Seisukohtade edastamine

MTÜ Eesti Erametsaliit Toompuiestee 24 , 10149 Tallinn

[email protected] www.erametsaliit.ee

Kliimaministeerium 02.02 .202 6 Teadmiseks: Justiits - ja Digiministee rium

EEML seisukohad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimis- süsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõule

Täname võimaluse eest esitada arvamus keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõule. Samal ajal palume

täiendada ka seotud huvirühmade nimekirja, kellelt sel teemal arvamust küsitakse,

kaasates nimekirja ka Eesti Erametsaliidu kui metsamaa omanike huvide esindaja.

Leidsime viite eelnõule tagasiside andmise tähtajaga 02. veebruar Teie pressiteatest 1.

Järgnevalt esitame oma ettepanekud.

1. Sõnasta da §- s 2 1 keskkonnamõju hindamise ulatus sarnaseks EL direktiiviga 2

Ettepanek sõnastuseks :

1) paragrahvi 21 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Keskkonnamõju

käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise

planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju

keskkonnale, sealhulgas elurikkusele, maale, mullale, veele, õhule , kliimale ja maastikule,

ning keskkonna kaudu toimiv mõju elanikkonnale ja inimese tervisele, kultuuripärandile

või varale , samuti kõigi nimetatud elementide vastastikune mõju “.

Selgitus:

Nõustume, et keskkonnamõju hindamise ulatus on omamoodi tüliõunaks ning see tuleb

kindlasti lahendada. Samas juhime tähelepanu, et planeeritud muudatuse sõnastus ei ole

üks - ühele lihtsasti mõistetav . Teeme ettepaneku seda kohendada, tuues välja direktiivi

artiklis 3 esitatud loetelu: elanikkonnale ja inimeste tervisele, elurikkusele, maale, mullale,

veele, õhule ja kliimale, materiaalsele varale, kultuuripärandile ja maastikule, ning eelpool

nimetatud elementide vastastikune mõju .

Lisaks palume selgitada (tegemist on selgitustaotlusega), kuidas täpsemalt toimub

1 Keskkonnamõju hindamine muutub kiiremaks ja tõhusamaks | Kliimaministeerium 2 konsolideeritud TEKST: 32011L0092 — ET — 15.05.2014

MTÜ Eesti Erametsaliit Toompuiestee 24 , 10149 Tallinn

[email protected] www.erametsaliit.ee

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus e reguleerimisalasse

jäävate strateegiate, projektide jms kavandamisel alternatiivsete lahenduste

väljatöötamine ning sobivaima alternatiivi valik selliselt, et arvestatud oleks ka teisi

mõjusid peale keskkonnamõju. Leiame, et see on väga suure mõjuga proj ektide korral

ülimalt vajalik, eriti kumulatiivse mõju korral.

2. Viia seadus kooskõlla vastava EL direktiiviga 3 ning hinnata keskkonnamõju ka

projektide ja projektide osade korral , mille eesmärk on looduskaitse, kuid mis

mõjuta vad oluliselt keskkonda/kutsu vad esile olulisi muutusi keskkonnas , sh

Natura aladel

Ettepanek võimalikuks sõnastuseks:

Muuta § 3 lg 1 punkti 2 sõnastust järgmiselt: „ 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei

ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude

tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse -

eesmärgile .“

Täpsemalt: jätta välja tekstiosa d „ebasoodne“ ning „ja mis ei ole otseselt seotud ala

kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik “.

EL direktiiv nimetab projektideks igasuguseid sekkumisi looduskeskkonda ja maastikku .

Sellised on näiteks ka kaitsekorralduskavad, liigikaitse tegevuskavad, elupaigatüüpide

hooldus - , taastamis - ja majandamiskavad, igasugused muud, sh strateegilised

looduskaitse tegevuskavad, arengukavad , seirekavad, invasiivsete liikide

tõrjeprogrammid jms . Eriti konkreetse ja olulise mõjuga on elupaikade taastamise

projektid: soode, puisniitude, veekogude, metsakoosluste jne taastamised. Need võivad

sageli olla tõenäolisel t olulise keskkonnamõjuga riiklikud projektid, mille kohta direktiivi

tuleb kohaldada. Seega ei piisa üldisest klauslist, millega ei nõuta keskkonnamõju

hindamist pelgalt viidates üldistavale ala seotus ele kaitsekorralduse ga , vaid iga

konkreetse projekti korral tuleb teha sisuline ja dokumenteeritud otsus, et kriteerium on

täidetud.

Näitena. K aitsekorralduskava või elupaiga ja liigi kaitse tegevuskava on looduskaitseliste

tööde rakenduslik tegevusplaan. Neid kavasi d koostab ja kinnitab Keskkonnaamet.

Seisuga 01.06.2022 oli kehtivaid kaitsekorralduskavasid 351, mis on koostatud 608

kaitstavale alale. Liigi kaitse tegevuskavad on olemas 78 liigil ning elupaiga

tegevuskavad on koostatud pärandniitudele. Uuendamisel on s oode tegevuskava ja

koostamisel on tegevuskavad ka metsaelupaigatüüpidele. 4 Juhime tähelepanu, et kõiki

3 konsolideeritud TEKST: 32011L0092 — ET — 15.05.2014 4 Kaitse - eeskirjad, kaitsekorralduskavad, liigi kaitse tegevuskavad ja elupaiga tegevuskavad | loodusveeb

MTÜ Eesti Erametsaliit Toompuiestee 24 , 10149 Tallinn

[email protected] www.erametsaliit.ee

neid saab nimetada suure keskkonnamõjuga projektideks, mida koostab

K eskkonnaamet ja kinnitab Keskkonnaamet (reguleeritud keskkonnaministri 02.11.2022

määrusega nr 50 5, §2 lg 1 ja § 5 lg 1). See loob institutsionaalse suletud ringi , kus

Keskkonnaamet on tellija, koostaja ja lõplik kinnitaja , samuti järel valvaja – puudub

sõltumatu kontroll, kes hindaks, kas kavandatav tegevus (nt veetaseme tõstmine) on

keskkonnamõju vaates parim lahendus ning veelgi enam, kuidas mõjutab see muid

valdkondi – alates kohalikust taristust ja naabrite kinnistutest kuni suuremate

kliimaeesmärkideni. Menetlus ei ole võrreldav käesoleva seaduse menetlusega , kus

erinevalt lihtsalt info avaldamisest veebilehel, tuleb korraldada avalikud arutelud,

kirjalikud teavitamised, vastuväidetele vastamised . Veelgi enam, kui näiteks määruse §

3 lg 3 p 1 alusel määrab Keskkonnaamet „hädavajalikuks tegevuseks“ veerežiimi

muutmise või 100 ha metsa raadamise, siis puudub igasugune mehhanism, mis hindaks

selle ebasoodsat mõju muus vaates: antud juhtudel kohalikule taristule või süsiniku

sidumisele . Miinimumina vajavad need projektid sarnast sõltumatut keskkonnamõju

hindamis t, kus vastavalt EL direktiivile tuleb vähemalt hinnata mõju ka kliimale ning

(keskkonnamuutuste kaudu ) avalduvat mõju elanikkonnale, inimese tervisele,

materiaalsele varale . Tegelikkuses tuleb muidugi lahendada laiem mõjuhindamise

küsimus.

Märgade metsaelupaikade ja soode taastamise näol on juba olemas negatiivsed näited,

kus tegevuste mõjudele on sõltumatu hinnang koostamata ja kohalike inimeste arvamust

ei ole arvestatud. Samas avaldub oluline mõju ka Natura alale – seejuures negatiivne

mõju näiteks vanadele loodusmetsadele (elupaigatüübi muutumine) . Leiame, et

inimtegevuse tagajärjel olulist ja püsivat keskkon namuutust esile kutsuvate projektide

korral tuleb läbi viia samamoodi põhjalik ja sõltumatu keskkonnamõju hin damine ning

leida parim alternatiiv.

Meie ettepanek aitab panustada ka Teie pakutud lahendusse vastuses õiguskantslerile 6

– kuidas õiguslikult täpsustada looduskaitseliste taastamistööde kavandamise

menetlust .

Lõppkokkuvõttes: kuna viidatud määrus ei nõua riskianalüüsi ega sea ligilähedase ltk i

sarnaseid kohustusi suuremahuliste taastamistööde planeerimisel, sh väljaspool e

kaitseala piire, ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus teeb automaatse erandi, on loodud õiguslik vaakum, kus riiklike

5 Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine –Riigi Teataja 6 Avalik dokumendiregister

MTÜ Eesti Erametsaliit Toompuiestee 24 , 10149 Tallinn

[email protected] www.erametsaliit.ee

looduskaitseprojektide korral jäävad olulised mõjud hindamata , puudub sõltumatu

hinnang ja vastutaja .

3. Jätta metsamaa raadamisele mõjuhindamise kohustus alles. Veelgi enam,

keskkonnamõju hindamise nõue tuleb sisse viia raadamisele, mis toimub

suuremal pindalal kui 5 hektarit.

Ettepanek sõnastuseks:

Paragrahv 6 lõike 1 punktis 31 1 asendatakse sõna „100“ sõnaga „ 5“.

Selgitus:

Muudatuse § 1 punktiga 14 soovitatakse tunnistada § - i 6 lõike 1 punkt 31 1 kehtetuks ehk

kaotada ära nõue koostada keskkonnamõju hindamine üle 100 ha metsamaa raadamisel.

Vastupidi, keskkonnamõju hindamise nõue tuleb kehtestada alale, kus raadatakse enam

kui 5 hektarit . Raadamine on püsiva ja pöördumatu mõjuga tegevus nii elurikkusele kui

süsinikusidumisele, sest metsamaa maakasutuse muutus on püsiv ning

metsaökosüsteem kaob. 5 hektarist suurema lageraie tegemine on samas keelatud –

kuigi see on ajutise ja p öörduva iseloomuga tegevus – metsauuenduse tulemusel taastub

aja jooksul metsaökosüsteem, säilivad mullastruktuur, seemnepank ja suur osa

ökoloogilistest funktsioonidest. Seega on põhjendamatu jätta oluliselt püsivama ja

ulatuslikuma mõjuga tegevusi lubada ilma keskkonnamõju hindamata ja alternatiivid

kaalumata, sh arvestades kumulatiivset mõju. Sarnane kohustus tuleb panna ka

keskkonnakaitselistele raadamistele.

4. Laiendada keskkonnamõju hindamise litsentsi saajate ringi

Ettepanek sõnastuseks:

Muuta paragrahvi 15 lõike 1 punkte 1 ja 2 ning sõnastada need järgmiselt:

„1) on omandanud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni loodusteaduste,

keskkonnakaitse või metsanduse õppesuuna õppekava järgi;

2) omab vähemalt kolmeaastast töökogemust loodusteaduste, keskkonnakaitse või

metsandusega seotud tegevusalal; “.

Selgitus :

Seaduse kohaselt antakse keskkonnamõju hindamise litsents füüsilisele isikule, kes on

omandanud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni loodusteaduste või

keskkonnakaitse õppesuuna õppekava järgi ning omab loodusteaduste või

keskkonnakaitsega seotud tegevusalal vähemalt kolmeaastast töökogemust. Eesti on

metsarikas riik ja maismaast poole moodustab metsamaa. Seega on väga oluline

võimaldada litsentsi and mist ka metsanduse õppesuuna lõpetanud isikule , ke l on

laialdased teadmised nii keskkonna, metsaökosüsteemide kui ka metsamajandamis e

MTÜ Eesti Erametsaliit Toompuiestee 24 , 10149 Tallinn

[email protected] www.erametsaliit.ee

võtete kohta . Samuti võimaldab ekspertide ringi laiendamine tekitada mõ juhindamise

turule suurema konkurentsi ning parema kättesaadavuse .

Lugupidamisega

Kristel Järve Tegevjuht Eesti Erametsalii t

MTÜ Eesti Erametsaliit Toompuiestee 24 , 10149 Tallinn

[email protected] www.erametsaliit.ee

Kliimaministeerium 02.02 .202 6 Teadmiseks: Justiits - ja Digiministee rium

EEML seisukohad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimis- süsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõule

Täname võimaluse eest esitada arvamus keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõule. Samal ajal palume

täiendada ka seotud huvirühmade nimekirja, kellelt sel teemal arvamust küsitakse,

kaasates nimekirja ka Eesti Erametsaliidu kui metsamaa omanike huvide esindaja.

Leidsime viite eelnõule tagasiside andmise tähtajaga 02. veebruar Teie pressiteatest 1.

Järgnevalt esitame oma ettepanekud.

1. Sõnasta da §- s 2 1 keskkonnamõju hindamise ulatus sarnaseks EL direktiiviga 2

Ettepanek sõnastuseks :

1) paragrahvi 21 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Keskkonnamõju

käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise

planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju

keskkonnale, sealhulgas elurikkusele, maale, mullale, veele, õhule , kliimale ja maastikule,

ning keskkonna kaudu toimiv mõju elanikkonnale ja inimese tervisele, kultuuripärandile

või varale , samuti kõigi nimetatud elementide vastastikune mõju “.

Selgitus:

Nõustume, et keskkonnamõju hindamise ulatus on omamoodi tüliõunaks ning see tuleb

kindlasti lahendada. Samas juhime tähelepanu, et planeeritud muudatuse sõnastus ei ole

üks - ühele lihtsasti mõistetav . Teeme ettepaneku seda kohendada, tuues välja direktiivi

artiklis 3 esitatud loetelu: elanikkonnale ja inimeste tervisele, elurikkusele, maale, mullale,

veele, õhule ja kliimale, materiaalsele varale, kultuuripärandile ja maastikule, ning eelpool

nimetatud elementide vastastikune mõju .

Lisaks palume selgitada (tegemist on selgitustaotlusega), kuidas täpsemalt toimub

1 Keskkonnamõju hindamine muutub kiiremaks ja tõhusamaks | Kliimaministeerium 2 konsolideeritud TEKST: 32011L0092 — ET — 15.05.2014

MTÜ Eesti Erametsaliit Toompuiestee 24 , 10149 Tallinn

[email protected] www.erametsaliit.ee

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus e reguleerimisalasse

jäävate strateegiate, projektide jms kavandamisel alternatiivsete lahenduste

väljatöötamine ning sobivaima alternatiivi valik selliselt, et arvestatud oleks ka teisi

mõjusid peale keskkonnamõju. Leiame, et see on väga suure mõjuga proj ektide korral

ülimalt vajalik, eriti kumulatiivse mõju korral.

2. Viia seadus kooskõlla vastava EL direktiiviga 3 ning hinnata keskkonnamõju ka

projektide ja projektide osade korral , mille eesmärk on looduskaitse, kuid mis

mõjuta vad oluliselt keskkonda/kutsu vad esile olulisi muutusi keskkonnas , sh

Natura aladel

Ettepanek võimalikuks sõnastuseks:

Muuta § 3 lg 1 punkti 2 sõnastust järgmiselt: „ 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei

ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude

tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse -

eesmärgile .“

Täpsemalt: jätta välja tekstiosa d „ebasoodne“ ning „ja mis ei ole otseselt seotud ala

kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik “.

EL direktiiv nimetab projektideks igasuguseid sekkumisi looduskeskkonda ja maastikku .

Sellised on näiteks ka kaitsekorralduskavad, liigikaitse tegevuskavad, elupaigatüüpide

hooldus - , taastamis - ja majandamiskavad, igasugused muud, sh strateegilised

looduskaitse tegevuskavad, arengukavad , seirekavad, invasiivsete liikide

tõrjeprogrammid jms . Eriti konkreetse ja olulise mõjuga on elupaikade taastamise

projektid: soode, puisniitude, veekogude, metsakoosluste jne taastamised. Need võivad

sageli olla tõenäolisel t olulise keskkonnamõjuga riiklikud projektid, mille kohta direktiivi

tuleb kohaldada. Seega ei piisa üldisest klauslist, millega ei nõuta keskkonnamõju

hindamist pelgalt viidates üldistavale ala seotus ele kaitsekorralduse ga , vaid iga

konkreetse projekti korral tuleb teha sisuline ja dokumenteeritud otsus, et kriteerium on

täidetud.

Näitena. K aitsekorralduskava või elupaiga ja liigi kaitse tegevuskava on looduskaitseliste

tööde rakenduslik tegevusplaan. Neid kavasi d koostab ja kinnitab Keskkonnaamet.

Seisuga 01.06.2022 oli kehtivaid kaitsekorralduskavasid 351, mis on koostatud 608

kaitstavale alale. Liigi kaitse tegevuskavad on olemas 78 liigil ning elupaiga

tegevuskavad on koostatud pärandniitudele. Uuendamisel on s oode tegevuskava ja

koostamisel on tegevuskavad ka metsaelupaigatüüpidele. 4 Juhime tähelepanu, et kõiki

3 konsolideeritud TEKST: 32011L0092 — ET — 15.05.2014 4 Kaitse - eeskirjad, kaitsekorralduskavad, liigi kaitse tegevuskavad ja elupaiga tegevuskavad | loodusveeb

MTÜ Eesti Erametsaliit Toompuiestee 24 , 10149 Tallinn

[email protected] www.erametsaliit.ee

neid saab nimetada suure keskkonnamõjuga projektideks, mida koostab

K eskkonnaamet ja kinnitab Keskkonnaamet (reguleeritud keskkonnaministri 02.11.2022

määrusega nr 50 5, §2 lg 1 ja § 5 lg 1). See loob institutsionaalse suletud ringi , kus

Keskkonnaamet on tellija, koostaja ja lõplik kinnitaja , samuti järel valvaja – puudub

sõltumatu kontroll, kes hindaks, kas kavandatav tegevus (nt veetaseme tõstmine) on

keskkonnamõju vaates parim lahendus ning veelgi enam, kuidas mõjutab see muid

valdkondi – alates kohalikust taristust ja naabrite kinnistutest kuni suuremate

kliimaeesmärkideni. Menetlus ei ole võrreldav käesoleva seaduse menetlusega , kus

erinevalt lihtsalt info avaldamisest veebilehel, tuleb korraldada avalikud arutelud,

kirjalikud teavitamised, vastuväidetele vastamised . Veelgi enam, kui näiteks määruse §

3 lg 3 p 1 alusel määrab Keskkonnaamet „hädavajalikuks tegevuseks“ veerežiimi

muutmise või 100 ha metsa raadamise, siis puudub igasugune mehhanism, mis hindaks

selle ebasoodsat mõju muus vaates: antud juhtudel kohalikule taristule või süsiniku

sidumisele . Miinimumina vajavad need projektid sarnast sõltumatut keskkonnamõju

hindamis t, kus vastavalt EL direktiivile tuleb vähemalt hinnata mõju ka kliimale ning

(keskkonnamuutuste kaudu ) avalduvat mõju elanikkonnale, inimese tervisele,

materiaalsele varale . Tegelikkuses tuleb muidugi lahendada laiem mõjuhindamise

küsimus.

Märgade metsaelupaikade ja soode taastamise näol on juba olemas negatiivsed näited,

kus tegevuste mõjudele on sõltumatu hinnang koostamata ja kohalike inimeste arvamust

ei ole arvestatud. Samas avaldub oluline mõju ka Natura alale – seejuures negatiivne

mõju näiteks vanadele loodusmetsadele (elupaigatüübi muutumine) . Leiame, et

inimtegevuse tagajärjel olulist ja püsivat keskkon namuutust esile kutsuvate projektide

korral tuleb läbi viia samamoodi põhjalik ja sõltumatu keskkonnamõju hin damine ning

leida parim alternatiiv.

Meie ettepanek aitab panustada ka Teie pakutud lahendusse vastuses õiguskantslerile 6

– kuidas õiguslikult täpsustada looduskaitseliste taastamistööde kavandamise

menetlust .

Lõppkokkuvõttes: kuna viidatud määrus ei nõua riskianalüüsi ega sea ligilähedase ltk i

sarnaseid kohustusi suuremahuliste taastamistööde planeerimisel, sh väljaspool e

kaitseala piire, ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus teeb automaatse erandi, on loodud õiguslik vaakum, kus riiklike

5 Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine –Riigi Teataja 6 Avalik dokumendiregister

MTÜ Eesti Erametsaliit Toompuiestee 24 , 10149 Tallinn

[email protected] www.erametsaliit.ee

looduskaitseprojektide korral jäävad olulised mõjud hindamata , puudub sõltumatu

hinnang ja vastutaja .

3. Jätta metsamaa raadamisele mõjuhindamise kohustus alles. Veelgi enam,

keskkonnamõju hindamise nõue tuleb sisse viia raadamisele, mis toimub

suuremal pindalal kui 5 hektarit.

Ettepanek sõnastuseks:

Paragrahv 6 lõike 1 punktis 31 1 asendatakse sõna „100“ sõnaga „ 5“.

Selgitus:

Muudatuse § 1 punktiga 14 soovitatakse tunnistada § - i 6 lõike 1 punkt 31 1 kehtetuks ehk

kaotada ära nõue koostada keskkonnamõju hindamine üle 100 ha metsamaa raadamisel.

Vastupidi, keskkonnamõju hindamise nõue tuleb kehtestada alale, kus raadatakse enam

kui 5 hektarit . Raadamine on püsiva ja pöördumatu mõjuga tegevus nii elurikkusele kui

süsinikusidumisele, sest metsamaa maakasutuse muutus on püsiv ning

metsaökosüsteem kaob. 5 hektarist suurema lageraie tegemine on samas keelatud –

kuigi see on ajutise ja p öörduva iseloomuga tegevus – metsauuenduse tulemusel taastub

aja jooksul metsaökosüsteem, säilivad mullastruktuur, seemnepank ja suur osa

ökoloogilistest funktsioonidest. Seega on põhjendamatu jätta oluliselt püsivama ja

ulatuslikuma mõjuga tegevusi lubada ilma keskkonnamõju hindamata ja alternatiivid

kaalumata, sh arvestades kumulatiivset mõju. Sarnane kohustus tuleb panna ka

keskkonnakaitselistele raadamistele.

4. Laiendada keskkonnamõju hindamise litsentsi saajate ringi

Ettepanek sõnastuseks:

Muuta paragrahvi 15 lõike 1 punkte 1 ja 2 ning sõnastada need järgmiselt:

„1) on omandanud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni loodusteaduste,

keskkonnakaitse või metsanduse õppesuuna õppekava järgi;

2) omab vähemalt kolmeaastast töökogemust loodusteaduste, keskkonnakaitse või

metsandusega seotud tegevusalal; “.

Selgitus :

Seaduse kohaselt antakse keskkonnamõju hindamise litsents füüsilisele isikule, kes on

omandanud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni loodusteaduste või

keskkonnakaitse õppesuuna õppekava järgi ning omab loodusteaduste või

keskkonnakaitsega seotud tegevusalal vähemalt kolmeaastast töökogemust. Eesti on

metsarikas riik ja maismaast poole moodustab metsamaa. Seega on väga oluline

võimaldada litsentsi and mist ka metsanduse õppesuuna lõpetanud isikule , ke l on

laialdased teadmised nii keskkonna, metsaökosüsteemide kui ka metsamajandamis e

MTÜ Eesti Erametsaliit Toompuiestee 24 , 10149 Tallinn

[email protected] www.erametsaliit.ee

võtete kohta . Samuti võimaldab ekspertide ringi laiendamine tekitada mõ juhindamise

turule suurema konkurentsi ning parema kättesaadavuse .

Lugupidamisega

Kristel Järve Tegevjuht Eesti Erametsalii t