik ja

rahvusvahelises konkurentsis toimiv lahendus on võimalik üksnes juhul, kui ka

raudteeinfrastruktuuri kasutustasude tase on konkurentsivõimeline.

AS Eesti Raudtee (edaspidi EVR) esitas 29.12.2025 kirjaga nr 23-3/5398 ka omapoolse taotluse.

EVR tõdeb, et igasugune kolmandate riikide mahukaup oleks tänases kontekstis uus transiitkaup,

mida raudteed mööda Eesti kaudu pole suuremas mahus kas kunagi veetud või on need veod

jäänud mitmete aastate tagusesse aega. Siiski ei ole EVR veendunud vajaduses langetada hind

Operaili soovitud vähendatud minimaalse juurdepääsupaketi määrani, mille eesmärk on olnud

toetada kohalikke vedusid. EVR leiab, et kolmandate riikide transiidi puhul on keeruline

põhjendada, miks hinnatase peaks olema samaväärne (või madalam), kui kohalike kaupade veol.

Siiski vähendaks EVR-i hinnangul ka ainult lisatasudest loobumine kasutustasusid ligikaudu 45%,

mis võiks kõikide osapoolte panuse koosmõjul saavutada transiidikoridori konkurentsivõime.

Seetõttu soovib EVR vedajale osaliselt vastu tulla ning veoprojekti toetada. EVR toetab

soodustuse kehtestamist, mille kohaselt rakendatakse 2025/2026 liiklusgraafikuperioodil

segmendile „Kolmandatesse riikidesse suunduvad või sealt saabuvad rongid“ minimaalse

juurdepääsupaketi hind ilma segmendipõhiste lisatasudeta Valga/Koidula–Muuga/Vaivara ja

Narva–Muuga lõikudel, juhul kui kauba lähte- või sihtriigiks on Kasahstan või Usbekistan.

TTJA hinnangul on presidendi 2025. aasta novembris toimunud Kasahstani riigivisiidiga saavutatu

arvestatav alus transiidikoridori arendamiseks ning olukorras, kus Eesti kaubaveo mahud on

ajalooliselt madalaimad, on igasuguse uue transiitvoo tekkimise toetamine vajalik. Kavandatavad

veod kujutavad endast uusi transiitvooge, mida Eesti kaudu pole seni suures mahus veetud,

pakkudes võimalust suurendada kaubamahtusid.

TTJA palus Operaililt lisainfot, et analüüsida, milline raudteeinfrastruktuuri kasutustasu tagaks

konkurentsivõimelisuse, oleks põhjendatud ja proportsionaalne. Operail esitas oma seisukohad ja

arvutused 12.01.2026 kirjaga nr 241, tuues võrdlusena välja EVR-i infrastruktuuritasud ning Läti

2

raudtee infrastruktuuritasud. Analüüsi aluseks võeti tüüpilise teraviljarongi koosseis (50 vagunit,

kauba netokaal ligikaudu 3 400 tonni, rongi brutokaal ligikaudu 4 688 tonni) ning ligikaudu 275

km pikkune Koidula–Muuga raudteelõik.

Operaili kalkulatsioonide kohaselt kujuneb kehtiva minimaalse juurdepääsupaketi täismäära ning

kolmandatest riikidest saabuvatele rongidele rakendatava brutotonn-kilomeetri lisatasu koosmõjul

infrastruktuuritasu edasi-tagasi rongiringi kohta ligikaudu 2,7 eurot kaubatonni kohta. Võrdluseks

on Läti infrastruktuuritasu sarnase veomudeli puhul ligikaudu 2,2 eurot kaubatonni kohta. Seega

on EVR-i infrastruktuuritasu kehtiva hinnastruktuuri alusel ligikaudu 0,5 eurot tonni kohta kõrgem

kui Lätis.

TTJA analüüsis, et kui kolmandatest riikidest saabuvatele rongidele kehtiv brutotonn-kilomeetri

lisatasu (0,00257 eurot btn/km kohta) kaotada ning rakendada üksnes tavalist minimaalse

juurdepääsupaketi tasu (0,74 eurot rong/km kohta ja 0,00299 eurot btn/km kohta), kujuneb

infrastruktuuritasu samal marsruudil ligikaudu 1,56 eurole kaubatonni kohta. Sellisel juhul oleks

EVR-i raudteeinfrastruktuuri kasutustasu juba madalam kui Lätis ning Eesti raudteekoridor oleks

infrastruktuuri hinna mõttes konkurentsivõimeline Läti raudteekoridoriga.

Operail selgitab oma kirjas, et ulatuslikum hinnalangus on vajalik kogu tarneahela hinnalise

konkurentsivõime saavutamiseks. Arvestades raudtee-, sadama- ja terminaliteenuste kogukuluga,

oleks vajalik ligikaudu 4 euro suurune kokkuhoid kaubatonni kohta. Samas näitab TTJA analüüs,

et ka vähendatud minimaalse juurdepääsupaketi määra (0,51 eurot rong/km kohta ja 0,00159 eurot

btn/km kohta) rakendamisel, mille tulemusel langeks infrastruktuuritasu ligikaudu 0,85 euroni

kaubatonni kohta, ei saavutata kogu tarneahela hinnalist konkurentsivõimet.

TTJA hinnangul on põhjendatud segmendile „Kolmandatesse riikidesse suunduvad või sealt

saabuvad rongid“ kehtestatud lisatasu kaotamine 2025/2026 liiklusgraafikuperioodil

Valga/Koidula–Muuga/Vaivara ja Narva–Muuga lõikudel, juhul kui kauba lähte- või sihtriigiks

on Kasahstan või Usbekistan, kuna see muudab EVR-i infrastruktuuritasu konkurentsivõimeliseks

teiste koridoridega. Samas ei ole põhjendatud minimaalse juurdepääsupaketi vähendatud määra

rakendamine üksnes tarneahela muude osapoolte nagu sadamate, terminalide ja veoteenuse

pakkujate kõrgemate kulude kompenseerimiseks. Tarneahela terviklik konkurentsivõime eeldab

kõigi osapoolte proportsionaalset panust ning ei saa põhineda üksnes infrastruktuuritasude olulisel

alandamisel.

HMS § 44 lõike 1 punkti 2 kohaselt, haldusorgan uuendab menetlusosalise taotlusel

haldusmenetluse, kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse

ajal teada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, haldusorgan vaatab uuendatud menetluses asja läbi,

arvestades haldusakti kehtivuse, muutmise ja kehtetuks tunnistamisega seonduvaid sätteid.

HMS § 64 lõigete 1 ja 2 koostoimes, haldusorgan otsustab haldusakti muutmise kaalutlusõiguse

kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti muuta või ei kohusta haldusakti muutma. Käesoleval juhul

on TTJA-l kui haldusorganil kaalutlusõigus seoses Operaili ja EVR-i taotlustega muuta kehtivat

ja õiguspärast haldusakti.

TTJA poolt raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu tagavate põhiteenuste lisatasu määra vähendamine

segmendis „Kolmandatesse riikidesse suunduvad või sealt saabuvad rongid“ omab nii soodustavat

kui koormavat mõju erinevatele mõjutatud osapooltele. Isiku kasuks ehk soodustav mõju avaldub

raudteeveoettevõtjale, kes kasutab raudteeinfrastruktuuriettevõtja poolt osutatavat teenust, kuivõrd

lisatasu väheneb. Isiku kahjuks ehk koormav mõju avaldub raudteeinfrastruktuuriettevõtjale,

kuivõrd tema poolt osutatud põhiteenuse lisatasu ühikuhind väheneb.

3

Juhul, kui haldusakti muutmine toimub ühe isiku kasuks ja teise isiku kahjuks, tuleb HMS § 64

lõigete 1 ja 4 kohaselt lähtuda sätetest, mis reguleerivad haldusakti muutmist isiku kahjuks. Seega

tuleb käesoleval juhul lähtuda HMS §-st 66. Haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, võib

edasiulatuvalt isiku kahjuks muuta juhul, kui selleks on jäetud võimalus haldusaktis (HMS § 66 lg

2 p 1). Võttes arvesse RdtS § 98 lõikeid 1 ja 7, Rdts §-i 99 ning HMS §-i 66, on lubatav 10.10.2025

õiguspärase otsuse nr 1-7/25-008-TI (1-7/22-008-TI) edasiulatuv muutmine alates käesoleva

otsuse muudatuse jõustumisest.

19. jaanuaril 2026 edastas TTJA 10.10.2025 otsuse nr 1-7/25-008-TI (1-7/22-008-TI) muutmise

eelnõu seotud osapooltele (EVR, Operail, Kliimaministeerium, AS GoRail, Konkurentsiamet,

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Enefit Industry OÜ, Leonhard Weiss OÜ, AS Sillamäe

Sadam (edaspidi Sillamäe Sadam), AS Skinest Rail, "Horizon" Tselluloosi ja Paberi AS, Maardu

Raudtee AS, LDZ Cargo) arvamuse avaldamiseks. Eelnõule laekusid arvamused EVR-lt1 ja

Sillamäe Sadamalt2. EVR kooskõlastas otsuse muutmise eelnõu.

Järgnevalt on välja toodud Sillamäe Sadama ettepanekud ning TTJA selgitused:

a) Lisada soodustatud liinilõikude nimistusse ka liinilõigud Narva-Vaivara ning Valga/Koidula – Vaivara või mitte kohaldada kavandatavat soodustust ühegi liinilõigu ja/või veo lähte-/sihtriigi osas.

TTJA juhib tähelepanu, et Vaivara jääb trassile Narva-Vaivara-Tapa-Maardu-Muuga, mistõttu

kehtib liinilõigu Narva–Muuga soodustus ka Narva-Vaivara lõigule. Valga/Koidula–

Muuga/Vaivara lõigud on samuti juba soodustatud lõikude nimistus.

Juurdepääsu tagavate põhiteenuste lisatasude kujunemine 2025/2026 liiklusgraafikuperioodiks

sisaldub 10.10.2025 otsuse Lisas 1 ehk seletuskirjas. Eeltoodust lähtudes tuleb Lisas 1 teha

järgnevad muudatused:

1. Punktis 4.3 tuleb segmendile „Kolmandatesse riikidesse suunduvad või sealt

saabuvad rongid“ lisada soodustus järgnevalt:

„Segmendi „Kolmandatesse riikidesse suunduvad või sealt saabuvad rongid“ lisatasude

vähendamine:

Operail esitas 04.12.2025 kirjaga nr 231 ning 05.12.2025 kirjaga nr 233 TTJA-le taotluse

rakendada segmendile „Kolmandatesse riikidesse suunduvad või sealt saabuvad rongid“

vähendatud minimaalse juurdepääsupaketi määr ilma lisatasudeta (0,51 EUR/rong/km ja 0,00159

EUR/brutotonn/km) sojaubade, teravilja ja seemnete veoks, kui kaup liigub Muugalt või mõnest

teisest sadama juures asuvast Eesti jaamast kas Koidula või Narva piirijaamade kaudu üle riigipiiri

kolmandasse riiki või vastupidisel suunal Eestisse, ning kauba lähte- või sihtriigiks on Kasahstan

või Usbekistan. Operail märgib, et sojaubade vedu Usbekistani on uus logistikateenus, millega

hetkel Baltikumis keegi teine veel ei tegele, seega on uue transiidikoridori käivitamiseks vajalik

arvestada transiitmarsruutide konkurentsiga Läti, Leedu ja Soome suunal.

EVR esitas 29.12.2025 kirjaga nr 23-3/5398 ka omapoolse taotluse. EVR tõdeb, et igasugune

kolmandate riikide mahukaup oleks tänases kontekstis uus transiitkaup, mida raudteed mööda

Eesti kaudu pole suuremas mahus kas kunagi veetud või on need veod jäänud mitmete aastate

tagusesse aega. Siiski ei ole EVR veendunud vajaduses langetada hind Operaili soovitud

vähendatud minimaalse juurdepääsupaketi määrani, mille eesmärk on olnud toetada kohalikke

vedusid. Seetõttu soovib EVR vedajale osaliselt vastu tulla ning toetab soodustuse kehtestamist,

1 AS Eesti Raudtee 19.01.2026 kiri registreeritud TTJA dok.haldussüsteemis nr 6-4/2026/0074 2 AS Sillamäe Sadama 23.01.2026 kiri nr 1-1/1 (registreeritud TTJA dok.haldussüsteemis nr 6-4/2026/0094)

4

mille kohaselt rakendatakse 2025/2026 liiklusgraafikuperioodil segmendile „Kolmandatesse

riikidesse suunduvad või sealt saabuvad rongid“ minimaalse juurdepääsupaketi hind ilma

segmendipõhiste lisatasudeta Valga/Koidula–Muuga/Vaivara ja Narva–Muuga lõikudel, juhul kui

kauba lähte- või sihtriigiks on Kasahstan või Usbekistan.

TTJA hinnangul on presidendi 2025. aasta novembris toimunud Kasahstani riigivisiidiga saavutatu

arvestatav alus transiidikoridori arendamiseks ning olukorras, kus Eesti kaubaveo mahud on

ajalooliselt madalaimad, on igasuguse uue transiitvoo tekkimise toetamine vajalik. Kavandatavad

veod kujutavad endast uusi transiitvooge, mida Eesti kaudu pole seni suures mahus veetud,

pakkudes võimalust avada täiendavaid ekspordikanaleid ja suurendada kaubamahtusid.

TTJA palus Operaililt lisainfot, et analüüsida, milline raudteeinfrastruktuuri kasutustasu tagaks

konkurentsivõimelisuse, oleks põhjendatud ja proportsionaalne. Operail esitas oma seisukohad ja

arvutused 12.01.2026 kirjaga nr 241, tuues võrdlusena välja EVR-i infrastruktuuritasud ning Läti

raudtee infrastruktuuritasud. Analüüsi aluseks võeti tüüpilise teraviljarongi koosseis (50 vagunit,

kauba netokaal ligikaudu 3 400 tonni, rongi brutokaal ligikaudu 4 688 tonni) ning ligikaudu 275

km pikkune Koidula–Muuga raudteelõik.

Operaili kalkulatsioonide kohaselt kujuneb kehtiva minimaalse juurdepääsupaketi täismäära ning

kolmandatest riikidest saabuvatele rongidele rakendatava brutotonn-kilomeetri lisatasu koosmõjul

infrastruktuuritasu ligikaudu 2,7 eurole kaubatonni kohta, samas kui Lätis on see ligikaudu 2,2

eurot tonni kohta. TTJA analüüsi kohaselt langeks infrastruktuuritasu lisatasude kaotamisel ja

üksnes tavalise MJP määra (0,74 eurot rong/km kohta ja 0,00299 eurot btn/km kohta)

rakendamisel ligikaudu 1,56 eurole kaubatonni kohta, mis muudaks Eesti raudteekoridori

konkurentsivõimeliseks Läti koridoriga.

Operail selgitab oma kirjas, et ulatuslikum hinnalangus on vajalik kogu tarneahela hinnalise

konkurentsivõime saavutamiseks. Samas ei saavutata ka vähendatud MJP määra (0,51 eurot

rong/km kohta ja 0,00159 eurot btn/km kohta) rakendamisel, mille tulemusel langeks

infrastruktuuritasu ligikaudu 0,85 euroni tonni kohta, kogu tarneahela hinnalist

konkurentsivõimet. TTJA hinnangul on seetõttu põhjendatud segmendile „Kolmandatesse

riikidesse suunduvad või sealt saabuvad rongid“ kehtestatud lisatasu kaotamine 2025/2026

liiklusgraafikuperioodil Valga/Koidula–Muuga/Vaivara ja Narva–Muuga lõikudel, juhul kui

kauba lähte- või sihtriigiks on Kasahstan või Usbekistan, kuid mitte minimaalse juurdepääsupaketi

vähendatud määra rakendamine üksnes teiste tarneahela osapoolte kõrgemate kulude

kompenseerimiseks, kuna tarneahela terviklik konkurentsivõime eeldab kõigi osapoolte

proportsionaalset panust.

Selle tulemusena kehtestab TTJA segmendis „Kolmandatesse riikidesse suunduvad või sealt

saabuvad rongid“ järgmised lisatasude ühikuhinnad kuni 2025/2026 liiklusgraafikuperioodi

lõpuni:

0,00257 eurot btn/km;

Valga/Koidula – Muuga/Vaivara ja Narva – Muuga lõikudele, siht- või lähteriigiga Kasahstan või

Usbekistan:

0,00 eurot btn/km

Lisatasude ühikuhinnad kõikidele määratletud turusegmentidele on toodud Tabel 13.

Põhiteenuse lisatasude ühikuhinnad käesoleva otsuse nr 1-7/25-008-TI muudatuse

jõustumisest alates:

5

Tabel 13

Segment

eurot / brutotonn

km

eurot / rong-km

1 Siseriiklik reisijatevedu 0,00555 1,45

2 Rahvusvaheline reisijatevedu - -

3 Vedurite reservsõidud - -

4 Kolmandatesse riikidesse suunduvad või sealt saabuvad rongid

0,00257 -

4.1 Valga/Koidula – Muuga/Vaivara ja Narva – Muuga lõikudele, siht- või lähteriigiga Kasahstan või Usbekistan.

0,00 -

5 Siseriiklik/EL sisene kaubavedu - -

6 Siseriiklik/EL sisene kaubavedu (kivisöe ja põlevkivi saadused, nafta- ja keemiatooted)

0,00351 -

„

Muutmata osas jääb kehtima Lisa 1 selle 10.10.2025 sõnastuses.

OTSUS

29.01.2026 nr 1-7/26-002-TI

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

10.10.2025 otsuse nr 1-7/25-008-TI (1-7/22-008-TI)

„AS Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri

kasutustasu määramine 14. detsembril 2025. a

algavaks liiklusgraafikuperioodiks“ muutmine

Tulenevalt Operail OÜ 04.12.2025 taotlusest nr 231 ja 05.12.2025 taotlusest nr 233, AS Eesti

Raudtee 29.12.2025 taotlusest nr 23-3/5398, raudteeseaduse § 106 lõikest 1, haldusmenetluse

seaduse § 64, § 66 lõike 2 punktist 1 ning majandus- ja taristuministri 28. oktoobri 2020

määruse nr 64 „Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika“ §-st 12:

muudan

1. 10.10.2025 otsuse nr 1-7/25-008-TI (1-7/22-008-TI) punkti 3.4. edasiulatuvalt alates

käesoleva otsuse muudatuse jõustumisest järgmiselt:

„4.4. Lisatasu kolmandatesse riikidesse suunduvatele või sealt saabuvatele rongidele:

0,00 eurot rong/km kohta;

0,00257 eurot brutotonn/km kohta.

Valga/Koidula – Muuga/Vaivara ja Narva – Muuga lõikudele, siht- või lähteriigiga

Kasahstan või Usbekistan.

0,00 eurot rong/km kohta;

0,00000 eurot brutotonn/km kohta.

Kui raudtee-ettevõtja leiab, et teda on AS Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri kasutustasu

määramisel koheldud diskrimineerivalt või muul viisil ebaõiglaselt, on tal õigus esitada

haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaie TTJA peadirektorile (Endla 10a, 10122

Tallinn, e-post [email protected]). Samuti on käesolevat otsust võimalik vaidlustada 30 päeva

jooksul selle teatavakstegemisest Tallinna Halduskohtus (Tallinna Kohtumaja, Pärnu mnt 7,

15082 Tallinn, e-post [email protected]) halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Talving

peadirektor