Arvamus

Aiandi 15 / 12918 Tallinn / 717 0700 / [email protected] / www.kra.ee

Registrikood 70007647

Teie: 26.01.2026 nr 5-7/26/14

Kaitseministeerium

Sakala 1, 15094 Tallinn Meie: 30.01.2026 nr 1-9/26/7-2

[email protected]

Arvamuse edastamine

Edastasite Kaitseressursside Ametile arvamuse avaldamiseks Kaitseministeeriumi 26.01.2026

dokumendi nr 5-7/26/14 "Kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise

seaduse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine".

Kaitseressursside Amet tutvunud eelnõuga esitab järgmise seisukoha:

Politseiametnikele ette nähtud eripensioni saamise korra automaatne laiendamine endisele

tegevväelasele, kes asub politseiteenistusse, ei ole põhjendatud ei eripensionite reformi eesmärgi,

teenistusliikide erineva õigusliku regulatsiooni ega ka võrdse kohtlemise seisukohalt.

Alates 2019. aasta 1. jaanuarist viidi läbi ulatuslik eripensionite reform, mille keskseks eesmärgiks

oli eripensionite süsteemi järkjärguline kaotamine ning selle kulude ja erandite piiramine. Reformi

tulemusena kaotati tegevteenistuspensioni saamise õigus isikutel, kes asusid tegevteenistusse

alates 1. jaanuarist 2020. Samas säilitati õiguspärase ootuse põhimõttest lähtudes pensioniõigus

nendele tegevväelastele, kes olid tegevteenistuses seisuga 31. detsember 2019, ning neile, kellel

oli selleks ajaks omandatud nõutav pensionistaaž. Sama loogika rakendus ka politseiametnike ja

prokuröride eripensionite puhul – eripensionid ei olnud mõeldud uutele teenistujatele, vaid üksnes

üleminekuperioodiks neile, kelle õigused olid juba kujunenud.

Tegevteenistuspensioni kui eripensioni olemus ja eesmärk seisneb eelkõige sissetuleku

kompenseerimises pärast aktiivsest teenistusest lahkumist ning teenistuse erilise iseloomu, sh

kõrgendatud piirangute ja riskide, tunnustamiseks. Sellest põhimõttest lähtub ka

kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 397 lõige 3, mille kohaselt

tegevteenistuspensioni ei maksta isikule, kes viibib tegevteenistuses või politseiteenistuses. Seega

on seadusandja järjekindlalt lähtunud põhimõttest, et eripension ei ole mõeldud samaaegseks

hüveks aktiivse eriteenistuse ja palga kõrval.

2019. aastal tehtud erand politseiametnike suhtes ei kujutanud endast eripensionite reformi

põhimõtete muutmist, vaid oli ajutine ja sihipärane lahendus konkreetsele probleemile.

Siseministeeriumi algatusel muudeti politsei ja piirivalve seadust tulenevalt prognoosist, mille

kohaselt aastatel 2022–2025 oleks politseiteenistusest lahkunud väga suur hulk pensioniikka

jõudnud politseiametnikke. See oleks kaasa toonud tõsise inimressursi puuduse ning ohustanud

politsei põhifunktsioonide täitmist, kuna uute ametnike värbamine ja väljaõpe ei oleks suutnud

2 (2)

lahkujaid piisavas mahus asendada. Sellest tulenevalt lubati teatud tingimustel politseiametnikel

saada samaaegselt nii politsei pensioni kui ka politseiametniku palka.

Tegemist ei olnud üldise põhimõttega, mida saaks laiendada teistele eriteenistustele või isikutele,

kelle pensioniõigus on tekkinud teistsuguse õigusliku regulatsiooni alusel. Eraldi küsimus on ka

selles, kas eripensioni maksmine on põhjendatud sama pensioni õigust tagaval ametikohal

töötamisel – kui isik on võimeline jätkuvalt teenistuses olema tõusetub paratamatult küsimus mida

kompenseeritakse.

Kuigi tegevteenistus ja politseiteenistus kuuluvad mõlemad eriteenistuste hulka, on nende

teenistusliikide sisu, eesmärgid, personalivajadused ning neid reguleeriv õigusraamistik erinevad.

Ainuüksi asjaolu, et tegemist on eriteenistustega, ei anna alust kanda ühe teenistusliigi jaoks

loodud erandit automaatselt üle teisele. Erinev kohtlemine on siin objektiivselt põhjendatud ning

vastab nii eripensionite reformi eesmärgile kui ka proportsionaalsuse põhimõttele.

Seetõttu ei ole põhjendatud järeldus, et politseiametnikele kehtestatud erandlik pensioni ja

teenistuse samaaegse saamise kord peaks laienema endisele tegevväelasele üksnes põhjusel, et ta

asub politseiteenistusse. Selline laiendus läheks vastuollu reformi algsete eesmärkidega ning tooks

kaasa põhjendamatu erandi eripensionite süsteemis. Samuti oleks tegemist ebavõrdse

kohtlemisega tegevväelaste osas kus isik tegevteenistuses olles tegevteenistuspensioni ei saaks aga

politseiteenistuses olles saaks. Tegevteenistuspension ja politseipension on oma detailides

erinevad ja kannavad ka eraldi eesmärki. Tegevteenistuspensioni eesmärk ei ole leevendada

personaliküsimust politseiteenistuses.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Saareke

personaliõiguse valdkonna juht

[email protected]