| Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
| Viit | 5-7/26/14-2 |
| Registreeritud | 30.01.2026 |
| Sünkroonitud | 02.02.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | - - |
| Sari | - - |
| Toimik | - - |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kaitseressursside Amet |
| Saabumis/saatmisviis | Kaitseressursside Amet |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Aiandi 15 / 12918 Tallinn / 717 0700 / [email protected] / www.kra.ee
Registrikood 70007647
Teie: 26.01.2026 nr 5-7/26/14
Kaitseministeerium
Sakala 1, 15094 Tallinn Meie: 30.01.2026 nr 1-9/26/7-2
Arvamuse edastamine
Edastasite Kaitseressursside Ametile arvamuse avaldamiseks Kaitseministeeriumi 26.01.2026
dokumendi nr 5-7/26/14 "Kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise
seaduse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine".
Kaitseressursside Amet tutvunud eelnõuga esitab järgmise seisukoha:
Politseiametnikele ette nähtud eripensioni saamise korra automaatne laiendamine endisele
tegevväelasele, kes asub politseiteenistusse, ei ole põhjendatud ei eripensionite reformi eesmärgi,
teenistusliikide erineva õigusliku regulatsiooni ega ka võrdse kohtlemise seisukohalt.
Alates 2019. aasta 1. jaanuarist viidi läbi ulatuslik eripensionite reform, mille keskseks eesmärgiks
oli eripensionite süsteemi järkjärguline kaotamine ning selle kulude ja erandite piiramine. Reformi
tulemusena kaotati tegevteenistuspensioni saamise õigus isikutel, kes asusid tegevteenistusse
alates 1. jaanuarist 2020. Samas säilitati õiguspärase ootuse põhimõttest lähtudes pensioniõigus
nendele tegevväelastele, kes olid tegevteenistuses seisuga 31. detsember 2019, ning neile, kellel
oli selleks ajaks omandatud nõutav pensionistaaž. Sama loogika rakendus ka politseiametnike ja
prokuröride eripensionite puhul – eripensionid ei olnud mõeldud uutele teenistujatele, vaid üksnes
üleminekuperioodiks neile, kelle õigused olid juba kujunenud.
Tegevteenistuspensioni kui eripensioni olemus ja eesmärk seisneb eelkõige sissetuleku
kompenseerimises pärast aktiivsest teenistusest lahkumist ning teenistuse erilise iseloomu, sh
kõrgendatud piirangute ja riskide, tunnustamiseks. Sellest põhimõttest lähtub ka
kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 397 lõige 3, mille kohaselt
tegevteenistuspensioni ei maksta isikule, kes viibib tegevteenistuses või politseiteenistuses. Seega
on seadusandja järjekindlalt lähtunud põhimõttest, et eripension ei ole mõeldud samaaegseks
hüveks aktiivse eriteenistuse ja palga kõrval.
2019. aastal tehtud erand politseiametnike suhtes ei kujutanud endast eripensionite reformi
põhimõtete muutmist, vaid oli ajutine ja sihipärane lahendus konkreetsele probleemile.
Siseministeeriumi algatusel muudeti politsei ja piirivalve seadust tulenevalt prognoosist, mille
kohaselt aastatel 2022–2025 oleks politseiteenistusest lahkunud väga suur hulk pensioniikka
jõudnud politseiametnikke. See oleks kaasa toonud tõsise inimressursi puuduse ning ohustanud
politsei põhifunktsioonide täitmist, kuna uute ametnike värbamine ja väljaõpe ei oleks suutnud
2 (2)
lahkujaid piisavas mahus asendada. Sellest tulenevalt lubati teatud tingimustel politseiametnikel
saada samaaegselt nii politsei pensioni kui ka politseiametniku palka.
Tegemist ei olnud üldise põhimõttega, mida saaks laiendada teistele eriteenistustele või isikutele,
kelle pensioniõigus on tekkinud teistsuguse õigusliku regulatsiooni alusel. Eraldi küsimus on ka
selles, kas eripensioni maksmine on põhjendatud sama pensioni õigust tagaval ametikohal
töötamisel – kui isik on võimeline jätkuvalt teenistuses olema tõusetub paratamatult küsimus mida
kompenseeritakse.
Kuigi tegevteenistus ja politseiteenistus kuuluvad mõlemad eriteenistuste hulka, on nende
teenistusliikide sisu, eesmärgid, personalivajadused ning neid reguleeriv õigusraamistik erinevad.
Ainuüksi asjaolu, et tegemist on eriteenistustega, ei anna alust kanda ühe teenistusliigi jaoks
loodud erandit automaatselt üle teisele. Erinev kohtlemine on siin objektiivselt põhjendatud ning
vastab nii eripensionite reformi eesmärgile kui ka proportsionaalsuse põhimõttele.
Seetõttu ei ole põhjendatud järeldus, et politseiametnikele kehtestatud erandlik pensioni ja
teenistuse samaaegse saamise kord peaks laienema endisele tegevväelasele üksnes põhjusel, et ta
asub politseiteenistusse. Selline laiendus läheks vastuollu reformi algsete eesmärkidega ning tooks
kaasa põhjendamatu erandi eripensionite süsteemis. Samuti oleks tegemist ebavõrdse
kohtlemisega tegevväelaste osas kus isik tegevteenistuses olles tegevteenistuspensioni ei saaks aga
politseiteenistuses olles saaks. Tegevteenistuspension ja politseipension on oma detailides
erinevad ja kannavad ka eraldi eesmärki. Tegevteenistuspensioni eesmärk ei ole leevendada
personaliküsimust politseiteenistuses.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristina Saareke
personaliõiguse valdkonna juht