Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekud
EL biotehnoloogia pakett

Biotehnoloogia algatus paigutab biotehnoloogia ELi tööstuspoliitika ja konkurentsivõime keskmesse: innovatsiooni kiirem turustamine, VKEde ja skaleerijate tugevam tugi ning STEPi kaudu strateegiliste investeeringute koondamine peaksid aitama hoida väärtusahelaid ja omandiõigust Euroopas.
Biotehnoloogiate paketiga luuakse strateegiliste biotehnoloogiaprojektide raamistik, mis võimaldab kiiremat lubade menetlust, regulatiivset tuge ja prioriteetset ligipääsu EL rahastusele. Samuti edendatakse regulatiivseid liivakaste ja riskipõhist lähenemist, et testida uusi tehnoloogiaid (nt ATMPd, mRNA, AI‑põhised lahendused) kontrollitud keskkonnas. Algatusega toetatakse biotööstuse tootmisvõimsuste rajamist ja laiendamist ELis, sealhulgas tarneahelate vastupidavust ja kriitiliste sisendite kättesaadavust; ning parandatakse rahastuse kättesaadavust, eelkõige VKEdele ja iduettevõtetele, et ületada nn “scale‑up gap” ning hoida hilisema faasi arendus ja tootmine Euroopas.
Biotehnoloogia algatus on seotud ka STEP‑määrusega (Strategic Technologies for Europe Platform), tunnistades biotehnoloogia strateegiliseks tehnoloogiaks. STEP võimaldab EL rahastuse koondamist ja võimendamist kõrge mõjuga biotehnoloogiaprojektidele; biotehnoloogia projektid saavad prioriteetse staatuse strateegiliste tehnoloogiate rahastamisel ja investeeringute ligimeelitamisel. Soovitakse kiirendada investeeringuid kriitilistesse tehnoloogiatesse ja tootmisvõimekusse, vähendades Euroopa sõltuvusi ja tugevdades majanduslikku julgeolekut.
MKM ettepanekutena toome välja järgmised põhihuvid:
1. Toetame regionaalsete väärtusahelate arendamise ja rakendusliku innovatsiooni taristu tugevdamise suunda (pakuti välja ka biomajanduse strateegias). Muuhulgas peame oluliseksuuenduslike toodete ja tehnoloogiate kontrollitud katsetamiseks regulatiivsete liivakastide kasutamist. Varasem praktika on näidanud, et see kiirendab toodete turule toomist ja vähendab samal ajal regulatiivset ebakindlust. Eesti on juba mitmeid sarnaseid samme teinud ja meie lähenemine haakub hästi esitatud strateegiaga.
2. Biotehnoloogiale esmase turu loomisele tuleb läheneda läbi stiimulite, mitte reeglite ja nõuetega. Biomajanduse strateegia ettepanekutes tõime muuhulgas välja, et Biotehnoloogia laiemaks rakendamiseks on oluline välja arendada toimiv juhtivate materjalide ja biotehnoloogia turg. Siin on ka riigil oluline roll, sest innovatsioonihangete abil saab uutele tehnoloogiatele sellist esmast turgu tekitada. Oluline on see, et ELis ehitatakse innovatsioonihangete läbiviimiseks toetav raamistik, mis ei sisaldaks nõudeid, sihttasemeid ja täiendavat regulatsiooni. Samas peab tagama ka selle, et innovatsiooni rahastamist ei piiraks liigselt riigiabireeglid. Kui eesmärgiks on suurendada biotehnoloogia skaleerimist ja turule jõudmist, peab olema võimalik riigi poolt osaliselt toetada ka näiteks pilootliinide ehitamist, tootmisvõimekuste loomist ja tehnoloogiataristu rajamist.
3. Vastu tuleb seista ettepanekutele, mille tulemusel kasvab põhjendamatult ettevõtete ja riigi halduskoormus. Tugevdama peab teadmuspõhist poliitikakujundamist. Ettevõtete vaatest on suurim probleem praegu ja lähitulevikus läbipaistmatus ja ennustamatus.
4.  Strateegilise autonoomia tõusetumisel püsida järgmise ELi eelarveraamistiku Eesti seisukohtades kokkulepitud avatud strateegilise autonoomia toetamise kursil.   Varasemad kriisid on näidanud, et sõltuvus kolmandate riikide tarnijatest võib kujuneda julgeolekuohuks ja sõltuvuse vähendamiseks tuleb tegeleda eriti strateegiliselt tundlikes sektorites.