Seisukoha edastamine

Justiits- ja Digiministeerium 14.01.2026 kohtumine

[email protected] Meie 02.02.2026 nr 10

[email protected]

Eesti Puuetega Inimeste Koja seisukoht Justiits- ja Digiministeeriumi tellitud eestkoste

kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside õigusliku analüüsi osas

Justiits- ja Digiministeerium analüüsib eestkoste valdkonna arendamise võimalusi, mille raames

on koostatud eestkoste seadmise muudatuste väljatöötamiskavatsus, millele Eesti Puuetega

Inimeste Koda (EPIKoda) esitas seisukoha.1 14.01.2026 eestkoste teemalisel kohtumisel Justiits-

ja Digiministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi esindajatega andsid Justiits- ja

Digiministeeriumi esindajad teada, et 2025 aasta lõpus valmis Justiits- ja Digiministeeriumi

tellimusel eestkoste kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside õiguslik analüüs2, millele paluti EPIKojal

esitada esmased mõtted ja tähelepanekud.

EPIKoda tunnustab esmalt analüüsi tellimise ja põhjaliku ekspertiiside teostamise aluste ja

korralduse käsitlemise eest analüüsis. Tegemist on analüüsiga, mis annab põhjaliku ülevaate

siseriiklikust ning võrdlusena ka Rootsi ja Saksamaa kui lähiriikide eestkosteõigusest, lisaks on

analüüsis toodud eestkoste seadmise materiaal- ja menetlusõiguslikke norme, kohtupraktikat

ning Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendeid. Analüüsi lõpus on toodud järeldused ja

etteapanekud.

Oleme jätkuvalt seisukohal, et tulenevalt ÜRO Puuetega Inimeste Õiguste Konventsiooni

ettepanekutest vajab eestkoste teema Eestis põhjalikku reformimist mitte üksnes osalisi

muudatusi. Eelneva raames tuleb teostada täiendavaid analüüse (vastavad viited on toodud nii

1 Eesti Puuetega Inimeste Koja seisukoht perekonnaseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse eelnõu (eestkoste seadmise muudatused) väljatöötamiskavatsusele | Eesti Puuetega Inimeste Koda 2 Eestkoste kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside õiguslik analüüs.pdf

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

EPIKoja seisukohtades kui ka 2023. eestkoste analüüsis3), millest eestkoste kohtupsühhiatariliste

ekspertiiside õiguslik analüüs täidab vaid ühe osa.

Sisulises osas märgime, et me ei saa nõustuda ettepanekutes tooduga mille kohaselt:

- tuleks eestkoste jätkumise vajadus kontrollimise perioodi pikendada 7 aastani;

- vähendada ekspertiisi koostamise vajadust ehk ekspertiisi saaks jätta määramata juhul kui

eestkostja ülesannete ring ei suurene mitte haiguse või puude muutumise tõttu, vaid tema

elukorraldusega seotud muudatuste tõttu või muu abi ebapiisava toime tõttu;

- anda eestkostemenetluses arvamuse andmise õigus perearstile juhul, kui isik ise on eestkoste

seadmisega nõus või seda taotleb;

- muuta kehtivat TsMS § 522 lg 5 selliselt, et juhul, kui avalduse kohtule esitab isik ise ning

sellele lisatud isiku tervislikku seisundit kajastavad dokumendid lubavad kahtlusteta järeldada,

et isik saab aru oma eestkostevajadusest, ei pea kohus täiendavalt ekspertiisi läbi viima.

1.EPIKoja hinnangul on ka kehtiva õiguse alusel ebaselge see, kuidas hinnatakse inimese tahte

kujunemist ja kujundamist, sealhulgas haiguse või puude mõju vabale tahteavalduse andmisele.

Ka eestkoste menetluses olevale inimesele peab olema selge, kuidas ja mille alusel vaba tahte

avaldamist ja kujunemise võimet hinnatakse/tuvastatakse. Eelneva tõttu tuleb enne täiendavate

inimese tahte alusel kujunevate menetlust lihtsustavate võimaluste kaalumist luua selged vaba

tahte hindamise alused.

2. Ebamõistlikult ja liigselt piirav on ka ettepanek siduda ekspertiisi teostamise vajadus

elukorralduse muudatustega või muu abi ebapiisavusega. Ka hetkel on siseriiklikus õiguses

anaüüsimata ning määratlemata haigusest- või puudest tingitud tegutsemisvõime piiratus või

võimekus, mistõttu vajavad mõisted “puue” ja “haigus” eestkosteõiguse kontekstis selget

määratlemist. Lisaks oleme seisukohal, et eestkostevajaduse sidumine elukorralduse

muudatustega või muu abi ebapiisavusega on Eesti konktekstis küsitav ka põhjusel, et ka hetkel

ei kaaluta eestkoste seadmisel piisavalt muude meetmete (volikiri, sotsialteenused jms) piisavust.

Asjaolu, et kohtunikud ei pruugi teada eestkoste seadmisele alternatiivseid võimalusi, on

tuletatav ka 2023 eestkosteuuringust.

3 Täisealiste eestkoste uuring lõpparuanne 2023 .pdf

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

Teeme ettepaneku, et enne teovõime piiramist ja eestkoste seadmist tuleb vastavas

menetluses sisuliselt kaaluda ka muude meetmete ammendumist ning seda eestkoste

seadmise määruses ka täiendavalt põhjendada ehk eestkoste seadmise otsusest peab olema

üheselt nähtav, miks muid vähempiiravaid meetmeid ei ole konkreetsel juhul võimalik rakendada

ning kohus on jõudnud järeldusele, et ainus inimese õigusi kaitsev meede on teovõime piiramine

ja eestkoste seadmine.

3. Kuigi kohus hindab eestkoste menetluses tõendeid kogumis, on kohtupsühhiaatrilisel

ekspertiisil vastavas menetluses oluline kaal. Eelneva tõttu peame vajalikuks kaaluda hoolikalt

ekspertiiside vähendamist või psühhiaatriliste eriteamistega arsti arvamuse asendamist muu arsti

arvamusega. Psühhiaatrite väike arv ja kohtumenetluse efektiivsus ei saa olla eesmärk

omaette ning seda enam menetlustes, mis piiravad inimese õigusi väga ulatuslikul määra.

Arvestades, et hetkel puudub jätkuvalt selge ja ühene arusaam, miks eestkoste seadmiste arv

tõuseb ning miks seatakse enamus eestkosteid inimese kõikide asjade ajamiseks leiame, et

kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside vähendamine ja kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi asendamine

muu teadmistega arsti arvamusega ei ole mõistlik ega eesmärgipärane.

4. Juhime eraldi tähelepanu ka lähenemisele, mis paneb inimese tahte avaldamisele suure rolli

(lihtsustatud menetluslikud nõuded, kui inimene on eestkostega nõus või tunnistab, et saab

eestkostevajadusest aru), kuid samas on ebaselge, kuidas kohus vastavat tahte kujunemist

analüüsib ja hindab. Kuni ühtsete hindamise aluste puudumiseni ei saa vastaval asjaolul olla

menetluses ka inimese vaatest suurt menetluslikult lihtsustavat kaalu. Seda põhjusel, et inimene

ei pruugi mõista eestkoste seadmise asjaolusid, tausta ning vastavaid praktilisi piiranguid.

5. Eelneva tõttu leiame, et menetlusökonoomika ei saa olla õigustuseks ka eestkoste seadmise

perioodi pikenemisele 7 aastani. Analüüsis ei arvestatud eestkostetava subjektiivse tunnetusega

ega objektistava suhtumisega ega ka asjaoluga, et Eestis on võimalik eestkoste seadmisega piirata

lisaks varaliste tehingute tegemisele ka õigust teostada perekonnaõiguslikke tehinguid, valida,

otsustada elu-, töö- ja muude elukondlike küsimuste üle. Seega on Eestis kehtiv eestkoste

seadmise ulatus niigi laiem teiste lähirikide vastava ulatusega.

Leiame kokkuvõttes, et eestkosteõigus ja selle võimalikud arengud vajavad täiendavaid analüüse,

mille pinnal asuda valdkonad reformima. Arvestades teema olulisust inimese autonoomia ja

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

enesemääramisõiguse vaatest ning ÜRO Puuetega Inimeste Õiguste Konventsiooni üldsoovitusi

ning soovitusi Eesti riigile, tuleb teha suuri ja põhimõttelisi tegevusi selleks, et kehtiv õigus ja

praktika oleksid vastavuses rahvusvahelise õiguse ja praktikaga. Menetlusökonoomika ja arstide

vähesus ei ole lubatavad argumendid isikuõiguste kitsendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Kristi Rekand

Jurist

[email protected]

tel +372 6715909

Justiits- ja Digiministeerium 14.01.2026 kohtumine

[email protected] Meie 02.02.2026 nr 10

[email protected]

Eesti Puuetega Inimeste Koja seisukoht Justiits- ja Digiministeeriumi tellitud eestkoste

kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside õigusliku analüüsi osas

Justiits- ja Digiministeerium analüüsib eestkoste valdkonna arendamise võimalusi, mille raames

on koostatud eestkoste seadmise muudatuste väljatöötamiskavatsus, millele Eesti Puuetega

Inimeste Koda (EPIKoda) esitas seisukoha.1 14.01.2026 eestkoste teemalisel kohtumisel Justiits-

ja Digiministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi esindajatega andsid Justiits- ja

Digiministeeriumi esindajad teada, et 2025 aasta lõpus valmis Justiits- ja Digiministeeriumi

tellimusel eestkoste kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside õiguslik analüüs2, millele paluti EPIKojal

esitada esmased mõtted ja tähelepanekud.

EPIKoda tunnustab esmalt analüüsi tellimise ja põhjaliku ekspertiiside teostamise aluste ja

korralduse käsitlemise eest analüüsis. Tegemist on analüüsiga, mis annab põhjaliku ülevaate

siseriiklikust ning võrdlusena ka Rootsi ja Saksamaa kui lähiriikide eestkosteõigusest, lisaks on

analüüsis toodud eestkoste seadmise materiaal- ja menetlusõiguslikke norme, kohtupraktikat

ning Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendeid. Analüüsi lõpus on toodud järeldused ja

etteapanekud.

Oleme jätkuvalt seisukohal, et tulenevalt ÜRO Puuetega Inimeste Õiguste Konventsiooni

ettepanekutest vajab eestkoste teema Eestis põhjalikku reformimist mitte üksnes osalisi

muudatusi. Eelneva raames tuleb teostada täiendavaid analüüse (vastavad viited on toodud nii

1 Eesti Puuetega Inimeste Koja seisukoht perekonnaseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse eelnõu (eestkoste seadmise muudatused) väljatöötamiskavatsusele | Eesti Puuetega Inimeste Koda 2 Eestkoste kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside õiguslik analüüs.pdf

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

EPIKoja seisukohtades kui ka 2023. eestkoste analüüsis3), millest eestkoste kohtupsühhiatariliste

ekspertiiside õiguslik analüüs täidab vaid ühe osa.

Sisulises osas märgime, et me ei saa nõustuda ettepanekutes tooduga mille kohaselt:

- tuleks eestkoste jätkumise vajadus kontrollimise perioodi pikendada 7 aastani;

- vähendada ekspertiisi koostamise vajadust ehk ekspertiisi saaks jätta määramata juhul kui

eestkostja ülesannete ring ei suurene mitte haiguse või puude muutumise tõttu, vaid tema

elukorraldusega seotud muudatuste tõttu või muu abi ebapiisava toime tõttu;

- anda eestkostemenetluses arvamuse andmise õigus perearstile juhul, kui isik ise on eestkoste

seadmisega nõus või seda taotleb;

- muuta kehtivat TsMS § 522 lg 5 selliselt, et juhul, kui avalduse kohtule esitab isik ise ning

sellele lisatud isiku tervislikku seisundit kajastavad dokumendid lubavad kahtlusteta järeldada,

et isik saab aru oma eestkostevajadusest, ei pea kohus täiendavalt ekspertiisi läbi viima.

1.EPIKoja hinnangul on ka kehtiva õiguse alusel ebaselge see, kuidas hinnatakse inimese tahte

kujunemist ja kujundamist, sealhulgas haiguse või puude mõju vabale tahteavalduse andmisele.

Ka eestkoste menetluses olevale inimesele peab olema selge, kuidas ja mille alusel vaba tahte

avaldamist ja kujunemise võimet hinnatakse/tuvastatakse. Eelneva tõttu tuleb enne täiendavate

inimese tahte alusel kujunevate menetlust lihtsustavate võimaluste kaalumist luua selged vaba

tahte hindamise alused.

2. Ebamõistlikult ja liigselt piirav on ka ettepanek siduda ekspertiisi teostamise vajadus

elukorralduse muudatustega või muu abi ebapiisavusega. Ka hetkel on siseriiklikus õiguses

anaüüsimata ning määratlemata haigusest- või puudest tingitud tegutsemisvõime piiratus või

võimekus, mistõttu vajavad mõisted “puue” ja “haigus” eestkosteõiguse kontekstis selget

määratlemist. Lisaks oleme seisukohal, et eestkostevajaduse sidumine elukorralduse

muudatustega või muu abi ebapiisavusega on Eesti konktekstis küsitav ka põhjusel, et ka hetkel

ei kaaluta eestkoste seadmisel piisavalt muude meetmete (volikiri, sotsialteenused jms) piisavust.

Asjaolu, et kohtunikud ei pruugi teada eestkoste seadmisele alternatiivseid võimalusi, on

tuletatav ka 2023 eestkosteuuringust.

3 Täisealiste eestkoste uuring lõpparuanne 2023 .pdf

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

Teeme ettepaneku, et enne teovõime piiramist ja eestkoste seadmist tuleb vastavas

menetluses sisuliselt kaaluda ka muude meetmete ammendumist ning seda eestkoste

seadmise määruses ka täiendavalt põhjendada ehk eestkoste seadmise otsusest peab olema

üheselt nähtav, miks muid vähempiiravaid meetmeid ei ole konkreetsel juhul võimalik rakendada

ning kohus on jõudnud järeldusele, et ainus inimese õigusi kaitsev meede on teovõime piiramine

ja eestkoste seadmine.

3. Kuigi kohus hindab eestkoste menetluses tõendeid kogumis, on kohtupsühhiaatrilisel

ekspertiisil vastavas menetluses oluline kaal. Eelneva tõttu peame vajalikuks kaaluda hoolikalt

ekspertiiside vähendamist või psühhiaatriliste eriteamistega arsti arvamuse asendamist muu arsti

arvamusega. Psühhiaatrite väike arv ja kohtumenetluse efektiivsus ei saa olla eesmärk

omaette ning seda enam menetlustes, mis piiravad inimese õigusi väga ulatuslikul määra.

Arvestades, et hetkel puudub jätkuvalt selge ja ühene arusaam, miks eestkoste seadmiste arv

tõuseb ning miks seatakse enamus eestkosteid inimese kõikide asjade ajamiseks leiame, et

kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside vähendamine ja kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi asendamine

muu teadmistega arsti arvamusega ei ole mõistlik ega eesmärgipärane.

4. Juhime eraldi tähelepanu ka lähenemisele, mis paneb inimese tahte avaldamisele suure rolli

(lihtsustatud menetluslikud nõuded, kui inimene on eestkostega nõus või tunnistab, et saab

eestkostevajadusest aru), kuid samas on ebaselge, kuidas kohus vastavat tahte kujunemist

analüüsib ja hindab. Kuni ühtsete hindamise aluste puudumiseni ei saa vastaval asjaolul olla

menetluses ka inimese vaatest suurt menetluslikult lihtsustavat kaalu. Seda põhjusel, et inimene

ei pruugi mõista eestkoste seadmise asjaolusid, tausta ning vastavaid praktilisi piiranguid.

5. Eelneva tõttu leiame, et menetlusökonoomika ei saa olla õigustuseks ka eestkoste seadmise

perioodi pikenemisele 7 aastani. Analüüsis ei arvestatud eestkostetava subjektiivse tunnetusega

ega objektistava suhtumisega ega ka asjaoluga, et Eestis on võimalik eestkoste seadmisega piirata

lisaks varaliste tehingute tegemisele ka õigust teostada perekonnaõiguslikke tehinguid, valida,

otsustada elu-, töö- ja muude elukondlike küsimuste üle. Seega on Eestis kehtiv eestkoste

seadmise ulatus niigi laiem teiste lähirikide vastava ulatusega.

Leiame kokkuvõttes, et eestkosteõigus ja selle võimalikud arengud vajavad täiendavaid analüüse,

mille pinnal asuda valdkonad reformima. Arvestades teema olulisust inimese autonoomia ja

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

enesemääramisõiguse vaatest ning ÜRO Puuetega Inimeste Õiguste Konventsiooni üldsoovitusi

ning soovitusi Eesti riigile, tuleb teha suuri ja põhimõttelisi tegevusi selleks, et kehtiv õigus ja

praktika oleksid vastavuses rahvusvahelise õiguse ja praktikaga. Menetlusökonoomika ja arstide

vähesus ei ole lubatavad argumendid isikuõiguste kitsendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Kristi Rekand

Jurist

[email protected]

tel +372 6715909