Kiri

TÖÖSTUSHOONE EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-50/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 10.11.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 1 / 22

VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL

PROJEKTI KOOSSEIS: SELETUSKIRI GRAAFILINE OSA

TÖÖSTUSHOONE EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-50/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 10.11.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 2 / 22

VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL

SELETUSKIRJA SISUKORD

1. ÜLDOSA ................................................................................................................................... 3 1.1. ÜLDANDMED .................................................................................................................. 3

2. ASENDIPLAAN. ........................................................................................................................ 4 2.1. VASTAVUS LÄHTEANDMETELE ...................................................................................... 4 2.2. OLEMASOLEV OLUKORD ............................................................................................... 4 2.3. PLAANILAHENDUS ......................................................................................................... 4 2.4. VERTIKAALPLANEERING................................................................................................ 4 2.5. TEED JA PLATSID ........................................................................................................... 5 2.6. HALJASTUS JA HEAKORRASTUS ................................................................................... 5 2.7. KRUNDISISENE LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE ..................................................... 5 2.8. TEHNILISED NÄITAJAD ................................................................................................... 6

3. ARHITEKTUURNE OSA ............................................................................................................ 6 3.1. EHITISE ÜLDANDMED .................................................................................................... 6 3.2. EHITISE TEHNILISED NÄITAJAD ..................................................................................... 6 3.3. ARHITEKTUURNE ÜLDLAHENDUS ................................................................................. 6 3.4. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONE PIIRDEKONSTRUKTSIOONIDELE. ....................... 6 ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONE SISEVIIMISTLUSELE. ......................................................... 7 3.5. TULEOHUTUSNÕUDED .................................................................................................. 7

4. KONSTRUKTIIVNE OSA ......................................................................................................... 10 4.1. ÜLDOSA ....................................................................................................................... 10 4.2. KOORMUSED ............................................................................................................... 11 4.3. EHITUSGEOLOOGILISED TINGIMUSED ........................................................................ 11 4.4. HOONE KONSTRUKTSIOONIDE LÜHIKIRJELDUS ......................................................... 11

5. VESI, KANALISATSIOON, KÜTE, VENTILATSIOON .................................................................. 12 5.1. ÜLDOSA ....................................................................................................................... 12 5.2. VEEVARUSTUS ............................................................................................................ 13 5.3. KANALISTATSIOON ...................................................................................................... 13 5.4. SAJUVEEKANALISTASIOON ......................................................................................... 14 5.5. DRENAAŽISÜSTEEM .................................................................................................... 14 5.6. KÜTE ............................................................................................................................ 14 5.7. VENTILATSIOON ........................................................................................................... 16

6. ELEKTER JA NÕRKVOOL ....................................................................................................... 16 6.1. ÜLDOSA ....................................................................................................................... 16 6.2. KASUTATUD LÄHTEDOKUMENDID ............................................................................... 16 6.3. VÄLITRASSID ............................................................................................................... 16 6.4. TUGEVVOOL ................................................................................................................ 16 6.5. NÕRKVOOL .................................................................................................................. 17

7. JÄÄTMETE KOGUMINE JA KÄITLEINE .................................................................................... 18 8. ENERGIATÕHUSUS................................................................................................................ 18 9. EHITAMISE DOKUMENTEERIMINE JA KORRALDAMINE ......................................................... 19 10. PROJEKTEERITAVA HOONE EKSPLIKATSIOON ...................................................................... 20

TÖÖSTUSHOONE EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-50/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 10.11.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 3 / 22

VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL

1. ÜLDOSA Käesolev eelprojekt on koostatud Booden Kinnisvara OÜ tellimusel. Antud eelprojekt käsitleb Tartumaal, Kambja vallas, Ülenurme alevikus, Peetri tee 4 projekteeritava tööstushoonet, hoone koosneb büroo ja lao ning tootmispindadest. Käesolev eelprojekt kajastab hoone eelprojekti staadiumis ehitusprojekti, mis on aluseks ehitusloa taotlemiseks ning konstruktiivse osa põhi‐ / tööprojekti, insenertehniliste projektide koostamiseks. Projekteerimise aluseks on tellijapoolne lähteülesanne ja soovitud ruumiprogramm ning detailplaneering ning projekteerimistingimused.

1.1. ÜLDANDMED

Projekteerimisel on lähtutud ja projekt on koostatud vastavuses järgnevatest dokumentidest: 1. Ehitusseadustik 2. Majandus-ja kommunikatsiooniministri määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused“ 3. Majandus- ja taristuministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ 4. Sotsiaaliministri määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ 5. Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ 6. Majandus- ja taristuministri määrus nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ 7. EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“; 8. EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus, Osa 7 - Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded 9. EVS 812-6:2012 Ehitise tuleohutus, Osa 6: Tuletõrje veevarustus 10. EVS 812-4:2018 Ehitise tuleohutus, Osa 4: Tööstus-ja laohoonete ning garaažide

tuleohutusnõuded. 11. EVS 843:2016 Linnatänavad. 12. EVS-EN 1990:2002 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused. 13. EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ 14. Peetri kinnistu ja lähiala detailplaneering (Ülenurme Investeeringud OÜ, töö nr DP 050-07,

2011a). 15. Tartu Veevärk AS, tehnilised liitumistingimused nr 25ARE-2-LT-273, 31.10.2025. 16. Varmata OÜ, tehnilised liitumistingimused 14.10.2025. 17. Elektrilevi OÜ, tehnilised tingimused nr 504683. 18. Telia Eesti AS, tehnilised tingimused nr 39931014.

Projekt vastab tervise- ja keskkonnakaitsealastele nõuetele, ega tekita ohtu inimese elule, tervisele, varale ning keskkonnale. Hoone arvestatav tööiga on 50 aastat. (EVS-EN 1990:2002/A1:2006/AC:2010 „Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused“). Hoonesiseste tehnosüsteemide arvestatav tööiga on 20 aastat. (EVS-HD 60364-1:2008 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 1: Põhialused, üldiseloomustus, määratlused) Välistrasside arvestatav tööiga 20 aastat. (EVS-HD 60364-1:2008 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 1: Põhialused, üldiseloomustus, määratlused) Teede ja platside arvestatav tööiga on 10 aastat. (EVS 843:2016 „ Linnatänavad).

TÖÖSTUSHOONE EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-50/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 10.11.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 4 / 22

VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL

2. ASENDIPLAAN.

2.1. VASTAVUS LÄHTEANDMETELE

Projekteeritud hoone on paigutatud kinnistule vastavalt tellija soovile ning vastavalt detailplaneeringule.

2.2. OLEMASOLEV OLUKORD

PAIKNEMINE Ehitusala asub Tartumaal, Kambja vallas, Ülenurme alevikus, Peetri tee 4 kinnistul. OLEMASOLEV HOONESTUS Olemasolev hoonestus puudub. OLEMASOLEV RELJEEF Krunt on langusega lõuna suunas.

OLEMASOLEV HALJASTUS Väärtuslik haljastus kinnistul puudub. OLEMASOLEV TÄNAVATEVÕRK JA JUURDESÕIDUD. KÕNNITEED Juurdepääsuvõimalus on Peetri teelt. EHITUSGEOLOOGIA Käesoleva tööde mahus ei ole ehitusgeoloogilisi uuringuid teostatud.

2.3. PLAANILAHENDUS

HOONE(TE) JA RAJATIS(T)E PAIGUTUS Krundil ei ole lammutatavaid ehitisi. EHITUSETAPPIDE KIRJELDUS Hoone on kavas rajada ühes etapis. Detailplaneeringuga on võimalus kinnistule veel hooneid juurde projekteerida. ÜHENDUSED KOMMUNIKATSIOONIDEGA Teostatakse uued krundisisesed ühendused kommunikatsioonidega (vesi, kanalisatsioon, sademevesi, elekter, side, gaas). Ühendused kommunikatsioonidega lahendatakse eriprojektiga.

2.4. VERTIKAALPLANEERING VERTIKAALPLANEERIMISE LAHENDUSE LÄHTETINGIMUSED Hoone 0.00 määramisel on aluseks võetud geodeetilise alusplaanil olevatest kõrgusmärkidest. Hoone 0.00 kõrgusmärk on 54.40. HOONE PAIKNEMISKÕRGUS Projekteeritud hoone +-0.00=54.40, mis on kõrgus hoone I korruse põranda peale.

TÖÖSTUSHOONE EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-50/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 10.11.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 5 / 22

VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL

SADEMEVEE KÄITLEMINE Sademeveed kogutakse kokku katuselt välimiste vihmaveetorudega ning juhitakse mööda sademeveetorusid sademevee torustikku. Asfaltplatsidelt kogutakse sademevesi restkaevudega kokku ja juhitakse läbi õli-liivapüüduri sademeveetorustikku ning osaliselt immutatakse immutuskastidesse (vastavalt StudioAG Projects OÜ, töö nr 6725). Kinnistule koostatakse edasises projekteerimisfaasis eraldi projekt sademevee ja asfaltplatside rajamiseks. Tehnovõrkude rajamisel ja edasisel projekteerimisel tuleb koostada sademevee hinnang kuni eesvooluni ja sademeveeprojekti lahendus võib muuta ka platside, tehnovõrkude jmt paiknemist.

2.5. TEED JA PLATSID JUURDESÕIDUTEE Juurdepääs krundile on kavandatud Peetri tee kaudu. KRUNDISISESED TEED JA PLATISID Krundile on ettenähtud 71 sõiduauto parkimise kohta. Teede ning platside katteks on ettenähtud asfaltkate. Kinnistule on koostatud eraldi projekt sademevee ja asfaltplatside rajamiseks. Asendiplaanile on kantud Transpordiameti tellimusel koostatud „Tartu läänepoolse ümbersõidu VI ehitusala ehitusprojektiga“ (Teedeprojekt OÜ, töö nr T04921). Kõnnitee ja sõidutee ristumised (sh juurdepääs kinnistule) tuleb varustada ülekäigurajaga. Kinnistute mahasõitude ja kavandatava jalg- ja jalgrattatee ristumiskohad tuleb lahendada ruumiliselt selliselt, et see toetaks selle kasutajate eesõigust

2.6. HALJASTUS JA HEAKORRASTUS OLEMASOLEV, SÄILITATAV HALJASTUS Ehitusalas olemasoleva haljastuse säilitamist pole ette nähtud. EHITUSPROJEKTIGA ETTE NÄHTUD KÕRGHALJASTUS Detailplaneeringuga on ettenähtud kõrghaljastatavad alad. Kõrghaljastatavad alad on näidatud asendiplaanil, tagatud on DP nõue 15% kinnistu pinnast haljastada ja 10% krundi pinnast haljastada kõrghaljastusega, arvutus näidatud asendiplaanil. VÄIKEVORMID Ei ole käesoleva projektiga planeeritud. PIIRE Kinnistu piirdega piiramata küljed on kavas piirata piirdeaiaga, milleks on 3d-tüüpi tsingitud metallpaneelaed h=1,8m (toon tsink). VÄRAVAD Projektiga on ettenähtud sissepääs läbi liugväravaga laiusega 6m, kõrgus 1,8m, toon tsink. PRÜGIKONTEINERID Prügikonteinerite asukoht on planeeritud parkla nurka, tähistatud asendiplaanil. Prügikonteinerite paigutusel on lähtutud prügisorteerimise vajadusega. KESKKONNA- JA TERVISEKAITSE Ei ole keskkonda ohustavat tegevust.

2.7. KRUNDISISENE LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE LIIKLUSSKEEM

TÖÖSTUSHOONE EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-50/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 10.11.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 6 / 22

VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL

Liiklusskeem on vaba. LIIKLUSKORRALDUSVAHENDID Ei ole planeeritud. PARKIMISE KORRALDAMINE Parkimine on lahendatud kinnistu siseselt.

2.8. TEHNILISED NÄITAJAD -krundi pindala – 9070 m2 - sihtotstarve - tootmismaa/ärimaa 100%

3. ARHITEKTUURNE OSA

3.1. EHITISE ÜLDANDMED Hoone pikkus on 84,5m ja laius 42,5m.

3.2. EHITISE TEHNILISED NÄITAJAD EHITISEALUNE PIND –2976,9 m2 KORRUSELISUS - Hoone on ühekorruseline. HOONE SULETUD NETOPIND – 2827,6 m2 TEHNORUUMIDE PIND – 5,6 m2 MITTEELURUUMIDE PIND – 2822,0 m2 HOONE MAHT – 15182 m3 HOONE ELUIGA - 50 aastat.

3.3. ARHITEKTUURNE ÜLDLAHENDUS ASENDIPLAANILINE IDEE, PLANEERINGU PIIRANGUD Hoone paigutus krundil lähtub detailplaneeringust ja tellija soovidest. HOONE ARENGUPERSPEKTIIVID Käesoleva projektiga hoone täiendavat mahulist laiendamist ette ei nähta. HOONE ARHITEKTUURNE ÜLDKONTSEPTSIOON JA FUNKTSIONAALNE ÜLESEHITUS, RUUMIJAOTUS Hoone kavandamisel on lähtud tellija soovitud hoone ettevõtte spetsiifikast tulenevatest nõuetest. Hoone on kavandatud ühekorruselisena.

3.4. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONE PIIRDEKONSTRUKTSIOONIDELE. PINNAKATTED 1. sandwich seinapaneel - väljast plekk tume hall (ral 7016) ja seest plekk valge (ral 9010). 2. sokkel - betoon osa - sile naturaalne betoon 3. välisuksed - alumiiniumuks, väljast ja seest toon must (ral3011 või vastavalt PVC akende toonile) 4. aknad - pvc aknad, väljast tume punane (ral3011) ja seest valge 5. ladude tõstuksed - väljast tume punane (ral3011) ja seest valge 7. katus - tumehalli kivipuruga sbs kate 8. vihmaveesüsteem - ümar, toon tume hall (rr 23) 9. parapeti, akende veeplekid jms - tume punane (ral3011) 10. sandwich paneelide liite- ja katteplekid - vastavalt paneeli toonile

TÖÖSTUSHOONE EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-50/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 10.11.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 7 / 22

VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL

PIIRETE SOOJUSJUHTIVUSED PIIRETE SOOJUSJUHTIVUSED

Välisseinad (sw pir paneel 150mm) U=0,14 W/m²K

Sokkel (betoon sisekiht 100mm + EPS120 perimeeter 100mm+betoon väliskoorik 80mm)

U=0,20 W/m²K

Põrand pinnasel (kiudbetoonplaat 140mm), perimeetri ulatuses 100mm XPS U=1,0 W/m²K

Katuslagi (70mm kivivill + EPS60 200mm+villaplaat soontega 30mm) U=0,25 W/m²K

Uksed U=2,0 W/m²K

Aknad U=0,9 W/m²K

Nõutavad piirete õhumüra isolatsiooni indeksid R’w ja taandatud löögimürataseme indeksid L’n,w standardi EVS-EN 842:2003 järgi. Hoonete ruumide piirdekonstruktsioonid vastavad normidele „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest. ET-1 0403.0277“. Välispiirde konstruktsioon tagab õhumüra indeksi Rw=55 dB. Normitud õhumüra isolatsiooni indeks on Rw=55 dB.

ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONE SISEVIIMISTLUSELE. Kõik siseviimistlusmaterjalid peavad vastama kasutusohutuse nõuetele klass B. Ehituses kasutatavatel materjalidel on nõutav riigi Terviseinspektsiooni sertifikaadid.

3.5. TULEOHUTUSNÕUDED KASUTATUD NORMDOKUMENTIDE LOETELU

▪ Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ▪ EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus, Osa 7 - Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ▪ EVS 812-6:2012 Ehitise tuleohutus, Osa 6: Tuletõrje veevarustus. ▪ EVS 812-4:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus ▪ EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus ▪ EVS 919:2013/A1:2014 Suitsutõrje ▪ EVS 871:2017 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine

Planeerimise, projekteerimise, paigaldamise, ülevaatuse, kasutamise ja hoolduse eeskiri ▪ EVS 919:2013 Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid ▪ Siseministri määrus nr 39 Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule,

paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule ▪ EN54 „Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem“. ▪ Siseministri määrus nr. 1, 07. jaanuar 2013.a. „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja

ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse”,

▪ Siseministri määrus nr 10, 18.02.2021 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.

ARVESTUSLIK INIMESTE ARV HOONES JA TÕENÄOLISELT VÕIMALIK MAKSIMAALNE HOONES VIIBIVATE INIMESTE ARV Maksimaalne hoones viibivate inimeste arv on kuni 50 inimest. HOONE KASUTUSVIIS Hoone on kavandatud VI kasutusviisi (tööstushoone).

TÖÖSTUSHOONE EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-50/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 10.11.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 8 / 22

VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL

Hoone koosneb erinevatest boksidest (büroo, lao ja tootmisruumid). Kergesti süttivaid tooteid ning pürotehnikat, samuti ohtlikke kemikaale ja naftasaadusi hoones ei ole ettenähtud ladustada. HOONE TULEPÜSIVUSKLASS Hoone tulepüsivusklassiks on kavandatud TP3. II tuleohuklass, II tulekaitsetase (ATS+tulekustutid).

Põlemiskoormus hoones on määratud vastavalt standardi EVS 812-7 järgi ning selleks on määratud 600-

1200 MJ/m².

KORRUSTE ARV Hoone on kavandatud ühekorruselisena. PÕRANDATE TULETUNDLIKKUSE KLASS Hoone põranda peavad vastama tuletundlikkuse nõudele A2fl-s1 (TP3 hoone ja 2. tuleohuklassi). Evakuatsiooni tee põrandad peavad vastama nõudele DFL-s1. SISESEINTE JA LAGEDE TULETUNDLIKKUSE KLASS Sise ja välissseinade ja lagede klass D-s2,d2. VÄLISSEINTE PINNAKIHI SÜTTIVUSTUNDLIKKUSE KLASS Hoone välisein peab vastama vähemalt nõudele D,d0 (nt PIR täitega sw-paneel). KAABLITE TULETUNDLIKKUSE NÕUDED Kaablite tuletundlikkus peab minimaalselt vastama nõudele Dca-s2,d2,a2 ning evakuatsiooni teel Cca- s1,d1,a2. TORUPAIGALDISTE TULETUNDLIKKUSE NÕUDED Kui torupaigaldise eksponeeritud kogupind on suurem kui 20 protsenti sellega piirnevast seina- või laepinnast ning selle puhul kasutatakse isolatsiooni- või kattematerjale, peab isolatsioon vastama A2L- s1,d0 tuletundlikkusele või pealiskiht A2-s1,d0 tuletundlikkusele. Kui torupaigaldise eksponeeritud kogupind on väiksem kui 20 protsenti sellega piirnevast seina- või laepinnast ning selle puhul kasutatakse isolatsiooni- või kattematerjale, peab toruisolatsioon vastama vähemalt järgmistele tuletundlikkustele (täpsustub eriosade projektiga): 1) BL-s1,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue B-s1,d0; 2) CL-s3,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue C-s2,d1; 3) DL-s3,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue D-s2,d2.

KATUSEKATTE KLASS Katuse kate peab vastama tuletundlikkuse klassile Broof(t2-t4). HOONE JAOTUS TULETÕKKE SEKTSIOONIDEKS, SEKTSIOONIDE PIIRDEKONSTRUKTSIOONIDE TULEPÜSIVUSKLASS Hoone on jagatud tuletõkkesektsioonideks vastavalt ruumide otstarbele (kilbi ja tehniline ruum EI30). Kuna hoone piirpindala ületab 1000m2, on hoone eraldatud kolmeks tuletõkkesektsiooniks Ruukki Firewall 200 seinapaneeliga, mis vastab nõudele EI90M, seega nõutud piirpindala ei ole ületatud. Piirpindala tuletõkkekonstruktsioonis tohib kasutada vaid A1 klassi kuuluvat materjali. Lisaks on ettenähtud katuse soojustusmaterjal eraldada maksimaalselt 800m2 osadeks mittepõleva soojustusmaterjaliga 500mm laiuselt (telg C ja telg E ning telg 8 kohal, näidatud katuseplaanil) ning kandevprofiili pealpoolsed rennid tuleb täita kohalt 100mm laiuse A1 materjaliga tekitades piki profiili katkestused iga 40m tagant.

TÖÖSTUSHOONE EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-50/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 10.11.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 9 / 22

VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL

Tuletõkketarinditele tuleb tagada tulepüsivusklass EI30 ja sektsiooni piiretesse jäävatele avatäidetele tuleb tagada tulepüsivus EI30. Tuletõkkekonstruktsioonidest läbiviikude tegemisel kasutada isoleerimiseks mittepõlevaid materjale, ventilatsioonitorudes tuletõkkeklappe. Kandekonstruktsioonide tulepüsivuse nõudeid ei esitata EVAKUATSIOONITEEDE JA -PÄÄSUDE KIRJELDUS NING PÄÄSTEMEESKONNA INFOPUNKTI ASUKOHT Evakuatsioon on tagatud läbi hoone tõstukse sees paikneva 900mm laiuse uste ning kontori ruumidest läbi välisukse. Evakuatsiooniteede ustel peavad olema evakuatsiooni tee suunas ilma võtmeta avatavad. Evakuatsiooniteede pikkus on vähem kui 45m. Päästemeeskonna infopunkt ning sisenemise tee on planeeritud hoone tehnoruumi juurde, sh ATS keskus ning päästemeeskonna infopunkt (tähistatud esimese korruse plaanil). Päästemeeskonna infopunktis, kus asub ATS keskus peab olema tagatud valgustihedus min 5lx. SUITSUÄRASTUS Suitsuärastus on hoones tagatud avatavate tõstuste kaudu ja katuse suitsärastusluukide kaudu. Ruumide

maksimaalne sügavus on 11-24m, ning kõrgus 5,1..5,4m. Suitsueemaldustsoonide pindalad ei ületa 1000

m².Vastavalt EVS 812-4:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide

tuleohutus p 11.5 peab ladudes põlemiskoormusega 600-1200MJ/m2 suitsueemalduse tsoon

moodustama 1% põrandapinnast.

Ruumid jagunevad kolme gruppi: ▪ Esimese grupi moodustavad ruumid suurusega 64,7..69,5m2, tõstuste ülemisse kolmandikku

jääv vaba pind on 0,6x4,0=2,4m2, millest arvestuslik pind 50% on 2,4/2=1,2m2. Kuna ruumide sügavus on ca 11m, siis on vajalik suitsuärastuse pindala suurendamine 0,1% iga 10m ületava meetri kohta, ehk 1%+0,1%=1,1%. 1,1% ruumi pindalast on 69,5*1,1/100=0,76m2.

▪ Teise grupi moodustavad ruumid suurusega 99,9…108,4m2, mille suitsuärastus on lahendatud tõstukse ja katusele paigaldatavate suitsuärastusluukide kaudu. Tõstuste ülemisse kolmandikku jääv vaba pind on 0,6x4,0=2,4m2, millest arvestuslik pind 50% on 2,4/2=1,2m2, 1,0% ruumi pindalast on 108,4*1,0/100=1,08m2. Kuna ruumid on piklikud ja nurgelised, siis on ettenähtud lisaks tõstuksele ka suitsuärastusluuk mõõtudega 1,2x1,2m (nt Orivent 01), mille aerodünaamiliselt vaba pindala on 1,01m2.

▪ Kolmanda grupi moodustavad kaks eraldi ruumi suurusega 251,2m2, mille suitsuärastus on lahendatud tõstukse ja katusele paigaldatavate suitsuärastusluukide kaudu. Tõstuste ülemisse kolmandikku jääv vaba pind on 0,6x4,0=2,4m2, millest arvestuslik pind 50% on 2,4/2=1,2m2, 1,0% ruumi pindalast on 251,2*1,0/100=2,51m2. Kuna ruumid on sügavad, siis on ettenähtud lisaks tõstuksele ka kaks suitsuärastusluuki mõõtudega 1,2x1,2m (nt Orivent 01), mille aerodünaamiliselt vaba pindala on 1,01m2, ehk 2x1,01=2,02m2.

Kontoritest on suitsuärastus lahendatud läbi avatava ukse. Sellega on minimaalne suitsuärastus tagatud. TULEOHUTUSABINÕUD HOONES. Hoonesse on planeeritud automaatne tulekahjusignalisatsiooni süsteem. Hoonesse paigaldatakse adresseeritav tulekahjusignalisatsioonisüsteem. ATS keskseade paigaldatakse hoone tehnoruumi. Keskseadmele tuleb tagada reservtoide 72h jooksul valveseisundis ja 0,5h jooksul häireseisundis. Garanteeritud reservtoite aega võib vähendada vastavuses kehtivate normidega. Keskseadme põhitoide lahendatakse tugevvoolu põhiprojektiga. Hoone varustatakse tulekahjusignalisatsiooni anduritega täies mahus. Peamiselt kasutatakse optilisi suitsuandureid. Käsiteadustid paigaldatakse väljapääsude juurde ja liikumisteedele. Lähima

TÖÖSTUSHOONE EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-50/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 10.11.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 10 / 22

VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL

käsiteadustini hoone ükskõik millisest punktist ei tohi vahemaa ületada 30m mõõdetuna piki võimalikku liikumisteed. Temperatuuriandureid võib kasutada ainult ruumides, milles optilised suitsuandurid võivad põhjustada valehäireid. Tulekahjuhäire hoones antakse häirekellade ja sireenidega, mis rakenduvad viiteta. Tulekahju korral keskseade:

▪ lülitab välja sundventilatsioonisüsteemid; ▪ edastab häireteate valvesignalisatsioonisüsteemile; ▪ teavitab ohus olevaid inimesi tulekahjust häirekelladega.

ATS süsteemi juhtmestikus kasutatavad kaablid peavad vastama keskseadme tootja poolt määratletud nõuetele. Häirekellade ahelad tuleb teostada tulekindla kaabliga (projektis FP200 2x1.0). ATS juhtmestik paigaldatakse kõikjal varjatult v.a. parklaalal ja tehnilistes ruumides. ATS kaablid paigaldatakse eraldi tugevvoolukaablitest. Tulepüsivate kaablite installatsioon tuleb teostada tulekindlate kinnitusvahendite ja installatsioonimaterjalidega, kaablite jätkamine tuleb teostada tulepüsivates harukarpides. Evakuatsiooniteed ja pääsud tähistatakse järelhelenduvate tuleohutusmärkidega. Esmasteks kustutusvahenditeks on pulberkustutid (tulekustutusaine massiga 6 kg), 1 tk iga 200 m2. Tulekustuti tuleb paigaldada igasse ruumi. Hoone teraskarkass tuleb maandada ning ehitis varustatakse piksekaitsesüsteemiga, klass II.

TULETÕRJEPÄÄSUD JA TULEKAHJU KUSTUTUSVESI Tuletõrjeauto pääseb projekteeritud hoonele ligi Peetri tee kaudu. Kinnistul on piisavalt vaba ruumi päästeautode manööverdamiseks. Lähtuvalt projekteeritud hoone eripõlemiskoormusest, tuletõkkesektsioonide pindalast ja kasutusviisist on nõutav kustutusvesi 20 l/s 3 tunni jooksul, mis tagatakse olemasoleva tuletõrjehüdrandi ja rajatava veevõtukoha kombinatsioonis, kui vee-ettevõtja tagab väiksema kustutusvee koguse kui 20 l/s. Võimalusel tehakse naaberkinnistute omanikega koostööd tuletõrjevee mahuti rajamisel. Tuletõrjevee mahuti võib ühendada täitmiseks veevõrku peale kinnistu veemõõdusõlme. Mahuti suurus 108m3, mis täidab nõude 10l/s 3h vältel, ülejäänud 10l/s on tagatud veetrassist. Sellega on arvestuslik veevajadus välise tulekahju kustutamiseks 20 l/s 3 tunni jooksul tagatud. Lähimad veevõtukohad, mis paiknevad 200m ulatuses, on toodud situatsiooniskeemil. Üks hüdrantidest paikneb Peetri tee 6 ees tänavamaal, kaugus hoonest ca 50m ning teine tuletõrjevee võtukoht paikneb Peetri tee ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee J1 ristmikul, kaugus hoonest ca 140m. Katusele pääs toimub kolme kohtkindla seinaredeli abil. Katus on ühe-tasapinnaline. EHITISTE TULEPÜSIVUSKLASSID Projekteeritava hoone tulepüsivusklass on TP3. TULEOHUTUSKUJAD Kõik muud olemasolevad kinnistul paiknevad hoone on projekteeritud hoonest enam kui 8m kaugusel ja see rahuldab kõikki tulekujasid. HOONE KÜTTESÜSTEEMID Hoone soojavarustus lahendatakse iga ruumi põhiste gaasikalorifeeride baasil (ühe gaasipaigaldise võimsus kuni 5kw). Kütteseadmed paigaldada vastavalt tootja juhendile. Kütteseadmed ja nende paigaldus peab vastama standardile EVS 812-3:2018 Ehitise tuleohutus Osa 3: Küttesüsteemid. Igale tööstusruumile on ettenähtud omaette ruumipõhine ventilatsioonilahendus.

4. KONSTRUKTIIVNE OSA

4.1. ÜLDOSA Hoone ehitamiseks on vajalik koostada konstruktiivosa põhiprojekt.

TÖÖSTUSHOONE EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-50/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 10.11.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 11 / 22

VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL

Projekteerimise eelduseks on hoone tööiga enam kui 50 aastat, tagajärgede klass CC2 ja töökindlusklass RC2. ▪ Projekteeritakse vastavalt normdokumentidele: ▪ EVS-EN 1990:2002/A1:2006/AC:2010 Eurokoodeks: Ehituskonstruktsioonide projekteerimise

alused ▪ EVS-EN 1991-1-1:2002/AC:2009 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1:

Üldkoormused . Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused. ▪ EVS-EN 1991-1-3:2006/NA:2016 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3:

Üldkoormused. Lumekoormus ▪ EVS-EN 1991-1-4:2005/AC:2010 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4:

Üldkoormused. Tuulekoormus ▪ EVS-EN 1992-1-1:2005+A1:2015+NA:2015/AC:2019 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele ▪ EVS-EN 1995-1-1:2005/A2:2014/AC:2015 Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks ▪ EVS-EN 1993-1-1:2005+A1:2014+NA:2015 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks ▪ EVS-EN 1993-1-3:2006/AC2:2009 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa

1-3: Üldreeglid ja lisareeglid külmvormitud profiilidele ja profiilplekile. ▪ EVS-EN 1993-1-8:2005+NA:2006/AC:2012 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1-8: Liidete projekteerimine ▪ EVS-EN 1996-2:2006 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-8 ▪ EVS-EN 1997-1:2005/AC:2009 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1:

Üldeeskirjad. ▪ Muud projekteerimise aktid ja projekti spetsifikatsioonid võetakse arvesse vastavalt selle

ajakohasusele. ▪ Hea ehitustava (üldtunnustatud ehitusreeglid). ET – 1 0207-0068

4.2. KOORMUSED ▪ kasuskoormus: trepipiirded, vaheseinad, katused: Qk=0,5kN/m ▪ kasuskoormus põrandale: qk=5,0kN/m² ja Qk=7,0kN ▪ Lao- ja tootmishoone hoone katusele omakaalu koormus on 0,4 kN/m2, millele lisandub

tehnoseadmete riputuskoormus 0,2 kN/m2, perspektiivne elektrit tootvate päikesepaneelide omakaal 0,4kN/m2.

▪ Katuslae summaarne omakaal 1,0 kN/m2 ▪ Maapinna lumekoormuse normisuurus sk = 1,5 kN/m2 ▪ Tuulekoormus II maastikutüüp 0,6 kN/m2 ▪ Koormused tehnoloogilistelt seadmetelt arvestatakse tegelike valitavate seadmete järgi.

4.3. EHITUSGEOLOOGILISED TINGIMUSED Ehitusgeoloogilised uurimistöid pole hoone asukohas tehtud.

4.4. HOONE KONSTRUKTSIOONIDE LÜHIKIRJELDUS Vundamendid Käesolevas projektis on alus lahendatud kannvundamendina, mille peale toetub rostvärk ja teraspostid. Betooni tugevusklass C30/37, keskkonnaklass XC4. Põrandad Põrandaks valatakse raud- või kiudbetoonist plaat paksusega 140 mm, mille alla paigaldatakse ehituskile.

TÖÖSTUSHOONE EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-50/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 10.11.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 12 / 22

VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL

Välisperimeetri ulatuses 100mm paksuselt soojustatakse XPS200 plaatidega 1m laiuselt. Täite tihendamine peab toimuma optimaalse veesisalduse juures ja tihendamisega saavutama täitepinnase kuivmahukaalu vähemalt 95 % proctortihedusest. Tihendama peab kihtide kaupa. Kihtide paksus ja tihendamise kord (rulliga ülesõitude arv) sõltub tihendamiseks kasutatavast seadmest ning mineraalse täitepinnase omadustest. Vajadusel tuleb see määrata katseliselt. Täite tiheduse kontrollimiseks tuleb täidetaval alal võtta monoliitproovid ja määrata laboris kuivmahukaal võrdlemaks, kas vajalik proctortihedus on saavutatud. Põranda alustäide tehakse mineraalsest täitepinnasest (v.a. dreeniv killustiktäide). Tihendamine toimub ~30cm paksuste kihtide kaupa tihenduskoefitsiendiga (suhtelise tihendatavusega) 0,95. Täite- ja tihendustööde teostamisel tuleb vältida selliseid pingeid ja jõudusid, mis võiksid põhjustada valatud vundamendikonstruktsioone. Tagasitäiteks mittesobivad pinnasekogused on töövõtja kohustatud vedama ametiisikute poolt selleks määratud kohta. Betooni tugevusklass C30/37, keskkonnaklass XC4. Betooni pind töödeldakse pinnakõvendiga. Karkass, fassaad, katused, välistasapinnad jne Hoone nelikanttorust teraspostidest karkass on sammuga 6m ja katuse kandjateks on metallfermid. Katuseks on ettenähtud kandev profiilplekk 130mm, millele paigaldatakse soojustus ja katusekatte kiht. Hoone jäikus tagatakse hoone seintega ja katuses paiknevate diafragmadega. Välisseinad on rajatud 150mm pir täitega sandwich paneelidest. Hoone kandekonstruktsioonile tuleohutusnõudeid ei esitata. Katus on planeeritud välise äravooluga lamekatusena. Hoone katuse konstruktsiooni dimensioneerimisel arvestada, et hilisemalt oleks võimalik paigaldada elektrit tootvad päikesepaneelid.

5. VESI, KANALISATSIOON, KÜTE, VENTILATSIOON

5.1. ÜLDOSA Käesoleva projektiga on antud ehituskirjeldus hoone veevarustuse ja kanalisatsioon kütte ja ventilatsiooni osade väljaehituseks eelprojekti mahus. Antud seletuskirja kavandamise aluseks on järgmised dokumendid:

▪ EVS 811:2012 Hoone ehitusprojekt ▪ EVS 812-2:2014. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid ▪ EVS 812-3:2013 + A1:2015 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid ▪ EVS 812-6:2012+A1+A2 Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus ▪ EVS 835:2014 Hoone veevärk ▪ EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon ▪ EVS 848:2021 – Väliskanalisatsioonivõrk ▪ EVS 921:2014 – Veevarustuse välisvõrk ▪ Eesti Standard EVS 906:2018 MITTEELUHOONETE VENTILATSIOON Üldnõuded

ventilatsiooni-ja ruumiõhu konditsioneereerimissüsteemidele. Eesti rahvuslik lisa ▪ standardile EVS-EN 16798-3:2017 ▪ EJKÜ soovitus/2019 „Soojussõlmed, juhised ja eeskirjad“. ▪ EVS-EN 12828+A:2014 Hoonete küttesüsteemid. Vesiküttesüsteemide projekteerimine ▪ EVS-EN 14336:2004 Hoonete küttesüsteemid. Vesiküttesüsteemide paigaldus ja vastuvõtmine ▪ EVS-EN 860-1:2010 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Osa 1: Torustikud, mahutid ja

seadmed. Isolatsioonimaterjalid ja –elemendid ▪ LVI RYL 2002 Tehnosüsteemide üldised kvaliteedinõuded ▪ LVI 20-10348 Soome juhendmaterjal 2004 „Torustike paigaldamine” ▪ LVI 12-10370 Soome juhendmaterjal 2004 „Torustike ja kanalite kinnitamine” ▪ Seadme ohutuse seadus ▪ Eesti Gaasiliidu Juhend G1-1:2007, G2-1:2017 ning G3-1:2015

TÖÖSTUSHOONE EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-50/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 10.11.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 13 / 22

VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL

▪ Majandus- ja taristuministri määrus nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded.“

▪ EVS-EN 12732:2013+A1:2014 Gas supply systems – Welding steel pipework ▪ RIL 77-2013 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend ▪ Tellija lähteülesanne; ▪ Hoone arhitektuuriline lahendus. ▪ Peetri kinnistu ja lähiala detailplaneering (Ülenurme Investeeringud OÜ, töö nr DP 050-07,

2011a). ▪ Tartu Veevärk AS, tehnilised liitumistingimused nr 25ARE-2-LT-273, 31.10.2025. ▪ Varmata OÜ, tehnilised liitumistingimused 14.10.2025. ▪ Elektrilevi OÜ, tehnilised tingimused nr 504683. ▪ Telia Eesti AS, tehnilised tingimused nr 39931014. ▪ Vee-ja kanalisatsiooni liitumisprojekt - StudioAG Projects OÜ, töö nr 6725.

Arvestuslikud vooluhulgad:

▪ keskmine vooluhulk ööpäevas Qd= 1,0m3/d ▪ suurim tunnine vooluhul Qhm=0,32m3 ▪ suurmin sekundiline vooluhulk Qa=1l/s

Vee- ja kanalisatsioonivõrguga liitumiseks ning kinnistutaristu ehitamiseks koostatakse ja kooskõlastatakse AS Tartu Veevärk tingimuste kohane ehitusprojekt, mis kooskõlastatakse vastavate ametkondadega ja taotletakse eraldi ehitusluba/teatis. Hoonete kasutuselevõtu eelduseks on olmekanalisatsiooni, veevarustuse ja sademeveerajatiste liitumispunktide väljaehitamine ja vastavate liitumislepingute ning kliendilepingute olemasolu.

5.2. VEEVARUSTUS Tänavatorustikust on kinnistule ehitatud De 63 PE veeühendustoru, mis on lõpetatud kinnistul, kinnistu piiri kõrval otsakorgiga. Ühendustorule on paigaldatud DN 50 maakraan kinnistu piirist väljapoole (tänava alale). Maakraan peab olema tänavapoolt ligipääsetav ning ei tohi jääda kinnistu piirderajatiste (aia, heki) alla. Maakraan on kinnistu liitumispunktiks ühisveevõrguga. Projekteerida kinnistusisene veetoru alates olemasolevast torust kuni hooneni. Torustik dimensioneerida kinnistu arvutusliku veevajaduse järgi. Torumaterjalina kasutada PE survetoru. Torustik ja kõik detailid peavad vastama PN10 surveklassile. Hoonesse rajada AS Tartu Veevärk nõuetele vastav veemõõdusõlm. Veemõõdusõlme paigaldada Taani firma Kamstrup ultraheli kaugloetav veearvesti. AS-le Tartu Veevärk edastada paigaldatud veearvesti KEM kood ehk krüpteerimisvõti (pdf formaadis) koos kasutajatunnuse ja salasõnaga. Kinnistu tuleb veega varustada ühe veeühenduse ja veemõõdusõlme kaudu. Enne veemõõdusõlme ei tohi veeühendustorule rajada ühtegi hargnemist. AS Tartu Veevärk nõuded veemõõdusõlmele: https://www.tartuvesi.ee/veemoodusolm.

5.3. KANALISTATSIOON Tänavatorustikust on kinnistuni ehitatud De 160 PVC ühendustoru, mis on lõpetatud kinnistu piiril otsakorgiga. Projekteerida kinnistusisene torustik olemasolevast torust kuni hooneni. Torustiku minimaalne lubatud läbimõõt on De 160 ning hoone väljundid esimesse kaevu De 110. Torumaterjalina kasutada SN8 rõngasjäikusega PVC torusid. Torustikule projekteeritavate kaevude vähim lubatud läbimõõt on De 400/315. Kaev tuleb projekteerida torustiku igasse pöörde- ja hargnemiskohta. Kinnistu sees peab torustikul asuma vähemalt üks kaev.

TÖÖSTUSHOONE EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-50/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 10.11.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 14 / 22

VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL

Kinnistu liitumispunkt reoveekanalisatsioonivõrguga asub avalikul tänavamaal, ühendustorul kuni 1 m väljaspool kinnistu piiri. Hoone kanalisatsiooni sisevõrgu projekteerimisel arvestada võimaliku paisutuskõrgusega torustikus. Ruumid varustatakse olmekanalisatsiooni ühendusega valamute ja wc-de juurde. Vooluhulkade arvestamisel on vastava võimsusega arvestatud. Torustikud rajatakse põranda alla peidetult. Reovee torustikud rajatakse rõngastihenditega PVC muhvtorudest. Reoveetorustikule tuleb rajada puhastusluugid aja kanalisatsiooni tuulutus vastavalt normidele. Kuna olemasoleva liitumiskaevu kõrgus ei vasta kehtivatele nõuetele ning uputuse vältimiseks on projekteeritud uus ühenduspunkt, KLP1 selliselt, et kinnistusisene kanalisatsioonikaev jääb tänavakaevust kõrgemale (vt taotlusele lisatud vee-ja kanalisatsiooni liitumisprojekt - StudioAG Projects OÜ, töö nr 6725).

5.4. SAJUVEEKANALISTASIOON Sademeveekanalisatsioon lahendada vastavalt kehtivale detailplaneeringule valla territooriumil asuvate torustike ja kraavide baasil. Projekteerida sademeveerajatised (torud, kraavid) kuni olemasoleva eesvooluni. Antud piirkonnas AS-le Tartu Veevärk kuuluvad ja hallatavad sademeveesüsteemid puuduvad. Liitumine valla territooriumil asuvate sademeveesüsteemidega tuleb kooskõlastada eesvoolude valdajatega. Sademeveerajatised projekteerida vastavalt kehtivatele ehitusnormidele ja -standarditele ning vastavat sertifikaati omavatest materjalidest. Parkla ja muude võimalike õlireostusega platside sademevee puhastamiseks tuleb kinnistule projekteerida I-klassi õlipüüdur ning sademevee puhvermaht. Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud. Sademeveerajatised projekteerida vastavalt kehtivatele ehitusnormidele ja -standarditele ning vastavat sertifikaati omavatest materjalidest. Sademevesi ei tohi valguda tänavatele ega naaberkinnistutele. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse või truupidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb edasise projekteerimise käigus hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee truubi läbilaskevõimet ning kraavide ja truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused kuni riikliku eesvooluni. Kinnistult ärajuhitav sademevesi peab vastama Keskkonnaministri määruses 08.11.2019 nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ kehtestatud nõuetele. Sademeveed kogutakse kokku katuselt välimiste vihmaveetorudega ning juhitakse mööda sademeveetorusid sademevee torustikku. Asfaltplatsidelt kogutakse sademevesi restkaevudega kokku ja juhitakse läbi õli-liivapüüduri sademeveetorustikku ning osaliselt immutatakse katuselt tulevad sademeveed immutuskastidesse (vastavalt StudioAG Projects OÜ, töö nr 6725). Asfaltplatsidelt ja muude võimalike õlireostusega platside sademevee puhastamiseks tuleb kinnistule projekteerida I-klassi õlipüüdur.

5.5. DRENAAŽISÜSTEEM Kinnistul puudub maaparandussüsteem.

5.6. KÜTE ÜLDOSA Arvutuslik välisõhu temperatuur:

▪ talvel t=-25,5 °C ▪ suvel t=27 °C

TÖÖSTUSHOONE EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-50/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 10.11.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 15 / 22

VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL

SOOJAVARUSTUS Hoone kütmiseks paigaldatakse ruumidesse gaasiküttel otsetoimelised soojaõhukalorifeerid (ühe seadme võimsus kuni 18kw, nt Combat condensing warm air heater eco ECO20A). Hoone ligikaudne energiavajadus küttele ja ventilatsioonile 125 kwh/(m2*a). Hoone maksimaalne gaasikulu on 7 nm3/h, mille mõõtmiseks paigaldatakse G-16 gaasiarvesti [Qmax=25 m3/h]. Regulaatorsõlme-eelne gaasitorustik on projekteeritud rõhule MOP=4 bar / OP=1,8bar. Regulaatorijärgne gaasitorustik on projekteeritud rõhule MOP=0,1 bar / OP=0,02 bar. Enne gaasipaigaldise kasutusele võtmist tuleb teha paigaldustööde ja materjalide kvaliteedi kontroll, torustiku survestamine ja läbipuhumine (EGL Juhendid G1-1:2007, G2-1:2017). Gaasitorustiku tuleb dimensioneerida nii, et liikumiskiirus torustikus oleks vähem kui 6 m/s ning rõhulang seadmete ees oleks vähem kui 2 mbar (mis tagab seadmete tõrgeteta töö). Projekteerida maagaasitorustik koos kõigi vajalike seadmetega Peetri teel asuvast AS Varmata B- kategooria gaasitrassist koos liitumispunktiga kuni gaasiseadmete eelsete sulgeseadmeteni. Liitumispunktiks on rajatava maagaasi jaotustorustiku sulgeseade kinnistu piiri vahetus läheduses. Plasttoru juhitakse hoone seinale paigaldatavasse metallkappi teraspüstikuga. Kõik plasttoruühendused teostatakse PE elektrikeevismuhvide abil. Välisgaasitorustik lahendada plasttorudest. Gaasitorustiku ehituses kasutatakse kõrgtihedat polüetüleeni. Välisgaasitorustik paigaldada vähemalt 0,8 m sügavusele 0,1 m paksusele liivapadjale ja pealt täita täiteliivaga. Torust 0,4 m kõrgemale paigaldada hoiatuslint. PE toru külge kinnitada kontrolljuhe, mille otsad tuua hoone seinale ja maakraani kape alla (või ühendada olemasoleva kontrolljuhtmega). Juhe peab olema ristlõike pindalaga vähemalt 2,5mm2. Gaasitorustiku paralleelsel paiknemisel teiste tehnovõrkudega peab olema tagatud vähim kaugus horisontaalsuunas 1,0 m ja vertikaalsuunas järgmiselt: veetorustik 0,15 m; kanalisatsioon 0,2 m; elektrikaablid 0,3 m; sidekaablid 0,1 m. Hoone vundamendist peab olema gaasitoru vähemalt 1,0m kaugusel. Maa-alune terasgaasitorustik peab olema kaetud isolatsiooniga. Sisenemis/väljumisel pinnasesse katta terastoru 3X KEBU kaitsemähisega. Keevisliited katta normaalse tugevusega isolatsiooniga (ACSIII, DIN 30670N) koha peal. Maapealne gaasitoru tuleb värvida niiskuskindla värviga. Ehitaja poolt paigaldatud isoleerkate tuleb kontrollida aparaadimeetodil ja dokumenteerida. Maapinnast väljumisel võib kasutada ka sertifitseeritud sisestuselementi. Kaevik teha võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõuetekohaselt tihendada. Teostamata kaeviku põhja minimaalne laius on 1.0 m ja vähemalt 0.4 m laiem toru läbimõõdust. Kaeviku laiuse ja torude vahekauguse määramisel tuleb arvestada torude läbimõõtu, läbimõõtude ja paigaldussügavuste erinevust ning tihendamisel kasutatavate mehhanismide mõõtmeid. Sisegaasitorustik on projekteeritud alates hoone välisseinal olevast lukustatavas metallkapis asuvast püstikujärgsest kuulkraanist DN25. Gaasitoru DN25 juhtida hoonesse sisse (katlaruumi) ning paigaldada regulaator- ja mõõtursõlm (magnetklapp DN25 gaasianalüsaatoriga, sulgeseade DN25, gaasifilter DN25, manomeeter 0-6bar, rõhuregulaator [Ps=1,8bar; Pv=0,02bar], sulgeseade DN32, gaasiarvesti G-16 ning manomeeter 0-60mbar). Magnetklapp hakkab tööle gaasi pihkamisel ruumi: gaasi kontsentratsioonil ruumis 5% alumisest plahvatuspiirist hakkab tööle sireen ja 10% sulgub ventiil ning katkestab gaasi juurdevoolu. Gaasisõlmed peavad olema lahti võetavad hooldustööde läbiviimiseks. Gaasikatla ette paigaldada vastav sulgseade. Gaasiseadmete paigaldamisel lähtuda nende paigaldusjuhendist. Sisegaasipaigaldise ühendamiseks kasutatakse terastoru, mille materjal vastab normides DIN 2440 toodud tingimustele. Torustiku keevitamisel järgida Eesti Gaasiliidu juhendi G1-1 “Terasest gaasitorustike keevitus” nõudeid – torustiku kvaliteedinõuete kategooria – B. Terastorude keevisõmblustele tehakse enne värviga katmist visuaalne ülevaatus vastavalt EVS-EN 970, vastuvõtu kriteeriumid vastavalt EVS-EN 5817 – hindamiskategooria C ja D. Torustike keevitamist võivad teha ainult keevitamise alase koolituse saanud isikud.

TÖÖSTUSHOONE EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-50/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 10.11.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 16 / 22

VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL

Gaasitorustik kinnitada seinale või laekonstruktsioonide külge torutugede abil vahedega soovitatavalt 60X toru läbimõõt. Gaasitoru ei tohi tugede külge kinni keevitada. Gaasitorud värvida niiskuskindla kollase värviga kaks korda. Gaasitorustiku liidete visuaalne kontroll ja survetamine teostada akrediteeritud inspekteerimisasutuse esindaja juuresolekul enne torustiku värvimist. Toru seinast läbi viimisel peab kasutama kaitsehülssi.

5.7. VENTILATSIOON SÜSTEEMIDE KIRJELDUS Hoone ruumide ventilatsioon toimub läbi värskeõhuklappide. Lahendatakse eraldi projektiga.

6. ELEKTER JA NÕRKVOOL

6.1. ÜLDOSA Projektiga antakse lahendus hoone elektripaigaldise järgmistele osadele:

▪ Tugevvoolu elektripaigaldis (sh. üldvalgustus, jõuseadmete toide, pistikupesade toide, jaotuskilpide primaarskeemid, maandus- ja potentsiaaliühtlus)

6.2. KASUTATUD LÄHTEDOKUMENDID Hoone elektrivarustuse projekteerimisel ja ehitamisel on aluseks EV-s kehtivad normdokumendid, standardid:

▪ Vabariigi Valitsuse seadus „Võrgueeskiri“ ▪ Vabariigi Valitsuse seadus „Seadme ohutuse seadus“ ▪ Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ▪ EVS 932:2017 Hoone ehitusprojekt ▪ EVS-HD 60364-1:2008 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 1: Põhialused, üldiseloomustus,

määratlused ▪ EVS-HD 60364-5-51:2009 Ehitiste elektripaigaldised ▪ Elektriseadmete Ehituse Eeskiri ▪ Hoone Tehnosüsteemide RYL 2002 ▪ Elektrilevi OÜ, tehnilised tingimused nr 504683 ▪ Telia Eesti AS, tehnilised tingimused nr 39931014

6.3. VÄLITRASSID Kinnistule on väljaehitatud liitumispunkt (näidatud asendiplaanil). Rajatakse uus kinnistusisene maakaabelliin hooneni. Hoonele vajalik esialgne võimsus 100A, mis võib insenertehniliste projektiga koostamise käigus täpsustuda. Hoonesisene elektripeakilp paigaldada kilbiruumi. Ruumide jaotuskilpide asukoht määratakse eriosade projekteerimisel.

6.4. TUGEVVOOL Elektrivarustus lahendatakse vastavalt koostatavale elektripaigaldise projektile. Hoonele rajatakse valmidus elektrit tootvate päikesepaneelide hilisemaks paigalduseks. Tarbimiskoha Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond liitumispunkt Elektrilevi võrguga asub kinnistu vahetus läheduses või kinnistul eraldi asuvast liitumiskilbis ostja toitekaabli kingadel liitumislepingu täitmisel. Olemasoleva peakaitsme nimivool - 3x6 A. Soovitud peakaitsme nimivool - 3x100 A. Soovitud tingimustel minimaalne 1-faasiline lühisvool liitumispunktis - 3,4 kA. Liitumislepingu täitmise käigus rajatud Elektrilevi võrk kuni liitumispunktini kuulub võrguettevõtjale.

TÖÖSTUSHOONE EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-50/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 10.11.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 17 / 22

VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL

Võrguühenduse tarbimistingimuste muutmiseks tuleb liitujal sõlmida liitumisleping ja tasuda tingimuste muutmise tasu. Kui käesolevate tehniliste tingimuste number ühtib sõlmitud liitumislepingu numbriga, siis on tehnilised tingimused jõus liitumislepingu lõppemiseni. Liituja ehitab tarbimiskohast kuni Elektrilevi rajatud liitumispunktini vajalike parameetritega liini, vajadusel seadustab selle ja ühendab liitumispunkti. Liituja ehitatud liin tuleb markeerida tarbimiskoha aadressiga Elektrilevi liitumispunktis. Liituja ehitatud liini ristlõige peab vastama kehtivatele normidele. Liituja elektripaigaldises tuleb näha ette nõuetekohaste liigvoolukaitsmete kasutamine. Liigpingekaitsmed tuleb näha lisaks ette juhul, kui kasutatakse liigpingeid mittetaluvaid seadmeid. Võrguteenuse tarbimise alustamiseks tuleb sõlmida võrguleping ja tõendada oma elektripaigaldise nõuetekohasust auditi või ehitaja kinnituskirjaga vastavalt seadme ohutuse seadusele. Kui liituja ehitatav liin läbib Elektrilevi võrgu kaitsevööndit, tuleb elektriprojekt kooskõlastada Elektrileviga.

Hoone iga ruumi jaotuskilpi nähakse ette kaugloetav arvesti elektrienergia tarbimise mõõtmiseks. Elektriseadmete montaaž tuleb teostada kvalifitseeritud elektripersonali poolt vastavalt projektile. Eestis kehtivate elektriehituse normatiivdokumentide alusel, kõiki kvaliteedinõudeid arvestades. Lisaks sellele tuleb elektritarvitite montaazil arvestada valmistajatehase juhiseid. Ei ole lubatud kasutada EEI heakskiitu mitteomavaid installatsiooni, kaitseja juhtimisseadmeid, samuti elektritarviteid. Kõik materjalid ja tooted peavad olema uusimad, varem mitte kasutusel olnud ja kuuluma kõrgemasse kvaliteediklassi – installatsiooniaparatuuri puhul näit. Ensto tooted. Tootja nimi, kaubamärk ja tüübitähis peavad olema kantud selgelt ja loetavalt seadmele või, kui see pole võimalik, pakendile. Lisaks elektriseadmete ja ‐ materjalide montaažile kuuluvad elektripaigaldise ulatusse järgmised tööd: ‐ kaablitele kuni Ø100 mm avade puurimine vaheseintesse ja –lakke;

‐ kaabliläbiviikude toruhülsside paigaldamine, kaabliläbiviikude tihendamine tuletõkkevahuga, reservhülsside korkimine (seina ‐ või laeavade sulgemise pärast toruhülsside paigaldamist teostab ehitusettevõtja);

‐ elektrihoiatussiltide hankimine; ‐ kontrollmõõtmiste ja –teimide tegemine (tellimine) vastavalt elektriohutus‐seadusele; ‐ tellijale üleantava dokumentatsiooni koostamine;

‐ Hoone elektrivarustus on projekteeritud jäigalt maandatud neutraaliga pingesüsteemile 3 ∼ 230/400 V, 50 Hz. Juhistikusüsteem on 3‐faasiline 5‐juhtmeline, maandussüsteem TN‐S. Magistraal‐ ja rühmaliinide puhul on N‐ ja PE‐juht teineteisest eraldatud alates maja jaotuskilbist PJK. PE‐juhi kaudu maandatakse valgustite, elekterküttekehade, elektriaparatuuri jms. metallosad.

Jaotuskilbi sisendkaablisektsioon on projekteeritud arvestades võimalikku koormuse kahekordistumist. Samuti nähakse kilbi jaotussektsioonis ette nõutav laiendamisvaru kaitselülititele ning nõrkvooluseadmetele eraldi sektsioon.

6.5. NÕRKVOOL Hoonesse on ettenähtud sidekommunikatsiooni ühendus. Hoonesse on ettenähtud nõrkvoolu ühendus ning videovalve süsteem. Samuti turvasüsteem, mis ühendatakse turvafirma häirekeskusega. Ehitada ühtne võrk telefoni- ja arvutiside jaoks, eristamine toimub ühenduskaablite kommuteerimisega kilbiruumi paigaldatavas andmesidekapis. Sidevõrgu pistikupesad paigaldada elektritoite pesade vahetusse lähedusse. Hoone sisene ja väline nõrkvoolu lahendus lahendatakse eraldi projektiga. Välisvõrgu rajamise tingimused: Telia Eesti kaablivõrguga ühenduse saamiseks rajatavale hoonestusele projekteerida ja ehitada sidekanalisatsiooni (100mm UPOTEL PVC torust/multitorust) põhitrass alates kinnistu piirist. Igale hoonele/kinnistule/ridaelamu boksile näha ette individuaalsed sidekanalisatsiooni sisendid ( 50mm/100mm UPOTEL PVC/mikrotoru tuvastustraadiga ) planeeritavast põhitrassist koos vajalikumahulise optilise kaabli ning jätkudega. Vastavalt vajadusele kasutada KKS1 või KKS2 tüüpi sidekaeve. Optiline kaabel (magistraal, vähemalt 24 kiuline) paigaldada olemasoleva ja paigaldatava sidetorustiku kaudu alates sidekaevust ULE-2, kaabel ühendada jätku (paigaldada uus olemasolevale 24f

TÖÖSTUSHOONE EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-50/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 10.11.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 18 / 22

VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL

kaabli varule). Projekteeritavatesse sidekaevudesse jätta kaablivaru ca 15m. Hoonetes otsastada optiline kaabel nõuetekohaselt SC/APC adapteritega. Kiudude ühendamise skeem kooskõlastada Teliaga enne paigaldustööde teostamist. Sisevõrgu tingimused: Hoone sisevõrk projekteerida ja ehitada Tellija vahenditest. Paigaldada hoonesse vajalikumahuline andmesidejaotla. Sisevõrk rajada jaotlast iga korterini/äripinnani SM tüüpi optiliste kaablitega vastavalt ITU-T G.657 standardile. Optilised kaablid otsastada SC/APC adapteritega. Korterite/äripindade sisevõrk lahendada cat5/cat6 sidekaablitega. Korterite/äripindade sidejaotlas peab olema paigaldatud elektritoide seadmete ühendamiseks 230V elektrivõrguga. Teliadokument: Valguskaabli sisevõrkude ehitamine korter-ja ärimajades Nõuded geodeetilisele alusplaanile ja projektile: Majandus- ja taristuministri 14. aprilli 2016. a määrus nr 34 "Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded"; Teliadokument "Telia Eesti AS nõuded ehitusgeodeetilistele uurimistöödele" Telia dokument "Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine. v4."; Telia dokument „Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis" Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega. Info järelevalve kohta telefoninumbril 5341 2210 Telia Eesti AS ei võta väljastatud tehniliste tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust. Täiendavad tehnilised nõudmised: Tehniline lahendus (ehitusprojekt, planeering) esitada enne ehitusloa/-teatise menetlust Ehitisregistris Teliale kooskõlastamiseks Ehitajate portaali (https://www.telia.ee/partnerile/ehitajalearendajale/) kaudu.

7. JÄÄTMETE KOGUMINE JA KÄITLEINE

Hoone ei halvenda olemasolevat keskkonnaseisundit. Prügi kogutakse spetsiaalsetesse prügiveofirma poolt paigaldatavatesse konteineritesse, mille asukoht on näidatud asendiplaanil. Tegevusest tekkivate jäätmete kogumiseks on krundil ettenähtud jäätmekonteinerid. Konteineritele peab olema tagatud prügiautode juurdepääs. Vara valdaja või ehitise omanik on kohustatud kas ise või kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtte vahendusel sõlmima jäätmekäitlusettevõttega jäätmekäitluslepingu või vedama talle kuuluvad jäätmed jäätmekäitluskohta oma jõududega või taaskasutama neid vastavalt Jäätmeseaduse nõuetele. Ehitamisel tekkivad jäätmed sorteeritakse ehitusplatsil ja kas viiakse ära või taaskasutatakse. Puidujäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi. Kasutamiskõlblikku puitu saab taaskasutada ehitusmaterjalina, mittekõlbulik puit tükeldatakse ja kasutatakse küttematerjalina (va värvitud ja immutatud puitu). Kivijäätmed sorteeritakse ehitusplatsil olevatesse konteineritesse ja viiakse kas ümbertöötlemisele või ehitusjäätmete ladustuspaika.

8. ENERGIATÕHUSUS Hoone asub tööstusalal (koos 12519 – muu tööstushoone), siis Ehitusseadustiku §62 lõige 2 punkt 3 kohaselt ei ole antud hoonel energiatõhususe miinimumnõudeid kohaldatud. Hoone ligikaudne energiavajadus: 125 kWh/(m²·a).

TÖÖSTUSHOONE EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-50/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 10.11.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 19 / 22

VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL

9. EHITAMISE DOKUMENTEERIMINE JA KORRALDAMINE Ehitamise dokumenteerimine peab toimuma vastavalt Ehitusseadustikule ning majandus-ja taristuministri määrusele nr 115 „ Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“. Ehitustööde teostaja (sh alltöövõtjad) peab omama tööde teostamiseks vajalikke majandustegevusteadet või tegevusluba, juhu kui tööde iseloomust tulenvalt on see õigusaktidega nõutav. Lisaks määruses toodud üldnõuetele tuleb lähtuda järgnevast: Veevarustuse-, kanalisatsiooni ja küttesüsteemi teostamise kohta koostatakse kaetud tööde aktid. Vundamendi horisontaal- ja vertikaalsidumise vastavust projektile kontrollitakse enne ehitustegevuse jätkumist, koostatakse vastav akt. Kõik kõrvalekalded kinnitatud projektist fikseerida ehituspäevikus ja kooskõlastada hoonestaja ja projekti autoriga. Ehitusjärelvalve üheks oluliseks ülesandeks on suurendatud tähelepanu pööramine nüanssidele, mis tagavad konstruktsioonide õhupidavuse (krohvitööde järjekord, paanide ülekatted, liitekohtade kleepimised, mansetid väljaviikudele jne). Töövõtja peab juhinduma alljärgnevatest töödokumentidest: - tööde teostamise ja vastuvõtu eeskirjad - antud ehitustööde seletuskiri - ehituslikud joonised ja standardid - töö käigus antud lisajoonised ja –seletused - tellija esindaja kirjalikud ja suulised juhised (ehituse tehniline järelvalve) - Töövõtja, saades töödokumentatsiooni, on kohustatud seda võrdlema teiste asjasse puutuvate jooniste ja dokumentidega ning otsekohe teatama tellijale võimalikest vastuoludest ja vigadest. KINDLUSTUS Töövõtjal on soovitav sõlmida Tellija poolt aktsepteeritud kindlustusfirmaga CAR kindlustuse ehitusperioodiks koos garantiiperioodi kindlustusega, vähemalt objekti maksumuse ulatuses. Kindlustuskaitse ei tohi sisaldada teostatavate või teostatud tööde osas välistusi või piiranguid. Kindlustusleping peab olema sõlmitud antud lepingu tööde jaoks. Kindlustusleping sõlmitakse Tellija kasuks, s.t. et õnnetusjuhtumi korral saab kindlustus hüvitise Tellija. Kindlustusjuhtumi omaosaluse tasub Töövõtja. GARANTII Töövõtja annab teostatud tööde osas Tellijale garantii, mis kestab 24 kuud arvates tööde vastuvõtuakti väljastamisest. Garantiiperioodi jooksul kohustub Töövõtja tagama, et tema poolt tehtud tööd vastavad Lepingule ja tööde tulemusena ehitatud ehitisel või selle osal säilivad määratud aja jooksul sihipärase kasutamise ja hooldamise korral ehitise või selle osa kasutamiseks vajalikud ohutuse ja kasutamise omadused ning kvaliteet. Garantii ei kehti, kui: - Tellija ei kasuta paigaldatud seadmeid sihipäraselt ja kooskõlas vastavate seadmete või materjalide kasutusjuhenditele; - Tellija on oma vahetu tegevuse rikkunud seadmed ja/või materjalid; - Tegemist on seadmete või materjalide loomuliku kulumisega. Töövõtja peab tarnima, asendama ja paigaldama kõik seadmed, tooted, materjalid ja konstruktsioonid või nende osad, mis riknevad või purunevad garantiiaegse ekspluatatsiooni vältel ja mis on põhjustatud konstruktsiooni defektidest või valmistajatehase praagist. Garantiiperioodi kestel kohustub Töövõtja kõrvaldama omal kulul kõik defektid ja tegematajätmised ning muud puudused, mis ilmnevad garantiiaja jooksul, nii kiiresti kui võimalik kuid mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul, peale sellekohase kirjaliku teate saamist Tellijalt. Kui materjalide tarneajad või tööde teostamise

TÖÖSTUSHOONE EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-50/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 10.11.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 20 / 22

VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL

tehnoloogia ei võimalda ülaltoodud tähtajast kinnipidamise, lepivad pooled kokku uue tähtaja. Kui Töövõtja viivitab parandamisega või ei asu tööle on Tellijal õigus selgitada garantiitööde vajadus iseseisvalt ning korraldada garantiitööde teostamine oma kulul, omandades tekkinud kulutuste osas regressnõude Töövõtja vastu. Kaks kuud enne garantiiaja lõppu teostatakse tööde korraline ülevaatus ning fikseeritakse teostamisele kuuluvad garantiitööd ning nende teostamise tähtaeg. Kui Töövõtja keeldub garantiitööde ülevaatuse teostamisest või garantiitööde teostamisest, on Tellijal õigus selgitada garantiitööde vajadus iseseisvalt ning korraldada garantiitööde teostamine oma kulul, omandades tekkinud kulutuste osas regressnõude Töövõtja vastu. Garantii teostamise või sellest keeldumise kohta vormistatakse kirjalikult kahepoolne akt.

10. PROJEKTEERITAVA HOONE EKSPLIKATSIOON

PROJEKTEERITAVA TÖÖSTUSHOONE EKSPLIKATSIOON

ESIMENE KORRUS

Ruumide grupp Ruumi nimetus Suletud netopind

(m2)

Mitteeluruumide pind (m2)

Üldkasutatavate ruumide pind

(m2)

Tehnoruumide pind (m2)

Tehnoruum Tehniline ruum 2,4 2,4

Tehnoruum Kilbiruum 3,2 3,2

Mitteeluruum Kontor 1-1 35,7 35,7

Mitteeluruum WC 1-2 1,7 1,7

Mitteeluruum Ruum 1-3 108,4 108,4

Mitteeluruum Ruum 2-1 66,5 66,5

Mitteeluruum WC 2-2 1,8 1,8

Mitteeluruum Kontor 3-1 35,7 35,7

Mitteeluruum WC 3-2 1,7 1,7

Mitteeluruum Ruum 3-3 251,2 251,2

Mitteeluruum Kontor 4-1 35,7 35,7

Mitteeluruum WC 4-2 1,7 1,7

Mitteeluruum Ruum 4-3 104,2 104,2

Mitteeluruum Kontor 5-1 34,2 34,2

Mitteeluruum WC 5-2 1,8 1,8

Mitteeluruum Ruum 5-3 99,9 99,9

Mitteeluruum Kontor 6-1 35,7 35,7

Mitteeluruum WC 6-2 1,7 1,7

Mitteeluruum Ruum 6-3 101,3 101,3

Mitteeluruum Kontor 7-1 35,7 35,7

Mitteeluruum WC 7-2 1,7 1,7

Mitteeluruum Ruum 7-3 104,2 104,2

Mitteeluruum Kontor 8-1 35,7 35,7

Mitteeluruum WC 8-2 1,7 1,7

Mitteeluruum Ruum 8-3 101,3 101,3

Mitteeluruum Kontor 9-1 34,2 34,2

TÖÖSTUSHOONE EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-50/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 10.11.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 21 / 22

VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL

Mitteeluruum WC 9-2 1,8 1,8

Mitteeluruum Ruum 9-3 99,9 99,9

Mitteeluruum Kontor 10-1 35,7 35,7

Mitteeluruum WC 10-2 1,7 1,7

Mitteeluruum Ruum 10-3 104,2 104,2

Mitteeluruum Kontor 11-1 35,7 35,7

Mitteeluruum WC 11-2 1,7 1,7

Mitteeluruum Ruum 11-3 251,3 251,3

Mitteeluruum Ruum 12-1 66,5 66,5

Mitteeluruum WC 12-2 1,8 1,8

Mitteeluruum Kontor 13-1 35,7 35,7

Mitteeluruum WC 13-2 1,7 1,7

Mitteeluruum Ruum 13-3 108,4 108,4

Mitteeluruum Ruum 14-1 71,0 71,0

Mitteeluruum WC 14-2 1,8 1,8

Mitteeluruum Ruum 15-1 68,1 68,1

Mitteeluruum WC 15-2 1,8 1,8

Mitteeluruum Ruum 16-1 65,1 65,1

Mitteeluruum WC 16-2 1,8 1,8

Mitteeluruum Ruum 17-1 69,5 69,5

Mitteeluruum WC 17-2 1,8 1,8

Mitteeluruum Ruum 18-1 69,6 69,6

Mitteeluruum WC 18-2 1,7 1,7

Mitteeluruum Ruum 19-1 68,3 68,3

Mitteeluruum WC 19-2 1,8 1,8

Mitteeluruum Ruum 20-1 72,6 72,6

Mitteeluruum WC 20-2 1,7 1,7

Mitteeluruum Ruum 21-1 69,6 69,6

Mitteeluruum WC 21-2 1,7 1,7

Mitteeluruum Ruum 22-1 69,5 69,5

Mitteeluruum WC 22-2 1,8 1,8

Mitteeluruum Ruum 23-1 65,1 65,1

Mitteeluruum WC 23-2 1,8 1,8

Mitteeluruum Ruum 24-1 68,1 68,1

Mitteeluruum WC 24-2 1,8 1,8

Mitteeluruum Ruum 25-1 64,7 64,7

Mitteeluruum WC 25-2 1,8 1,8

ESIMENE KORRUS KOKKU 2827,6 2822,0 0,0 5,6

Hoone suletud netopind 2827,6

Hoone köetav pind 2827,6

Hoone mitteeluruumide pind 2822,0

Hoone üldkasutatavate ruumide pind 0,0

TÖÖSTUSHOONE EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald Töö nr: PL-50/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 10.11.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 22 / 22

VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL

Hoone tehnoruumide pind 5,6

KOOSTAS: AIMAR PERV

GRAAFILINE OSA

JOONISE NR.

JOONISE NIMETUS MÕÕTKAVA

1 ASENDIPLAAN 1:500

2 SITUATSIOONISKEEM 1:4000

3 VUNDAMENDI PLAAN 1:150

4 ESIMESE KORRUSE PLAAN 1:150

5 KATUSE PLAAN 1:150

6 LÕIGE A-A 1:100

7 VAATED 1:150

8 AKENDE SPETSIFIKATSIOON -

9 VISUALISEERINGUD -

51 .3

0 51

.4 0

51 .50

51 .60

51 .70

51 .80

51 .90

52 .10

52 .20

52 .30

52 .40

52 .50

52 .60

52 .70

52 .80

52 .90

53 .10

53 .20

53 .30

53 .40

53 .50

53 .60

53 .70

53 .80

53 .90

54 .10

54 .20

54 .30

54 .4

0 54

.5 0

54 .6

0

­2.5% ­2.5%

1:1.75

              

      

  

        

  

       

















 

 

 

 

 

 

 



94901:007:1783 Peetri tee 4

Mõõdistusaeg:

Kõrgused EH2000 süsteemisKoordinaadid L-Est97 süsteemis

www.elker.ee RMTELKER

Mõõtkava 1:500

Leht

Lehti

Töö nr. tel: +372 5036311 Turu tn 34b, Tartu

e-mail: [email protected]

1

1

Märkused: Katastriüksuse piirid 22.03.2024 a seisuga, kihil "PIIR" esitatud piirjoonte asukohad on informatiivsed. Katastripiirid on joonisele kantud Maaameti digitaalselt katastrikaardilt.

kutsetunnistus nr 168258 Meelis LaansaluKoostaja: Urmas Somelar Kontrollis:







  



 













  











 

   

  

korruse- lisusmaht m³neto-

pind m² ehitisealune

pind m²Reg koodNimetusNr

KRUNDI HOONETE EKSPLIKATSIOON

1 2976,9 m² 12827,6 m²

Märkused

TÖÖSTUSHOONE projekteeritav

OLEMASOLEV ELEKTRIMAAKAABEL OLEMASOLEV VEETRASS OLEMASOLEV KANALISATSIOONITRASS

OLEMASOLEV KILP / PUNKT / KAEV

NAABERKINNISTUTE PIIRID

TINGMÄRGID PEETRI TEE 4 KRUNDI PIIR

PROJEKTEERITAV HOONESTUS

PROJEKTEERITAV  SISSEPÄÄS

PROJEKTEERITAV SÕIDUKITE PARKIMISALA

OLEMASOLEV  VÄLISVALGUSTI MASTIL

EHITISE SULETUD NETOPIND

2976,9 m²

PROJEKTEERITAVA  TÖÖSTUSHOONE TEHNILISED ANDMED

1

 1°

EHITISEALUNE PIND

HOONE TULEPÜSIVUSKLASS     

KATUSE KALLE

KORRUSELISUS

PROJ. HOONETE ARV 1

KRUNDI HALJASTUSE PIND                 1440,0 m² PARKIMISKOHTADE ARV                  71 krundil

KINNISTU PINDALA                              9070 m² KINNISTU SIHTOTSTARVE                    Ä50% / T50 %

KRUNDIL PROJEKT. HOONETE TÄISEHITUS %    32,8 %

KRUNDI TEHNILISED NÄITAJAD

PROJ. PRÜGIKONTEINERITE ASUKOHT

HOONE KÕRGUS MAAPINNAST 0...100 mmSOKLI KÕRGUS MAAPINNAST

KRUNDI KIVIKATTEGA TEEDE PIND                    4702,8 m²

6,0 m

TP3 2827,6 m²

PROJEKTEERITAV PIIRDEAED (h=1,8m) PROJEKTEERITAV AUTOLIUGVÄRAV (L=6m)

OLEMASOLEV SIDETRASS

EHITISEALUNE PIND         2976,9 m²

0.000= 54.40

2827,6 m²EHITISE KÖETAV PIND MITTEELURUUMIDE PIND 2822,0 m²

TEHNORUUMIDE PIND 5,6 m²

15182 m³

PROJEKTEERITAV ELEKTRIMAAKAABEL

DP JÄRGNE HOONESTUSALA PIIR

ÜLDKASUTATAVATE RUUMIDE PIND - m²

OLEMASOLEV SADEMEVEETRASS

 PROJ. / OL.OLEV MAAPINNA KÕRGUSMÄRK54.35 54.40

PROJ. KÕRGHALJASTUS (nt harilik kuusk, võra laius 6m)

PROJ. SIDEKOMMUNIKATSIÜHENDUS

DP JÄRGNE GAASITRASSI ASUKOHT

OLEMASOLEV SURVEKANAL.TRASS

PARKIMINE: Kinnistu sõiduautode parkimiskohtade arvutus vastavalt detailplaneeringu seletuskirja punkt 4.6:

- Asutusele - 1 koht 80m2 brutopinna kohta (406,4/80=5,1 kohta) - Laohoonele - 1 koht 150m2 brutopinna kohta (2538,6/150=16,9 kohta)

KOKKU VAJALIK MINIMAALSELT 22 SÕIDUAUTODE PARKIMISE KOHTI. PROJEKTEERITUD ON 71 SÕIDUAUTODE PARKIMISE KOHTA.

HALJASTUS: Kinnistu haljastuse ja kõrghaljastuse arvutus: DP järgne kõrghaljastusega ala pindala 15% kinnistu pinnast ehk 1360,5 m2. Projektiga ettenähtud haljastuse pind 1440m2 / 15,9%.

DP järgne kõrghaljastusega ala pindala 10% kinnistu pinnast ehk 907,0 m2. Projektiga ettenähtud kõrghaljastus  - Kõrghaljastus (nt harilik kuusk) - võra laiusega kuni 6m - 33tk (arvestuslik pindala 28,3x33=933,9m2) Projekteeritud kõrghaljastuse pind 933,9m2 ehk 10,3%.



PROJEKTEERITAVAD SÕIDUSUUNAD

PROJEKTEERITAV KLAASVARIKATUS

17.80 0.23

6.00 6.00 6.00 6.00 6.00 6.00 6.00 6.00 6.00 6.00 6.00 6.00 6.00 6.00 0.23

49.50

7.00

42.45

15.46

11.26 0.236.00

6.00 6.00

6.00 6.00

6.00 6.00

0.227.00

15.16 24.45

35.55

24.45

39.38

7.00

37.00

37.00

7.00

7.00

12.00

7.00

6.00

54.38 54.40

53.74 54.40

54.23 54.40

54.47 54.40

54.72 54.40

54.28 54.40

54.24 54.40

PROJ. GAASITRASS

+-0.00=54.40

54.02 54.40

12.00

Objekt:

Joonise nimetus:

1:500



Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond Vee- ja kanalisatsiooni liitumisprojekt

Joonise tähis:Staadium:Töö nr: Mõõtkava:

08.01.2026PP A.Liukonen Kuupäev:

VK-4-01A.Gromova

Tellija: Booden Grupp OÜ

Kontrollis:

Projekteeris:

Reg.nr: 17378932 MTR: EEP005295

[email protected]



6725

KOMMUNIKATSIOONID

1

v01

OÜ Pilvelõhkuja

PEETRI TEE 4 TEEPROJEKT

Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond

Asendiplaan, liikluskorraldus ja vertikaalplaneerimine 14.11.2025T2518

OÜ TOTOM, MTR: EEP003847, äriregistri kood: 14154770, aadress:  Voolu 21-1,Tallinn 10918, Harju maakond, Eesti,  telefon: +372 5231792, E-mail: [email protected]

TELLIJA:

STAADIUM JOONIS NR

JOONESTAS

SPETSIALIST

TÖÖ NR: 

VASTUTAV

/allkirjastatud digitaalselt/T.TOIMETAJA

KUTSETUNNISTUS NR: 177793

/allkirjastatud digitaalselt/T.TOIMETAJA EELPROJEKT

Projekteeritav liiklusmärk ­ 1tk

Projekteeritud haljasala (kokku viia olemasoleva haljastusega) - 1396 m2

Projekteeritav AC 2-KIHILINE - 4703 m2

‐ AC12surf, graniit ‐ h=5cm ‐ AC20base ‐ h=6cm - Paekillustik, E>170 MPa - h=25cm

kiilekillustik fraktsioon 8 /16 kiilekillustik fraktsoon 16/32 

  alus fraktsioon 32 /63 - Täiteliiv (Kt=0.98, Kf>2 m/ööp) - h=25 cm - Olemasolev pinnas/juurdeveetav täitepinnas Kt=0,95

Projekteeritav kruusast tee ja teepeenrad - 4 m2

‐ Purustatud kruus ‐ 5...10cm

Projekteeritav betoonist äärekivi (h=10...12 cm) 150x300mm  - 366 jm

Projekteeritav teekattemärgistus

Projekteeritud samakõrgusjooned, samm 5cm

Olemasolevad samakõrgusjooned, samm 5cm

‐ Kasvumuld muruseemnega ‐ 5...10cm

221



VAREM PROJEKTEERITUD JA VÄLJA EHITATUD PEETRI TEE L1 SÕIDUTEE, SH MAHASÕIT PROJEKTEERIMISEL/PLANEERITAV KERGLIIKLUSTEE

VAREM PROJEKTEERITUD JA VÄLJA EHITATUD MAANTEE (RIIGITEE)

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kambja Vallavalitsus

[email protected]

Pargi tn 2

61714, Tartu maakond, Kambja vald,

Ülenurme alevik

Teie 23.01.2026 nr 521887

Meie 30.01.2026 nr 7.1-2/26/20452-4

Peetri tee 4 kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile korduvaks kooskõlastamiseks Tartu maakonna Kambja valla

Ülenurme aleviku Peetri tee 4 kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 521887).

Kinnistu (katastritunnus 94901:007:1783) külgneb riigitee nr 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee

(edaspidi riigitee) km 185,47-185,53.

Ehitusluba antakse tööstushoone (EHR kood 121448283) ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on

Pilvelõhkuja OÜ koostatud „Peetri tee 4, Ülenurme alevik, Kambja vald. Tööstushoone

ehitusprojekt. Eelprojekt. Töö nr PL-50/25“ (edaspidi projekt).

Alal kehtib Peetri kinnistu ja lähiala detailplaneering (töö nr DP-050-07; edaspidi planeering).

Oleme jätnud ehitusloa eelnõu kooskõlastamata 18.12.2025 kirjaga nr 7.1-2/25/20452-2, kuna

esitatud projekti asendiplaanil ei kajastatud koostatava riigitee projekti „Tartu läänepoolse

ümbersõidu VI ehitusala ehitusprojekti“ (Teedeprojekt OÜ, töö nr T04921) liikluslahendust.

Sellest tulenevalt ei olnud võimalik hinnata Peetri tee 4 kinnistu mahasõidu ja Peetri tee L1

kinnistule (katastritunnus 94901:007:1787) kavandatava kergliiklustee omavahelist ruumilist

lahendust ega jalakäijate ja jalgratturite liiklusohutuse tagamist.

Korduvaks kooskõlastamiseks esitatud projekti on korrigeeritud koostöös Transpordiametiga.

Arvestades eeltoodut ja lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 ja § 99 lg 3, kooskõlastame ehitusloa

eelnõu ja anname nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks

järgmisel tingimusel.

- Peetri tee 4 kinnistu ehitusloa elluviimisel tuleb arvestada planeeringu seletuskirja p 4.6 ja

14.03.2025 kirjas nr 7.1-2/25/2755 ning 14.11.2025 kirjas nr 7.1-2/25/18463-2 esitatud

nõudega, et kinnistute mahasõitude ja kavandatava kergliiklustee ristumiskoha

kavandamisel tuleb kasutada ruumilisi lahendusi, mis tagavad selle kasutaja eesõigust (nt

joonis 1).

2 (2)

Joonis 1. Näidis sobilikust ruumilisest lahendusest

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Piirdeaed koos väravatega tuleb kavandada tervikuna huvitatud isiku kinnisasjale ning

riigitee aluse maa kasutamine selliseks otstarbeks ei ole lubatav.

2. Materjalide veod korraldada olemasoleva Peetri tee L1 kinnistu (katastritunnus

94901:007:1787) kogujatee kaudu. Materjalide ladustamine riigitee servas ja/või riigitee

alusel maal ei ole lubatud.

3. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid

leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

4. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

5. Kooskõlastame ainult eelnõus (menetlus nr 521887) nimetatud ehitiste ehitusload. Teistele

projektis sisalduvatele ehitistele kooskõlastus ei laiene.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

- Lisa 1. PL5025_EP_AA-3-01_v02_Seletuskiri

- Lisa 2. PL5025_EP_AS-4-01_v02_Asendiplaan

Jana Prost

5792 4753, [email protected]