Arvamuse andmine ELi majandusjulgeoleku tugevdamise kohta 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium sai ülesande avaldada välisministeeriumile arvamust majandusjulgeoleku tugevdamise ühisteatise kohta (JOIN(2025) 977). 

MKMi arvates tuleb teatise läbirääkimistel lähtuda järgmistest seisukohtadest: 

Eesti leiab, et muutunud geopoliitilisi olusid arvestades on tähtis kaitsta Euroopa Liidu strateegiliste maavarade kaevandamise ja kasutamisega tegelevaid ettevõtteid. Kasutusele tuleb võtta mehhanisme, mis takistaksid selliste ettevõtete ülevõtmistehinguid vaenulike välismaiste ettevõtete poolt.
Selgitus: Teatises seatakse eesmärk vähendada kriitiliste toorainete impordisõltuvusi ning mitmekesistada tarneahelaid.
ELis on reguleeritud välisinvesteeringute hindamine, et vältida ohtu ELi julgeolekule, avalikule korrale ja tagada ELi liikmesriikide toimimiseks vajalike huvide kaitse. Eestis jõustus välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus 1. septembril 2023 ja selles sätestatakse välisinvesteeringu loakohustus ning välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise tingimused ja kord.
Muutunud geopoliitilistes oludes on oluline kaitsta strateegiliste maavarade kaevandamise ja kasutamisega tegelevaid, kui ka teisi ELi jaoks strateegiliselt olulisi ettevõtteid ülevõtmistehingute eest. Üheks kaitsemehhanismiks võiks olla näiteks ELi finantsinstitutsioonide sekkumine taolistesse tehingutesse.
Kriitiline on kaitsta strateegiliste ressursside ja nende väärtusahelat puudutavaid teadmisi. Igasugune tööstusspionaaž kahjustab ELi tööstuse võimekust ja positsiooni rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas.
Eestil on ELi strateegilise toorme kaitse ja tarneahelate turvamisel tähtis roll, sest Eestil on haruldaste metallide ja muldmetallide töötlemise võimekus. Eesti saab panustada ELi majandusliku ja tehnoloogilise sõltumatuse tagamisse. Eesti ettevõtete toodetud komponente saavad kasutada tipptehnoloogia- ja kaitsetööstuse ettevõtted nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas.

Usaldusväärsete rahvusvaheliste tarnijate määratlemine tarneahelates on ettevõtetele keeruline. Eesti  toetab Euroopa Komisjoni algatust ning panust selleks, et leida võimalus luua  lihtsustatud süsteem (nt. märgistussüsteem), mis võimaldaks üheselt  mõista, kas tegemist on usaldusväärse partneriga. 
Selgitus: Access2Markets portaal  võimaldab saada jooksvalt asjakohast teavet kolmandate riikidega kauplemiseks, näiteks tariifide, maksude, menetluste, formaalsuste ja nõuete, päritolureeglite, ekspordimeetmete, statistika, kaubandustõkete ja palju muu kohta.
Samuti võimaldab Access2Markets  tutvuda kõige olulisema teabega, mis on vajalik teenuskaubanduseks ning investeeringuteks ja hangeteks kolmandates riikides. Lisaks sisaldab portaal teavet ELi kaubanduslepingute kohta ning seda, kuidas neist ettevõtjana kasu saada. 
Alates 6. jaanuarist 2026 on Access2Markets portaali Euroopa Komisjoni poolt juba täiendatud uue funktsiooniga. Vahekaart „Kehtestatud piirangud“ sisaldab nüüd teavet ka Hiina kohta ja seda ajakohastatakse järgmiselt vahekaardid: „Ekspordimeetmed ja piirangud (Hiina, Valgevene, Venemaa)“.
Nii on ettevõtetel võimalik leida kogu asjakohane teave nende riikide poolt Euroopa Liiduga kauplemisel kehtestatud ekspordimeetmete (tariifid, keelud ja piirangud) ning protseduuride kohta, mis võivad mõjutada kavandatud importi ELi. 

Kriitiliste toormete määruse muutmisel saame nõustuda sellega, et suurettevõtted peavad panustama kriitilise tooraine kättesaadavusega seotud riskide hindamisse.
Selgitus: Kehtiva kriitiliste toormete määrust muudetakse nii, et sellesse lisatakse kohustus suurettevõtetel hinnata oma strateegiliste toormete tarneahelaga seotud riske. Riskihinnangu eesmärgiks on see, et suurettevõtted tajuksid oma haavatavusi tarnehäirete suhtes ja mõistaksid muuhulgas, et üks viis riskide maandamiseks on mitmekesistada toormete tarneallikaid.
Selle muudatusega saab suures plaanis nõustuda, sest kriitiliste toormete nõudlus on kasvav ja nende üle kontrolli saavutamine geopoliitiliste tülide objekt.
Küll aga tuleb jälgida, et kohustus jagada riskihinnangu käigus kogutud infot ELi institutsioonidega oleks proportsionaalne ja ei ületaks ärisaladuse kaitse vajadusi. ELi järelevalve teostatud riskihindamiste sisu üle ei tohi tekitada lisapingeid investoritele ja ettevõtetele, sest selle tulemusel võivad investorid ja ettevõtted liikuda ELi turult ära.
Eesti eesmärgiks on vähendada ELi bürokraatiat ja ebamõistlikke aruandluskohustusi ettevõtetele. ELi läbirääkimistel tuleb seista ka selle eest, et ELi reeglid oleksid proportsionaalsed, kirjutatud määrusesse lihtsalt ja üheselt mõistetavalt.

Eestile on oluline, et usaldusväärsete tarneahelate määratlemisel ja eelistamisel koheldakse kõiki liikmesriike võrdselt.
Selgitus: Väikestel ELi liikmesriikidel peab olema suurte liikmesriikidega võrdne ligipääs vajalikule toorainele ja kriitilistele komponentidele. Riskide maandamiseks on oluline, et ELi investeeringud ei koondu ainult tugeva tööstusbaasiga riikidesse, mis tuleks väiksemate riikide arvelt. Eesti toetab vajadust mitmekesistada tarneahelaid mitte ainult ELi sees, vaid ka koostöös usaldusväärsete kolmandate riikidega.