Arvamuse andmine

Hr Igor Taro Teie 18.12.2025 nr 1-6/3332-1

Siseministeerium

[email protected] Meie 30.01.2026 nr 1-5/1135

Relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu

Austatud siseminister Igor Taro

Täname Teid, et edastasite Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti arvamuse avaldamiseks

relvaseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK).

Tutvunud eelnõu seletuskirjaga, esitame muudatusettepanekud järgmistes punktides:

1) lk 1 esimene lõik: lisada teise lausesse relva kasutusnäidete loetellu „üldine relvahuvi“.

Selgitus: Pakutud liik on VTK-s edaspidi läbivalt kasutuses.

2) lk 1 kolmas lõik: täiendada lauset „Sellises keerulises julgeolekukonfliktide ja -ohtude

keskkonnas on relva omamise õiguse ning riskigruppide tugevama kontrolli

ajakohastamine vältimatu“.

Selgitus: Eelnõu kohaselt on üks selle peamisi eesmärke võimalda riiki kaitsta soovivatele

kodanikele relva omamise lihtsustamine, kuid on ootuspärane, et sellega kaasneb riigi suhtes

negatiivselt meelestatud isikute relvadele ligipääsu märgatav vähenemine.

3) lk 5 teine lõik: asendada lauseosas „ning airsoft- ja paintball-relvade regulatsiooni

puudumine“ sõna „relvad“ sõnaga „seadeldised“.

Selgitus: Nii võiks toimida läbivalt kogu VTK ulatuses, sest tegemist ei ole relvadega ning sel

viisil nimetamine eksitab ega ole üheselt mõistetav. Samuti tekib konflikt EKEI

eksperdiarvamustega, sest ekspertiisiaktides rõhutatakse airsoft- ja paintball-seadeldiste

mittekuuluvust relvade hulka.

4) lk 5 loetelu punkt 5: muuta sõnastus „relvadega seotud loa taotlemisel on selgelt

sätestatud taotletava relva käitlemise otstarbe tingimuste täidetus ning vajadusel

selgitamiskohustus“.

Selgitus: Kergesti loetav ja üheselt mõistetav relvaseadus peaks läbivalt tuginema võrdsele

kohtlemisele ning selgetele loetletud tingimustele, mitte selgitustele ja tõlgendustele.

5) lk 5 loetelu punkt 8: muuta sõnastus „piiramata tsiviilkäibega relvade ja laskemoona

käitlemise kord on kaasaegne ning valmis kiirelt kohanema muutuvate oludega“.

Selgitus: Ekspertiiside ja tüübikinnituste praktika näitab, et piiramata ja piiratud käibega

relvade piirialal toimuvad kiired ja olulised muutused, mis loovad vajaduse relvaseadust

regulaarselt muuta. Soovitame kaaluda teemat reguleerivate normide kehtestamist ministri

määrusega (nt: eriohtlikud relvad ja laskemoon).

6) lk 9 esimene lõik: VTK sõnastus jätab mulje, et loetletud riigid on ainukesed, mille

eeskujule VTK tugineb, kuid hilisemas tekstis selgub, et riike on märksa rohkem ning

nende regulatsioone võetakse eeskujuks väga detailselt. Sõnastus tekitab tuntava

ebakõla.

7) lk 19 viimane lõik: täiendada lausega „Lisaseadmete tehniline keerukus ja iga

lisaseadme ehituslik ning funktsionaalne varieeruvus vajavad nende detailset

kirjeldamist ja liigitamist seaduses, mis loob aluse üheselt arusaadavale ja kergesti

loetavale regulatsioonile“.

Selgitus: Ekspertiiside ja tüübikinnituste praktika näitab, et RelvS-s puuduvad kirjeldused,

millal on täidetud ehituslikud tingimused lisaseadmetele RelvS-e kohaldamiseks ja

liigitamiseks.

8) lk 20 teine lõik: muuta sulgudes oleva täpsustuse sõnastust „need, mis on ette nähtud

kasutamiseks ka tulirelval“.

Selgitus: Kergesti loetav ja üheselt mõistetav relvaseadus peaks läbivalt tuginema eelkõige

selgetele loetletud tingimustele, mitte tõlgendustele. Ühekordselt mitte-eesmärgipäraselt

kasutamine (sobivus kasutamiseks) erineb oluliselt püsiva kasutuse võimekusest (ette nähtud

kasutamiseks). Soovitame VTK-s läbivalt analoogses regulatsioonis eelistada sõnastust „ette

nähtud“.

9) lk 62 loetelu punkt 1: täiendada sõnastust „relva kasutamiseks üksnes lasketiirus,

laskepaigas, polügoonil või muus selleks otstarbeks heaks kiidetud rajatises“.

Selgitus: Arvestades Eesti lasketiirude vähest arvu ja suurt kasutuskoormust tuleks taotletud

eesmärgi saavutamiseks lubada selle loa liigi omajal relva kasutada kõikides ametlikult heaks

kiidetud rajatistes (VTK seletuskiri lk 66 esimene lõik), analoogselt kollektsiooni relvadega.

Kaaluda võiks ka ajutise iseloomuga rajatiste lubamist (nt laskespordivõistlusteks ajutiselt

kohandatud tsiviilrajatised).

10) lk 96 punkt 3: VTK mõjuanalüüsi juures tuleb arvestada sellega, et pneumorelvade ja

sarnaste muude seadeldiste kuuli algkiiruse (energia) mõõtmiseks tuleb EKEI-l teha

mitmed ühekordsed ja regulaarsed kulutused.

Selgitus: Pneumorelvade kuuli kiiruse korratavaks mõõtmiseks tõendamiseks sobiva

protseduuriga tuleb välja töötada metoodika ja regulaarselt soetada märkimisväärsetes kogustes

surugaasi mahuteid ning nende täitmise seade. Seejuures on ettearvamatu lisanduva töö hulk ja

selleks vajaminev inimressurss.

11) lk 104 (dokumendi lõpposas on leheküljenumbrid valed) punkti 1. PPA õigus nõuda

täiendavat tervisekontrolli: viimane loetelu punkt „kaotada kohustuslik psühhiaatriline

kontroll“ ei sobi konteksti. Samuti ei sobi pärast loetelu ülejärgmine lõik algusega

„Kohustusliku psühhiaatrilise kontrolli kaotamine...“

12) Teeme ettepaneku ajakohastada tulirelva oluliste osade loetelu, lisades sinna puuduvad

olulised osad: lukustuskeha, lukuraam, alumine ja ülemine raam.

Selgitus: Ekspertiiside ja tüübikinnituste praktika on esile toonud vajaduse täiendada RelvS

kehtivat loetelu Eestis levima hakanud relvamudelite osade (AR-15) ja seaduses seni puudunud

osadega (sileraudse püssi lukustuskeha).

13) Teeme ettepaneku täpsustada RelvS-es relva oluliste osade osiste käitlemist (nt

mittekomplektne lukk või relvaluku üksikud osad).

Selgitus: Ekspertiiside ja tüübikinnituste praktika on esile toonud juriidilise probleemi, kus ei

ole üheselt mõistetav, kas tulirelva oluliste osade osiste ebaseaduslik omamine on võrdsustatud

tervikliku olulise osa omamisega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Gunnar Tasa

direktor

Berit Cavegn 6636632; [email protected]