Tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määruse nr 49 „Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise kord“ muutmine

MÄÄRUS

30.01.2026 nr 4

Tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määruse

nr 49 „Laevapere liikme toidunormid ja

toitlustamise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse meretöö seaduse § 28 lõike 2 alusel.

Tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määruses nr 49 „Laevapere liikme toidunormid ja

toitlustamise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kapten või tema nimetatud ohvitser ja toitlustamise eest vastutav töötaja või laevakokk

koostavad kindlaksmääratud ajavahemike järel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

ülevaate toidu- ja joogiveevarude suuruse, toidu toiteväärtuse, kvaliteedi ja mitmekesisuse kohta

ning toitlustusruumide, kambüüsi ja muu varustuse seisukorra kohta.“;

2) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Merereisi ajal erandlike asjaolude tõttu tekkinud toidu- või joogiveevarude ebapiisavuse

korral võib kapten toidunormi vähendada, kuid mitte alla elutegevuseks vajaliku minimaalse

toitainevajaduse.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

1

Tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määruse nr 49 „Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise kord“

muutmise määruse eelnõu seletuskiri Lisa 1

Meretöö konventsiooni 2022. aasta muudatuste ja Eesti õiguse võrdlustabel

Meretöö konventsiooni muudatus Vastavus Eesti õigusele

Eelnõu

Standard A3.2 – Toit ja toitlustamine Asendada lõike 2 punkt a järgmisega: a) toidu- ja joogiveevarud, võttes arvesse pardal olevate meremeeste arvu, nende toiduga seotud usulisi nõudeid ja kultuuritavasid ning reisi kestust ja laadi, on koguse, toiteväärtuse, kvaliteedi ja mitmekesisuse poolest sobivad ning need antakse töösuhte kestel tasuta;

Vastab

Standard A3.2 – Toit ja toitlustamine Asendada lõike 2 punkt b järgmisega: b) toitlustusüksuse korraldus ja seadmed võimaldavad pakkuda meremeestele hügieenilistes tingimustes valmistatud ja serveeritud sobivaid, mitmekülgseid, tasakaalustatud ja toitvaid eineid, ja

Vastab

Standard A3.2 – Toit ja toitlustamine Asendada lõike 7 punkt a järgmisega: a) toidu- ja joogiveevarud vastavalt nende kogusele, toiteväärtusele, kvaliteedile ja mitmekesisusele;

Vastab osaliselt

Tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määruse nr 49 „Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise kord“ § 3 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Kapten või tema nimetatud ohvitser ja toitlustamise eest vastutav töötaja või laevakokk koostavad kindlaksmääratud ajavahemike järel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülevaate toidu- ja joogiveevarude suuruse, toidu toiteväärtuse, kvaliteedi ja mitmekesisuse kohta ning toitlustusruumide, kambüüsi ja muu varustuse seisukorra kohta.“

1

Tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määruse nr 49 „Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise kord“

muutmise määruse eelnõu seletuskiri Lisa 2

MÄRKUSTE JA ETTEPANEKUTE TABEL

Eelnõule esitasid märkused või ettepanekud Sotsiaalministeerium ja Eesti Laevajuhtide Liit.

Nr Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud, osaliselt arvestatud, mittearvestatud

Põhjendus

Sotsiaalministeerium

1 Saadan ettepaneku eelnõu seletuskirjale. Soovitus on kasutada Harris Benedicti valemi asemel Henry valemit, mis on kooskõlas Eesti 2025. aasta riiklikes toitumissoovitustes kasutatava metoodikaga. Tegin muudatused trackidega seletuskirja tekstiosasse.

Arvestatud Määruse eelnõu seletuskirja on täiendatud.

Eesti Laevajuhtide Liit

2 Eelnõu seletuskirja kohaselt on määruse muutmise eesmärgiks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni (Maritime Labour Convention, 2006) koodeksi 2022. aasta muudatuste ülevõtmine Eesti õigusesse (Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2022. aasta muudatuste heakskiitmise seadus, 699 SE). Nimetatud muudatuste keskseks sisuks on konventsiooni standardi A3.2 lõike 7 punkti a uus sõnastus, mille kohaselt tuleb tagada, et laeval viiakse sageli läbi

Osaliselt arvestatud Selgitame, et määruse § 3 lõike 6 muutmisel peame lähtuma eelkõige Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) meretöö konventsiooni 2022. aasta muudatusest millega asendatakse konventsiooni standardi A3.2 lõike 7 punkt a uue sõnastusega. Sätte uue sõnastuse kohaselt peab pädev asutus nõudma, et kapten teeks või et kapteni volitusel viidaks laeval sageli läbi dokumenteeritud kontrollimisi, et vaadata üle toidu- ja joogiveevarud vastavalt nende kogusele, toiteväärtusele, kvaliteedile ja mitmekesisusele.

2

dokumenteeritud kontrollimisi toidu- ja joogiveevarude koguse, toiteväärtuse, kvaliteedi ja mitmekesisuse osas. Eelnõu algses versioonis kavandatud sõnastus: „a) toidu- ja joogiveevarud vastavalt nende kogusele, toiteväärtusele, kvaliteedile ja mitmekesisusele“ on sisuliselt kooskõlas ILO meretöö konventsiooni koodeksi 2022. aasta muudatustega. Seletuskirjas esitatud ning eelnõus sätestatav täiendav nõue teha kindlaksmääratud ajavahemike järel vastavad sissekanded laeva logiraamatusse ei tulene aga otseselt meretöö konventsioonist. Konventsioon ei näe ette kohustust dokumenteerida nimetatud kontrollimisi just logiraamatus ega sätesta regulaarsete ajavahemikega aruandluskohustust. Sellisel kujul kujutab kavandatav regulatsioon endast rahvusvahelisest normist ulatuslikumat siseriiklikku rakendust (nn gold-plating). Kuigi seletuskiri selgitab, et logiraamatu nõue lisatakse selguse huvides, ei põhjenda see piisavalt, miks on just logiraamat ainuvõimalik või vajalik dokumenteerimise vorm ning miks ei ole kaalutud alternatiivseid, vähem koormavaid lahendusi. Samuti ei ole seletuskirjas määratletud, mida tähendab „kindlaksmääratud ajavahemik“ ega kui

Kui Riigikogu on ratifitseerinud välislepingu, on see leping Eestile õiguslikult siduv ja õigussüsteemi lahutamatu osa. Eesti ratifitseeris 23. veebruaril 2016 ILO meretöö konventsiooni, millega kaasneb Eestile kohustus viia riigisisesed õigusaktid vastavusse meretöö konventsiooni ja selle hilisemate muudatustega. Seega, meretöö konventsiooni muudatuste ülevõtmine riigisisesesse õigusesse on Eesti rahvusvaheline kohustus ja Eestil ei ole võimalik jätkata meretöö konventsiooni standardi A.3.2 lõike 7 punkti a algse sõnastuse kasutamist, kuna seda on muudetud 2022. aastal. Küll aga oleme muutnud eelnõu nii, et enam ei ole selles sätestatud nõuet, et ülevaade toidu- ja joogiveevarude suuruse, toidu toiteväärtuse, kvaliteedi ja mitmekesisuse ning toitlustusruumide, kambüüsi ja muu varustuse seisukorra kohta tuleb koostada laeva logiraamatus. Selle asemel on nüüd nõue, et see ülevaade tuleb koostada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, sest oluline on, et kõnealune ülevaade oleks mingilgi viisil dokumenteeritud. Sellega on jäetud ülevaate täpne dokumenteerimise vorm § 3 lõikes 6 nimetatud isikute otsustada. Mis puudutab toidu- ja joogiveevarude suuruse, toidu toiteväärtuse, kvaliteedi ja mitmekesisuse ning toitlustusruumide, kambüüsi ja muu varustuse seisukorra regulaarset kontrollimist (ülevaate tegemist),

3

sageli tuleb vastavaid sissekandeid teha. See tekitab õigusselgusetust ning võib kaasa tuua ebaühtlase rakendus- ja järelevalvepraktika. Eelnõu seletuskirjas järeldatakse, et muudatusega ei kaasne olulist lisakoormust, kuna toidu ja joogiveevarude ülevaateid tehakse ka kehtiva regulatsiooni alusel. Samas ei ole hinnatud täiendava logiraamatu sissekande ajakulu, vastutuse suurenemist ega selle mõju väiksema meeskonnaga laevadele. Seetõttu ei ole piisavalt põhjendatud, et kavandatav muudatus vastaks proportsionaalsuse põhimõttele. Lisaks ei ole seletuskirjas sisuliselt analüüsitud, kas regulatsiooni eesmärgi – laevaperele kvaliteetse ja piisava toitlustuse tagamise – saavutamiseks on logiraamatu sissekande kohustus vältimatult vajalik. Hea õigusloome põhimõtete kohaselt peaks regulatsioon olema selge, vajalik ja võimalikult vähese halduskoormusega, mida käesoleval juhul ei ole veenvalt tõendatud. Ettepanek Palume piirduda Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2022. aasta muudatustest tuleneva algse sõnastuse ülevõtmisega ning jätta kehtestamata täiendav kohustus

siis kehtiv § 3 lõige 6 on juba praegu sõnastatud selliselt, et neid kontrolle tehakse „kindlaksmääratud ajavahemike järel“. See tähendab seda, et selles osas ei ole eelnõuga kavandatud ühtki muudatusi. Eesmärk on olnud mitte sätestada konkreetset ajalist intervalli selle kontrolli tegemisele, kuna laevareiside pikkus, laevade töökorraldus jms võivad üksteisest väga erinevad, mistõttu määrusega kindla ajavahemiku kehtestamine ei oleks kõikide laevade ja olukordade jaoks praktiline ega põhjendatud. Paindlik sõnastus võimaldab arvestada laeva eripärade, laevareisi kestuse jm oluliste asjaoludega ning tagab, et need ülevaated koostatakse sisuliselt asjakohasel ajal, mitte üksnes meretöö konventsiooni standardi A3.2 lõike 7 punktist a tuleneva nõude formaalseks täitmiseks.

4

teha toidu- ja joogiveevarude kohta regulaarseid sissekandeid laeva logiraamatusse. Leiame, et määruse § 3 lõike 6 kehtiv sõnastus on piisav ning tagab juba praegu nõuetekohase kontrolli: „(6) Kapten või tema nimetatud ohvitser ja toitlustamise eest vastutav töötaja või laevakokk koostavad kindlaksmääratud ajavahemike järel ülevaate toidu ja joogiveevarude ning toitlustusruumide, kambüüsi ja muu varustuse kohta.“

1

29.01.2026

Tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määruse nr 49 „Laevapere liikme toidunormid

ja toitlustamise kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu on eelkõige tingitud asjaolust, et 2022. a võeti vastu Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni

meretöö konventsiooni (edaspidi meretöö konventsioon) koodeksi muudatused. Eesti on

ratifitseerinud meretöö konventsiooni 23.02.2016 (RT II, 08.03.2016, 3). Meretöö

konventsiooni koodeksi 2022. a muudatused võttis Riigikogu vastu 17.12.2025 eraldi

seadusega (Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2022. aasta

muudatuste heakskiitmise seadus 699 SE), mis jõustus 09.01.2026 (RT II, 30.12.2025, 1).

Kõnealuse eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle meretöö konventsiooni koodeksi muudatus,

mis puudutab toidu- ja joogiveevarude kontrollimist laevadel. Selleks muudetakse eelnõuga

tervise ja tööministri 23. juuli 2014. a määruse nr 49 „Laevapere liikme toidunormid ja

toitlustamise kord“ (edaspidi määrus) § 3 lõiget 6, mille kohaselt peavad kapten või tema

nimetatud ohvitser ja toitlustamise eest vastutav töötaja või laevakokk koostama

kindlaksmääratud ajavahemike järel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülevaate

toidu- ja joogiveevarude suuruse, toidu toiteväärtuse, kvaliteedi ja mitmekesisuse kohta ning

toitlustusruumide, kambüüsi ja muu varustuse seisukorra kohta.

Teiseks on teinud Sotsiaalministeerium ettepaneku tõsta kuni 06.02.2026 kehtinud meretöö

seaduse (MTööS) § 28 lõige 3 (RT I, 02.01.2025, 27) määrusesse. MTööS § 28 lõige 3

reguleeris olukorda, kus merereisi ajal erandlike asjaolude tõttu tekkis toidu- või

joogiveevarude ebapiisavus. MTööS nägi sel juhul ette, et kapten võis toidunormi vähendada,

kuid mitte alla elutegevuseks vajaliku minimaalse toitainevajaduse. Eelnõuga täiendatakse

määruse § 4 uue lõikega 11, mis vastab MTööS-i § 28 varem kehtinud lõike 3 esimeses lauses

sätestatule.

Kuna alates 2023. aasta 1. juulist kuulub töösuhete, sealhulgas ka meretöö valdkonda

puudutavate küsimuste korraldamine ja vastavate õigusaktide eelnõude koostamine Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) valitsemisalasse, siis on majandus- ja

tööstusminister pädev muutma eelnõuga kõnealust määrust.

Määrus kehtestatakse meretöö seaduse § 28 lõike 2 alusel.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja

töökeskkonna osakonna nõunikud Kaia Läänemets-Ester (teenistusest lahkunud) ja Stella Vogt

(e-post [email protected], tel 5886 4172) ning töövaldkonna andmete nõunik Ingel Kadarik

(e-post [email protected], tel 5451 0226).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

õigusosakonna nõunik Ragnar Kass ([email protected]).

2

Eelnõu ja seletuskirja toimetas keeleliselt Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse

talituse toimetaja Inge Mehide (e-post [email protected]).

1.3. Märkused

Meretöö konventsiooni 2022. a muudatuste Eesti õigusesse ülevõtmiseks muudetakse peale

kõnealuse eelnõuga muudetava määruse ka meretöö seadust ja Vabariigi Valitsuse 10. juuli

2014. a määrust nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõuga punktiga 1 muudetakse määruse § 3 lõiget 6. Nimetatud sätte kohaselt koostavad

kapten või tema nimetatud ohvitser ja toitlustamise eest vastutav töötaja või laevakokk

kindlaksmääratud ajavahemike järel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülevaate

toidu- ja joogiveevarude suuruse, toidu toiteväärtuse, kvaliteedi ja mitmekesisuse kohta ning

toitlustusruumide, kambüüsi ja muu varustuse seisukorra kohta.

Võrreldes praegu kehtiva määruse § 3 lõike 6 sõnastusega tehakse mitu vajalikku muudatust.

Praegu kehtiva korra järgi tuleb ülevaade koostada toidu ja joogiveevarude ning

toitlustusruumide, kambüüsi ja muu varustuse kohta. Nüüd täiendatakse kõnealust sätet nii, et

ülevaade tuleb teha toidu- ja joogiveevarude suuruse, toidu toiteväärtuse, kvaliteedi ja

mitmekesisuse kohta. Samuti täpsustatakse, et toitlustusruumide, kambüüsi ja muu varustuse

ülevaade puudutab nende seisukorda. Peale selle lisatakse sättesse nõue, et ülevaade tuleb

koostada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, et tagada selle dokumenteerimine.

Seejuures ülevaate dokumenteerimise vorm, st kus täpsemalt see ülevaade üles märkida,

jäetakse § 3 lõikes 6 nimetatud isikute otsustada. Muus osas jääb säte samaks.

Muudatus on tingitud meretöö konventsiooni 2022. a muudatusest, millega asendatakse

konventsiooni standardi A3.2 lõike 7 punkt a uue sõnastusega. Sätte uue sõnastuse kohaselt

peab pädev asutus nõudma, et kapten teeks või et kapteni volitusel viidaks laeval sageli läbi

dokumenteeritud kontrollimisi, et vaadata üle toidu- ja joogiveevarud vastavalt nende kogusele,

toiteväärtusele, kvaliteedile ja mitmekesisusele.

Meretöö konventsiooni 2022. a muudatuste ja Eesti õiguse võrdlustabel on lisatud eelnõu

seletuskirjale (lisa 1).

Eelnõu punktiga 2 täiendatakse määruse § 4 lõikega 11, milles sätestatakse, et merereisi ajal

erandlike asjaolude tõttu tekkinud toidu- või joogiveevarude ebapiisavuse korral võib kapten

toidunormi vähendada, kuid mitte alla elutegevuseks vajaliku minimaalse toitainevajaduse. See

säte ei ole sisult uus Eesti meretööõiguses, vaid on MTööS-i § 28 varem kehtinud lõike 3

esimene lause, mis tunnistati kehtetuks meretöö seaduse muutmise seadusega 700 SE. Kuivõrd

tegemist on sedavõrd üksikasjaliku sättega, kuulub see pigem määrusesse kui seadusesse.

MTööS § 28 lõike 3 kehtetuks tunnistamise eesmärk ei olnud regulatsiooni sisuliselt muuta,

vaid viia oma sisult niivõrd detailne säte seadusest määrusesse, sest see ei pea olema kehtestatud

seaduse tasandil. HÕNTE § 2 lõike 3 kohaselt seaduseelnõusse ei kavandata regulatsiooni, mis

on lubatud ja otstarbekas sätestada rakendusaktis.

Elutegevuseks vajalik minimaalne toitainevajadus on kriisi- või hädaolukorra puhuks vajalik

toiduenergia- ja toitainevajadus, mis tagab vastavas koguses toiduainete lühiajalisel tarbimisel

(kuni 14 päeva) keskmise inimese minimaalse energiavajaduse ning mikro- ja makrotoitainete

3

piisava saamise, vähendades toitainete puudusest tulenevate terviseriskide tekkimise

tõenäosust. Ööpäevane toiduenergia peab katma: 1) organismi puhkeoleku ehk

põhiainevahetuse energiakulu (PAV); 2) kehalise aktiivsuse energiakulu. Laevapere liikme

keskmine kogu ööpäevane toiduenergiavajadus sõltuvalt soost, vanusest ja tehtavast tööst

mahub keskmiselt vahemikku 2000–3200 kcal. Lühiajalise ajavahemiku kestel on

aktsepteeritav, kui kindlustatakse kuni 20% keskmisest toiduenergiavajadusest väiksem

toiduenergia saamine võrreldes individuaalse keskmise energiavajadusega.

PAV arvutamisel1 vastavas vanuse- ja soorühmas saab aluseks võtta Henry valemi:

Vanuserühm Naised – PAV (kcal/p) Mehed – PAV (kcal/p)

19–30-aastased 240 × (0,0433 × K + 2,57 ×

P − 1,180)

240 × (0,0600 × K + 1,31 ×

P + 0,473)

31–60-aastased 240 × (0,0342 × K + 2,10 ×

P − 0,0486)

240 × (0,0476 × K + 2,26 ×

P − 0,574)

üle 60-aastased 240 × (0,0356 × K + 1,76 ×

P + 0,0448)

240 × (0,0478 × K + 2,26 ×

P − 1,070)

Märkused:

K = kehamass (kg)

P = pikkus (m)

Ööpäevase koguenergia arvutamiseks tuleb PAV korrutada kehalise aktiivsuse taseme

koefitsiendiga (PAL):

- istuv eluviis, PAL 1,4

- mõõdukas kehaline aktiivsus, PAL 1,6

- aktiivne eluviis, PAL 1,8

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Kehtiva määruse alusel peab Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade

registrisse kantud kaubandusliku meresõidu ja kaubandusliku kalapüügiga tegeleva vähemalt

12 meetri pikkuse laeva ja vähemalt 24 meetri pikkuse kalalaeva kapten või ohvitser ja

toitlustamise eest vastutav töötaja või laevakokk koostama kindlaksmääratud ajavahemike järel

ülevaate toidu ja joogiveevarude kohta. Eelnõuga täpsustatakse muuhulgas, et need ülevaated

peavad edaspidi hakkama sisaldama ka hinnanguid toidu- ja joogiveevarude suuruse, toidu

toiteväärtuse, kvaliteedi ja mitmekesisuse kohta.

Muudatuse rakendamisega kaasneb sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Eelnõu mõju

olulisuse tuvastamiseks hinnatakse sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, nelja

kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja

ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Muudatused ei mõjuta haridust, kultuuri ja sporti,

majandust, infotehnoloogiat ja infoühiskonda, keskkonda, riigivalitsemist, riigiasutuste ja

1 PAV arvutamise valemid põhinevad Henry metoodikal (2005) ja on kooskõlas Eesti 2025. aasta riiklike

toitumissoovitustega.

4

kohaliku omavalitsuse asutuste korraldust, riigikaitset ja välissuhteid, siseturvalisust ega

regionaalarengut, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Mõjutatud sihtrühm: Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade

registrisse kantud vähemalt 12 meetri pikkuste kaubandusliku meresõiduga ja vähemalt 24

meetri pikkuste kaubandusliku kalapüügiga tegelevate laevade laevapere liikmed

Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus

Transpordiameti andmetel on 16.10.2024 seisuga Eesti laevakinnistusraamatu või laevapereta

prahitud laevade registrisse kantud 190 laeva, millel töötab kokku 628 laevapere liiget ehk

keskmiselt 3,3 liiget laeva kohta. Neist 110 tegelevad kaubandusliku meresõiduga (sh alla 12

meetri pikkused laevad) ning 24 on vähemalt 24 meetri pikkused kalalaevad. Seega puudutab

muudatus kokku kuni 134 laeva. Kaubandusliku meresõiduga tegelevate laevapere liikmete

täpne arv ei ole teada. Eeldusel, et igal laeval töötab keskmiselt 3,3 laevapere liiget, töötab

sihtrühma kuuluvatel laevadel hinnanguliselt kuni 442 laevapere liiget. Statistikaameti

andmetel2 töötas 2023. aastal kalapüügi ja vesiviljeluse tegevusalal 900 inimest ning

veetranspordi tegevusalal 2900 inimest, asjaomases valdkonnas seega kokku 3800 inimest.

Muudatusest mõjutatud sihtrühm moodustab 12% kõikidest veetranspordi, kalapüügi ja

vesiviljeluse valdkonna töötajatest, seega on mõjutatud sihtrühm keskmise suurusega.

Eelnõuga kavandatav muudatus, mille kohaselt peavad toiduvarude ülevaated sisaldama ka

hinnanguid toidu toiteväärtuse, kvaliteedi ja mitmekesisuse kohta, mõjutab positiivselt

laevapere liikmete tervist, kuna varutud toidu täpsem ülevaade aitab tagada meresõidu ajal

suurema toiteväärtusega ja kvaliteetsema toidu.

Kehtiva määruse järgi tuleb juba praegu koostada kindlaksmääratud ajavahemike järel ülevaade

toidust ning lisaks sätestavad kehtiva määruse §-d 4–6 nõuded toidu toiteväärtusele,

kvaliteedile ja mitmekesisusele, seega võib eeldada, et ka toiduvarude planeerimisel ja

ülevaadete koostamisel pööratakse neile aspektidele juba praegu tähelepanu. Seetõttu võib

eeldada, et praktikas ei kaasne muudatusega olulist muutust toidu kvaliteedis, järelikult on

muudatuse mõju ulatus ja mõju sagedus väike.

Ebasoovitavate mõjude risk

Muudatuse järel suureneb kapteni või ohvitseri ning toitlustuse eest vastutava töötaja või

laevakoka töökoormus, sest toiduvarudest tuleb esitada detailsem ülevaade. Kehtiva määruse

kohaselt on juba praegu nõutud toidu ja joogiveevarude regulaarne ülevaade ning lisaks on

kehtiva määruse §-des 4–6 sätestatud nõuded toidu toiteväärtuse, kvaliteedi ja mitmekesisuse

kohta. Seetõttu võib eeldada, et ülevaadete koostamisel pööratakse juba praegu tähelepanu

varutud toidu toiteväärtusele, mitmekesisusele ja kvaliteedile. Muudatus nõuab vaid hinnangute

kirjalikku fikseerimist, mistõttu ei kaasne muudatusega olulisel määral lisakohustusi.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Eelnõuga kavandatav muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, kuna aitab vähemalt 12 meetri

pikkuste kaubandusliku meresõiduga ja vähemalt 24 meetri pikkuste kaubandusliku

kalapüügiga tegelevate laevade laevapere liikmetele tagada kvaliteetsema toidu meresõidu ajal.

Mõjutatud sihtrühm moodustab 12% kõikidest veetranspordi, kalapüügi ja vesiviljeluse

tegevusala töötajatest, seega on mõjutatud sihtrühm keskmise suurusega. Ka praegu kehtiva 2 Tabel TT0200: hõivatud ja palgatöötajad tegevusala järgi.

5

regulatsiooni järgi tuleb toidu ja joogiveevarudest kindlaksmääratud ajavahemike järel

ülevaade koostada ning toidu toiteväärtusele, kvaliteedile ja mitmekesisusele on seatud nõuded,

seega on praktikas muudatusega kaasneva mõju ulatus ja selle avaldumise sagedus väike.

Ebasoovitavate mõjude risk on samuti väike.

5. Riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud seoses määruse

rakendamisega

Määruse rakendamisega ei kaasne riigile ja kohalikule omavalitsusele tegevusi ega eeldatavaid

kulusid ja tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon.

Eelnõu edastati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS (toimik 26-0046) kaudu

Välisministeeriumile, Kliimaministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse

avaldamiseks Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti

Tööandjate Keskliidule, Eesti Meremeeste Sõltumatule Ametiühingule, Eesti Laevaomanike

Liidule ja Eesti Laevajuhtide Liidule.

Eelnõu kohta olid märkused Sotsiaalministeeriumil ja Eesti Laevajuhtide Liidul. Eelnõu kohta

esitatud märkustega arvestamise või mittearvestamise kohta on toodud ülevaade seletuskirja

lisas 2.