Digiühiskonna arengukava 2035

1

Eesti digiühiskonna arengukava 2035

Eessõna Alates 2021. aastast oleme elanud süveneva geopoliitilise ja tehnoloogilise konkurentsi ajajärgus. Tehnoloogia areneb praegu

kiiremini kui reeglid ja ühiskonna kui terviku toimetulek uuendustega. Tehnoloogiavaldkond muutub sisuliselt nädalatega. Selles

keskkonnas on Eesti konkurentsieeliseks võime pakkuda maailma kõige hinnatumaid ressursse: usaldust ja hukukindlust.

Väikeriigil on raske konkureerida suurte riikide tehnoloogiavarade ja kapitalimahuga. Seetõttu ei ole eesmärk arendada

tehnoloogiat lihtsalt tehnoloogia enda pärast, vaid kasutada tehisaru ja teisi uusi lahendusi selleks, et inimesi paremini teenida.

Seejuures on tähtis tagada läbipaistvus ja inimeste õiguste kaitse. Me loome digiriiki, mis tegutseb liigse bürokraatiata ning

võimalikult märkamatult, kaitstes samal ajal inimeste põhiõigusi ja andes neile kontrolli oma andmete üle. Digiriiki arendades

teeme koostööd sarnaselt mõtlevate riikidega, et me ei peaks tulevikus valima hegemoonide ja hiidplatvormide vahel.

Eesti e-riigi senine digitaalsel asjaajamisel rajanenud edulugu vajab üleminekut autonoomsemale ja tehisaru efektiivsust ära

kasutavale tegutsemisele. Eesti digiühiskonna 2035. aasta visioon on olla hukukindlalt vaba maailma juhtiv tehisarupõhine riik,

kus ökonoomne riigihaldus, õigusruumi ja tehnoloogiate julge uuendamine ning laiahaardeline küberkerksus toetavad inimese

heaolu ja majanduse hüppelist arengut ning tagavad digiriigi toimimise igas olukorras. Seda kõike suudetakse tagada vaid era-,

avaliku sektori ja teadlaste koostöös, mida on tõestanud ka senised digiriigi arendamise edulood.

Digiriigi ja tehisaru arendamise eesmärk on anda maksumaksjale rohkem väärtust makse ja kulusid tõstmata. Nii nagu ettevõtted

kasutavad tehnoloogiat, et pakkuda vähemate töötajatega paremaid tooteid ja teenuseid, aitab tehisaru ka riigil toimida kiiremini,

turvalisemalt, kvaliteetsemalt, ent väiksema halduskoormusega. Eestis väheneb tööealiste inimeste arv ja seega on eriti oluline,

et avalikus sektoris oleks aega teha inimeste poolt otsuseid ja panustamist vajavaid töid, samal ajal kui toetavad ja rutiinsed tööd

on automatiseeritud. Digiriiki investeerimine tähendab seega muude kulude kokkuhoidu ja paremini toimivat riiki kõigile.

Digiühiskonna arengukava, mis loodi 2021. aastal ja mida käesoleva arengukavaga uuendatakse, seab raamistiku selle visiooni

saavutamiseks seatud eesmärkidele ja tegevustele. Kuna tehnoloogiavaldkond muutub sisuliselt nädalatega, ei järgi arengukava

klassikalise arengukava ülesehitust, vaid annab alused avaliku sektori suunisteks.

Digiühiskonna arengukaval 2035 (DÜAK) on kolm peamist otstarvet:

 Suunis – tegevusjuhis Eesti digiriigi arendamiseks ja juhtimiseks tehnoloogiliste murrangute ning geopoliitiliste ja majan-

duslike proovikivide ajastul.

 Elav dokument – ajas täienev ja muutustega kohandatav dokument, mille aja- ja asjakohasus vaadatakse üle vähemalt

kord aastas.

 Kaasamistööriist – koostööraamistik riigi ja erasektori institutsioonidele, mille abil koordineeritakse avaliku sektori

tegevust ja seatakse piiratud ressursside tingimustes prioriteete.

Eesti digiühiskonna üld- ja alaeesmärgid 2035. aastaks

2

Praegune kontekst: uus ajastu ja kasvanud kaitsevajadus Tehnoloogiamaailm muutub kiiresti, kuid üldjoontes kujundavad digiühiskonna tegevuskeskkonda neli olulist mõjutegurit.

1. Eesti iseseisvuse ja demokraatia tagamine ning geopoliitiline vastasseis Venemaaga. Eesti iseseisvuse tagamisel ja teh- noloogiasõltuvuse ajastul tuleb arvestada, et ka tehnoloogiatest ja tarneahelatest on saanud globaalse võimuvõitluse põhirelv. Autokraatlikud režiimid kasutavad tehnoloogiat, et rünnata sihipäraselt Eesti digiriigi aluseid ja meie sõltuvust digiteenustest. Küberrünnakud ja uute tehnoloogiate abil võimendatud valeinfo on igapäevane reaalsus. Näeme demo- kraatlike riikide valimistesse sekkumisi. Digiriigi toimepidevus, turvaline andmehaldus ja küberturvalisus ei ole enam teh- niline haldusküsimus, vaid riikliku ellujäämise eeltingimus. Eesti peab suutma tagada suveräänse arvutusvõimsuse, tur- valise taristu ja valmisoleku seista vastu hübriidrünnakutele.

2. Globaalne krativäelise1 tehisaru konkurents, andmepõhisus ja tehisaru lai kasutatavus. Tehisarust on saanud üldots- tarbeline tehnoloogia, mis muudab kõiki majandusharusid ning töö- ja teenusemudeleid. Siseneme krativäelise tehisaru2 ajastusse. Riigivalitsemise järgmine ökonoomsus saab tugineda automatiseeritud protsessidele ja inimeste poolt suunatud, ent lubatud määral autonoomsetele krattidele ehk agentidele. Riigiteenused on vastavalt inimese valikule kas endiselt päringupõhised või personaalsetele andmetele tuginevalt ennetavad. Andmepõhised kratid aitavad inimesi proaktiivselt: tuvastavad täpselt neile antud õiguste ulatuse, eeltäidavad taotlused ja minimeerivad asutuste vahelist suhtlust, tehes reaalajas tarku järeldusi erinevate andmestike, teksti ja sensorinfo põhjal. See võimaldab täiesti uut väär- tusloomet, kuid eeldab, et andmed on õiged, masinloetavad, standardsed, taaskasutatavad ning andmete omanike pri- vaatsus täielikult kaitstud. Samas muudavad uued tehnoloogiad (kvanttehnoloogia, postkvantkrüptograafia, biotehno- loogia jne) andmete haldamise keerukamaks. Krativäelise tehisaruga seotud riskid tuleb maandada ja see eeldab tead- likkust uute tehnoloogiate võimalustest ja ohtudest, kohapealset suveräänset arvutusvõimsust ning keelemudelite aren- dusi.

3. Majanduse digitaalne lõhe ja vähearenenud andmemajandus. Vastuolu meie maailmatasemel tehnoloogiasektori ja vä- hedigitaalse traditsioonilise majanduse vahel on muutunud võimalikuks haavatavuseks. Ettevõtted ei kasuta piisavalt süsteemselt andmeid ega tehisaru,3 mis võimaldaksid teha andmepõhiseid otsuseid ja pakkuda parimaid tooteid ja tee- nuseid. Tehisaru ajastul võidavad aga riigid, kes rakendavad oma majanduses nutikaid lahendusi. Riigi ja erasektori koos- töö peab rohkem keskenduma edaspidi kogu majanduse andmepõhisele ümberkujundamisele, et soodustada Eesti kon- kurentsivõimet.

4. Riik on digitaalne, aga kodaniku jaoks killustunud ning alustaristu on kohati vananenud kriitilise piirini (taakvara ehk legacy suur osakaal). Eesti digiriigi arengut aeglustab teenuste arendamine isoleeritult. Seetõttu töötatakse üha uuesti välja samu lahendusi, tehniline võlg kasvab, avalike teenuste arendamine ja ülalpidamine kallineb, on liiga suurte kulu- dega ning raskesti juhitav. Tuleviku personaalne riik eeldab aga platvormipõhisemat lähenemist ja süsteemsemat koos- talitlust, mida toetavad andmete väärindamine, tõhus privaatsuskaitse ja kasutaja mugavust arvestav ühtne kliendivärav.

1 Krativäeline ehk tegumipõhine (kasutatakse ka terminit agentne tehisaru) 2 Inglise keeles agentic AI 3 Statistikaameti andmetel 2025. aastal 22%

3

Kuna ressursid on piiratud, on prioriteedid eesrindlikud baasteenused, ühis- ja taaskasutatavad tooted ning komponen- did. Killustunud teenusearhitektuur ja vananevad infosüsteemid ei ole pelgalt kasutajakogemuse probleem, vaid pikaaja- line arengupidur ning eelarve- ja julgeolekurisk, mis piirab riigi võimet pakkuda terviklikke, turvalisi ja kuluefektiivseid teenuseid.

Kuidas edasi? Eesti rahvusvaheline maine silmapaistva ja pikaajalise kogemusega digiliidrina seab meile suured ootused, kuid selline maine kaob

kiiresti, kui Eesti ei juhi järgmist murrangut digitaalses riigijuhtimises. Tulevikku vaataval Eestil on ainulaadne võimalus olla tehisaru

lahenduste eetilise kasutuselevõtu globaalne eestvedaja, sh andmekorralduse ja tehisaru demokraatliku ja turvalise rakendamise

debatis nii lähiregioonis, Euroopa Liidus kui ka globaalselt. Samuti saab Eesti pakkuda parimat keskkonda (sh õigusruumi)

andmepõhiste tulevikutehnoloogiate ja ärimudelite uurimiseks ja katsetamiseks. Sealhulgas oleme oma lähemate liitlaste, nagu

näiteks Ukraina põhipartnerid avaliku sektori, küberjulgeoleku ning digivõimete ajakohastamisel ja arendamisel.

Põhimõtted Digiühiskonna arendamisel juhindume järgmistest põhimõtetest.

Vabadused ja põhiõigused Kaitseme põhiõigusi, tagame

läbipaistva ja inimeste kui andmete

omanike poolt

kontrollitava andmetöötluse ja

tehisaru kasutuse ning kasutaja jaoks

mugava ligipääsu digiteenustele

ühiskonna kõigile liikmetele, lastest

eakateni.

Pidev uuendusmeelsus Otsime alati tõhusamaid lahendusi ja julgeme

nutikalt katsetada. Kaalutletud riskide võtmise

eest avalikus sektoris ei karistata.

Eesti keel ja kultuur Tagame eesti keele ja kultuuri kestmise

ning elujõu digiruumis üle aegade,

sealhulgas globaalsetes

tehisarulahendustes.

Keskkonnasäästlikkus ja

loodushoid

Tagame digitehnoloogia ja -taristu

keskkonnasäästlikud lahendused ning rakendame

digilahendusi kliima- ja keskkonnaeesmärkide

saavutamiseks.

Rahvusvaheline

ekspordipotentsiaal

Hoiame ja edendame Eesti kui juhtiva

digiriigi kuvandit, mis aitab muu hulgas

kaasa Eesti ettevõtete ekspordile.

Läbipaistev riskijuhtimine ja

taristu katkematu

toimepidevus

Juhime riske läbipaistvalt, eelistades ennetust

halbadele tagajärgede kõrvaldamisele, kaitseme

ühiskonda ja küberruumi ning tagame digitaristu

ja teenuste töökindluse ka kõige keerulisemates

oludes.

Tehnoloogianeutraalsus Keskendume parimale tulemusele,

eelistades avatud standardeid ja

innovatsiooni.

Läbipaistvus ja arusaadavus Eesti digiriik, sh tehisarulahenduste kasutamine

peab olema arusaadav ja läbipaistev igale

inimesele.

Nutikas koostöö ja kaasav

tehnoloogiasektor

Ehitame digiühiskonda

sektorite üleselt. Tagame, et

tehnoloogiasektor on kaasavam ning

lahenduste väljatöötamisel on eri

gruppide (nt eakad) ja erivajadustega

inimeste

eriliste vajadustega arvestatud.

Elukestev digipädevus Pakume digi- ja andmeoskusi kui tehisaru ajastu

ja küberjulgeoleku tagatist. Erinevate

koolitusmaterjalide loomisel

eelistatakse veebipõhiseid

õppimisvõimalusi ning keskset platvormi,

et erineva ettevalmistusega inimestel oleks lihtne

leida enda vajadustele vastavaid õppematerjale.

1. alaeesmärk.

Turvaline, personaalne, krativäeline ja vabadusi hoidev digiriik Eesti digiriigis on turvalised, personaalsed, inimese poolt lubatud määral proaktiivsed ja sündmuspõhised ehk krativäelised

avalikud teenused. Teenuste endi korraldus on pragmaatiline ja mõistlik, tuginetakse tõhusale andmekorraldusele, IKT-juhtimine

on keskselt koordineeritud ning taristu hukukindel. Selleks on oluline tagada selge ja vabadusi hoidev õigusruum, andmete

taaskasutatavus, elanikkonna digipädevuste pidev aja- ja asjakohastamine, tugevad eksperdid ning nende järelkasv kõigis

sektorites.

4

1. Personaalne riik ja kasutajakesksed teenused

1.1. Avalikud teenused on kasutajakesksed, ligipääsetavad, proaktiivsed ja kasutajate elu- või ärisündmuste seisukohast

terviklikud, ulatudes üle asutuste, sektorite ja riikide piiride. Teenused jõuavad inimeseni õigel ajal, sobival viisil ja kujul ning

minimaalse halduskoormusega.

Selleks:

1.1.1. Parim kasutajakogemus on tagatud eelkõige nende teenustega, mille puhul suhtlus riigiga on tihe ja korduv, teenust

kasutavad haavatavad sihtrühmad ja/või sel on oluline mõju riigi kuvandile, ettevõtlusele ja majanduskasvule.

1.1.2. Aastaks 2028 on eesti.ee ja Eesti äpp kujundatud riigi keskseks digiväravaks, mis pakub personaliseeritud teenuseid ning

võimaldab turvalist ja sujuvat asjaajamist nii eraisikutele kui ka ettevõtetele.

1.1.3. Hiljemalt aastaks 2030 rakendatakse enimkasutatavates teenustes krativäelist tehisaru, et muuta riigiga asjaajamise

kogemus personaalsemaks, mugavamaks ning efektiivsemaks, tagades samal ajal läbipaistvuse ja inimesele kontrolli oma andmete

üle.

1.1.4. Tehisaru kasutamise kõik juhud on märgistatud, inimene saab andmejälgija abil kontrollida oma andmete õiget ja tema

poolt lubatud kasutatavust ning kõikide automatiseeritud haldusotsuste peale saab esitada otsuseni jõudmise teekonna nõude

ning soovi korral vaide.

1.1.5. Aastaks 2035 on välja arendatud ja kasutusel kogu riigis kasutatavad komponendid, platvormid ja tööriistad, mis loovad

ühtse kasutajakogemuse, tagavad teenuste ligipääsetavuse eri gruppidele, on riigile kokkuvõttes odavamad ning kiirendavad

teenuste arendust.

1.1.6. Järjepidevalt kehtestatakse ning aja- ja asjakohastatakse ühtseid metoodikaid teenuste kvaliteedi, kasutajakogemuse ning

mõju hindamiseks ja tulemuslikkuse tõstmiseks ning rakendatakse neid kogu avalikus sektoris.

1.1.7. Eestis on tagatud maailmas eesrindlikud digiriigi baasteenused, sealhulgas uusima põlvkonna eID lahendused, mis

võimaldavad turvalist isikutuvastust, digiallkirjastamist ja teenuste kasutamist kogu Euroopas. Teenuseid arendades lähtutakse

identiteedihalduse ja elektroonilise identiteedi valges raamatus esitatud põhimõtetest.

2. Toimepidev, turvaline ja pragmaatiline teenusekorraldus

2.1. Digiriigi teenused on töökindlad, turvalised, kiired ja kuluefektiivsed, vähendades avalikus sektoris tööjõuvajadust, ning

tagades elanike, ettevõtjate ja riigi murede lahendamise viivitamata, kiiresti ja efektiivselt ning teenuste toimepidevuse igas

olukorras.

Selleks:

2.1.1. Avalikud teenused on aasta-aastalt üha kuluefektiivsemad ja kiiremad. Samas peavad vähenema nende toimimisega seotud

kulud, avaliku sektori tööjõuvajadus ning elanike ja ettevõtjate ooteaeg. Seejuures on eesmärk suurendada teenuste kvaliteeti ja

nendega rahulolu. Selleks tuleb veenduda teenuste vajalikkuses ning disainis juba enne digiotsuste tegemist, pidevalt parandada

efektiivsust ning muuta, lihtsustada ja alles siis automatiseerida protsesse. Samuti on oluline tugevdada teenuseomanike

tootejuhtimise oskusi ja vastutust.

2.1.2. Aastaks 2035 on märgatavalt lihtsustatud ja korrastatud teenusekorraldust, konsolideeritud dubleerivaid IKT valdkonna

tegevusi, taristut ja asutusi, ühtlustatud ja automatiseeritud haldusalade sarnaseid funktsioone ning vähendatud süsteemselt

tehnilist võlga, taakvara ja ebavajalike teenuste ja andmete hulka.

2.1.3. Järjepidevalt rakendatakse riigi kui platvormi arhitektuurset põhimõtet, kus keskseid lahendusi arendatakse ja hallatakse

ühiselt, võimaldades asutustel keskenduda oma põhifunktsioonidele. Ühtne teenusestandard ning taaskasutatavad kesksed

teenusekomponendid võimaldavad riigiasutustel, KOVidel ja erasektoril arendada teenuseid kiirelt ja kuluefektiivselt.

2.1.4. Avalike probleemide lahendamisse kaasatakse alati suurima kompetentsi ja parimate ideedega inimesed nii erasektorist kui

ka teadusasutustest. Innovatsioonihanked on eelistatud. Riik kujundab välja õigusliku ja tehnilise raamistiku ning juhib teenuste

arengut strateegilisel tasandil, samal ajal kui uute ja innovaatiliste lahenduste väljatöötamise ja elluviimise ülesandeid

delegeeritakse järjest rohkem erasektorile.

2.1.5. Aastaks 2035 on üleriigilised kriitilised teenused pilves käideldavad ning pilvelahendused rakendatud, lähtudes andmete

tundlikkusest, julgeolekuvajadustest ja suveräänsuse põhimõtetest.

2.1.6. Teenuste toimimine igas olukorras ning andmekaitse nõuete täielik järgimine on digiriigi usaldusväärsuse ja riikliku

julgeoleku tagamise lahutamatu osa, mistõttu tuleb juba teenuseid arendades algusest peale läbi mõelda, kuidas riik

toimepidevust ja andmekaitsereeglite täitmist korraldab ja tagab.

5

3. Digiriigi arengu strateegiline juhtimine

3.1. Digiriigi arendamine on strateegiliselt juhitud, koordineeritud ning selle kulud ja tulemused on mõõdetavad, tagades avalike

vahendite tõhusa kasutamise ning digiriigi pikaajalise kestlikkuse ja arenguvõime.

Selleks:

3.1.1. Aastaks 2030 tugineb digiriigi IKT valdkonna juhtimine üleriigilisele vaatele, määratud on selged vastutusvaldkonnad,

otsustusõigused ning teenuste ja digilahenduste kasutusaja juhtimise, arendamise, kasutamise ja lõpetamise põhimõtted.

3.1.2. Digivaldkonna arengut juhitakse strateegilise portfellihalduse ja tulemusnäitajate abil, eelistades võimaluse korral

keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi.

3.1.3. 2027. aastaks on välja töötatud ja kasutusele võetud kõigi valitsemisalade IKT kulude hindamise ühtne metoodika.

3.1.4. Riigi tasandil vaadatakse süsteemselt ja pidevalt üle olemasolevaid infosüsteeme ja platvorme ning tagatakse nende

järjepidev ajakohastamine, et vältida tehnilise võla kasvu ja teenuste toimepidevuse riske.

3.1.5. Aastaks 2030 on mindud üle kesksetele arvutitöökohtadele.4

3.1.6. Eesti digiriigi strateegilised huvid on Euroopa Liidu ja rahvusvahelisel tasandil järjepidevalt kaitstud. Seisame õigusriigina

põhiõiguste tagamise, lihtsa õigusruumi, väikese halduskoormuse ja digitaalse koosvõime eest.

3.1.7. Eesti osaleb aktiivselt rahvusvahelistes andmevahetuse ja digilahenduste koosvõime algatustes ning piiriüleste teenuste

loomises.

3.1.8. Eesti digiriigi hea rahvusvaheline maine püsib ja areneb, sh toetatakse Eesti teadmiste, lahenduste ja kogemuste eksporti

ning strateegilisi partnerlussuhteid.

3.1.9. Aastaks 2035 on nn GovTech5-sektorites idu- ja tehnoloogiaettevõtete arv 10 korda suurem, kuna riik eelistab kasutada

erasektori lahendusi, väldib erasektori tooteid dubleerivaid arendusi ning rakendab paindlikke mudeleid varajase etapi teenuste

kasutuselevõtuks.

4. Digiriigi arenguks vajalikud oskused ja teadmised

4.1. Digi- ja küberoskuste, sealhulgas andmekirja- ja tehisaru kasutamise oskuse arendamine on pidev, terviklik ja süsteemne protsess, hõlmates kogu haridusteed, avalikku sektorit, tööealist elanikkonda ning toetades digiriigi arengut. Selleks:

4.1.1. Aastaks 2028 toimib veebiplatvorm „Digiriigi akadeemia“ avalikus sektoris keskse koolitusplatvormina kõikide avaliku sektori

poolt pakutavate koolituste ning õppematerjalide jaoks. Avalikus sektoris on kasutusele võetud ühtne ja koordineeritud koolituste

süsteem digi- ja küberoskuste arendamiseks. Platvormi kaudu on tagatud ka kogu elanikkonnale aja- ja asjakohased ning

ligipääsetavad digi- ja küberteemalised koolitused. Kõikide valdkondade koolituste läbimiste tulemused on keskselt

tunnustatavad.

4.1.2. Digi- ja küberoskuste (sh andme- ja tehisarukirjaoskus) arendamist ning aja- ja asjakohastamist toetatakse süsteemselt kogu

haridusteel, sh taseme- ja täiendõppes, avalikus sektoris, tööealise elanikkonna seas, sh võimestatakse koolitusprogrammidega

juhte ja spetsialiste digimuutusi eest vedama.

4.1.3. Aastaks 2032 on 80%-l Eesti inimestest vähemalt elementaarne ajakohane andme- ja tehisarukirjaoskus, neist pooltel

vähemalt keskmine andme- ja tehisarukirjaoskus tänu süsteemsele kompetentsi suurendamise võimaldamisele.

Eesmärgi saavutamise mõõdikud

1. Rahulolu avalike digiteenustega (allikas: teenuste kataloog, JDM)

Teenuse kasutaja 2019 2024 Siht 2030 Siht 2035

Eraisikud 69% 82% 90% ≥ 90%

4 V.a Kaitseministeerium, Siseministeerium ja Välisministeerium 5 Viitab lahendustele, mida arendavad ja haldavad erasektori organisatsioonid ning mis on põimunud avaliku sektori komponen-

tidega (nt registrid, algoritmid), et hõlbustada protsesse avalikus sektoris

6

Ettevõtted 47% 85% 90% ≥ 90%

Avalik ja mittetulundussektor

Mõõdik

väljatöötamisel 90% ≥ 90%

2. Nende avaliku sektori töötajate protsent, kes on läbinud digiriigi akadeemias oma organisatsiooni määratud vajalikud

digi- ja küberteemalised koolitused ühes aastas (allikas: JDM)

2019 2025 Siht 2030 Siht 2035

Avaliku sektori töötajad

Mõõdik

väljatöötamisel 80% 90%

3. Nende elanike protsent, kelle digioskused on üle baastaseme (allikas: Eurostat6)

2019 2025 Siht 2030 Siht 2035

Inimesed, kelle

digioskused on üle

baastaseme

34,84 > 40% > 50%

4. IKT-sektori ekspordi kasv (allikas: Statistikaamet7)

Protsent 2019 2024 Siht 2030 Siht 2035

IKT-sektori8 ekspordi kasv aastas

- 10,60% 15% 15%

Tulevikustsenaarium „Nähtamatu kolimine“

Aasta 2035. Arendaja Epp teatab oma Euroopa eID valdkonna assistendile: „Kolime perega Saaremaale.“ See üks lause käivitab

krativäelise tehisaru põhise teenuseahela, mis tugineb Epu antud volitustele, töökindlatele platvormidele ja strateegilisele

juhtimisele. Epu ja tema pere andmed liiguvad turvaliselt X-teel KOVide ja registrite vahel; info koolikohtade kohta saabub tema

riiklikku postkasti. Kuna Epp töötab välisriigi kliendile, kindlustab rahvusvaheline andmevahetus automaatselt tema

sotsiaalkindlustusmaksu ja muude maksude korrektse arvestuse. Lõpuks märgib süsteem koolipakkumise juures ära, et tema

lapsele on uues koolis broneeritud koht edasijõudnute drooni- ja robootikaringis, tagades soovi korral tema huvialaõppe jätkumise.

2. alaeesmärk. Maailma kõige vabam, isetoimivam ja inimeste endi kontrolli all olev tehisaru kasutav riik Eestis rakendatakse andmeid ja tehisaru inimkeskselt, turvaliselt ja nutikalt kõigis sektorites ning eluvaldkondades nii, et inimesel on kontroll oma andmete ja nende kasutamise üle ning tagatud on eesti keele ja kultuuri püsimine üle aegade. Eesti digiriigi andmekorraldus ja tehisaru kasutus on usaldusväärne ja läbipaistev ning olemas on kohapealne taristu andmete ja tehisaru turvaliseks töötlemiseks. See positsioneerib Eesti maailmas selgelt eristuva vabadusi hoidva ja juhtiva tehisaru arendava ning rakendava riigina. Eestis on tulevikukindel andmemajandus.

1. Andmepõhine ühiskond

1.1. Eesti rakendab andmeid ja tehisaru inimkeskselt, turvaliselt ja nutikalt kõigis sektorites ja eluvaldkondades ning toetab

tulevikukindlat andmemajandust.

6 DESI dashboard for the Digital Decade (2023 onwards) - Digital Decade DESI visualisation tool 7 EM001 (https://andmed.stat.ee/et/stat) (EMTAKi tegevusala: J – info ja side). 8 Info ja side tegevusala.

7

Selleks:

1.1.1. Aastaks 2028 rakendatakse Eestis andmepõhist poliitikakujundamist ja asjaomast protsessimudelit (vajaduste ja võimaluste

täpne hindamine, tehnoloogilised lahendused, õigusruum, personal ja vastutusvaldkonnad), mis seob strateegilised eesmärgid,

mõõdikud ja andmekasutuse igapäevase juhtimisega, võimaldab saada reaalajas ülevaadet poliitika ja teenuste mõjust, parandab

andmepõhist juhtimist, kiirendab otsustamist ning parandab tehtavate otsuste kvaliteeti ja jälgitavust.

1.1.2. Aastaks 2030 on kõik riigi (ava)andmed andmete teabeväravas leitavad ja kasutatavad.9 Selleks tagatakse toetav õigusruum

ja asjakohased andmevahetuslepingud ning rakendatakse privaatsuskaitse tehnoloogiaid.

1.1.3. Aastaks 2029 on loodud andmetaotluste menetlemise keskkond, mis kiirendab teadusuuringuteks vajaminevate andmete

väljastamise protsessi ning tagab turvalised andmetöötluskeskkonnad ja andmeruumid andmete väärindamiseks. Kehtestatud on

ka tehisaru ja andmetega seotud julgeoleku- ja teiste riskide maandamise reeglid.

1.1.4. Aastaks 2028 on juurutatud andmete ühekordse küsimise ning andmete esmasisestuse aegsete kvaliteedikriteeriumide

rakendamise põhimõtted, mille kasutamisel tuleb lähtuda andmete väärtusest, sh ristkasutusvajadustest.

1.1.5. Andmemajanduse kasvuks on loodud toetusmeetmed erasektori andme- ja tehisarupõhiste teenuste arendamiseks kogu

ettevõtte tegutsemis- ja teenuse kasutusaja vältel. Pakutakse nii finants- kui ka muud tuge, sealhulgas tehnilist tuge ja abi äriplaani

koostamisel, teenuste lokaliseerimisel ja äristrateegia loomisel.

1.1.6. Aastaks 2027 on kindlaks määratud kohustused ja vajalikud tegevused, et avalikustada avaliku sektori tellitud uuringud,

analüüsid ja nende alusandmed10.

1.1.7. Tehisaru, andmete ja krativäelise tehisaru arendamisel lähtutakse läbivalt andmete ja tehisintellekti valges raamatus

esitatud põhimõtetest ja suundadest.

1.1.8. Inimesed juhivad enda andmete kasutamist ja andmete kasutamise lubatavust erasektori poolt. Riigi andmekasutus toimib

seaduses toodud piirides ning on andmejälgija abil inimeste kui andmete omanike kontrollitav.

2. Tehisaru laialdane kasutuselevõtt

2.1. Eesti on juhtiv tehisaru rakendaja maailmas, siin on olemas kohapealne taristu tehisaru ja andmete turvaliseks töötlemiseks

ning kohapeal või samameelsete riikide ja ettevõtetega koosloomes arendatud tehisaru süsteemid. Tehisaru kasutatakse

süsteemselt ja nutikalt igas eluvaldkonnas nii, et inimesel on kontroll tehisaru ja andmete ning nende kasutamise üle ning tagatud

on eesti keele ja kultuuri püsimine üle aegade.

Selleks:

2.1. 1. Aastaks 2030 on riik suunanäitaja ja kasutab erilaadset, sh krativäelist tehisaru laialdaselt avalikus sektoris ja toetab selle

kasutuselevõttu erasektoris, et suurendada tootlikkust ning pakkuda personaalsemaid ja lisandväärtust loovaid teenuseid (siht

kasvatada majandust > 8% aastas).

2.1.2. Aastaks 2026 on loodud keskne tehisaru rakenduste kataloog,11 mis sisaldab ülevaadet tehisaru rakendustest, nende kohta

antud usaldusväärsuse ja andmekaitse hinnangutest, esitab peamised riskid ja meetmed ning protsessikirjelduse tehisaru

kasutuselevõtuks.

2.1.3. Aastaks 2027 rakendatakse usaldusväärse tehisaru arendamise tööriistakasti, et vähendada tehisaru rakendamisega seotud

riske ning toetada selle arendamist ja rakendamist.

2.1.4. Aastast 2027 rakendatakse kogu riigis tehisaru rakendamise kohustuslikkuse raamistikku, mis sisaldab loetelu protsessidest

ja tegevustest, mille puhul tuleks kasutada tehisaru.

2.1.5. Aastaks 2027 on Eestis tagatud suveräänne arvutusvõimsus.12 Selleks on Eestisse loodud tehisaru gigatehase põhimõttel (nt

gigatehase Eesti haruna) toimiv vajalik arvutusvõimekus, mis võimaldab arendada ja käitada suure mõjuga tehisarumudeleid.

2.1.6. Aastaks 2027 on loodud tingimused sujuvateks andmekeskuste investeeringuteks Eestis. Selleks on kaardistatud piirkonnad,

mis vastavad energiaühenduse, jaotusvõrgu, optiliste kaablitega ühenduste ning kliima- ja regionaalse mõju nõuetele ning tagavad

planeeringu-, maa- ja ehitusmenetluse efektiivse toimimise, et seada investeeringutele prognoositav ja konkurentsivõimene

ajaraam.

9 Juurdepääsupiirangutega andmete puhul rakendatakse läbivalt privaatsuskaitse tehnoloogiaid, et tagada nende eesmärgipärane kasutatavus. 10 Nende avaandmetena käsitatavas ulatuses. 11 TARK 12 Täpne ajagraafik sõltub ELi taotlusvoorudest.

8

2.1.7. Aastaks 2027 on välja töötatud metoodika, millega hinnatakse tehisaru süsteemse kasutuselevõtuga eeldatavalt

saavutatavat avaliku sektori kulude kokkuhoidu. Eesmärk on tehisaru süsteemse arendamise ja rakendamise kaudu vähendada

avaliku sektori teenuste, arenduste ja protsesside kulusid vähemalt 425 miljoni euro võrra.

2.1.8. Järjepidevalt toetatakse suurte keelemudelite arendamist, et tagada eesti keele ja kultuuri püsimine tehisaru ajastul.

Keeleandmete ja teistes prioriteetsetes valdkondades vajamineva riigisisese ja piiriülese andmevahetuse ja töötlemise

võimaldamiseks on loodud asjaomane taristu, nt keeleandmeruum, mis võimaldab kõigil keelemudelite arendajatel kasutada eesti

keele andmeid mudelite treenimisel. Aastaks 2027 on kehtestatud keeleandmed väärtuslike andmestikena, et tagada andmete

kättesaadavus ja kasutatavus.

3. Lähtume põhimõttest „Vaba inimese vaba valik“

3.1. Eesti digiriigi andmekorraldus ja tehisaru kasutus on inimkeskne, usaldusväärne ja läbipaistev. Oleme sellega teistest maailma

riikidest selgesti eristuv liider. Inimene saab alati järele pärida, kuidas nt tehisaru abil tema kohta tehtud otsus sündis. Inimene

annab ise volitused tehisarule oma andmete kasutamiseks – võimalik on valida ka aeganõudvamaid teenuselahendusi.

Selleks:

3.1.1. Aastaks 2030 on loodud regulatiivne ja tehnoloogiline raamistik, mis võimaldab turvalist innovatsiooni, hoiab ja kaitseb

inimeste vabadusi ja põhiõigusi digiriigis ning annab neile kontrolli oma andmete üle. Muu hulgas on loodud alus

andmenõusolekupõhiseks andmevahetuseks, sätestatud andmehaldusnõuded, kehtestatud avaandmete kättesaadavuse

tagamise nõuded, loodud lahenduste reaalelus katsetamise keskkond (testimiskeskkond) ning koostatud vajalikud

rakendusjuhised.

3.1.2. Aastaks 2027 on tehisaru registris esitatud ülevaade avalikus sektoris kavandatud ja rakendatud tehisaru lahendustest.

3.1.3 Aastaks 2028 on tagatud kogu avaliku sektori andmetöötluse läbipaistvus andmejälgija kohustusliku rakendamise teel.

5. Riigisisene tehisaru arvutusvõimsus (allikas: JDM )

Arvutusvõimsus 2019 2025 Siht 2030 Siht 2035

GPU ekvivalendid - 214 GPU ≥ 3000 GPU ≥ 3500 GPU

6. Tehisaru kasutuselevõtt ettevõtetes (allikas: Statistikaamet)

2019 2025 Siht 2030 Siht 2035

Vähemalt üht tehisaru tehnoloogiat kasutanud ettevõtted

- 22,2% 75% 90%

*Iga-aastane uuring

7. Tehisaru kasutuselevõtt keskvalitsuses ja kohaliku omavalitsuse üksustes (allikas: JDM)

2019 2025 Siht 2030 Siht 2035

Vähemalt üht tehisaru tehnoloogiat kasutanud avaliku sektori asutused / kohaliku omavalitsuse üksused

- 50.8% 75% 90%

* Iga-aastane uuring

8. Elanike usalduse indeks, mis näitab elanike usaldust tehisarupõhiste teenuste ja andmetöötluse vastu (allikas: JDM)

2019 2025 Siht 2030 Siht 2035

9

Elanike usaldus riigiasutuste tehisarupõhiste teenuste ja andmetöötluse vastu - 76% 90% > 95%

Tulevikustsenaarium „Nullbürokraatia“

Aastal 2035 kasutab väikeettevõtja digiriigi andme- ja tehisaruteenuseid oma äritegevuse reaalajas arendamiseks. Ta esitab Bürokratile päringu: „Soovin eksportida oma käsitööna valmistatud mööblit Euroopa Liidu riikidesse.“ Bürokratt ei anna talle linke seadustele ja meetmetele, vaid genereerib personaalse tegevuskava: leiab konkreetsetele toodetele sobivaid müügikanaleid, hindab tema toodete vastavust nõuetele, arvutab transpordi CO2 jalajälje reaalajas eri logistikapartnerite puhul ja algatab eeltäidetud taotluse EISi ekspordigarantiiks. Riigist on saanud reaalajas toimiv strateegiline partner.

3. alaeesmärk. Turvaline ja kaitstud küberruum

Eestis on turvaline ja usaldusväärne küberruum, mis on meie digiühiskonna, majanduse ja riikluse vundament. Kaitseme ühiskonda

ja digiriiki tingimustes, kus suure mõjuga küberintsidentide arv aina suureneb. 5–10 aasta perspektiivis on Eesti märgatavalt

vähendanud kriitiliste küberintsidentide mõju, sealhulgas massiivseid andmelekkeid, ning piiranud geopoliitiliste vastaste võimet

avaldada varjatud survet elutähtsale taristule. Ohustajate pidevale arengule vaatamata on paranenud Eesti digiteenuste ja

võrkude kaitstus ning ühiskonna usaldus nende vastu. Eesti küberruumi kaitse suudab kohaneda kiirete muutustega ja hõlmab

kogu ühiskonda, pidades vastu nii geopoliitilisele survele kui ka tehnoloogia kiirest arengust tulenevatele riskidele.

1. Riikliku küberturvalisuse arengut juhitakse sidusalt ja selgelt

1.1. Eesti küberjulgeolek on tagatud sihipärase ja koordineeritud keskse juhtimise kaudu.

Selleks:

1.1.1. Küberturbekohustused on seatud proportsionaalselt ja eesmärgipäraselt, arvestades küberohu mõju ühiskonnale.

1.1.2. Eesti küberturvalisuse seadusandluses lähtutakse riskipõhisusest ja ressursse kasutatakse sihipäraselt.

1.1.3. Tõhustatud on eri valdkondade ekspertide koostööd ja küberturvalisuse arengu seiret. Sihtrühmad on teadlikud oma rollist

ja vastutusest küberjulgeoleku tagamisel kogu riigis.

2. Kogu ühiskonna kerksust (säilenõtkust) arendatakse teaduspõhiselt ja tulevikukindlalt

2.1. Kogu ühiskond on võimestatud küberohte ennetama ning neile kiiresti ja asjakohaselt reageerima.

Selleks:

2.1.1. Lähtudes riikliku julgeoleku vajadustest, on aastaks 2035 elutähtsate teenuste ja taristu toimepidevus tagatud igas

olukorras.

2.1.2. Aastaks 2030 on ohuteadmus ja kerksusvõime märgatavalt suurenenud. Selleks parandatakse ohtude äratuntavust ja

automatiseeritakse küberohtudealast teabevahetust ning küberintsidentide seiret ja kaitset nende eest.

2.1.3. Aastaks 2028 on konsolideeritud küberjuhtimiskeskuse funktsioonid ning keskus peab ühendust strateegiliste partneritega

ja võimaldab ohuteadmuse tõhusat jagamist.

2.1.4. Aastaks 2030 on arendatud ja rakendatud kesksed kaitsemeetmed Eesti ettevõtete vastu suunatud küberrünnakute

õnnestumise vähendamiseks ja küberintsidentide ennetamiseks.

2.1.5. Järjepidevalt tehakse tihedat koostööd tehnoloogiainnovaatorite ja erasektori ettevõtetega uusimate lahenduste

turvaliseks kasutuselevõtuks ja parimate tavade rakendamiseks.

2.1.6. 2028. aasta lõpuks on infoturbe valdkonnas juurutatud täisusaldamatuse põhimõte (ingl zero-trust). Keskvalitsusasutused

võtavad infoturbearhitektuuri puhul järk-järgult kasutusele täisusaldamatuse põhimõtte.

2.1.7. 2030. aastaks on täisusaldamatuspõhise infoturbearhitektuuri küpsusmudeli järgi saavutatud edasijõudnu tase (CISA

kasutatavas küpsusmudelis tase „Advanced“).

3. Turvaline küberkeskkond

3.1. Turvalise küberkeskkonna kujundamiseks tehakse rahvusvahelist koostööd ja tagatakse ekspertide järelkasv.

10

Selleks:

3.1.1. Aastaks 2035 on küberkogukond suurenenud ja vajalike oskustega spetsialistide arv kasvanud ning vastab valdkonna

vajadustele.

3.1.2. Järjepidevalt toetatakse kübervaldkonna karjäärivalikuid ning aastaks 2029 on loodud küberalased mikrokraadiprogrammid.

3.1.3. Eesti tõhustab kahe- ja mitmepoolseid küberjulgeolekualaseid koostöösuhteid liitlastega (nt koostöö Ukrainaga ja partnerlus

Ukraina toetamiseks);

3.1.4. Eesti osaleb aktiivselt globaalses küberjulgeoleku kujundamises poliitika, tegevuse ja õigusaktide kaudu (sh ELi, ÜRO ja

globaalse arengukoostöö kaudu).

Eesmärgi saavutamise mõõdik: usaldus digiteenuste turvalisuse vastu (allikas: Statistikaamet)

Näitaja 2019 2025 Siht 2030 Siht 2035

Protsent elanikkonnast, kes peab digiteenuseid turvaliseks ja usaldusväärseks ning kasutab neid 96,2% 94.5% 96% > 96%

Protsent elanikkonnast, kes on teadlikult hoidunud e- hääletamisest - 31,7 % 25% < 20%

Eesmärgi saavutamise mõõdik: Eesti EU-CSI küberindeks (allikas: ENISA)

Näitaja 2019 2024 Siht 2030 Siht 2035

Eesti EU-CSI küberindeks -

Kõrgem kui ELi keskmine (65,72)

Kõrgem kui ELi keskmine (u

> 75%)

Kõrgem kui ELi keskmine (u > 75%)

Tulevikustsenaarium „Operatsioon „Jäämurdja““

Toimub ulatuslik ülemaailmne küberrünnak, mis sihib kriitilist taristut, nagu energia-, finants- ja tervishoiusüsteemid. Rünnak levib

kiiresti riigist riiki, kasutades ära olemasolevaid turvanõrkusi ja tehisaru genereeritud ründevektoreid. Eesti tuvastab globaalse ohu

varakult tänu rahvusvahelisele CERTide koostöövõrgustikule ja automatiseeritud ohuteabevahetusele. Riiklik küberjuhtimiskeskus

annab märku lisakaitsemeetmete vajadusest ja tõstab ohutaset. Eesti küberkilp ehk automatiseeritud turbekihtide süsteem

rakendub kohe ja tõkestab ründevektoreid. Samal ajal kui globaalne rünnak põhjustab mujal maailmas elektrikatkestusi,

makseülekannete seiskumist ja haiglate toimimise häireid, jäävad Eestis teenused toimima. Patsiendid saavad vajalikku ravi,

energiavarustus püsib stabiilne ja makselahendused töötavad tavapäraselt. Ühiskond säilitab normaalse igapäevaelu rütmi, mis

suurendab elanike usaldust riigi vastu. Eesti võimekus oskuslikult reageerida tuleneb rahvusvahelisest tehnilisest koostööst, hästi

korraldatud riiklikust küberturbest ja automaatsetest kaitsemehhanismidest, mis toimivad enne, kui rünnak sihtmärgini jõuab.

4. alaeesmärk. Ülikiirete ühendustega Eesti Kõigis Eestimaa nurkades on tagatud ülikiire, usaldusväärne ja taskukohane sideühendus. Ülikiired ühendused on Eesti digiriig i ja

majanduse vereringe, mis on vajalik meie konkurentsivõime tugevdamiseks, uute ärimudelite loomiseks ja võrdsete võimaluste

tagamiseks.

1. Ajakohase ja ettevaatava regulatiivse keskkonna loomine

1.1. Eestis on innovatsiooni ja investeeringuid soodustav reeglistik, mis arvestab turu stabiilset arengut.

Selleks:

1.1.1. Järjepidevalt on tagatud ajakohane regulatiivne keskkond, mis arvestab turu arendamise vajadust ning soodustab

innovatsiooni ja investeeringuid.

1.1.2. Aastaks 2035 on kasutusele võetud uudsed investeerimis- ja koostöömudelid sidetaristu arendamiseks.

2. Ülikiirete sidevõrkude arendamise hoogustamine

11

2.1. Kiirendame väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude ja 5G-/6G-mobiilsidevõrkude väljaehitamist, et tagada kiire ja

usaldusväärse ühenduse kättesaadavus kogu Eestis.

Selleks:

2.1.1. Aastaks 2035 on toetatud strateegiliste ühenduste rajamist turutõrkepiirkondades maal ja transpordikoridorides.

2.1.2. Sidevõrkude efektiivsemate juurdepääsutingimuste rakendamise kaudu parandatakse konkurentsiolukorda.

2.1.3. Suure ühiskondliku mõjuga valdkondades, nagu julgeolek, liikuvus ja energiamajandus, on loodud eeldused uute

tehnoloogiate rakendamiseks.

3. Sidetaristu toimepidevuse ja turvalisuse kindlustamine

3.1. Kindlustame Eesti sidevõrkude toimepidevuse ja usaldusväärsuse igas olukorras.

Selleks:

3.1.1. Sideühenduste toimepidevus on rahvusvahelisel tasandil koostöös samameelsete riikidega kaitstud.

3.1.2. Eesti osaleb aktiivselt Euroopa Liidu satelliitside arendamises.

3.1.3. Koostöös sideettevõtetega on järjepidevalt tagatud sidevaldkonna riskianalüüside ja toimepidevusplaanide ajakohasus.

3.1.4. Aastaks 2030 on uuendatud riiklikku operatiivraadiosidet ning Eesti osaleb aktiivselt rahvusvahelises sidejulgeoleku

koostöös.

3.1.5. Aastaks 2030 on Rail Balticu ehitamise käigus loodud sidetaristu, mis tagab side toimepidevuse Eesti maismaal. Selleks

soodustatakse uute välisühenduste rajamist erinevatest riiklikest ja välisfondidest.13

Eesmärgi saavutamise mõõdik: väga suure läbilaskevõimega (kuni 1 Gbit/s) võrgu kättesaadavus kodumajapidamistele üle riigi

(allikas: TTJA)

Näitaja 2019 2024 Siht 2030 Siht 2035

Kättesaadavus 58% 81% 100% 100%1

* Tegemist on aadressipõhise arvestusega.

Tulevikustsenaarium „Katkematu sideühendus“

Aasta 2035. Eesti sidevõrk on kujundatud nii, et ühendus säilib isegi kriitilistes olukordades. Kui torm kahjustab maapealseid

sideliine, ei katkesta see sideteenuseid – autonoomne meditsiinidroon ja haigla tarkvõrk jätkavad tööd tänu 5G-võrgule, mis

suudab dünaamiliselt suunata liiklust ja hoida kriitilised teenused toimimas. Nutikas mitmekihiline taristu tagab, et side

toimepidevus ei sõltu enam üksikutest mastidest või kaablist, vaid hajutatud ja tarkadest lahendustest. Ülikiirete ühendustega

Eestis tagatakse elutähtis sidevõrk tehnoloogiate ja meetoditega, mis hoiavad riigi toimimas ka kõige keerulisemates oludes.

Teiste valdkondade kaasatus ja ootused neile Digiühiskonna 2035. aasta visiooni ja arengukava elluviimine õnnestub vaid siis, kui kõigis poliitikavaldkondades tehakse koostööd.

Selle arengukavaga eeldatakse ja oodatakse teistelt valdkondadelt järgmisi vajalikke samme.

Tehisaru ja andmete laialdane rakendamine

IKT rohepöörde elluviimine Avalike teenuste kvaliteedi ühtlustamine

Erasektorile tuginemine ja koostöö

13 Sõltumatuse all peetakse silmas rahvusvaheliste ühenduste paljusust, mis aitab mõne ühenduse katkemisel kasutada teisi alter-

natiivseid ühendusi, millega oleks tagatud sideteenuste toimepidevus.

12

Kõik avaliku sektori asutused koostavad strateegilised tegevuskavad uute tehnoloogiate (eriti tehisaru ja andmelahenduste) kiireks kasutuselevõtuks ja laiaulatuslikuks skaleerimiseks.

Avalikus sektoris tehakse tehisaru abil õigusaktide eelnõude lisakontrolli.

Kõik avaliku sektori asutused mõõdavad oma IKT valdkonna ökojalajälge ja viivad ellu tegevusi selle vähendamiseks.

Vähendatakse ja konsolideeritakse dubleerivaid e-teenuseid.

Rakendatakse energiatõhusaid tehnoloogiaid, sh tehisaru arendamisel, ning keskkonnasäästlikku riist- ja tarkvara.

Rakendatakse teenuste ühtset riiklikku standardit.

Järgitakse infoturbe nõudeid teenuse kogu elutsükli vältel.

Riske juhitakse teadlikult ja rakendatakse vajalikke maandamismeetmeid.

Andmete elukaart hallatakse süsteemselt kõikides asutustes, vältides dubleerimist ja ühendades andmekogusid.

Avalikke digiteenuseid delegeeritakse erasektorile kõikjal, kus see on võimalik ja strateegiliselt mõistlik.

Olulisemad rollid ja tegevused arengukava elluviimisel

Arengukava elluviimise eest vastutab Justiits- ja Digiministeerium (JDM), kuid sellesse panustavad ka teised ministeeriumid oma

vastutusalade piires. Järgnevalt on esitatud olulisemad rollid ja tegevused arengukava elluviimisel.

Haridus- ja Teadusministeerium (HTM)

1. Tulevikuoskused hariduses: lõimime tehisaru, küberhügieeni ja turvalisuse teemad sujuvalt kõigisse haridusastmetesse

(alus-, põhi- ja keskharidus).

2. Tipptasemel järelkasv: kindlustame IKT- ja kübertalentide uue põlvkonna, populariseerides doktoriõpet ja karjäärivali-

kuid. Pöörame erilist tähelepanu naiste ja tüdrukute kaasamisele tehnoloogiasektorisse.

3. Suveräänne arvutusvõimsus: loome teadusele ja avalikule sektorile sõltumatu ja tulevikukindla kõrgjõudlusega riikliku

arvutusvõimsuse (koostöös JDMiga).

4. Juhtide ja spetsialistide ümberõpe: pakume kvaliteetset IKT-õpet tasemehariduses ning kvaliteetseid koolitusi juhtidele

ja spetsialistidele IKT-alaseks ümber- ja täiendõppeks (koostöös JDMiga).

5. Eesti keel digiruumis: investeerime keeletehnoloogia aluslahendustesse, et tagada eestikeelsed ja mugavad teenused

kõigil põhiplatvormidel (koostöös JDMiga).

Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (HTM & MKM)

1. Talendid: tagame tippspetsialistidele lihtsustatud, kuid turvalise ligipääsu Eestile ja toetame nende kiiret kohanemist.

2. Maailmatasemel digipädevus: viime elanikkonna digioskused maailma tippu, keskendudes digilahenduste turvalisele ja

teadlikule kasutusele (2035. aastaks on 100% täiskasvanutest internetikasutajad) (koostöös JDMiga).

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)

1. Paindlik seadusloome: kujundame reageerimisvõimelise seadusloome, mis soodustab innovatsiooni, kaitstes samal ajal

inimeste põhiõigusi ja eetilist andmekasutust.

2. Kõrgjõudlusega arvutusvõimsus: kaasame Eestisse investeeringuid arvutusvõimsuse rajamiseks selge riikliku väärtuspak-

kumisega (energia, asukohad, toetused).

3. Eesti maine ja eksport: turundame Eestit kui tarka ja inspireerivat digiühiskonda ning avame äridiplomaatia kaudu uksi

meie IT-ettevõtete ekspordile ja talentide kaasamisele.

4. Kahesuunaline ettevõtluspoliitika: rakendame kaksikstrateegiat: toetame traditsioonilise tööstuse digipööret (oskused,

investeeringud) ning arendame kasvukeskkonda uute globaalsete tehnoloogiaettevõtete sünniks.

5. Reaalajamajandus: arendame reaalajamajanduse lahendusi, et muuta Eesti maailma lihtsaimaks ettevõtlusega tegele-

mise kohaks.

6. Tehisaru: soodustame tehisaru laialdasemat kasutuselevõttu erasektoris (näiteks AIRE programmi abil).

7. Küberturvalisus: toetame erasektori küberturvalisusalast teadus- ja arendustegevust (näiteks küberturvalisuse keskuse

(NCSC-EE) kaudu); aastatel 2026-2029 toetab MKM RIAt kui küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadu-

suuringute Euroopa pädevus- ja koordineerimiskeskust.

8. Kvanttehnoloogiad: soodustame kvanttehnoloogiaga tegelevate ettevõtete süsteemi arengut Eestis (näiteks AS Metro-

serdis tegutseva kvanttehnoloogia koordinatsiooniüksuse kaudu).

13

9. Andmete väärindamine: loome võimalused andmete taaskasutamiseks ja äriliseks väärindamiseks, et luua uusi innovaa-

tilisi lahendusi (näiteks rakendusuuringute keskuse terviseandmete valdkonna kaudu).

Välisministeerium (VM)

1. Globaalne küberstabiilsus: osaleme aktiivselt globaalse küberjulgeoleku kujundamises poliitika, tegevuse ja õigusaktide

kaudu, sh ELis, ÜROs ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides ja koostöövormides ning arendame kahe- ja mitme-

poolset küberjulgeolekualast koostööd Eesti liitlastega.

2. Teadlik ja kaasav küberkogukond: toetame kestlikku ja laiapõhjalist digiarengut ning õigusriiki ja põhivabadusi kaitsva

ning demokraatiat edendava digiruumi ja digiühiskonna toimepidevust.

3. Digitaalne ühisvara ja vajalikud hüved: digi- ja kübervõimekuse tõstmine ja võimearenduse koordineerimine Eesti aren-

gukoostöö ja muude rahvusvaheliste koostööviiside kaudu.

4. Globaalne ettevõtlus ja innovatsioon: loome Eesti ettevõtetele uusi võimalusi üle maailma, sh võimalusi teha koostööd

tehnoloogiliste innovaatorite ning erasektori ettevõtetega uusimate lahenduste ja parimate tavade rakendamiseks.

5. Eesti maine ja eksport: Eesti digiriigi hea rahvusvahelise maine hoidmine ja arendamine, äridiplomaatia kaudu Eesti teh-

noloogiate ja kogemuste globaalse ekspordi toetamine.

Digiühiskonna arengukava juhtimise ja rakendamise korraldus

Vastutus ja elluviimine

Arengukava elluviimise eest vastutab Justiits- ja Digiministeerium (JDM), mida juhib justiits- ja digiminister. Arengukava aitavad

ellu viia eri ministeeriumid oma vastutusalade piires.

Arengukava viiakse ellu programmi kaudu, kus määratakse kindlaks konkreetsed nelja-aastased eesmärgid, tegevused, vastutajad,

eelarved ja mõõdikud, järgides riigieelarve seadust.

Aruandlus ja ülevaatamine

Aruandlus toimub iga-aastase tulemusaruande kaudu. Arengukava aja- ja asjakohasus vaadatakse regulaarselt üle arengukava

juhtkomisjonis ning vajaduse korral esitatakse Vabariigi Valitsusele arengukava muutmise ettepanek. Valdkonna arengukava

elluviimist hinnatakse vähemalt üks kord hiljemalt kolm aastat enne selle kestuse lõppu.

Juhtimise eesmärk

Juhtimise peaeesmärk on tagada eri valdkondade ja asutuste eesmärkide sünergia. See nõuab kooskõlastatud tegevust ja ühtset

infovälja, mida toetab tabelis 1 esitatud juhtimisstruktuur.

Arengukava täiendavad valdkonnaspetsiifilised dokumendid (nt valged raamatud), mille tegevused peavad kajastuma

valdkondlikes programmides ja toetama strateegilisi sihte.

Tabel 1. Digiühiskonna arengukava juhtimisraamistik

Juhtorgan / roll Ülesanded Sagedus Liikmed

Digiühiskonna arengukava juhtrühm (juhtkomisjon)

Arengukava aja- ja asjakohasuse regulaarne hindamine ja muudatuste heakskiitmine (valitsusele esitamiseks), selle elluviimise jälgimine ja strateegiline suunamine; programmi fookuste ja muudatuste heakskiitmine; hindamise algatamine

Vähemalt kaks korda aastas Juht: digiarengu eest vastutav minister. Liikmed: ministeeriumid, Riigikantselei, AKI, RIA, RIT, RIKS, TTJA, Linnade ja Valdade Liit, Asutajate Selts, Statistikaamet, ITL, Tööandjate Keskliit, eksperdid

Valdkondlikud nõukojad ja juhtrühmad (nt küberjulgeoleku nõukogu, avalike teenuste nõukogu, andmete juhtrühm, AI juhtrühm, arhitektuurinõukogu, ühenduvuse nõukoda jt)

Arengukava elluviimise jälgimine ja koostöö suunamine töisel tasandil; programmile ettepanekute tegemine; arengukava muudatusettepanekute tegemine juhtrühmale

Vähemalt üks kord aastas Juht: vastavalt nõukogu juhtimisstruktuurile, sh JDMi asjaomase valdkonna asekantsler või talituse juhataja Liikmed: avaliku sektori asutused, kohalikud omavalitsused, erasektori esindajad, eksperdid

14

Temaatilised juhtrühmad ja võrgustikud (nt digiidentiteedi, elusündmusteenuste jt juhtrühmad)

Tegevuste sisu täpsem kavandamine ja elluviimine; tegevuste koordineerimine; ettepanekute tegemine uute tegevuste algatamiseks

Vajaduse järgi Olenevad rühmast

Maksumuse prognoos Arengukava maksumuse prognoos (vt tabel 2) hõlmab kulusid (ilma km-ta) arengukava eesmärkide saavutamiseks Justiits- ja Digiministeeriumi haldusalas (kulud, mis kajastuvad JDMi eelarves, sh edasiantavad toetused, nt valdkondade digipöördeks ette nähtud raha). See ei sisalda teiste valitsemisalade kulusid (v.a SF-perioodi 2021–2027 digipöörde toetused). Teised valitsemisalad peavad koostama oma prognoosid ise. 2028.–2035. aasta ELi vahendite planeerimisel kaardistab JDM teiste valitsemisalade vajadused ja seisab nende eest. Arengukava perioodil 2026–2035 on selle elluviimiseks vaja investeerida ligikaudu 1,8 mld eurot sõltuvalt rahastusotsustest. Digiühiskonna arengukava 2035 rakendamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest (nt Eesti taastekava, struktuurivahendite kaudu). Arengukava on rahastatud ja rahastatakse edaspidi nii riigieelarvelistest kui ka välisvahenditest: 1. Perioodil 2022–2026 eraldatakse RRFi vahenditest 59 mln eurot digiriigi, sh küber-, 20 mln eurot side- ja 17 mln eurot ette-

võtluse kesksete teenuste valdkonna arendamiseks. 2. Perioodil 2023-2029 eraldatakse SFi vahenditest 64,5 mln eurot kesksete teenuste ja komponentide ning 77 mln eurot vald-

kondade digipöörde toetamiseks. 3. Lähiajal toimub 2028. aastal algava Euroopa Liidu uue rahastusperioodi ettevalmistamine, et oleks võimalik uueks perioodiks

ette nähtud vahendid võimalikult kohe perioodi algusest kasutusele võtta. 2025. aastal esitas JDM valitsusele aastate 2026–2029 IKT lisavajadused keskmiselt 200 mln eurot aastas.

Tabel 2. Digiühiskonna arengukava maksumuse prognoos (JDMi haldusala), mln-tes eurodes

Aasta 2021- 2024

2025** 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033–2035 KOKKU

Eelarve prognoos*, sh

464,7 208,6 166,9 153,4 142,6 104,5 89,4

89,4

89,4

268,2

1777,1

Valdkondlikud

digipöörde vahendid SFst

4,5 16 25,1 25,8 5,5 **** **** **** **** **** 77

Riigiüleste kesksete teenuste

vahendid SFst

6,4 6,6 16,5 14,4 13,9 10 **** **** **** **** 67,8

RRF 77,5 11,1 8,4 - - - - - - - 97

* Maksumuse prognoos, tegemist ei ole juba eraldatud vahenditega. ** 2025. aasta eelarve sisaldab eelmisest aastast ülekantud jääke, aasta jooksul seadusemuudatustega lisandunud ja vähendatud summasid ja Vabariigi Valitsuse reservist saadud vahendeid. ***Eelarve prognoos alates 2030. aastast lähtub 2029. aastaks kinnitatud baaseelarvest ega sisalda välisvahendeid. **** 2028–2034 ELi finantsperioodi eelarvelised vahendid alles selguvad, kuid arengukava elluviimiseks tuleb toetada kõikide valitsemisalade digiriigi arenguks vajalikke tegevusi sarnases mahus senise perioodiga. Samuti tuleb toetada kesksete teenuse arendamist vastavalt arengukavas seatud eesmärkidele.

EELNÕU

ISTUNGI PROTOKOLL

2026 nr

„Digiühiskonna arengukava aastani 2035” esitamine arutamiseks Riigikogule

Riigieelarve seaduse § 20 lõike 2 alusel:

1. Kinnitada „Digiühiskonna arengukava aastani 2035“ muudetud kujul.

2. Esitada "Digiühiskonna arengukava aastani 2035" arutamiseks Riigikogule.

3. Justiits- ja digiministril esindada Vabariigi Valitsust arengukava arutlemisel

Riigikogus.

Kristen Michal

Peaminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

Eesti digiühiskonna arengukava 2035 eelnõu kooskõlastustabel

Ettepanekud Vastus

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON

Rõhutame üle, et andmekaitse põhimõtete tagamine on digiühiskonna lahutamatu komponent ja oluline on, et arengukava täideviimisel oleks igal sammul kindlasti hinnatud ka kõiki andmekaitsega seotud aspekte. Teenuste arendamisel tuleb järgida muuhulgas seda, et andmekogude liitmist ei tehtaks selliselt, et andmekogude hajususe põhimõttel kaoks mõte. Vähem oluline ei ole ka AKI varajane kaasamine erinevatesse arengukava täideviimise protsessidesse.

Teadmiseks võetud.

EESTI LINNADE JA VALDADE LIIT

1. Alaeesmärk I. Maailma parim digiriigi kasutajakogemus Punkt 3: Digiriigi ühislahendused ja -platvormid toetavad kasutajakesksete teenuste osutamist Täiendav seos: Alaeesmärk: Digiriigi arengu strateegiline juhtimine - Avaliku sektori digimuutuste võimendamine ja juhtimine.

Kommentaar 1: Kui riik hakkab arendama keskseid ühtseid platvorme, on oluline eelnevalt analüüsida olemasolevaid KOVide poolt kasutatavaid ja toimivaid platvorme ning hinnata nende edasiarendamise või üleriigilise kasutuselevõtu võimalust. See aitaks vältida dubleerimist, vähendada kulusid ning toetada kohaliku tasandi juba tehtud investeeringute mõistlikku taaskasutust. Silmas tuleb pidada, et need platvormid kuuluvad täna sagedasti erasektorile ning KOVid kasutavad neid SaaS (Software as a service) põhimõttel, kuid see seik ei peaks olema takistuseks nendega arvestamisel.

Teadmiseks võetud. Nõustume, et erasektoriga koostöös sünnivadki parimad teenused ning kindlasti otsitakse taaskasutust ja/või ühisloome võimalusi ka KOV tasandiga.

Kommentaar 2: Kui riik asub arendama keskseid üleriigilisi platvorme, on oluline, et iga platvormi puhul oleks selgelt määratletud omanik. Platvormi omanik vastutab platvormi strateegilise arendamise, toimimise, elutsükli juhtimise, kvaliteedi ning kasutajate vajadustele vastavuse eest. Selge omanikuvastutuse puudumisel tekib risk, et platvormi arendus ja haldus muutuvad killustatuks, otsustusprotsessid ebaselgeks ning vastutus hajub erinevate osapoolte vahel. Selgelt määratletud platvormi omanik toetab platvormide jätkusuutlikkust, tõhusat juhtimist ning läbipaistvat vastutusahelat kogu avalikus sektoris, sh on oluline, et omanik teaks ja arvestaks platvormi sobivust ka KOVide jaoks ning arendaks platvormi ka KOV vajadusi silmas pidades.

Selgitame: igal üleriigilisel platvormil on selge määratletud omanik ka praegu ning juhul, kui pakutakse teenuseid ka KOV- idele või on platvorm KOV-idega seotud, siis peaks kliendikesksusest lähtudes arvestama ka KOV-ide vajadusi.

2. Alaeesmärk I – Maailma parim digiriigi kasutajakogemus

Punkt 3: Digiriigi ühislahendused ja -platvormid toetavad kasutajakesksete teenuste osutamist - tehisaru kasutuselevõtul bürokraatia vähendamiseks Alaeesmärk II – Andmepõhine ühiskond ja tehisaru Alaeesmärk 3: Inimese heaks – andmete ja tehisaru usaldusväärne kasutamine Kommentaar: Kui tehisaru ja AI-põhiste töövahendite kasutamist soovitakse avalikus sektoris, sh KOVides, jõulisemalt laiendada, peab sellega kaasnema ka keskne

Arvestatud. Hindame keskselt tehisaru põhiste toodete ja teenuste usaldust ning koostame tüüpilisemate juhtumite kohta andmekaitsealased mõjuhinnangud. Anname juhised rakendamiseks, toome välja riskid ja maandamismeetmed. Laialdaseks rakendamiseks loome ja täiendame ajas nimekirja tegevustest, kus peaks rakendama tehisaru, selle asemel, et tegevusi teeks inimene.

lahendus AI töövahendite turvakontrolliks ja kasutusreeglite määratlemiseks. KOVide jaoks on oluline, et oleks olemas riiklikult koordineeritud riskianalüüs, soovitatud AI töövahendite loetelu ning selged turbe- ja andmekaitsenõuded (nt millisel kujul ja milliste piirangutega on AI töövahendid lubatud). See väldiks olukorda, kus 78 KOV-i peavad igaüks eraldi hindama ja otsustama AI töövahendite lubatavuse üle, ning aitaks tagada ühtlase, turvalise ja õiguspärase praktika kogu avalikus sektoris.

3. Kommentaar nõuete ja ressursside kohta: Arengukava rakendamine eeldab kohalikelt omavalitsustelt järjest suuremat võimekust andmepõhises juhtimises, tehisaru rakendamises, küberturbe korraldamises ning pilvetehnoloogiate kasutamises. Samas on KOVide tegelik ressursivõimekus märkimisväärselt erinev ning ei sõltu üksnes nende maakondlikust paiknemisest, vaid eelkõige omavalitsuse tegelikust suurusest, elanike arvust, teenuste mahust ning organisatsioonilisest võimekusest.

Eriti väiksematel KOVidel puudub sageli piisav personal, rahaline paindlikkus ning võimalus konkureerida spetsialistide pärast, mistõttu suureneb sõltuvus välistest teenusepakkujatest. Ühtsete nõuete kehtestamine ilma KOVide tegelikku võimekust arvestava toetus- ja rakendusmehhanismita võib viia olukorrani, kus väiksemad omavalitsused ei suuda nõudeid sisuliselt täita või peavad seda tegema ebaproportsionaalse koormuse hinnaga. Selleks et digiriigi arendamine toimuks sisuliselt ja jätkusuutlikult, on oluline, et riiklikud ressursi- ja toetusmeetmed oleksid jaotatud proportsionaalselt KOVide tegeliku suuruse ja vajadustega, mitte üksnes territoriaalse või maakondliku jaotuse alusel. Diferentseeritud ja sihitud toetus aitaks tagada, et kõik omavalitsused suudavad arengukava eesmärke täita võrdsetel alustel, säilitades teenuste kvaliteedi ja turvalisuse kogu Eestis. Vastasel juhul tekib risk, et digiriigi kvaliteet ja turvalisus ühtlustuvad vaid formaalselt arengukava dokumentides, kuid praktikas süveneb lõhe suuremate ja väiksemate KOVide vahel.

Teadmiseks võetud. Saame selle kommentaaridega arvestada täpsemaid ressursse ja toetusmeetmeid planeerides, sh uue EL 2028+ finantsperioodi planeerimisel. Oluline on, et KOV- de vajadused lahendataks võimalusel ühtselt ja tsentraalselt, mitte iga KOVi põhiselt.

4. Selleks, et arengukavas seatud eesmärkide saavutamine ei takerduks piirava õigusraamistiku taha, peaks digiareng ja õigusloome liikuma koos. Suurimaks probleemiks (rahastuse kõrval) on digiarengus andmekaitsest tulenevad kitsendused infovahetuseks erinevate ametite ja ametnike ning kaasuvate eraettevõtete vahel. Ka oleks KOVidele oluline, et riik looks andmebaasi inimeste pangakontodega, sest see on üheks alustalaks proaktiivsete teenuste pakkumisele. Antud dokument ei adresseeri piisavalt andmevahetusega

Selgitame. Mõistame, et õigusruum on väga olulisel kohal uute tehnoloogiate kasutuselevõtul, kuid arvestades arengukava planeeritud kestvuse perioodi, ei ole mõistlik konkreetseid seadusemuudatusi siin nimetada, vaid neid kajastatakse täpsemalt arengukava programmis.

seotud probleeme ega paku lahendusi. Arengukavas (lk. 3) on küll lubadus ’paneme andmed tööle ja loome tulevikukindla andmemajanduse’ ning lubadus (lk. 7) kujundada reageerimisvõimelise seadusloome, mis soodustab innovatsiooni, kuid näeme õigusruumi niivõrd olulise piiraja ja võimaldajana, et teeme ettepaneku olulisemate regulatsioonide loomine ja muutmine dokumendis (v selle lisas) kajastada.

5. Failis LISAD (lk 19 ja 20) on juttu regionaalarengust ja IKT üleriigilisest juhtimisest, kuid arengukava lugedes ei selgu piisavalt, mida üleriiklik IKT juhtimine tähendab, kas ja kui palju see ka KOVide kaasamist ja juhtimist sisaldab, palume seda lisas täpsustada.

Arvestatud. Oleme vastavat lõiku täiendanud.

Lisaks esitame veel täiendavalt märkusi, mida palume kaaluda:

a. Teeme ettepaneku täiendada arengukava ning lisada sellesse kvanttehnoloogia vaade, lisada postkvantkrüptograafiale üleminekuga seonduvad tegevused.

Selgitame: kvanttehnoloogia on arengukava

tekstis piisava üldistusastmega hõlmatud,

küberturvalisuse tegevussuuna “Kogu

ühiskonna kerksust suurendatakse

teaduspõhiselt ja tulevikukindlalt” all.

Arengukavas võiks olla suunana kirjas ka Zero Trust arhitektuuri juurutamine.

Arvestatud. Lisatud küberturvalisuse tegevussuuna “Kogu ühiskonna kerksust suurendatakse teaduspõhiselt ja tulevikukindlalt” all.

Riik võiks koostada detsentraliseeritud andmehalduse mudeli, kus iga üksus vastutab ise enda andmete eest, kuid riigi poolt on kehtestatud struktuur. TI treenimiseks või analüüside koostamiseks pole vaja luua suurt nn andmejärve, vaid luua tuleks eraldi andmebaasid ja kui vaja, siis infot vahetatakse API-de abil. Arengukavas võiks olla kirjas lähenemine, et igal uuel infosüsteemil peab andmevahetuseks olemas olema API.

Osaliselt arvestatud. Teksti on täiendatud viitega nõuetele, mis tahaks, et andmekogud vastaksid andmeanalüüsi ja tehisaru kasutamiseks vajalikele tingimustele.

Arengukavasse võiks lisada, et teatud piirkondades (n. väikesaared v hõredalt asustatud maapiirkonnad) on hea läbi proovida innovaatilisi lahendusi enne kui neid mujal juurutatakse.

Teadmiseks võetud. Leiame, et selline võimalus on alati olemas ilma, et peaks tingimata seda arengukavas välja tooma.

INFOTEHNOLOOGIA JA KOMMUNIKATSIOONI LIIT (ITL)

ITL-i hinnangul on arengukava üldine suund õige, kuid mitmes kohas vajab see täpsustamist ja fookuse teravdamist, et tagada arengukava parem rakendatavus, mõõdetavus ning vastavus erasektori ja ühiskonna ootustele. Eriti oluliseks peab ITL riigivalitsemise tõhususe, teenuste toimepidevuse ja turvalisuse käsitlemist läbiva ja sidusa põhimõttena kogu arengukavas.

Teadmiseks võetud.

Üldised kommentaarid ja ettepanekud Ettepanekud üld- ja alaeesmärkide täiendamiseks ja täpsustamiseks (joonis arengukava 1. lehel). ITL leiab, et digiühiskonna arengukavas peaks selgemalt ja kandva sambana esile tulema riigivalitsemise tõhusus. ITL-i hinnangul võiks igal riigiorganisatsioonil olla oma CTO (või äriarhitekti) roll, kelle eesmärk on protsesse efektiivistada tehnoloogia abil. Seetõttu teeme ettepaneku võtta arengukava fookusesse efektiivsuse (tõhususe) eesmärk ja sõnastada üldeesmärk järgnevalt: Eestis on inimkeskne, usaldusväärne, efektiivne (tõhus), nutikas ja hukukindel digiühiskond. Samuti teeme ettepaneku võtta üldeesmärgi teisest lausest ära sõna “digiriik”, kuna

Arvestatud. Võtsime arengukava üldeesmärgi sõnastamisel arvesse.

õigusruum, tehnoloogia ja andmed aitavad muuta elu ühiskonnas kõikjal.

Teeme ettepaneku arengukava alaeesmärgid sõnastada tulemustena, et oleks kooskõlas üldeesmärgiga:

 Alaeesmärk 1: Maailma parim digiriigi kasutajakogemus - tagatud on digiriigi jätkusuutlikkus läbi efektiivse andmekorralduse, tehisaru turvalise rakendamise (või uute tehnoloogiate rakendamise) ja hukukindla (tehnoloogia)taristu arendamise.

 Alaeesmärk 2: IT-vaatlikum, turvaline ja kaitstud küberruum - Eesti digiriigi teenused on usaldusväärsed ja turvalised (tagatud on Eesti digiriigi teenuste usaldusväärsus ja turvalisus)

 Alaeesmärk 3: Ülikiirete ühendustega Eesti - Töökindel, ülikiire, taskukohane internet on kättesaadav igale Eesti inimesele.

Osaliselt arvestatud, alaeesmärgid on arengukava uues versioonis ümber sõnastatud.

Mõõdikute ettepanekud ja tagasiside seatud

mõõdikutele

ITL peab oluliseks, et digiühiskonna arengukava mõõdikud kajastaksid lisaks kasutajate rahulolule ka riigivalitsemise tegelikku tõhususe ja efektiivsuse kasvu, mis on digiriigi arendamise üks keskseid eesmärke.

Seetõttu teeme ettepaneku täiendada arengukava mõõdikute süsteemi tõhususe/efektiivsuse mõõdikutega, mis võimaldavad hinnata, kas digitaliseerimine, andmete parem kasutamine ja tehisaru rakendamine toovad kaasa reaalse ressursikasutuse paranemise. ITL rõhutab, et selliste mõõdikute eesmärk ei ole avaliku sektori rolli vähendamine, vaid riigi toimimise tõhustamine, halduskoormuse vähendamine ning ressursside suunamine suurema lisandväärtusega tegevustesse. Võimalike mõõdikutena soovitame kaaluda näiteks:

 Avaliku sektori tööjõu vajaduse vähenemine, sh eelkõige rutiinsete ja administratiivsete tegevuste osas, mille puhul on eesmärgiks töö automatiseerimine, ümberkorraldamine ja koostöö suurendamine erasektoriga, mitte teenuste kvaliteedi langus. Antud mõõdiku seadmise vajadust toetab ka see, et Statistikaameti rahvastikuprognooside järgi tööealine elanikkond väheneb, mis tähendab, et töötajate arv peab vähenema ka avalikus sektoris. Ametlik statistika (avalikteenistus.ee) on hetkel pigem vastupidine.

 Avaliku sektori valitsemiskulude osakaal SKP-st, eesmärgiga olla maailma madalaimate valitsemiskuludega riik SKP kohta, arvestades Eesti digiriigi küpsust ja ambitsiooni olla rahvusvaheline eestvedaja.

IKT-valdkonna tööjõu osakaal avalikus sektoris (nt IT majade töötajate arv), sh selle proportsiooni paikapanek ning eesmärgistatud muutus ajas, lähtudes põhimõttest, et digilahenduste, andmete ja tehisaru kasutuselevõtt ning koostöö erasektoriga peab võimaldama sama või paremat teenust pakkuda väiksema inimressursiga.

Osaliselt arvestatud. Oleme mõõdikuid täiendanud ja juurde lisanud. Samuti on toodud tekstis rohkem välja, et eesmärgiks on tõhususe saavutamine, sh on sõnastatud tegevuste asemel soovitud tulemused. Lisasime ühe tõhususe mõõdiku, kuid töötame arengukava ning selle programmdokumendi raames edasi, et leida veelgi sobivam mõõdik tõhususele. Lisaks on tehisarule keskenduva alaeesmärgi 2 all seatud eesmärgiks välja töötada metoodika, millega hinnatakse tehisaru süsteemse kasutuselevõtuga eelduslikult saavutatavat kulude kokkuhoidu avalikus sektoris.

Alaeesmärkide 1 ja 2 mõõdikud (rahulolu avalike digiteenustega, usaldus digiteenuste turvalisuse vastu) on ITL-i hinnangul ebapiisavad. Kas oleks võimalik lisada mõni mõõdik digiriigi toimepidevuse kohta?

Osaliselt arvestatud. Alaeesmärkide 1, 2 ja 3 alla on mõõdikuid juurde lisatud. Konkreetselt toimepidevuse kohta ei ole eraldi mõõdikut lisatud, kuid olemasolevad ja lisandunud mõõdikud kajastavad seda kaudselt.

Arengukava arusaadavus ja põhidokumendi ning arengukava lisade kooskõla ITL-i hinnangul raskendab arengukava eesmärkide, alaeesmärkide ja tegevussuundade selgust ja arusaadavust arengukava põhidokumendi ja lisade ülesehituse mittehaakuvus. Konkreetselt: Lisas 2 (lisade dokument lk 2-3) toodud kasutajakesksete teenuste arendamiseks ja osutamiseks valdkonnale seatud kolm eesmärki, mis ei ole aga oma sõnastustes ja sisus üks-ühele samad põhidokumendis toodud personaalse riigi ja kasutajakesksete teenuste bloki kahe tegevussuunaga (põhidokument lk 2-3). Seega puudub eesmärkide omavaheline loogiline seotus ja pole võimalik selgelt järgida, milliste tegevussuundade kaudu, kuidas eesmärgid saavutatakse.

Arvestatud. DÜAKi põhitekst ja lisad on viidud paremasse kooskõlla. Lisame juurde, et arengukava eelnõu on peamine dokument, mis seab arengukava eesmärgid ning mida tutvustatakse Vabariigi Valitsusele. Vaatasime üle arengukava lisad, et tagada parem kooskõla, kuid lisade eesmärk on selgitada täiendavalt ja lisaks põhitekstile.

Lisa 2 puhul tekkis ITL-il küsimus, millega on tegu? Lisa 2 kannab pealkirja „Olukorra analüüs ja tegevused arengukava eesmärkide täitmiseks“ – kas tegemist on hetkeolukorra analüüsiga ja/või arengukava tegevuskavaga? Soovitame olukorra analüüsi ja tegevuskava kajastamist eraldi osades ja sama liigenduse järgi nagu on tegevusi kategoriseeritud arengukava põhidokumendis.

Selgitame: Oleme lisas 2 muutnud ning sela on uues versioonis toodud lühike hetkeolukorra analüüs.

Sõnakasutuse ettepanekud arusaadavuse parandamiseks: arengukava arusaadavuse eesmärgil soovitame võimalusel vältida selliste terminite kasutamist, mis ei ole üldlevinud, nt tegum, tegumipõhisus, tegumikonkurents, pahategum.

Arvestatud. Oleme konsulteerinud ka Eesti Keele Instituudiga ning tegumi asemel saanud soovituse kasutada terminit agentne tehisaru.

Arengukavas on kasutatud mõisteid „IKT ja idusektor“. Soovitame see asendada ühtse terminiga „tehnoloogiasektor“.

Arvestatud.

Teeme ettepaneku lisada mõistete loetellu (Lisa 1) mõiste „digiühiskond“. See aitaks paremini mõista ka arengukava skoopi. Sõnastusettepanek: Digiühiskond – sotsiaalne ja majanduslik elukorraldus, kus digitehnoloogiad, andmed ja ühenduvus on lõimitud inimeste igapäevatoimingute, ettevõtluse ja riigivalitsemisega, et suurendada elukvaliteeti ja riigi konkurentsivõimet.

Sisuliselt arvestatud. "Digiühiskond” mõiste on lisatud lisasse 1.

Ettepanekud arengukava alapeatükkide kaupa Praegune kontekst: murrang ja vastasseis Loetletud on arengukava tegevuskeskkonda kujundavad neli vääramatut jõudu, nende hulgas „majanduse digitaalne lõhe ja vähearenenud andmemajandus“ ja „avaliku sektori teenuste killustatus“. Leiame, et need on pigem hetkeolukorra suured väljakutsed, mitte vääramatu jõud, mida ei ole võimalik mõjutada ega ette näha.

Arvestatud.

Leiame, et neljandat punkti (avaliku sektori teenuste killustatus) oleks vajalik sisult laiendada. Lisaks killustatusele on probleemiks ka tehnoloogilise taristu tehnoloogiline võlg ja pärandvara (legacy) süsteemide suur osakaal, mida tuleks meie hinnangul hetkeolukorra peamistes punktides kajastada.

Arvestatud.

Lisada neljanda punkti (avaliku sektori teenuste killustatus) kirjeldusse sõna „turvalisus“: „Tuleviku proaktiivne riik nõuab platvormipõhist lähenemist ja radikaalset koostalitlust, mida toetavad andmete väärindamine, privaatsuskaitse ja turvalisus ning taaskasutatavad tarkvaralahendused ja komponendid.“

Osaliselt arvestatud. Tekst on ümber sõnastatud ning turvalisuse aspekt tuleb selgemalt esile edasistes eesmärkide ja tegevussuundade all.

Põhimõtted. Väga toetame, et sellised põhimõtted on dokumenti loodud, millest läbivalt lähtutakse. Samas ITL leiab, et sõnastatud põhimõtted (tabel leheküljel 2) vajavad ülevaatamist, täiendamist ja ühtlustamist:

1. Põhimõte „nutikas koostöö“ - see peaks olema selgelt era- ja avaliku sektori koostöö kohta ja eraldi põhimõttena tuleks esitada „rahvusvaheline maine“. Ettepanek sõnastada need põhimõtted järgnevalt:

 Nutikas koostöö - ehitame digiriiki koostöös erasektoriga /või digiriigi arendamine ja haldamine toimub riigi ja erasektori koostöös

Rahvusvaheline maine - hoiame ja edendame Eesti kui juhtiva digiriigi kuvandit

Osaliselt arvestatud. Põhimõte “rahvusvaheline koostöö” on esitatud eraldi, keskendudes Eesti kui juhtiva digiriigi kuvandile ja kaasa Eesti tehnoloogiaettevõtete ekspordile. Eraldi on lisatud põhimõte "nutikas koostöö ja kaasav tehnoloogiasektor”, milles käsitletakse digiriigi arendamist/ehitamist koostöös erasektoriga ning rõhutatakse lisaks ka laiema kaasamise olulisust.

Ühe põhimõttena tuleks lisada ka juurdepääs andmetele. Kõik mitte-personaliseeritud andmed peavad olema kättesaadavad innovatsiooniks.

Selgitame: andmetega seonduv on kaetud alaeesmärgiga 2.

Läbiva põhimõttena ei ole toodud välja turvalisuse tagamist. Teeme ettepaneku lisada: arengukava elluviimisel lähtutakse süsteemse vastupanuvõime (resilience) põhimõttest. See tähendab, et digiühiskonna turvalisust ei vaadata vaid küberkaitsena, vaid ühenduvuse, taristu, juhtimise, keskkonnamõju ja tehnoloogia ühismõjuna, tagades riigi toimimise ka liitkriiside korral.

Selgitame: turvalisus on sisuliselt kaetud üldpõhimõttega “ Läbipaistev riskijuhtimine ja taristu katkematu toimepidevus“

Ettepanek laiendada põhimõtet „usaldus ja ennetus“ nii, et selles sisalduks põhimõttena ka turvaline ja kaitstud küberruum. Soovitame kaaluda see põhimõte kokku kirjutada „katkematu toimepidevus“ põhimõttega, et vältida sisulist dubleerimist ja lühendada põhimõtete loetelu.

Arvestatud. Eesmärgid on kokku liidetud.

Põhimõte „Pidev uuendusmeelsus“ – kas see on vajalik? Teeme ettepaneku loetelu lühendamise eesmärgil see välja jätta.

Mittearvestatud. Tegemist on olulise põhimõttega, mis juhib tähelepanu vajadusele pidevalt tegeleda innovatsiooniga.

Põhimõtte „Elukestev digipädevus“ kirjelduses on sõna „väärtustame“ liiga umbmäärane, mistõttu soovitame sõnastada järgnevalt: Tagame digi- ja andmeoskuste pideva arengu.

Arvestatud.

Alaeesmärk 1: Maailma parim digiriigi kasutajakogemus Teeme ettepaneku lk 3 punktis 2 toodud tegevussuuna „võtame tehisintellekti kasutusele Eesti igas nurgas“ sõnastust muuta ja lisada, et TI-d kasutatakse nutikalt ja teadlikult, sest TI rumalal kasutamisel on ka oluline varjukülg. Leiame, et arengukava ei peaks keskenduma TI kasutuse edendamisel mitte üksnes kvantiteedile („kasutus Eesti igas nurgas“), vaid ka kvaliteedile.

Arvestatud.

Alaeesmärgi 1 juures (nt lk 3 punktis 3) tuleks arengukavasse planeerida ka piisavate ressursside olemasolu hukukindla tehnoloogiataristu pärandvara

Arvestatud.

(legacy) uuendamiseks ja kaasaajastamiseks (sh vajadusel era- ja avaliku sektori koostöös).

Lk 3 punktis 3 toodud tegevussuund „koondame IKT- ressursse, väldime dubleerimist ja rakendame strateegiliselt pilvelahendusi“ – nõustume, et (asjatut) dubleerimist on kohane kindlasti vältida, kuid samas on oluline tagada ka toimepidevus. Kuidas seda tagada plaanitakse, see arengukavast selgelt välja ei tule. Lihtsalt pilvelahenduste kasutamine ei aita automaatselt toimepidevust tagada.

Osaliselt arvestatud, teksti on täiendatud.

Eelnevalt viidatud punktis on toodud „juurutame EUDI digikukru“ – EUDI/digikukkur on EL-i otsekohalduvast õigusaktist tulenev nõue, seetõttu on see liiga madal ambitsioon arengukava jaoks.

Arvestatud. Sõnastust on muudetud üldisemaks keskendudes uusima põlvkonna eID lahendustele.

Miks on arengukava põhidokumendis ja lühikokkuvõttes toodud tulevikustsenaariumid erinevad? Põhidokumendis „Nähtamatu kolimine“ ja lühikokkuvõttes „Nullbürokraatia“. Sama tähelepanek ja küsimus on meil ka teiste alaeesmärkide tulevikustsenaariumite osas.

Arvestatud. Arengukava põhiteksti ning lühikokkuvõtet on ühtlustatud.

Alaeesmärk 2: IT-vaatlikum, turvaline ja kaitstud küberruum Arengukava lühikokkuvõttes on alaeesmärgi sõnastuses kasutatud omadussõna „IT-vaatlik“, põhidokumendis „IT- vaatlikum“. Palume ühtlustada ja kasutada läbivalt põhivormi ehk omadussõnade algvõrret: IT-vaatlik, turvaline, kaitstud.

Teadmiseks võetud. Teise alaeesmärgi pealkiri on uues versioonis ümber sõnastatud “Turvaline ja kaitstud küberruum”.

Eelmises DÜAKis oli sees, et avalik sektor liigub null- usalduse turbearhitektuuri (zero trust architecture) suunas. Teeme ettepaneku see ka uude arengukavasse tagasi lisada.

Arvestatud. Teksti on täiendatud viitega zero trust arhitektuurile.

Lk 4 punkti 2 on vajalik juurde lisada (kas või arengukava lisades), et riik asub panustama elutähtsate teenuste ja taristu toimepidevuse kindlustamise toetamisse, sh näiteks ka piisava hulga riigikaitseliste töökohtade võimaldamisse (sh partnerite juures) ja vajalikku rahastusse. Teeme ettepaneku lisada: „Töötame selle nimel, et lisaks ühenduvuse laiendamisele on tulevikus on osa ELi vahendeid suunatud ka taristu toimepidevuse kasvatamisse“.

Selgitame: uue MFFi läbirääkimised toimuvad paralleelselt, sh töö toimepidevuse tagamiseks vajalike EL vahendite kindlustamise nimel.

Lk 4 punkti 3 (Kujundame ennetavalt turvalise küberkeskkonna) toetamiseks on vajalik, et Alaeesmärk 2 sisaldaks ka tehisintellekti kasutamise ja - süsteemidega seotud küberturbe kaitsemeetmete täiendavat väljaarendamist riigi poolt, et tagada seotud riskide leevendamine.

Selgitame: arengukavaga pannakse paika põhieesmärgid ja suunad, detailsemaid tegevusi viiakse ellu läbi iga- aastase programmi. Andmete ja tehisintellekti valge raamat 2024-2030 sisaldab detailsemaid tegevusi tehisintellekti usaldusväärsuse ja turvalisusele tagamiseks, sh tugimaterjalide pakkumine, mis käsitlevad tehisintellektisüsteemide täpsust, kvaliteeti, küberturvalisust ja muid olulisi riskijuhtimise elemente.

Alaeesmärk 3: Hüperühendustega Eesti Teeme ettepaneku muuta alaeesmärgi sõnastust ning läbivalt loobuda sõna „hüperühendused“ kasutamisest ja asendada see sõnapaariga „ülikiired ühendused“, „gigabitiajastu“ või „gigabitiühendused“. Sõna "Hüperühendus" on selles kontekstis ka sisult väär ja eksitav (termini hyperconnectivity tähendus on hoopis midagi muud ja ei tähenda kiireid sideühendusi). Seega teeme ettepaneku sõnastada alaeesmärk järgnevalt:

Arvestatud. Hüperühendused on asendatud ülikiirete ühendustega.

„Ülikiirete ühendustega Eesti“ ja selle lahtikirjutus järgnevalt: „Eesti digiühiskond liigub kindlalt gigabitiajastusse, kus igas asukohas on 2035. aastaks kättesaadav turvaline ja töökindel sideühendus, mille kiirus võimaldab tarbida uuenduslikke teenuseid, toetades majanduse digipööret ning tagades inimestele ja ettevõtetele piiranguteta võimalused õppida, töötada ja luua väärtust.“

Võtmesuund 1 kommentaarid: Leiame, et pikemas perspektiivis on vajalik läbi mõelda, kuidas soodustada sidevaldkonda ka erainvesteeringute tegemist. Need alaeesmärgi alapunktid sellest paraku ei räägi. Teeme ettepaneku sõnastada punkt 1 lk 5 järgnevalt: „Arendame välja innovatsiooni ja sidevaldkonda investeeringute tegemist soodustava reeglistiku, mis arvestab turu stabiilset arengut.“

Arvestatud. Sõnastust on vastavalt muudetud.

Võtmesuunas 1 (lk 5 punkt 1) toodud tegevused on sisult kattuvad võtmesuunas 3 toodud tegevustega, mis käsitleb sidetaristu toimepidevust. Toimepidevus ja koostöö välisühenduste kaitsmiseks peaks olema just nimelt toimepidevuse all. Palume üle vaadata ja korrastada eesmärgiga vältida dubleerimist. Puudu on põhimõttelised aspektid, mis kirjeldaksid seda, milline võtmesuunas kirjeldatud „ajakohane ja ettevaatav regulatiivne keskkond“ peaks side arenguks Eestis olema.

Teeme ettepaneku lisada punkti 1 kaks alamtegevust:

 Tagame stabiilse ja sidevaldkonda investeeringute tegemist soodustava õiguskeskkonna. Muudatused telekomisektorit reguleerivates EL-i õigusaktides vastavad Eesti kui väikeriigi ja EL-i piiririigi huvidele;

Lihtsustame sidevõrkude ehitamist Eestis ja vähendame sidevaldkonna ülereguleeritust.

Arvestatud. Sõnastusi on muudetud ning teksti ühtlustatud. Võtmesuuna tegevusi on täiendatud.

Meile teadaolevalt on kõik välisühendused eraomanduses, seega riik ei loo sidetaristu välisühendusi ja on arusaamatu, miks see arengukavas eesmärgiks võetakse. Tekkis küsimus, kas riik hakkab tõesti ise välisühendusi ehitama?

Arvestatud. Nõustume, välisühenduste loomine on eesmärgina kustutatud; sidetaristu toimepidevuse ja turvalisuse kontekstis saab riik toetada uute välisühenduste loomist pakkudes valdkonnas tegutsevatele sideettevõtjatele tuge ELi rahastuse kaasamisel uute ühenduste loomisel.

Võtmesuund 3 kommentaarid: Võtmesuuna kirjelduses räägitakse riigisidest ja välisühendustest. ITL-i hinnangul ei ole need ainsad ega ka määravad aspektid tagamaks Eesti sidevõrkude toimepidevus kriisis, sh erakorralises olukorras. Näiteks, ülimalt oluline on riigi panus sellesse, et tagatud oleks võimalikult hea elektrivarustus ka erakorralises olukorras (elektri näol on tegu sidevõrkude toimepidevuseks vajaliku ressursiga). Selle teema süsteemne lahendamine peaks ITL-i hinnangul olema riigi poolt prioriteet.

Teadmiseks võetud. Energiavarustuse toimepidevust kajastatakse teistes arengukavades, sh Energiamajanduse arengukava 2035.

Toetame, et toimepidevuse ja turvalisuse kindlustamine on globaalseid olusid arvestades oluline eesmärk. Kuna aga riik ei ehita ise sidetaristu välisühendusi, siis ei peaks DÜAK nimetama eesmärgina välisühenduste loomist.

Arvestatud. Nõustume, välisühenduste loomine on eesmärgina kustutatud; sidetaristu toimepidevuse ja turvalisuse kontekstis saab riik toetada uute

Senini on erasektor neid iseseisvalt ehitanud ja me ei näe, et seda tegevust on tarvis rahaliselt toetada. Kui tugi seisneb regulatsioonide lihtsustamises, siis see on tervitatav, aga siis peaks olema sõnaselgelt kirjas, et välisühenduste loomisel lihtsustatakse loamenetlusi, vähendatakse eeluuringute nõudeid jmt.

välisühenduste loomist pakkudes valdkonnas tegutsevatele sideettevõtjatele tuge ELi rahastuse kaasamisel uute ühenduste loomisel.

DÜAK peaks panema rõhu välisühenduste kaitsmisele (veealune kaablite seiresüsteem, kiirreageerimisvalmidus rünnete korral jms). Ka elutähtsa taristu siseriiklikke ründeid tuleb prioriseerida (kiirem reageerimine, põhjalikum uurimine, karmim karistus. Ei saa lähtuda vaid ründe rahalisest väärtusest).

Teadmiseks võetud. Nõustume teema olulisusega, kuid taristu kaitse ja reageerimisvõimekus on olemuselt horisontaalsed teemad ja hõlmavad rohkemat kui kitsalt sideühenduste kaitse.

Tagasiside arengukava põhidokumendi lõpuosade (lk 6- 8) kohta Teiste valdkondade kaasatus ja ootused peatüki tabelis (lk 6) on toodud „IKT rohepöörde elluviimine“. Pakume alternatiivse sõnastuse: „IKT süsteemse vastupanuvõime ja jätkusuutlikkuse edendamine“. Eesmärk peaks olema keskkonnajalajälje/keskkonnamõju vähendamine ja seeläbi ressursitõhusam tegevus. Leiame, et uued tehnoloogiad jm arendused tuleks läbivalt siduda mitte ainult keskkonnasäästu, vaid ka pikaajalise elujõulisusega (resilience).

Mittearvestatud. Leiame, et süsteemne vastupanuvõime haakub paremini arengukava teiste tööliinidega, nagu hukukindlus ja küberturvalisus.

Tabelis (lk 6) on toodud „Järgida infoturbestandardit teenuse kogu elutsükli vältel“ - see on seadusest tulenev kohustus, mistõttu ei ole ITL-i hinnangul vajalik seda arengukavas eraldi välja tuua.

Arvestatud. Sõnastust on muudetud üldisemaks, sest E-ITSi või ISO standardeid ei pea kõik järgima.

Peatükis „koostöö teiste valdkondadega“ peame oluliseks vastata küsimusele „Kuidas?“ Teeme ettepaneku selles peatükis tuua välja ja luua seos iga ministeeriumi vastava arengukava ja DÜAKi vahel, kirjutades iga valdkonna juurde, milles peamine koostöö seisneb või mis arengukavaga teises valdkonnas seotud on.

Selgitame: detailsem ülevaade seotud arengukavadest, sh konkreetsed koostöökohad ja tööjaotus eri arengukavade vahel, on toodud lisas 3.

Tabelis 1 (lk 7) „Digiühiskonna arengukava juhtimisraamistik“ teeme ettepaneku lisada sektoriülese koostöö ja poliitikakujunduse roll resilientsuse loojana. Digiühiskonna resilientsuse tagamine on valdkonnaülene juhtimisülesanne, mis nõuab tihedat koostööd majandus- , kaitse- ja keskkonnavaldkondade vahel. Arendatakse välja regulatiivsed raamistikud, mis toetavad erasektori ja akadeemia kaasamist riiklikku resilientsuse mudelisse.

Mittearvestatud. Kommentaar jäi ebaselgeks.

Arengukava viimasel leheküljel toodud loetelu käsitleb üleriigiliste sammude eelarve ja tegevuste planeerimist kuni aastani 2027. Palume lisada selgitus, kuidas tagatakse jätkusuutlikkus valitsemisalade üleselt pärast 2027. aastat.

Selgitame: IKT juhtimise vaates taotletakse iga-aastaselt vahendeid nii riigieelarvest kui ka on ettevalmistamisel 2028+ EL finantsperiood. Antud tegevuste koosmõjus on ka planeeritud valdkonna rahastus pärast 2027. aastat, kuid täpsed summad on veel selgumisel eelkõige just EL 2028+ finantsperioodi vaates.

Eelnevalt nimetatud loetelus on toodud punktina „tehisaru kasutamisel Euroopa Liidu AI-määruse nõuete järgima hakkamine“ – tegemist on EL õigusaktidest tuleneva kohustusega, mistõttu pole selle väljatoomine arengukava põhidokumendis meie hinnangul asjakohane.

Selgitame: seotud alaeesmärgiga 2, eriti mis puudutab inimkeskse ja usaldusväärse tehisaru kasutuselevõtu edendamist valdkondade üleselt.

MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM

Täname uuendatud „Digiühiskonna arengukava aastani 2035“ eelnõu eest. Oleme analüüsinud eelnõu ja

Teadmiseks võetud.

seletuskirja ning tuvastasime, et dokumendis on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) seatud mitmeid konkreetseid ootusi ja ülesandeid, mis ületavad kooskõlastuse tavapärast ulatust. Seepärast kooskõlastab MKM käesoleva eelnõu märkustega. Samas kiidame arengukava koostajaid kergesti hoomatava ja selge struktuuriga dokumendi loomise, sh täiendava lühikokkuvõtte koostamise eest. Selged ja konkreetsed sõnastused, seejuures visuaalselt kergesti eristatavana, võimaldavad kiiresti hoomata strateegia olemust.

Eelnõuga tutvumisel tekkisid järgmised spetsiifilisemad märkused, mille lahendamine on meie kooskõlastuse saamise tingimuseks: 1) Eelnõus on MKMile seatud sisulised poliitikakujundamise ja investeerimisotsuste kohustused, mis sellises sõnastuses vajavad eraldi strateegilist arutelu ja otsuseid. MKMiga neid enne käesolevat ametlikku kooskõlastust läbi räägitud ei ole. Näiteks on MKMile (ptk "Teiste valdkondade kaasatus ja ootused") ootused: Paindlik seadusloome kujundamine, mis soodustab innovatsiooni ja kaitseb põhiõigusi ning eetilist andmekasutust; Kõrgjõudlusega arvutusvõimsuse investeeringute kaasamine Eestisse selge riikliku väärtuspakkumisega (energia, asukohad, toetused); Valitsemise avatuse suurendamine, sh infoteenuste kvaliteedi parandamine ja inimeste kaasamine otsustusprotsessidesse; Eesti digi-maine ja eksport, sh äridiplomaatia kaudu IT-ettevõtete ekspordi ja talentide kaasamise toetamine; Kahesuunaline ettevõtluspoliitika: traditsioonilise tööstuse digipööre ning kasvukeskkonna loomine globaalsetele tehnoloogiaettevõtetele; Reaalajamajanduse lahenduste arendamine, et muuta Eesti maailma lihtsaimaks ettevõtluskeskkonnaks. Eeltoodud punktid kujutavad endast poliitikakujundamise ja investeeringute kohustusi, mis ei ole MKMiga läbiräägitud ja seetõttu peame oluliseks kahepoolset kohtumist ja sõnastuste korrigeerimist selliselt, et tegemist ei oleks ühepoolselt eelnõu algataja poolt täiendavate kohustuste seadmisega MKMile.

Arvestatud. Sõnastused on MKMiga üle räägitud ning vastavalt korrigeeritud.

2) Juhime tähelepanu, et eelnõust ei selgu, millised muudatused on võrreldes senise arengukavaga tehtud ning kuidas senise arengukava eesmärkide saavutamine on edenenud. Palume lisada seletuskirja lühike ülevaade kehtiva arengukava elluviimisest ning selgitada vajalikke muudatusi ning millised eesmärgid on saavutatud.

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud ning lisatud lühike ülevaade seni tehtust.

3) Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et digiühiskonna arengukava eelmise versiooniga loodud visioon oli lai ja põhjalik, aga mitmed horisontaalsed tegevused ei ole töösse jõudnud (nt üleriigiline IKT juhtimine, rohedigi, innovatsioon, valdkondade ülene koostöö, digioskused). Käesolevas eelnõus ei ole täpsustatud, kuidas edaspidiselt neid riske vältida või milliseid parendusmeetmeid rakendatakse, et uuendatud arengukavas sarnaseid probleeme vältida. Palume eelnõu täiendada.

Arvestatud. Eelkõige oli üks faktor geopoliitilise olukorra muutumine ning tehnoloogia murranguline areng ning need väljakutsed jäävad ka käesoleval planeeritava arengukava perioodil, kuid sellegipoolest on oluline arengukava vastavus praegusele kontekstile ning viimastele arengutele. Vastasel juhul tähendaks see ka nt EL 2028+ finantsperioodi planeerimist vananenud strateegilise raamistiku alusel.

4) Arengukavas on küll konkreetseid tegevusi koos tähtaegade ja sihtidega, kuid palju on üldsõnalisi väljendeid stiilis „toetame“, „loome“, „tagame“. Visioon on oluline, kuid arengukava eelnõus ei ole hetkel selgelt arusaadav, millised on reaalsed sammud eesmärkide täitmiseks ja kuidas neid ellu viiakse. Soovitame tegevused sõnastada konkreetsemalt.

Arvestatud. Mitmes kohas on muudetud sõnastust konkreetsemaks. Detailsemaid tegevusi kajastatakse iga-aastases programmis.

5) Eelnõu seletuskirjas rõhutatakse, et digiriigi edu ja jätkusuutlikkuse aluseks on tark ja digipädev inimene ning ühtlasi on arengukavas seatud eesmärgiks tagada võrdne ligipääs digiteenustele kõigile ühiskonnaliikmetele ja saavutada maailmatasemel digipädevus. Meie hinnangul ei ole eelmainitud teemad piisavalt käsitletud. Vajalik on lisada selgemad suunitlused ja tegevused, mis suurendavad elanikkonna võimekust reageerida küberohtudele ja AI arengutega seotud muutustele, sh tagavad digipädevuse kõigis vanuserühmades. Näiteks on eeltoodud eesmärkide elluviimisel oluline pöörata senisest suuremat tähelepanu vanemaealiste inimeste digiligipääsetavusele. Tuleb arvestada, et üha suurem hulk teenuseid ja hüvesid on liikumas digitaalsesse keskkonda, mistõttu tuleb maandada riske, kus sihtrühm, kellel on teenuste järele suur vajadus, jääb neile ligipääsuta. Sarnasele järeldusele jõudis ka Arenguseire Keskuse uuring, mille kohaselt eeldab digiriigi edasine areng digilõhe vähendamist, eeskätt maapiirkondades elavate vanemaealiste seas, kus see lõhe on kõige suurem.

Arvestatud. Digipädevuste osa on täiendatud.

6) Lisaks soovime näha arengukavas selgemat ja otsesemat viidet MKMi rollile tööealiste elanike IKT- oskuste arendamisel. Eelnõus on digikirjaoskuse arendamine (maailmatasemel digipädevus) välja toodud vaid koostöös HTMiga, puudub otsene viide MKMi ja töötukassa rollile tööealiste digioskuste arendamisel. Lisaks aitaks eesmärke seada, kui arengukavas oleks toodud digipädevuste mõõdikud ja soovitud sihttasemed. Töötukassal on ligipääs suurele osale tööealisest elanikkonnast ning võimekus pakkuda digikirjaoskuse arendamist tööturuteenuste kaudu. Arvestades, et töötukassa nõukogu on seadnud prioriteediks IKT- oskuste arendamise, oleks asjakohane luua selgem seos MKMi ja JDMi vahel tööealiste digioskuste arendamisel.

Arvestatud. Lisatud on konkreetne viide, et

digioskusi arendatakse koostöös MKM-ja HTM-iga ning lisaks kirjeldatud rollid lahti täpsemalt Lisas 3. Mõõdikuid on täiendatud.

7) Arengukava juhtimise ja rakendamise korralduse osas on märgitud, et vastutus on JDMil ning elluviimine toimub digiühiskonna programmi kaudu. Digiühiskonna arengukava 2035 on ambitsioonikas ja horisontaalne, hõlmates palju erinevaid osapooli. Kuna arengukava visiooni elluviimine toimub läbi ühe programmi, on iga- aastasel tegevuste planeerimisel ja programmi uuendamisel oluline roll. Meie hinnangul peab arengukava tervikuna ja digiühiskonna programm seejuures olulisel määral arvestama ja kaasama teisi valdkondi. Arengukava edukas elluviimine nõuab tugevat sisulist ja laiapõhjalist digiühiskonna arenguprotsesside juhtimist, et välistada olukorda, kus kitsas koordinatsioon võib arengukava elluviimist takistama hakata.

Teadmiseks võetud. Olulist rolli mängib siinkohal Digiühiskonna arengukava juhtrühm, mille ülesandeks on mh arengukava elluviimise jälgimine ja strateegiline suunamine – sh programmi fookuste ja muudatuste heakskiitmine. Juhtrühma on kaasatud valdkondlikud ministeeriumid (sh Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) jt osapooled. Programmi koostamisel lähtutakse Rahandusministeeriumi vastavast korrast.

8) Eelnõus on teiste valdkondade kaasatuse ja ootuste peatükis rõhutatud koostöö vajalikkust, kuid kirjeldused on üldised. Ei ole selgelt aru saada, millisel kujul teised

Arvestatud. Peatükk on ümber sõnastatud “Olulisemad rollid ja tegevused arengukava elluviimisel” ning loetletud tegevused

ministeeriumid/valitsemisalad panustavad arengukava eesmärkidesse ja kuidas toimub sisuline koostöö poliitikakujundajate vahel. Sealhulgas on teiste valdkondadega koostöö kirjeldamisel lähtutud MKMi näitel positsioonist justkui arengukava elluviija viib tegevusi ellu kaasates MKMi. Samas tegelikkuses on kirjeldatud koostööpunktid MKMi vastutusvaldkonda kuuluvad tegevused, kus kaasuvaks osapooleks on JDM. Näiteks on valdkonna teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamine praeguses sõnastuses justkui delegeeritud MKMile ja HTMile, kuigi sisuline teemajuht on JDM. Tulenevalt teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus on JDM kohustus kavandada ja ellu viia oma valitsemisalale tarvilikku teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni sh korraldada oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamist. Seega ei saa nõustuda eelnõus toodud ootusega MKMil ja HTMil tagada digiühiskonna arenguks vajaliku teadus- ja arendustegevuse püsiva ja kasvava rahastuse ning osaleda kriitiliste tehnoloogiate kompetentsikeskuste rajamisel. Samas puudub eelnõus kirjeldus JDM enda teadus- ja arendustegevuse fookustest ja investeeringutest, mis tagaks digiühiskonna jätkusuutlikkuse, näiteks kvantside ja postkvantkrüptograafia. Koostöömudelit ja ülesandeid tuleb eelnõus täpsemalt kirjeldada ja koostöös teiste ministeeriumitega eelnevalt kokku leppida, vastasel juhul tuleb vastavad punktid eelnõust eemaldada

on MKMiga läbi arutatud ning vastavalt korrigeeritud.

9) Arengukava maksumuse prognoos ei anna selget ülevaadet eelarve kujunemisest ega kirjelda metoodikat, millele prognoos tugineb. Samuti ei sisalda see teiste valitsemisalade kulude prognoose, vaid seab kohustuse need hiljem ise valitsemisaladel koostada. Selline lähenemine on riskantne, kuna sellisel juhul puudub ühtne arusaam ja raamistik eelarve kujundamiseks. Eelnõus tuleb täpsemalt selgitada arengukava prognoosi metoodikat ja võimalusel kirjeldada, millised investeeringud on juba valdkonda teostatud. Kuivõrd arengukava visioon suuremal määral ei muutunud, siis on tervitatav ka täiendav selgitus, kuidas senised investeeringud on visiooni elluviimist toetanud. Juhul kui teiste valitsemisalade kuludele ei ole katteallikaid, peab olema selge alus täiendava rahastuse küsimiseks riigieelarvest.

Selgitame: DÜAKi tekstis on kirjas, et kajastatud on JDM vahendid. Prognoos lähtub eeldusest, et JDMi eelarve suures mahus ei vähene ja 2028/2029 aastast võiksid lisanduda SF 2028-2035 vahendid. Teiste valitsemisalade prognoose DÜAK ei sisalda, kuna meil ei ole seda infot. Lisatud on eraldi lause, et viimaste aastate RESi protsess on näidanud, et riigiüleselt on DÜAK digiriigi eesmärkide täitmiseks puudu 200 miljonit eurot. Side valdkonna EL eesmärkide täitmiseks on vaja u 800 miljonit.

10) Toetame üleminekut pilvelahendustele (mh andmesaatkonnad), mis tagab paindlikkuse ja kulutõhususe, sh aitab kriitilisi andmeid turvaliselt säilitada väljaspool riiki. Avalikus sektoris tervikuna pilvelahendustele üleminekul palume ka üle kontrollida, millised on võimalused pilvelahendustele üleminekul olemasolevaid lepinguid arvestades, sh kuivõrd saab eelistada Eestis asuvaid pilveservereid.

Teadmiseks võetud.

11) Teeme ettepaneku tuua selgemalt välja arengukava seos üleriigilise planeeringu 2050 ruumivisiooni ja arengusuundadega, et strateegiline ruumiline planeerimine ja valdkondlikud poliitikad oleks enam integreeritud. Samuti peaksid valdkonnad oma poliitikate rakendamisel arvestama üleriigilise planeeringu (ÜRP)

Arvestatud. ÜRP 2050 on toodud arengukava lisasse 3, kus on toodud seosed teiste valdkonna arengukavadega.

ruumipoliitika põhialustega, milles on sõnastatud ruumi kujundamise juhtpõhimõtted3. ÜRP 2050 ruumivisiooni ehk 10 toimepiirkonna põhise asustuse mudeli elluviimine eeldab digitaalsete ühenduste arendamist, et toimepiirkonnad toimiksid. Kaugtöö ja e-teenuste kättesaadavus peab olema tagatud igas toimepiirkonna punktis. Investeeringud digitaalsesse taristusse loovad piirkondade vahel sidususe ning soodustavad majandusaktiivsuse ja töökohtade laiemat jaotumist üle Eesti. Arengukava alameesmärk 2 „Hüperühendustega Eesti“ tugevdab ÜRPis määratud keskusi ja nende toimepiirkondade konkurentsivõimet. Digitaalse taristu arendamine üle-eestiliselt on üks olulisemaid valdkondi, mis aitab pidurdada pealinnastumist ja toetada kvaliteetset ettevõtlus- ja elukeskkonda väljaspool Tallinna regiooni.

12) Tervitame põhimõtteid, mis puudutavad IKT-kulude läbipaistvuse tagamist ja avaliku sektori arenduste selget ülevaadet. Väga oluline on kulutõhususe vaatest riigisektori IT-arendustest tervikliku ülevaate omamine ja dubleerimise vältimine.

Teadmiseks võetud.

Kokkuvõttes toetame ambitsioonikat visiooni, kuid peame oluliseks, et elluviimise mehhanismid, eelarve ja koostöö oleksid selgemalt kirjeldatud. See aitab suurendada arengukava selgust ja toetada selle tulemuslikku elluviimist.

Teadmiseks võetud.

KLIIMAMINISTEERIUM

Kooskõlastame Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Arengukava „Eesti Digiühiskond 2035“ kinnitamine“ eelnõu järgmiste märkustega: Meie hinnangul on positiivne, et arengukavas on rõhutatud avatud standardite ja masinloetavuse kasutamise olulisust, mis toetab andmete tõhusamat korduvkasutamist ning infosüsteemide koostalitusvõime suurendamist. Täiendava ettepanekuna võiks kaaluda ka Euroopa Liidu tasandil ühtsete andmestandardite kasutuselevõtu senisest aktiivsemat edendamist ning Eesti rolli selle protsessi eestvedajana, et soodustada piiriülest koostööd ja andmevahetust.

Teadmiseks võetud.

Palume infot, mis on saanud arengukavas varasemalt kajastatud ja eelmisel aastal ülevaatamiseks saadetud rohedigi tegevuskavast 2024-2026. Peame rohedigi valdkonda (käesolevas eelnõus digivaldkonna rohepööre ja IKT rohepööre) ja selle koordineeritud juhtimist endiselt oluliseks.

Selgitame: rohedigi tegevuskava 2024-2026 on kinnitatud ning sealseid tegevusi on jooksvalt ellu viidud. Hoiame teemat fookuses ka uuendatud arengukavas, kuid ei pidanud vajalikuks tegevuskava sellisel kujul otseselt sisse tuua.

Leheküljel 6 on üheks ootuseks teistele valdkondadele „Mõõta asutuse IKT ökojalajälge ja viia ellu vähendamise kava.“ Leiame, et kuigi organisatsiooni kliima- ja keskkonnajalajälje mõõtmine hõlmab mingil määral ka digijalajälge, siis eraldi IKT ökojalajälje vähendamise kava koostamist me ei toeta. Teeme ettepaneku, et kavade koostamise asemel tuleks ette võtta konkreetsed sammud ja tegevused jalajälje vähendamiseks.

Arvestatud.

Leheküljel 6 on üheks ootuseks teistele valdkodadele „Koostada strateegilised tegevuskavad uute tehnoloogiate (eriti tehisaru ja andmelahenduste) kiireks ja laiaulatuslikuks skaleerimiseks.“ Arengukava eelmistes versioonides on ühe analoogse tegevusena toodud „Koostame kõigis avaliku sektori organisatsioonides

Selgitame: arengukava alaeesmärgi 1 ning alaeesmärgi 2 saavutamine eeldavad süsteemset lähenemist kõigis poliitikavaldkondades. Andmete ja tehisintellekti valge raamat 2024-2030 näeb samuti ette kõigis avaliku sektori

pikaajalise andmete ja tehisintellekti strateegia ja tegevuskavad vähemalt osana organisatsioonide olemasolevatest strateegiatest ja tegevuskavadest /…/.“ Palume selgitada kas käesolevas eelnõus mõeldakse tehisaru „strateegiliste tegevuskavadena“ tegevuskavasid, mida peaks koostama kõik avaliku sektori organisatsioonid? Kui jah, siis eelistame sellise absoluutse kohustuse mitte seadmist, vaid võimalust integreerida tehisaru skaleerimise eesmärgid olemasolevate strateegiate ja tegevuskavadega.

organisatsioonides andmete ja tehisintellekti rakendamise plaani koostamise, mis ei pea aga olema eraldi dokument, vaid võib olla osa olemasolevatest strateegiatest/tegevuskavadest või digipöörde plaanidest.

KULTUURIMINISTEERIUM

Tunnustame „Digiühiskonna arengukava aastani 2035“ eelnõu (edaspidi arengukava) keskendumist kõige olulisemale ning arengukava selget ülesehitust.

Teeme siinkohal järgmised märkused ja ettepanekud, mille arvestamist palume kaaluda. Arengukava algosas on toodud põhimõtete all eesti keele ja kultuuri elujõu tagamine digiruumis, kuid vastava põhimõtte rakendamiseks vajalikke tegevusi või suundi edasises arengukava tekstis välja ei tooda (v.a. keeletehnoloogiate all). Teeme ettepaneku tuua vastavad seosed eesti kultuuri elujõu tagamisega välja arengukava peatükis „Koostöö teiste valdkondadega“, kuhu palume lisada Kultuuriministeeriumiga koostöös elluviidavad järgmised võtmesuunad:

 Kultuuri kättesaadavus - arendame kultuuri kättesaadavust läbi digitaalsete lahenduste. Tegevus on vajalik, kuna kultuuri kättesaadavus eri sihtgruppide ja valdkondade lõikes ja regionaalselt on piiratud ja kultuurielus osalemise võimaluste mitmekesisus ja maht sõltub paljuski inimeste elukohast, vanusest, keeleoskusest ning sotsiaalmajanduslikest võimalustest.

 Kultuuripärandi digiteerimine - jätkame kultuuripärandi massdigiteerimist ning digitaalse kultuuri loomise, säilitamise ja kättesaadavuse kvaliteedi tõstmist, lisaks edendame digisisu ristkasutust.

 Kultuuripärandi pikaajaline digitaalne säilimine - tagame pärandi säilimise tulevastele põlvedele, olenemata kriisidest maailmas. Tegeleme EL suunal Euroopa-ülese lahenduse väljatöötamisega digipärandi riigipiiriüleseks säilitusteenuseks.

Lisaks saab Kultuuriministeerium panustada mitmetesse teemadesse, mis on antud peatükis väljatoodud Haridus- ja Teadusministeeriumiga koostöösuundade all, nt digipädevuse eesmärgi saavutamisel läbi raamatukogude vastava abistava rolli ning eestikeelse digisisu loomisel on seos läbi loovisikute tegevuse. Keeletehnoloogiate juures märgime, et eesti keele kõrval tuleb andmestada ka eesti kultuur ning selline kombinatsioon peaks leidma kasutust tuleviku multimodaalsetes (lisaks keelele veel heli ja visuaal, fotod, kujutav kunst jne) keelemudelites. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga koostööpunktide juurde („Eesti maine ja eksport“) soovime lisada meie rolli

Osaliselt arvestatud. Lisasime arengukava lisasse viite “Kultuur 2030” arengukavale. DÜAKi uuendamisel on eesmärk hoida arengukava maht mõistlik, seetõttu kõiki kohti, kus koostööd omavahel tehakse, ei markeeri.

läbi nii loomemajanduse, kui ka kultuurivaldkonna laiemalt, potentsiaali kasutamise.

Arengukava osa „Maksumuse prognoos ja teiste valitsemisalade kohustused“ kohta juhime tähelepanu, et Kultuuriministeeriumi valitsemisalas vastavad eelarvelised vahendid puuduvad. Puuduolevad summad on vajalik leida riigi eelarvestrateegia protsessi raames või välisvahendite toel.

Teadmiseks võetud.

Kuna arengukava eesmärkide saavutamiseks on vajalik laiapõhjaline koostöö nii avalikus sektoris, kui ka sektorite üleselt, siis on väga oluline loodav rakendusmehhanism. Hetkel ei selgu arengukavast, sh seletuskirjast, ega lisast 2 („Olukorra analüüs ja tegevused arengukava eesmärkide täitmiseks“), kes on vastutav millise tegevuse täitmise eest (läbivalt kasutatakse „meie vormi“), milline on täpsem ajakava ja ressursid. Kuna Lisa 2 näeb ette mitmeid tegevusi kõigile avaliku sektori organisatsioonidele, siis jääb selgusetuseks, kuidas täpsemalt tagatakse antud tegevuste elluviimine, nt tehisaru rakendamise plaani loomine, pikaajalise andme- ja tehisaru strateegia ja tegevuskava koostamine.

Selgitame: arengukava annab ülevaate olulisematest tegevussuundadest, mille kaudu seatud eesmärke saavutada. Täpsemad tegevused ja konkreetne rahastuskava ja rollijaotus saab fikseeritud vastavalt RESi planeerimise põhimõtetele valdkonna arengukavade programmides. Arengukava juhtrühma kaudu toetatakse arengukava elluviimist ja seiret.

Arengukava lisas 1 („Mõisted“) peaks olema defineeritud, mis tähenduses mõistetakse „teenust“ käesoleva arengukava kontekstis. Mõiste „teenus“ on kasutusel ka keskvalitsuse tegevuspõhise eelarvestamise süsteemis, kuid konteksti kohaselt ei ole antud mõiste samane antud arengukavas kasutatava mõistega. Lisaks tuleks defineerida mõiste „otsene avalik teenus“ (lisa 2, mida ei kasutata arengukava tekstis) ning „digiteenus“. Mõistete selgitus on oluline, kuna sisuliselt määratleb see arengukava eesmärkide ja tegevuste ulatuse – kas arengukava on mõeldud katma vaid digitaalselt osutatavaid teenuseid (e-teenuseid, digiteenuseid) või siiski laiemalt kõiki avalikke teenuseid. Hetkel selles osas ühtne lähenemine arengukavas puudub.

Arvestatud. Lisasse 1 (mõisted) on lisatud teenuse ja otsese avaliku teenuse definitsioonid.

Eeltoodud punktidega nii arengukava rakendamise kui ka ulatuse osas haakub küsimus seonduvalt arengukavas kasutatava mõõdikuga „rahulolu avalike digiteenustega“. Antud mõõdiku allikaks on märgitud teenuste kataloog. Samas ei ole antud kataloogis täna kaardistatud teenused vaid digiteenused (st ainult digitaalsel teel osutataval), vaid kaardistatud on ka nn füüsiliselt või nn kombineeritud teel osutatavad otsesed avalikud teenused. Samuti ei haaku antud mõõdiku nimetusega arengukavas väljatoodud tegevus „Kehtestame ühtse teenuste standardi ja metoodika teenustega rahulolu mõõtmiseks“, mille sõnastuse kohaselt võiks eeldada, et tegemist on kõigi teenuste, olenemata osutamise viisist, standardi ja rahuolu mõõtmise metoodika ühtlustamisega. Eeltooduga haakub ka tänane probleemistik avalike teenuste rahuolu mõõtmise praktikaga, mis on täna teenuste lõikes ebaühtlane. Arengukava lisa 2 kohaselt on plaan tagada avaliku sektori asutustes jätkuvalt teenuste kvaliteedi mõõtmise tava ja ühetaoline metoodika. Täna on avalike teenuste kataloogi põhjal teada, et on küllaltki palju otseseid avalikke teenuseid, mille juures rahulolu ei mõõdeta ning

Selgitame: mõeldud on rahulolu avalike teenustega tervikuna. Nõustume kommentaari ja teema olulisega, Justiits- ja Digiministeeriumi 2026. a tööplaanist lähtuvalt on kavas see teema avada ja nägemus luua, sh välja töötada ühtne lähenemine ja metoodika rahulolu mõõtmiseks.

rahulolu mõõtmine ei ole ka prioriteetne asutuste poolt. Lisaks, mõõtmise juures, on ka kasutatavad metoodikad väga erinevad. Kindlasti oleks vajalik antud tegevuse elluviimiseks kesksete koostöövõrgustikute toimimine (varasemalt toiminud võrgustike taaselustamine), arendus- ja kvaliteedispetsialistide senisest suurem võimestamine ning asutuse juhtide teadlikkuse tõstmine antud teemas.

RAHANDUSMINISTEERIUM

Rahandusministeerium kooskõlastab „Digiühiskonna arengukava aastani 2035“ eelnõu järgmiste märkustega: 1. Eesmärgid, mõõdikud ja tulemuste jälgitavus Arengukavas puuduvad selged mõõdikud, mis võimaldaksid hinnata ligikaudu 1,3 miljardi euro suuruse investeeringu (arengukava maksumus) mõjusust ja tulemuslikkust. Mõõdikud puuduvad kesksete tegevussuundade, näiteks „Andmepõhine ühiskond ja tehisaru“ ja digivaldkonna rohepöörde, edenemise hindamiseks. Ilma mõõdikuteta ei ole võimalik teha tõenduspõhiseid eelarveotsuseid ega hinnata kuluefektiivsust.

Arvestatud. Oleme mõõdikuid juurde lisanud.

2. Arengukava rahastamine Arengukavas puudub ülevaade tegevuste maksumustest (v.a Justiits- ja Digiministeerium). Lisaks on ministeeriumitele pandud kohustus planeerida oma eelarvest mitmeid tegevusi (nt. üleriigiliste kriitiliste teenuste pilves käideldavaks muutmine; küberjuhtimiskeskuse funktsionaalsuse üleriigiline konsolideerimine; tehisaru laialdane kasutuselevõtt avalikus sektoris; suveräänse tehisarutaristu ja -võime loomine; andmejälgija kasutusele võtmine jne), milleks rahalised vahendid puuduvad. Ilma valitsemisalade kuluprognoosideta ei ole võimalik hinnata arengukava kogumaksumust ja investeeringute ning tegevuskulude jaotust. Arengukavas puudub ülevaade oodatavast kokkuhoiust (nt. teenuste konsolideerimine, dubleerimise vähendamine), mis raskendab kuluefektiivsuse hindamist.

Selgitame: ministeeriumidele pandud kohustused tulenevad suurest VVTP-st. Kahjuks ei ole Valitsus nende eesmärkide tarbeks eraldi vahendeid eraldanud, seega tuleb need eesmärgid täita olemasolevate vahenditega. Valitsemisalade kuluprognoose ei ole JDM koostanud, kuna need peavad ministeeriumid ise tegema oma programmide koostamisel.

3. Ministeeriumite ja valitsemisalade infosüsteemide toetamine Arengukavas puudub selge raamistik ministeeriumite ja valitsemisalade infosüsteemide arendamise toetamiseks. Ilma selge toetusskeemita ei ole valitsemisaladel võimalik täita arengukavas seatud ootusi, näiteks tehisaru kasutuselevõtt või teenuste konsolideerimine.

Selgitame: praegusel perioodil veab JDM digipöörete toetusskeem, kust teised valitsemisalad saavad toetusi taotleda. Selget valitsemisalade infosüsteemide arendamise toetusraamistikku ei saa DÜAKis välja tuua, kuna Eestis on detsentraliseeritud juhtimine, sh IKT kuludes – iga valitsemisala planeerib ja vastutab oma kulude eest ise. Sellepärast on DÜAKis välja toodud vaid JDM kulud. Lisaks, RRF vahendite kasutamine lõpeb 2026. aastal ja käesoleva SF perioodi vahendid on suures osas jaotatud ning uue SF perioodi osas ei ole meil Rahandusministeeriumilt kindlust, et saame valitsemisalade vajadusi toetada vähemalt samas mahus praeguse perioodiga. Kui Rahandusministeerium selle kinnituse annab, siis saame 2029. aastast DÜAKi prognoosida ka uue perioodi SF vahendid.

4. IKT kulud Arengukava rõhutab kulutõhusust ja ressursside koondamist, kuid puudub terviklik raamistik IKT kulude ühtseks käsitlemiseks riigiüleselt. Soovitame lisada konkreetse tegevusena ühtse IKT kulude metoodika väljatöötamise ja rakendamise kõigis valitsemisalades.

Arvestatud. Teksti täiendatud viitega ühtsele metoodikale. Samuti on eelnõus tekst, et aastaks 2030 on digiriigi ja IKT valdkonna juhtimine korraldatud keskselt ja valitsemisalade üleselt. Selle tegevuse raames on ka kulututõhusust ja ressursside koondamist ette nähtud.

5. Valdkondlik digipööre Arengukavas kasutatakse mõistet digipööre üldises tähenduses, kuid puudub terviklik juhtimis- ja rahastusraamistik ning selge seos DÜAK 2030 alusel kujunenud struktuuritoetuste loogikaga.

Osaliselt arvestatud. Oleme täiendanud eelnõu teksti.

6. Tehisaru ja andmed Arengukava lisas on toodud, et igas avaliku sektori organisatsioonis koostatakse tehisaru rakendamise plaan. Palume täpsustada, kas plaani koostamine on Justiits- ja Digiministeeriumi ülesanne ja kuidas see erineb pikaajalise andme- ja tehisaru strateegia koostamisest?

Selgitame: mõeldud on sama asja. Andmete ja tehisintellekti valge raamat 2024-2030 näeb ette, et kõik avaliku sektori asutused koostavad pikaajalise andmete ja tehisintellekti rakendamise plaani, mis ei pea aga olema eraldiseisev dokument, vaid võib olla osa olemasolevatest strateegiatest/tegevuskavadest või digipöörde plaanidest.

7. Arengukava elluviimine ja vastavus kehtivalt regulatsioonile Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019.a määruse nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord” § 7 lõikele 1 viiakse programmiga ellu valdkonna arengukava alaeesmärki. Arengukavas on toodud: „Arengukava viiakse ellu digiühiskonna programmi kaudu. See programm määratleb konkreetsed aastased eesmärgid, tegevused, vastutajad, eelarved ja mõõdikud, järgides riigieelarve seadust.“ Arengukavas on sätestatud kolm alaeesmärki, millest tulenevalt peaks koostama ka kolm programmi. Palume selgitada, millistel kaalutlustel minnakse nimetatud määrusega vastuollu ning arengukava ei plaanita hakata ellu viima kolme programmiga? Lisaks juhime tähelepanu, et programmides pannakse paika 4-aastased eesmärgid, tegevused, vastutajad, eelarved ja mõõdikud, mitte aastased. Arengukava eelnõu ja selle lisa ei ole täielikult kooskõlas ning eelnõu ei toeta kõiki lisas loetletud tegevusi. Kohati on arengukavasse toodud liigne detailsus, mis ei ole arengukava tasemel põhjendatud. Nt „kehtestame arendusprojektide määruse, mis tagab üleriigiliselt IKT ressursside mõistlikuma ristkasutuse ning vähendab dubleerimist“.

Selgitame: seni on Digiühiskonna arengukava 2030 tegevusi ellu viidud ühe programmi kaudu ning see on Rahandusministeeriumiga kooskõlastatud. Põhjuseks on olnud, et Digivaldkonna eelarve ei annaks oma mahult mitut programmi välja ning piisav selguse ja läbipaistvuse tase on võimalik luua programmi tegevuse tasandil. Oleme valmis Rahandusministeeriumiga konsulteerima, mitu programmi oleks asjakohane tekitada.

Arengukavas on läbivalt viidatud mahukatele visioonidokumentidele „Andmete ja tehisintellekti valge raamat“ ja „Personaalse riigi valges raamat“, kuid puudub konkreetne ja selge seos nende põhimõtetega.

Selgitame: seos on olemas ning nende dokumentidega kokkulepitud põhimõtteid ka rakendatakse tegevussuundade elluviimise kaudu.

RIIGI INFOSÜSTEEMI AMET

DÜAK seosed teiste strateegiadokumentidega  Palume täpsustada, kuidas ning millises ajaraamis seotakse uus arengukava digiühiskonna programmiga. Samuti palume võimalusel selgitada programmi struktuuri, arvestades et sealt tuleb välja eelarve jaotus (meetme ja tegevuse tasand). Muuhulgas palume arvestada kesksete digiteenuste ja küberturvalisuse

Selgitame: kui arengukava saab 2026. aasta alguses kinnitatud, on võimalik programm esitada uue struktuuriga 2027. aastaks. 2026. aasta programm lähtub kehtivast arengukavast, sai kinnitatud koos 2026+ RES-iga ning kehtib.

seostega.  Näiteks paljud küberturvalisuse investeeringud on eraldamatult seotud teenuste arendamisega. 

1. Palume täiendavalt täpsustada DÜAK põhidokumendi ja Lisa 2 vahelist seost. Muuhulgas soovitame konkreetselt kirjeldada, kas prioriteetsena nähakse põhidokumendis või Lisas 2 loetletud tegevusi.

Selgitame: arengukava eelnõu, ehk põhidokument on see, mille alusel planeeritakse programm ning lisad annavad detailsema ülevaate olukorra analüüsist, seonduvatest arengukavadest jne. Arengukava põhiteksti ja selle lisas toodud tegevuste sõnastust on omavahel ühtlustatud, et vältida vastuolusid.

2. Soovitame lisada loetelu olemasolevatest DÜAKiga seonduvatest valgetest raamatutest ja nende rakenduskavadest tervikliku ülevaate eesmärgil.

Osaliselt arvestatud. DÜAKi teksti eri tegevussuundade alla on lisatud viited asjakohastele valgetele raamatutele.

3. Soovitame peatükki “Olemasolevad koostööd teiste valdkondadega” täiendada viidetega vastavatele koostöökokkulepetele valdkondade ülese koostöö hetkeseisu sisustamise eesmärgil.

Selgitame: loetelu eesmärk on juhtida VV-s tähelepanu ja saada kinnitust ministritelt/ministeeriumidelt, et nad aitavad loetletud liinides eesmärke saavutada ja panustavad vajadusel ka oma ressursse. Oleme peatüki pealkirja ümber sõnastanud „Olulisemad rollid ja tegevused arengukava elluviimisel“.

Mõisted  Dokumendis kasutatakse riigiportaali eesti.ee tähistamiseks kas „eesti.ee“ või „riigiportaal“. Soovitame läbivalt kasutada ühte neist või kokku “riigiportaal eesti.ee”. Samuti palume kaaluda üldnimetuse „teabeväravad“ sissetoomist, mis hõlmab endas nii riigiportaali eesti.ee kui ka andmed.eesti.ee.  

Arvestatud.

Soovitame eelistada mõistet „andmestikud“ mõistele „andmekogud“. Viimane neist mõistetest on aja jooksul oma väärtust märkimisväärselt kaotanud, tähistades parimal juhul alamosa andmestikest ja kehvemal juhul on ekslikult kasutuses sünonüümina mõistetele "andmebaas", "infosüsteem" jne. Vastukaaluks mõiste „andmestikud“ on kasutuses läbipaistva andmetöötluse valdkonnas, teenides DÜAK 2035 eesmärke. 

Arvestatud.

Soovitame eelistada mõistet „andmestikud“ mõistele „andmekogud“. Viimane neist mõistetest on aja jooksul oma väärtust märkimisväärselt kaotanud, tähistades parimal juhul alamosa andmestikest ja kehvemal juhul on ekslikult kasutuses sünonüümina mõistetele "andmebaas", "infosüsteem" jne. Vastukaaluks mõiste „andmestikud“ on kasutuses läbipaistva andmetöötluse valdkonnas, teenides DÜAK 2035 eesmärke. 

Arvestatud.

Soovitame eelistada mõistet "masinmõistetav" mõistele „masinloetav“. Esimene neist seostub struktureeritud ja kvaliteetsete andmestike kui tehisaru eesmärgipärase kasutuse eeldusega. Vastukaaluks masinloetav ei too piisavalt esile eesmärgipäraste andmetöötluse põhimõtete olulisust.  

Mittearvestatud. Mõiste “masinloetav” on üldkasutatav termin.

Palume mõiste “EUDI digikukkur” asemel kasutada ametlikku mõistet “Euroopa digiidentiteedikukkur” terminoloogilise ühtsuse huvides

Mittearvestatud. Eelnõu teksti täiendades on sealt eemaldatud konkreetne viide Euroopa digiidentiteedikukrule ning

kasutatud selle asemel üldisemat viidet uusima põlvkonna eID lahendustele.

Praegune kontekst  DÜAKi sissejuhatuses on tabavalt öeldud, et praeguse ajajärgu nõudlikus olukorras vajavad Eesti digiriigi strateegilised eesmärgid kohendamist ja fookus radikaalset teravdamist. Samal ajal muutub tehnoloogia haldamine eksponentsiaalselt keerukamaks, nõudes laiapõhjalist teadlikkust uute tehnoloogiate võimalustest ja riskidest. Eeltoodu vaimus tuleks dokumendi alguses konteksti loovas peatükis eriliselt rõhutada hariduse ja ekspertide järelkasvu vajaduse teemat ning see oluliselt detailsemalt sisse põimida ka alameesmärkidesse. Avaliku sektori IKT peab olema tellija rollis, et tekiks kaasaegseid digi- ja küberteadmisi ning huvi omav põhi- ja keskkoolilõpetajate seltskond. 

Selgitame: nõustume, et kaasaegsed digi- ja küberteadmised on digiriigi arengu ning turvalisuse võti (vt joonis eelnõus üldeesmärgi ja alaeesmärkide osas). DÜAKi uuendatud versioonis oleme digipädevustega seonduvad eesmärgid ja tegevused selguse mõttes kokku koondanud. Samuti oleme juurde toonud konkreetse mõõdiku digipädevuste osas ning põhimõtete all on viidatud ühe olulise teemana elukestvale digipädevusele.

Soovitame suurendada Eestisse andmekeskuste rajamise rõhku, muuhulgas selgitades DÜAKis seda soodustavaid meetmeid. Praeguse kavandi viited suveräänsele arvutusvõimekusele (põhidokumendis) ning andmekeskustele (Lisa 4, lk 19) võivad jääda märkamatuks. Samas on andmekeskused oluline eeldus tehisaru suveräänseks kasutamiseks. 

Arvestatud. Uues versioonis on tehisaru ning arvutusvõimekust oluliselt rohkem esile toodud ning täiendatud ka andmekeskuste rajamist toetavate tegevustega.

Soovitame täiendavalt selgitada, milles seisneb IKT- teenuste krooniline killustatus ning millistel kaalutlustel on see digiriigi peamine siseriiklik pidur. Samuti soovitame  täiendavalt selgitada seost dubleeriva andmekorje ning julgeolekuriskide vahel.  

Arvestatud. Sõnastust on täiendatud.

Soovitame rõhutada, et geopoliitiline vastasseis ei avaldu üksnes üksikrünnakute või intsidentidena, vaid pikaajalise surve ja katkematu mõjutustegevusena. Selles Eesti eesmärkide saavutamine eeldab selget vastutusjaotust, otsustusvõimekust ja järjepidevat juhtimist üle asutuste. 

Teadmiseks võetud.

Soovitame riigi ja erasektori koostöös rõhutada väärtusloomet. Seega riigi ja erasektori koostöö fookus peab laienema idufirmade toetamiselt kogu majanduse laiahaardelisele andmepõhisele ümberkujundamisele (mitte vaid digitaliseerimisele) ning andme- ja tehisaru võimekuse tõstmisele. 

Arvestatud. Sõnastust on täiendatud.

Alaeesmärk 1. Maailma parim digiriigi kasutajakogemus Palume riigi kesksete digiteenuste pakkumist ja vahendamist rõhutada 1. alaeesmärki läbiva suunana, kuna see hõlmab kõiki loetletud võtmesuundasid. Samuti palume käsitleda personaalse riigi ja kasutajakeskseid teenuseid tervikuna, mis toob esile kesksete digiteenuste olulisuse. Praeguses kavandis on need jaotatud 1. ja 3. võtmesuuna vahele, mis võib killustada tervikvaate loomist.

Arvestatud.

Palume olulisena rõhutada, et kasutajakeskse visiooni realiseerumine eeldab teenuste arendamise kõrval ka protsesside, rollide ja teenuste omandimudelite muutumist üle organisatsioonipiiride. See aitab esile tuua, et personaalse riigi rakendamine pole üksikute teenuste arendusprojekt, vaid erinevate teenuste kogumiku teadlik juhtimine.

Teadmiseks võetud. Täpsemad põhimõtted on toodud Personaalse riigi valges raamatus.

Soovitame täiendada peatükki rõhutusega, et maailma parim digiriigi kogemus peab olema ka turvaline ja turvalisus võiks olla kasutajakogemusse sisse kirjutatud nt "security by design" põhimõtetega. Praeguses

Arvestatud. Alaeesmärgis 1 on toodud, et kogu digiriik toetub turvalistele platvormidele.

kavandis on võtmesuundades küll sõnadega mainitud "turvalisust", kuid personaalriigi ega andmepõhise ühiskonna puhul pole seda sisu poolest mainitud.

Soovitame andmepõhise otsustamise võimaldamist rõhutada ka 2. võtmesuunas.

Arvestatud.

Soovitame võtmesuund 3 ümber nimetada kui “Tulevikukindla digiriigi keskse alustaristu komponendid ja teenused.”. See seostub muuhulgas punktis 14 mainitud riigi kesksete digiteenuste olulisusega.

Mittearvestatud. Pakutud sõnastus jääks võrreldes olemasolevaga liiga kitsaks.

Palume 3. võtmesuunas üle hinnata Eesti digiriigi kesksete komponentide loetelu. Riigi Infosüsteemi Amet on valmis panustama loetelu sõnastamisse koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga.

Teadmiseks võetud. Eesmärk on tuua näited kesksetest komponentidest, mitte ammendavat loetelu esitamine.

Palume täiendada 3. võtmesuunda rõhutusega, et eID valdkonna tegevused lähtuvad identiteedihalduse ja elektroonilise identiteedi valgest raamatust. See on oluline nende dokumentide sidumiseks.

Arvestatud. Viide valgele raamatule on lisatud.

Palume 3. võtmesuunas rõhutada kesksete teenuste seas ka riigivõrku kui riigiasutuste ja ühiskondlikult oluliste ettevõtete toimepidevuse tagajat kriisiolukordades. Riigivõrgul on oluline roll nii sidetaristu kui laiemalt digiteenuste toimepidevuse tagamisel.

Selgitame: Riigivõrku on käsitletud alaeesmärgi 4 all.

Soovitame võtmesuunda 4 „Digiriigi arengu strateegiline juhtimine“ täiendada eesmärgiga vähendada järjepidevalt taakvara osakaalu digitaalsetes teenustes.

Arvestatud.

Alaeesmärk 2: IT-vaatlikum, turvaline ja kaitstud küberruum Soovitame pealkirja ümber sõnastada kui “IT-vaatlikum ühiskond, turvaline ja kaitstud küberruum.” IT-vaatlikus on kasutatav pigem ühiskonna (inimesed) kui küberruumi kontekstis.

Arvestatud.

Palume lisada eesmärgina “tõsta küberturbe teadlikkuse taset kogu riigis." See on ühine eesmärk ja eeldus erinevates organisatsioonides teadliku küberturvaline käitumine tagamisel.

Selgitame: see üleriigiline eesmärk on käsitletud võtmesuuna 2 all (“Suurendame kogu ühiskonna kerksust teaduspõhiselt ja tulevikukindlalt”).

Alaeesmärk 3. Hüperühendustega Eesti Soovitame täiendada eraldi võtmesuunana tasukohase sideühenduse saavutamine. Väga suure läbilaskevõimega võrgu kättesaadavus riigis on tabeli kohaselt 81%, kuid Statistikaameti andmetel on vaid 30% ettevõtetel ühendus 100 - <500 Mbit/s ning ühendus 500 - <1 Gbit/s vaid 13% ettevõtetest. Seega võrk on kättesaadav, kuid see pole võrreldes naaberriikidega taskukohane.

Arvestatud. Teksti täiendatud tegevussuunaga “parandame konkurentsiolukorda läbi efektiivsemate sidevõrkude juurdepääsutingimuste rakendamise"

Sidetaristu toimepidevuse ja turvalisuse kindlustamise juures soovitame eraldi ära mainida vajaduse teha eraldi strateegilisi taristuotsuseid julgeolekukaalutlustel, näiteks hankides kallimaid seadmeid usaldusväärsetest allikatest odavamate riskantsemate seadmete asemel toimepidevuse eesmärgil. 

Mittearvestatud. Sidevõrkudes ebaturvaliste seadmete kasutamise piiramiseks on mehhanism olemas.

Soovitame täiendavalt selgitada, kellest või millest sõltumatust soovitakse välisühenduste osas saavutada. Samuti palume täiendavalt selgitada, kuidas sõltumatust luuakse – kas pigem uute ühenduste loomise või olemasolevate ühenduste sõltumatuks muutmise teel. 

Selgitame: sõltumatuse all peetakse silmas rahvusvaheliste ühenduste paljusust, mis aitab mõne ühenduse katkemisel kasutada teisi alternatiivseid ühendusi, millega oleks tagatud sideteenuste toimepidevus.

Teiste valdkondade kaasatus ning ootused, olemasolevad koostööd teiste valdkondadega

Arvestatud. Teksti on täiendatud.

Soovitame avalike teenuste delegeerimise osas rõhutada ka vajalike eeltingimuste loomist – teenuste kvaliteedi tagamine, küberturvalisus ja efektiivsus. See võimaldab riigil keskenduda järelevalvele ja strateegilistele prioriteetidele, jättes teenuseosutamise spetsialistidele.

Soovitame juhtide ja spetsialistide ümberõppe osas seada laiema eesmärgi vaid muudatuste vedamisest. Näiteks võiks eesmärk olla käivitada laiaulatusliku digioskuste täiendõppe, et võimestada juhte ja spetsialiste digimuutusi vedama, koostööd tugevdama ning digiprojektide rakendamist kiirendama. 

Selgitame: see on hõlmatud digimuutuste vedamise all.

Soovitame olulisena teadusrahastuse osas seada eesmärgiks esmalt selgitada teadus- ja arendustegevuse sisu digiriigis ning väärtustada olemasolevat koostööd teiste valdkondadega. See on püsiva ja kasvava rahastuse üks peamine eeltingimus, mis vajaks tänast praktikat hinnates korrastamist.  

Teadmiseks võetud.

Tulevikuvalmiduse osas palume uute kompetentsikeskuste rajamise asemel või nendele lisaks rõhutada eesmärgina olemasolevate kompetentsikeskuste võimestamist.

Teadmiseks võetud. Iga uue kompetentsikeskuse loomisel vaadatakse üle olemasolevate võimestamise vajadus ning uusi luuakse ainult olukorras, kus see on eesmärkide saavutamiseks vältimatu.

RIIGI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA KESKUS

Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus toetab digiühiskonna tegevuskava projekti ning leiab, et see on selge ja kaasaegne, mis tunnistab nii tehnoloogilisi murranguid (AI, agendid, kvanttehnoloogia jt) kui ka geopoliitilisi riske (küberrünnakud, desinformatsioon). Konkreetsed visioonilood ja näited muudavad abstraktsed eesmärgid selgemaks ja käegakatsutavaks. Teeme mõned tekstilised ettepanekud, kus näeme, et saame RITi ülesannete kontekstis kaasa aidata parema digiriigi kujunemisele. Ettepanekud on lisatud otse arengukava teksti punasega:

Teadmiseks võetud.

Alaeesmärk 2, teine lõik, lisada: “Turvaline ja kaitstud küberruum eeldab alustaristu konsolideerimist, kus põhikomponendid ja -teenused on ühiselt hallatud ning taaskasutatavad. See loob eelduse platvormipõhiseks, koostalitlusvõimeliseks ja turvaliseks digiriigiks ning väldib dubleerivaid lahendusi”.

Osaliselt arvestatud. Alaeesmärgi 1 tegevussuuna 2 (toimepidev, turvaline ja pragmaatiline teenusekorraldus) all on alustaristu konsolideerimine eraldi välja toodud, st eesmärgiks on lihtsustada ja korrastada teenusekorraldust, konsolideerida dubleerivaid IKT alaseid tegevusi, taristut ja asutusi; ühtlustada ja automatiseerida sarnaseid funktsioone haldusalade üleselt. Sama tegevussuuna all on seatud eesmärgiks rakendada riik kui platvorm põhimõtet, kus keskseid lahendusi arendatakse ja hallatakse ühiselt.

Alaeesmärk 2, teine võtmesuund, lisada: “Konsolideerime alustaristu lähtudes küberturvalisuse ja usaldusväärsuse aspektidest”

Arvestatud osaliselt. Alustaristu konsolideerimine on lisatud alaeesmärgi 1 võtmesuuna 2 „Toimepidev, turvaline ja pragmaatiline teenuskorraldus“ alla. Alustaristu konsolideerimise käigus on mh võimalik arvestada ka küberturvalisuse ja usaldusväärsuse aspektidega.

RIIGIKANTSELEI DÜAK on oma varasemate versioonidega võrreldes teinud märgatava arenguhüppe, on hõlpsamini loetav ja arusaadavam, vähem loosunglikum.

Teadmiseks võetud, mõõdikute osa täiendatud.

Tulevikustsenaariumite sidumine arengukava eesmärkidega on eeskujuks kõigile avalikus sektoris. Hea, kui need saaks siduda ka konkreetsete mõõdetavate andmetega - kuidas me stsenaariumite suunas liigume. Olete teinud väga kvaliteetse töö. Mõned nüansid toome siiski välja, millele tähelepanu pöörata: Palume täpsustada väiteid Eesti kontekstis ning siduda need konkreetsemalt olemasolevate või kavandatavate lahendustega, ning võimalusel veidi enam fookust seada alameesmärkide sees. See aitaks paremini mõista, kuidas lähenemine haakub reaalse praktikaga ning suurendaks DÜAK mõju. Lk 1: "Riigiteenuste tulevik ei ole enam päringupõhine, vaid agentne ja ennetav. Andmepõhised agendid võtavad enda kanda proaktiivse rolli: nad tuvastavad õigused, eeltäidavad otsused ja juhivad asutusteülest suhtlust, tehes reaalajas tarku järeldusi nii andmekogude, tekstide kui ka sensorinfo põhjal." Või lk 3 "Tõhustame andmehaldust ja andmete taaskasutust" Või lk 4 "suurendame ohuteadmust ja kerksusvõimet, parandades ohtude nähtavust ja seiret". Arengukava mõju ja ambitsioon võiks veelgi selgemalt esile tulla, kui eesmärkide juurde lisada konkreetsem vaade kavandatavatele tulemustele. Näiteks võiks kaaluda, kas on võimalik nimetada lk 3 „Eestis toimivad proaktiivsed ja terviklikud teenused“ teenuseid või vähemalt sektoreid, kus arengukava perioodil on plaanis teha sisuline hüpe. Täiendav konkreetsus aitaks paremini mõista kavandatud muutuse ulatust ja praktilist tähendust. Lk 3 "konsolideerime tugitegevusi" võiks tuua näiteid konkreetsetest tugitegevustest, mida kindlasti konsolideeritakse. Või ka lk 3 "/.../ paneme andmed tööle ja loome tulevikukindla andmemajanduse."

Arvestatud ja täpsustatud.

Teksti võiks kaaluda mõnevõrra lihtsustada ja tihendada, et põhisõnum oleks lugejale selgem. Näiteks lk 1 lõiku on võimalik sõnastuslikult lühendada (kollasega märgitud kohti koondades): "Samal ajal muudab tehnoloogia (kvanttehnoloogia, krüptograafia, biotehnoloogia, sünteetilised andmed) haldamise eksponentsiaalselt keerukamaks, nõudes laiapõhjalist teadlikkust uute tehnoloogiate võimalustest ja riskidest ning suveräänset arvutusvõimsust."; lk 2 "proaktiivne riik nõuab platvormipõhist lähenemist ja radikaalset koostalitlust" Jne.

Osaliselt arvestatud ja osaliselt sõnastusi muudetud.

Kasutada võiks võimalust selgemalt avada arenguperspektiivi andmete väljastamise ja taaskasutuse platvormi osas, mille kaudu riigi andmeid saaks turvaliselt ja kooskõlas õigusraamistikuga väärindada, ka erasektori ja teaduse vajadusteks. Praegu toimub andmekogude taaskasutamine eeskätt sektoripõhiselt (nt teadusuuringute õiguslikul alusel), ning paralleelselt arendavad oma lahendusi mitmed asutused (sh Statistikaamet ERIKA kaudu, Sotsiaalministeerium ning terviseandmete taaskasutuse kompetents Metroserti/RUKi eestvedamisel). Arengukava tasandil võiks kaaluda, kas ja kuidas neid algatusi paremini ühtlustada ja koordineerida, et suurendada mõju ja vältida killustumist.

Arvestatud.

Võiks kaaluda, kas ja kuidas kajastada arengukavas plaanitavat gigatehast ning selle võimalike harude loomise seost DÜAKi eesmärkidega, eriti arvestades selle potentsiaalset mõju riigi andmetöötlus-, arvutus- ja tehisaru võimekusele ning koostööpotentsiaali erasektoriga.

Arvestatud.

Sõnastus „arendame järjepidevalt digioskusi ja - kompetentsi kogu haridusteel“ võib jääda mitmeti tõlgendatavaks, kuna haridusteed seostatakse sageli eeskätt formaalhariduse ja noortega. Kui eesmärk on rõhutada elukestvat õpet, sh täiskasvanute ja töötava elanikkonna digioskuste arendamist, võiks kaaluda selle selgemat esiletoomist. Samuti aitaks arengukava mõju paremini mõista, kui oleks täpsustatud, milliseid täiskasvanute digipädevuse kitsaskohti soovitakse lahendada.

Arvestatud.

Kontseptuaalne seisukoht "Riigi ja erasektori koostöö fookus peab laienema idufirmade toetamiselt kogu majanduse digitaliseerimisele ning andmetöötlus- ja tehisaru võimete parandamisele" on kooskõlas TAIE arengukavaga, kuid soovitame kaaluda mõiste „idufirmad“ asendamist mõistega „tehnoloogiaettevõtted“ või „IT firmad“, et olla täpsem. Palun viidata arengkavas, mis andmestikel põhineb arusaam, et meie traditsiooniline majandus on vähedigitaalne.

Arvestatud.

Lk 3 "Tagame suveräänse arvutusvõimsuse ja suuname investeeringuid suurte keelemudelite arendamisse". Palume täpsustada, millistest ja kui suurtes investeeringutest juttu on ning kuna investeeringutest on juttu vaid AI kontekstis, siis kas võib eeldada, et teistel eesmärkidel selliseid investeeringuid ei plaanita?

Arvestatud. Investeeringuid on plaanis teha ka teistest valdkondades. Selguse mõttes võtsime sõna investeeringud välja ühest kohast.

Lk 6: "Koostada strateegilised tegevuskavad uute tehnoloogiate (eriti tehisaru ja andmelahenduste) kiireks ja laiaulatuslikuks skaleerimiseks" - millist kohta näete sellistel strateegilistel tegevuskavadel tänases strateegilise planeerimise süsteemis, arvestades, et me strateegiliste dokumentide arvu ei peaks suurendama vaid peaksime keskenduma ennekõike tegevuste elluviimisele, mitte panema peamise tööjõu tegevuskavade koostamisele?

Selgitame: arengukava alaeesmärgi 1 ning alaeesmärgi 2 saavutamine eeldavad süsteemset lähenemist kõigis poliitikavaldkondades. Andmete ja tehisintellekti valge raamat 2024-2030 näeb ette kõigis avaliku sektori organisatsioonides andmete ja tehisintellekti rakendamise plaani koostamise, kuid see võib olla osa olemasolevatest strateegiatest/tegevuskavadest või digipöörde plaanidest, mida esitatakse EL vahendite saamiseks, st ei pea olema eraldi dokument.

Lisad Lk 2: „Tagame ühtse kasutajakesksete teenuste standardi“, mis hõlmab teenuste kujundamist, arendamist, juhtimist ja mõõtmist, ning uuendame seda. Kui me tahame tõsta kasutajate rahulolu, siis palume kaasata UI ja UX eksperte. Hetkel riigiteenused võimaldavad väga laia funktsionaalsust, kuid kasutamise lihtsus jääb tugevalt alla erasektori lahendustele, mis tekitab negatiivse kontrasti riigiteenuste kasutusmugavuse suhtes.

Teadmiseks võetud.

Lisad Lk3: „Arendame välja riikliku postkasti, tagame selle laialdase kasutuselevõtu ning seadustame selle riikliku teadete ja dokumentide kättetoimetamise põhikanalina traditsioonilise postiteenuse asemel.“ Mitmetel @eesti.ee aadressi kasutajatel on ilmselt valusalt meeles, kuidas riik ühel hetkel otsustas suunamisteenuse kinni panna. See tähendas, et kõik teenused, kus @eesti.ee aadress oli

Teadmiseks võetud, selle teema reguleerimine ei ole arengukava tase.

kasutusel, tuli eraldi läbi käia ja see asendada. Peale @eesti.ee suunamise teenuse sulgemist polnud see kohati enam isegi võimalik, kuna kinnitusmaili, mis tuli vanale @eesti.ee aadressile, polnud võimalik kätte saada. Ettepanek, et juba praegu arvestataks ja mõeldaks läbi olemasoleva teenuse sulgemine, mis peab olema põhjendatud ja hästi kommunikeeriud, kuna sellest sõltub riigi usaldusväärsus. Arengukava elluviimise peatükis võiks kaaluda rollide täpsustamist. Lisaks Justiits- ja Digiministeeriumi koordineerivale rollile on mitmel valdkondlikul osapoolel keskne panus andmetemaatikas: Statistikaametil kui riiklikul andmepädevuse ja andmete koondamise kompetentsikeskusel, TEHIKul kui suuremahuliste terviseandmete haldajal ja väärindajal ning Haridus- ja Teadusministeeriumil TI-hüppe ja noorte ning õpetajate digioskuste arendajal. Jne.

Selgitame: Oleme täpsustanud rolle peatükis Olulisemad rollid ja tegevused arengukava elluviimisel, sh HTM, MKM, VÄM. Statistikaamet ning teised asutused on hõlmatud DÜAK juhtrühma ning panustavad arengukava elluviimisesse oma pädevuste piires. Andmetega seotud koostöö ja projektid on täpsemalt loetletud andmevaldkonna tegevuskavas. Arengukavas läbivalt on palju koostööd eeldavaid tegevusi ja eesmärke ning selliselt kõike kaardistades muutuks dokument liiga pikaks ja mahukaks.

SISEMINISTEERIUM

Kuidas on kaasatud ja arvesse võetud riiklikke plaane ja suundi, mis seotud kosmosevaldkonnaga (iseäranis side)? Kosmosevaldkonda iseloomustab praegusel ajahetkel suund kaitse ja sisejulgeoleku tegevustele ning Eesti kosmosestrateegia on samuti üle vaatamisel. Sama küsimus ka osas, mis puudutab kvanttehnoloogiat ja vastava teekaardi koostamist MKM tellimusel.  

Selgitame: arengukavas on eelkõige seosed loodud teiste valdkonna arengukavadega, mis koos Eesti 2035, poliitika põhialustega ning programmidega on riigieelarve mõistes strateegilised arengudokumendid. Samuti oleme lisanud viite ÜRP-ile 2050, mis riigi keskselt ruumiplaneerimist suunab. Kuigi arengukava elluviimisel arvestatakse ka mitmeid teisi dokumente, sh valgeid raamatuid, valdkondlikke strateegiaid, teekaarte jne, ei ole mõistlik kõiki neid arengukavas nimetada, isegi kui arengukava sisuliselt neid arvestab ja nendest lähtub. Leiame, et kvanttehnoloogia on arengukava tekstis piisava üldistusastmega hõlmatud. Teekaartide osas märgime, et lisaks MKMile, teevad kvanttehnoloogiate teekaartidega tööd ka JDM ja RIA. Kõigil on seatud mõnevõrra eraldi fookus.

Siseministeerium ei pea võimalikuks arengukava dokumendis lähenemist, kus eesmärkide täitmisel jäetakse eelarvevahendite eraldamisega seotu hägusaks. Nõustume, et valitsemisala vajaduste planeerimine saab tugineda valitsemisala kogemusele ja vajadustele, kuid arengukava eesmärkide täitmiseks vajalike vahendite taotlemine peab toimuma riigis keskselt arengukava omaniku initsiatiivil ja toel. Kui rahastamisallikad on täna selgusetud, tuleb seda ka arengukavas märkida.

Selgitame: praegusel rahastusperioodil veab JDM digipöörete toetusskeem, kust teised valitsemisalad saavad toetusi taotleda ning see on toodud ka arengukava maksumuse prognoosis. Oleme nõus, et rahastuse pool on dokumendi lühiduse tõttu napisõnaline, oleme seda täiendanud. JDM DÜAKi omanikuna koordineerib valdkondlike digipöörete raames valitsemisalade vajaduste toetamist. Samuti viib JDM igal aastal Valitsusse riigiülese pildi kõikide valitsemisalade IKT lisavajadustest, mida iga minister peaks toetama, et oma tegevused ellu viia. Samuti hakkab JDM koondama uue SF perioodi (2028-2035) kõikide valitsemisalade vajadusi.

Eelnõus on kirjeldatud, et meie tegevuskeskkonda kujundavad neli vääramatut jõudu ning sellest üheks on

Arvestatud ning lisatud viide, et eelkõige on eesmärk vähendada tarbetut dubleerimist.

avaliku sektori teenuste killustatus: Praegused dubleerivad andmekorjed ja erilahendused on ressursikulu ja julgeolekurisk. Siseministeerium on seisukohal, et dubleerimine on risk siis, kui see on läbimõtlemata ja ebatõhus. Teatud juhtidel on dubleerimine vajalik

Mida peab arengukava koostaja silmas „tehnoloogia neutraalsuse“ all?  

Selgitame: tehnoloogianeutraalsus käsitleb põhimõtet, mille järgi reeglid, nõuded või otsused ei eelista ega välista ühtegi konkreetset tehnoloogiat, vaid keskenduvad tulemusele, funktsioonile või eesmärgile.

Arvestades tänase meie digiriigi seisu (mahajäämus, killustatus, dubleerimine, kulude kasv, innovatsioon langus, rohke pärandvara jne) peaks järgmise perioodi digiareng sõnastama eesmärgi digiriigi tõhustamisele ja jätkusuutlikkuse tagamisele. Mõningaid sellekohaseid elemente leiab erinevate alaeesmärkide „taga“, kuid tervikkäsitlus väljakutsele puudub. Samas on just see teema olnud mitmete hiljutiste aruteluformaatide peamiseks sisuks. Palume lisada. 

Arvestatud, teksti vastavalt muudetud.

Palume täpsustada, millistele kriteeriumitele tuginedes olete valinud DÜAK-i JR liikmete ringi? Siseministeerium on huvitatud samuti kaasumast. Või on DÜAK tervikuna suunatud valitsemisaladele, kuhu ei kuulu SIM, VÄM ja KAM? 

Selgitame: ajalooliselt ei ole Siseministeerium tõesti olnud DÜAK juhtrühma liige, kuna valdavalt on liikmed need, kellel on otsene roll arengukava elluviimisel, kuid SIM on olnud kaasatud osapool ning alati ka kutsutud. VÄM on samuti olnud kaasatud osapool. Muutsime hetkel eelnõu tekstis nii, et juhtrühma koosseis ei oleks eelnõus välja toodud, vaid viide on ministeeriumitele ning seega saame pärast arengukava kinnitamist kinnitada uue juhtrühma koosseisu, kuhu saame kaasata ka seni liikmestaatust mitte omanud ministeeriumid.

DÜAK maksumuse prognoos (JDMi haldusala): meie tänased arutelud keskenduvad kulude optimeerimisele, digiriigi arendamise tõhustamisele  (mida hüppena võiks toetada AI ambitsioon, IT majade konsolideerimine, arendusvajaduste keskne juhtimine jne). Kuidas on eelkirjeldatud elemente kulude prognoosis arvestatud, sest hetkevaade eelnõus näitab stabiilselt kõrget kulu ainuüksi JDMi haldusalas ja alates 2028 taas kasvu? 

Selgitame: nõustume, et kulud peavadki vähenema ja peab tekkima riigiülene efektiivsus. Kui me samas loome rohkem keskseid teenuseid ja komponente, mis suuresti on JDM hallata, siis nende ülalhoid ja edasiarendamised vajavad samuti vahendeid. 2028. aasta kasv on prognoositud uue SF rahastusperioodi arvelt, kui JDM eelarves kajastuvad alguses kõigi valitsemisalade vajadused.

Alaeesmärk 1. Maailma parim digiriigi kasutajakogemus  Punkt 1: Personaalne riik ja kasutajakesksed teenused  Meie hinnangul ei tule selgelt välja, milline on muutus/pööre, mida soovime aastaks 2035 saavutada. Riik on pikki aastaid pööranud tähelepanu kasutajamugavusele ja sellesse päris ulatuslikult investeerinud. Ka rahulolu muutus aastate lõikes seda kinnitab. Samas praegusel kujul sõnastatud tegevused kannavad mõtteviisi „oleme edasi tublid või teeme nii nagu siiani, ainult natuke paremini“. Seetõttu jääb veidi hägusaks soovitud arenguhüppe sisu. 

Arvestatud ja sõnastusi on muudetud konkreetsemaks.

Alaeesmärk 1. Maailma parim digiriigi kasutajakogemus  Arvestatud. Lisatud viide turvalisele kasutuselevõtule ning kesksele juhtimisele.

Punkt 2. Andmepõhine ühiskond ja tehisaru: võtame tehisintellekti kasutusele Eesti igas nurgas  Soosime rõhuasetust tegumite turvaliseks kasutuselevõtuks. Samas on tegelik olukord see, kus riigis alles liigume suurte keelemudelite kasutamise võimalikkuse poole, st et leiaksime suuna, kuidas AK infot turvaliselt töödelda. Tehisintellekti kasutuselevõtu oluliseks osaks on kogu ökosüsteemi toetus: nii tehnoloogia kui ka ressurss (inimressurss) ehk oleks olemas kompetents, kes suudaks uusi tehnoloogiaid avalikus sektoris rakendada ning rakendamine oleks riigis ühetaoline (asutused ei dubleeriks silodes), keskselt toetatud ning strateegiline. Teeme ettepaneku sõnastada arengukavas selge ambitsioon teema keskseks koordineerimiseks ja juhtimiseks viisil, mida toetab kokkulepitud „AI teekaart“ – mis on olulised sammud soovitud eesmärgi suunas liikumiseks, et tuua kaasa päris muutus avaliku sektori võimekuses.   

Alaeesmärk 1. Maailma parim digiriigi kasutajakogemus  Punkt 4. Digiriigi arengu strateegiline juhtimine  Oleme seisukohal, kus DÜAK eesmärkide rakendamine ei saa toimida sõltumatu prioriteedina omaette „silos“. Eesmärkide rakendamisel tuleb arvestada ajahetke ja selle keskkonna mõjusid. Olukorras, kus tuleb tagada riigi kriitiliste teenuste hukukindlus ja riigi kriisivalmidus ning mis maadlevad rahanappuses ja riik tervikuna majanduslanguses, tuleks küsida, kas on paslik investeerimine kasutaja mugavusse, sündmusteenustesse jne. Siseministeerium teeb ettepaneku digiarengut juhtida terviklikult valdkondade üleselt arvestades hetkel olulist ning riigi rahalist võimekust. 

Selgitame: nii IKT juhtimismääruse kui ka teiste arengukavaga ettenähtud tegevussuundade eesmärk ongi juhtida digiarengut senisest rohkem terviklikult ja valdkondade üleselt. Sama loogika alusel on toimunud ka käesoleval EL finantsperioodil valdkondlike digipöörete rahastamine. Arengukava teksti on veelgi konkreetsemaks sõnastatud, et see eesmärk paremini välja tuleks.

Alaeesmärk 2: IT-vaatlikum, turvaline ja kaitstud küberruum     Nõustume, et tehnoloogia kiire areng ning geopoliitiline olukord tähendavad Eesti kui digiriigi mõistes just nimelt rõhku digiriigi teenuste turvalisusel. Mitmed strateegiad EL-is on välja toonud just kvanttehnoloogia olulisuse ja potentsiaali olla ühiskonnas transformatiivne tehnoloogia, lisaks on valmimas kvanttehnoloogia määrus EL-is. Eestis on hetkel samuti koostamisel kvanttehnoloogia teekaart ning postkvant krüptograafia riiklik teekaart. Sooviksime näha siinkohal näha strateegilist seost hetkel riigis kujundatavate teekaartide ja nendest tulenevate suundadega.  Lisaks võiks DÜAK peegeldada ka seost küberturvalisuses strateegiaga.  Alaeesmärgi mõõdik ei näita meie hinnangul selle eesmärgi tulemuslikkust. 

Arvestatud. Arengukavas on eelkõige seosed loodud teiste valdkonna arengukavadega, mis koos Eesti 2035, poliitika põhialustega ning programmidega, moodustavad strateegilised arengudokumendid. Kuigi arengukava elluviimisel arvestatakse ka mitmeid teisi dokumente, sh valgeid raamatuid ja valdkondlikke strateegiaid, ei ole mõistlik kõiki neid arengukavas nimetada, isegi kui arengukava sisuliselt neid arvestab ja nendest lähtub. Erinevad strateegiad jt arengudokumendid, mis ei ole riigieelarve seaduse mõistes strateegilised arengudokumendid, seisavad väljaspool strateegilise planeerimise raamistikku, mistõttu võivad nad üsna paindlikult muutuda ning see eeldaks arengukava muutmist. Täiendasime alaeesmärgi mõõdikuid.

Punkt 2. Suurendame kogu ühiskonna kerksust teaduspõhiselt ja tulevikukindlalt.    Kommentaar laieneb nii mõnelegi teisele eesmärgile, kuid soovime, et eesmärgid oleksid kajastatud enam suunavalt, mitte kirjeldavalt: „Kindlustame elutähtsate

Selgitame: Arengukavas on kirjas tegevussuunad ning nende alamtegevused kirjeldatakse programmi tasemel. Toimepidevust võib saavutada erinevate tegevustega, sh teenuste pilves käideldavaks muutmisega, kuid nii detailselt

teenuste ja taristu toimepidevuse igas olukorras, arvestades riikliku julgeoleku vajadusi“ DÜAK-is peaks püüdma sõnastada pigem suunana (VVTP-s: üleriigiliste kriitiliste teenuste pilves käideldavaks muutmine). 

10-aastase pikkuse arengukavas ei pea seda ette nägema.

Alaeesmärk 3. Hüperühendustega Eesti    Punkt 3: Sidetaristu toimepidevuse ja turvalisuse kindlustamine  Sidetaristu toimepidevuse ja turvalisuse võtmesuuna all on kõikides punktides keskendutud rahvusvahelisele tasandile, aga sellele lisaks tuleb tähelepanu pöörata Eesti sisese sidetaristu toimekindlusele ning riigi teenuste toimimise kindlustamisele kriitilistes olukordades. Palume sellega arvestada. Teisisõnu, võtmesuunad peaksid toetama kirjeldatud tulevikustsenaariumi, kus Eesti sidevõrk on kujundatud nii, et kriitilistes olukordades säilib ühendus (mitmekihilised, hajutatud ja intelligentsed lahendused).  

Arvestatud. Teksti täiendatud.

Arusaamatuks jääb arengukava viimane lõik viitega VVTP-le. Mis on selle eesmärk ja kohasus arengukava dokumendis? 

Arvestatud. Oleme teksti muutnud ning viide VVTP-le on seletuskirjas. Kõik tegevused on hõlmatud eelnõu ülejäänud tekstis.

SOTSIAALMINISTEERIUM

Tunnustame, et digiühiskonna arengukava on lühike ja keskendub olulisele. Kooskõlastame eelnõu „Digiühiskonna arengukava aastani 2035“, lisades mõned ettepanekud ja tähelepanekud. Alaeesmärgi „maailma parim digiriigi kasutajakogemus“ praegune sõnastus koondab ühte lausesse mitu erinevat fookust: kasutajakogemus, andmekorraldus, tehisaru, tehnoloogiataristu ja jätkusuutlikkus. Need on kõik olulised, kuid oma olemuselt erinevad. Selguse huvides soovitame kaaluda nende eraldi eesmärgistamist või vähemalt selgemat eristamist (nt kasutajakogemus kui peamine siht, andmekorraldus ja taristu kui toetavad võimekused, jätkusuutlikkus kui läbiv põhimõte).

Osaliselt arvestatud. Eesmärkide struktuuri on muudetud.

Esimese alaeesmärgi 1. punktis on lause „Kehtestame ühtse teenuste standardi ja metoodika teenustega rahulolu mõõtmiseks“. Toetame ühtse metoodika loomist, kuid rõhutame, et see arvestaks digiteenuste eripära ega piirduks vaid kitsa valdkonnaga, nt otsesed avalikud teenused.

Teadmiseks võetud.

Esimese alaeesmärgi 2. punktis on eesmärk „paneme andmed tööle ja loome tulevikukindla andmemajanduse“. Toetame seda, kuid juhime tähelepanu, et EL-i tasandil luuakse valdkondlikke andmeruume (nt tervise andmeruum). Kui igas valdkonnas seatakse erinevad nõuded, tekib killustumine ja koostalitlusvõime kannatab. Ootame Justiits- ja Digiministeeriumilt riigiülese pildi hoidmist ja koostööd, et vältida tarbetuid barjääre (nt tervis vs sotsiaal, haridus, tööturg, siseturvalisus).

Teadmiseks võetud.

Esimese alaeesmärgi 2. punkt sisaldab suunda „inimese heaks“. Soovitame kaaluda selle põhimõtte viimist alaeesmärgi 1. punkti alla, kuna on sisult sarnased ja annaks võimaluse lähtuda inimkesksuse/kasutajakesksuse ühtsetest põhimõtetest, sh kasutada teenusdisaini võtteid ja andmekaitse põhimõtteid. Need teemad on koos ka „Personaalse riigi valges raamatus“, millele alaeesmärgi 1. punktis viidatakse. Näiteks, andmejälgija ja

Selgitame: üldiste põhimõtete all on toodud inimkesksus ja põhiõigused, millega kõik arengukava tegevused peavad arvestama. Alaeesmärk 1 on lähtuvalt kooskõlastusringilt saadud tagasisidest jaotatud kaheks.

andmenõusolekuteenuse rakendamise hoogustamine, panustavad mõlemad just eelkõige inimkesksuse ja parima kasutajakogemuse eesmärkidesse.

Arengukava maksumuse prognoos ei sisalda teiste valitsemisalade kulusid (v.a SF-perioodi 2021–2027 digipöörete toetused) riigiüleste suundade arendamiseks. Soovitame kaaluda nende rahastamist ja täiendava kompetentsi pakkumist, sarnaselt praegusele MKM-i reaalajamajanduse tegevusmudelile. Mitmed eesmärgid on sektorite ülesed, mistõttu on oluline arvestada lisakohustuste seadmisel ka lisafinantseerimise vajadust.

Selgitame: Tutvume MKM-i reaalajamajanduse tegevusmudeliga. Samas on Eestis seni olnud detsentraliseeritud juhtimine, sh IKT kuludes – iga valitsemisala planeerib ja vastutab oma kulude eest ise. JDM teenuste ja AI arendamiseks mõeldud RRF vahendite kasutamine lõpeb 2026. aastal ja käesoleva SF perioodi vahendid valdkondlike digipöörete vajaduste käivitamiseks on suures osas jaotatud ning uue SF perioodi osas ei ole veel Rahandusministeeriumilt kindlust, et saame valitsemisalade vajadusi toetada vähemalt samas mahus praeguse perioodiga. Kui Rahandusministeerium selle kinnituse annab, siis saame 2029. aastast DÜAKi prognoosida ka uue perioodi SF vahendid, mis kataksid mingis osas kõikide valitsemisalade vajadusi.

Teeme ettepaneku täiendada lisa 2 „Alaeesmärk I“ alapunkti 2 „Andmed tööle“ tegevusi:

 loome ühtse andmetaotluste menetluskeskkonna kiirendamaks teadusuuringuteks andmeväljastusprotsessi;

 töötame välja turvaliste andmetöötluskeskkondade kontseptsiooni ja rakendame seda koostöös SOM-iga jt huvitatud osapooltega;

 toetame turvaliste andmetöötluskeskkondade loomist.

Need nimetatud tegevused on seotud tervise andmeruumi määrusega, kuid vajavad riigiülest lähenemist, et vältida dubleerimist.

Arvestatud. Lisatud DÜAKi alaeesmärk 2 “Eesti on maailma kõige usaldusväärsem, isetoimivam ja tõhusam tehisaru kasutav riik” alla.

Riigis on kasutusel kaheksa sündmusteenust, mis hõlmavad olulisi elusündmusi. Nende arendamine on olnud valdkondade ülene, kuid jätkusuutlik toimemudel puudub. Palume lisada tegevuse sündmusteenuste juhtimis- ja rahastusmudeli väljatöötamiseks ning rakendamiseks.

Selgitame: JDM-il on see tegevus juba hõlmatud 2026 aasta tööplaanides, mistõttu 10-aastasesse arengukavasse ei lisaks.

Tegevused, mis eeldavad erasektori kaasamist läbi toetuste, vajavad riigiabi lubatavuse analüüsi. Soovitame kaaluda koostööd Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega, et vältida dubleerimist ja suurendada efektiivsust.

Teadmiseks võetud.

Toetame algatust vähendada halduskoormust E-ITS-i rakendamisel, nähes ette automatiseerimisvõimalusi. Soovitame kaaluda ka muid meetmeid, kuna praegune koormus ei ole proportsionaalne riskidega ja tekitab liigset lisatööd.

Teadmiseks võetud.

STATISTIKAAMET

Tasakaal uute teemade ja vanade fundamentaalsete infosüsteemide ülalhoiu tagamise vahel. Vajalik oleks ära markeerida, kuidas tagatakse taakvarade väljavahetamine või olemasolevate hädavajalike süsteemide toimimine, mis on vajalikud „maailma parima digiriigi kasutajakogemuse pakkumiseks.“ Eesti inimesed

Arvestatud osaliselt. Teksti on täiendatud. Mh on DÜAKis seatud eesmärgiks lihtsustada ja korrastada teenuskorraldust ning konsolideerida dubleerivaid IKT alaseid tegevusi, taristut ja asutusi ning vähendada süsteemselt tehnilist

on harjunud digiriigi mugavuste ja võimalustega, kuid sageli on nende mugavuste taga 10 või 20. aastat vana infosüsteem, mille uuendamiseks raha ei ole, samas on asutused surve all, et olla uuenduslikud ja pakkuda head „nähtamatut personaalset teenust.“ Meie hinnangul oleks vajalik kokku leppida, mismoodi tagatakse keskselt (optimaalselt ja efektiivselt ressursse kasutades) fundamentaalsete vanade infosüsteemi uuendamine ja hukukindlus sh rahastus.

võlga ja taakvara. Protsessi detailid pannakse paika edasise töö käigus ning mitte arengukava tasemel.

Rõhuasetus võiks olla ka korras andmetel, mitte vaid uutel teenustel, sest kehvad kvaliteediga andmed ei võimalda head innovatsiooni, automatiseerimist ja AI kasutuselevõttu, oluline, et see ei jääks varju, et see töö tehakse ära justkui iseenesest ja automaatselt.

Arvestatud. Andmekvaliteeti on käsitletud alaeesmärgi 2 “Eesti on maailma kõige usaldusväärsem, isetoimivam ja tõhusam tehisaru kasutav riik” all.

Keskne koordinatsioon – keskvalitsuse ametnike pädevuse tõstmine TI teadmiste ja oskuste valdkonnas; AI tööriistade keskne loomine, kasutamine keskvalitsuse tasandil võiks olla ka keskselt juhitud ja koordineeritud, mitte et piltlikult öeldes iga asutus vastavalt oma võimalustele oma jalgratast arendaks.

Arvestatud. Oleme eelnõu sellest lähtuvalt täiendanud.

Hukukindlus ja katkematu toimepidevus – praegune olukord peegeldab pigem vastupidist - asutused on järjest sunnitud üle minema ATK 2.0-le, mis lukustab asutused konkreetse Microsofti lahenduse külge ning puudub võimalus lihtsalt ja kiirelt mujale kolimiseks. Samuti ei ole RIT-l, kui antud lahenduse nn omanikul, olemas plaan B-d ehk kuidas tagada riigiasutuste töö olukorras kus vastav Microsofti lahendus ei ole meile kättesaadav. Hukukindluse puhul on ka välja toodud mõiste „suveräänne arvutusvõimsus“ kui samal ajal kolime kaugemale (pilve) ning andmete pidev tagasi toomine on klassikaliselt kallis/kulukas.

Teadmiseks võetud. Selle küsimusega ongi plaanis edasiste aastate jooksul süsteemsemalt tegeleda.

Ka mõned sõnastusettepanekud: ● paneme andmed tööle ja loome tulevikukindla andmemajanduse. Tõhustame andmehaldust ja andmete taaskasutust, et vähendada halduskoormust, vältida dubleerimist ja luua uusi innovatsioonivõimalusi ettevõtetele, teadusele ja avalikule sektorile; Sellest lausest jääb eksitav mulje, et andmehalduse tõhustamine on tulevikukindla andmemajanduse loomise nurgakivi. See on ekslik ja tuleneb andmemajanduse turuväärtuse hindamise metoodika ühe võimaluse valikust, milleks on andmemajanduse kulupõhine arvestus. Siin on fundamentaalne segadus, et andmemajanduse mahu tõstmine SKPst ning andmehalduse tõhustamine on selliselt seostatavad. Mingit tõhustamist kulupõhine arvestus ei soosi - vastupidi, toimub ühe enamate majanduse sektorite ja töötamise kuulutamine andmemajanduse osaks. Seega meie ettepanek oleks: Jätkame ulatuslikumalt andmekorralduse põhimõtete ja tööriistade rakendamist avalikus sektoris, et korras andmed võimaldaks vähendada halduskoormust ja oleks sisendiks AI-le. Toetame andmemajanduse kasvu jaoks olulist innovatsiooni ettevõtetes ja teaduses, et

Arvestatud. Uues versioonis on sõnastust muudetud.

andmete varaline väärtus ja nende kasutamisest saadav lisandväärtus suureneksid.

 võtame tehisintellekti kasutusele Eesti igas nurgas. Rakendame tehisaru ja tegumeid laialdaselt avalikus ja erasektoris, et suurendada tootlikkust ning pakkuda personaalsemaid ja lisandväärtust loovaid teenuseid (siht kasvatada majandust > 8% aastas). Tagame suveräänse arvutusvõimsuse ja suuname investeeringuid suurte keelemudelite arendamisse, et tagada eesti keele ja kultuuri püsimine tehisaru ajastul;

Meie ettepanek oleks teha avaliku ja erasektori jaoks AI osas eri laused: Rakendame tehisaru arukalt ehk kohtades, kus rakendamisest on kasu suurem kui kulu st nutikalt. Samas jätkame rakenduskohtade leidmist katsetustega. Avalikus sektoris seame eesmärgiks personaalsuse ja täpsuse ning halduskulude kokkuhoiu. Erasektoris majanduse kasvu ja andmete väärtuse konverteerimise lisandväärtuseks. Suuname investeeringuid suurte keelemudelite arendamisse, et tagada eesti keele ja kultuuri esindatus neis. Tagame Eesti kontrolli all oleva arvustusvõimuse.

Osaliselt arvestatud. Uues versioonis on sõnastust muudetud.

● lähtume põhimõttest „inimese heaks“. Tagame, et andmekorraldus ja tehisaru kasutus on inimkeskne ja usaldusväärne. Loome läbipaistva regulatiivse ja tehnoloogilise raamistiku (sh tehisaru katsetuskeskkonna), mis võimaldab turvalist innovatsiooni, kaitseb inimeste õigusi digiriigis ja annab neile kontrolli oma andmete üle. Tagame, et kõigil inimestel on elementaarne andme- ja tehisarukirjaoskus; Mida see kontseptuaalselt tähendaks, kas üksikisik on oma andmete omanik ja teised (need, kes tema andmeid kasutavad) on andmete valdajaks? Sellega seondub lähtekoht, et andmed peaksid töötama omaniku (mitte valdaja) jaoks/kasuks (see, kes krati lõi, selle heaks kratt ka töötab), seda saavad nad teha nt statistikas jm? Ettepanek sõnastuse osas : Lähtume üksikisiku õigusest olla oma andmete valdaja ning tagame riigi ülesannete täitmiseks vajalike andmete usaldusväärse, turvalise ja läbipaistva kasutamise. Viime õigusruumi kooskõlla Euroopa õiguse arengutega, vältides samas ülereguleerimist. Võimalusel vähendame regulatiivsust. Edendame avaliku sektori andmekorraldust, laiendades seda eri tüüpi andmestikele. Loome turvalist andmetöötlust võimaldavad keskkonnad üksikandmete kasutamiseks ning tehisarul põhineva innovatsiooni toetamiseks.

Arvestatud. Uuendatud tekstis on neid mõtteid sisse viidud.

Lisada eraldi punktina: Arendame inimeste andmekirjaoskust ning oskust kasutada tehisaru

Arvestatud. Andme- ja tehisarukirjaoskuse arendamine on uuendatud tekstis kajastatud.

VÄLISMINISTEERIUM

1) Alaeesmärk 1. Maailma parim digiriigi kasutajakogemus

4. Digiriigi arengu strateegiline juhtimine Lisada: edendame rahvusvahelist andmevahetust ja digilahenduste koosvõimet, eriti Põhja-Balti regioonis;

Osaliselt arvestatud. Tegevussuuna alla on lisatud üldisemalt, et Eesti osaleb aktiivselt rahvusvahelistes andmevahetuse ja digilahenduste koosvõime algatustes ning piiriüleste teenuste loomises.

2) Alaeesmärk 2. IT-vaatlikum, turvaline ja kaitstud küberruum

3. Kujundame ennetavalt turvalise küberkeskkonna

Lisada: arendame kahe- ja mitmepoolset küberjulgeoleku alast koostööd liitlastega mh Ukrainaga ja Ukraina toetamiseks;

Arvestatud. Täiendasime DÜAKi teksti

3) Koostöö teiste valdkondadega (lk 7). Arvestades VM tihedat seotust paljude DÜAK tegevuseesmärkide ja valdkondadega, siis lisada VM eraldi koostööpartnerina koos alltoodud teemadega. Lisada: Koostöö Välisministeeriumiga (VM) Globaalne küberstabiilsus: osaleme aktiivselt globaalse küberruumi kujundamises poliitika, praktika ja regulatsioonide kaudu, sh EL-s, ÜRO-s ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides ja formaatides ja arendame kahe- ja mitmepoolset küberjulgeoleku alast koostööd Eestile oluliste liitlastega. Teadlik ja kaasav küberkogukond; toetame kestlikku ja laiapõhjalist digiarengut, õigusriiki ja põhivabadusi kaitsva ning demokraatiat edendava digiruumi ja digiühiskonna toimepidevust. Digitaalne ühisvara ja vajalikud hüved; digi- ja kübervõimekuse tõstmine ja võimearenduse koordineerimine Eesti arengukoostöö ja muude rahvusvaheliste koostööformaatide kaudu. Globaalne ettevõtlus ja innovatsioon: loome Eesti ettevõtetele uusi võimalusi üle maailma, sh teha koostööd tehnoloogia innovaatorite ning erasektori ettevõtetega uusimate lahenduste ja parimate praktikate rakendamiseks. Eesti maine ja eksport: Eesti digiriigi rahvusvahelise hea maine hoidmine ja arendamine, äridiplomaatia kaudu Eesti tehnoloogiate ja kogemuste globaalse ekspordi toetamine;

Arvestatud. Täiendasime DÜAKi teksti.

Tabel 1. Digiühiskonna arengukava juhtimisraamistik Lisada: Digiühiskonna arengukava juhtrühm (juhtkomisjon) üheks liikmeks Välisministeerium

Selgitame: muutsime tabelit hetkel nii, et juhtrühma koosseis ei oleks eelnõus välja toodud, vaid viide on ministeeriumitele ning seega saame pärast arengukava kinnitamist kinnitada uue juhtrühma koosseisu, kuhu saame kaasata ka seni liikmestaatust mitte omanud ministeeriumid.

LISA 4: Digiriigi valdkonna mõjuanalüüs

Arvestatud. Täiendasime DÜAKi lisa 4.

Riigi julgeolek ja rahvusvahelised suhted

Täiendada lk 19: Eesti jaoks on oluline, et globaalses küberruumis kohaldatakse rahvusvahelist õigust ja edendada normipõhist lähenemist, mis kaitseks demokraatlikke väärtusi ja tugevdaks rahu ning stabiilsust. Avatud ja koostööl põhinev küberruum toetab usaldust ning võimaldab jätkusuutlikku innovatsiooni.

Toetada Euroopa Liidu strateegilisemat, koordineeritumat ja tulemustele suunatud tegevust. Liikmesriikide vahelise koostöö tugevdamine on võtmetähtsusega prioriteet, et tagada Euroopa Liidu ühtne ja järjepidev hääl ülemaailmsetes digi- ja telekommunikatsiooniorganisatsioonides.

1

LISAD

Lisa 1 – Mõisted

Krativäeline ehk agentne tehisaru – (ingl. k. agentic AI) - uue põlvkonna autonoomne tarkvaraline ning tehisarupõhine agent, mis ei tugine inimese sisendile vaid tegutseb ennetavalt eraisiku, ettevõtte või riigi nimel. Kasutatakse ka mõistet tegumipõhine. Digiriik - riigi toimimise mudel, kus avalikud teenused, haldusprotsessid ja suhtlus kodanikuga toimuvad valdavalt digitaalselt. See hõlmab taristut (X-tee, eID), andmekogusid, teenuseid ja lahendusi s.h. tehisaru, algoritmi ja krativäelise tehisaru põhiseid teenuseid, mis töötavad sujuvalt, turvaliselt ja tõhusalt. Digiühiskond - ühiskond, kus digitaalsed tehnoloogiad ja info- ning kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) on igapäevaelu keskne osa. Digitehnoloogiad, andmed ja ühenduvus on lõimitud inimeste igapäevatoimingute, ettevõtluse ja riigivalitsemisega, et tõsta elukvaliteeti ja suurendada riigi konkurentsivõimet. Hukukindlus – taristu ja seda toetavate süsteemide võime säilitada kriitilised funktsioonid, taluda ootamatuid häireid, piirata kahjustuste ulatust ning taastuda riketest, rünnakutest või kriisidest viisil, mis tagab teenuste toimimise ning tagada vajadusel kriitiliste teenuste toimepidevus väljaspool Eesti vabariigi territooriumi. Kerksus – (ingl. k. resilience) ühiskonna ja riigi vastupanuvõime küberohtudele ja kriisidele. Kerksus ei tähenda vaid tehnilist kaitset, vaid ka võimet rünnakutest kiiresti taastuda, ühiskonna teadlikkust (küberhügieen) ja valmisolekut hübriidohtudeks. Otsene avalik teenus - teenus, mida asutus osutab füüsilisele isikule või eraõiguslikule juriidilisele isikule teeninduskontakti kaudu mis tahes suhtluskanalis (sh e-teenindus, telefon, e-post või füüsiline teeninduskoht) ning mis võimaldab isikul täita seadusest tulenevat kohustust või kasutada seadusest tulenevat õigust. Teenusena käsitatakse käesolevas arengukavas ka neid teenuseid ja protsesse, mille kasutajaks on avalik sektor ise. Personaalne riik – riigivalitsemise mudel, mille keskne eesmärk on pakkuda inimesekeskseid, proaktiivseid ja asutustevaheliselt sujuvaid avalikke teenuseid, integreerides selleks laialdaselt andmeid, tehnoloogiaid ja tehisintellekti. Proaktiivne teenus – otsene avalik teenus, mida asutus pakub inimesele oma initsiatiivil, isikute eeldataval tahtel ja riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude andmete alusel. Sündmusteenus – otsene avalik teenus, mida mitu asutust osutab ühiselt, et isik saaks täita kõik kohustused ja kasutada kõiki õigusi, mis talle tekivad ühe sündmuse või olukorra tõttu. Sündmusteenus koondab mitu sama sündmusega seotud teenust (edaspidi osateenus) kasutajale üheks teenuseks. Teenus - Käesolevas arengukavas tähendab sõna „teenus“ nii otseseid avalikke teenuseid kui ka tugiteenuseid. Tehisaru – (ingl. k. Artificial Intelligence) - andmetel ja algoritmidel põhinev tehnoloogia, mis suudab täita ülesandeid, mis tavaliselt nõuavad inimmõistust (nt mustrite tuvastamine, otsustamine). Käesolevas arengukavas käsitletakse tehisaru läbiva platvormina, mis tõstab tootlikkust kõigis sektorites ja on proaktiivsete teenuste mootoriks.

Lisa 2 – Olukorra analüüs

Olukord tehnoloogiamaailmas muutub kiiresti. Sisuliselt võivad murrangulised tehnoloogiad muuta

tegutsemismaastikku nädalatega. Seetõttu tuuakse järgnevas kirjelduses välja valdkondade hetkeolukord lühidalt,

arvestades, et ka parimad eksperdid ei suuda täna prognoosida, mis infotehnoloogilises maailmas toimub aastal 2035.

2

Alaeesmärk 1. Turvaline, personaalne, krativäeline ja vabadusi hoidev digiriik

Eesti on rahvusvaheliselt tunnustatud digiriik, kus enamik olulisi toiminguid on võimalik teha digitaalselt ning

digiühiskond on kujunenud osaks igapäevaelust, riigi identiteedist ja majandusarengust. Samas ei vasta paljud avalikud

teenused enam kasutajate ootustele, mis on kujunenud erasektori lihtsate, personaalsete ja proaktiivsete

digilahenduste mõjul.

Avalikud teenused on täna valdavalt üles ehitatud asutuste ja haldusalade põhiselt, mistõttu riigi sisemine keerukus on

kasutajale nähtav ning teenused ei toetu piisavalt inimese või ettevõtte elu- ja ärisündmustele. See sunnib kasutajaid

neile vajalikke teenuseid ise otsima, esitama üha uuesti samu andmeid ning suurendab halduskoormust ja vähendab

teenuste tajutavat kvaliteeti. Personaalne riik eeldab avalike teenuste ümbermõtestamist viisil, kus keskvalitsuse ja

kohaliku omavalitsuse keerukus jääb kasutaja eest varju ning toimingud saab tehtud lihtsalt, õigel ajal ja sobival viisil ja

kujul. Otsesed avalikud teenused võimaldavad inimestel täita oma kohustusi ja kasutada seadusega antud õigusi nii

digitaalselt kui vajaduse korral ka füüsilises kanalis, toetudes seejuures alati IT-komponendile, mis võimaldab teenuste

tõhusat ja järjepidevat osutamist.

Eesti kuulub nende väheste riikide hulka, kus sündmus- ja proaktiivsete avalike teenuste praktiline rakendamine on

jõudnud reaalsesse kasutusse. Arengukava uuendamise seisuga on riiklikus teabeväravas kättesaadavad kümme

eraisiku ja kümme ettevõtte sündmusteenust, sealhulgas digitaalse abiellumisavalduse esitamine. Lisaks toimivad

mitmed automatiseeritud ja proaktiivsed teenused, nagu isikukoodi saamine lapse sündimisel ja üksi elava pensionäri

toetus, ning terviklikud lahendused, näiteks perehüvitised. Kuigi sündmus- ja proaktiivsete teenuste rakendamine on

alles arengufaasis, on Eestis loodud toimiv vundament, millele saab järgmises arenguetapis süsteemselt ja kiirelt üles

ehitada personaalse ja proaktiivse digiriigi. Personaalse riigi mõtestamiseks ning konkreetsemate eesmärkide

seadmiseks on välja töötatud eraldi visioonidokument „Personaalse riigi valge raamat“.

Teenuste arendamine isoleeritult aeglustab Eesti digiriigi arengut - töötatakse välja üha uuesti samu lahendusi, kasvab

tehniline võlg, avalike teenuste ülalpidamine kallineb ning on raskesti juhitav. Killustunud teenusearhitektuur ja

vananevad infosüsteemid ei ole pelgalt kasutajakogemuse probleem, vaid pikaajaline arengupidur, eelarve- ja

julgeolekurisk, mis piirab riigi võimet pakkuda terviklikke, turvalisi ja kuluefektiivseid teenuseid.

Digiriigi arendamine on jõudnud etappi, kus edasine areng eeldab senisest selgemat ja üleriigiliselt koordineeritud

strateegilist juhtimist. Vastutuste ning digiteenuste ja -lahenduste elutsükli juhtimise põhimõtete ühtlustamine loob

aluse terviklikule ülevaatele olemasolevatest teenustest, nende mõjust, kulutõhususest ja tehnilisest seisust. Keskne

koordineerimine, juhtimine ja tulemusmõõdikute kasutamine võimaldavad teha teadlikke valikuid teenuste

arendamise, uuendamise ja vajadusel lõpetamise osas ning suunata ressursse suurema mõjuga tegevustesse. Ka

Riigikontrolli hiljutine ülevaade1 näitab, et riigi IT-kulud on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud, samal ajal kui

investeeringute osakaal on vähenenud ning suurenenud on süsteemide ülalpidamise ja tööjõukulud. See rõhutab

vajadust ühtse IKT-kulude arvestamise metoodika järele ning strateegiliste valikute tegemiseks, mis toetavad

kulutõhusust, tehnilise võla vähendamist ja teenuste toimepidevust. Selge juhtimisraamistik ja teadlik erasektori

kaasamine loovad eeldused GovTech-ökosüsteemi ja ekspordi kasvuks, ning digiriigi pikaajaliseks kestlikkuseks.

Geopoliitiline olukord ja Venemaa agressioonisõda Ukrainas on toonud esile digiriigi haavatavused. Digitaalsed avalikud

teenused ja IKT-taristu peavad toimima ka kriisiolukordades ning olema kaitstud nii küber- kui füüsiliste ohtude eest.

See eeldab teenuste pilvekõlblikkuse suurendamist, taristu hajutamist ning andmete ja teenuste taastatavuse

läbimõtlemist juba arendusfaasis. Toimepidevus ja andmekaitse on digiriigi usaldusväärsuse ja riikliku julgeoleku

lahutamatu osa ning vajavad süsteemset käsitlust kogu teenuse elutsükli jooksul.

Digiriigi kestlik areng loob võimaluse kujundada digi-, andme- ja tehisarukirjaoskuste arendamisest terviklik ja

elukaarepõhine süsteem, mis hõlmab kogu elanikkonda lastest eakateni. Oskuste järjepidev lõimimine

haridussüsteemi, täiendõppesse ja avaliku sektori personalipoliitikasse võimaldab tugevdada digimuutuste juhtimiseks

1 Riigiasutuste IT-kulud ja -investeeringud on kuue aastaga kahekordistunud | Riigikontroll

3

vajalikke pädevusi nii spetsialistide kui juhtide seas. Keskse koolitusraamistiku ja -platvormi edasiarendamine, sh tänase

Digiriigi Akadeemia võimekuse suurendamine, loob eeldused oskuste sihipäraseks ajakohastamiseks kogu tööelu vältel.

Selged vahe-eesmärgid andme- ja tehisarukirjaoskuse arendamisel toetavad uute tehnoloogiate laiemat

kasutuselevõttu ühiskonnas ning avaliku sektori tõhusamat toimimist.

Alaeesmärk 2: Maailma kõige vabam, isetoimivam ja inimeste endi kontrolli all

olev tehisaru kasutav riik

Tehisarust on saanud üldotstarbeline tehnoloogia, mis muudab kõiki majandusharusid ning töö- ja teenusemudeleid.

Siseneme on krativäelise tehisaru ajastusse. Riigivalitsemise järgmine ökonoomsus saab tugineda automatiseeritud

protsessidele ja inimeste poolt suunatud, ent lubatud määral virtuaalsetele krattidele. Riigiteenused on vastavalt

inimese valikule kas endiselt päringupõhised või personaalsetele andmetele tuginevalt ennetavad. Andmepõhised

kratid aitavad inimesi proaktiivselt: tuvastavad täpselt neile antud õiguste ulatuse, eeltäidavad taotlused ja

minimeerivad asutuste vahelist suhtlust, tehes reaalajas tarku järeldusi erinevate andmestike, teksti ja sensorinfo

põhjal. See võimaldab täiesti uut väärtusloomet, kuid eeldab, et andmed on õiged, masinloetavad, standardsed,

taaskasutatavad ning andmete omanike privaatsus täielikult kaitstud. Samas muudavad uued tehnoloo-giad

(kvanttehnoloogia, postkvantkrüptograafia, biotehnoloogia jne) andmete haldamise keerukamaks. Krativäelise

tehisaruga seotud riskid tuleb maandada ja see eeldab teadlikkust uute tehnoloogiate võim-alustest ja ohtudest,

kohapealset suveräänset arvutusvõimsust ning keelemudelite arendusi.

Eesti on seadnud eesmärgi kahekordistada majandust aastaks 20352. Selle oluliseks eelduseks on andmete ja tehisaru

süsteemne kasutuselevõtt nii era- kui avalikus sektoris. Generatiivse tehisaru abil on võimalik tippajal suurendada

Eesti tööjõu tootlikkust üle 8% aastas.3 Kuigi juba praegu on nt avaandmete valdkonna majanduslikuks mõjuks hinnatud

üle 400 miljoni euro aastas, aitaks parem andmete avalikustamise ja taaskasutamise praktika seda mõju veelgi

kasvatada. Selle eelduseks on andmepõhisus ehk oskus andmeid süsteemselt, efektiivselt ja turvaliselt koguda, hallata,

kättesaadavaks teha ning eri eesmärkidel kasutada; samuti suutlikkus rakendada tehisarul põhinevaid lahendusi targalt

ja säästlikult, tagades samal ajal isikuandmete tõhusa kaitse, küberturvalisuse, digilahenduste õiguspärasuse,

läbipaistvuse ja usaldusväärsuse.

Eestil on ainulaadne võimalus olla globaalne eestvedaja tehisaru lahenduste eetilisel kasutuselevõtul. Eesmärk on

tagada, et Eestis rakendatakse andmeid ja tehisaru inimkeskselt, turvaliselt ja nutikalt kõigis sektorites ning

eluvaldkondades nii, et kontroll oma andmete üle püsib inimeste kätes ning tagatud on eesti keele ja kultuuri püsimine

üle aegade. Eesti digiriigi andmekorraldus ja tehisaru kasutus peab olema usaldusväärne ja läbipaistev, mis

positsioneerib Eesti maailmas selgelt eristuva vabadusi hoidva ja juhtiva tehisaru arendaja ja rakendajana. Inimeste ja

ettevõtjate õigused ja huvid peavad olema tõhusalt kaitstud, samuti peab neile tagama ennast puudutavate tegevuste

ja andmete kasutamise läbipaistvuse ning kontrolli nende tegevuste ja andmete üle. Riik ei kogu ega kasuta andmeid

rohkem, kui on vajalik avaliku ülesande täitmiseks, ega rakenda tehisaru viisil, mis piiraks põhjendamatult inimeste

õigusi või looks varjatud automatiseeritud otsustamist. Inimkeskse andmekorralduse kujundamisel on näha, et

inimesed tahavad andmekasutust rohkem kontrollida – üle 72% inimestest on valmis oma andmeid igal aastal

kontrollima, hüppeliselt on kasvanud andmejälgija ja andmenõusolekuteenuse kasutamine.

Tehisaru kasutuselevõtu keskne eesmärk avalikus sektoris on vähendada rutiinset halduskoormust ja tööjõukulu,

vabastades inimeste aja sisuliseks tööks, teenuste arendamiseks ja otsustusvõime tugevdamiseks. Samas peab inimene

saama igas olukorras aru, kas ja kuidas tehisaru on otsuse tegemisel osalenud, millistele andmetele see tugines ning

kuidas on võimalik otsust vaidlustada või inimese poolt üle vaadata.

Tehisaru ajastul on kohalik arvutusvõimekus kriitilise tähtsusega strateegiline ressurss, mille olemasolu määrab riigi

võime arendada, rakendada ja hallata järgmise põlvkonna digiteenuseid. Praegune taristu ei taga suveräänset

arvutusvõimekust ega suuda toetada teaduse, avaliku sektori ja ettevõtete kasvavaid vajadusi. Eesti jääb

2 Majandusplaan: Majandusplaan | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 3 Raport "The economic opportunity of AI in Estonia", 2024.

4

naaberriikidest oluliselt maha lokaalse arvutusvõimekuse poolest, mis seab ohtu nii majandusarengu kui ka

digisuveräänsuse.4 Seetõttu on vajalik tagada kohapealne taristu (sh gigatehase haru näol) andmete ja tehisaru

turvaliseks töötlemiseks.

Andmemajandus on digiriigi ja majanduse toimimise alus, kus andmed on keskne väärtustloov ressurss ning neid

kasutatakse koos tehisaruga inimkeskselt, turvaliselt ja läbipaistvalt kõigis eluvaldkondades. Andmemajandus eeldab

kvaliteetseid ja kättesaadavaid andmeid, selget õiguslikku ja tehnoloogilist raamistikku ning usaldusväärset andme- ja

tehisarukasutust, mis võimaldab tõenduspõhist juhtimist, paremaid teenuseid ja uute andmepõhiste lahenduste ning

ärimudelite teket.

Andmete ja tehisaru valdkonna eesmärkide ja eri valdkondade koostöö kirjeldamiseks on välja töötatud „Andmete ja

tehisintellekti valge raamat“.

Alaeesmärk 3: Turvaline ja kaitstud küberruum

Küberturvalisuse tagamise vastutus on Eestis suuresti detsentraliseeritud. Digiriigi, sealhulgas elektroonilise teabe

kaitsmine eeldab sujuvat valdkondadevahelist koostööd ja võimekust. Kuna mitu küberturvalisuse valdkonna tegevust

on eri ministeeriumite vastutada, on poliitika planeerimisel oluline eesmärgid ühildada. 2024. aastal kasvas

märkimisväärselt ELi õigusaktidest lähtuvalt kübervaldkonna standardimisega seotud teemade hulk (nt

küberturvalisuse direktiividel ja küberturvalisuse määrusel põhinevad sertifitseerimiskavad, küberkerksuse määrus,

küberturvalisuse valge raamat). See on andnud tõuke ka riigisiseseste tegevuste paremaks koordineerimiseks: sh on on

asutud looma ühist võimekust, planeerima ressursse ning kaasama seotud osapooli ja partnereid.

Eesti ühiskonna, inimeste, asutuste, ettevõtete ja eluviisi kaitsmine küberohtude eest on seda edukam, mida

laiapindsemalt ja mõtestatumalt sellega tegeletakse. Küberturvalisuse meetmed peavad arvestama tuleviku ja

olemasolevate tehnoloogiliste ohtudega. Küberjulgeolek on oluline igas tehnoloogiasektoris, alates koduelektroonikast

kuni kosmosetehnoloogiani. Valdkondlik areng peab arvestama riiklikke võimeid, infoturbe olukorra seiret ja

küpsushindamist, mis omakorda pakub tuge ka riiklikule kriisijuhtimisele ja riikliku julgeoleku tagamisele. Erinevad

sihtgrupid vajavad erinevat lähenemist ning vajaduse selleks tingivad ka piiratud ressursid.

Eesti kui silmapaistva digiriigi maine on avanud meile palju uksi küberjulgeoleku koostööks teiste riikidega. Eesti

esindajatelt oodatakse rahvusvahelistes organisatsioonides kui mitte juhtrolli, siis aktiivset kaasalöömist

küberjulgeolekut puudutavates teemades. Üha teravam geopoliitiline olukord ja küberrünnakute sage kasutamine

rahvusvahelistes konfliktides (eriti just Venemaa sõjalises agressioonis Ukraina vastu) on selgelt näidanud, et Eesti

senine poliitika – olla küberjulgeolekuga seotud teabe aktiivne pakkuja ja oma kogemuste jagaja – on tugevdanud

kahepoolseid suhteid oluliste partnerriikidega. Kuigi inimeste arvult ja territooriumilt väike, saab Eesti riik mõtestatult

tegutsedes suunata küberkeskkonda mitte ainult kodumaal, vaid palju laiemalt. Peale osalemise ELi õigusloome,

poliitiliste protsesside ja strateegiliste suundade kujundamises peame proovima mõjutada olulisi arenguid ka

globaalselt, ÜRO protsesside või täpselt sihitatud arengukoostöö kaudu.

Alaeesmärk 4. Ülikiirete ühendustega Eesti

Eesti sideturu toimimine põhineb Euroopa Liidu ühtse turu sideregulatsioonil, mis loob selged raamid

konkurentsipõhise turu arenguks ning võimaldab väga suure läbilaskevõimega sidetaristu kiiret ja tõhusat rajamist.

Eestis tegutseb mitu võrdselt tugevat kaabel- ja mobiilsideoperaatorit ning arvukalt piirkondlikke teenusepakkujaid.

See tagab tugeva konkurentsi ja lihtsa turulepääsu uutele ettevõtjatele. Samas on Eesti kui väikese turu puhul risk, et

ebasoodsate majandus- või regulatiivsete tingimuste kokkulangemisel võivad toimuda ootamatud ümberkorraldused

või konsolideerumised, mis võivad vähendada konkurentsi. Seetõttu on riik kujundanud regulatiivset keskkonda nii, et

4 Tulevikukindla arvutusvõimekuse tagamine: Eesti riigi arvutusvõimekuse hetkeseis ja vajadused 2030. aastani. Tulevikukindla arvutusvõimekuse tagamine

5

see toetaks stabiilset ja tasakaalustatud arengut ning soodustaks koostööd taristute rajamisel, sh piirkondades, kus

turg üksi ei toimi.

Eestis on edukalt kasutatud kiire interneti baasvõrgu ühise arendamise mudeleid, mis loob head eeldused nende

rakendamiseks ka tulevikus. Mobiilsides on kasutusel kõik ELis harmoneeritud 5G-sagedusalad ning jälgitakse

täiendavate globaalsete sagedusressursside võimalusi. Vajalikud 5G sagedused on turule toodud kiiresti ja tõhusalt

ning ELi ja RahvusvahelisesTelekommunikatsiooni Liidu (ITU) tasandil tehtud otsused (nt mis puudutavad standardeid

ning raadiosageduste jaotust ja kasutustingimusi) arvestavad Eesti huve.

Eestis on sideettevõtjate rajatud võrkudele lisaks välja ehitatud ligi 7000 kilomeetri pikkune riiklik lairiba-baasvõrk, mis

katab ühtlaselt kogu riigi ning on soodsa hinnaga kättesaadav kõigile sideettevõtjatele ja riigiasutustele. See on oluliselt

parandanud sideteenuste kättesaadavust ja taskukohasust maapiirkondades. Kuigi Eesti paikneb ELi keskmisest

eespool püsivõrgu lairiba kättesaadavuse poolest maal, on endiselt märkimisväärne hulk valgeid alasid. Kaugtöö ja -

õppe levik on suurendanud kvaliteetse sidevõrgu tähtsust ning vajadus kiire ühenduse järele kasvab. 2020. aasta

seisuga puudus ligikaudu 100 000 majapidamisel ja ettevõttel kiire püsiühendus. Esimese toetusmeetme abil said 40

000 neist 2023. aasta lõpuks valguskaablipõhise juurdepääsuvõrgu, mis vastab ELi 2030. aasta nn gigabitiühiskonna

eesmärkidele. Siiski jääb ligi 60 000 aadressi turutõrkepiirkondadesse, kuhu kiire interneti jõudmiseks on vaja riigi ja

sideettevõtjate koostöös tehtavaid täiendavaid investeeringuid. Maapiirkondades välja ehitatud väga suure

läbilaskevõimega juurdepääsuvõrk võimaldab ettevõtetele, asutustele ja aastaringselt kasutatavatele majapidamistele

kuni 1 Gbit/s ühenduskiirust, kusjuures vähemalt 100 Mbit/s ühendus on kättesaadav kõikidele liitunutele.

Mobiilside areng on olnud kiire: kõigis mobiilsidevõrkudes on tagatud väga head või head keskmised ja maksimaalsed

andmesidekiirused ning viimase kahe aastaga on mobiilne andmeside muutunud 70% kiiremaks. 2022.–2023. aastatel

kasutusele võetud 694–790 MHz ja 24,25–27,5 GHz 5G-sagedusalad toetavad nn gigabitiühiskonna eesmärkide

saavutamist ja 5G-teenuste laiendamist ka hõredamalt asustatud piirkondadesse. Olemasolev tuumvõrk ja mastivõrk

loovad tugeva aluse sidetaristu edasiseks tihendamiseks ning uute tehnoloogiate kasutamiseks.

Nutikate võrkude laiaulatuslik kasutuselevõtt nõuab investeeringuid nii 5G/6G spetsiifilisse taristusse kui ka

tugijaamade tihedamasse paiknemisse. Eraldi tähtsust omavad servasõlmed, mis võimaldavad lühikest latentsust ja

tõhusamat andmetöötlust kohapeal. Kuigi praegu ei ole Eestis teenuseid, mis vajaksid alla 20 ms hilistust, on

piirkondade tehnoloogilise arengu toetamiseks oluline vähemalt mõne suurema servasõlme rajamine. Viie aasta

perspektiivis võib piisavaks osutuda kaks kuni kolm sõlme suuremates keskustes, kuid aastaks 2030 on sihiks võtta

kasutusele kümme servasõlme.

Kogu Eesti on praeguseks kaetud 5G-levialaga, sh turutõrkepiirkonnad, kus sidetaristu on valminud riigi ja ettevõtjate

koostöös. 5G autonoomse standardi kasutuselevõtt ning servasõlmede järkjärguline lisandumine võimaldavad

rakendada 5G täit potentsiaali – kiiremat andmesidet, madalat latentsust ja reaalaja rakendusi. Kuigi 6G turule tulekut

ei ole enne 2030. aastat ette näha, on Eesti selleks ajaks valmis järgmise põlvkonna mobiilside kasutuselevõtuks. Kui

varasemad 4G- ja esimesed 5G-teenused keskendusid peamiselt tarbijarakendustele, siis uusimad sidetehnoloogiad

on suunatud kõrgetasemeliste side- ja äriteenuste arendamisele. 5G ja 6G edu ei mõõdeta enam ühenduste arvuga,

vaid kasutusjuhtude ja teenuste tegeliku levikuga. Uue põlvkonna lairibataristule tuginev innovatsioon annab Eestile

võimaluse olla rahvusvahelisel tasandil teerajaja ja toetada majanduse struktuurimuutusi just 5G äriteenuste

rakendusvaldkondades. Samal ajal on oluline hoida ja kaitsta internetivabaduse põhimõtteid, et tagada kaasaegsete

sisu- ja äriteenuste kättesaadavus kõigile.

6

Eesti andmeside välisühenduste pakkujad tagavad täna hea katvuse ja mitmekesisuse, mis toetab sideteenuste

toimepidevust ja konkurentsi. Sellest hoolimata peab riik arvestama ettenägematute olukordadega, mis võivad

sideühenduste toimimist mõjutada – näiteks Läänemere piirkonnas sagenenud merealuste kaablite kahjustused või

alates 2023. aastast igapäevaseks saanud GPS-signaali häired, mille allikad asuvad Venemaal. Telefoni-, mobiiltelefoni-

ja andmesideteenus on Eestis elutähtsad teenused, millele kehtivad ranged toimepidevuse nõuded. Elutähtsa teenuse

osutajad – Telia AS, Elisa AS, Tele2 AS ja AS STV – peavad täitma katkestuspiiranguid, tagama teenuse toimimise ka

elektrikatkestuse ajal ning koostama regulaarselt riskianalüüsi ja toimepidevuse plaane.

Riigiside ja operatiivside valdkonnas on praeguseks saavutatud ühtne ja selge juhtimine, kus sihtgrupid ja nende

vajadused on täpselt määratletud ning teenuste pakkumine on konsolideeritud. Operatiivraadioside taristu on

ajakohastatud ning selle tulevikukindlus on tagatud. Samuti on ELi tasandil loodud satelliitside integreeritud Eesti

riigiside taristusse, mis tugevdab alternatiivside võimalusi ja vähendab sõltuvust üksikutest teenusepakkujatest. Kuigi

senine taristu on olnud töökindel, tuleb arvestada, et osa kasutusel olevast operatiivside tehnoloogiast on elukaare

lõppfaasis ning vajab uuendamist, et tagada sideteenuste vastupidavus ja stabiilsus ka tulevikus.

7

Lisa 3 – Seonduvad arengukavad, seos üleriigilise planeeringu ning EL

õigusega

Digiühiskonna arendamine ja eriti digiriigi arendamise suunad on seotud kõikide valdkonna arengukavadega, sest igas

arengukavas kavandatakse valdkondlike digilahenduste ja -teenuste arendamist. Neid puutepunkte pole siinkohal

eraldi välja toodud, sest see poleks otstarbekas. Siinne arengukava toetab kõiki teisi sellega, et annab suuna ning

sisaldab tugitegevusi kõigi muude poliitikavaldkondade sisese digiarengu sihtide kavandamiseks ja elluviimiseks.

1. Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035

Digiühiskonda saab arendada ainult siis, kui inimestel on oskused ja teadmised, mis toetavad IKT-teenuste, tehisaru

kasutamist ja andmekirjaoskust. Kehtivas haridusvaldkonna arengukavas on oluline roll digioskuste arendamisel

kolmest aspektist:

 baastaseme digikirjaoskuse arendamine kogu elanikkonna seas;

 erialaste digioskuste arendamine;

 infotehnoloogia loomise oskuste arendamine (spetsialistide juurdekasv).

Digioskuste arendamisel kogu ühiskonnas on vaja kasutada digitehnoloogiat ka läbivalt igas õppeastmes ja -suunas, et

parandada õppe kättesaadavust. Lisaks on digilahenduste loomisel oluline kasutada ja arendada eesti keelt. Need on

hariduse arengukava erifookuste seas.

Kui ülejäänud sihtrühmade digioskuste arendamine on kaetud haridusvaldkonna arengukavas, siis avaliku sektori

töötajate digioskuste ja -teadmiste arendamiseks mõeldud tegevused on kaetud siinses arengukavas ning nende eest

vastutab JDM.

Olulisel kohal on ka küberteadlikkuse tõstmine eri vanuserühmades ja eri haridustasemetel. JDM panustab

õppematerjalide asja- ja ajakohastamisesse.

2. Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035

Selles arengukavas rõhutatakse, et majanduskasvu ja arengu peamine eestvedaja on innovatsioon, eriti teadus- ja

arendustegevusel (TA) põhinev innovatsioon, ning et Eesti ettevõtluskeskkond peab olema rahvusvaheliselt

konkurentsivõimeline. Need sihid on sisuliselt seotud digiühiskonna arengukavaga, sest küberturvalisuse ja digiriigi

arendamine peab tuginema uutele teadmistele ja lahendustele (mille üks allikaid on teadus- ja arendustegevus ja

vastava võimekuse suurendamine). Seega loob TAIE arengukava alustegureid siinse arengukava edukaks

rakendamiseks.

TAIE arengukava katab ka tegevusi ettevõtluskeskkonna arendamiseks, sh ettevõtjatele teenuste arendamiseks, mida

sündmusteenuste jt digiriigi suundade vaatenurgast horisontaalselt siinses arengukavas toetatakse.

Digiühiskonna arengukava näeb ette koostöö arendamist IT-sektoriga (sh avatud innovatsiooni ja kogukonna

arendamine digiriigi suundades ning koostöö ettevõtetega ka küberturvalisuse suurendamise raames) ja konkreetse

valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamist (nii digiriigi kui ka küberturvalisuse alal). Siinne arengukava toetab

seega TA ning innovatsiooni ja ettevõtluse üldsihtide saavutamist ühe sektori tasemel.

Samuti on nii digiriigi, küberturvalisuse kui ka ühenduvuse areng osa ettevõtluskeskkonna arengust ning digiriigi

edenemine kasvatab kogu majanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet. Lisaks on konkreetsed koostöökohad

küberturvalisuse alal:

 TAIE mõõdikute määratlemine küberturvalisuse valdkonnas – need tehakse kindlaks küberturbe vastutajate ja

ekspertide kaasabil. Vajaduse korral koostatakse eraldi dokument TAIE mõõdikute määratlemiseks

küberturvalisuse valdkonnas.

8

 TAIE programmi koostamine – MKM koostab TAIE kava küberturvalisuse valdkonnas. Kava kohta küsitakse

arvamust riikliku küberturvalisuse poliitika nõukoja liikmetelt.

3. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030

Üks oluline teema, millesse panustavad mõlemad arengukavad, on identiteedihaldus. Siseturvalisuse arengukavas on

seatud eesmärgiks luua usaldusväärne, uuenduslik ja inimkeskne identiteedihaldus. Seda aitavad saavutada nii

siseturvalisuse kui ka digiühiskonna arengukavaga ette nähtud tegevused – viimane hõlmab digiriigi platvormide

tegevussuunda, millega muu hulgas tagatakse digiidentiteedi tulevikukindlus.

Lisaks kajastatakse siseturvalisuse arengukavas kriisivalmidusega seotud tegevusi, mis toetavad elutähtsate teenuste

toimepidevuse tagamist.

Arengukavas tuuakse küberkuritegevuse vastase võitluse kohta esile ka see, et võitlus küberkuritegude vastu tuleb

muuta senisest tulemuslikumaks. Selleks peab koostama tervikpildi küberkuritegevuse valdkonnast ja selle

tulevikusuundumustest ning küberkuritegevuse ulatusest, samuti võtma kasutusele kestlikud lahendused, mis

suurendavad tõenäosust küberkuriteod avastada, neid tõhusamini menetleda ja nende toimepanija tuvastada. Lisaks

on vaja kasvatada elanike ja ettevõtete teadlikkust küberkuritegevusega seotud ohtudest ja nendest hoidumise

võimalustest ning luua nüüdisaegsed ja lihtsad võimalused teatada küberkuritegudest ja küberkuriteo katsetest

politseile. Nii suurendatakse siseturvalisuse arengukavaga küberruumi ohutust, mis on siinse arengukava üldeesmärgi

ja 2035. aasta digiühiskonna visiooni üks osa.

4. Riigikaitse arengukava

DÜAK-i ja riigikaitse arengukava eesmärgid ning tegevussuunad on sünkroonitud ning räägitakse vajadusel läbi

riigikaitse arengukava uuendamise käigus. Üksikasjalikumad seosed riigikaitse arengukavaga ei ole avalik teave.

5. Välispoliitika arengukava 2030

Arengukavas käsitletakse põhiteemadena välispoliitika vaatenurgast küber- ja hübriidrünnakuid ning küberkoostöö

vajadust teiste riikidega, samuti Eesti rolli kübervaldkonna eeskõnelejana maailmas. Koostöökoht arengukavaga on

Eesti panus rahvusvahelisse küberturvalisusesse ja rahvusvaheliste kübervõimete arendamine Eestis. Arengukavas

tuuakse esile, et vaja on kohalikke eksperte ning rahalist ja organisatoorset võimet panustada rahvusvahelisse

koostöösse (seisukohtade kujundamine, koolitused, arenguabiprojektid, algatused jne). Samuti on oluline arendada

rahvusvahelise funktsiooniga organisatsioone ja üksusi (nt NATO CCDCOE, EU CyberNET) ning tuua Eestisse uusi

organisatsioone ja üksusi.

6. Kultuur 2030

Arengukavas tuuakse välja vajadus kultuuri kättesaadavuse arendamiseks läbi digitaalsete lahenduste. Samuti on

eesmärgiks kultuuripärandi massdigiteerimine ning digitaalse kultuuri loomise, säilitamise ja kättesaadavuse kvaliteedi

tõstmine, lisaks edendatakse digisisu ristkasutust. Kultuuripärandi pikaajaline digitaalne säilimine tagab pärandi

säilimise tulevastele põlvedele, olenemata kriisidest maailmas. Lisaks tegeletakse EL suunal Euroopa-ülese lahenduse

väljatöötamisega digipärandi riigipiiriüleseks säilitusteenuseks.

7. Üleriigiline planeering 2050 (koostamisel)

Arengukava elluviimisel tuleb arvestada üleriigilise planeeringu (ÜRP) 2050 ruumivisiooni ja arengusuundadega, et

strateegiline ruumiline planeerimine ja valdkondlikud poliitikad oleks enam integreeritud. ÜRP 2050 ruumivisiooni ehk

10 toimepiirkonna põhise asustuse mudeli elluviimine eeldab kiirete ühenduste arendamist, et toimepiirkonnad

toimiksid. Arengukava alameesmärk 4 „Ülikiirete ühendustega Eesti“ tugevdab ÜRPis määratud keskusi ja nende

toimepiirkondade konkurentsivõimet, sest eesmärgiks on tuua ülikiire, usaldusväärne ja taskukohane sideühendus

kõigisse Eestimaa nurkadesse. Ülikiired ühendused on Eesti digiriigi ja majanduse vereringe, mis on vajalik meie

konkurentsivõime tugevdamiseks, uute ärimudelite loomiseks ning võrdsete võimaluste tagamiseks. See tagab, et

kaugtöö ja e-teenuste kättesaadavus oleks tagatud igas toimepiirkonna punktis. Investeeringud digitaalsesse taristusse

9

loovad piirkondade vahel sidususe ning soodustavad majandusaktiivsuse ja töökohtade laiemat jaotumist üle Eesti.

Sideühenduste taristu arendamine üle-eestiliselt on üks olulisemaid valdkondi, mis aitab pidurdada pealinnastumist ja

toetada kvaliteetset ettevõtlus- ja elukeskkonda väljaspool Tallinna regiooni.

8. Euroopa Liidu seonduvad dokumendid

Arengukava arvestab Euroopa Liidus (EL) toimuvate arengute ning valdkondlike raamdokumentidega, sh ELi andmeliidu

strateegia5, tehisaru kasutamise strateegia6, ELi rahvusvahelise digistrateegia7 ning ELi digikümnendi

poliitikaprogrammiga8. Viimases seatakse 2030. aastaks EL tasandi eesmärgid eri valdkondades (digioskused,

ettevõtete digiüleminek, ühenduvus ning avaliku sektori digitaliseerimine), mis haakuvad olulisel määral ka DÜAKi

alaeesmärkide ja tegevussuundadega. Eesmärkide suunas liikumist seiratakse EL tasandil digitaalmajanduse ja -

ühiskonna indeksi (DESI) põhjal ning mitmed sealsed mõõdikud kajastuvad ka DÜAKis (nt üle baastaseme digioskused).

Lisaks strateegiadokumentidele mängib ELi digipoliitika suundade määramisel keskset rolli ulatuslik õigusraamistik.

Andmete ja tehisaru valdkonnas on selle osadeks avaandmete direktiiv (Open Data Directive) koos kõrgväärtuslike

andmestike rakendusmäärusega, andmehalduse määrus (Data Governance Act), andmemäärus (Data Act) ja

tehisintellekti käsitlev määrus ehk nn AI määrus (AI Act). Praktikas toetab Euroopa Komisjon samal ajal ka

valdkonnapõhiste andmeruumide (European Common Data Spaces) loomist ja andmete jagamiseks vajalike ühiste

standardite väljatöötamist ning pakub ühist andmekataloogi (European Data Portal). Õigusraamistiku eesmärk on

tagada ettevõtetele, kodanikele ja avaliku sektori organisatsioonidele juurdepääs andmetele ning võimalused nende

väärindamiseks. Teisalt soovitakse tagada, et turule lastavad ja kasutatavad tehisarusüsteemid on ohutud ja kooskõlas

põhiõiguste ja liidu väärtustega, ning seeläbi kujundada Euroopast maailma juhtiv piirkond usaldusväärse ja turvalise

tehisintellekti arendamisel ning rakendamisel.

ELi digitaalse siseturu ning piiriüleste teenuste kättesaadavuse ja kasutatavuse vaatest mängib olulist rolli e-identimise

ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste määrus ehk nn eIDAS määrus, millega pannakse paika ühtsed põhimõtted,

kuidas elektroonilist identiteeti ja digitaalallkirju liidu üleselt tunnustada. Lisaks loob eIDAS määrus alused nn digikukru

lahenduse kasutuselevõtuks, mis peaks tulevikus veelgi toetama piiriülest asjaajamist. Piiriüleste teenuste

koostalitlusvõime arendamist toetab Koostalitleva Euroopa määrus, mille eesmärgiks on edendada digitaalsete avalike

teenuste koostalitusvõimet ELis nii, et teenuste toimimine oleks ladus ka piiriüleselt.

Küberturvalisuse valdkonda kujundavad ELi õigusaktidest peamiselt küberturvalisuse direktiiv (NIS2), mille eesmärk on

tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (mh sätestatakse kohustused elutähtsa teenuse osutajatele)

ning ELi küberturvalisuse määrus (Cybersecurity Act), mis loob liidu ülese küberturvalisuse sertifitseerimisraamistiku

ja määratleb ELi küberturvalisuse agentuuri ENISA rolli. 2025. a alguses jõustus ka kübersolidaarsuse määrus (Cyber

Solidarity Act), mis tugevdab ELi suutlikkust avastada märkimisväärseid ja ulatuslikke küberohte ja -rünnakuid, nendeks

valmistuda ja neile reageerida. Sideturu toimimise vaatest mängib olulist rolli ELi elektroonilise side seadustik, mis

loob selged raamid konkurentsipõhise turu arenguks ning võimaldab väga suure läbilaskevõimega sidetaristu kiiret ja

tõhusat rajamist.

5 2025. a novembris avaldatud ELi andmeliidu strateegia eesmärk on parandada andmete kättesaadavust ning toetada seeläbi mh tehisaru lahenduste arendamist, lisaks lihtsustada ja ühtlustada ELi andmealast õigusraamistikku European Data Union Strategy | Shaping Europe’s digital future 6 2025. a oktoobris avaldatud ELi strateegia eesmärk on edendada tehisaru kasutuselevõttu strateegiliselt olulistes valdkondades (sh avalikus sektoris) ning tugevdada ELi tehnoloogilist suveräänsust, nt läbi tehisaru gigatehaste algatuse Tehisintellektistrateegia rakendamine | Shaping Europe’s digital future 7 2025. a juunis avaldatud rahvusvahelises digistrateegias seatakse eesmärgiks tugevdada digipartnerlusi ning ELi juhtpositsiooni ülemaailmsetes digiküsimustes, mh selleks, et suurendada ELi tehnoloogiaettevõtete innovatsioonivõimekust ja võimet üleilmselt kasvada ning tagamaks, et ülemaailmne digivalitsemine toetab ELi huve ja põhiväärtusi. Joint Communication on an International Digital Strategy for the EU | Shaping Europe’s digital future 8 Digikümnend – poliitikaprogramm | Shaping Europe’s digital future

10

11

Lisa 4 – Mõjuanalüüs

Arengukava mõjud ilmnevad peamiselt järgmistes sihtrühmades:

 Eesti elanikud ja e-residendid ehk digiriigi ja sideteenuste kasutajad;

 erasektor;

 riigiasutused ja kohalikud omavalitsused.

Arengukava kõik tegevussuunad mõjutavad kõiki mainitud sihtrühmasid. Mõjude hindamise peatükis on välja toodud

peamised algatused, mis on alates arengukava vastuvõtmisest mõju avaldanud ning anname hinnangu, kuidas

edaspidised sihid ja suunad sihtrühmasid mõjutavad.

Mõjuvaldkond Mõju

Sotsiaalsed ja demograafilised mõjud

TEENUSED Eesti digiriigi areng on oluliselt muutnud riigi ja kodanike omavahelist suhtlust, pakkudes kiireid ja mugavaid digilahendusi. Samas toob digiteenuste laienemine esile ka sotsiaalseid väljakutseid, nagu digitaalse lõhe süvenemine ja vajadus turvaliste lahenduste järele. Kasutajakeskne ja ligipääsetavate teenuste arendamine on hädavajalik, et tagada kõigile elanikkonnarühmadele võrdne ligipääs ja vältida sotsiaalset tõrjutust. Selleks, et kõik ühiskonnagrupid saaksid digiühiskonnas võrdväärselt osaleda, on oluline tegeleda süsteemselt ka digi- ja küberoskuste arendamisega. Digiriigi areng mõjutab ka demograafilisi protsesse, sealhulgas rändemustreid ja rahvastiku paiknemist. Näiteks E-residentsuse programm meelitab välisettevõtjaid, samas kui kaugelt ligipääsetavad digiteenused võivad elavdada maapiirkondi ja tasakaalustada linnastumist. Erilist tähelepanu vajavad vanemaealised, kellele tuleb pakkuda mugavaid ja lihtsaid lahendusi, et vältida digilõhest tingitud tõrjutust. ANDMED JA TEHISARU Andmete ja tehisaru laialdasem kasutamine Eesti avalikus ja erasektoris toob kaasa olulisi sotsiaalseid muutusi, mõjutades inimeste igapäevaelu, töökorraldust ja suhtlust riigiga. Kasutajakesksete ja proaktiivsete digiteenuste arendamine vähendab halduskoormust ning võimaldab inimestel kiiremat ja mugavamat ligipääsu avalikele teenustele. Samas seab see kõrgemad nõuded digikirjaoskusele ning võib süvendada digilõhet, kui osa elanikkonnast – näiteks eakad või madalama sotsiaalmajandusliku staatusega inimesed – ei suuda uute lahendustega sammu pidada. Seetõttu on oluline, et uute tehnoloogiate kasutuselevõtt toimuks kaasavalt, pakkudes toetavaid meetmeid ja digi- ja küberturvalisuse alaseid oskuseid kõigile ühiskonnagruppidele. Eesti digiriik, sh tehisarulahenduste kasutamine peab olema arusaadav ja läbipaistev igale inimesele. Demograafilisest vaatest võib tehisaru ja andmepõhiste lahenduste kasutuselevõtt aidata leevendada rahvastiku vananemise ja tööealise elanikkonna vähenemise mõjusid. Kuna generatiivne tehisaru ja automatiseeritud andmetöötlus võivad aidata tõsta tööjõu tootlikkust üle 8% aastas, võib see vähendada vajadust täiendava tööjõu järele ning suurendada tööjõu efektiivsust ka vananeva rahvastiku tingimustes. Samuti loovad tehnoloogilised lahendused võimalusi paindlikumaks töökorralduseks, võimaldades inimestel töötada sõltumata geograafilisest asukohast, mis omakorda võib aidata kaasa regionaalse ebavõrdsuse vähendamisele ja elu kvaliteedi paranemisele maapiirkondades.

12

Andmepõhine juhtimine ja tehisaru laialdasem rakendamine suurendavad ka ühiskonna usaldust riigi vastu, kuid see eeldab, et neid kasutatakse eetiliselt, st kaitstud on inimeste põhiõigused, privaatsus ja andmed. Kui andmekorraldus on läbipaistev ja inimestel on kontroll oma andmete kasutamise üle, suureneb usaldus digiriigi ja uute tehnoloogiate vastu. ÜHENDUVUS Arengukava tegevused loovad eeldused taskukohaste sideteenuste pakkumiseks ja võimaldavad ka väiksema sissetulekuga inimestel saada osa infoühiskonna pakutavatest teenustest. Kvaliteetse ühenduse tagamine maapiirkondades aitab tagada võrdseid võimalusi ja parandada tööhõivet, vähendab noorte lahkumist suurlinnadesse ning soodustab tööhõivest osavõttu liikumispuudega inimestel.

Riigi julgeolek ja rahvusvahelised suhted

VÄLISKOOSTÖÖ DIGIRIIGI JA KÜBERTURVALISUSE VALDKONNAS Eesti on rahvusvaheliselt tunnustatud partner digiarengus ning küberkoostöö suunamisel, panustades ulatuslikult erinevatesse rahvusvahelistesse algatustesse ning tehes koostööd enam kui 130 riigiga. Eesti digitaalne infrastruktuur ja lahendused on globaalselt tunnustatud ning meie digiriik teenindab lisaks kohalikele elanikele ka üle 100 000 e-residenti ja rohkem kui 30 000 välisettevõtet. Eesti aktiivne osalus rahvusvahelistes digiarengu algatustes aitab kaasa nii meie majanduskasvule kui ka julgeolekule. Rahvusvaheline küberkoostöö ja julgeolek Eesti digiriigi ja tehnoloogilise innovatsiooni areng on tugevalt seotud rahvusvahelise tehnoloogiakeskkonnaga, sealhulgas suurettevõtete platvormidega. Seetõttu on kriitilise tähtsusega, et Eesti säilitaks paindliku ja kohanemisvõimelise digipoliitika, mis tagab meie riigi andmetöötluse, digilahenduste ja küberturvalisuse pikaaegse vastupidavuse. Eesti osaleb aktiivselt ELi, Põhjala ja Balti regiooni poliitikakujundamises, tagades rahvusvaheliste standardite ja lahenduste ühildatavuse. Lisaks on oluline toetada Euroopa Liidu strateegilisemat, koordineeritumat ja tulemustele suunatud tegevust. Liikmesriikide vahelise koostöö tugevdamine on võtmetähtsusega prioriteet, et tagada liidu ühtne ja järjepidev hääl ülemaailmsetes digi- ja telekommunikatsiooniorganisatsioonides. Eesti jaoks on oluline, et globaalses küberruumis kohaldatakse rahvusvahelist õigust ja edendatakse normipõhist lähenemist, mis kaitseks demokraatlikke väärtusi ja tugevdaks rahu ning stabiilsust. Avatud ja koostööl põhinev küberruum toetab usaldust ning võimaldab jätkusuutlikku innovatsiooni. Rahvusvaheline koostöö on oluline ka digiriigi ekspordi vaatest. Eesti digilahendused on tõestatult kasulikud ka rahvusvahelisel tasandil ning väliskoostöö edendamine on jätkuvalt prioriteetne. Oluline on tagada, et Eesti elanikud ja ettevõtjad saaksid digiteenuseid kasutada ka välisriikides, vältides paberipõhist asjaajamist. Euroopa Liidus arendatavad uued platvormid, nagu Ühtne Digivärav (Single Digital Gateway) ja ELi digiidentiteedikukkur, võivad selles osas olulist rolli mängida, kuid nende edukus sõltub kasutajamugavusest ja laialdasest aktsepteerimisest. IKT TARISTU KESTLIKKUS Digiteenuste pilvekõlbulikuks muutmine ja kriitilise taristu hajutamine suurendavad riigi vastupanuvõimet kriisidele, küberrünnetele ja füüsilistele ohtudele, vähendades sõltuvust üksikutest andmekeskustest ja territoriaalsetest asukohtadest. Hajutatud arhitektuur võimaldab teenuste jätkumist ka taristu osalise hävimise, energiahäirete või sõjalise eskalatsiooni korral ning toetab kiiret taastumist. Pilvepõhised lahendused võimaldavad paindlikumat koormuse juhtimist, paremat varundust ja ajakohasemat turbetaset, mis tugevdab digiriigi toimepidevust ja vähendab strateegilisi haavatavusi.

13

Pilvekõlbulikkus ja taristu hajutamine süvendavad sõltuvussuhete asemel partnerluspõhist koostööd liitlasriikidega, eelkõige Euroopa Liidu ja NATO raamistikus, kus digitaalse vastupidavuse ja küberturvalisuse küsimused on ühised. Kriitilise digitaristu osaline paiknemine väljaspool riigi territooriumi eeldab selgeid rahvusvahelisi kokkuleppeid andmekaitse, suveräänsuse ja õigusruumi osas, mis omakorda tugevdab koostööd ja vastastikust usaldust. Selline lähenemine toetab Eesti kuvandit usaldusväärse, vastupidava ja tulevikukindla digiriigina ning suurendab tema kaalu rahvusvahelistes digipoliitika ja julgeoleku aruteludes. ÜHENDUVUS Usaldusväärne ja toimepidev sidetaristu tugevdab riigi sisemist toimimisvõimet ning rahvusvahelist koostööd, luues eeldused Eesti sidusaks ja turvaliseks ühendatuseks Euroopa Liidu ja NATO liitlastega. See toetab riiklikku julgeolekut, kriisideks valmisolekut ning info ja teenuste katkematut liikumist ka pingelistes või erakorralistes olukordades.

Majandus ANDMED JA TEHISARU Andmepõhise ühiskonna majandusmõjude hindamisel on keskne roll andmete ja tehisintellekti laialdasel rakendamisel, mis aitab tõsta tootlikkust, vähendada halduskoormust ning luua uusi ärivõimalusi. Eesti eesmärk kahekordistada majandust aastaks 2035 eeldab andmemajanduse ja tehisaru kasutamist kõigis sektorites. Generatiivse tehisaru rakendamine võib kasvatada tööjõutootlikkust üle 8% aastas, mis tähendab märkimisväärset panust majanduskasvu. Lisaks võimaldab parem andmete avalikustamise ja taaskasutamise praktika suurendada avaandmete valdkonna majanduslikku mõju, mis juba praegu ulatub üle 400 miljoni euro aastas. Samuti aitab riigi ja erasektori tõhus andmepõhine koostöö luua tugeva innovatsioonikeskkonna, mis toetab uute tehnoloogiate ja ärimudelite arendamist. Andmepõhise ühiskonna majanduslikud mõjud ilmnevad ka halduskoormuse vähenemises ja ressursside tõhusamas kasutamises. Näiteks võib andmete ühekordse küsimise ja mitmekordse kasutamise põhimõtte rakendamine vähendada ettevõtjate halduskoormust kuni 70%, mis võimaldab kokku hoida ligi 200 miljonit eurot aastas. Avaliku sektori organisatsioonide süsteemne andmehaldus ja -analüüs aitavad optimeerida teenuste osutamist ning suurendada avaliku sektori tõhusust. Lisaks loob investeeringute suurendamine arvutusvõimsuse taristusse paremad tingimused teadus- ja arendustegevuseks ning kiirendab uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu nii avalikus kui ka erasektoris. Nende tegurite koosmõju aitab kujundada Eestist juhtiva andmemajanduse ja kõrge halduskvaliteediga riigi maailmas. Suveräänse arvutusvõimsuse tagamine (nt läbi tehisaru gigatehase haru) võimaldaks arendada ja käitada kõrge mõjuga tehisarumudeleid ning toetaks seeläbi nii majandusarengut kui ka digisuveräänsust (nt võimaldades tundlike andmete töötlemist). Kohalik arvutusvõimekus võimaldab ettevõtetel arendada tehisaru lahendusi õigusruumiliselt selges keskkonnas, sõltumata välistest teenusepakkujatest. See on oluline just kõrge lisandväärtusega valdkondades, hoides arendustegevuse ja sellega kaasneva tulu Eestis. Kohalik haru parandab teadlaste ligipääsu ressursile, mis on eeltingimus tipptasemel teaduseks ja ettevõtluskoostööks. Võimalus kasutada suurt arvutusvõimsust paindlikult ja madala viiteajaga aitab hoida teaduskompetentsi Eestis ning toetab talentide järelkasvu. DIGI- JA KÜBEROSKUSED

14

EL mastaabis on Eesti elanikkonna digioskustelt ja sh IKT-spetsialistide osakaalult esirinnas, kuid siiski on tuhandeid IT-spetsialiste pidevalt puudu. Digi- ja küberoskuste nappus pärsib tehnoloogilist innovatsiooni ja majanduse konkurentsivõimet, suurendades tööjõuturul palgasurvet ning piirates ettevõtete kasvu. Avalikus sektoris takistab see teenuste efektiivsust ja digipöörde elluviimist ning uute tehnoloogiate süsteemset kasutuselevõttu. Puudulikud digioskused süvendavad sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust ja vähendavad tööhõivet, pidurdades maksutulusid ja majanduskasvu. Strateegiline ja pidev digioskuste arendamine, koostöö ning täiend- ja ümberõppevõimalused on võtmetegurid, mis toetavad innovatsiooni ja tagavad Eesti majanduse kestliku arengu. KÜBERTURVALISUS Küberturvalisuse kõrge usaldusväärsuse tagamine on Eesti digimajanduse jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime jaoks kriitilise tähtsusega. Kuna järjest enam ettevõtteid ja teenuseid liigub digikeskkonda, võib küberohtude alahindamine kaasa tuua märkimisväärseid majanduslikke kahjusid, sealhulgas andmelekkeid, teenuste katkemisi ja mainekahju, mis mõjutab nii kohalikke ettevõtteid kui ka välisinvesteeringute atraktiivsust. Kui usaldus e-teenuste vastu väheneb, võivad nii kodanikud kui ka ettevõtted hakata hoiduma nende kasutamisest, mis omakorda pärsib majanduse digipööret ja innovatsiooni. Seega on küberturvalisusesse investeerimine mitte pelgalt turvariskide maandamine, vaid ka strateegiline samm majanduskasvu ja -stabiilsuse tagamiseks. Kuna küberrünnakud muutuvad keerukamaks ja sihitumaks, peavad ettevõtted ja riik koos töötama tugevama küberkerksuse arendamisel. Turvalise küberkeskkonna loomine toetab nii kohalike ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet kui ka Eesti positsiooni digitaalse majandusruumi usaldusväärse partnerina. Pikemas perspektiivis aitab küberturvalisuse tugevdamine kaasa investeerimiskindlusele ja digitaalse innovatsiooni laiemale kasutuselevõtule, muutes Eesti veelgi atraktiivsemaks digimajanduse ja tehnoloogia arengukeskkonnaks. ÜHENDUVUS Arengukavaga soodustatakse investeeringute tegemist sidevaldkonnas nii kaabelvõrkude ehitamiseks kui ka uue põlvkonna mobiilsidevõrkude (5G ja 6G) kasutuselevõtuks. Kavandatavad riiklikud meetmed toetavad ehitamist ja arendamist piirkondades, kus eraettevõtted seda omal algatusel ei tee, kuna see pole neile majanduslikult tasuv. 5G-võrkude kiire ja kulutõhus kasutuselevõtt edendab uuenduslike teenuste ja tootmisviiside arendamist ning kasutamist. 5G-võrkude tulek muudab märgatavalt senist infoühiskonna toimimist, luues uued võimalused pakkuda teenuseid senisest veelgi automatiseeritumalt ja tõhusamalt. Teenuste pakkumiseks ja kasutamiseks on vaja uuendada seadmeid nii teenuse pakkujatel kui ka tarbijatel. Väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtt maapiirkondades võimaldab uut arenguhüpet ka põllumajanduses ja loomakasvatuses: nt põllumaa seisundi jälgimine tehnoloogialahenduste kaudu, väetamine ainult vajaduse korral ning võimalikult vähesel määral võimaldab säästa kulusid.

Keskkond DIGIVALDKONNA ROHEPÖÖRE Arengukava tegevused aitavad keskkonda hoida kahel moel. Esiteks asendab digilahenduste kasutamine vajaduse tarbida füüsilisi lahendusi (nt digiteenused kaotavad paberavaldused ja füüsiliselt kohalesõitmise vajaduse). Samuti on vaja digilahendusi endid nn rohestada – võtta kasutusele üha keskkonnahoidlikumaid

15

lahendusi, mis tarbivad vähem ressursse (nt päikeseenergial töötavaid servereid). Digiriigi arendamiseks ja haldamiseks tuleks valida võimaluse korral keskkonnasäästlikem lahendus. Lisaks vähendab avalike digiteenuste parem kättesaadavus ja kasutatavus inimeste sundliikumist ning keskkonnamõju. Digiriigi serverite vajadused on keskselt osutatud teenuste korral tipphetkedel hajutatud üle haldusalade, mistõttu on vaja vähem enda servereid, nende haldust ja omaenda andmekeskusi. Samas tuleks hinnata digiriigi mõju energiakasutusele, kasvuhoonegaaside emissioonile jne, et olla kindel netomõjus. Positiivset mõju keskkonnale avaldab ka dubleerivate e-teenuste konsolideerimine ja vähendamine.

Regionaalareng TEENUSED Tänu avalike teenuste digitaliseeritusele on äärealadel elavatel inimestel aina parem ligipääs avalikele teenustele. Väheneb vajadus koonduda teenuste kättesaamiseks elama suurematesse linnadesse, samuti võimaldab parem kaugtöö toetamine töötada ja elada väiksemates Eestimaa paikades. Sündmusteenuste arendamisel väheneb lõhe riigi- ja KOVide teenuste vahel – teenused tuuakse inimese jaoks ühte kasutajateekonda hoolimata sellest, kas neid pakub riigiasutus või KOV, ühtlustades teenuste kvaliteeti. Muutuva avaliku sektori rolli kaudu muutub ka kohaliku omavalitsuse osatähtsus – olla elanikele pigem partner kohalikku elu puudutavate otsuste tegemisel ja nõuandja sobivate teenuste väljavalimisel. ÜHENDUVUS Riiklike toetusmeetmete abil rajatavad juurdepääsuvõrgud ja 5G baastaristu mõju regionaalarengule on positiivne, parandades nii elukvaliteeti kui ka maapiirkondade konkurentsivõimet. Kvaliteetsete sideühenduste olemasolu kõikjal Eestis toetab inimeste kaugtöövõimalusi, parandab riigi pakutavate digiteenuste kättesaadavust ning suurendab tehnilist valmisolekut osaleda ka kaugõppes. Samuti kasvab maapiirkondade ettevõtete konkurentsivõime.

Riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse ülesanded ning töökorraldus

IKT ÜLERIIGILINE JUHTIMINE Uuendatud arengukavas on prioriteedina toodud välja uue IKT üleriigilise juhtimismudeli väljatöötamine ning IKT alaste tegevuste konsolideerimine, mis tõhustab riigivalitsemist, muutes digiteenused kvaliteetsemaks ja kuluefektiivsemaks. See võimaldab vähendada dubleerimist, suurendada andmekogude taaskasutust ning paremini suunata IKT-investeeringuid. Lisaks võimaldab see vähendada süsteemselt tehnilist võlga, taakvara ja ebavajalike teenuste ja andmete hulka. Kohalike omavalitsuste vaates tähendab see, et riik suudab ressursse paremini juhtida ning seeläbi ka läbimõeldumaid lahendusi pakkuda nt kesksete teenusestandardite või turvanõuete kaudu, sh kohalikele omavalitsuste vajadusi arvesse võttes. Samuti tagab see selgema ülevaate avaliku sektori IT-kuludest ja projektidest, aidates optimeerida eelarvet ning maandada tehnoloogilisi riske. Erasektori suurem kaasamine toetab innovatsiooni ja tõstab Eesti digiriigi konkurentsivõimet, võimaldades pakkuda paremaid ning kasutajasõbralikumaid e-teenuseid. TEENUSED Nii avalike teenuste kui ka poliitikakujundamise otsuseid tehakse tänu paremale teenusejuhtimisele üha rohkem (seire)andmete põhjal. Sündmus- ja proaktiivsete teenuste pakkumiseks peavad riigiasutused ja KOVid paljuski ümber mõtestama ja kujundama senise avalike teenuste pakkumise praktika, sh tegema praegusest rohkem koostööd. Sündmus- ja proaktiivsete teenuste kasutuselevõtt suurendab riigi

16

tõhusust, kuna teenuseid sihistatakse täpsemini ning vähendatakse liigset bürokraatiat. TEHISARU Tehisaru süsteemne kasutuselevõtt suurendab avaliku sektori tõhusust ning võimaldab kulusid kokku hoida. Mõju tuleneb nii tööprotsesside automatiseerimisest ja ressursikasutuse optimeerimisest kui ka avalike teenuste ning otsustusprotsesside kvaliteedi paranemisest. Eesti avalikus sektoris võimaldaks tehisaru laialdasem kasutuselevõtt suurendada tõhusust hinnanguliselt üle 425 miljoni euro9 ja säästa ligi 21 miljonit töötundi aastaks 2030 (võrreldes 2024. aasta tasemega). Riigisisese arvutusvõimekuse kasvatamine ning suveräänse arvutusvõimsuse tagamine (nt läbi tehisaru gigatehase Eesti haru) võimaldaks arendada teenuseid, mis põhinevad andmekogude ristkasutusel ja automatiseeritud otsustel. Kohalik taristu vähendab sõltuvust välismaistest pilvedest ja tagab teenuste toimepidevuse ka kriisiolukordades, kui välisühendused peaksid katkema. ÜHENDUVUS Sidevaldkonna muutumine ühiskonnas kõikehõlmavaks baastaristuks teenuste pakkumisel ja tootmise korraldamisel tähendab vajadust tagada tõhus konkurents ja veelgi parem järelevalve sideettevõtjate ning sidetehnoloogia tootjate üle.

Lisa 5 - Ülevaade valdkonna arengukava mõõdikute

metoodikast ja allikatest DÜAK 20235 mõõdikud on esitatud alltoodud tabelis koos alg- ja sihttasemete ning allikatega. Kasutatakse Eurostati ja

riiklikku statistikat ning lisaks ka Justiits- ja Digiministeeriumi ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kogutavaid

andmeid. Mõõdikute seadmisel on mh lähtutud ka Euroopa Liidu tasandil aastaks 2030 seatud digivaldkonna

eesmärkidest ja vastavatest mõõdikutest.

Tabel: DÜAK 2035 alaeesmärgid, mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdikud Algtase Sihttase Allikas

Üldeesmärk: Eesti on inimkeskne, usaldusväärne, tõhus,

nutikas ja hukukindel digiühiskond

Alaeesmärk: turvaline, personaalne, krativäeline ja vabadusi hoidev digiriik

Rahulolu avalike digiteenustega: eraisikud 2024: 82%

2035: ≥90% Teenuste kataloog

Rahulolu avalike digiteenustega: ettevõtjad 2024: 85%

2035: ≥90% Teenuste kataloog

Rahulolu avalike digiteenustega: avalik ja mittetulundussektor

2024: mõõdik väljatöötamisel

2035: ≥90% Justiits- ja Digiministeerium

Keskvalitsuse osakaal tööhõivest 2024: 9,1% 2035: 9% Rahandus- ministeerium

Protsent avaliku sektori töötajatest, kes on läbinud digiriigi akadeemias oma

2025: mõõdik väljatöötamisel

90% Justiits- ja Digiministeerium

9 Justiits- ja Digiministeerium, 2024, “Tehisaru ja andmete valge raamat 2024-2030" , https://www.kratid.ee/kratt- visioon

17

organisatsiooni poolt määratletud vajalikud digi- ja küberteemalised koolitused ühes aastas

Protsent elanikkonnast, kellel on üle baastaseme digioskused

2025: 34,84

2035: >50% Eurostat

IKT sektori ekspordivõime kasv 2024: 10,6 2035: 15% Statistikaamet

Alaeesmärk: Maailma kõige vabam, isetoimivam ja inimeste endi kontrolli all olev tehisaru kasutav riik

Riigisisene AI-arvutusvõimekus (GPU ekvivaledid)

2025: 214 GPU

2035: ≥ 3500 GPU Justiits- ja Digiministeerium

Tehisaru kasutuselevõtt ettevõtetes 2025: 22,2%

2035: 90%

Statistikaamet

Tehisaru kasutuselevõtt keskvalitsuses ja kohalikes omavalitsustes

2025: 50.8%

2035: 90%

Justiits- ja Digiministeerium

Elanike usaldusindeks riigiasutuste AI-põhiste teenuste ja andmetöötluse vastu

2025: 76%

2035: >95%

Justiits- ja Digiministeerium

Alaeesmärk: Turvaline ja kaitstud küberruum

Usaldus digiteenuste turvalisuse vastu: protsent elanikkonnast, kes peab digiteenuseid turvalisteks ja usaldusväärseks ning kasutab neid

2025: 94.5%

2035: > 96%

Statistikaamet

Usaldus digiteenuste turvalisuse vastu: protsent elanikkonnast, kes on teadlikult hoidunud e- hääletamisest

2025: 31,7 %

2035: <20%

Statistikaamet

Eesti EU-CSI küberindeks 2024: Kõrgem kui ELi keskmine

(65,72)

2035: Kõrgem kui ELi keskmine

(u>75%)

ENISA

Alaeesmärk: Ülikiirete ühendustega Eesti

Väga suure läbilaskevõimega (kuni 1 Gbit/s) võrgu kättesaadavus kodumajapidamistele üleriigiliselt

2024: 81%

2035: 100% TTJA

Lisa 6 – Kaasamine Digiühiskonna arengukava 2030 koostamiseks alustati eelarutelusid 2019. aasta septembris ning koostamine kestis kuni

2021. aasta maini, mil korraldati avalik konsultatsioon ja kooskõlastus arengukava tervikeelnõule.

Arengukava muutmisvajaduse hindamise protsessi kaasati partnereid ja eksperte nii avalikust sektorist, erasektorist kui

ka kolmandast sektorist. Arengukava muutmisvajadusteks ei tellitud eraldi vahehindamist analüütilise tööna, kuid

puudused on ilmsed ning täiendavalt viidi muutmisvajaduse välja selgitamiseks läbi ekspertintervjuusid, temaatilisi

töötubasid ning küsiti tagasisidet kirjaliku küsimustiku teel.

Lisaks arengukava uuendamise ettevalmistamisele on 2023 – 2024 koostatud erinevad valdkondlikud valged raamatud

ja muud strateegilised dokumendid, mille koostamisel on tehtud kaasamist ja koostööd vastava valdkonna partneritega.

Olulised osapooled on kaastatud erinevate tasandite koostöövormides ja võrgustikes, kus arengukava uuendamist on

arutatud ühiselt ja teemapõhiselt.

Sisendi kogumiseks viidi partnerite seas läbi küsitlus, et saada tagasisidet valdkonna arengutest, nende mõjudest ning

ettepanekuid, kuidas neid teemasid arengukava tasemel kajastada ja juhtida. Täiendavalt viidi läbi neli töötuba:

personaalse riigi, digioskuste, regionaalse digivõimekuse ja side ning ettevõtluse teemadel.

18

Riigikantseleile esitleti arengukava uuendamise ettepanekut eelkonsultatsiooni saamiseks enne 12.04.2024

juhtkomisjoni toimumist. Samuti on Riigikantselei juhtkomisjoni liige. Riigikantselei ettepanekutega on uuendamise

ettepanekus arvestatud.

Pikemat arengukava eelnõud tutvustati juhtkomisjonile 16.12.2024 ning küsiti ka kirjalikku tagasisidet. Enne avalikku

kooskõlastust ja konsultatsiooni viidi ettepanekud eelnõusse sisse. Uuemat lühendatud eelnõu versiooni tutvustati

8.12.2025 toimunud arengukava juhtkomisjoni ja haldusalade IT juhtide võrgustiku ühisel kohtumisel. Seati tähtaeg ka

kirjaliku tagasiside esitamiseks.

Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu perioodiks 9.12.2025 - 22.12.2025. Eelnõu

kooskõlastasid seonduvate täiendusettepanekutega Eesti Linnade ja Valdade Liit, Kliimaministeerium,

Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium ja

Sotsiaalministeerium. Lisaks saatsid oma ettepanekud Riigikantselei, Haridus- ja Teadusministeerium,

Välisministeerium, Andmekaitse Inspektsioon, Riigi Infosüsteemi Amet, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia

Keskus, Statistikaamet ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, kelle tagasisidega on eelnõu koostamise

käigus võimalikult suures osas arvestatud ning arengukava teksti vastavalt täiendatud. Kooskõlastused ja ettepanekud

ning nendega arvestamine on kirjeldatud kooskõlastustabelis.

Kaasamise ülevaade on leitav: Arengukava uuendamine 2024 | Justiits- ja Digiministeerium

1

Eesti digiühiskonna arengukava 2035 – kokkuvõte

Alates 2021. aastast oleme elanud süveneva geopoliitilise ja tehnoloogilise konkurentsi ajajärgus. Tehnoloogia areneb praegu kiiremini kui reeglid ja ühiskonna kui terviku toimetulek uuendustega. Tehnoloogiavaldkond muutub sisuliselt nädalatega. Selles keskkonnas on Eesti konkurentsieeliseks võime pakkuda maailma kõige hinnatumaid ressursse: usaldust ja hukukindlust. Eesti rahvusvaheline maine silmapaistva ja pikaajalise kogemusega digiliidrina seab meile suured ootused, kuid selline maine kaob kiiresti, kui Eesti ei juhi järgmist murrangut digitaalses riigijuhtimises. Tulevikku vaataval Eestil on ainulaadne võimalus olla tehisaru lahenduste kasutuselevõtu globaalne eestvedaja, sh andmekorralduse ja tehisaru eetilise, demokraatliku ja turvalise rakendamise debatis nii lähiregioonis, Euroopa Liidus kui ka globaalselt. Samuti saab Eesti pakkuda parimat ökosüsteemi (sh õigusruumi) andmepõhiste tulevikutehnoloogiate ja ärimudelite uurimiseks ja katsetamiseks. Sealhulgas oleme oma lähemate liitlaste, nagu näiteks Ukraina, põhipartnerid avaliku sektori, küberjulgeoleku ja digivõimete arendamisel. Digiriigi ja tehisaru arendamise eesmärk on anda maksumaksjale rohkem väärtust makse ja kulusid tõstmata. Nii nagu ettevõtted kasutavad tehnoloogiat, et pakkuda vähemate töötajatega paremaid tooteid ja teenuseid, aitab tehisaru ka riigil toimida kiiremini, turvalisemalt, kvaliteetsemalt, ent väiksema halduskoormusega. Eestis väheneb tööealiste inimeste arv ja seega on eriti oluline, et avalikus sektoris oleks inimestel aega teha inimeste poolt otsuseid ja panustamist vajavaid töid, ent inimesi toetavad ja rutiinsed tööd oleks automatiseeritud. Digiriiki investeerimine tähendab seega muude kulude kokkuhoidu ja paremini toimivat riiki kõigile. Eesti digiühiskonna arengukava 2035 (DÜAK) on suunis Eesti digiühiskonna arendamiseks ja juhtimiseks tehnoloogiliste murrangute ning geopoliitiliste ja majanduslike katsumuste ajastul. See on oluline koostööraamistik erinevatele riigi ja erasektori institutsioonidele ning võimaldab seada piiratud ressursside tingimustes prioriteete. On selge, et järgmise kümne aasta arengusuundade täpne planeerimine kiiresti muutuvas tehnoloogiamaailmas on praktiliselt võimatu. Seetõttu käsitame arengukava elava dokumendina, mis ajas täieneb ja muutustega kohaneb ning selle aja- ja asjakohasust hinnatakse vähemalt kord aastas. Arengukava toetab riikliku strateegia „Eesti 2035“ sihte, ennekõike tõhustades riigivalitsemist, edendades majanduse konkurentsivõimet ja tagades digiriigi toimimise igas olukorras.

Eesti digiühiskond aastal 2035

2

1. eesmärk. Turvaline, personaalne, krativäeline ja vabadusi hoidev digiriik Eesti digiriigis on turvalised, personaalsed, inimese poolt lubatud määral proaktiivsed ja sündmuspõhised ehk krativäe-

lised avalikud teenused. Teenuste endi korraldus on pragmaatiline ja mõistlik, tuginetakse tõhusale andmekorraldusele,

IKT-juhtimine on keskselt koordineeritud ning taristu hukukindel. Selleks on oluline tagada selge ja vabadusi hoidev

õigusruum, andmete taaskasutatavus, elanikkonna digipädevuste pidev aja- ja asjakohastamine, tugevad eksperdid

ning nende järelkasv kõigis sektorites.

Oodatavad tulemused:  Avalikud teenused on kasutajakesksed, ligipääsetavad, proaktiivsed ja kasutajate elu- või ärisündmuste

seisukohast terviklikud, ulatudes üle asutuste, sektorite ja riikide piiride. Teenused jõuavad inimeseni õigel ajal,

sobival viisil ja kujul ning minimaalse halduskoormusega.

 Digiriigi teenused on töökindlad, turvalised, kiired ja kuluefektiivsed, vähendades avalikus sektoris tööjõuvajadust, ning tagades elanike, ettevõtjate ja riigi murede lahendamise viivitamata, kiiresti ja efektiivselt ning teenuste toimepidevuse igas olukorras.

 Digiriigi arendamine on strateegiliselt juhitud, koordineeritud ning selle kulud ja tulemused on mõõdetavad,

tagades avalike vahendite tõhusa kasutamise ning digiriigi pikaajalise kestlikkuse ja arenguvõime.

 Digi- ja küberoskuste, sealhulgas andmekirja- ja tehisaru kasutamise oskuse arendamine on pidev, terviklik ja

süsteemne protsess, hõlmates kogu haridusteed, avalikku sektorit, tööealist elanikkonda ning toetades digiriigi

arengut.

Tulevikustsenaarium „Nullbürokraatia“

Aasta 2035. Arendaja Epp teatab oma Euroopa eID valdkonna assistendile: „Kolime perega Saaremaale.“ See üks lause käivitab krativäelise tehisaru põhise teenuseahela, mis tugineb Epu antud volitustele, töökindlatele platvormidele ja strateegilisele juhtimisele. Epu ja tema pere andmed liiguvad turvaliselt X-teel KOVide ja registrite vahel; info koolikohtade kohta saabub tema riiklikku postkasti. Kuna Epp töötab välisriigi kliendile, kindlustab rahvusvaheline andmevahetus automaatselt tema sotsiaalkindlustusmaksu ja muude maksude korrektse arvestuse. Lõpuks märgib süsteem koolipakkumise juures ära, et tema lapsele on uues koolis broneeritud koht edasijõudnute drooni- ja robootikaringis, tagades soovi korral tema huvialaõppe jätkumise.

2. eesmärk. Maailma kõige vabam, isetoimivam ja inimeste endi kontrolli all olev tehisaru kasutav riik

Eestis rakendatakse andmeid ja tehisaru inimkeskselt, turvaliselt ja nutikalt kõigis sektorites ning eluvaldkondades nii, et inimesel on kontroll oma andmete ja nende kasutamise üle ning tagatud on eesti keele ja kultuuri püsimine üle aegade. Eesti digiriigi andmekorraldus ja tehisaru kasutus on usaldusväärne ja läbipaistev ning olemas on kohapealne taristu andmete ja tehisaru turvaliseks töötlemiseks. See positsioneerib Eesti maailmas selgelt eristuva vabadusi hoidva ja juhtiva tehisaru arendava ning rakendava riigina. Eestis on tulevikukindel andmemajandus. Oodatavad tulemused:  Eesti rakendab andmeid ja tehisaru inimkeskselt, turvaliselt ja nutikalt kõigis sektorites ja eluvaldkondades ning

toetab tulevikukindlat andmemajandust.  Eesti on juhtiv tehisaru rakendaja maailmas, siin on olemas kohapealne taristu tehisaru ja andmete turvaliseks

töötlemiseks ning kohapeal või samameelsete riikide ja ettevõtetega koosloomes arendatud tehisaru süsteemid.  Tehisaru kasutatakse süsteemselt ja nutikalt igas eluvaldkonnas nii, et inimesel on kontroll tehisaru ja andmete

ning nende kasutamise üle ning tagatud on eesti keele ja kultuuri püsimine üle aegade.  Eesti digiriigi andmekorraldus ja tehisaru kasutus on inimkeskne, usaldusväärne ja läbipaistev. Oleme sellega

teistest maailma riikidest selgesti eristuv liider. Inimene saab alati järele pärida, kuidas nt tehisaru abil tema kohta tehtud otsus sündis. Inimene annab ise volitused tehisarule oma andmete kasutamiseks – võimalik on valida ka aeganõudvamaid teenuselahendusi.

3

Tulevikustsenaarium „Nullbürokraatia“ Aastal 2035 kasutab väikeettevõtja digiriigi andme- ja tehisaruteenuseid oma äritegevuse reaalajas arendamiseks. Ta esitab Bürokratile päringu: „Soovin eksportida oma käsitööna valmistatud mööblit Euroopa Liidu riikidesse.“ Bürokratt ei anna talle linke seadustele ja meetmetele, vaid genereerib personaalse tegevuskava: leiab konkreetsetele toodetele sobivaid müügikanaleid, hindab tema toodete vastavust nõuetele, arvutab transpordi CO2 jalajälje reaalajas eri logistikapartnerite puhul ja algatab eeltäidetud taotluse EISi ekspordigarantiiks. Riigist on saanud reaalajas toimiv strateegiline partner.

3. eesmärk. Turvaline ja kaitstud küberruum Eestis on turvaline ja usaldusväärne küberruum, mis on meie digiühiskonna, majanduse ja riikluse vundament. Kaitseme ühiskonda ja digiriiki tingimustes, kus suure mõjuga küberintsidentide arv aina suureneb. 5–10 aasta perspektiivis on Eesti märgatavalt vähendanud kriitiliste küberintsidentide mõju, sealhulgas massiivseid andmelekkeid, ning piiranud geopoliitiliste vastaste võimet avaldada varjatud survet elutähtsale taristule. Ohustajate pidevale arengule vaatamata on paranenud Eesti digiteenuste ja võrkude kaitstus ning ühiskonna usaldus nende vastu. Eesti küberruumi kaitse suudab kohaneda kiirete muutustega ja hõlmab kogu ühiskonda, pidades vastu nii geopoliitilisele survele kui ka tehnoloogia kiirest arengust tulenevatele riskidele. Oodatavad tulemused:

 Eesti küberjulgeolek on tagatud sihipärase ja koordineeritud keskse juhtimise kaudu.  Kogu ühiskond on võimestatud küberohte ennetama ning neile kiiresti ja asjakohaselt reageerima.  Turvalise küberkeskkonna kujundamiseks tehakse rahvusvahelist koostööd ja tagatakse ekspertide järelkasv.

Tulevikustsenaarium „Operatsioon „Jäämurdja““

Üle maailma toimub ulatuslik küberrünnak, mis sihib kriitilise taristu teenuseid nagu energia-, finants- ja tervishoiusüsteeme.

Rünnak levib kiiresti riigist riiki, kasutades ära olemasolevaid turvanõrkusi ja tehisintellekti genereeritud ründevektoreid. Eesti

tuvastab globaalse ohu varakult tänu rahvusvahelisele CERTide koostöövõrgustikule ja automatiseeritud ohuteabevahetusele.

Riiklik küberjuhtimiskeskus annab märku lisakaitsemeetmete vajadusest ja tõstab ohutaset. Eesti küberkilp ehk automatiseeritud

turbekihtide süsteem rakendub kohe ja tõkestab ründevektoreid. Samal ajal kui globaalne rünnak põhjustab mujal maailmas

elektrikatkestusi, makseülekannete seiskumist ja haiglate toimimise häireid, jäävad Eestis teenused toimima. Patsiendid saavad

vajalikku ravi, energiavarustus püsib stabiilne ja makselahendused töötavad tavapäraselt. Ühiskond säilitab normaalse

igapäevaelu rütmi, mis suurendab elanike usaldust riigi vastu. Eesti võimekus oskuslikult reageerida tuleneb rahvusvahelisest

tehnilisest koostööst, hästi korraldatud riiklikust küberturbest ja automaatsetest kaitsemehhanismidest, mis toimivad enne, kui

rünnak sihtmärgini jõuab.

4. eesmärk. Ülikiirete ühendustega Eesti Kõigis Eestimaa nurkades on tagatud ülikiire, usaldusväärne ja taskukohane sideühendus. Ülikiired ühendused on Eesti digiriigi ja majanduse vereringe, mis on vajalik meie konkurentsivõime tugevdamiseks, uute ärimudelite loomiseks ja võrdsete võimaluste tagamiseks.

Oodatavad tulemused:  Eestis on innovatsiooni ja investeeringuid soodustav reeglistik, mis arvestab turu stabiilset arengut.  Kiirendame väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude ja 5G-/6G-mobiilsidevõrkude väljaehitamist, et

tagada kiire ja usaldusväärse ühenduse kättesaadavus kogu Eestis.  Kindlustame Eesti sidevõrkude toimepidevuse ja usaldusväärsuse igas olukorras.

Tulevikustsenaarium „Katkematu sideühendus“ Aasta 2035. Eesti sidevõrk on kujundatud nii, et ühendus säilib isegi kriitilistes olukordades. Kui torm kahjustab maapealseid sideliine, ei katkesta see sideteenuseid – autonoomne meditsiinidroon ja haigla tarkvõrk jätkavad tööd tänu 5G-võrgule, mis suudab dünaamiliselt suunata liiklust ja hoida kriitilised teenused toimimas. Nutikas mitmekihiline taristu tagab, et side toimepidevus ei sõltu enam üksikutest mastidest või kaablist, vaid hajutatud ja tarkadest lahendustest. Ülikiirete ühendustega Eestis tagatakse elutähtis sidevõrk tehnoloogiate ja meetoditega, mis hoiavad riigi toimimas ka kõige keerulisemates oludes.

1

Seletuskiri

Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Arengukava „Eesti Digiühiskond 2035“

kinnitamine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus ja eelnõu eesmärk

Lähtudes riigieelarve seaduse §-dest 19 ja 20 ja Vabariigi Valitsuse 19.12.2019.a määruse nr

117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja

muutmise kord” § 2 lg 3, teeb Justiits- ja Digiministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku

kinnitada arengukava „Eesti digiühiskond 2035“ muudetud kujul.

Arengukava „Eesti Digiühiskond 2030“ (edaspidi DÜAK) esimene versioon kiideti Vabariigi

Valitsuse poolt heaks 7. oktoobril 2021. Muutused info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

maailmas toimuvad kiiresti, mistõttu on arengukavas ette nähtud põhjalik ülevaatamine ja

vajadusel uuendamine kahel korral kehtivusperioodi jooksul: 2024. aasta alguses ja 2027. aasta

lõpuks. 2024. aasta alguses algatati arengukava ülevaatamise ja uuendamise protsess ning selle

tulemusena esitatakse Vabariigi Valitsusele ettepanek arengukava muutmiseks ning

pikendamiseks aastani 2035, mis võimaldab strateegilise vaatega katta ka Euroopa Liidu

järgmise finantsperioodi 2028-2034.

DÜAK on digiühiskonna valdkonna strateegilise planeerimise alusdokument ning sisaldab

visiooni ja tegevusplaani, kuidas Eesti majandust, riiki ja ühiskonda digitehnoloogia abil

järgmise kümnendi jooksul edasi arendada.

Eesti digiühiskonna 2035. aasta visioon on olla hukukindlalt vaba maailma juhtiv

tehisarupõhine riik, kus ökonoomne riigihaldus, õigusruumi ja tehnoloogiate julge uuendamine

ning laiahaardeline küberkerksus toetavad inimese heaolu ja majanduse hüppelist arengut ning

tagavad digiriigi toimimise igas olukorras.

Lähtuvalt visioonist on digiühiskonna arendamise eesmärk jaotunud neljaks alaeesmärgiks:

1. Turvaline, personaalne, krativäeline ja vabadusi hoidev digiriik

2. Eesti on maailma kõige vabam, isetoimivam ja inimeste endi kontrolli all olev

tehisaru kasutav riik

3. Turvaline ja kaitstud küberruum

4. Ülikiirete ühendustega Eesti

Eesti digiriik toetub usaldusele, riigipoolse andmekasutuse kontrollitavusele, koostööle,

avatusele, heale andmekirjaoskusele, laialt omaks võetud digipädevustele ning digiteemade

tippkompetentsidele avalikus sektoris.

Arengukava uuendamise on heaks kiitnud arengukava juhtkomisjon 12.04.2024 toimunud

kohtumisel ning Vabariigi Valitsus 23.05.2024. Uuendatud versiooni tutvustati 8.12.2025

toimunud arengukava juhtkomisjoni kohtumisel, millele järgnes ametlik kooskõlastusring

eelnõude infosüsteemis.

1.2. Arengukava nimetus ja planeeritud kestus

2

Arengukava nimetus, Digiühiskonna arengukava „Eesti Digiühiskond“ jääb samaks, kuid

arengukava kestvust pikendatakse aastani 2035.

1.3. Arengukava muutmise eesmärk ja vajaduse põhjendus

Strateegia “Eesti 2035”1 ja hetkel kehtiva arengukava “Eesti digiühiskond 2030”2 peamisteks

eesmärkideks on järjepidev liikumine aruka, hooliva, koostööle orienteeritud ja uuendusmeelse

ühiskonna ja tõhusa ning turvalise riigivalitsemise poole.

DÜAKi elluviimine on toimunud digiühiskonna programmi kaudu ning elluviimist on seiratud

iga eelneva aasta kohta koostatud tulemusaruande kaudu. Alates arengukava vastuvõtmisest

2021. aastal on ellu viidud mitmeid olulisi tegevusi digiühiskonna arendamiseks. Näiteks on

astutud olulisi samme sündmuspõhiste ja proaktiivsete teenuste pakkumisel. Arengukava

uuendamise seisuga on kasutusele võetud kaheksa sündmusteenust, mis hõlmavad olulisi

elusündmusi alates lapse sünnist kuni pensionini. Teenustega rahulolu on arengukava kehtivuse

perioodil märkimisväärselt kasvanud, tõustes 69%-lt 2021. aastal 82%-ni 2024. aastal. Avalike

teenustega rahulolu poolest on Eesti OECD riikidest teisel kohal3. Eesti e-riik pakub 100%

avalikest teenustest digitaalselt. 2024. aasta lõpus lansseeriti riiklik mobiilirakendus, mis

parandab veelgi teenuste leitavust ja kasutusmugavust. Andmete ja tehisaru kasutuselevõtu

riigiüleseks koordineerimiseks koostati andmete ja tehisintellekti valge raamat 2024-2030, ning

keskenduti seal toodud tegevuste elluviimisele. Tehisaru laialdasemat kasutuselevõttu avalikus

sektoris toetati läbi kratitoe portfelli ning lisaks on astutud samme tehisaru kasutamise

läbipaistvuse tagamiseks. Prioriteetse suunana panustati generatiivse tehisaru kasutuselevõttu

avalikus sektoris, sh toetati asutustes katseprojektide läbiviimist. Paranenud on andmehalduse

kompetents ja korraldus avalikus sektoris, nt on perioodi jooksul märkimisväärselt paranenud

avaandmete kättesaadavus, mis võimaldab paremat andmepõhist otsustamist ja soodustab

innovatsiooni nii avalikus kui ka erasektoris. 2024. aastal otsustas Vabariigi Valitsus, et

andmejälgija rakendamine muutub kohustuslikuks, tagades kodanikele parema ülevaate nende

andmete kasutamisest. Lisaks on andmenõusolekuteenust kasutatud 2024. aastaks enam kui 1

000 000 korral, võimaldades inimestel oma andmeid turvaliselt jagada erasektoriga.

Ühenduvuse valdkonnas oli 2024. aasta lõpuks 81% Eesti ettevõtetest ja kodumajapidamistest

võimalus liituda väga suure läbilaskevõimega võrkudega. Uue toetusmeetme abil anti 598-le

aadressile valguskaabelvõrguga liitumisvõimalus ning jõudis lõpuni kogukonna lairibavõrkude

toetusmeetme pilootprojekt, mille tulemusel rajasid 5 küla enda initsiatiivil ja riigi toetusel

valguskaabelvõrgu 100-le aadressile.

Küberturvalisuse ja taristu valdkonnas on fookuses olnud küberturvalisuse arengu strateegiliste

suundade uuendamine, baasvõimekuse kasvatamine ja hukukindlus. Küberturvalisuse mõõdiku

järgi oli 2024. aastal inimeste usaldus avalike e-teenuste vastu 91,8 protsenti, mis on võrreldes

sellele eelnenud aastaga pisut tõusnud. Kuigi sihttasemest on see madalam, siis järjepidevat

usalduse hoidmist üle 90 protsendi saab lugeda positiivseks. Suurem langus toimuski 2023.

aastal seoses julgeolekuolukorra muutuse ja inimeste teadlikkuse suurenemisega

küberturvalisusest. Hoolimata olukorrast on Eesti e-teenused toiminud tõsisemate häireteta ja

1 Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“: https://valitsus.ee/sites/default/files/documents/2021-

06/Eesti%202035_PUHTAND%20%C3%9CLDOSA_210512_1.pdf 2 Digiühiskonna arengukava: https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030 3 OECD uuring: Eesti on turvaline riik ning elanikud väärtustavad enim neile pakutavaid avalikke teenuseid |

Riigikantselei

3

üldine toimepidevus paranenud. Muutunud geopoliitilise olukorra ning küberintsidentide arvu

kasvu taustal on fookus olnud eelkõige küberturvalisuse taseme ühtlustamisel ja hukukindluse

tagamisel ning toimekindluse suurendamisel. Samuti on toetatud küberturvalisuse taseme

ühtlustamiseks kohalikke omavalitsusi ning haridussektorit infoturbemeetmete kaardistamisel

ja rakendamisel. Lisaks on astutud samme, et küberturvalisuse riiklik juhtimine, korraldamine

ja koordinatsioon oleksid selge, ajakohane ja tõhus. Olukorras, mil globaalne julgeolekuolukord

on märgatavalt halvenenud, on fookus seatud eelkõige julgeoleku ja turvalisuse

kindlustamisele.

Arengukava “Eesti Digiühiskond 2030” raames paika pandud visioon on lai ja põhjalik, ent

arengukava elluviimise ajal on toimunud mitmeid pöördelisi muudatusi nii

tehnoloogiamaailmas kui ka geopoliitilises olukorras, mis on muutnud esialgu planeeritud

tegevuste suunda või rõhuasetusi ning seetõttu on vajalik ka mitmete tegevuste ümber

mõtestamine ning uute lisamine.

Kui varem on digiriigi arendus keskendunud eeskätt riigihalduse tõhususele digitaliseerimise

kaudu, siis digiriigi järgmine arenguhüpe keskendub tehisaru süsteemsele arendamisele ja

kasutuselevõtule. See suund võimaldab leevendada rahvastiku vananemise ja tööealise

elanikkonna vähenemisega seotud globaalseid ja kohalikke trende, vähendada avaliku sektori

kulusid teenustes, arendustes ja protsessides ning anda hoogu riigi konkurentsivõimele ja

majandusele. Tehisaru võimaldab teha vähemate inimestega rohkem, targemalt ja suurema

lisandväärtusega tööd. Samas on tehisaru kasutamisel vajalik nii regulatiivselt kui ka

tehnoloogiliste vahendite kaudu tagada, et Eesti inimestel on kontroll oma andmete üle ning

kõik tehisaru kasutusega tehtud otsused on läbipaistvad, nende otsustuskäiguga on võimalik

tutvuda ja seda vaidlustada. Samuti on oluline tagada riigis suveräänne arvutusvõimsuss, mis

võimaldaks arendada ja käitada kõrge mõjuga tehisarumudeleid.

Tõhususe kõrval keskendutakse teise suure teemana varasemast rohkem digiriigi kriisi- ja

hukukindlusele, arvestades tänast geopoliitilist olukorda. Digiriigi keskseks väärtuseks on

teenuste usaldusväärne ja turvaline toimimine igas olukorras. Aastaks 2035 toetuvad

üleriigilised kriitilised teenused pilvelahendustele, mida rakendatakse kooskõlas andmete

tundlikkuse, julgeolekuvajaduste ja riikliku andmesuveräänsuse põhimõtetega.

Eeltoodust lähtuvalt on DÜAK uuendamise eesmärk:

1. Tuua ühes arengukavas ühise visiooni alla kokku uute valdkonnaspetsiifiliste

strateegiate (personaalne riik, andmed, tehisaru, küberturvalisus, elektrooniline

identiteet jt) eesmärgid ning siduda need arengukava tegevustega.

2. Prioriseerida uusi käsitlemist vajavaid teemasid, mis on selgunud arengukava

vastuvõtmise järgselt, sh riigi IKT taristu hukukindlus, andmed ja tehisaru ning

nendega seotud privaatsuskaitse ja põhiõiguste tagamine, arvutusvõimsus ja

tehisharu gigatehase haru, IKT kesksem juhtimine ja konsolideerimine, digi- ja

küberoskused, sh andmekirja ja tehisaru oskused, küberturvalisuse ning digitaalse

taristu areng. 3. Sõnastada Eesti jaoks siduvad eesmärgid ja tegevuskava Eesti digiühiskonna

arendamiseks vastavalt 2021. aastal kokku lepitud Euroopa Liidu digikümnendi

eesmärkidele.4

4. Lähtuvalt eesmärgi punktist 2. uuendada info selle kohta, milliste eesmärkide,

tegevuste, mõõdikute ja standardite täitmise kaudu 2035. aastaks seatud visiooni

4 ELi digikümnend: https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/europes-digital-decade

4

suunas liigutakse; millised on verstapostid aastate lõikes ning milliseid investeeringuid

nende eesmärkide elluviimine nõuab.

5. Uuendada DÜAKi struktuuri, mis toetaks valdkonna strateegilist planeerimist ja

juhtimist, seda nii valdkonna tervikvaatest kuni allasutuste teenusteni välja. Tegemist

on horisontaalse valdkonnaga, kus erinevate eesmärkide saavutamisele aitavad kaasa ka

teised valitsemisalad, seetõttu on ka uuendatud versioonis toodud erinevate osapoolte

rollijaotus.

1.4. Eelnõu ettevalmistajad Arengukava uuendamise eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi

(edaspidi JDM) digiriigi arengu osakonna strateegiajuht Anni Lehari (5342 5363,

[email protected]), digiriigi poliitika ja arenduse talituse juhataja Birgit Lüüs-Jakobs

(5887 9323, [email protected]) ja digiarengu valdkonna strateegiajuht Anna-Liisa

Pärnalaas (5663 8097, [email protected]). Eelnõu valmimisse on sisuliselt

panustanud digiriigi ning digitaristu- ning küberturvalisuse osakondade talitused.

Eelnõu ja selle lühiversiooni on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika

osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel (58569469,

[email protected]).

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Arengukava põhidokument koosneb järgmistest osadest:

1. Eessõna

2. Eesti digiühiskond 2035 üld- ja alaeesmärgid

3. Praegune kontekst: uus ajastu ja kasvanud kaitsevajadus

4. Põhimõtted

5. Alaeesmärk 1: turvaline, personaalne, krativäeline ja vabadusi hoidev digiriik

6. Alaeesmärk 2: maailma kõige vabam, isetoimivam ja inimeste endi kontrolli all olev

tehisaru kasutav riik

7. Alaeesmärk 3: turvaline ja kaitstud küberruum

8. Alaeesmärk 4: ülikiirete ühendustega Eesti

9. Teiste valdkondade kaasatus ning ootused neile

10. Olulisemad rollid ja tegevused arengukava elluviimisel

11. Digiühiskonna arengukava juhtimis- ja rakenduskorraldus

12. Maksumuse prognoos

Arengukaval on järgmised lisad:

Lisa 1. Mõisted

Lisa 2. Olukorra analüüs

Lisa 3. Seonduvad arengukavad, seos üleriigilise planeeringu ning EL õigusega Lisa 4. Mõjuanalüüs Lisa 5. Ülevaade valdkonna arengukava mõõdikute metoodikast ja allikatest Lisa 6. Kaasamine

Peatükis „Eesti digiühiskond 2035 üld- ja alaeesmärgid“ kirjeldatakse valdkonna visioon

aastani 2035 ning antakse ülevaade arengukava üld- ja alaeesmärkidest.

Peatükis „Tänane kontekst: uus ajastu ja kasvanud kaitsevajadus“ antakse ülevaade

digiühiskonna arengu n-ö suurest pildist. Võrreldes 2021. aastal kinnitatud versiooniga on

5

vähem keskendutud sellele, et selgitada tehnoloogia arengut, kuivõrd selles valdkonnas (eriti

just andmete ja tehisaru, kvantarvutuse jm) toimuvad hetkel muutused nädalatega ning

hetkeolukorra detailne kirjeldus vananeks väga kiiresti. Seetõttu tuuakse peatükis välja

digiühiskonna tegevuskeskkonna neli olulist mõjutegurit, mida tuleb edasiste tegevuste

planeerimisel arvestada, kuid mille tegelikku ulatust ja suunda aastani 2035 saab hetkel ainult

erinevate tulevikustsenaariumite abil tuletada, kuid mitte prognoosida.

Peatükis „Põhimõtted“ loetletakse olulisemad põhimõtted, mida digiühiskonna arendamisel

peab alati arvesse võtma. Lisaks 2021. aastal kinnitatule on lisatud taristu ja teenuste katkematu

toimepidevus, elukestev digipädevus, rahvusvaheline maine ning läbipaistvus ja arusaadavus –

see tähendab, et Eesti digiriik, sh tehisarulahenduste kasutamine, peab olema arusaadav ja

läbipaistev igale inimesele.

Alaeesmärkide peatükkides kirjeldatakse nelja valdkonna – teenused, tehisaru,

küberturvalisus ja ühenduvus – oodatavad tulemused, tegevused nende saavutamiseks ning

mõõdikud. Tulevikustsenaariumite abil kirjeldatakse, milline on soovitud tulemus.

Alaeesmärki „Turvaline, personaalne, krativäeline ja vabadusi hoidev digiriik“ on eelnõu

koostamise käigus kõige enam muudetud. Varasemalt oli esimese alaeesmärgi all kajastatud nii

teenuste vaade kui ka tehisaru kasutuselevõtt, kuid arvestades tehisaru kasutuselevõtuga

seonduvate arenguhüpete ulatust ning potentsiaali, ohte ja selleks vajaminevat ressurssi, on

oluline tuua tehisaru kasutuselevõtt välja eraldi alaeesmärgina nr 2. Esimese alaeesmärgi all on

sihiks, et Eesti digiriigis oleksid turvalised, personaalsed, krativäelised ja sündmuspõhised

avalikud teenused. Teenuste endi korralduse osas on seatud eesmärgiks, et see oleks

pragmaatiline ja mõistlik, tuginetakse tõhusale andmekorraldusele, IKT-juhtimine on keskselt

koordineeritud ning taristu hukukindel. Selleks on oluline tagada selge ja vabadu-si hoidev

õigusruum, andmete taaskasutatavus, elanikkonna digipädevuste pidev aja- ja asjakohastamine,

tugevad eksperdid ning nende järelkasv kõigis sektorites.

Eelnõus esimene peatükk koosneb neljast alajaotusest:

1. Personaalne riik ja kasutajakesksed teenused

2. Toimepidev, turvaline ja pragmaatiline teenuskorraldus

3. Digiriigi arengu strateegiline juhtimine

4. Digiriigi arenguks vajalikud oskused ja teadmised

Alaeesmärgi “Maailma kõige vabam, isetoimivam ja inimeste endi kontrolli all olev

tehisaru kasutav riik” eesmärk on tagada, et Eestis rakendatakse andmeid ja tehisaru

inimkeskselt, turvaliselt ja nutikalt kõigis sektorites ning eluvaldkondades ning toetatakse

andmemajanduse arengut.

Peatükk koosneb kolmest alajaotusest: 1. Andmepõhine ühiskond

2. Tehisaru laialdane kasutuselevõtt

3. Lähtume põhimõttest „Vaba inimese vaba valik“

Alaeesmärgi „Turvaline ja kaitstud küberruum“ eesmärk on turvaline ja usaldusväärne

Eesti küberruum. Küberturvalisuse valdkonna peatükki on uuendatud vastavalt 2024. aastal

valminud küberturvalisuse valgele raamatule „Läbivalt IT-vaatlikum Eesti“.

Küberturvalisuse peatükk koosneb kolmest alajaotusest:

1. Riikliku küberturvalisuse areng on juhitud sidusalt ja selgelt.

6

2. Kogu ühiskonna kerksust (säilenõtkust) suurendatakse teaduspõhiselt ja

tulevikukindlalt

3. Turvaline küberkeskkond

Alaeesmärgi „Ülikiirete ühendustega Eesti“ peatükis on seatud siht aastaks 2035, kus Eestis

on asukohast sõltumata kättesaadav ülikiire, usaldusväärne ja taskukohane sideühendus, mis

võimaldab luua ja kasutada uudseid teenuseid. Peatükk koosneb kolmest alajaotusest:

1. Ajakohase ja ettevaatava regulatiivse keskkonna loomine

2. Ülikiirete sidevõrkude arendamise hoogustamine

3. Sidetaristu toimepidevuse ja turvalisuse kindlustamine

Digiühiskonna 2035. aasta visiooni saavutamiseks on vajalik ka teiste valdkondade panus ja

need seoses on kirjeldatud peatükis „Teiste valdkondade kaasatus ning ootused“. Teistelt

valdkondadelt oodatakse, et nad rakendaksid tehisaru ja andmepõhiseid lahendusi süsteemselt

ning strateegiliselt, toetades avalike teenuste kvaliteedi ühtlustamist ja dubleerimise

vähendamist. Kõik asutused peavad kavandama, kuidas nad võtavad kiiresti ja süsteemselt

kasutusele uued tehnoloogiad (eelkõige just tehisaru ja andmevahetuslahendused), tagades

samal ajal infoturbe ja riskide teadliku juhtimise. Peatükis on toodud ka ootus, et avalikus

sektoris rakendatakse õigusaktide eelnõudele tehisaru abil täiendavat kontrolli. Oluline on uute

tehnoloogiate kasutuselevõtu puhul ka keskkonnasäästlikkus ja loodushoid, st asutused peavad

mõõtma ja vähendama IKT-ökojalajälge (kliima- ja keskkonnajalajälje mõõtmise raames) ning

kasutama energiatõhusaid ja keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid. Lisaks eeldatakse andmete

elukaare terviklikku haldamist, sh andmekogude omavahelise dubleerimise vältimist ning

erasektori senisest laiemat kaasamist avalike digiteenuste osutamisse kõikjal, kus see on

võimalik ja strateegiliselt põhjendatud.

Vastavalt Eesti arengukavade koostamise korraldusele on siin tegemist digiühiskonna

visioonist tõukuva tellimusega ja ootusega teiste poliitikameetmete sisu ja suuna osas. Need

loovad aluse arengukavade elluviimisel ja uuendamisel seisukohtade esitamiseks ning

tegevuste koordineerimiseks asutuste vahel.

Peatükis „Olulisemad rollid ja tegevused arengukava elluviimisel“ on välja toodud

rollijaotus ja tegevused, mida teised ministeeriumid (nii koostöös JDMiga kui iseseisvalt)

viivad ellu ning mis panustavad olulisel määral arengukava eesmärkide täitmisesse.

Peatükis „Digiühiskonna arengukava juhtimis- ja rakenduskorraldus“ kirjeldatakse,

kuidas arengukava tegevusi ellu viiakse, mil moel käib arengukava ülevaatamine ja

uuendamine ning kuidas tagatakse eri valdkondade ja asutuste vahel eesmärkide ja tegevuste

koordineerimine.

Peatükist „Maksumuse prognoos“ saab ülevaate arengukava kulude koguhinnangust (ilma

käibemaksuta), mis on vajalikud selleks, et tagada digiühiskonna arengukava eesmärkide

saavutamiseks tegevuste piisav rahastus digiühiskonna programmis. Maksumuse prognoosi

peatükk keskendub nendele kuludele, mis kajastuvad JDMi eelarves, sh edasiantavad toetused,

nt valdkondlike digipöörete vahendid).

Lisades on lahti kirjeldatud arengukava eelnõus kasutatavad mõisted, täpsem olukorra analüüs,

seosed teiste arengukavadega, mõjuanalüüs, esitatud ülevaade valdkonna arengukava

mõõdikute metoodikast ja allikatest ning antud ülevaade partnerite ja sidusrühmade

kaasamisprotsessist arengukava uuendamisel.

7

Lisaks sisaldab Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm mitmeid olulisi DÜAKi

tegevussuundadega haakuvaid ülesandeid ja kohustusi. Aastatel 2025-2027 planeerivad kõik

valitsemisalad koalitsioonileppe (2025–2027) kohaselt eelarve ja tegevused järgmisteks

üleriigilisteks sammudeks: üleriigiliste kriitiliste teenuste pilves käideldavaks muutmine;

küberjuhtimiskeskuse funktsionaalsuse üleriigiline konsolideerimine; tehisaru laialdane

kasutuselevõtt avalikus sektoris; suveräänse tehisarutaristu ja -võime loomine; andmejälgija

kasutusele võtmine; ühekordse andmeküsimise printsiibile üleminek (andmekorje dubleerimise

vähendamine), lähtudes kasutajate vajadustest; andmete ja andmetöötluse kvaliteedi

parandamine, lähtudes kasutajate vajadustest; tehisaru kasutamisel Euroopa Liidu AI-määruse

nõuete järgima hakkamine; IT-majade konsolideerimise analüüsis osalemine ja ühtse

juhtimismudeli kasutusele võtmine; kesksetele arvutitöökohtadele üleminek tegevuskava järgi

(v.a Kaitseministeerium, Siseministeerium ja Välisministeerium).

Otsuse eelnõu koosneb kolmest punktist:

1. Kinnitada „Digiühiskonna arengukava aastani 2035“ muudetud kujul.

2. Esitada „Eesti digiühiskond 2035 arengukava uuendamine” arutamiseks Riigikogule.

3. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostal esindada Vabariigi Valitsust arengukava

menetlemisel Riigikogus.

4. Protokollilise otsuse mõjud

Arengukava mõjud ilmnevad peamiselt järgmistes sihtrühmades:

- Eesti elanikud ja e-residendid ehk digiriigi ja sideteenuste kasutajad;

- erasektor;

- riigiasutused ja kohalikud omavalitsused.

Sotsiaalsed ja demograafilised mõjud - kasutajakesksete, personaalsete ja proaktiivsete

digiteenuste arendamine vähendab elanike ja ettevõtjate halduskoormust, parandab

ligipääsetavust ning suurendab rahulolu riigiga suhtlemisel. Sündmuspõhine ja proaktiivne

lähenemine avalike teenuste pakkumisel võimaldab jõuda laiema sihtrühmani senisest

lihtsamalt ja väiksema vaevaga. Teenuste sündmuspõhine ja asutusteülene korraldus toetab

eelkõige haavatavaid sihtrühmi ning aitab ennetada probleeme, pakkudes lahendusi

proaktiivselt, õigel ajal ja sobivas vormis. Usaldusväärsed digiriigi baasteenused, sh kaasaegsed

eID-lahendused suurendavad turvatunnet digikeskkonnas.

Eesti digiriigi areng on muutnud riigi ja kodanike suhtluse kiiremaks ja mugavamaks, kuid

toonud esile ka sotsiaalseid väljakutseid, eelkõige digilõhe ja turvalisuse küsimused.

Kasutajakeskne ja kaasav teenuste arendamine ning digi- ja küberoskuste süsteemne

edendamine on vajalikud, et tagada kõigile elanikkonnarühmadele võrdne ligipääs ja vältida

sotsiaalset tõrjutust, eriti vanemaealiste seas. Selleks, et kõik ühiskonnagrupid saaksid

digiühiskonnas võrdväärselt osaleda, on oluline tegeleda süsteemselt ka digi- ja küberoskuste

arendamisega. Lisaks mõjutab digiriigi areng ka demograafilisi protsesse - e-residentsuse

programm meelitab välisettevõtjaid, samas kui kaugelt ligipääsetavad digiteenused võivad

elavdada maapiirkondi ja tasakaalustada linnastumist.

Ühenduvuse valdkonnas loovad arengukava tegevused eeldused taskukohaste sideteenuste

pakkumiseks ja võimaldavad ka väiksema sissetulekuga elanikurühmadel saada osa

infoühiskonna pakutavatest teenustest.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele - tänu tegevustele küberturvalisuse valdkonnas on

riigi julgeolek tagatud mõjusamalt ja tõhusamalt, sest küberturvalisus on selle oluline osa. Eesti

8

küberruumi turvalisuse kõrge tase kasvatab Eesti usaldusväärsust ja tõsiseltvõetavust. Eesti hea

maine küberturvalisuse valdkonnas annab Eestile võimaluse olulistes rahvusvahelistes

küsimustes mõjule pääseda ja kaasa rääkida. Eesti küberturvalisuse kõrge tase aitab Eesti

ettevõtetel oma tooteid ja teenuseid paremini müüa.

Digiteenuste pilvekõlbulikuks muutmine ja kriitilise taristu hajutamine suurendavad riigi

vastupanuvõimet kriisidele, küberrünnetele ja füüsilistele ohtudele, vähendades sõltuvust

üksikutest andmekeskustest ja territoriaalsetest asukohtadest. See võimaldab teenuste jätkumist

ka taristu osalise hävimise, energiahäirete või sõjalise eskalatsiooni korral ning toetab kiiret

taastumist. Pilvekõlbulikkus ja taristu hajutamine süvendavad sõltuvussuhete asemel

partnerluspõhist koostööd liitlasriikidega, eelkõige Euroopa Liidu ja NATO raamistikus.

Kriitilise digitaristu osaline paiknemine väljaspool riigi territooriumi eeldab selgeid

rahvusvahelisi kokkuleppeid andmekaitse, suveräänsuse ja õigusruumi osas, mis omakorda

tugevdab koostööd ja vastastikust usaldust.

Mõju majandusele - digiriigi arendamine (sh tehisaru järjest laialdasem kasutuselevõtt)

suurendab avaliku sektori kuluefektiivsust ning loob ettevõtluskeskkonnale soodsad

tingimused. Erasektori kaasamine avalike teenuste arendamisse soodustab innovatsiooni,

GovTechi sektori kasvu, Eesti digilahenduste eksporti ning panustab seeläbi majanduskasvu.

Eesti hea maine digiühiskonnana säilib ning selle tulemusel oleme eeskujuks ja väärtustatud

partner rahvusvahelistes projektides ning suurenevad võimalused Eesti ettevõtetele ekspordiks.

Selge õigusruum, andmete taaskasutatavus ja riigi kui platvormi põhimõtte rakendamine

toetavad uute teenuste ja ärimudelite teket ning tugevdavad Eesti rahvusvahelist

konkurentsivõimet.

Andmepõhine ühiskond ja tehisaru laialdane kasutamine on majanduskasvu, tootlikkuse ja

halduskoormuse vähendamise keskne tegur ning oluline eeldus Eesti eesmärgile kahekordistada

majandus aastaks 2035. Tehisaru ja andmete taaskasutus loovad uusi ärivõimalusi, toetavad

innovatsiooni ning suurendavad nii erasektori kui ka avaliku sektori tõhusust. Samas piirab

Eesti majanduspotentsiaali praegu tagasihoidlik arvutusvõimekus ja andmetaristu, mis

suurendab mahajäämuse riski tehisarupõhises innovatsioonis. Investeeringud suveräänsesse

arvutusvõimsusse ja andmetaristusse toetavad majandusarengut, digisuveräänsust ning Eesti

konkurentsivõimet Euroopa ja globaalses väärtusahelas. Strateegiline digi- ja küberoskuste

arendamine, koostöö ning täiend- ja ümberõppevõimaluste tagamine toetavad innovatsiooni ja

tagavad Eesti majanduse kestliku arengu.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale - arengukava toetab keskkonnahoidu, vähendades füüsiliste

lahenduste, paberikasutuse ja liikumisvajaduse kaudu tekkivat keskkonnamõju. Samuti on vaja

digilahendusi endid nn rohestada – võtta kasutusele üha keskkonnahoidlikumaid lahendusi, mis

tarbivad vähem ressursse. Positiivset mõju avaldab ka dubleerivate e-teenuste konsolideerimine

ning kesksete lahenduste arendamine ja haldamine.

Mõju regionaalarengule - tänu avalike teenuste digiteeritusele on äärealadel elavatel inimestel

aina parem ligipääs avalikele teenustele. Juurdepääsuvõrkude ja 5G baastaristu arendamisel on

positiivne mõju regionaalarengule, parandades nii elukvaliteeti kui ka maapiirkondade

konkurentsivõimet. Kvaliteetsete sideühenduste olemasolu kõikjal Eestis toetab inimeste

kaugtöövõimalusi, parandab riigi pakutavate digiteenuste kättesaadavust ning suurendab

tehnilist valmisolekut osaleda ka kaugõppes. Samuti kasvab maapiirkondade ettevõtete

konkurentsivõime. Arengukavaga soodustatakse investeeringuid nii kaabelvõrkude

ehitamiseks kui ka uue põlvkonna mobiilsidevõrkude (5G ja 6G) kasutuselevõtuks. Riiklike

toetusmeetmete abil rajatavad juurdepääsuvõrgud ja 5G-baastaristu mõju regionaalarengule on

9

positiivne, parandades nii elukvaliteeti kui ka maapiirkondade konkurentsivõimet. Eraldi

meetmed on ette nähtud ka selleks, et tagada toimepidevus ja kriisikindlus.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele – arengukava

elluviimine aitab kaasa tõhusamale riigivalitsemisele. Teenusekorraldus ja juhtimine muutuvad

selgemaks, suureneb kuluefektiivsus ning järjest enam tööprotsesse automatiseeritakse. See

võimaldab vähendada tööjõusurvet ja suunata ressursse suurema lisandväärtusega tegevustesse.

Kesksete platvormide, ühtsete standardite ja taaskasutatavate komponentide kasutamine aitab

vähendada dubleerimist, tehnilist võlga ja pikaajalisi riske teenuste toimepidevusele.

Arengukava elluviimine aitab kaasa tõhusamale riigivalitsemisele ning elanike heaolu kasvule.

Digiriigi ja tehisaru arendamise eesmärk on anda maksumaksjale rohkem väärtust sama raha

eest. Tehisaru jt uued tehnoloogiad aitavad riigil toimida kiiremini, turvalisemalt ja

kvaliteetsemalt väiksema halduskoormusega. Eestis, kus tööealiste inimeste arv väheneb, on

eriti oluline, et avalikus sektoris teeksid inimesed neid ülesandeid, kus inimlik otsustus või

panus on hädavajalik, ning toetavad ja rutiinsed tööd, automatiseeritud. Digiriiki investeerimine

tähendab seega kulude kokkuhoidu mujal ja paremini toimivat riiki kõigile.

5. Protokollilise otsuse rakendamiseks vajalikud kulud

Arengukava maksumuse prognoos ehk elluviimise kuluvajaduse hinnang on ligikaudu 1,8

miljardit eurot perioodil 2026-2035. Arengukava elluviimist rahastatakse riigieelarve

vahenditest (sh välisvahendid). Arengukava eelnõu koostamise hetkel toimub Euroopa Liidu

2028+ finantsperioodi planeerimine, millele arengukava annab strateegilise raami, kuid täpset

eelduslikku välisvahendite mahtu järgmisel perioodil hetkel prognoosida ei ole võimalik.

Eelduslikult on digiühiskonna arengukava rakendamiseks vajalik vähemalt käesoleva

perioodiga samas mahus Euroopa Liidu vahendite kasutuselevõtt.

6. Protokollilise otsuse jõustumine

Korraldus jõustub üldises korras.

7. Huvigruppide kaasamine ja eelnõu kooskõlastamine

Arengukava muutmisvajaduse hindamise protsessi kaasati partnereid ja eksperte nii avalikust

sektorist, erasektorist ja vabaühendusi. Arengukava muutmisvajadusteks ei tellitud eraldi

hindamist analüütilise tööna, kuid puudused on ilmsed seoses toimunud tehnoloogiliste ja

geopoliitiliste murrangutega. Täiendavalt viidi muutmisvajaduse välja selgitamiseks läbi

ekspertintervjuusid ning temaatilisi töötubasid.

Lisaks DÜAK uuendamise ettevalmistamisele koostati 2023 – 2024 erinevad valdkondlikud

valged raamatud ning muud strateegilised dokumendid, mille koostamisel on kaasatud vastava

valdkonna partnereid. Olulised osapooled olid kaasatud erinevate tasandite koostöövormides ja

võrgustikes, kus arengukava uuendamist arutati ühiselt ja teemapõhiselt.

Sisendi kogumiseks viidi partnerite seas läbi küsitlus, et saada tagasisidet valdkonna arengutest,

nende mõjudest ning ettepanekuid, kuidas neid teemasid arengukava tasemel kajastada ja

juhtida. Täiendavalt viidi läbi neli töötuba: personaalse riigi, digioskuste, regionaalse

digivõimekuse ning side ja ettevõtluse teemadel.

10

Riigikantseleile esitleti arengukava uuendamise ettepanekut eelkonsultatsiooni saamiseks enne

12.04.2024 juhtkomisjoni toimumist. Samuti on Riigikantselei arengukava juhtkomisjoni liige.

Riigikantselei mitteametlike ettepanekutega eelnõu kooskõlastusringilt detsembris 2025 on

uuendamise ettepanekus arvestatud.

Pikemat arengukava eelnõud tutvustati juhtkomisjonile 16.12.2024 ning küsiti ka kirjalikku

tagasisidet. Enne avalikku kooskõlastust ja konsultatsiooni viidi ettepanekud eelnõusse sisse.

Uuemat, lühendatud eelnõu versiooni, tutvustati 8.12.2025 toimunud arengukava juhtkomisjoni

ja haldusalade IT juhtide võrgustiku ühisel kohtumisel.

DÜAK 2035 eelnõu esitati perioodil 9.12.2025 - 22.12.2025 eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu

kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumitele ja Riigikantseleile ning lisaks ka Eesti Linnade

ja Valdade Liidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Asutajate Liidule, Eesti Tööandjate Keskliidule,

Statistikaametile, Andmekaitse Inspektsioonile, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutusele,

Riigi Infosüsteemi Ametile, Riigi Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia Keskusele.

Eelnõu kooskõlastasid seonduvate täiendusettepanekutega Eesti Linnade ja Valdade Liit,

Kliimaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

Rahandusministeerium, Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium. Lisaks saatsid oma

arvamuse Riigikantselei, Haridus- ja Teadusministeerium, Välisministeerium, Andmekaitse

Inspektsioon, Riigi Infosüsteemi Amet, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus,

Statistikaamet ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit. Kooskõlastused ja

ettepanekud ning nendega arvestamine on kirjeldatud kooskõlastustabelis.

Kaasamise ülevaade on leitav: Arengukava uuendamine 2024 | Justiits- ja Digiministeerium

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei Digiühiskonna arengukava 2035 eelnõu Justiits- ja Digiministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile edastamiseks Eesti digiühiskonna arengukava 2035 eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad:

 Digiühiskonna arengukava 2035 eelnõu

 Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu

 Digiühiskonna arengukava 2035 eelnõu lühikokkuvõte

 Digiühiskonna arengukava 2035 eelnõu seletuskiri

 Digiühiskonna arengukava 2035 eelnõu lisad 1-6

 Digiühiskonna arengukava 2035 eelnõu kooskõlastustabel Birgit Lüüs-Jakobs 58879323 [email protected] Anna-Liisa Pärnalaas 56638097 [email protected]

Meie 02.02.2026 nr 8-1/816-1