Eametsa liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule seisukoha küsimine

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	8-5/26/1375-1
Registreeritud	27.01.2026
Sünkroonitud	02.02.2026
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	8 TEETARISTU EHITAMINE JA REMONTIMINE
Sari	8-5 Keskkonnakaitse dokumendid
Toimik	8-5/2026
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis	Keskkonnaamet
Vastutaja	Rein Kallas (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Tehnovõrkude üksus)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (123733 tm).

Failid

DM-124298-40.pdf.bdoc

DM-124298-40.pdf

Lisa 1 Lisa1_Eametsa_liivakarjaari_KMH_eelhinnangu_eelnou.pdf

Lisa1_Eametsa_liivakarjaari_KMH_eelhinnangu_eelnou.pdf

DM-124298-40.pdf

Maa- ja Ruumiamet [email protected] Transpordiamet [email protected] Marina Minerals OÜ [email protected] Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus [email protected] Tori Vallavalitsus [email protected]

27.01.2026 nr DM-124298-40

Eametsa liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule seisukoha küsimine

Marina Minerals OÜ (reg. kood 11349875, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Jalgpalli tn 21, 11312) esitas 28.03.2023 Keskkonnaametile taotluse Eametsa liivakarjääri keskkonnaloa saamiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 28.03.2023, menetluse nr M-124298 juurde. Nõetele vastav taotlus esitatud 04.05.2023, registreeritud KOTKAS-s dokumendina nr DM-124298-7.

Taotletav Eametsa liivakarjääri mäeeraldis asub Pärnu maakonnas Tori vallas Eametsa külas riigile kuuluvatel maaüksustel Jahu (tunnus 80901:001:0075, 100% maatulundusmaa) ja Kaneeli (tunnus 80901:001:0269, 100% tootmismaa), millede riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet ning eraomandisse kuuluval Pumba (tunnus 73001:003:0032, 100% tootmismaa) kinnistul. Mäeeraldis paikneb kahe lahustükina. Eametsa liivakarjääri mäeeraldise pindala on 5,07 ha ja teenindusmaa pindala 5,94 ha.

Keskkonnaamet pikendas 19.12.2025 kirjaga nr DM-124298-38, taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise tähtaega (kuni 01.05.2026) ja menetlustähtaega (kuni 01.07.2026).

Keskkonnaamet edastab Teile tutvumiseks ja seisukoha saamiseks Eametsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse kohta koostatud eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamata jätmise otsuse eelnõu. Palume esitada seisukoht esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul, s.o hiljemalt 27.02.2026. Kui seisukohta ei ole ette antud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine Teie seisukohata.

Lisateave:

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 11 lg 2, 11 lg 2 2

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

Lisa: Lisa1_Eametsa_liivakarjaari_KMH_eelhinnangu_eelnou.pdf

Maigi Säinas 5918 4357 [email protected]

2(2)

Lisa 1 Lisa1_Eametsa_liivakarjaari_KMH_eelhinnangu_eelnou.pdf

EELNÕU 19.01.2026

Eametsa turbamaardla Eametsa liivakarjääri

keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine

1. OTSUS

Lähtudes alljärgnevast, Marina Minerals OÜ 04.05.2023 esitatud Eametsa liivakarjääri

keskkonnaloa taotlusest nr T-KL/1017837-2 ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja lõikele 4, §

6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3 punktile 4, keskkonnaministri

16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ ja Tori Vallavolikogu

15.06.2023 otsusele nr 178, otsustab Keskkonnaamet:

1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Eametsa liivakarjääri keskkonnaloa

taotlusele.

1.2. Eametsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetlemisel arvestada järgmiste

keskkonnameetmetega:

1.2.1. Jahu kinnistu (katastritunnus: 80901:001:0075) tuleb korrastada maavara

kaevandamise järgselt selliselt, et see vastaks puhkamisele ja virgestusele suunatud

loodusliku roheala juhtotstarbega maa-alale;

1.2.2. Maavara ei ole lubatud kaevandada Tsentraali tee (nr 7300110) kaitsevööndis 10 m

ulatuses teekatte servast;

1.2.3. Maavara karjäärist väljaveoks kasutataval ning karjääri teenindaval muul

transpordil on keelatud liikuda mööda Nigula teed (tee nr 7300100); 1.2.4. Raadamistööd, raadamismaterjali kokku- ja äravedu ja purustamine ning kasvupinnase koorimine kavandatava tegevuse alal viia läbi väljaspool kanakulli pesitsusaega ehk tööde tegemiseks sobiv periood 01.08 – 28.02; 1.2.5. Kavandatava tegevuse elluviimine, st liiva kaevandamine, äravedu ja maa-ala korrastamine plokkide 3-5 alal (Kaneeli ja Pumba maaüksused) ei ole võimalik pesitsusajal. Tegevused viia ellu väljaspool kanakulli pesitsusaega ehk 01.08 – 28.02; 1.2.6. Kavandatava tegevuse elluviimine, st liiva kaevandamine, äravedu ja maa-ala korrastamine plokkide 1-2 alal (Jahu maaüksusel) on võimalik pesitsusajal (01.03-31.07) tingimusel, et täidetud on p 1.2.7. nõuded ja kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnev müratase jääb kanakulli Lennuvälja püsielupaiga piiril pesitsusajal (01.03-31.07) alla 45 dB ehk olema tavapärane mürafoon, mis jääb Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 järgi I kategooria ehk vaikse ala normtasemest (45-55 dB)

allapoole; 1.2.7. Tagada metsa säilimine looduslikus seisundis (vältida raieid) kogu Raudtee maaüksuse (73001:001:0228) piires kuni kavandatava tegevuse täieliku lõpetamiseni ehk kuni maa-ala korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamiseni plokkidel 1-5 kogu ulatuses; 1.2.8. Tagada kavandatava tegevuse elluviimise perioodil kanakulli Lennuvälja püsielupaigas seire, eesmärgiga tuvastada igal pesitsushooajal elupaiga asustatus ja asustatud pesa asukoht, kasutades vajadusel peibutamist märtsis-aprillis ning pesitsusedukuse kontrollimist mais ja juunis. Kui teadaolev pesa ei ole veenvalt asustatud, peab seire sisaldama elupaiga ja lähiümbruse läbi otsimist. Seire teostaja peab olema pädev kanakulliekspert, kes on varasemalt osalenud Keskkonnaagentuuri tellitud kanakulli pesitsusedukuse seires põhivaatlejana vähemalt viiel aastal ja osalenud Keskkonnaameti tellitud kanakulli uute elupaikade otsingutes vähemalt ühel aastal. Seire tellija on arendaja isik.

1.3. Vajadusel täpsustatakse keskkonnameetmete sõnastust ja/või lisatakse tingimusi juurde

keskkonnaloa andmise korralduses.

1.4. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata

jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid

ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

2.1. Marina Minerals OÜ (registrikood 11349875, aadress Jalgpalli tn 21, Kesklinna linnaosa,

Tallinn, Harju maakond) esitas 04.05.2023 Keskkonnaametile Eametsa liivakarjääri

keskkonnaloa taotluse. Taotlus on registreeritud KOTKAS-s 04.05.2025 menetluse nr M-

124298 juurde.

2.2. Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-le,

keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad

täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning

kas koos taotlusega oli esitatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) § 6¹ lõike 1 kohane teave. Esitatud taotlus vastas nõuetele, sisaldades muu

hulgas KeHJS § 6¹ lõikes 1 nimetatud teavet.

2.3. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Eametsa liivakarjääri

keskkonnaloa taotluse 24.05.2023 kirjaga nr DM-124298-9 Tori Vallavalitsusele arvamuse

avaldamiseks. Tori Vallavolikogu nõustus 15.06.2023 otsusega nr 178 keskkonnaloa andmisega

(registreeritud KOTKAS-s 26.06.2023 numbriga DM-124298-10) tingimuslikult:

1. Jahu kinnistu (katastritunnus: 80901:001:0075) tuleb korrastada maavara kaevandamise

järgselt selliselt, et see vastaks puhkamisele ja virgestusele suunatud loodusliku roheala

juhtotstarbega maa-alale;

2. Maavara ei ole lubatud kaevandada Tsentraali tee (nr 7300110) kaitsevööndis 10 m ulatuses

teekatte servast;

3. Maavara karjäärist väljaveoks kasutataval ning karjääri teenindaval muul transpordil on

keelatud liikuda mööda Nigula teed (tee nr 7300100).

2.4. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse

tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev

kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse

keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2

nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis

sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS

§ 6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja,

MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet

otsustajaks KeHJS tähenduses.

KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6¹ lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1

ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas

pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga

tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle.

KeHJS § 11 lõike 2³ järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja

asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või

arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse

KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2¹ alusel, lisatakse

otsusele eelhinnang.

3. EELHINNANG

KeHJS § 6¹ lõike 3 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu

asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ja eeldatavast

keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel

kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud

nõuded“ (määrus nr 31).

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Eametsa liivakarjääri keskkonnaloa taotlus, sh KeHJS § 6¹ lõike 1 kohane teave;

2. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused;

3. Pärnu maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga

nr 1.1-4/74);

4. Metsaregister;

5. Sauga valla üldplaneering (kehtestatud Sauga Vallavolikogu 05.12.2016 otsusega nr 97);

6. Eksperthinnang „Eametsa karjääri mõjude hinnang lennuvälja kanakulli püsielupaigale“,

teostaja Linnuekspert OÜ (reg.kood 12306678), ekspert: Aarne Tuule, töö koostatud

02.12.2025, täiendatud 09.01.2026.

3.1. Kavandatav tegevus

3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht

Taotletav Eametsa liivakarjääri mäeeraldis asub Pärnu maakonnas Tori vallas Eametsa külas,

jäädes riigile kuuluvatele Jahu (tunnus 80901:001:0075, 100% maatulundusmaa) ja Kaneeli

(tunnus 80901:001:0269, 100% tootmismaa) ning eraomandisse kuuluvale Pumba (tunnus

73001:003:0032, 100% tootmismaa) kinnistule.

Eametsa liivakarjääri mäeeraldis pindalaga 5,07 ha (teenindusmaa pindala on 5,94 ha) hõlmab

Eametsa maardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 1-5.

Taotletava mäeeraldisega hõlmatavad varukogused (seisuga 09.01.2026):

1 plokk (täiteliiv) – 5 tuh m³ (veepealne);

2 plokk (täiteliiv) – 8 tuh m³ (veealune);

3 plokk (täiteliiv) – 18 tuh m³ (veepealne);

4 plokk (täiteliiv) – 3 tuh m³ (veealune);

5 plokk (täiteliiv) – 9 tuh m³ (veepealne).

Kokku on täiteliiva aktiivset tarbevaru 43 tuh m³ ja kaevandatav varu 40,8 tuh m³.

Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks on 10 tuh m³. Kaevandamise keskmine

aastamäär ei kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul

kaevandama. Reaalsed karjääris kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad

kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali vajadusest. Maavara kasutusaladeks on üld-

ja teedeehitus, kaevandatud maa korrastatakse metsamaaks.

Taotletava mäeeraldise mõlemad lahustükid kattuvad täielikult riigikaitseliste ehitiste Eametsa

linnaku (tunnus 44) ja Pärnu maleva staabi- ja tagalakeskuse (tunnus 70) piiranguvöönditega.

Pärnu lennujaam (tunnus 80901:001:0983) asub taotletavast mäeeraldisest vahetult idas.

Eametsa liivakarjääri mäeeraldise lahustükkide vahelisel alal kulgevad Elektrilevi OÜ-le

kuuluv elektrimaakaabelliin SPOONI:SAV (tunnus KKL241420499) ning Eesti Lairiba

Arenduse SA-le kuuluv valguskaabel ELA122 (tunnus 7307328; vid ELA122). Kaitsevööndite

kattumisi Eametsa liivakarjääri mäeeraldisega ei esine.

Taotletava mäeeraldise läänepoolne lahustükk kattub kirdepiiril ca 10 m ulatuses Tsentraali tee

ning idapoolne lahustükk kagus ca 15 m ulatuses Lennuvälja kõrvalmaantee kaitsevööndiga.

Mäeeraldise läänepoolsest lahustükist ca 200 m kaugusel läänes voolab Sauga jõgi (tunnus

VEE1148700), mille kalda piiranguvöönd jääb mäeeraldisest ca 100 m kaugusele.

Mäeeraldise idapoolsest lahustükist ca 150 m kaugusele kirdesse jääb II kategooria kaitsealuse

liigi Accipiter gentilis (kanakull, tunnus KLO9128098) püsielupaik, samal alal paikneb ka

Lennuvälja kanakulli püsielupaik (tunnus KLO3000688).

Lähimad majapidamised asuvad taotletavast Eametsa liivakarjääri mäeeraldisest ca 500 m

kaugusel loodes, jäädes Palmimetsa tee 4 (tunnus 15904:003:1280) ja Rallimaa (tunnus

15904:003:0847) kinnistutele, mis asuvad teisel pool Sauga jõge (tunnus VEE1148700).

Lähim puurkaev PRK0051811 asub taotletavast mäeeraldisest ca 75 m kaugusel, jäädes

Tuleviku (tunnus 80901:001:0094) kinnistule.

Taotletav Eametsa liivakarjäär koosneb kahest lahustükist, mäeeraldise teenindusmaa

kogupindala on 5,94 ha (lahustükid pindaladega 2,23 ha ja 3,71 ha), sh mäeeraldis

kogupindalaga 5,07 ha (lahustükid pindaladega 1,53 ha ja 3,54 ha). Taotletava mäeeraldise näol

on tegemist valdavalt metsamaaga, mis on suuremas osas võsastunud. Maapinna reljeef on

võrdlemisi tasane. Esinevad mitmed väiksed veekogud, mis võivad olla sinna tekkinud

kunagise kaevandamise tagajärjel.

Kogu taotletav maavaravaru ei ole kaevandatav, kuivõrd külgneva maapinna stabiilsuse

tagamiseks tuleb mäeeraldise perimeetrile jätta nõlvatervik.

Mäenduslikud tingimused taotletavas Eametsa liivakarjääris täiteliiva väljamiseks on soodsad.

Mäeeraldisele on hea ligipääs mööda 7300110 Tsentraali teed ning karjäär asub Pärnu linna

läheduses. Kasulikku kihti katab katend keskmise paksusega 0,3 m ning kasulik kiht on väljatav

kahe astmega (veepealne ja veealune varu eraldi) ilma veetaset alandamata.

Mäeeraldisel leiduva katendi moodustab täies ulatuses kasvukiht kogumahuga 17 tuh m³

(läänepoolsel lahustükil 8 tuh m³ ja idapoolsel lahustükil 9 tuh m³). Karjääri avamisel tuleb

mäeeraldiselt esmalt langetada mäeeraldisel kasvavad puud ja võsa, vajadusel juurida kännud

ning seejärel koorida katend. Katend on otstarbekas eemaldada järk-järgult ekskavaatori või

buldooseriga ning ladustada mäetööde arenedes mäeeraldise teenindusmaale kuni 3 m

kõrgustesse aunadesse. Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katendit saab kasutada karjääri

hilisemal bioloogilisel korrastamisel. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust ei tohi aunasid

tihendada.

Arvestades väljatava materjali veealuse kihi paksust on Eametsa liivakarjääris võimalik kasulik

kiht väljata veetaset alandamata. Kaevandamine toimub kahe astmega (veealune ja veepealne

varu eraldi) kasutades ekskavaatorit. Veepealse varu väljamisel laetakse kaevis kalluritele ning

transporditakse karjäärist välja. Veealuse materjali väljamisel tuleb see esmalt tõsta vallidesse

nõrguma. Peale nõrgumist võib alustada materjali laadimist kallurautode kasti.

Kogu kasulik materjal turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse

mäeeraldise teenindusmaal kuni 3 m kõrgustes aunades ning kasutatakse maksimaalses mahus

kaevandatud maa korrastamiseks ning täpsem kaevandamistehnoloogia valik ja mäetööde

ajaline ning ruumiline areng määratakse kaevandamise projektis.

Korrastamistöödega tuleb alustada kaevandamise käigus esimesel võimalusel (tehniline

korrastamine on otstarbekas teostada paralleelselt kaevandamisega) ning korrastamisprojekt

koostatakse samuti esimesel võimalusel.

3.1.2. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Endise valla (Sauga) üldplaneering on kehtestatud 05.12.2016. Kehtiva üldplaneeringu plaani

kohaselt asub Eametsa liivakarjääri mäeeraldis osaliselt tootmise maa-alal ja osaliselt rohealal.

Üldplaneeringu seletuskirjas on maavarade kohta kokkuvõtvalt toodud järgmist:

Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada

keskkonnaregistris arvelevõetud maavara ja maavaravaru kaevandamisväärsena säilimine ja

juurdepääs maavarule. Alade, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole maavara väljamise

eesmärgil seni kasutusse võetud ning mida ei ole käesolevas üldplaneeringus käsitletud

kaevandamiseks perspektiivsetena, määratlemine turbatööstusmaana on võimalik pärast

maavara kaevandamise loa taotlemist ning selle saamist õigusaktidega sätestatud korras ja

tingimustel. Rohelise võrgustiku ala ega rohelise võrgustiku koridor ei ole takistuseks

kaevandamislubade taotlemisel ja väljaandmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel.

Pärnu maakonnaplaneeringu kohaselt on maavarade kaevandamise üldised tingimused

järgmised:

- maardlate kasutuselevõtul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise

võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on

kaevandamine majanduslikult otstarbekas, rakendada meetmeid, et kaasnevad mõjud nendele

aladele oleksid leevendatud ja minimaalsed;

- kaevandamine kavandada ja korraldada selliselt, et tekiks võimalikult vähe mõju rohelisele

võrgustikule, maastiku ilmele ning puhkeotstarbelise, metsa- ja põllumajandusliku kasutuse

huvidele;

- asustatud alade piirkonnas on maavara kaevandamine problemaatiline tulenevalt

kaasnevatest häiringutest elanikele. Eelistada sama maavara kaevandamisteemal asustatud

aladest;

- turba kaevandamiseks eelistada juba kuivendusest rikutud alasid;

- kaevandamisel hinnata ja leevendada transpordiga kaasnevaid mõjusid;

- kasutuselevõetud maardlates varud ammendada maksimaalselt ning alad korrastada;-

arvelevõetud maavaravarud säilitada kasutamis-ja kaevandamisväärsena;

- turbamaardlate kasutuselevõtmisel arvestada Pärnumaa turbavarude arengukavaga

aastani 2030;

- maavara I kategooria ja II kategooria aladele või nende vahetusse lähedusse ei tohi

planeerida tegevusi, mis välistavad edaspidi seal kaevandamise (nt planeerida uusi

elamualasid);

- üldplaneeringu koostamisel arvestada maardlatega (sh aktiivses kasutuses olevatega);

- maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride rajamisel tuleb enne maavara

kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus (keskkonnamõju

hindamine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või modelleerimine, hüdrogeoloogilised

uuringud jne) ning rakendada asjakohased meetmed kaasnevate keskkonnamõjude

vältimiseks või leevendamiseks. Suur osa maavara kaevandamise negatiivsetest mõjudest on

seotud materjali väljaveoga.

Eametsa liivakarjääri kinnistu maakasutuse sihtotstarbeks on määratud tootmismaa ja

maatulundusmaa. Pärnu maakonnaplaneeringu kaardi Tehniline taristu kohaselt ei asu Eametsa

liivakarjäär väärtuslikul maastikul ega väärtuslikul põllumaal, vaid riigikaitselise ehitise

piiranguvööndis. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus on oma 19.12.2023 kirjas nr 4-4/23/6054-

3 (registreeritud KOTKAS-s DM-124298-16) vastanud, et vastuväiteid ja täiendavaid

ettepanekuid kaevandamise keskkonnaloa taotluse kohta puuduvad.

Üleriigilises planeeringus "Eesti 2030+" on maavarade kaevandamise kohta märgitud järgmist:

1. Eestis on viimastel aastatel rohetaristu määratlemisel ära tehtud suur töö – maakondade

teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” üheks

alateemaks

oli rohevõrgustik. Võrgustiku ja selle osiste piire ja kasutustingimusi on täpsustatud valdade

hiljem kehtestatud üldplaneeringutes. Rohevõrgustiku kavandamisel kasutati Eestis

integreeritud lähenemist, kuivõrd võrgustiku toimimist vaadeldi koos asustuse ja tehnilise

taristuga, et leida konfliktikohad ja pakkuda lahendusi rohevõrgustiku sidususe tagamiseks.

Seega on rohevõrgustik planeeringuline meede, mis parandab loodushoiu olukorda ja kestliku

arengu võimalusi. Sellist tasakaalustatud vaatenurka tuleb tehnilise taristu planeerimisel ja

maavarade kaevandamisel rakendada ka edaspidi;

2. „/-/ Kui rohevõrgustiku tuumaladele kavandatakse suuri, riigi toimimiseks vajalikke objekte,

tuleb tagada tuumalasisene ja tuumaladevaheline sidusus. Maavarade kaevandamisel tuleb see

tagada rekultiveerimise või asendusalade leidmise kaudu.“;

3. Üleriigiline planeering ei käsitle väga põhjalikult maavaradega seonduvat ega liivakarjääre

spetsiifiliselt. Tuuakse välja hetkeolukord.

Lähtudes üleriigilise planeeringu üldisest iseloomust, ei ole tegevus sellega vastuolus.

3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade (nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik) kasutamine

Eametsa liivakarjääri puhul on tegemist uue liivakarjääri rajamisega, kus leidub täiteliiva. Maa-

ja Ruumiameti geoportaali ortofoto alusel on mäeeraldise ja teenindusmaa alal metsa, esineb

ka lagedamat ala. Taotletava mäeeraldise mõlemad lahustükid kattuvad täielikult riigikaitseliste

ehitiste Eametsa linnaku (tunnus 44) ja Pärnu maleva staabi- ja tagalakeskuse (tunnus 70)

piiranguvöönditega. Pärnu lennujaam (tunnus 80901:001:0983) asub taotletavast mäeeraldisest

vahetult idas.

Karjääride rajamisel ja nende töötamise jooksul maastikupilt muutub ja looduslik mitmekesisus

paratamatult väheneb. Puud eemaldatakse ja võõrandatakse.

Kogu taotletav maavaravaru ei ole kaevandatav, kuivõrd külgneva maapinna stabiilsuse

tagamiseks tuleb mäeeraldise perimeetrile jätta nõlvatervik. Mäeeraldisel lasuva täiteliiva ja

katendi looduslik varisemisnurk veepealses osas on 1 : 2 ning veealuses osas 1 : 5.

Kasulikku kihti katab katend keskmise paksusega 0,3 m ning kasulik kiht on väljatav kahe

astmega (veepealne ja veealune varu eraldi) ilma veetaset alandamata.

Ala korrastatakse metsamaaks. Vett ressursina ei tarbita.

Mäeeraldisest põhja suunas 20 m kaugusel asub hiireviu elupaik (Buteo buteo, KLO9137793),

mis piirneb omakorda Lennuvälja kanakulli püsielupaigaga (Accipiter gentilis, KLO3000688).

Hiireviu (Buteo buteo; keskkonnaregistri kood KLO9137793) on Eesti punase nimestiku järgi

ohuvälises seisus ja arvatud looduskaitseseaduse alusel III kategooria kaitsealuste liikide hulka.

Arvukus varieerub Eestis erinevatel andmetel 5000 kuni 6000 paari vahel. Kuigi hiireviu on

Eestis rändlind, siis jäävad sobivate elupaikade ja heade toitumisvõimaluste korral mõned

isendid ka Eestisse talvituma. Elupaigana eelistab hiireviu okas- ja segametsi.

Kanakull (Accipiter gentilis; keskkonnaregistri kood KLO3000688) on Eestis hajusalt levinud

haudelind arvukusega ca 400 - 600 paari. Et liigi arvukus oli möödunud sajandi lõpus ligi kaks

korda kõrgem, on kanakull Eesti Punases Nimestikus arvatud ohustatud liikide hulka (ohualdis)

ja kuulub II kaitsekategooriasse. Kanakull eelistab pesitseda vanas okasmetsas ning peab

saagijahti nii metsaaladel kui kultuurmaastikus. Ajaloolise taustaga pika tagakiusamise

tulemusel väldib kanakull inimese lähedust, eelistades pesitseda inimasustusest võimalikult

kaugel. Väike osa asurkonnast on hõlpsalt kättesaadava ja arvuka saagi tõttu viimasel

aastakümnel asunud pesitsema asulate lähedusse või lausa asulatesse. Kuigi see paindlik

lähenemine on end liigi taastootmise seisukohast igati õigustanud (asulas on pesakond ca ühe

poja võrra suurem), pesitseb kogu Eestis asulates ca 25-30 paari, mis moodustab vaid ca 5-7%

kogu asurkonnast. Peamisteks liiki ohustavateks teguriteks Eestis on pesapaikade hävinemine

ja killustumine, toidubaasi vähenemine ning pesitsusaegne häirimine (Kanakulli kaitse

tegevuskava).

Teised kaitsealused liigid jäävad tegevusalast kaugemale kui 300 m.

LKS § 55 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik surmamine, välja arvatud eutanaasia

eesmärgil, on keelatud. Lõige 6 täpsustab, et kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik

häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud, välja

arvatud LKS § 58 lõigetes 4 ja 5 ning §-s 582 sätestatud juhul.

3.1.4. Tegevuse energiakasutus

Peamised energiatarbijad karjääri avamise järgselt on karjääris töötavad seadmed ja masinad.

Energiat kulub ettevalmistustöödeks (piiride märkimine, kõrghaljastuse eemaldamine, katendi

eemaldamine), maavara kaevandamiseks ja kaevise laadimiseks transpordivahenditele.

3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda.

Eametsa liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks

maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste ja võimalik mõju põhjaveele.

Pinna- ja põhjavesi

Eametsa liivakarjääriga hõlmatud aktiivse tarbevaru plokid 2 ja 4 (kaevandatava mahuga asuvad allpool veetaset. Hüdrogeoloogilises läbilõikes on maapinnalt esimeseks veekihiks Kvaternaari veekiht, mis koosneb valdavalt merelistest setetest (liiv, peenliiv). Liiva lamamiks on vähese veejuhtivusega moreen, milles võib esineda liivakamaid ja kruusakamaid parema veeandvusega vahekihte ja läätsi. Kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ja toitud sademetest. Uuringuaegsete mõõtmiste andmetel jäi põhjaveetase 0,2 – 1,3 m sügavusele maapinnast, abs kõrguste 6,6 – 8,2 m vahemikku (keskmiselt 7,1 ja 7,5 m).

Vahetult kaevandamiskohas muutub vesi häguseks kõige peenematest tolmu- ja saviosakeste

fraktsioonidest. Need peenosad pärinevad sellest samast kaevandatavast materjalist. See

tegevus ei lisa reostust veekogusse, toimub samast keskkonnast pärit oleva materjali

tagasisettimine.

Seoses veealuse varu kaevandamisega suureneb naftasaadustega veereostuse oht. On

tõenäoline, et masinate/seadmete avarii käigus võib sattuda pinnasesse ja vette diiselkütust

ja/või määrdeaineid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades, on

lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas ei ole avariiolukordade tekkimise

tõenäosus suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus).

Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis-ja laadimiskohtades ei satuks

diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma

väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud platsil, mis on varustatud õlitõrje

vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat

litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele.

Lähimad majapidamised asuvad taotletavast Eametsa liivakarjääri mäeeraldisest ca 500 m

kaugusel loodes, jäädes Palmimetsa tee 4 (tunnus 15904:003:1280) ja Rallimaa (tunnus

15904:003:0847) kinnistutele, mis asuvad teisel pool Sauga jõge (tunnus VEE1148700). Lähim

puurkaev PRK0051811 asub taotletavast mäeeraldisest ca 75 m kaugusel, jäädes Tuleviku

(tunnus 80901:001:0094) kinnistule.

Maavara kaevandamine karjääris avaldab mõju pinna- ja põhjavee tasemele ning piirkonna

veerežiimile sh kaevudele eelkõige siis, kui põhjavee tasemest allpool oleva maavara

kaevandamisel alandatakse (pumbatakse vett välja ja/või suunatakse kraavide abil isevoolselt

suublaks olevasse veekogusse) karjääris veetaset või veetase alaneb väljatava maavara mahu

arvel. See toob kaasa põhjavee taseme alanemise ja alanduslehtri välja kujunemise karjääri

ümbritseval alal. Selline põhjavee taseme alanemine muudab omakorda põhjavee liikumise

dünaamikat karjääri mõjualas, kuna karjääris veetase alaneb ning selle tulemusena liigub vesi

karjääri suunas, kuni veetase karjääris ja ümbritseval alal on ühtlustunud. Karjääri koguneva

vee suunamine eesvoolu muudab suublaks oleva vooluveekogu veerežiimi, suurendades selle

vooluhulka. Taotletavas Eametsa liivakarjääris kaevandatakse veetaset alandamata st

kaevandamise käigus vett ära ei juhita ega pumbata välja, seega puudub oluline ebasoodne mõju

väljakujunenud veerežiimile.

Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakenduse (Eesti põhjavee kaitstuse kaardi 1:400 000)

järgi jääb mäeeraldis tervikuna suhteliselt kaitstud põhjaveega alale, mille reostusohtlikkuse

tase on hinnatud madalaks.

Taotletava karjääri võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate

seadmete avariiolukordadega. Kõige tõenäolisem mäeeraldisel toimuda võiv õnnetusjuhtum on

seotud õli või kütuse lekkega. Karjäärimasinate avariiolukordade ennetamiseks tuleb neid

perioodiliselt kontrollida ja kohapeal neid mitte hooldada või äärmisel vajadusel tegema seda

selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olemas olema õli kogumise ja tõrje vahendid.

Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab

karjääris olemas vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised

absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Leevendusmeetmete õigeaegsel

rakendamisel on võimalik pinna- ja põhjavee reostamist vältida. Võimaliku keskkonnamõju

minimaliseerimiseks jälgitakse ohutustehnika ja keskkonnaohutuse reegleid. Mäetöödel

välistatakse pinnase ja vee reostumine. Karjääris töötava seadme tehnilise rikke korral, mille

tulemusena võib pinnas saastuda, tuleb reostatud pinnas koheselt eemaldada. Masinate

tehniliste rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegset ja ohutusnõuetele vastavat tehnikat. Töid

korraldatakse tööohutusjuhendite ja normdokumentide nõuete kohaselt. Avariide likvideerimise

viisid planeeritakse põhjalikumalt kaevandamise projektis.

Eelduslikult ei kasutata kaevandamistöödel keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid, mistõttu on

oht (vee)keskkonna reostumiseks keskkonnaohtlike ainetega minimaalne.

Eeltoodu kokkuvõtteks, kaevandamise lubamine taotletud ulatuses eeldatavalt ei mõjuta

oluliselt piirkonna kaeve ega veerežiimi. Kaevandamisel, kaevise laadimisel või masinate

hooldamisel ja tankimisel tuleb naftasaaduste pinnasesse ja põhjavette sattumise võimalus

minimeerida. Kaevandamisel tuleb kasutada vaid korrasolevat kaevandamistehnikat ning

tehnika hooldamist ja remonti tuleb teha vaid selleks kohandatud alal.

Müra

Eametsa liivakarjääris kaevandamisel tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja

kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri

pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv)

müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad – ekskavaator, kallurauto,

(buldooser).

Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub kasutatavast tehnikast, tööprotsessidest

ja ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kahest

allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Välisõhus

leviva müraga seonduvat reguleerib atmosfääriõhu kaitse seaduse §-d 55-66 ja

keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (määrus nr 71).

Punktmüraallikatel (karjääris töötavad masinad nt ekskavaator, rataslaadur, kallurauto) on

olulisimaks parameetriks nende tekitatav helivõimsustase. Helivõimsustase on akustiline

energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase on helivõimsustaseme ja kauguse

funktsioon, mis tähendab, et müratase mingis punktis sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest

kaugusest ning allika helivõimsustasemest. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on

ca 84 – 95 dB, rataslaaduritel ja ekskavaatoritel ca 100 – 109 dB.

Transpordi (joonmüraallikate) puhul on olulisimaks parameetriks liiklussagedus, millest sõltub

transpordivahendite müraemissioon keskkonda. Mida suurem on liiklussagedus, seda

suuremaks ja ühtlasemaks kujuneb müratase teede lähiümbruses. Lisaks liiklussagedusele

mõjutab transpordi puhul müra teket ka teekate (asfalt, kruuskate), liikumiskiirus ja raskete

sõidukite osakaal.

Lähim majapidamine asub taotletavast mäeeraldisest ca 500 m kaugusel.

Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2),

saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga:

Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2), kus

Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A);

r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;

r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.

Selle kohaselt on Eametsa liivakarjääri puhul kaevandamismasinate töötamisel maksimaalne

müratase lähimas majapidamises arvutatav alljärgnevalt:

Lp1 = 83 + 20log10(15) – 20log10(500) = 52 dB(A),

kus arvutuse aluseks on 15 m kaugusel mõõdetud suurim müratase väärtusega 83 dB(A).

Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra karjäärile lähedaimal asuvates

majapidamistes Papsaare külas asuvatel Palmimetsa tee 4 (tunnus 15903:003:1281) ja Rallimaa

(tunnus 15903:003:0847) kinnistutel jääb mäeeraldise äärealal elamutele lähimas punktis

töötamisel tasemele kuni 52 dB, mis jääb kehtiva päevase piirtaseme piiresse. Arvutuses pole

arvestatud ühegi müra levikut takistava meetmega. Sellest tulenevalt pole põhjust eeldada, et

kavandatava tegevusega kaasneks ülenormatiivse mürataseme levimist ega piirnormide

ületamist lähimate majapidamiste õuealadel. Ülenormatiivne müra levib reeglina peamiselt

karjääriala piires töötavate masinate ja seadmete ümber kuni ca 40 m raadiuses.

Arvutuse kohaselt ei ole täiendavate müra leevendavate meetmete ega perioodilise või pideva

mürataseme seire rakendamine vajalik. Juhul, kui mürataseme kasv osutub prognoositust

suuremaks või esineb kaebusi kohalike elanike poolt, tuleb tegelikke müratasemeid kontrollida

kohapealsete mõõtmistega. Mõõtmised tuleb läbi viia kaebuse esitamise hetkel esinenud

tingimustel. Usaldusväärsete tulemuste saamiseks peavad mõõtmised olema teostatud

akrediteeritud mõõtja poolt.

Osakesed (tolm)

Liiva kaevandamisel on võimalikeks osakeste ehk tolmu allikateks maavara ammutamis- ja

laadimisprotsessid ning toodangu väljaveoga seotud transport. Osakeste eraldumine

mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest sõltub kaevandamise tehnoloogiast, kaevise

kohapealsest töötlemisest kui ka ilmastikutingimustest (tuul, sademed jne). Transpordil kaasneb

tolmu eraldumine kruuskattega teedel liiklemisel transpordivahendite (eriti raskeveokite)

ratastelt ning lahtistelt koormatelt. Veose katmise nõuded on toodud liiklusseadustikus ja selle

alamaktides.

Seletuskirja kohaselt võib tolmu vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt

on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul

lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid (teede ja kaevise niisutamine).

Liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks

0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. Aastase kaevandamise mahu 12 tuh m3 korral

on tahkete osakeste summaarne heitkogus 0,0108 t ning keskkonnaministri 14.12.2016

määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest

alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid

kaevandamistegevuse käigus ei ületata.

Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst

lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Taotletavas

Eametsa liivakarjääris on planeeritud vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavate

mehhanismide kasutamine, mis minimeerib seadmete heitgaasidest tulenevat õhusaastet.

Ülenormatiivse tolmu kontsentratsiooni levimine mäeeraldise piiridest välja võib juhtuda

ekstreemumitel ehk halbade tingimuste kokkulangemisel (suur tuulekiirus, kuivad tingimused,

tööesi on vahetult mäeeraldise piiril).

Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Valgus-, soojus-, kiirgus- ega lõhnareostust tegevusega ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne.

Vibratsioon

Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevatest õigusaktidest on karjääris töötavale tehnikale kehtestatud

vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Karjääris töötav tehnika peab vastama

kehtestatud normidele.

Eametsa liivakarjääris ei viida läbi lõhkamisi, seega vibratsiooni tekkimist kavandatava

tegevuse elluviimisel ette näha ei ole.

3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud

maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise

töö tulemusena. Selle kohaselt võib mäeeraldisel kirjeldatud tegevuse tulemusel

kaevandamisjäätmeteks kvalifitseerida kooritud katendit (kokku 17 tuh m³).

Taotletavas Eametsa liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik

materjal turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise

teenindusmaal kuni 3 m kõrgustes aunades ning kasutatakse maksimaalses mahus kaevandatud

maa korrastamiseks. Korrastamistöödeks mittevajalik katend tuleb võõrandada vastavalt

kehtivale seadusele.

Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib,

on kohustus esitada ka kaevandamisjäätmekava.

Karjäärialale on keelatud prügi ladustada. Keskkonnale ohtlikud jäätmed tuleb koguda teistest

jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jms) ja käidelda nõuetekohaselt

(viia jäätmejaama vms).

3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on

potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle tulemusel võib

pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastada nii pinnast kui

ka vett. Selle vältimiseks tuleb pidevalt jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida

karjääri projektis avariide likvideerimise viisid. Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete pinnasesse

sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Remontimine peab

toimuma selleks ettenähtud kohtades. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab

olema karjääris töötajatel teada kindel tegevusplaan.

3.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete

alusel

Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub.

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuv või planeeritav tegevus

Eametsa liivakarjääri planeeritav tegevus on kirjeldatud ptk 3.1.1. ning siinkohal ei korrata.

3.2.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime)

Taotletav Eametsa liivakarjäär asub Liivi lahe rannikumadaliku loodeosas, millele on

iseloomulikud meretekkelised pinnavormid. Mäeeraldis jääb Litoriinamere tasandikule, kus

levivad Litoriinamere basseinis settinud ülipeeneteralised orgaanika sisaldusega tolmliivad.

Valdavalt moodustavad alal leiduva liiva kompleksi hallid ja beežid orgaanikat sisaldavad

savikad, ülipeeneteralised aleuriitsed liivad, mille teralisus nii vertikaalses läbilõikes kui ka

pindalaliselt on ühtlane. Jämefraktsioon liivas puudub.

Katendi moodustab taotletaval mäeeraldisel 0,1 – 0,9 m (keskmiselt 0,3 – 0,6 m) paksune

mullakiht. Eelnevalt kirjeldatud liivakiht moodustab Eametsa liivakarjääri kasuliku kihi, mille

paksus on uuringupunktide andmeil keskmiselt 0,6 – 1,4 m.

Liivalasundi lamamiks on jääjärveliste- ja liustikusetete kompleks, mis on esindatud savi ja

liivsavimoreeniga. Kasuliku kihi lamamipind tõuseb põhja ja lääne suunas, jäädes abs kõrguste

6,5 – 7,5 m vahemikku.

Hüdrogeoloogilises läbilõikes on maapinnalt esimeseks veekihiks Kvaternaari veekiht, mis

koosneb valdavalt merelistest setetest (liiv, peenliiv). Liiva lamamiks on vähese veejuhtivusega

moreen, milles võib esineda liivakamaid ja kruusakamaid parema veeandvusega vahekihte ja

läätsi. Kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ja toitud sademetest. Uuringuaegsete mõõtmiste

andmetel jäi põhjaveetase 0,2 – 1,3 m sügavusele maapinnast, abs kõrguste 6,6 – 8,2 m

vahemikku (keskmiselt 7,1 ja 7,5 m).

Liiv looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatute loodusvaradega ning puudub

looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus on kaevandatava ala maastik ja

looduslik mitmekesisus muutunud või hävinud täielikult, kuid see on hilisemalt taastatav

karjääriala korrastamisega. Taotletava Eametsa liivakarjääri korrastamise suunaks on

metsamaa.

3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega alade

ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku muutus ja

olemasoleva taimkatte hävimine. Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega.

Nagu iga ehitustegevusega, võib ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid.

KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne

ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda võivateks

peamisteks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessiga kaasnev müra ja

osakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja maakasutusele, samuti kaitstavatele liikidele.

Kaevandamistegevusega kaasneda võiva osakeste heitme või müra häiringu mõju ei ulatu

kaevandamistegevuseks kasutatavale tehnoloogiale õigusaktidega seatud tehnilistest

piirangutest ja väljatava maavara looduslikust niiskusest tulenevalt eeldatavalt kaugemale kui

250-300 m. Kuivema ilma korral, avamaal võib toodangu transportimisel välisõhku paiskuv

osakeste kogus tugevama tuule korral kanduda ka mainitust kaugemale. Selliste olukordade

vältimiseks seatakse keskkonnaloale kõrvaltingimused asjakohaste leevendusmeetmete

rakendamiseks.

Kaevandamistegevus toob endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas on

näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade jätkusuutliku kasutamise

tagamine. Karjääri töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatult vaesub. Pikemas

perspektiivis see taastub.

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava karjääri mõjupiirkonnas alasid, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada. Karjäär ei asu

tiheasustusalal ning sellel puuduvad kultuurimälestiste registrisse kantud kultuuri- või

arheoloogilise väärtusega alad.

Eametsa liivakarjäärist jääb ca 200 m kaugusele kagu suunda pärandkultuuri objekt Sauga

lennuvälja kaponiirid (EELIS id -1492759566). Mõju sellele objektile ei ole eeldada, kuna jääb

piisavalt kaugele, kuhu mõjutegurid ei ulatu.

Looduskaitse

Taotletaval mäeeraldisel looduskaitselised objektid looduskaitseseaduse (LKS) § 4 tähenduses

puuduvad. Ülevaade nendest objektidest on toodud 3.1.3.

Mõju Natura 2000 aladele

Lähim Natura ala on Rannaniidu loodusala (RAH0000324) asudes ca 3,1 km kaugusel ja seega

võimalikust mõjualast väljaspool. See on piisav vahemaa, et välistada objektiivselt

kaevandamisega seotud tegurite jõudmist alale. Nende alade vahele jääb suures osas metsamaa,

mis on näiteks tolmu, müra levikut takistavate omadustega. Veerežiimi muutusi ei esine ulatuses,

mis võiks Natura 2000 alasid negatiivselt mõjutada. Mõju ei ole eeldada ka transpordi kasvust,

kasutatakse olemasolevaid teesid kehtivate normidega kooskõlas.

Seetõttu on objektiivselt negatiivne mõju Natura 2000 aladele välistatud ning Natura

eelhindamise koostamine ei ole vajalik.

Mõju kanakullile

Keskkonnaamet palus 31.01.2024 kirjaga nr DM-124298-19 Marina Minerals OÜ-l esitada

eksperthinnang, milles oleksid analüüsitud järgmisi asjaolusid:

Palume hinnata kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke mõjusid mõjupiirkonda jäävale kanakullile ning hinnangus välja pakkuda tõhusad vältimis- ja/või leevendusmeetmed hoidmaks ära ebasoodsaid mõjusid kaitsealusele liigile. Viimane täiendatud eksperthinnang on esitatud 09.01.2026. Töö „Eametsa karjääri mõjude hinnang lennuvälja kanakulli püsielupaigale“, teostaja Linnuekspert OÜ.

Toetudes kanakulli eksperthinnangule, siis kavandatava tegevuse mõju kanakullile avaldub

peamiselt järgmiste ohutegurite kaudu:

Pesapaikade hävimine:

Otsest kanakullile sobiva pesametsa raadamist kavandatava tegevuse alal ei toimu. Kaudne

mõju seisneb metsamaa pindala vähenemises ning potentsiaalse pesametsa kujunemise

välistamises väga pikaks ajaks.

Toidubaasi vähenemine:

Raadamisele kuuluvad noored metsad ei oma Lennuvälja püsielupaika asustavate isendite jaoks

olulist tähtsust ning mõju toitumistingimustele on hinnatud nõrgalt negatiivseks.

Pesitsusaegne häirimine:

Tegemist on olulise mõjumehhanismiga. Müra, vibratsioon ja visuaalne häiring võivad

pesitsusperioodil põhjustada pesitsuse ebaõnnestumist. Eriti kriitilised on plokid 3–5, mis

paiknevad püsielupaiga vahetus läheduses (lähimas punktis ca 115 m). Raudtee maaüksusel

paiknev mets toimib ainsa puhvrina, kuid selle säilimine ei ole kaitsega tagatud.

Tuginedes eelnevale tuleb võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks võtta kasutusele

eksperthinnangus toodud leevendavad meetmed:

1. Häiringute vältimiseks: raadamistööd, raadamismaterjali kokku- ja äravedu ja

purustamine ning kasvupinnase koorimine kavandatava tegevuse alal viia läbi

väljaspool kanakulli pesitsusaega (01.03-31.07) ehk tööde tegemiseks sobiv periood

01.08 – 28.02. Vajalik kanakulli pesitsusrahu ja kavandatava tegevuse alal pesitseva

tavalinnustiku pesitsusrahu tagamiseks, alus: Looduskaitseseadus § 55 lg 6

2. Häiringute vältimiseks: kavandatava tegevuse elluviimine, st liiva kaevandamine,

äravedu ja maa-ala korrastamine plokkide 3-5 alal (Kaneeli ja Pumba maaüksused) ei

ole võimalik pesitsusajal. Tegevused viia ellu väljaspool kanakulli pesitsusaega

(01.03-31.07) ehk tööde tegemiseks soodne periood on 01.08 – 28.02 tingimusel, et

täidetud on pt 4 nõuded. Vajalik kanakulli ja hiireviu pesitsusrahu tagamiseks, alus:

Looduskaitseseadus § 55 lg 6.

3. Häiringute vältimiseks: kavandatava tegevuse elluviimine, st liiva kaevandamine,

äravedu ja maa-ala korrastamine plokkide 1-2 alal (Jahu maaüksusel) on võimalik

pesitsusajal (01.03-31.07) tingimusel, et täidetud on nr 4 nõuded ja kavandatava

tegevuse elluviimisega kaasnev müratase jääb kanakulli Lennuvälja püsielupaiga

piiril pesitsusajal (01.03-31.07) alla 45 dB ehk olema tavapärane mürafoon, mis jääb

Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 järgi I kategooria

ehk vaikse ala normtasemest (45-55 dB) allapoole.

4. Häiringute ja visuaalse muutuse leevendamiseks: tagada metsa säilimine looduslikus

seisundis (vältida raieid) kogu Raudtee maaüksuse (73001:001:0228) piires kuni

kavandatava tegevuse täieliku lõpetamiseni ehk kuni maa-ala korrastamise kohustuse

täidetuks tunnistamiseni plokkidel 1-5 kogu ulatuses. Meede on vajalik kavandatava

tegevuse plokkides 1-2 elluviimise mõjude leevendamiseks pesitsusajal ja plokkides 3-

5 toimuvate järskude maastikumuutuste leevendamiseks. Ilma kirjeldatud meetmeta on

kaevandamine võimalik vaid plokkides 1-2 ja sedagi vaid väljaspool kanakulli

pesitsusaega. Plokkides 3-5 ei ole kaevandamine ilma meetmeta võimalik. Ühtlasi

tagab meede ka Raudtee maaüksusel paikneva hiireviu pesitsuselupaiga säilimise.

Eeldab huvitatud isiku ja maaomaniku juriidiliselt siduvat kokkulepet, mis tagab

mistahes raiete vältimise kavandatava tegevuse elluviimise perioodil kuni maa-ala

korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamiseni plokkidel 1-5 kogu ulatuses.

Huvitatud isiku ja Raudtee maaüksuse omaniku kirjalik kokkuleppe on kaevandamise

loa eeltingimus.

5. Tagada kavandatava tegevuse elluviimise perioodil kanakulli Lennuvälja

püsielupaigas seire, eesmärgiga tuvastada igal pesitsushooajal elupaiga asustatus ja

asustatud pesa asukoht, kasutades vajadusel peibutamist märtsisaprillis ning

pesitsusedukuse kontrollimist mais ja juunis. Kui teadaolev pesa ei ole veenvalt

asustatud, peab seire sisaldama elupaiga ja lähiümbruse läbi otsimist. Seire teostaja

peab olema pädev kanakulliekspert, kes on varasemalt osalenud Keskkonnaagentuuri

tellitud kanakulli pesitsusedukuse seires põhivaatlejana vähemalt viiel aastal ja

osalenud Keskkonnaameti tellitud kanakulli uute elupaikade otsingutes vähemalt ühel

aastal. Seire tellija on arendaja isik.

Tahkete osakeste ehk tolmu levikut on kavandatava tegevuse kirjelduses hinnatud minimaalseks

ja tõenäoliselt ei oma see püsielupaika asustavatele isenditele negatiivset mõju. Ka siin toimib

tolmu võimaliku leviku korral ainsa puhvrina Raudtee maaüksusel kasvav mets.

Lisaks tajutavale mürale esineb kavandatava tegevuse elluviimisel visuaalne häiring ehk

maastiku muutus. Kanakulli vaatest asendub looduslikule arengule jäänud noorendik peale

raadamist kiirelt tehismaastikuga, kus toimub esialgi intensiivne inimtegevus. Ka selle häiringu

ainus puhver väljapool püsielupaiga välispiiri on Raudtee maaüksusel kasvav mets.

Mõju maastikuilmele

Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle

mõju on leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust

korrast on kaevandajale kohustuslik. Karjääriala korrastatakse kaevandamise järgselt

metsamaaks. Korrastamisel sulandub ala maastikuliselt olemasoleva maastikuga üheks.

3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes

viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul

põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring

ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga

reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning

kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Keskkonnaloa omanikul on

kohustus hüvitada kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS § 93 lõige 1).

Eametsa liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks

maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste ja võimalik mõju põhjaveele.

Lähimad majapidamised asuvad taotletavast Eametsa liivakarjääri mäeeraldisest ca 500 m

kaugusel loodes, jäädes Palmimetsa tee 4 (tunnus 15904:003:1280) ja Rallimaa (tunnus

15904:003:0847) kinnistutele, mis asuvad teisel pool Sauga jõge (tunnus VEE1148700).

Lähim puurkaev PRK0051811 asub taotletavast mäeeraldisest ca 75 m kaugusel, jäädes

Tuleviku (tunnus 80901:001:0094) kinnistule.

Eametsa liivakarjääri mäeeraldise lahustükkide vahelisel alal kulgevad Elektrilevi OÜ-le

kuuluv elektrimaakaabelliin SPOONI:SAV (tunnus KKL241420499) ning Eesti Lairiba

Arenduse SA-le kuuluv valguskaabel ELA122 (tunnus 7307328; vid ELA122). Kaitsevööndite

kattumisi Eametsa liivakarjääri mäeeraldisega ei esine.

Kaevandamisel veetaseme alandamist (vee väljapumpamist ega ärajuhtimist) ei toimu.

Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete

avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja

kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid

regulaarselt hooldades, on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad.

Maavara kaevandamisel tekkiv tolmu kogus on minimaalne tulenevalt liiva looduslikust

niiskusest. Transpordil tekkiva õhusaaste vältimiseks tuleb karjäärisiseseid teid regulaarselt

niisutada või töödelda vastavate vahenditega. Väljaspool mäeeraldist ja selle teenindusmaad

asuvate avalikus kasutuses olevate teede korrashoiu eest vastutab tee omanik, sõlmides

vajadusel selleks vajalikke kokkuleppeid teed kasutada soovivate isikutega. Häiringute

leevendamiseks tuleb vajadusel kasutusele võtta vajalikud meetmed.

Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt

võib tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla maavarade kaevandamisel ebasoodne

mõju vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämisel.

3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Eelnevast lähtudes võivad Eametsa liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega

kaasnevateks peamisteks mõjudeks olla mõju veele, välisõhule ning kaitsealustele liikidele.

3.3.1. Mõju suurus, mõjuala ulatus, mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus,

kestus, sagedus ja pöörduvus

Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Eametsa liivakarjääri mäeeraldise

teenindusmaad ning ca 200-250 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda

müra- või tolmuhäiring. Lähimad majapidamised jäävad ca 500 m kaugusele loodesse, mis

asuvad teisel pool Sauga jõge.

Arvestades tundlike objektide, kanakulli püsielupaik 150 m kaugusel ja hiireviu elupaik 20 m

kaugusel, võib eeldada, et tegevusega võivad kaasneda häiringud.

Plaanitava tegevusega mõjutatakse kanakulli (II kaitsekategooria liik) püsielupaika.

Kaevandamistegevuse juures tuleb arvestada kanakulli elupaiganõudlusega ning võimalike

negatiivsete mõjude vältimiseks võtta kasutusele leevendavad meetmed (vt ptk 3.3.4.).

Kaevandamistegevusega kaasnevad häiringud avalduvad kaevandamise käigus keskkonnaloa

kehtivusaja jooksul. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel otseseid

mõjusid ei ole v.a. visuaalne häiring.

Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse

mõju.

3.3.2. Mõju piiriülesus

Riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole, riigipiir jääb karjäärialast enam kui 50 km kaugusele.

3.3.3. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Ümbruskonna maad on valdavalt metsamaad. Tegemist on hajaasustusega, kus piirkonnas väga

palju hoonestust ei asu. Tihedama asutusega alad jäävad kaugemale. Mäeeraldis piirneb idas

Pärnu lennujaamaga.

Lähim olemasolev maardla Rääma, asub ca 2,5 km kaugusel ida suunas, lähim olemasolev

karjäär, Tammiste liivakarjäär, asub ca 7,6 km kaugusel. See on piisav vahemaa, et koosmõjusid

välistada. Arvestades, et Eametsa liivakarjääri mahud ei ole suured, ei ole koosmõju eeldada ka

transpordi kasvust. Lisaks ei ole eeldada müra koosmõju määral, et see ületaks lähimate elamute

juures kehtestatud piirnorme.

Piirkonnas puuduvad muud tegevused, millega koosmõju eelduslikult tekiks. Materjali

kasutatakse ehitus ja teedeehitus valdkonnas.

Keskkonnaloa omanik peab siiski täitma kõiki asjakohaseid õigusaktides sätestatud nõudeid ja

loale kantavaid kõrvaltingimusi ning tegema omalt poolt kõik võimaliku, vähendamaks

tekkivate keskkonnahäiringute esinemist ning levimist

3.3.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused

Eametsa liivakarjääris kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on pikemalt

käsitletud käesoleva eelhinnangu punktides 3.1.5., 3.1.7 - 3.1.8., 3.2.3.-3.2.4 ja 3.3 ning

siinkohal ei korrata.

Eelhinnangus esitatud kaalutluste alusel kavandab Keskkonnaamet keskkonnahäiringute

leevendamiseks lisada antavale keskkonnaloale järgmised asjakohased keskkonnameetmed,

mis tulenevad muuhulgas ka Tori Vallavolikogu 15.06.2023 otsusest nr 178:

1. Jahu kinnistu (katastritunnus: 80901:001:0075) tuleb korrastada maavara kaevandamise

järgselt selliselt, et see vastaks puhkamisele ja virgestusele suunatud loodusliku roheala

juhtotstarbega maa-alale;

2. Maavara ei ole lubatud kaevandada Tsentraali tee (nr 7300110) kaitsevööndis 10 m ulatuses

teekatte servast;

3. Maavara karjäärist väljaveoks kasutataval ning karjääri teenindaval muul transpordil on

keelatud liikuda mööda Nigula teed (tee nr 7300100);

Lisaks tulenevalt Linnuekspert OÜ poolt teostatud kanakulli püsielupaiga mõjude hinnangule, kantakse veel keskkonnaloale järgmised keskkonnameetmed: 4. Raadamistööd, raadamismaterjali kokku- ja äravedu ja purustamine ning kasvupinnase koorimine kavandatava tegevuse alal viia läbi väljaspool kanakulli pesitsusaega ehk tööde tegemiseks sobiv periood 01.08 – 28.02; 5. Kavandatava tegevuse elluviimine, st liiva kaevandamine, äravedu ja maa-ala korrastamine plokkide 3-5 alal (Kaneeli ja Pumba maaüksused) ei ole võimalik pesitsusajal. Tegevused viia ellu väljaspool kanakulli pesitsusaega ehk 01.08 – 28.02; 6. Kavandatava tegevuse elluviimine, st liiva kaevandamine, äravedu ja maa-ala korrastamine plokkide 1-2 alal (Jahu maaüksusel) on võimalik pesitsusajal (01.03-31.07) tingimusel, et täidetud on nr 7 nõuded ja kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnev müratase jääb kanakulli Lennuvälja püsielupaiga piiril pesitsusajal (01.03-31.07) alla 45 dB ehk olema tavapärane mürafoon, mis jääb Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 järgi I kategooria ehk vaikse ala normtasemest (45-55 dB) allapoole; 7. Tagada metsa säilimine looduslikus seisundis (vältida raieid) kogu Raudtee maaüksuse (73001:001:0228) piires kuni kavandatava tegevuse täieliku lõpetamiseni ehk kuni maa-ala

korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamiseni plokkidel 1-5 kogu ulatuses; 8. Tagada kavandatava tegevuse elluviimise perioodil kanakulli Lennuvälja püsielupaigas seire, eesmärgiga tuvastada igal pesitsushooajal elupaiga asustatus ja asustatud pesa asukoht, kasutades vajadusel peibutamist märtsis-aprillis ning pesitsusedukuse kontrollimist mais ja juunis. Kui teadaolev pesa ei ole veenvalt asustatud, peab seire sisaldama elupaiga ja lähiümbruse läbi otsimist. Seire teostaja peab olema pädev kanakulliekspert, kes on varasemalt osalenud Keskkonnaagentuuri tellitud kanakulli pesitsusedukuse seires põhivaatlejana vähemalt viiel aastal ja osalenud Keskkonnaameti tellitud kanakulli uute elupaikade otsingutes vähemalt ühel aastal. Seire tellija on arendaja isik. Kõik keskkonnameetmed kantakse loale kõrvaltingimusteks. Vajadusel täpsustatakse

keskkonnaloale kantavate kõrvaltingimuste sõnastust keskkonnaloa andmise korralduses.

3.4. Eelhinnangu järeldus

Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline

keskkonnamõju, kuna:

1. kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku

alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid

loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid;

2. eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamisel ei ületata kaevandamisel

piirmäärasid müra ja õhusaaste osas;

3. eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta põhjaveerežiimi, kuna

kaevandamine toimub olemasolevat veerežiimi muutmata ja reostuse teket tuleb

hoolega vältida;

4. mäeeraldisel looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävib, kuid see on

kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega;

5. kaevandamine ei avaldada negatiivset mõju kaitstavatele liikidele (olulisemad

järeldused on esitatud punktis 3.2.3.) ning ebasoodsa mõju tõhusaks ennetamiseks,

vältimiseks, vähendamiseks ja leevendamiseks järgitakse keskkonnaloale kantavaid

tingimusi.

Eeltoodu alusel jääb Keskkonnaamet seisukohale, et antavale keskkonnaloale kantavate

keskkonnameetmete (loetletud punktis 3.3.4.) täitmisel puudub eeldatavalt oluline mõju

keskkonnale ning KMH algatamine ei ole vajalik.

KeHJS § 11 lõike 8¹ kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama

asjakohaseid KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või

keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või

ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava

tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud

vajalikeks keskkonnameetmeteks.

KeHJS § 3³ lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva

ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning

põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka

keskkonnaseire. KeHJS § 3³ lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas

keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava

tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga.

Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega.

Loa taotleja ei ole KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitanud Keskkonnaametile teavet

kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega loa taotleja

kavandab vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

4. ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² alusel xx.xx.xxxx kirjaga nr xx Eametsa

liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH

algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Tori Vallavalitsusele ja tutvumiseks

Marina Minerals OÜ-le, seisukoha esitamise tähtajaga xx.xx.xxxx.

Tori Vallavolikogu nõustus/ei nõustunud…

Marina Minerals OÜ… Maigi Säinas vanemspetsialist maapõuebüroo Liisu Aulik spetsialist loodushoiutööde osakond Liis Sinijärv vanemspetsialist looduskasutuse osakond